Justiitsminister — Kriminaalhooldusametnike väljaõppe ajutise korra kinnitamine — RTL, 74, 307

Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468) paragrahvi 49 lõike 14 alusel ja kriminaalhooldusseaduse (RT I 1998, 4, 62) paragrahvi 36 alusel määran: Kinnitada «Kriminaalhooldusametnike väljaõppe ajutine kord» (lisatud). Minister Paul VARUL Kantsler Mihkel OVIIR Kinnitatud justiitsministri 30. jaanuari 1998. a. määrusega nr. 6 Kriminaalhooldusametnike väljaõppe ajutine kord I. VÄLJAÕPPE EESMÄRK JA SISU 1. Kriminaalhooldusametnike väljaõppe ajutine kord kehtib seni, kuni puudub vastava rakenduskõrgharidusega kriminaalhooldusametnikke ettevalmistav koolitus. 2. Väljaõppe eesmärk on anda selles osalejatele teadmisi ja oskusi: 2.1. järelevalve teostamiseks kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise üle; 2.2. kriminaalhooldusaluse abistamiseks ja nõustamiseks kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmisel; 2.3. kriminaalhooldusaluse abistamiseks sotsiaalsel kohanemisel; 2.4. kohtu poolt pandud kohustuste täitmise ja hooolduskava koostamiseks; 2.5. usaldussuhte loomiseks kriminaalhooldusalusega; 2.6. korralise ja erakorralise ettekande koostamiseks kohtule; 2.7. kohtueelse ettekande koostamiseks; 2.8. muude kriminaalhooldusametniku tööga seotud ülesannete täitmiseks; 2.9. töösituatsioonist lähtuvate stressifaktorite talumiseks ja neutraliseerimiseks. II. VÄLJAÕPPELE VÕTMISE TINGIMUSED 3. Väljaõppe konkursil võib osaleda isik, kes vastab avaliku teenistuse seaduses ja kriminaalhooldusseaduses ametnikule esitatavatele nõuetele: 3.1. on Eesti kodanik; 3.2. on vähemalt 21-aastane; 3.3. on vähemalt keskharidusega; 3.4. valdab eesti keelt seadusega sätestatud ulatuses; 3.5. sobib oma füüsiliste ja kõlbeliste omaduste poolest kriminaalhooldustööle. 4. Konkursi kuulutab välja Justiitsministeerium ja teade konkursi toimumise kohta avaldatakse ajalehtedes Sõnumileht, Postimees, Päevaleht ja Estonia. 5. Konkursi teadaanne peab sisaldama järgmisi andmeid: 5.1. ametikoha eesmärk (tegevusvaldkond); 5.2. kandidaadile esitatavad nõuded; 5.3. avalduse esitamise tähtaeg ja koos avaldusega esitatavate dokumentide loetelu; 5.4. konkursikomisjoni aadress. 6. Konkursist osavõtuks tuleb konkursi teadaandes määratud tähtajaks komisjonile esitada kirjalik avaldus koos järgmiste dokumentidega: 6.1. elulookirjeldus; 6.2. avaldaja omakäeline kinnitus, et ta vastab riigiametnikule esitatavatele nõuetele (võib sisalduda ka avalduses); 6.3. haridust tõendava dokumendi koopia ja töökäiku tõendava dokumendi koopia. 7. Avaldusi konkursil osalemiseks võetakse vastu ühe kuu jooksul arvates konkursi väljakuulutamise päevast. 8. Laekunud avaldused vaatab läbi kriminaalhooldusametnike väljaõppele võtmise konkursikomisjon (edaspidi väljaõppele võtmise komisjon), mille koosseisu kuuluvad Justiitsministeeriumi haldusala asekantsler komisjoni esimehena ning kantsleri nimetamisel üks Justiitsministeeriumi personaliosakonna ja kaks probatsioonitalituse ametnikku. Komisjoni esimees võib komisjoni töös kasutada hääleõiguslike liikmetena ka psühholoogi ning selle kohtu esimeest, kelle tööpiirkonda isik kandideerib. 9. Avalduste läbivaatamise alusel otsustab väljaõppele võtmise komisjon avalduse esitajate konkursile lubamise avalduste alusel. Komisjoni otsus saadetakse posti teel kõigile avalduse esitanud isikutele kolme päeva jooksul komisjoni otsuse tegemisest konkursile lubamise või mittelubamise kohta. 10. Kandideerijatel tuleb konkursile ilmumisel esitada väljaõppele võtmise komisjonile isikut tõendav dokument ja haridust tõendav dokument või selle notariaalselt tõestatud ärakiri ning töökäiku tõendav dokument või selle notariaalselt tõestatud ärakiri. 