Ridala Vallavolikogu — Ridala valla planeerimis- ja ehitusmääruse kinnitamine — RTL, 65, 291

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113) paragrahvi 22 punkti 27 ning planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) paragrahvi 3 lõike 2 punkti 5, Ridala Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Ridala valla planeerimis- ja ehitusmäärus (lisatud). 2. Määrus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Volikogu esimees Olev PEETRIS Kinnitatud Ridala Vallavolikogu 28. jaanuari 1998. a. määrusega nr. 2 Ridala valla planeerimis- ja ehitusmäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva ehitusmääruse ülesandeks on planeerimis- ja ehitusseadusele ning sellega kaasnevatele õigusaktidele vastava ehituskorralduse, maa-alade planeerimise, hoonete ja rajatiste projekteerimise, ehitamise, järelevalve, kasutamise ja hooldamise üldise korra sätestamine Ridala valla territooriumil. 2. Ridala valla planeerimis- ja ehituspoliitikat kujundab vallavolikogu, kelle pädevusse kuulub: 2.1. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 2.2. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 2.3. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 2.4. planeerimis- ja ehitusmääruse kinnitamine. 3. Tiheasustusega aladel on hoonete ehitamine, hoonetele juurdeehitiste tegemine, maa-ala jaotamine kruntideks ja kruntide piiride muutmine lubatud ainult detailplaneeringu alusel. 4. Planeerimisalane tegevus on avalik. 5. Ridala valla ehituspoliitika elluviijaks on vallavalitsus. 6. Vallavalitsuse pädevusse kuulub: 6.1. projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine, sealjuures projekteerimistingimuste väljastamine; projektide läbivaatamine ja vajaduse korral ekspertiisi korraldamine; ehitusalaste lubade (ehitusluba, kasutusluba, kaevamisluba) väljastamine, peatamine, tühistamine või ennistamine; väikehoonete ehitamiseks kirjaliku nõusoleku andmine; omanikujärelevalve teostaja kinnitamine ja ehitiste registreerimise korraldamine valla ehitusregistris; 6.2. ehitusjärelevalve korraldamine; 6.3. planeeringualase tegevuse ja selle järgimise ning elluviimise korraldamine; 6.4. kinnisasja sundvõõrandamise korraldamine vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seadusele; 6.5. ehitusgeoloogilise uurimistöö loa väljastamine vastavalt ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise korrale; 6.6. reklaami, plakatite, elektri-, side- ja muude õhuliinide ning siltide ehitisele või krundi piiretele paigaldamise järelevalve; 6.7. tellijafunktsiooni täitmine valla omanduses olevate ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel; 6.8. ühekordsete projekteerimislubade väljaandmine; 6.9. detailplaneeringu algatamine ja koostamise korraldamine; 6.10. teede korrashoiu järelevalve; 6.11. ettepanekute tegemine valla ehitusalaste õigusaktide kehtestamiseks, muutmiseks või tühistamiseks; 6.12. muud volikogu poolt vallavalitsusele pandud antud valdkonna ülesanded. 7. Mõisted 7.1. Ehitis on hoone või rajatis. 7.1.1. Hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis. 7.1.2. Rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone. 7.2. Ehitamiseks käesoleva määruse tähenduses loetakse: 7.2.1. ehitise püstitamist maapinnale või maa alla; 7.2.2. ehitise laiendamist juurde-, peale- või allaehitamise teel; 7.2.3. ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsioonilist muutmist; 7.2.4. tehnoloogilise ümberseadmisega seotud ehitus- ja paigaldustöid; 7.2.5. ehitise lammutamist. 7.3. Ehitise lammutamine on püsiehitiste osaline või täielik lammutamine ehituskrundi vabastamise, ehitise rekonstrueerimise, amortiseerunud ja avariiohtlike ehitiste likvideerimise eesmärgil. 