Rahandusminister — Kindlustusandjate raamatupidamise aastaaruande koostamise korra kinnitamine — RTL, 60, 270

Vastavalt kindlustusseaduse (RT 1992, 48, 601; RT I 1995, 26--28, 355; 1996, 23, 455; 40, 773) paragrahvile 43 määran: 1. Kinnitada «Kindlustusandjate raamatupidamise aastaaruande koostamise kord» (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks rahandusministri 13. veebruari 1997. a. määrus nr. 17 «Kindlustusandjate raamatupidamise aastaaruande koostamise korra kinnitamine» (RTL 1997, 31, 165). 3. Käesoleva määrusega kinnitatud «Kindlustusandjate raamatupidamise aastaaruande koostamise korrast» lähtutakse 1997. aasta ja eelolevate majandusaastate raamatupidamise aastaaruande ja konsolideeritud aastaaruannete koostamisel. Minister Mart OPMANN Asekantsler kantsleri ülesannetes Peep LASS Kinnitatud rahandusministri 27. jaanuari 1998. a. määrusega nr. 6 Kindlustusandjate raamatupidamise aastaaruande koostamise kord Kindlustusandja raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse korraldamisel lähtutakse raamatupidamise seadusest (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26--28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953), raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest isikliku vastutuse kehtestamise seadusest (RT I 1993, 43, 620; 1996, 6, 101), kindlustusseadusest, muudest Eesti Vabariigi õigusaktidest ja kindlustusandja põhikirjast. Kindlustusandja on raamatupidamise seaduse paragrahvi 4 lõike 1 kohaselt kohustatud korraldama oma raamatupidamisarvestust nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine, lähtudes heast raamatupidamistavast. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, Vabariigi Valitsuse ja rahandusministri määrustes ning mida täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna soovitused. Käesolev kord on kooskõlastatud EV Raamatupidamise Toimkonnaga ja kehtestab kindlustusandjatele raamatupidamise aastaaruande bilansi ja kasumiaruande skeemid ning sisu, rahavoogude aruande; maa, ehitiste ja materiaalse põhivara liikumise aruande ja omakapitali liikumise aruande vormid ning nõuded lisadele. Raamatupidamise aastaaruande lisade vorme üldjuhul ei kehtestata. Lisades selgitatakse raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid ning tuuakse iga reguleerimis- ja lõpetamiskande kohta selgitus. Raamatupidamise aastaaruande lisad peavad olema nummerdatud. Vastava kirje lisa number näidatakse kirje kõrval sulgudes nii bilansis kui kasumiaruandes. Kõik kindlustusandja poolt endale võetud vastutuskohustused mingite garantiide näol peavad olema näidatud aruande lisades, eraldi peavad olema näidatud garantiid tütarettevõtete suhtes. Kohustusliku liikluskindlustusega ja edasikindlustusega tegelevad kindlustusandjad esitavad lisaks kogu kindlustustegevust kajastavale kasumiaruandele eraldi kasumiaruande tehnilise osa liikluskindlustuse ja edasikindlustuse kohta vastavalt kasumiaruande tehnilise osa skeemile. Kindlustusandjad esitavad Kindlustusinspektsioonile poolaasta vahearuande, mis koosneb bilansist ja kasumiaruandest. Kindlustusandja, kes on emaettevõte, koostab konsolideeritud aastaaruande. Konsolideeritud aastaaruande koostamisel lähtutakse EV Raamatupidamise Toimkonna 6. novembri 1997. a. istungi protokollilise otsusega nr. 11-1 (RTL 1997, 207/208, 1078) kinnitatud metoodilisest juhendist «Krediidiasutuste konsolideeritud aruandluse koostamine». Kindlustusandja, kes on emaettevõte, lähtub juhendi osadest A, C1, C2, D, E, F4, G2, H ja I järgmisi erisusi arvestades: 1) konsolideeritud bilanss ja kasumiaruanne koostatakse käesolevast korrast lähtudes; 2) emaettevõtte osaluse muutumisel kajastatakse realiseerimiskasumit ja -kahjumit kasumiaruande kirjetel investeeringutulud «Tütar- ja sidusettevõtetelt» ja investeeringukulud «Tütar- ja sidusettevõtetelt»; 3) kindlustusandja täiendab bilanssi, kasumiaruannet ja rahavoogude aruannet konsolideeritud aastaaruande koostamisel järgmiste kirjetega: a) positiivne firmaväärtus kajastatakse bilansi aktivakirjel «Konsolideeritud firmaväärtus». Kuludesse kantud positiivset firmaväärtust kajastatakse kasumiaruande kirjel «Administratiivkulud». Negatiivset firmaväärtust kajastatakse kasumiaruande kirjel «Administratiivkulud»; b) bilansi passivas «Vähemusosalus», omakapitali osas «Realiseerimata kursivahed»; c) kasumiaruandes «Vähemusosaluse kasumi/kahjumi osa», «Kontserni puhaskasum/kahjum»; d) rahavoogude aruandes «Välisvaluuta kursimuutuste mõju raha ja pangakontole»; 4) osalust tütarettevõttes võib kulumeetodil kajastada ainult Kindlustusinspektsiooni loal; 5) kindlustusandja ei koosta konsolideeritud kapitali adekvaatsuse aruannet ja konsolideeritud riskiga kaalutud aktivate aruannet. Kui kontserni kuuluvad nii kahju- kui elukindlustusandjad, siis näidatakse konsolideeritud kasumiaruandes kahju- ja elukindlustuse kasumiaruannete tehnilised osad eraldi ja mittetehnilised osad koos, kusjuures elukindlustuse investeeringutulud ja investeeringukulud näidatakse ühises mittetehnilises osas. Konsolideeritud aastaaruanne esitatakse Kindlustusinspektsioonile hiljemalt kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. Kindlustusandjate raamatupidamise aastaaruande koostamise kord koosneb järgmistest osadest: I. Bilansiskeem ja kirjete sisu II. Kahjukindlustuse kasumiaruande skeem ja kirjete sisu III. Elukindlustuse kasumiaruande skeem ja kirjete sisu IV. Rahavoogude aruande skeem ja kirjete sisu V. Lisad: 1. Maa, ehitiste ja materiaalse põhivara liikumise aruanne 2. Omakapitali liikumise aruanne I. BILANSISKEEM JA KIRJETE SISU AKTIVA (vara) 1. Raha- ja pangakontod 2. Nõuded 2.1. Nõuded otsesest kindlustustegevusest 2.1.1. Kindlustusvõtjad 2.1.2. Vahendajad 2.1.3. Muud 2.2. Nõuded edasikindlustusest 2.3. Muud nõuded 2.4. Arveldused aktsionäridega 3. Viitlaekumised ja ettemakstud kulud 3.1. Viitlaekumised 3.2. Sõlmimisväljaminekud 3.3. Muud ettemakstud kulud 4. Investeeringud 4.1. Maa ja ehitised 4.2. Tütarettevõtted 4.2.1. Aktsiad ja osad 4.2.2. Võlakirjad ja laenud 4.3. Sidusettevõtted 4.3.1. Aktsiad ja osad 4.3.2. Võlakirjad ja laenud 4.4. Muud finantsinvesteeringud 4.4.1. Aktsiad ja muud väärtpaberid 4.4.2. Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid 4.4.3. Osalus ühisinvesteeringutes 4.4.4. Hüpoteeklaenud 4.4.5. Muud laenud 4.4.6. Deposiidid krediidiasutustes 4.4.7. Muud 4.5. Deposiidid edasikindlustusvõtjate juures 5. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingute investeeringud 6. Immateriaalne põhivara 7. Materiaalne põhivara PASSIVA (kohustused ja omakapital) 1. Kohustused 1.1. Kohustused otsesest kindlustustegevusest 1.1.1. Kindlustusvõtjad 1.1.2. Vahendajad 1.1.3. Muud 1.2. Kohustused edasikindlustusest 1.3. Emiteeritud võlakirjad 1.4. Võlad krediidiasutustele 1.5. Muud kohustused 2. Deposiidid edasikindlustusandjatelt 3. Eraldised 4. Viitvõlad ja ettemakstud tulud 4.1. Viitvõlad 4.2. Edasikindlustuse osa sõlmimisväljaminekutes 4.3. Muud ettemakstud tulud 5. Tehnilised eraldised 5.1. Ettemakstud preemiate eraldis 5.1.1. Kogusumma 5.1.2. Edasikindlustuse summa (--) 5.2. Elukindlustuse eraldis 5.2.1. Kogusumma 5.2.2. Edasikindlustuse summa (--) 5.3. Rahuldamata nõuete eraldis 5.3.1. Kogusumma 5.3.2. Edasikindlustuse summa (--) 5.4. Boonuste eraldis 5.4.1. Kogusumma 5.4.2. Edasikindlustuse summa (--) 5.5. Tasanduseraldis 5.6. Muud tehnilised eraldised 5.6.1. Kogusumma 5.6.2. Edasikindlustuse summa (--) 6. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingute tehnilised eraldised 6.1. Kogusumma 6.2. Edasikindlustuse summa (--) 7. Allutatud kohustused 8. Omakapital 8.1. Aktsiakapital 8.2. Aaþio 8.3. Üldreserv 8.4. Muud reservid 8.5. Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 8.6. Aruandeaasta kasum (kahjum) 8.7. Oma aktsiad (--) AKTIVA 1. Raha- ja pangakontod Siin näidatakse rahajäägid kassas, arvelduskontodel, välisvaluutakontodel ja muude pangakontode jäägid. Välisvaluuta ja välisvaluuta pangakontode arvestust peetakse Eesti kroonides, ümberhinnatult operatsioonipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Ümberhindamisest tekkinud realiseerimata kasum või kahjum valuutakursi muutustest näidatakse kasumiaruande mittetehnilise osa kirjel «Muud tulud» või «Muud kulud». 