11. Konkurss toimub vestluse korras. 12. Pärast kõigi kandidaatide ärakuulamist otsustab komisjon kandidaatide lubamise väljaõppele kriminaalhooldusametniku kandidaadina. Seisukohtade lahknevuse korral otsustatakse kohalolevate liikmete lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on määravaks komisjoni esimehe seisukoht. 13. Muude võrdsete tingimuste korral (punkt 3) eelistatakse kandidaati, kellel on: 13.1. sotsiaaltööalane kõrgharidus; 13.2. pedagoogiline kõrgharidus; 13.3. kõrgharidus õigusteaduste alal või muu kõrgharidus; 13.4. töökogemus ühiskonna riskirühmadega; 13.5. töötamine politseis järelevalveinspektorina. 14. Komisjon esitab konkursi tulemused justiitsministrile järgmisel päeval viimasest konkursipäevast arvates. 15. Minister kinnitab konkursi tulemused ja need tehakse konkursil osalenutele kirjalikult teatavaks kolme päeva jooksul viimasest konkursipäevast arvates. 16. Komisjoni otsus arutamisele ja vaidlustamisele ei kuulu. 17. Komisjoni koosolekute protokollid ja otsused säilitatakse Justiitsministeeriumi personaliosakonnas. 18. Väljaõppele lubatud isiku nimetab kohtu esimees kohtu kriminaalhooldusosakonda katseajaga tehniliseks sekretäriks. III. VÄLJAÕPPE KESTUS JA STRUKTUUR 19. Väljaõpe kestab kuni neli kuud ning koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. 20. Väljaõpe liigendub järgmiselt: 20.1. viis õppepäeva teooriat; 20.2. viis õppepäeva praktikat; 20.3. viis õppepäeva teooriat; 20.4. viis õppepäeva praktikat; 20.5. viis õppepäeva teooriat; 20.6. viis õppepäeva praktikat; 20.7. neli õppepäeva teooriat; 20.8. neli õppepäeva praktikat; 20.9. eksamiks valmistumine; 20.10. kriminaalhooldusametniku eksam. 21. Kriminaalhooldustöö teooriat õpetatakse kuni 60-liikmelistes gruppides. Väljaõppe läbiviimise eest vastutab Justiitsministeeriumi haldusala asekantsler. 22. Väljaõppe praktiline osa toimub kohtu juures, milles väljaõppes osalev isik ametisse on nimetatud. Kohtu haldusdirektor korraldab ruumid ja vahendid. Vähemalt nädal enne väljaõppe algust nimetab kohtu esimees praktikajuhendajaks kohtu kantselei juhataja või kohtukonsultandi. 23. Praktika juhendaja tagab praktika toimumise justiitsministri kinnitatud kriminaalhooldusametnike väljaõppekavas ettenähtud ulatuses. Hinnangu õppuri praktilisele tööle esitab kohtu esimees eksami toimumise ajaks eksamikomisjonile, toetudes selles praktika kohapealse juhendaja arvamusele ja õppuri praktikaaruandele. Praktikaaruande vormi kinnitab Justiitsministeeriumi kantsler oma käskkirjaga. 24. Pärast viimast praktikat toimub nädala vältel eksamiks valmistumine. Haldusala asekantsler peab vajadusel tagama vähemalt kahe konsultatsioonipäeva korraldamise Tallinnas. 25. Kriminaalhooldusametniku eksam toimub justiitsministri kinnitatud korra alusel. 26. Eksami sooritanud isik saab tõendi väljaõppe läbimise kohta. Eksami sooritanud isikul on õigus kandideerida kriminaalhooldusametniku vabale ametikohale. Kohtade täitmine toimub konkursi teel. Konkursi korra kinnitab justiitsminister. 27. Konkursi läbinud isiku nimetab justiitsminister vastava kohtu vabale kriminaalhooldusametniku ametikohale kriminaalhooldusametnikuks. 28. Eksami mittesooritanud isik omab õiguse korduseksamiks. Kordueksam toimub ühe kuu jooksul arvates eksamitulemuste kinnitamisest. 29. Korduseksami mittesooritanud või korduseksamile ilmumata jäänud isik vabastatakse teenistusest katseaja mitteläbimise tõttu. IV. TÄIENDKOOLITUS 30. Pärast kriminaalhooldusametniku eksami sooritamist jätkub kriminaalhooldusametnike koolitus põhitöö kõrvalt täiendkoolitusena. 31. Justiitsministeeriumi korraldatav täiendkoolitus on kriminaalhooldusametnikele kohustuslik.