7.4. Väikehoone on kuni 12-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga ühekordne keldrita hoone, mida ei saa kasutada elamiseks ja millel ei ole tehnilisi või avalikke funktsioone. 7.5. Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis, mis likvideeritakse vallavalitsuse määratud ja ehitusloas näidatud ajaks. 7.6. Omavoliline ehitis on ehitusloata püstitatud ehitis, välja arvatud vallavalitsuse nõusolekul püstitatud väikehoone. 7.7. Ehitaja on ehitustööde litsentsi omav isik või enda tarbeks ehitustöid tegev isik. 7.8. Krunt on ehitamiseks mõeldud piiritletud maatükk tiheasustuses või detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasustuses. Krundi ehitusõigus tuleneb detailplaneeringust. 7.9. Ehitusekspert on juriidiline või füüsiline isik, kellel on nõuetekohane litsents ehitusprojekti või ehitise seisundi hinnangulise analüüsi tegemiseks. 7.10. Projekteerimistingimused on vallavalitsuse poolt väljastatavad arhitektuurilised, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning isikute (ettevõtete ja ametkondade) loetelu, kellega projekt tuleb kooskõlastada. 7.11. Järelevalveinsener on vallavalitsuse määratud ehitusjärelevalvet korraldav isik. 7.12. Omanikujärelevalve 7.12.1. Pideva järelevalve korraldamine ehitusloa saanud ehitusel on ehitise omaniku kohustus. 7.12.2. Omanikujärelevalve teostaja määratakse ehitise omaniku ja vallavalitsuse kokkuleppel. 7.13. Ehitusjärelevalve on: 7.13.1. ehitusprojekti ekspertiisi korraldamine vastavalt vajadusele; 7.13.2. ehituslubade väljaandmine; 7.13.3. ehitustööde kontrollimine; 7.13.4. ehitustööde tegija vastavuse kontrollimine käesoleva määruse punktis 7.7 nimetatud nõuetele; 7.13.5. ehitise kasutuslubade väljaandmine; 7.13.6. ehitise kasutamise ja korrashoiu kontrollimine ning ettekirjutuste tegemine avastatud puuduste kõrvaldamiseks; 7.13.7. ehitus- ja hooneregistri informeerimine ehitusloa ja kasutusloa väljaandmisest; 7.13.8. ehitisega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 7.13.9. omanikujärelevalve teostaja kinnitamine; 7.13.10. ehitise kasutamise ja korrashoiu kontrollimine ning ettekirjutuste tegemine avastatud puuduste kõrvaldamiseks. 7.14. Planeeringute seadustele ja normidele vastavuse kontrollimine. Üldplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi kohta. Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. 7.15. Hoonestaja on ehitada sooviv kinnisasja omanik või isik, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. 7.16. Ehitusluba on vallavalitsuse poolt kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, ehituse alustamiseks väljastatav luba. 7.17. Kasutusluba on vallavalitsuse poolt omanikule väljastatav luba, mis antakse projektikohasele ehitisele või rajatisele. Enne 1993. a. 1. jaanuari omaniku poolt kasutusse võetud ehitistele ja rajatistele väljastatakse vajaduse korral kasutusluba omaniku kirjaliku avalduse alusel. Avaldusele lisatakse ehitise või rajatise fotod. 7.18. Haljastustööde luba on vallavalitsuse väljastatud luba haljastustöödeks tiheasustus- ja (või) kaitsereþiimiga aladel (pargid). 7.19. Kaevamisluba on vallavalitsuse luba kaevetööde tegemiseks maa-aluste tehnovõrkude ja kaabelliinide rajamisel või nende avariide likvideerimisel. 7.20. Ehitise lammutusluba on vallavalitsuse väljastatud ehitusluba ehitise või rajatise lammutamiseks. II. ÜLDPLANEERING 8. Üldplaneerig koostatakse valla või vallaosade kaupa. 