2. Nõuded Kirjetel 2.1--2.3 näidatakse nõuete netosumma, s.t. ebatõenäoliselt laekuvad ja lootusetud nõudesummad on maha arvatud. Raamatupidamise arvestuses kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvad nõudesummad vastava konto allkontol (kontraaktivakonto). Laekumata nõudesummad hinnatakse individuaalselt, s.t. iga nõude laekumise tõenäolisust käsitletakse eraldi. Ebatõenäoliselt laekuvate nõudesummade osas kirjetel 2.1.1--2.1.3 korrigeeritakse vastavaid tulukirjeid ja kirje 2.2 osas vastavaid tulu- või kulukirjeid. Kirjel 2.3 näidatud nõudesummad, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse kuludesse ja kajastatakse kasumiaruande kirjel «Muud kulud». Kui nõude maksetähtajast on möödunud rohkem kui 60 päeva, korrigeeritakse vastavaid tulu- või kulukirjeid. Kui varem kuludesse kantud nõue hiljem laekub, kirjendatakse laekumist tuluna. Nõue on ebatõenäoliselt laekuv, kui kindlustusandja on võlgnikule saatnud meeldetuletuskirju, millele ei vastata, või kui kindlustusandja on võlgniku vastu esitanud hagiavalduse või kui võlgnikule on välja kuulutatud pankrot või likvideerimine. Nõue on lootusetu, kui võla sissenõudmiseks ei saa või ei ole majanduslikult kasulik meetmeid rakendada või kui kindlustusandjal ei ole võimalik oma nõudeõigust kaitsta võlgniku pankroti või likvideerimise korral või kui võlgnikku ei leita. Kui lootusetu nõue laekub hiljem, kajastatakse laekumist tuluna. Aruande lisades näidatakse majandusaastal tulusid vähendanud, kuludesse kantud ja bilansist mahakantud ning hiljem laekunud nõuete summa koos selgitustega ning kirjete 2.1.1, 2.1.2, 2.1.3, 2.2 ja 2.3 osas eraldi nõuded tütarettevõtetele ja nõuded sidusettevõtetele. 2.1. Nõuded otsesest kindlustustegevusest 2.1.1. Kindlustusvõtjad Siin näidatakse kindlustusvõtjate võlgnevus aruandeperioodi lõpul. 2.1.2. Vahendajad Siin näidatakse kindlustusandja nõuded kindlustusagentidele ja maakleritele ning piirikindlustuse ja teiste kindlustusandjate kindlustuslepingute vahendamisest tulenevaid nõudeid. Ühtlasi näidatakse siin kaaskindlustuses osalemisest tekkinud nõuded juhtiva kaaskindlustaja suhtes. 2.1.3. Muud Siin näidatakse nõuded, mis tulenevad puulilepingutest, ning nõuded Liikluskindlustuse Fondi ja kindlustusseltside vahelistest arveldustest. 2.2. Nõuded edasikindlustusest Siin näidatakse edasikindlustusvõtja nõuded edasikindlustusandjatele ja edasikindlustusandja nõuded edasikindlustusvõtjatele. Ühe ja sama edasikindlustusvõtjaga (edasikindlustusandjaga) erinevatest edasikindlustuslepingutest tekkinud nõuete ja kohustuste vahel tasaarveldusi ei tehta, v.a. juhul, kui edasikindlustuslepingus ei ole sätestatud teisiti. Kui kindlustusandja tegutseb nii edasikindlustusvõtjana kui ka edasikindlustusandjana, siis aruande lisades näidatakse vastavad nõudesummad eraldi. 2.3. Muud nõuded Siin näidatakse nõuded, mis ei ole seotud kindlustustegevusega ja ei näidata kirjetel 2.1--2.2. 2.4. Arveldused aktsionäridega Siin näidatakse nõudeid aktsionäride vastu märgitud aktsiate osas. Kui aktsiate märkimine tühistatakse, kantakse nõue aktsionäri vastu bilansist maha, vähendades omakapitali kirjet «Aktsiakapital» (nimiväärtuses), ja kui aktsiad on märgitud ülekursiga, siis ka kirjet «Aaþio». 3. Viitlaekumised ja ettemakstud kulud 3.1. Viitlaekumised Siin näidatakse aruandeperioodi kasumiaruandes tuludena arvestatud, kuid bilansikuupäevaks laekumata intressi- ja dividendinõuded, renditulud ning muud viitlaekumised. 3.2. Sõlmimisväljaminekud Sõlmimisväljaminekud, mis on seotud järgmisesse aruandeperioodi ülekantavate preemiatega (brutopreemiatega), on ettemakstud kulud ja kapitaliseeritakse (võetakse arvele bilansis). Kahjukindlustuses näidatakse siin lepingute sõlmimisega otseselt seotud väljaminekud. Siia kuuluvad agenditasud, vahendustasud, väljaminekud seoses poliiside trükkimisega ja kindlustusdokumentide vormistamisega ja muud otseselt kindlustuslepingute sõlmimisega seotud väljaminekud. Kapitaliseerimisele ei kuulu administratiivkulud ja kindlustuslepingute müügiga seotud kaudsed kulud. Kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekud kahjukindlustuses moodustavad otsestest sõlmimisväljaminekutest protsentuaalselt sama osa, mis ettemakstud preemiate eraldise kogusumma moodustab brutopreemiate kogusummast. Kahjukindlustusandja fikseerib oma raamatupidamise sise-eeskirjades sõlmimisväljaminekute kapitaliseerimise alused. Elukindlustuses näidatakse siin negatiivse eraldisega kindlustuslepingute eraldiste summa, kusjuures sõlmimisväljaminekud ei või ületada äriplaani alusel arvutatud sõlmimiskulude summat. Elukindlustuse eraldist negatiivse eraldisega lepingute arvel ei vähendata. Sõlmimisväljaminekute muutust aruandeperioodi jooksul näidatakse kasumiaruande kirjel «Sõlmimisväljaminekute muutus». Aruande lisades esitatakse selgitus kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekute arvutamisel kasutatud arvestusmeetodite ja olulisemate põhjuste kohta, mis sõlmimisväljaminekute jääki mõjutas. 3.3. Muud ettemakstud kulud Siin näidatakse tulevaste perioodide kulude ettemaksed ning maksude ettemaksed ja tagasinõuded. Tulevaste perioodide kulude ettemakseid ei kanta aruandeperioodi kuludesse. 4. Investeeringud 4.1. Maa ja ehitised Siin näidatakse maa ja ehitised jääkmaksumuses, tegelikult tehtud väljaminekud lõpetamata ehitustele ja ettemaksed, mis on tehtud maa ja ehitiste soetamiseks. Siin kajastatakse ka kapitalirendi tingimustel kindlustusandja valduses olevad maa ja ehitised. Maa ja ehitised võetakse arvele ja hinnatakse raamatupidamise aastaaruandes raamatupidamise seaduse paragrahvide 29--32 ja EV Raamatupidamise Toimkonna juhendi nr. 6 (RTL 1995, 81, lk. 2814) kohaselt. Kapitalirendi tingimustes renditud maa ja ehitiste kajastamisel lähtutakse EV Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr. 10 «Rendiarvestus» (RTL 1997, 159/160, 864). Aruande lisades näidatakse kapitalirendi alusel renditud maa ja ehitiste soetusmaksumus ja aruandeperioodi maksed. Ühtlasi näidatakse lisades kindlustusandja enda kasutuses olevad maa, ehitised ja rendile antud maa ja ehitised. Aruande lisades antakse selgitus kasutatava amortisatsioonimeetodi ja amortisatsioonimeetodi muutuste sisu ja kasumiaruandes tekkinud muutuste kohta ning allahindluse summa ja sisu kohta. Maa, ehitiste ja lõpetamata ehituse liikumist aruandeaasta jooksul näidatakse lisas 1 toodud vormi kohaselt. 4.2. Tütarettevõtted 4.2.1. Aktsiad ja osad Osalust tütarettevõtetes käsitletakse pikaajalise finantsinvesteeringuna ja kajastatakse kapitaliosaluse meetodi alusel. Kapitaliosaluse meetodi rakendamisel lähtutakse EV Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr. 9 «Kapitaliosaluse meetod» (RTL 1997, 159/160, 863). Kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata kasum tütarettevõtetelt näidatakse kasumiaruande kirjel investeeringutulud «Tütar- ja sidusettevõtetelt» ja realiseerimata kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel investeeringukulud «Tütar- ja sidusettevõtetelt». Aruande lisades näidatakse iga tütarettevõtte kohta eraldi aktsiate, osade soetusmaksumus, kogus, turuhind (kui see on usaldusväärselt määratav), kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum või kahjum, saadud dividendid ja osalus ning realiseerimiskasum või -kahjum tütarettevõtte aktsiate või osade võõrandamisel või osaluse muutumisel. Pikaajalised finantsinvesteeringud hinnatakse alla, kui nende realiseerimismaksumus (bilansikuupäeva turuhind) on püsivalt langenud, kui olukord muutub ja varem kirjendatud allahindlus ei ole enam õigustatud, korrigeeritakse pikaajalise finantsinvesteeringu maksumust, korrigeerimise ülempiiriks on finantsinvesteeringu algne soetusmaksumus. Allahindlust näidatakse kasumiaruande investeeringukulude kirjel «Investeeringute väärtuse muutus» ja allahindluse korrigeerimist (esialgse soetusmaksumuseni) investeeringutulude kirjel «Investeeringute väärtuse muutus». 4.2.2. Võlakirjad ja laenud Siin näidatakse tütarettevõtte võlakirjad ja tütarettevõttele antud laenud. 4.3. Sidusettevõtted 4.3.1. Aktsiad ja osad Osalust sidusettevõtetes käsitletakse pikaajalise finantsinvesteeringuna ja kajastatakse kapitaliosaluse meetodi alusel. Kapitaliosaluse meetodi rakendamisel lähtutakse EV Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr. 9 «Kapitaliosaluse meetod» (RTL 1997, 159/160, 863). Kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata kasum sidusettevõtetelt näidatakse kasumiaruande kirjel investeeringutulud «Tütar- ja sidusettevõtetelt» ja realiseerimata kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel investeeringukulud «Tütar- ja sidusettevõtetelt». Aruande lisades näidatakse iga sidusettevõtte kohta eraldi aktsiate, osade soetusmaksumus, kogus, turuhind (kui see on usaldusväärselt määratav), kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum või kahjum, saadud dividendid ja osalus ning realiseerimiskasum või -kahjum sidusettevõtte aktsiate või osade võõrandamisel või osaluse muutumisel. Pikaajalised finantsinvesteeringud hinnatakse alla, kui nende realiseerimismaksumus (bilansikuupäeva turuhind) on püsivalt langenud, kui olukord muutub ja varem kirjendatud allahindlus ei ole enam õigustatud, korrigeeritakse pikaajalise finantsinvesteeringu maksumust, korrigeerimise ülempiiriks on finantsinvesteeringu algne soetusmaksumus. Allahindlust näidatakse kasumiaruande investeeringukulude kirjel «Investeeringute väärtuse muutus» ja allahindluse korrigeerimist (esialgse soetusmaksumuseni) investeeringutulude kirjel «Investeeringute väärtuse muutus». 4.3.2. Võlakirjad ja laenud Siin näidatakse sidusettevõtte võlakirjad ja sidusettevõttele antud laenud. 