9. Üldplaneerigu ülesanded Ridala vallas on: 9.1. territoriaalmajandusliku arengu põhisuundade kavandamine; 9.2. kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine; 9.3. väärtusliku põllumaa, maastike ja looduskoosluste säilimise tagamine ning kasutamistingimuste määratlemine; 9.4. maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine; 9.5. territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni; 9.6. põhiliste teede ja tänavate, raudtee ja sadamate asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 9.7. põhiliste tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine; 9.8. puhke- ja virgestusalade määramine; 9.10. ranna ja kalda ulatuse täpsustamine; 9.11. muinsuskaitse-, looduskaitse- ja muude kaitsealuste alade ja objektide ning nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus vastavalt kehtestatud kaitse-eeskirjadele või põhimäärustele ja vajadusel ettepanekute tegemine kaitse-eeskirjade või põhimääruste täpsustamiseks; 9.12. vajadusel ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks. 10. Valla üldplaneeriguga määratakse piirkonnad, kus detailplaneeringute koostamine hajaasustuses on kohustuslik. 11. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ning maakorraldusele hajaasustuses. 12. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. III. DETAILPLANEERING 13. Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. 14. Detailplaneeringuga määratakse: 14.1. planeeritava ala kruntideks jaotamine; 14.2. krundi ehitusõigus; 14.3. tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; 14.4. haljastus ja heakorrastus; 14.5. ehitistevahelised kujad; 14.6. tehnovõrkude ja rajatiste paigutus; 14.7. keskkonnakaitse abinõud; 14.8. maakasutuse ja ehitamise erinõuded kaitsealadel ja kaitsealustel objektidel; 14.9. vajadusel ettepanekud maa-alade ja objektide kaitse alla võtmiseks; 14.10. olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele; 14.11. servituutide vajadus; 14.12. muud seadustest tulenevad kinnisomandi kitsendused; 14.13. krundi ehitusõigus, mis sisaldab: 14.13.1. krundi kasutamise sihtotstarvet; 14.13.2. lubatud ehitiste arvu krundil; 14.13.3. ehitiste lubatud suurimat ehitusalust pinda; 14.13.4. ehitise lubatud kõrgust. 15. Detailplaneeringu ettepanekuga võib teha ettepaneku kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. 16. Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitiste projekteerimisele ja uute kinnistute moodustamisele ning olemasolevate kinnistute piiride muutmisele tiheasustuses ja detailplaneerimise kohustusega aladel hajaasustuses. 17. Vallavalitsus võib nõuda detailplaneeringu koostajalt detailplaneeringule illustreerivate jooniste või makettide lisamist, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamises osalejatele arusaadavaks. 18. Naaberkruntide piire võib muuta ilma detailplaneeringut koostamata, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa krundi ehitusõiguse ja seniste kasutamistingimuste muutmist ning toimub naabrite kokkuleppel ja muudatus on eelnevalt vallavalitsusega kirjalikult kooskõlastatud. 19. Kui krundi suuruse ja piiride muutmine toimub maaomaniku või kasutaja taotlusel, on vallavalitsusel õigus sisse nõuda krundi suuruse muutmise vormistamisega kaasnevad kulutused. 20. Kui muudetav krunt on kaasomandis, kooskõlastatakse muudetava krundi plaan kõigi kaasomanike ja vallavalitsusega. 21. Krundi piire ei ole võimalik muuta, kui muutmise tulemusena muutub võimatuks krundi kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust või kui kaasomanik ei nõustu krundi jagamisega. 22. Kruntide ühendamisel moodustatakse kahest või enamast krundist üks terviklik iseseisev krunt. 23. Krunte ei ole võimalik ühendada, kui ühendamise tulemusena muutub võimatuks kruntide kasutamine vastavalt sihtotstarbele. 24. Krundi moodustamiseks, piiride muutmiseks või ühendamiseks tellib vallavalitsus või asjasthuvitatu krundi plaani ja vajadusel detailplaneeringu muudatuse. 25. Detailplaneeringute koostamisel arvestatakse kehtivaid tervisekaitse, keskkonnakaitse, riigikaitse, tuleohutuse ning muid seadusi ja norme. IV. PLANEERINGUTE KOOSTAMINE JA AVALIKUSTAMINE 26. Üldplaneeringu koostamist korraldab vallavalitsus. 