4.4. Muud finantsinvesteeringud 4.4.1. Aktsiad ja muud väärtpaberid Siin näidatakse soetatud ettevõtete aktsiaid ja osasid, mis ei pea olema näidatud aktiva kirjete 4.2.1, 4.3.1 ja 5 all, sealhulgas soetatud EVP-sid. Aktsiad ja muud väärtpaberid võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud väljaminekutest. Otseselt seotud väljaminekute hulka kuuluvad maakleri või panga teenustasud. Aktsiate ja muude väärtpaberite hindamisel kasutatakse FIFO meetodit, mille alusel kuludesse kandmine toimub soetatud väärtpaberite sisseostu järjekorras. Siin näidatud väärtpaberid jagunevad olenevalt omandamise eesmärgist ja plaanitud omamisperioodist lühiajalisteks ja pikaajalisteks finantsinvesteeringuteks. Lühiajalisteks finantsinvesteeringuteks on need aktsiad või osad, mis on ette nähtud edasimüümiseks (realiseerimiseks) bilansikuupäevale järgneva majandusaasta jooksul. Üldjuhul kajastatakse lühiajalisi finantsinvesteeringuid lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Erandiks on lühiajalise finantsinvesteeringuna arvele võetud aktsiad, mis on noteeritud avalikul International Organizatsion of Securities Commissions (IOSCO) liikmesriigi börsil. Need aktsiad hinnatakse bilansikuupäeva IOSCO liikmesriigi avaliku börsi noteeringu alusel, ümberhinnatult bilansikuupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursiga. Ümberhindamise tulemusel tekkinud realiseerimata kasumit kajastatakse kasumiaruande investeeringutulude kirjel «Investeeringute väärtuse muutus» ja realiseerimata kahjumit investeeringukulude kirjel «Investeeringute väärtuse muutus». Pikaajalisi nn. portfelliinvesteeringuid (osalus alla 20% investeeringuobjekti hääleõigusega aktsiatest) hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Aruande lisades näidatakse eraldi lühiajaliste ja pikaajaliste investeeringutena arvelevõetud aktsiate ja muude väärtpaberite liikumist aruandeperioodil koos selgitustega liigenduse ja kasutatud hindamisaluste kohta, eraldi tuuakse välja osalus teistes kindlustusseltsides. 4.4.2. Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid Siin näidatakse võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga (dividendimääraga) eelisaktsiad, sealhulgas ka võlakirjad, mille tulumäär (intressimäär) on fikseeritud või mille tulumäär on fikseeritud kindla faktori kaudu, näiteks pankadevahelise intressimäära kaudu. Võlakirjad võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud väljaminekutest. Otseselt seotud väljaminekute hulka kuuluvad maakleri või panga teenustasud. Võlakirjade hindamisel kasutatakse FIFO meetodit, mille alusel kuludesse kandmine toimub soetatud võlakirjade sisseostu järjekorras. Siin ei kajastata kindlustusandja poolt tagasiostetud omavõlakirju. Tagasiostetud omavõlakirjad kajastatakse passivakirjel 1.3 «Emiteeritud võlakirjad» vähenemisena. Siin näidatud võlakirjad ja väärtpaberid jagunevad lühi- ja pikaajalisteks finantsinvesteeringuteks, jaotus oleneb omandamise eesmärgist ja plaanitud omamisperioodist. Näiteks võlakirjad, mis on omandatud müügiks või mille kustutustähtaeg on bilansikuupäevast arvestades üks aasta või vähem, on lühiajalised finantsinvesteeringud. Üldjuhul hinnatakse lühiajalisi võlakirju lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Erandiks on OECD liikmesriikide avalikul börsil noteeritud võlakirjad, mida raamatupidamise aastaaruandes hinnatakse majandusaastal viimasena noteeritud müügi või, kui müügi noteeringut ei ole toimunud, majandusaastal viimasena noteeritud ostuhinna alusel. Allahindlussummat ja avalikul börsil noteeritud võlakirjade soetusmaksumuse ja turuhinna vahe näidatakse kasumiaruande investeeringutulude kirjel «Investeeringute väärtuse muutus» või investeeringukulude kirjel «Investeeringute väärtuse muutus». Kui pikaajaliste võlakirjade soetusmaksumus erineb nende nimiväärtusest, siis jaotatakse soetusmaksumuse ja nimiväärtuse vahe võlakirja kestvuse perioodidele lähtudes efektiivsest intressimäärast ning kajastatakse kasumiaruande kirjel investeeringutulu «Muudelt investeeringutelt». Aruande lisades näidatakse lühiajaliste ja pikaajaliste finantsinvesteeringutena arvele võetud võlakirjade ja muude fikseeritud tulumääraga väärtpaberite liikumist eraldi. 4.4.3. Osalus ühisinvesteeringutes Siin näidatakse kindlustusandja osalust mitme ettevõtte poolt tehtud ühisinvesteeringutes, mille juhtimine on usaldatud ühele nendest ettevõtetest. 4.4.4. Hüpoteeklaenud Siin näidatakse laenud, mis on tagatud kinnisasjaga. Ühtlasi näidatakse siin ka laenud, mis lisaks kinnisasja tagatise olemasolul on tagatud veel kindlustuslepinguga. Vastavalt asjaõigusseadusele on kinnisasi maatükk koos selle oluliste osadega ja erandina ka hoonestusõigus ja korteriomand. Siin näidatud laenudest on ebatõenäoliselt laekuvad ja lootusetud laenud maha arvatud. Ebatõenäoliselt laekuvate laenude kuludesse kandmist kajastatakse kasumiaruande kirjel «Investeeringute kulud». Kui varem kuludesse kantud laen hiljem laekub, kirjendatakse laekumist tuluna. Aruande lisades näidatakse laenud järgmiste järelejäänud tähtaegade lõikes: kuni kolm kuud, kolm kuud kuni üks aasta, üks kuni viis aastat, rohkem kui viis aastat. 4.4.5. Muud laenud Siin näidatakse kindlustuslepingutega tagatud laenud ja muud laenud. Aruande lisades näidatakse kindlustuslepingutega tagatud laenude ja muude laenude summad eraldi. Siin näidatud laenudest on ebatõenäoliselt laekuvad ja lootusetud laenud maha arvatud. Ebatõenäoliselt laekuvate laenude kuludesse kandmist kajastatakse kasumiaruande kirjel «Investeeringute kulud». Kui varem kuludesse kantud laen hiljem laekub, kirjendatakse laekumist tuluna. Kui võlgnik on kindlustusandjaga kooskõlastamata 60 päeva graafikujärgsete maksetega hilinenud ja laenutagatise likvideerimismaksumus ei kata laenusummat, arvestatud intressi ja viiviseid, siis kantakse tagamata laenusumma kuludesse ja lõpetatakse tekkepõhine intressi ja viiviste arvestus. Samas kantakse 60 päeva kohta arvestatud intressid ja viivised kuludesse ja vastavaid nõudeid vähendatakse sama summa võrra. Pidurdunud intressinõudeid ei kajastata bilansis ja kasumiaruandes. Pidurdunud intressinõuetega laenude puhul kirjendatakse hiljem laekuvad summad laenu põhiosa vähendamisena. Alles siis, kui laenu tagasimaksed on graafikus, rekonstrueeritakse bilansiväliselt arvestatud intressi- ja viivisenõuded. Laekumata laenusummad hinnatakse individuaalselt, s.t. iga laenu laekumise tõenäolisust käsitletakse eraldi. Aruande lisades näidatakse laenud järgmiste järelejäänud tähtaegade lõikes: kuni kolm kuud, kolm kuud kuni üks aasta, üks kuni viis aastat, rohkem kui viis aastat. 4.4.6. Deposiidid krediidiasutustes Siin näidatakse tähtajalised hoiused krediidiasutustes. Tähtajalise piirangu puudumisel näidatakse vastavad summad kirjel «Raha- ja pangakontod». Kindlustusandjad, kes Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 1997. a. määrusega nr. 257 (RT I 1997, 99, 1610) kinnitatud «Liikluskindlustuse tasandusreservi arvutamise ja kasutamise korra» kohaselt on deponeerinud vastavad summad krediidiasutuses, näitavad neid summasid eraldi juurdelisatud allkirjel «Liikluskindlustuse deposiit». 4.4.7. Muud Siin näidatakse muud investeeringud, mis ei ole näidatud kirjetel 4.4.1 kuni 4.4.6, kui nende investeeringute summa on oluline, siis tuuakse selgitused aruande lisades. 4.5. Deposiidid edasikindlustusvõtjate juures Siin näidatakse edasikindlustusandja bilansis kajastatud summad, mis on garantiina edasikindlustusandja poolt deponeeritud edasikindlustusvõtja või mõne kolmanda isiku juures. Nende summadega ei või teha tasaarveldusi teiste edasikindlustusvõtjate poolt edasikindlustusandajale võlgu oldavate summadega, ega kasutada võlgade kustutamiseks. Edasikindlustusvõtjate või kolmandate isikute juurde deponeeritud väärtpaberid, mis jäävad edasikindlustusandja omandiks, kajastatakse viimase raamatupidamises investeeringuna vastava kirje all. 5. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingute investeeringud Siin näidatakse investeeringute portfelli, mis on seotud investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega ja mille väärtusest ja tulukusest sõltuvad nendest lepingutest tulenevad kindlustusandja poolsed kohustused. Aktsiad, mis on noteeritud avalikul International Organizatsion of Securities Commissions (IOSCO) liikmesriigi börsil, hinnatakse bilansikuupäeva IOSCO liikmesriigi avaliku börsi noteeringu alusel, ümberhinnatult bilansikuupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursiga. OECD liikmesriikide avalikul börsil noteeritud võlakirju hinnatakse raamatupidamise aastaaruandes majandusaastal viimasena noteeritud müügi või, kui müügi noteeringut ei ole toimunud, majandusaastal viimasena noteeritud ostuhinna alusel. Tallinna Väärtpaberibörsi põhi- või lisanimekirjas noteeritud aktsiad ja osad hinnatakse bilansikuupäeva börsi noteeringu alusel. Muud väärtpaberid kajastatakse lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingute investeeringute portfelli kuuluvaid investeeringuid hinnatakse individuaalselt. Realiseerimata kasum investeerimisriskiga elukindlustuslepingute investeeringutelt kajastatakse kasumiaruande kirjel 3 «Realiseerimata kasum investeeringutelt» ja realiseerimata kahjum kajastatakse kasumiaruande kirjel 11 «Realiseerimata kahjum investeeringutelt». 6. Immateriaalne põhivara Siin näidatakse kindlustusandja immateriaalne põhivara jääkmaksumuses ja ettemaksed immateriaalse põhivara soetamiseks. Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad kapitaliseeritud asutamis- ja arenguväljaminekud ning firmaväärtus. Kui kindlustusandja on kantud äriregistrisse, lõpetatakse asutamisväljaminekute kapitaliseerimine. Immateriaalne põhivara võetakse arvele ja hinnatakse raamatupidamise aastaaruandes raamatupidamise seaduse paragrahvi 33 ja EV Raamatupidamise Toimkonna juhendi nr. 6 kohaselt. Aruande lisades näidatakse immateriaalse põhivara liikumist majandusaastal koos selgitustega. 7. Materiaalne põhivara Siin näidatakse materiaalne põhivara jääkmaksumuses. Materiaalne põhivara võetakse arvele ja hinnatakse raamatupidamise aastaaruandes raamatupidamise seaduse paragrahvide 29--32 ja EV Raamatupidamise Toimkonna juhendi nr. 6 kohaselt. Ühtlasi kajastatakse siin kapitalirendi tingimustel kindlustusandja valduses olev vara (v.a. maa ja ehitised) ja ettemakseid materiaalse põhivara soetamiseks. Kapitalirendi tingimustes renditud vara kajastamisel lähtutakse EV Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr. 10 «Rendiarvestus» (RTL 1997, 159/160, 864). Aruande lisades näidatakse kapitalirendi alusel renditud vara soetusmaksumus ja aruandeperioodi maksed. Materiaalse põhivara liikumist aruandeaasta jooksul näidatakse lisas 1 toodud vormi kohaselt. Aruande lisades antakse selgitus põhivara allahindluse ja kasutatava amortisatsioonimeetodi kohta. PASSIVA 1. Kohustused Aruande lisades näidatakse kirjete 1.1.1, 1.1.2, 1.1.3, 1.2, 1.3 ja 1.5 osas eraldi kohustused tütarettevõtetele ja sidusettevõtetele. 1.1. Kohustused otsesest kindlustustegevusest 1.1.1. Kindlustusvõtjad Siin näidatakse kindlustusandja kohustused kindlustusvõtjate ees, kusjuures kajastatakse ainult neid kohustusi, mis ei pea olema näidatud tehniliste eraldiste all. 1.1.2. Vahendajad Siin näidatakse kindlustusandja kohustused kindlustusagentide ja maaklerite ees ning piirikindlustuse ja teiste kindlustusandjate kindlustuslepingute vahendamisest tulenevad kohustused. Ühtlasi näidatakse siin juhtiva kaaskindlustaja kohustused teiste kaaskindlustajate ees. 1.1.3. Muud Siin näidatakse kohustused, mis tulenevad puulilepingutest, ning kohustused Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja kindlustusseltside vahelistest arveldustest. 1.2. Kohustused edasikindlustusest Siin näidatakse edasikindlustusvõtja kohustused edasikindlustusandja ees ja edasikindlustusandja kohustused edasikindlustusvõtja ees. Ühe ja sama edasikindlustusvõtjaga (edasikindlustusandjaga) erinevatest edasikindlustuslepingutest tekkinud kohustuste ja nõuete vahel tasaarveldusi ei tehta, v.a. juhul, kui edasikindlustuslepingus ei ole sätestatud teisiti. Kui kindlustusandja tegutseb nii edasikindlustusvõtjana kui ka edasikindlustusandjana, siis näidatakse aruande lisades vastavad kohustuste summad eraldi. 1.3. Emiteeritud võlakirjad Siin näidatakse kindlustusandja poolt emiteeritud võlakirjad (sh. vahetusvõlakirjad). Kui pikaajalised võlakirjad on müüdud alla või üle nende nimiväärtuse, siis jaotatakse väljalaskehinna ja nimiväärtuse vahe võlakirja kestvuse perioodidele, lähtudes efektiivsest intressimäärast ning näidatakse kasumiaruande kirjel «Investeeringute kulud» (kui võlakiri on emiteeritud investeeringute soetamiseks). Enne kustutustähtaega tagasiostetud omavõlakirjad kajastatakse emiteeritud võlakirjade vähenemisena. Bilansilise väärtuse ja soetusmaksumuse vahe näidatakse kasumiaruande kirjel «Investeeringute kulud». Aruande lisades näidatakse kindlustusandja poolt emiteeritud võlakirjade väljalaskehind, nimiväärtus, kustutustähtaeg ja lepinguline intressimäär. 1.4. Võlad krediidiasutustele Siin näidatakse krediidiasutustelt võetud laenud. Aruande lisades näidatakse laenusaldod, järgneval majandusaastal tagasimaksmisele kuuluvad summad, maksetähtajad ja intressimäär. 1.5. Muud kohustused Siin näidatakse dividendivõlgnevus, kindlustusandja kapitalirendi kohustused, võlad ema-, tütar- ja sidusettevõtetele ja muud kohustused, mis ei pea olema näidatud kirjetel 1.1--1.4. Aruande lisades näidatakse siin kajastatud pikaajaliste kohustuste saldod, järgneval majandusaastal tagasimaksmisele kuuluvad summad, maksetähtajad ja intressimäär ning muude kohustuste summad ja sisu. 2. Deposiidid edasikindlustusandjatelt Siin näidatakse edasikindlustusvõtja bilansis kajastatud summad, mis on garantiina edasikindlustusandja poolt deponeeritud edasikindlustusvõtja juures. Nende summadega ei või teha tasaarveldusi teiste edasikindlustusandjate poolt edasikindlustusvõtjale võlgu oldavate summadega ega kasutada selliste võlgade kustutamiseks. 3. Eraldised Siin näidatakse erapensionikohustus. 4. Viitvõlad ja ettemakstud tulud 4.1. Viitvõlad Siin näidatakse aruandeperioodi kasumiaruandes kuludesse kantud, kuid bilansikuupäevaks väljamaksmata intressivõlgnevus, võlgnevus töövõtjatele, sealhulgas puhkusetasukohustus, võlgnevus hankijatele, maksuvõlgnevus ja muu viitvõlgnevus. 4.2. Edasikindlustuse osa sõlmimisväljaminekutes Kahjukindlustuses moodustab kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekute edasikindlustuse osa edasikindlustuslepingu järgsetest komisjonitasudest protsentuaalselt sama osa, mis ettemakstud preemiate eraldise edasikindlustuse osa moodustab edasikindlustuspreemiatest. Elukindlustuses näidatakse edasikindlustuse osa suurus kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekutes lähtuvalt sellest, kui suures ulatuses katab edasikindlustuslepingu järgselt sõlmimiskulusid edasikindlustusandja. Edasikindlustuse osa sõlmimisväljaminekute muutuses aruandeperioodi jooksul näidatakse kasumiaruande kirjel «Edasikindlustuse osa sõlmimisväljaminekute muutuses». 4.3. Muud ettemakstud tulud Siin näidatakse aruandeperioodil laekunud tulevaste perioodide muud tulud, mida ei ole kantud aruandeperioodi tuludesse. 5. Kindlustustehnilised eraldised (kindlustustehnilised reservid) 5.1. Ettemakstud preemiate eraldis Siin näidatakse see osa kahjukindlustuse brutopreemiatest, mis on seotud kindlustuslepingute kehtivusega pärast bilansikuupäeva ja mis kantakse üle järgneva(te)sse aruandeperioodi(desse). Ettemakstud preemiate eraldis moodustub üksiklepingute ettemakstud preemiate eraldistest, kusjuures iga üksiklepingu eraldis moodustab selle lepingu brutopreemiast (v.a. liikluskindlustuses, kus eelnevalt lahutatakse kohustuslikud eraldised Liikluskindlustuse Fondile) protsentuaalselt sama osa, mis bilansikuupäeva järgne kindlustuslepingu kehtivuse aeg moodustab kogu lepingu kehtivuse ajast. Elukindlustuses näidatakse ettemakstud preemiate eraldise summa kirjel «Elukindlustuse eraldis». Edasikindlustuse osa ettemakstud preemiate eraldises moodustab ettemakstud preemiate eraldisest sama protsentuaalse osa, mis proportsionaalse edasikindlustuse preemiad brutopreemiatest. 5.2. Elukindlustuse eraldis Siin näidatakse kindlustusmatemaatiliste meetodite alusel arvutatud kohustusi kindlustusvõtjate ees. Ühtlasi näidatakse siin ka riskipreemia järgneva(te)sse aruandeperioodi(desse) ülekandmisel tekkiv ettemakstud preemiate eraldis. Edasikindlustuse osa elukindlustuse eraldises hõlmab elukindlustuse eraldise seda osa, mille ulatuses on kohustus edasikindlustusandjal. 5.3. Rahuldamata nõuete eraldis Kahjukindlustuses näidatakse siin summa, mis on eraldatud lõplike ja hinnanguliste väljaminekute katmiseks seoses kahjudega, mis tulenevad enne bilansikuupäeva esinenud kindlustusjuhtumitest, sh. esinenud, kuid teatamata kahjud (IBNR) ning kahjukäsitluskulud. Elukindlustuses näidatakse siin summa, mis on eraldatud lõplike ja hinnanguliste väljaminekute katmiseks seoses kindlustussummade ja hüvitistega (sh. käsitluskulud), mis tulenesid kindlustusjuhtumitest, millest kindlustusandjale teatati enne bilansikuupäeva. Edasikindlustuse osa rahuldamata nõuete eraldises hõlmab rahuldamata nõuete seda osa, mille ulatuses on kohustus edasikindlustusandjal. 5.4. Boonuste eraldis Kahjukindlustuses näidatakse siin bilansikuupäevaks teadaolevad ja bilansikuupäeva järgselt sooritatavad preemia tagasimaksed kindlustusvõtjatele. Elukindlustuses näidatakse siin bilansikuupäevaks teadaolevad summad, mis on määratud kindlustusvõtjatele või lepingujärgsetele soodustatud isikutele lisaks garanteeritud kasumiosale ja mille arvel järgneval aruandeperioodil suurendatakse elukindlustuse eraldist või teostatakse boonuste väljamakseid. Garanteeritud kasumiosa kajastatakse elukindlustuse eraldise koosseisus. Edasikindlustuse osa boonuste eraldises hõlmab boonuste seda osa, mille ulatuses on kohustus edasikindlustusandjal. 5.5. Tasanduseraldis Tasanduseraldis moodustatakse krediidikindlustuses kahjusuhte (s.t. esinenud nõuete ja teenitud preemiate suhe) kõikumise ühtlustamiseks aastate lõikes. Tasanduseraldise moodustamine toimub vastavalt kindlustusandja kindlustustehniliste eraldiste moodustamise korrale. 5.6. Muud tehnilised eraldised Muude tehniliste eraldiste alla kuuluvad: 1) möödumata riskide eraldis. Kui bilansikuupäeval jõusolevate kindlustuslepingute möödumata kehtivusajaga seotud kahjunõuete ja administratiivkulude eeldatav väärtus ületab nende kindlustuslepingute ettemakstud preemiate eraldise summat pärast ettemakstud preemiate eraldisest sõlmimisväljaminekute (bilansikirje «Sõlmimisväljaminekud») lahutamist ja kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekute edasikindlustuse osa (bilansikirje «Edasikindlustuse osa sõlmimisväljaminekutes») liitmist, siis tuleb selle vahe ulatuses moodustada möödumata riskide eraldis; 2) kindlustuspensioni eraldis. Siin näidatakse liikluskindlustuse seadusest tulenev kindlustuspensionieraldis. 6. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingute tehnilised eraldised Siin näidatakse tehnilised eraldised elukindlustuses, mille suurus on lepingujärgselt otseselt seotud nende tehniliste eraldiste katteks olevate investeeringute tulukuse ja/või väärtuse muutusega. Kõik täiendavad tehnilised eraldised, mis on moodustatud nendest lepingutest tulenevate surmariskide, tegevuskulude või teiste riskide katmiseks, kajastatakse elukindlustuse eraldise koosseisus. Edasikindlustuse osa investeerimisriskiga elukindlustuslepingute tehnilistes eraldistes hõlmab antud tehniliste eraldiste seda osa, mille ulatuses on kohustus edasikindlustusandjal. Märkus. Kõikide tehniliste eraldiste moodustamise kohta tuuakse selgitus aruande lisades ja viide moodustamise aluste kohta. Raamatupidamiskannete tegemise aluseks tehniliste eraldiste kontodel on kindlustusandja tehniliste eraldiste arvutuste õigsuse eest vastutava töötaja (aktuaari) poolt allkirjastatud õiend. 7. Allutatud kohustused Siin näidatakse kindlustusandja poolt emiteeritud võlakirjad ja muud kohustused, mida lepingus fikseeritud tingimustel rahuldatakse kindlustusandja pankroti või likvideerimise korral pärast kõikide teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist. Aruande lisades näidatakse allutatud kohustuse lepingu tingimused, sealhulgas allutatud kohustuse summa, intressimäär, valuuta ja konverteeritavus. 8. Omakapital Omakapitali liikumise aruandes (lisa 2) näidatakse ja selgitatakse omakapitali kirjete 8.1--8.7 liikumist. Äriseadustiku (RT I 1995, 26--28, 355; 1996, 52--54, 993; 1997, 16, 258; 48, 774; 77, 1313; 1998, 2, 48) kohaselt on omakapitali kirjed «Aktsiakapital või osakapital (nimiväärtuses)», «Aaþio», «Reservkapital» (kindlustusseaduse paragrahvis 47 nimetatud «Üldreserv»), «Muud reservid», «Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)», «Aruandeaasta kasum (kahjum)» ja «Oma aktsiad (miinus)». 8.1. Aktsiakapital Siin näidatakse kindlustusaktsiaseltsi poolt väljalastud aktsiad nimiväärtuses ja märgitud, kuid tasumata aktsiad nimiväärtuses. Aruande lisades näidatakse nimeliselt kõiki aktsionäre, kes omavad rohkem kui 10% kindlustusandja hääleõiguslikest aktsiatest koos nende osaluse suurusega. 8.2. Aaþio Siin näidatakse väljalastud aktsiate väljalaskehinna ja nimiväärtuse vahe (ülekurss). Ühtlasi kajastatakse siin oma aktsiate võõrandamisel tekkinud realiseerimiskasum või realiseerimiskahjum. Oma aktsiatega sooritatud tehingute tulemust ei kajastata kasumiaruandes. Kui oma aktsiate müügist tekkinud realiseerimiskahjum ületab varem müüdud sama liiki oma aktsiate realiseerimiskasumit, kirjendatakse vahe kirje «Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)» vähenemisena. 8.3. Üldreserv Siin näidatakse üldreservi jääk bilansikuupäeva seisuga. Vastavalt kindlustusseaduse paragrahvile 47 luuakse iga-aastase kasumieraldise teel kohustuslik üldreserv. 8.4. Muud reservid Muud reservid moodustatakse eelneva majandusaasta puhaskasumist või eelnevate perioodide jaotamata kasumist. Muude reservide moodustamine, suurenemine või vähenemine näidatakse kasumi jaotamise otsuses. Muude reservide muutus, suurenemine või vähenemine kirjendatakse omakapitali kontodel. 8.5. Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Siin näidatakse eelmiste perioodide jaotamata kasumi (kahjumi) konto jääk bilansikuupäeva seisuga. 8.6. Aruandeaasta kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum või kahjum on bilansis sama summa, mis kasumiaruande kirjel toodud «Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum)» kogusumma. 8.7. Oma aktsiad Siin näidatakse oma aktsiad soetusmaksumuses miinusmärgiga. Oma aktsiad on aktsiaseltsi poolt varem välja lastud aktsiad, mis on ajutiselt aktsiaseltsi käes. Päritud või tasuta tagasi saadud oma aktsiate soetusmaksumus on null. Oma aktsiate soetamine, võõrandamine ja tühistamine toimub äriseadustiku paragrahvide 283--284 kohaselt. Oma aktsia tühistamisel vähendatakse kirjet «Aktsiakapital» tühistatud aktsiate nimiväärtuse summas ja kirjet «Oma aktsiad» vähendatakse tühistatud aktsiate soetusmaksumuse summas. Kui tühistatud oma aktsiate soetusmaksumus ületab nende nimiväärtust, vähendatakse kirje «Aaþio» jääki proportsionaalselt, lähtudes tühistatud ja väljalastud aktsiate suhtest, ning kirjet «Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)». Kui tühistatud oma aktsiate nimiväärtus ületab nende soetusmaksumuse, näidatakse vahe kirjel «Aaþio». II. KAHJUKINDLUSTUSE KASUMIARUANDE SKEEM JA KIRJETE SISU KAHJUKINDLUSTUSE TEHNILINE ARUANNE 1. Teenitud preemiad netona edasikindlustusest 1.1. Brutopreemiad 1.2. Edasikindlustuse preemiad (--) 1.3. Muutus ettemakstud preemiate eraldises (+/--) 1.4. Edasikindlustuse osa ettemakstud preemiate eraldise muutuses (+/--) 2. Muud tehnilised tulud netona edasikindlustusest 3. Esinenud kahjunõuded netona edasikindlustusest 3.1. Kahjunõuete kogusumma 3.1.1. Makstud kahjud 3.1.2. Kahjukäsitluskulud 3.1.3. Regressina ja jääkvara realiseerimisest laekunud summad (+) 3.2. Edasikindlustuse osa kahjunõuetes (--) 3.3. Muutus rahuldamata nõuete eraldises (+/--) 3.4. Edasikindlustuse osa rahuldamata nõuete eraldise muutuses (+/--) 4. Muutus muudes tehnilistes eraldistes netona edasikindlustusest (+/--) 4.1. Kogusumma 4.2. Edasikindlustuse osa 5. Boonused netona edasikindlustusest 6. Neto tegevuskulud 6.1. Sõlmimiskulud 6.2. Sõlmimisväljaminekute muutus (+/--) 6.3. Administratiivkulud 6.4. Edasikindlustuse komisjonitasud ja kasumis osalemine (--) 6.5. Edasikindlustuse osa sõlmimisväljaminekute muutuses (+/--) 7. Muud tehnilised kulud netona edasikindlustusest 8. Muutus tasanduseraldises (+/--) 9. Tehniline tulem MITTETEHNILINE ARUANNE 1. Tehniline tulem 2. Investeeringutulud 2.1. Tütar- ja sidusettevõtetelt 2.2. Maalt ja ehitistelt 2.3. Muudelt investeeringutelt 2.4. Investeeringute väärtuse muutus 2.5. Kasum investeeringute realiseerimisest 3. Investeeringukulud 3.1. Investeeringute kulud 3.2. Tütar- ja sidusettevõtetelt 3.3. Investeeringute väärtuse muutus 3.4. Kahjum investeeringute realiseerimisest 4. Muud tulud 5. Muud kulud 6. Erakorralised tulud 7. Erakorralised kulud 8. Tulumaks 9. Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) KAHJUKINDLUSTUSE TEHNILINE ARUANNE 1.1. Brutopreemiad Siin näidatakse kindlustuslepingu järgsed saadud ja saadaolevad preemiad või preemiate osamaksed, mille maksetähtaeg kuulub aruandeperioodi. Kui preemia või preemia esimese osamakse maksetähtaeg on kindlustuslepingu jõustumise kuupäevast hilisem, lähtutakse preemiatulu kajastamisel lepingu jõustumise kuupäevast. Preemiatuluna ei kajastata ettemakseid kindlustusvõtjatelt ning kindlustusvõtjatele antud allahindlusi (soodustusi). Ettemaksed kindlustusvõtjatelt näidatakse bilansi passivakirjel 1.1.1 «Kindlustusvõtjad». Ühtlasi näidatakse siin: 1) hinnanguline summa bilansikuupäeva seisuga, saadaolevate preemiate osas, mille laekumine on tõenäoline, kuid mille täpne summa selgub järgneval aruandeperioodil (auditpreemiad); 2) kaaskindlustuse puhul kindlustusandja osa preemiate kogusummast koos sellele preemiaosale vastava komisjonitasuga; 3) saadud ja saadaolevad preemiad edasikindlustusvõtjatelt (sh. portfelli sissemaksed, mis saadakse edasikindlustusvõtjalt temaga lepingu sõlmimisel või uuendamisel), millest on lahutatud: -- portfelli väljamaksed edasikindlustusvõtjatele nendega lepingu lõpetamisel; -- kindlustuslepingute katkestamised või tühistamised. 1.2. Edasikindlustuse preemiad Siin näidatakse makstud või maksmisele kuuluvad preemiad vastavalt kindlustusandja edasikindlustusvõtjana sõlmitud edasikindlustuslepingutele. Kui edasikindlustuspreemiate ettemaksu (näiteks deposit premiums) korral on edasikindlustusvõtjal nõudeõigus ettemakstud edasikindlustuspreemiate osale, mis vastab edasikindlustuslepingu järelejäänud kehtivusajale, siis need ettemaksed näidatakse siin kirjel mahus, mis vastab bilansikuupäevaks möödunud osale kogu perioodist, mille eest see ettemakse tehti, s.t. need ettemaksed kantakse kuludesse pro rata temporis ning kuludesse kandmata osa näidatakse aktivakirjel «Nõuded edasikindlustusest». Ülalmainitud nõudeõiguse puudumisel näidatakse ettemakstud edasikindlustuspreemiad siin kirjel täissummas. Siia kirjele kuuluvad ka portfelli väljamaksed, mis saadakse lahkuvalt edasikindlustusandjalt temaga lepingu lõpetamisel, ning millest on lahutatud portfelli sissemaksed, mis makstakse uuele edasikindlustusandjale temaga lepingu sõlmimisel või uuendamisel. 1.3. Muutus ettemakstud preemiate eraldises Siin näidatakse ettemakstud preemiate eraldise (passiva kirje 5.1.1) muutust, suurenemine (--), vähenemine (+). 1.4. Edasikindlustuse osa ettemakstud preemiate eraldise muutuses Siin näidatakse edasikindlustuse osa ettemakstud preemiate eraldise muutuses (passiva kirje 5.1.2), suurenemine (+), vähenemine (--). 2. Muud tehnilised tulud netona edasikindlustusest Siin näidatakse muud tehnilised tulud, mida ei kajastata teistel tehnilistel tulukirjetel (sh. kasumit valuutakursi muutustest seoses preemiate laekumisega, hüvitiste maksmisega, edasikindlustusandjate ja -võtjate vahelistest arveldustest, viivised kindlustusvõtjatelt). 3.1.1. Makstud kahjud Siin näidatakse aruandeperioodil väljamakstud kahjude summa. 3.1.2. Kahjukäsitluskulud Kahjukäsitluskulud koosnevad otseselt konkreetsete kahjudega seonduvatest kuludest ja kaudsetest kahjukäsitlusega seotud administratiivkuludest. Kulud sisaldavad nii otseseid makseid kolmandatele isikutele kui ka kindlustusandja siseseid vastavaid kulusid, nagu töötajate palgad ja sotsiaalkulud jms. 3.1.3. Regressid ja jääkvara realiseerimisest laekunud summad Siin näidatakse aruandeperioodi jooksul laekunud regressisummad ja jääkvara realiseerimisest saadud summad. Regressinõue võetakse arvele bilansivälisel kontol, aruande lisades näidatakse regressisummade jääk majandusaasta alguseks, juurdetulnud ja laekunud summad ja jääk majandusaasta lõpuks. Regressina saadaolevate ja kahjutoimikutes registreeritud hinnanguliste summade arvel rahuldamata nõuete eraldist ei vähendata. 3.2. Edasikindlustuse osa kahjunõuetes Siin näidatakse edasikindlustusandjate osa makstud kahjunõuetes. 3.3. Muutus rahuldamata nõuete eraldises Siin näidatakse rahuldamata nõuete eraldise (passiva kirje 5.3.1) muutust, suurenemine (--), vähenemine (+). 3.4. Edasikindlustuse osa rahuldamata nõuete eraldise muutuses Siin näidatakse edasikindlustusandjate osa rahuldamata nõuete eraldise muutuses (passiva kirje 5.3.2) suurenemine (+), vähenemine (--). 4. Muutus muudes tehnilistes eraldistes netona edasikindlustusest 4.1. Kogusumma Siin näidatakse passiva kirje 5.6.1 all kajastatud tehniliste eraldiste muutust, suurenemine (--), vähenemine (+). 4.2. Edasikindlustuse osa Siin näidatakse edasikindlustusandjate osa muude tehniliste eraldiste muutuses (passiva kirje 5.6.2) suurenemine (+), vähenemine (--). 5. Boonused netona edasikindlustusest Siin näidatakse aruandeperioodi preemia tagasimaksed kindlustusvõtjatele, v.a. tagasimaksed, mis tulenesid kindlustuspreemia korrigeerimisest tingituna kindlustatud riski kvantitatiivsest muutumisest aruandeperioodi jooksul. Viimatinimetatud tagasimaksed näidatakse kasumiaruande kirje 1.1 «Brutopreemiad» vähenemisena. 6.1. Sõlmimiskulud Sõlmimiskulud on otsesed ja kaudsed kulud, mis tulenevad kindlustuslepingute sõlmimisest (sh. otsesed kulud, nagu komisjonitasud vahendajatele, kulud kindlustusdokumentide vormistamiseks või lepingute kaasamiseks portfelli, ning kaudsed kulud, nagu reklaamikulud, taotluste läbivaatamisega ja poliiside väljastamisega seotud administratiivkulud). 6.2. Sõlmimisväljaminekute muutus Siin näidatakse aktiva kirje 3.2 muutust, suurenemine (+), vähenemine (--). 6.3. Administratiivkulud Siin näidatakse kulud, mis on seotud preemiate kogumisega, portfelli haldamisega, boonuste ja allahindluste käsitlemisega ning sissetuleva ja väljamineva edasikindlustusega. Siia kuuluvad kulud personalile ja amortisatsioonieraldised kontori mööblile ja inventarile sedavõrd, kuivõrd need ei kuulu sõlmimiskulude, kahjukäsitluskulude või investeeringutega seotud kulude alla. 6.4. Edasikindlustuse komisjonitasud ja kasumis osalemine Siin näidatakse edasikindlustusandjalt edasikindlustuslepingu alusel saadav komisjon, sealhulgas ka komisjon, mis on mõeldud edasikindlustusvõtja osalemises edasikindlustusandja kasumis. 6.5. Edasikindlustuse osa sõlmimisväljaminekute muutuses Siin näidatakse passiva kirje 4.2 muutust, suurenemine (--), vähenemine (+). 7. Muud tehnilised kulud netona edasikindlustusest Siin näidatakse muud tehnilised kulud, mida ei kajastata teistel tehnilistel kulukirjetel (sh. eraldised Liikluskindlustuse Fondile, kahjum valuutakursi muutustest seoses preemiate laekumisega, hüvitiste maksmisega, edasikindlustusandjate ja -võtjate vaheliste arveldustega, viivised kindlustusvõtjatele). 8. Muutus tasanduseraldises Siin näidatakse tasanduseraldise (passiva kirje 5.5) muutust, suurenemine (--), vähenemine (+). 9. Tehniline tulem Siin näidatakse kasumiaruande tehnilise osa tulusummade ja kulusummade vahe. MITTETEHNILINE ARUANNE 2. Investeeringutulud Siin näidatakse tulud, mis tulenevad bilansi aktiva kirjetest 4.1--4.5, sealhulgas: 2.1. Tütar- ja sidusettevõtetelt Siin näidatakse kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata kasum. 2.2. Maalt ja ehitistelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud rendi- ja üüritulud maalt ja ehitistelt. 2.3. Muudelt investeeringutelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud intressitulud ja finantstulud. Ühtlasi näidatakse siin pikaajalistelt üle/alla nimiväärtuse soetatud võlakirjadelt arvestatud intressitulu, intressitulu pangadeposiitidelt ja dividenditulu portfelliinvesteeringutelt, intressitulu väljaantud laenudelt ja intressitulu kapitalirendilt, intressitulu repotehingutest. 2.4. Investeeringute väärtuse muutus Siin näidatakse pikaajaliste finantsinvesteeringute allahindluse korrigeerimisest (esialgse soetusmaksumuseni) arvestatud realiseerimata kasum, OECD liikmesriigi börsil noteeritud ja lühiajaliseks hoidmiseks soetatud võlakirjade bilansikuupäeva turuhinna ja bilansilise maksumuse vahe (realiseerimata kasum), IOSCO liikmesriigi börsil noteeritud ja lühiajaliseks hoidmiseks soetatud aktsiate turuhinna ja bilansilise maksumuse vahe ja muude investeeringute väärtuse muutusega seotud realiseerimata kasum. 2.5. Kasum investeeringute realiseerimisest Siin näidatakse realiseerimiskasum investeeringute müügist. 3. Investeeringukulud Siin näidatakse kulud, mis on seotud bilansi aktiva kirjetega 4.1--4.5, sealhulgas: 3.1. Investeeringute kulud Siin näidatakse investeerimistegevusega seotud töötajate palgad ja sotsiaalkulud, rendile antud (tulutoovate) varadega seotud kulud, emiteeritud võlakirjade intressikulu ja muud investeerimistegevusega seotud kulud. Ühtlasi näidatakse siin kahjum kindlustusandja poolt emiteeritud, kuid enne kustutustähtpäeva tagasiostetud võlakirjadelt ja intressikulu repotehingutest. 3.2. Tütar- ja sidusettevõtetelt Siin näidatakse kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum tütar- ja sidusettevõtetelt. 3.3. Investeeringute väärtuse muutus Siin näidatakse pikaajaliste finantsinvesteeringute allahindlust, OECD liikmesriigi börsil noteeritud ja lühiajaliseks hoidmiseks soetatud võlakirjade bilansikuupäeva turuhinna ja bilansilise maksumuse vahe (realiseerimata kahjum), IOSCO liikmesriigi börsil noteeritud ja lühiajaliseks hoidmiseks soetatud aktsiate turuhinna ja bilansilise maksumuse vahe, rendile antud ehitiste amortisatsioon ja muude investeeringute väärtuse muutusega seotud realiseerimata kahjum. 3.4. Kahjum investeeringute realiseerimisest Siin näidatakse realiseerimiskahjum investeeringute müügist. 4. Muud tulud Siin näidatakse komisjonitasud teiste kindlustusandjate kindlustuslepingute vahendamisest ja kahjude käsitlemisest, muud tulud, mida ei võeta arvesse tehnilise tulemi väljatoomisel ja mis ei kuulu investeeringutulude hulka. Ühtlasi näidatakse siin realiseerimata kasum välisvaluuta ja välisvaluuta pangakontode hindamisest bilansikuupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel, kasum põhivara müügist, viivised ja muud tulud. 5. Muud kulud Siin näidatakse muud kulud, mida ei võeta arvesse tehnilise tulemi väljatoomisel ja mis ei kuulu investeeringukulude hulka. Siin näidatakse kulud, mida tehakse ettevõtte kui terviku huvides, nendeks kuludeks on tasud ja hüvitised audiitoritele, ekspertidele, õigus- ja maksukonsultantidele, kulud kindlustusjärelevalve ülalpidamiseks ja maksud kindlustusseltside liidule jms. Ühtlasi näidatakse siin realiseerimata kahjum välisvaluuta ja välisvaluuta pangakontode hindamisest bilansikuupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel, kahjum põhivara müügist, trahvikulud, maksuviivised ja muud kulud. 6. Erakorralised tulud Siin näidatakse ühekordseid tulusid, mis ei tulene kindlustusandja tavalisest majandustegevusest. 7. Erakorralised kulud Siin näidatakse ühekordseid kulusid, mis ei tulene kindlustusandja tavalisest majandustegevusest, sealhulgas kahjumid loodusõnnetustest, tulekahjudest ja muudest erakorralistest sündmustest. 8. Tulumaks Siin näidatakse tulumaksuseaduse (RT I 1993, 79, 1184; 1998, 9, 111) paragrahvi 35 järgi arvestatud tulumaksusumma. 10. Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) on kasumiaruande kõigi tulusummade ja kõigi kulusummade vahe. III. ELUKINDLUSTUSE KASUMIARUANDE SKEEM JA KIRJETE SISU ELUKINDLUSTUSE TEHNILINE ARUANNE 1. Netopreemiad 1.1. Brutopreemiad 1.2. Edasikindlustuse preemiad (--) 2. Investeeringutulud 2.1. Tütar- ja sidusettevõtetelt 2.2. Maalt ja ehitistelt 2.3. Muudelt investeeringutelt 2.4. Investeeringute väärtuse muutus 2.5. Kasum investeeringute realiseerimisest 3. Realiseerimata kasum investeeringutelt 4. Muud tehnilised tulud netona edasikindlustusest 5. Esinenud nõuded netona edasikindlustusest 5.1. Makstud nõuded 5.1.1. Kindlustussummad 5.1.2. Tagasiostusummad 5.1.3. Nõuete käsitluskulud 5.2. Edasikindlustuse osa makstud nõuetes (--) 5.3. Muutus rahuldamata nõuete eraldises (+/--) 5.4. Edasikindlustuse osa rahuldamata nõuete eraldise muutuses (+/--) 6. Muutus elukindlustuse eraldises netona edasikindlustusest (+/--) 6.1. Kogusumma 6.2. Edasikindlustuse osa 7. Muutus muudes tehnilistes eraldistes netona edasikindlustusest (+/--) 7.1. Kogusumma 7.2. Edasikindlustuse osa 8. Boonused netona edasikindlustusest 9. Neto tegevuskulud 9.1. Sõlmimiskulud 9.2. Sõlmimisväljaminekute muutus (+/--) 9.3. Administratiivkulud 9.4. Edasikindlustuse komisjonitasud ja kasumis osalemine (--) 9.5. Edasikindlustuse osa sõlmimisväljaminekute muutuses (+/--) 10. Investeeringukulud 10.1. Investeeringute kulud 10.2. Tütar- ja sidusettevõtetelt 10.3. Investeeringute väärtuse muutus 10.4. Kahjum investeeringute realiseerimisest 11. Realiseerimata kahjum investeeringutelt 12. Muud tehnilised kulud netona edasikindlustusest 13. Tehniline tulem MITTETEHNILINE ARUANNE 1. Tehniline tulem 2. Muud tulud 3. Muud kulud 4. Erakorralised tulud 5. Erakorralised kulud 6. Tulumaks 7. Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) ELUKINDLUSTUSE TEHNILINE ARUANNE 1.1. Brutopreemiad Siin näidatakse kindlustuslepingu järgsed saadud ja saadaolevad preemiad ja preemiate osamaksed, mille maksetähtaeg kuulub aruandeperioodi. Kui preemia või preemia esimese osamakse maksetähtaeg on kindlustuslepingu jõustumise kuupäevast hilisem, lähtutakse preemiatulu kajastamisel lepingu jõustumise kuupäevast. Preemiatuluna ei kajastata ettemakseid kindlustusvõtjatelt, kindlustusvõtjatele antud allahindlusi (soodustusi). Ettemaksed kindlustusvõtjatelt näidatakse bilansi passivakirjel 1.1.1 «Kindlustusvõtjad». Ühtlasi näidatakse siin: 1) ühekordsed preemiad, annuiteetpreemiad; 2) saadud ja saadaolevad preemiad edasikindlustusvõtjatelt (sh. portfelli sissemaksed, mis saadakse edasikindlustusvõtjalt temaga lepingu sõlmimisel või uuendamisel), millest on lahutatud: -- portfelli väljamaksed edasikindlustusvõtjatele nendega lepingu lõpetamisel; -- kindlustuslepingute katkestamised või tühistamised. 1.2. Edasikindlustuse preemiad Siin näidatakse makstud või maksmisele kuuluvad preemiad vastavalt kindlustusandja edasikindlustusvõtjana sõlmitud edasikindlustuslepingutele. Kui edasikindlustuspreemiate ettemaksu korral on edasikindlustusvõtjal nõudeõigus ettemakstud edasikindlustuspreemiate osale, mis vastab edasikindlustuslepingu järelejäänud kehtivusajale, siis need ettemaksed näidatakse siin kirjel mahus, mis vastab bilansikuupäevaks möödunud osale kogu perioodist, mille eest see ettemakse tehti, st. need ettemaksed kantakse kuludesse pro rata temporis ning kuludesse kandmata osa näidatakse aktivakirjel «Nõuded edasikindlustustegevusest». Ülalmainitud nõudeõiguse puudumisel näidatakse ettemakstud edasikindlustuspreemiad siin kirjel täissummas. Siia kirjele kuuluvad ka portfelli väljamaksed, mis saadakse lahkuvalt edasikindlustusandjalt temaga lepingu lõpetamisel, ning millest on lahutatud portfelli sissemaksed, mis makstakse uuele edasikindlustusandjale temaga lepingu sõlmimisel või uuendamisel. 2. Investeeringutulud Siin näidatakse tulud, mis tulenevad bilansi aktiva kirjetest 4.1--4.5, sealhulgas: 2.1. Tütar- ja sidusettevõtetelt Siin näidatakse kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata kasum. 2.2. Maalt ja ehitistelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud rendi- ja üüritulud maalt ja ehitistelt. 2.3. Muudelt investeeringutelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud intressitulud ja finantstulud. Ühtlasi näidatakse siin pikaajalistelt üle/alla nimiväärtuse soetatud võlakirjadelt arvestatud intressitulu, intressitulu pangadeposiitidelt ja dividenditulu portfelliinvesteeringutelt, intressitulu väljaantud laenudelt, intressitulu kapitalirendilt, intressitulu repotehingutest. 2.4. Investeeringute väärtuse muutus Siin näidatakse pikaajaliste finantsinvesteeringute allahindluse korrigeerimisest (esialgse soetusmaksumuseni) arvestatud realiseerimata kasum, OECD liikmesriigi börsil noteeritud ja lühiajaliseks hoidmiseks soetatud võlakirjade bilansikuupäeva turuhinna ja bilansilise maksumuse vahe (realiseerimata kasum), IOSCO liikmesriigi börsil noteeritud ja lühiajaliseks hoidmiseks soetatud aktsiate turuhinna ja bilansilise maksumuse vahe ja muude investeeringute väärtuse muutusega seotud realiseerimata kasum. 2.5. Kasum investeeringute realiseerimisest Siin näidatakse realiseerimiskasum investeeringute müügist. 3. Realiseerimata kasum investeeringutelt Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega seotud investeeringute realiseerimata kasum. 4. Muud tehnilised tulud netona edasikindlustusest Siin näidatakse muud tehnilised tulud, mida ei kajastata teistel tehnilistel tulukirjetel (sh. kasumit valuutakursi muutustest seoses preemiate laekumisega, kindlustus- ja tagasiostusummade ning hüvitiste maksmisega, edasikindlustusandjate ja -võtjate vahelistest arveldustest, viivised kindlustusvõtjatelt). 5.1.1. Kindlustussummad Siin näidatakse aruandeperioodil väljamakstud kindlustussummad, hüvitised ja annuiteedid. 5.1.2. Tagasiostusummad Siin näidatakse aruandeperioodil väljamakstud kindlustuslepingute tagasiostuväärtuste summa. 5.1.3. Nõuete käsitluskulud Nõuete käsitluskulud koosnevad otseselt konkreetsete nõuetega seonduvatest kuludest ja kaudsetest nõuete käsitlusega seotud administratiivkuludest. Kulud sisaldavad nii otseseid makseid kolmandatele isikutele kui ka kindlustusandja siseseid vastavaid kulusid, nagu töötajate palgad ja sotsiaalkulud jms. 5.2. Edasikindlustuse osa makstud nõuetes Siin näidatakse edasikindlustusandjate osa makstud nõuetes. 5.3. Muutus rahuldamata nõuete eraldises Siin näidatakse rahuldamata nõuete eraldise (passiva kirje 5.3.1) muutust, suurenemine (--), vähenemine (+). 5.4. Edasikindlustuse osa rahuldamata nõuete eraldise muutuses Siin näidatakse edasikindlustusandjate osa rahuldamata nõuete eraldise muutuses (passiva kirje 5.3.2) suurenemine (+), vähenemine (--). 6. Muutus elukindlustuse eraldises netona edasikindlustusest 6.1. Kogusumma Siin näidatakse elukindlustuse eraldise (passiva kirje 5.2.1) muutust, suurenemine (--), vähenemine (+). 6.2. Edasikindlustuse osa Siin näidatakse edasikindlustusandjate osa elukindlustuse eraldise (passiva kirje 5.2.2) muutuses, suurenemine (+), vähenemine (--). 7. Muutus muudes tehnilistes eraldistes netona edasikindlustusest 7.1. Kogusumma Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingute tehniliste eraldiste (passiva kirje 6.1) muutust, suurenemine (--), vähenemine (+). 7.2. Edasikindlustuse osa Siin näidatakse edasikindlustusandjate osa investeerimisriskiga elukindlustuslepingute tehniliste eraldiste (passiva kirje 6.2) muutuses, suurenemine (+), vähenemine (--). 8. Boonused netona edasikindlustusest Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud boonused, mille arvel järgneval aruandeperioodil suurendatakse elukindlustuse eraldist lisaks garanteeritud kasumiosale või teostatakse boonuste väljamakseid. 9.1. Sõlmimiskulud Sõlmimiskulud on otsesed ja kaudsed kulud, mis tulenevad kindlustuslepingute sõlmimisest (sh. otsesed kulud, nagu komisjonitasud vahendajatele, kulud kindlustusdokumentide vormistamiseks või lepingute kaasamiseks portfelli, ning kaudsed kulud, nagu reklaamikulud, taotluste läbivaatamisega ja poliiside väljastamisega seotud administratiivkulud). 9.2. Sõlmimisväljaminekute muutus Siin näidatakse aktiva kirje 3.2 muutust, suurenemine (+), vähenemine (--). 9.3. Administratiivkulud Siin näidatakse kulud, mis on seotud preemiate kogumisega, portfelli haldamisega, boonuste ja allahindluste käsitlemisega ning sissetuleva ja väljamineva edasikindlustusega. Siia kuuluvad personalikulud ja amortisatsioonieraldised kontori mööblile ja inventarile sedavõrd, kuivõrd need ei kuulu sõlmimiskulude, nõuete käsitluskulude või investeeringutega seotud kulude alla. 9.4. Edasikindlustuse komisjonitasud ja kasumis osalemine Siin näidatakse edasikindlustusandjalt edasikindlustuslepingu alusel saadav komisjon, sealhulgas ka komisjon, mis on mõeldud edasikindlustusvõtja osalemises edasikindlustusandja kasumis. 9.5. Edasikindlustuse osa sõlmimisväljaminekute muutuses Siin näidatakse passiva kirje 4.2 muutust, suurenemine (--), vähenemine (+). 10. Investeeringukulud Siin näidatakse kulud, mis on seotud bilansi aktiva kirjetega 4.1--4.5, sealhulgas: 10.1. Investeeringute kulud Siin näidatakse investeerimistegevusega seotud töötajate palgad ja sotsiaalkulud, rendile antud (tulutoovate) varadega seotud kulud, emiteeritud võlakirjade intressikulu ja muud investeerimistegevusega seotud kulud. Ühtlasi näidatakse siin kahjum kindlustusandja poolt emiteeritud, kuid enne kustutustähtpäeva tagasiostetud võlakirjadelt ja intressikulu repotehingutest. 10.2. Tütar- ja sidusettevõtetelt Siin näidatakse kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum tütar- ja sidusettevõtetelt. 10.3. Investeeringute väärtuse muutus Siin näidatakse pikaajaliste finantsinvesteeringute allahindlust, OECD liikmesriigi börsil noteeritud ja lühiajaliseks hoidmiseks soetatud võlakirjade bilansikuupäeva turuhinna ja bilansilise maksumuse vahe (realiseerimata kahjum), IOSCO liikmesriigi börsil noteeritud ja lühiajaliseks hoidmiseks soetatud aktsiate turuhinna ja bilansilise maksumuse vahe, rendile antud ehitiste amortisatsioon ja muude investeeringute väärtuse muutusega seotud realiseerimata kahjum. 10.4. Kahjum investeeringute realiseerimisest Siin näidatakse realiseerimiskahjum investeeringute müügist. 11. Realiseerimata kahjum investeeringutelt Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega seotud investeeringute realiseerimata kahjum. 12. Muud tehnilised kulud netona edasikindlustusest Siin näidatakse muud tehnilised kulud, mida ei kajastata teistel tehnilistel kulukirjetel (sh. kahjumit valuutakursi muutustest seoses preemiate laekumisega, kindlustus- ja tagasiostusummade ning hüvitiste maksmisega, edasikindlustusandjate ja -võtjate vahelistest arveldustest, viivised kindlustusvõtjatele). 13. Tehniline tulem Kasumiaruande tehnilise osa tulusummade ja kulusummade vahe. MITTETEHNILINE ARUANNE 2. Muud tulud Siin näidatakse komisjonitasud teiste kindlustusandjate kindlustuslepingute vahendamisest ja kahjude käsitlemisest, muud tulud, mida ei võeta arvesse tehnilise tulemi väljatoomisel ja mis ei kuulu investeeringutulude hulka. Ühtlasi näidatakse siin realiseerimata kasum välisvaluuta ja välisvaluuta pangakontode hindamisest bilansikuupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel, kasum põhivara müügist, viivised ja muud tulud. 3. Muud kulud Siin näidatakse muud kulud, mida ei võeta arvesse tehnilise tulemi väljatoomisel ja mis ei kuulu investeeringukulude hulka. Siin näidatakse kulud, mida tehakse ettevõtte kui terviku huvides, nendeks kuludeks on tasud ja hüvitised audiitoritele, ekspertidele, õigus- ja maksukonsultantidele, kulud kindlustusjärelevalve ülalpidamiseks ja maksud kindlustusseltside liidule jms. Ühtlasi näidatakse siin realiseerimata kahjum välisvaluuta ja välisvaluuta pangakontode hindamisest bilansikuupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel, kahjum põhivara müügist, trahvikulud, maksuviivised ja muud kulud. 4. Erakorralised tulud Siin näidatakse ühekordseid tulusid, mis ei tulene kindlustusandja tavalisest majandustegevusest. 5. Erakorralised kulud Siin näidatakse ühekordseid kulusid, mis ei tulene kindlustusandja tavalisest majandustegevusest, sealhulgas kahjumid loodusõnnetustest, tulekahjudest ja muudest erakorralistest sündmustest. 6. Tulumaks Siin näidatakse tulumaksuseaduse paragrahvi 35 järgi arvestatud tulumaksusumma. 7. Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) on kasumiaruande kõigi tulusummade ja kõigi kulusummade vahe. IV. RAHAVOOGUDE ARUANDE SKEEM JA KIRJETE SISU 1. Kindlustustegevus 1.1. Laekunud kindlustuspreemiad 1.2. Tagastatud preemiaid lepingute lõpetamisel ja tühistamisel 1.3. Makstud hüvitised ja tagasiostud 1.4. Kahju (nõuete) käsitluskulud 1.5. LK Fondile üle kantud summad 1.6. Edasikindlustusandjatele üle kantud summad 1.7. Edasikindlustusandjatelt laekunud summad 1.8. Edasikindlustusvõtjatele üle kantud summad 1.9. Edasikindlustusvõtjatelt laekunud summad 1.10. Tegevuskulud 2. Investeerimistegevus 2.1. Laekunud raha investeeringutelt 2.1.1. Muutuva tulumääraga väärtpaberitelt 2.1.2. Püsiva tulumääraga väärtpaberitelt 2.1.3. Hüpoteeklaenudelt 2.1.4. Deposiitidelt 2.1.5. Muudelt tagatisega laenudelt 2.1.6. Tagatiseta laenudelt 2.1.7. Vara rentimiselt 2.1.8. Muudelt investeeringutelt 2.1.9. Investeeringukulud 2.2. Laekunud raha investeeringute lõppemisest, katkestamisest ja (edasi)müümisest 2.2.1. Muutuva tulumääraga väärtpaberitest 2.2.2. Püsiva tulumääraga väärtpaberitest 2.2.3. Hüpoteeklaenudest 2.2.4. Deposiitidest 2.2.5. Muudest tagatisega laenudest 2.2.6. Tagatiseta laenudest 2.2.7. Muudest investeeringutest 2.3. Investeerimine 2.3.1. Muutuva tulumääraga väärtpaberitesse 2.3.2. Püsiva tulumääraga väärtpaberitesse 2.3.3. Hüpoteeklaenudesse 2.3.4. Deposiitidesse 2.3.5. Muudesse tagatisega laenudesse 2.3.6. Tagatiseta laenudesse 2.3.7. Muudesse investeeringutesse 3. Finantseerimine ja muu raha liikumine 3.1. Laekunud kaaskindlustajate preemiad (sh. komisjonitasud) 3.2. Kaaskindlustajatele üle kantud summad 3.3. Kaaskindlustajatelt laekunud summad 3.4. Laekunud võlakirjade emissioonist ja võetud laenudena 3.5. Makstud võlakirjade kustutamisel, tagasiostul ja laenude tagastamisena 3.6. Aktsiakapitali sissemaksmine 3.7. Laekumine oma aktsiate müügist 3.8. Makstud omaaktsiate tagasiostuks 3.9. Muud tulud 3.10. Makstud muudeks kuludeks 3.11. Makstud tulu- jm. maksudeks 3.12. Makstud dividendideks Kokku raha liikumine (summa 1 kuni 3) 4. Raha ja pangakontode jäägi muutus Kõiki raha liikumisi rahavoogude aruandes kajastatakse kassapõhisel printsiibil. Kõik raha sissetulekud näidatakse positiivse arvuna, väljaminekud negatiivse arvuna. Kõikide kirjete summa peab võrduma nulliga. Alljärgnevalt on täiendavalt toodud mõnede kirjete täitmise juhised. 1. Kindlustustegevus 1.1. Laekunud kindlustuspreemiad Siin näidatakse kõik laekunud kindlustuspreemiad kindlustusandja vastutusel olevate kindlustusriskide eest (sh. preemiad edasikindlustusvõtjatelt, kuid mitte kaaskindlustajate preemiad). Kui vahendajatelt laekuvad preemiad on vahendustasu võrra väiksemad esialgsetest preemiatest ning üle kantakse jääk, siis näidatakse siin selle ülekantava jäägi suurust. 1.2. Tagastatud preemiad lepingute lõpetamisel ja tühistamisel Siin näidatakse kõik väljamakstud summad tulenevalt kindlustusandja vastutusel olevate kindlustuslepingute lõpetamisest ja tühistamisest. 1.3. Makstud hüvitised ja tagasiostud Siin näidatakse kõik makstud hüvitised tulenevalt kindlustusandja vastutusel olevatest kindlustuslepingutest, millest on lahutatud laekunud regressisummad ja jääkvara müügist laekunud summad. 1.5. LK Fondile üle kantud summad Siin näidatakse liikluskindlustuslepingute preemiatest kohustuslikus korras LK Fondile üle kantud summad. LK Fondile kui edasikindlustusandjale üle kantud summad näidatakse kirjel 1.6 «Edasikindlustusandjatele üle kantud summad». 1.6. Edasikindlustusandjatele üle kantud summad 1.7. Edasikindlustusandjatelt laekunud summad Kirjetel 1.6 ja 1.7 näidatakse edasikindlustusandjatele üle kantud ja nendelt laekunud summad kindlustustegevusest tulenevalt. 1.8. Edasikindlustusvõtjatele üle kantud summad 1.9. Edasikindlustusvõtjatelt laekunud summad Kirjetel 1.8 ja 1.9 näidatakse edasikindlusvõtjatele üle kantud ja nendelt laekunud summad kindlustustegevusest tulenevalt. Kui vastastikuse edasikindlustuse korral («reciprocal reinsurance»), toimub osapooltevaheline tasaarveldus ja üle kantakse jääk, siis olenevalt sellest, kas see jääk langeb lepingule, mille alusel ollakse edasikindlustusvõtja või edasikindlustusandja, näidatakse see ülekantav jääk vastavalt kirjetel 1.6 ja 1.7 või 1.8 ja 1.9. 2.1.1--2.1.8. Laekunud raha investeeringutelt Neil kirjetel näidatakse vastavate investeeringutega seoses laekunud intressi-, dividendi-, rendi-, üüri- jm. finantstulud. 3.1. Laekunud kaaskindlustajate preemiad (sh. komisjonitasud) Siin näidatakse juhtivale kaaskindlustajale laekunud ülejäänud kaaskindlustajate preemiad koos nendes sisalduva komisjonitasuga. 3.9. Muud tulud Siin näidatakse laekumised põhivara müügist, erakorraliste ja muude tulude laekumine. 3.11. Makstud tulu- jm. maksudeks Siin kajastatakse väljamaksed ettevõtte tulumaksuna jm. maksudena, mida ei näidata tegevuskulude või investeeringukulude all (s.t. sotsiaalmaks ja isiku tulumaks). V. LISAD Lisa 1 Maa, ehitiste ja materiaalse põhivara liikumise aruanne Maa* Ehitised* Muu põhivara* Akumuleeritud kulum Lõpetamata ehitus Ettemaksed enda kasutuses rendile antud enda kasutuses rendile antud Aasta alguses (*soetusmaksumuses) Soetamine Müük (*soetusmaksumuses) Rekonstrueerimine Allahindlus bilansis Mahakandmine Majandusaasta kulum Aasta lõpuks Lisa 2 Omakapitali liikumise aruanne Aktsiakapital Aaþio Üldreserv Muud reservid Jaotamata kasum/kahjum Oma aktsiad (miinus) Majandusaasta algbilanss Eelneva majandusaasta kasum/kahjum +/­ Aktsiate märkimise tühistamine (sissemakse mittetoimumisel) ­ ­ Väljalastud aktsiad + + Aktsiakapitali vähendamine ­ + Aaþio + ­ + Üldreserv + ­ Muude reservide suurendamine/vähendamine +/­ ­/+ Fondiemissioon + + ­ ­ ­ Dividendid ­ Omaaktsiate ost/müük/tühistamine / /­ /+/­ / /­ ­/+/+ Majandusaasta lõppbilanss