27. Vallavalitsus võib sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse andmiseks kinnisasja omanikule või teistele isikutele, kes on huvitatud vastava maa-ala kohta planeeringu koostamisest. 28. Kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse, senise maakasutuse või krundi ehitusõiguse muutmise, teatab vallavalitsus detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast. 29. Vallavalitsus on kohustatud korraldama ja tagama planeeringu koostamise käigus kogutud informatsiooni ja materjalide säilimise ning kättesaadavuse huvitatud isikutele. 30. Vallavalitsus võib kehtestada detailplaneeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu planeeringualal või selle osal, kui algatatud planeeringud muudavad selle maa-ala varem kehtestatud detailplaneerigut, sellega määratletud maakasutus- ja ehitustingimusi ning krundi ehitusõigust. Ajutine ehituskeeld hakkab kehtima detailplaneeringu lähteülesande kehtestamisest. 31. Ajutise ehituskeelu võib kehtestada kuni kaheks aastaks. 32. Ajutine ehituskeeld ei laiene ehitisele, millele on antud ehitusluba enne keelu kehtestamist. 33. Ajutine ehituskeeld tehakse teatavaks kinnisasja omanikule, keda ehituskeeld puudutab kahe nädala jooksul arvates ehituskeelu otsuse tegemise päevast. 34. Detailplaneeringute koostamisse kaasatakse planeeringuala kinnisasjade omanikke, elanikke ja teisi huvitatud isikuid. Planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks korraldab vallavalitsus avalikke arutelusid. 35. Enne avalikku väljapanekut kooskõlastatakse üldplaneering planeeringuala naabervallavalitsusega ja vajadusel vastava riigiameti ja inspektsiooniga. 36. Pärast vallavolikogu otsust planeeringu vastuvõtmise kohta korraldab vallavalitsus planeeringu avaliku väljapaneku. Avaliku väljapaneku koht, algus ja kestus teatatakse hiljemalt nädal enne avaliku väljapaneku algust. 37. Avaliku väljapaneku kestus on detailplaneeringutel kaks nädalat ja üldplaneeringutel neli nädalat. 38. Planeeringuala kinnisasjade omanikel ja Ridala valla elanikel on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada parandusi ja täiendusi ning vaidlustada planeeringut. 39. Kui avaliku väljapaneku tulemuste alusel tehtud vajalike paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, korratakse avalikku väljapanekut planeeringu parandamise järel käesolevas määruses kehtestatud korras. 40. Üldplaneeringu alusel kuni kolme ühepereelamu detailplaneerimisel võib avaliku väljapaneku asendada planeeringuala kinnisasjade omanike kirjalike kooskõlastustega, rikkumata seejuures huvitatud isiku õigusi. Kooskõlastuste tulemused tehakse teatavaks kohalikus infolehes. 41. Planeeringute kehtestamine ja tühistamine. 41.1. Üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu. 41.2. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu. 41.3 Üldplaneeringu ja detailplaneeringu tühistamise kavatsusest teatab vallavalitsus teabevahendites. 41.4. Planeeringu tühistamine ei laiene ehitistele, millele on antud ehitusluba enne planeeringu tühistamist. 41.5. Kehtestatud planeeringuga on igaühel õigus tutvuda. Tutvumine tagatakse vallavalitsuse arhiivis, kus võimaldatakse omandada planeeringute koopiaid asjasthuvitatu kulul. 41.6. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda kehtestatud planeeringust tulenevate kitsenduste tõttu või detailplaneeringu tühistamisest tuleneva kahju õiglast ja kohest hüvitamist. Üld- ja detailplaneeringutest tulenevate kitsenduste puhul hüvitab kahju vallavalitsus või detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik. 41.7. Hüvitise suurus määratakse kindlaks kinnisasja omaniku ja kahju hüvitamise kohustatud isiku kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab hüvitise suuruse kohus huvitatud isiku nõudel. 41.8. Planeeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alusel. V. PROJEKTEERIMINE 42. Ehitise ehitamine toimub ehitusprojekti alusel. 43. Ehitusprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab anda hinnangu projekteeritud ehitistele, selle järgi ehitada ja ehitust kontrollida. 44. Vallas on projekteerimise aluseks kehtestatud detailplaneeringud. Vallavalitsus võib välja anda kehtestatud detailplaneeringu nõudeid täpsustavaid projekteerimistingimusi. 45. Hajaasustuses on uute hoonete ehitamine ja olemasolevate hoonete juurdeehitise tegemine lubatud vallavalitsuse antud projekteerimistingimuste alusel. 46. Projekteerimistööde algatamise ja tegemise õigus. 46.1. Projekteerimise algatamise õigus on maaomanikul või isikul, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. 46.2. Kõrgharidusega arhitekt ja ehitusinsener võivad iseseisvalt ja omal vastutusel teha või juhtida oma erialal arhitektuurseid või ehituslikke projekteerimistöid. 46.3. Tegutsemisluba antakse ettevõtjale nendeks projekteerimistöödeks, mille juhtimiseks on ettevõtjal vastava eriala vastutav arhitekt või ehitusinsener. 46.4. Ühepereelamut, taluhooneid, suvilat, aiamaja, kasvuhoonet, kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisvat garaaþi ning muid lihtsaid ja väikesemahulisi ehitisi võib enda tarbeks projekteerida ka erihariduseta isik vallavalitsuse väljaantud ühekordse projekteerimisloa alusel. 47. Projekteerimistingimuste saamiseks esitab taotleja: 47.1. taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks; 47.2. maaomandit tõendava dokumendi; 47.3. tehnilised tingimused. 48. Projekteerimistingimused sisaldavad: 48.1. ehitise projekteerimiseks vajalikke tehnilisi tingimusi; 48.2. arhitektuurseid nõudeid ehitise projekteerimiseks; 48.3. projekti kooskõlastuste loetelu; 48.4. projekteerimistingimuste kehtivusaega. 49. Taluhoonete projekteerimisega tuleb koos esimese taluhoone projektiga koostada talu õueplaan, kus näidatakse kõigi olulisemate hoonete ja tehnorajatiste paigutus ning antakse lähteandmed ja tingimused nende projekteerimiseks. 50. Vallavalitsuse poolt heakskiidetud talu õueplaan kehtib järgmiste taluhoonete projekteerimistingimusena kolme aasta jooksul arvates selle väljastamise päevast: 50.1. projekteerimistingimused väljastab vallavalitsus kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus hiljemalt nelja nädala jooksul arvates taotluse esitamisest. 51. Ehitusprojektile tehakse vajadusel keskkonna- ja ehitusekspertiis. 52. Ekspertiisi tegemine on kohustuslik: 52.1. keskkonnaohtlike ehitiste projektidele; 52.2. riigieelarvest ja selle vahendite kaasamisega finantseeritavate ehitiste projektidele; 52.3. suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste projektidele. VI. EHITAMINE 53. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud ehitusreeglite järgi ning kehtivatele nõuetele vastavatest materjalidest nii, et: 53.1. see sobiks kokku ümbruskonnaga; 53.2. see ei tekitaks ohtu elule, varale, tervisele ja keskkonnale; 53.3. see võimaldaks energia ja materjalide säästlikku kasutamist; 53.4. see oleks piisava kandevõime, püsivuse ja kestusega; 53.5. see oleks piisavalt kaitstud tulekahju puhkemise ja levimise ning teiste õnnetuste eest; 53.6. pidevaks korrashoiuks oleks tagatud juurdepääs selle kõikidele osadele; 53.7. selle remondi, korrashoiu ja kasutamise kulud oleksid võimalikult väikesed; 53.8. ehitise laiendamine, ümberehitamine ja remont oleks tehtud viisil, mis arvestab ehitise arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust. 54. Vallavalitsuse luba on kohustuslik: 54.1. kaevetöödeks kogu Ridala valla territooriumil; 54.2. ehitise püstitamiseks maa peale ja maapõue; 54.2. ehitise laiendamiseks juurde-, peale- ja allaehitamise teel; 54.3. ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsiooniliseks muutmiseks; 54.4. tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöödeks; 54.5. ehitise lammutamiseks. 55. Vallavalitsuse kooskõlastus on nõutav: 55.1. puude mahavõtmiseks ja istutamiseks tiheasustusega alal; 55.2. väikehoone ehitamiseks. 56. Ehitustööde tegemise õigus on: 56.1. ettevõtjal, kelle ehitustöid juhib vastava ehituseriala spetsialist. Ühepereelamu, taluhoone, suvila, aiamaja, kasvuhoone, kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisva garaaþi ja muude lihtsate ja väikesemahuliste ehitiste ehitustöid võivad enda tarbeks vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul teha ja juhtida nende omanikud. 57. Teede ja tehnovõrkude väljaehitamise detailplaneeringukohas teede ja teedevõrkude väljaehitamise kuni ehituskrundini tagab vallavalitsus enne ehitusloa andmist, kui ehitusloa taotleja ja kohalik omavalitsus ei ole kokku leppinud teisiti. 58. Siltide ja õhuliinide kinnitamine. 58.1. Reklaami, plakateid, elektri-, side- ja muid õhuliine ning silte võib ehitisele või krundi piiretele paigaldada kinnisasja omaniku loal. Tekitatud kahju kompenseerib kinnisasja omanikule paigaldaja. 58.2. Tiheasustusega aladel on hoonete omanikud ja valdajad kohustatud kinnitama hoone tänavapoolsele seinale nähtavale kohale öise valgustusega varustatud aadressi kohale vastava sildi, numbri või talu nimega. Sildi suuruse, kujunduse ja värvilahenduse kinnitab vallavalitsus. 58.3. Kinnisasja omanik peab lubama paigaldada oma krundile või kinnitada oma ehitise külge tehnovõrkude või kaablite tähistamise märke ja reepereid. Nende paigaldamisega tekitatud kahju tasub kinnisvara omanikule märkide või siltide omanik. VII. EHITUSJÄRELEVALVE 59. Ehitusjärelevalvet teostatakse ja ehitamist dokumenteeritakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 60. Ehitusjärelevalvega seotud kulud kannab ehitise omanik. 61. Ehitusluba. 61.1. Ehitusloa saamiseks peab kinnisasja omanik või isik, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, esitama vallavalitsuse kehtestatud vormikohase taotluse. 61.2. Loataotlusele lisatakse vallavalitsuse poolt heakskiidetud ja omaniku kinnitatud ehitusprojekt. 61.3. Loataotluse vaatab kahe nädala jooksul arvates taotluse esitamise päevast läbi ehitusinspektor, kes kontrollib esitatud dokumentatsiooni vastavust ning teeb ettepaneku vallavalitsusele otsuse vastuvõtmiseks. Vallavalitsus annab ehitusloa ehituse alustamiseks kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. 62. Vallavalitsusel on õigus ehitusluba tühistada, kui ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul arvates ehitusloa väljastamise päevast või kui ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid. 63. Ehitusloaga kehtestab vallavalitsus ehituse lõpetamise tähtaja kestusega vähemalt kolm aastat kooskõlastatult ehitise omanikuga. Ehitusluba pikendatakse ehitise omaniku kirjaliku avalduse alusel kolmeaastase intervalliga. 64. Ehitusloaga määratakse ehitusjärelevalve teostamise kord ja tingimused ehitusloa saanud ehitisel ning ehituse algusest teatamise kord. 65. Loa taotleja võib vaidlustada vallavalitsuse korralduse vallavolikogus või kohtus. 66. Ehitusloale kirjutab alla vallavalitsuse poolt volitatud isik. 67. Ehitusluba ei anta, kui: 67.1. ehitusprojekt ei vasta kehtestatud detailplaneeringule ega projekteerimistingimustele; 67.2. ehitusprojekti ei ole koostanud või kontrollinud projekteerimistööde tegemise õigust omav isik; 67.3. projekteeritud ehitis kahjustab asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigusi ja naabriga ei ole saavutatud kokkulepet; 67.4. ehitusprojekt ei vasta ehitusnormidele ega teistele õigusaktidele. 68. Ehitise kasutusluba. 68.1. Ehitis võetakse kasutusele ainult vallavalitsuse väljaantud kasutusloa alusel. 68.2. Kasutusluba antakse, kui: 68.2.1. ehitis on ülevaatuskomisjoni poolt üle vaadatud ja selle kohta on vormistatud ehitise ülevaatusakt, v.a. punktis 46.4 loetletud ehitised. 68.3. Ehitise võib kasutusloa alusel kasutusele võtta ka valminud osade kaupa. 68.4. Ehitist võib kasutada ainult ehitusloas näidatud otstarbel. Ehitise kasutusotstarbe muutmiseks peab ehitise omanik taotlema vallavalitsuselt uue kasutusloa. 68.5. Kasutusloa võib vallavalitsus tühistada või peatada, kui: 68.5.1. ehitist ei kasutata sihipäraselt kasutusloas näidatud otstarbel; 68.5.2. ehitis on muutunud ohtlikuks inimestele, varale või looduskeskkonnale. 69. Vallavalitsus võib kasutusloa anda ka omavolilisele ehitisele. 70. Omavolilistele ehitistele kasutusloa saamiseks peab taotleja esitama vallavalitsusele: 70.1. avalduse loa taotlemiseks; 70.2. hoone ülesmõõdistamise projekti. 71. Pärast punktis 70 loetletud tingimuste täitmist teeb vallavalitsus otsuse omavolilisele ehitisele kasutusloa andmiseks või selle likvideerimiseks. 72. Ehitusjärelevalve nõuete täitmine on kohustuslik. 72.1. Kui ehitusjärelevalveinsener on tuvastanud, et ehitus ei ole projektikohane või ehitist ei kasutata kasutusloakohaselt või ei ole täidetud ehitusnormide nõudeid, peab ehitise omanik tagama järelevalveinseneri ettekirjutuse täitmise määratud tähtajaks. 72.2. Kui ehitise omanik järelevalveinseneri ettekirjutusi ei täida, võib kohalik omavalitsus peatada või tühistada ehitusloa või kasutusloa. Vallavalitsus ennistab ehitusloa pärast järelevalveinseneri ettekirjutuse täitmist. 73. Kasutusluba antakse vallavalitsuse korralduse alusel. 74. Kaevamisloa saamiseks esitab tööde tegija vallavalitsusele vormikohase avalduse. 75. Kaevamisloas määratakse kaevetööde tegemise tingimused. 76. Vallavalitsus vaatab kaevetööde tegemise avalduse läbi viie tööpäeva jooksul arvates avalduse esitamise päevast. 76.1. Avariide puhul lahendatakse avaldus kohe. 77. Kaevamisloa kehtivusaja pikendamiseks peab tööde tegija esitama uue taotluse koos tööde lõpetamise tähtaja edasilükkamise mõjuva põhjendusega. 78. Kaevamisluba ei nõuta projektikohaste vundamendi- ja muude ehituskrundil asuvate projektikohaste süvendite kaevamisel, kui antud projektile on vallavalitsus väljastanud ehitusloa ja projekti kooskõlastamisel ei ole seatud kaevetöid piiravaid tingimusi. 79. Ehitise lammutamiseks on vajalik vallavalitsuse poolt väljastatav ehitusluba. 80. Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele vormikohase avalduse. 81. Vallavalitsus võib keelduda lammutamiseks ehitusluba väljastamast, kui: 81.1. objekt asub riiklikul muinsuskaitsealal või on mõnel muul moel kaitstud; 81.2. lammutamisega tekitatakse teistele isikutele varalist kahju ja selle hüvitamiseks ei jõuta kokkuleppele. 82. Omavoliliste, amortiseerunud või avariiohtlike ehitiste lammutamine toimub vallavalitsuse poolt ehitise omanikule antud tähtajalise ettekirjutuse alusel. Tähtajaks lammutamata ehitisele võidakse kohandada omaniku kulul sundlammutamist. VIII. LÕPPSÄTTED 83. Kõigis käesoleva määrusega ja muude seadusandlike normatiivaktidega reguleerimata küsimustes on vallavalitsusel õigus täiendavalt määrata läbitava protseduuri etapid. 84. Määrusega reguleerimata osas juhinduvad vallavolikogu ja vallavalitsus suhetes mistahes juriidiliste ja üksikisikutega teistest kehtivatest õigusaktidest ja nende muudatustest. 85. Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa õigusaktides ettenähtud kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsiplinaarvastutuse.