Majandusminister — «Elektripaigaldiste käidu eeskirja» kinnitamine — RTL, 56, 248

Vastavalt energiaseaduse (RT I 1997, 52, 833) paragrahvi 5 lõikele 4 määran: 1. Kinnitada «Elektripaigaldiste käidu eeskiri» (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks NSVL Energeetika ja Elektrifitseerimise Ministeeriumi Riikliku Energiajärelevalve Inspektsiooni juhataja poolt vastavalt NSVL Ministrite Nõukogu 4. aprilli 1983. a. määrusega nr. 1058 kinnitatud «Riikliku energiajärelevalve põhimäärusele» 21. detsembril 1984. a. kinnitatud «Tarbijate elektriseadeldiste ekspluatatsioonieeskirjad». Minister Jaak LEIMANN Kantsler Margus LEIVO Kinnitatud majandusministri 21. jaanuari 1998. a. määrusega nr. 5 Elektripaigaldiste käidu eeskiri 1. ÜLDSÄTTED Käesolev eeskiri kehtib igasuguse nimipingega elektripaigaldiste käidul ja elektripaigaldistes, nende juures või lähedal sooritatavatel töötoimingutel. Eeskirjas käsitletavad elektripaigaldised võivad olla ette nähtud elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks ja olla oma ehitusviisilt kohtkindlad (nt. tööstus- jm. ettevõtete elektrivarustuspaigaldised), ajutised (nt. ehitusplatsidel), liikuvad või teisaldatavad (nt. elektriajamiga karjääri-kaevandusmasinad). Liikumisel või teisaldamisel võivad elektriseadmed olla seejuures kas pingestatud või pinge- ja laenguvabad. Käesolev eeskiri sätestab elektripaigaldiste ohutu käidu ja elektripaigaldistes, nende juures või lähedal sooritatavate töötoimingute (kasutus-, operatiiv-, hoolde- jm. toimingute) ohutusnõuded. Eeskiri kehtib nii elektri- kui ka mitteelektritööde (nt. ehitustööde) kohta õhu- või kaabelliinide läheduses. Käesolev eeskiri ei laiene paigaldisi ja seadmeid kasutavatele tavaisikutele, kui paigaldised ja seadmed on projekteeritud ja paigaldatud sellistena, et neid võivad kasutada tavaisikud ning et nad vastavad sellekohaste standardite nõuetele. Eeskirja kohaldusala ei laiene järgmistele paigaldistele: -- mis tahes omal jõul liikuvad õhu- või hõljuksõidukid, kuna need alluvad rahvusvahelistele lennundusnõuetele, mis on üldjuhul rahvuslike nõuete ees ülimuslikud; -- mis tahes omal jõul liikuvad või veetavad meresõidukid, kuna need alluvad rahvusvahelistele merendusnõuetele, mis on üldjuhul rahvuslike nõuete ees ülimuslikud; -- elektronaparatuuril põhinevad telekommunikatsiooni- ja informatsioonisüsteemid; -- elektronaparatuuril põhinevad mõõte-, juhtimis- ja automaatikasüsteemid; -- söe- vm. kaevandused; -- rahvusvahelistele merendusnõuetele alluvad rannalähedased merepaigaldised; -- sõidukid; -- elekterveosüsteemid; -- elektrialased eksperimentaaluurimispaigaldised. Soovitav on, et ülalloetletud paigaldiste käitu korraldavad isikud kasutaksid omapoolsete eeskirjade ja menetlusjuhendite koostamisel lähtealusena käesolevat eeskirja. 2. KASUTATUD LÄHTEDOKUMENDID Käesolev eeskiri ja selle aluseks olev Euroopa standard sisaldavad dateeritud ja dateerimata andmeid ja sätteid alljärgnevalt loetletud teistest normdokumentidest. Dateeritud (dokumendi kindla väljaandega seotud) andmete korral muudavad lähtedokumentide võimalikud hilisemad muudatused või uuemad väljaanded käesoleva eeskirja sätteid alles siis, kui avaldatakse eeskirja vastav parandus või revideeritud uustrükk. Dateerimata (dokumendi kindla väljaandega sidumata) andmete korral loetakse käesolevas eeskirjas kehtivaks viidatud dokumendi uusim trükk. Kasutatud Euroopa standardid ja harmoniseerimisdokumendid EN 60529 1991 Degrees of protection provided by enclosures (IP Code) (IEC 529:1989, muudatustega) ENV 50196 1995 Live working / Required insulation level and related air distances / Calculation method HD 384 Electrical installations of buildings (IEC 364, muudatustega) Rahvusvahelise elektrotehnikasõnastiku (International electrotechnical vocabulary) kasutatud peatükid IEC 50-151 1978 Electrical and magnetic devices IEC 50-601 1985 Generation, transmission and distribution of electricity ­ General IEC 50-604 1987 Generation, transmission and distribution of electricity ­ Operation IEC 50-826 1982 Electrical installations of buildings EE märkus. Käesoleva eestikeelse eeskirja koostamisel on kasutatud, nagu juba saatesõnas mainitud, veel järgmisi IEC tehnilise komitee TC 78 (Tools for Live Working) poolt 1996. a. augustis avaldatud standardieelnõusid: IEC Live working / Minimum approach distances / Method of calculation (viitenumber 78/204/CDV) IEC 50-651 International electrotechnical vocabulary / Chapter 651: Live working 3. MÄÄRATLUSED Käesolevas eeskirjas on kasutatud alljärgnevaid määratlusi. Eeskirjas määratlemata terminid sisalduvad rahvusvahelises elektrotehnikasõnastikus (IEC 50). EE märkus. Võrreldes lähtestandardiga on käesolevasse peatükki juurde võetud olulisemaid oskussõnu rahvusvahelise elektrotehnikasõnastiku peatüki IEC 50-651 eelnõust; need on tähistatud Eesti riigitähisega EE. Peale eestikeelsete on esitatud ka ingliskeelsed oskussõnad; kui seejuures ameerika oskussõna erineb inglise omast, on ta tähistatud sulgudes tähtedega US (sõnadest United States). 3.1. Üldmääratlused 3.1.1. elektripaigaldis -- electrical installation -- paigaldis, mis koosneb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotamiseks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, kondensaatoreid vms.). EE märkus. Eeltoodud määratlus konkretiseerib eeskirjades EEI 3:1994 ja EEI 1:1994 toodud üldisemaid määratlusi. 3.1.2. käit -- operation -- töö- jm. toiminguist koosnev tegevus elektripaigaldise talitluses hodmiseks. Käidutoimingud hõlmavad lülitamisi, juhtimist, kontrolli ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitteelektritöid. 3.1.3. risk -- risk -- ohuallikate ebapiisavast tundmisest ja/või ebatäpsest arvessevõtmisest tulenev ohtusattumisvõimalus. (EE muudetud sõnastus.) 3.1.4. elektriohuallikas -- electrical hazard -- elektriseade, seadmeosa või tegur, mis elektripaigaldise pingestatuse korral võib esile kutsuda trauma või tervisekahjustuse ohtu. 3.1.5. elektrioht -- electrical danger -- elektripaigaldise olemusest tulenev traumavõimalus. 3.1.6. elektritrauma -- electrical injury -- inimese surm või kehavigastus elektrilöögi, elektripõletuse, elektrikaare, elektrist tingitud tulekahju või plahvatuse tagajärjel elektripaigaldise mingi käidutoimingu sooritamisel. EE märkus. Elektritrauma võib tekkida ka käidutoiminguid sooritamata. 3.2. Personal, töökorraldus ja sidepidamine 3.2.1. töö juhtija -- nominated person in control of a work activity -- isik, kellele on pandud vahetu vastutus töö korraldamise eest. Seda vastutust võib vajaduse korral ning nõutaval viisil osaliselt panna ka teistele isikutele. EE -- järelevalvet teostav isik, töö jälgija -- supervisor; acting supervisor -- isik, kelle ülesandeks on töö jälgimine. 3.2.2. elektripaigaldise käidukorraldaja -- nominated person in control of an electrical installation -- isik, kellele on pandud vahetu vastutus elektripaigaldise käidu eest. Seda vastutust võib vajaduse korral ning nõutaval viisil osaliselt panna ka teistele isikutele. 3.2.3. elektrialaisik -- skilled person; qualified person (US) -- isik, kelle erialaväljaõpe, -oskused ja -kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid. EE märkus. Vt. ka EEI 3:1994, § 322.1. 3.2.4. ohuteadlik isik -- instructed person; trained person (US) -- isik, kes elektrialaisikute juhendamisel või järelevalvel oskab vältida elektrist tulenevaid ohtusid. EE märkus. Vt. ka EEI 3:1994, § 322.1. 3.2.5. tavaisik -- ordinary person -- isik, kes ei kuulu elektrialaisikute ega ohuteadlike isikute hulka. 3.2.6. teade; juhis -- notification -- elektripaigaldise käitu puudutav suusõnaline või kirjalik teade või juhis. 3.3. Töötsoon 3.3.1. töökoht -- work location -- üks või mitu paika või ala, kus tuleb sooritamisele, sooritatakse või sooritati töötoiminguid. EE märkus. Töökoht võib seega sisaldada mitut tööpaika. 3.3.2. pingelähedane tsoon -- vicinity zone -- pingealusest töötsoonist väljapoole jääv, teatava kauguseni ulatuv elektriliselt ohtlik ruumiosa (vt. joonis 1 ja 2). 3.3.3. pingealune töötsoon -- live working zone -- pingestatud osi ümbritsev ruumiosa (vt. joonis 1 ja 2), milles pingealustele töödele lubatud elektrialaisikud võivad erinõuete järgimisel neid töid teha, tagades nt. ettenähtud vahe-

Joonis 1. Töötoimingutsoonide ja vajalike õhuvahemike määratlemine DL pingealuse töötsooni välispiiri määratlev kaugus, DV pingelähedase tsooni välispiiri määratlev kaugus

Joonis 2. Töötoimingutsoonid isoleerkaitsevahendi kasutamisel DL pingealuse töötsooni välispiiri määratlev kaugus, DV pingelähedase tsooni välispiiri määratlev kaugus kaugused pingestatud osadeni ja kasutades pingealuseks tööks ettenähtud tööriistu. Pingealuse töötsooni piir võib langeda kokku vähima lubatava lähenemiskaugusega, enamasti on sellest aga suurem. Märkus 1. Pingealune töötsoon ja seal rakendatavad eriettevaatusmeetmed on harilikult määratletud rahvuslikes normdokumentides või ettevõttesisestes eeskirjades. Märkus 2. Mõnedes maades kasutatakse termini pingealune töötsoon asemel terminit ohutsoon (danger zone). EE märkus. Võrreldes lähtestandardiga on määratlust IEC 50-651 eelnõu järgi täpsustatud ja täiendatud. 3.4. Töö 3.4.1. (elektripaigaldises, selle juures või lähedal sooritatav) töötoiming -- work activity (on, with or near electrical installation) Igasugune elektri- või mitteelektritööga seotud ning elektriohu allikate juuresolul sooritatav toiming. 3.4.2. elektritöö -- electrical work -- töö elektripaigaldises, selle juures või lähedal, nt. elektriseadmete katsetamine, mõõtmised, remont, asendamine, uuendamine, laiendamine, paigaldamine, ülevaatus vms. EE märkus. Elektritöö nõuab harilikult elektrialaseid teadmisi ja oskusi. 3.4.3. mitteelektritöö -- non-electrical work -- elektripaigaldise läheduses sooritatav töö nagu nt. ehitamine, kaevamine, puhastamine, värvimine vms. EE märkus. Mitteelektritöö ei nõua elektrialaseid teadmisi ega oskusi. 3.4.4. pingealune töö -- live working; live work -- töö, mille juures töötaja ulatub või võib ulatuda pingealusesse töötsooni kas oma kehaosa(de)ga või kasutatavate tööriistade, -seadmete või -vahenditega. Pingealuse töö mõistet võidakse kasutada ka laiemalt mitmesuguste pingestatud elektripaigaldistes või nende läheduses tehtavate tööde kohta. Märkus 1. Pingealusteks töödeks võivad olla nt. hooldus-, sisselülitus- ja väljalülitustoimingud. Märkus 2. Pingealuste tööviiside hulka kuuluvad: -- töötamine isoleerkepiga ohutult kauguselt, -- töötamine isoleerkinnastega, -- töötamine isoleerkaitsevahenditeta (nt. paljakäsi). 3.4.5. pingelähedane töö -- working in the vicinity of live parts -- töö, mille juures töötaja oma kehaosa(de)ga, tööriista(de)ga või mis tahes teiste esemetega siseneb pingelähedasse tsooni, kuid mitte pingealusesse töötsooni. 3.4.6. kaitselahutamine -- isolation -- toiming, mis seisneb seadme või ahela täielikus lahutamises kõigist muudest seadmetest ja ahelatest ning töökindlate meetmete kasutamises taassisselülitamise vastu. Kaitselahutamine ei pruugi välistada elektriohtu. EE märkus. Määratlust on IEC 50-651 eelnõu järgi täpsustatud ja täiendatud. 3.4.7. pingevaba; pingetu; pingestamata -- de-energized; dead -- seadme või ahela seisund, milles see on kaitselahutatud ning selliselt maandatud ja lühistatud, et selle potentsiaal töökohal on lähedane või võrdne töökoha maapotentsiaaliga. EE märkus. Määratlust on IEC 50-651 eelnõu järgi täpsustatud ja täiendatud. EE -- pingestatud; pinge all olev -- energized -- seadme või ahela seisund, milles see on elektriliselt ühendatud potentsiaalide erinevust põhjustava toiteallikaga või elektriliselt laetud, mille tõttu selle potentsiaal oluliselt erineb töökoha maapotentsiaalist. 3.4.8. pingevaba töö -- dead working -- töö pingevabas elektripaigaldises, mis toimub pärast kõigi elektriohtu vältivate meetmete rakendamist. 3.4.9. EE pingestatud osa -- live part -- juht või juhtiv osa, mis oma normaaltalitlusel võib olla pingestatud; pingestatud osade hulka kuulub ka neutraaljuht, kuid seniste kokkulepete järgi mitte PEN-juht (vt. ka IEC 50, 826-03-01). Märkus. PEN-juht on maandatud juht, mis toimib üheaegselt nii kaitse- kui ka neutraaljuhina. Selgitus. Publikatsioonis IEC 743 (Terminology for tools and equipment to be used in live working) esitatud määratlus jääb kehtima; seda ei ole otstarbekohane muuta, kuna see on kasutusel paljudes valdkondades. 3.4.10. EE pingealusel tööl nõutav isolatsioonitase (tähis U90r) required insulation level for live working (RILL, U90r) -- töökoha isolatsiooni võime taluda võrgu rikete ja lülitamiste tõttu tekkivaid transientliigpingeid ja tagada läbilöögi piisavalt madal tõenäosus. Märkus. Pingealusel tööl nõutav isolatsioonitase on määratud vajaliku 90-protsendilise statistilise taluvuspingega standard-lülitusimpulsi 250 / 2500 µs korral. 3.4.11. EE ajutine liigpinge -- temporary overvoltage -- antud paigaldises esinev suhteliselt kestev mittesumbuv või aeglaselt sumbuv toitesageduslik või sellele lähedase sagedusega liigpinge. 3.4.12. EE transientliigpinge -- transient overvoltage -- võnkuv või mittevõnkuv, harilikult kiiresti sumbuv väga lühiajaline (kestusega harilikult kuni mõni millisekund) liigpinge. 3.4.13. EE statistiline taluvuspinge (tähis U90) -- statistical withstand voltage (U90) Elektriseadmele rakendatava impulsspinge tippväärtus, mida seade mis tahes ajal teostatava dielektrilise katsetuse korral talub 90-protsendilise statistilise tõenäosusega. 3.4.14. EE (kaheprotsendiline) statistiline liigpinge (tähis U2) -- (2 per cent) statistical overvoltage (U2)-- töökohal esineva transientliigpinge tippväärtus, millest suurema väärtuse esinemise statistiline tõenäosus ei ületa 2%. 3.4.15. EE tööriistad pingealuseks tööks -- tools for live working -- tööriistad, -seadmed ja -vahendid, mis on pingealuseks tööks ette nähtud või kohandatud, nõuetekohaselt testitud ja töökorras hoitud. 3.4.16. EE isoleerkattega tööriist -- insulated tool -- tööriist, mis on valmistatud juhtivast materjalist, kuid täielikult või osaliselt kaetud isoleermaterjaliga. 3.4.17. EE isoleermaterjalist tööriist -- insulating tool -- tööriist, mis on valmistatud täielikult või põhiosas isoleermaterjalist. Märkus. Nii isoleerkattega kui ka isoleermaterjalist tööriistu nimetatakse eesti keeles isoleertööriistadeks. 3.5. Kaitsevahendid 3.5.1. (kaitse)piire -- screen -- isoleeritud või isoleerimata tarind või vahend, mida kasutatakse elektriohtliku seadmeni või paigaldiseni küündimise takistamiseks. EE märkus. Kaitsepiirete hulka kuuluvad ka täpsemalt määratletud piirded 3.5.2, 3.5.3 ja 3.5.5. EE isoleerpiire -- insulating screen -- isoleertarind või -vahend juurdepääsu takistamiseks pingestatud osadele. 3.5.2. (kaitse)kate; pindpiire -- barrier -- osa, mis kaitseb igast harilikust ligipääsusuunast tuleva otsepuute eest. EE märkus. Pindpiirete hulka kuuluvad nt. piisavalt kõrged piirdeseinad, -võrgud ja -võred (sein-, võrk- ja võrepiirded), milles võib olla töökindlalt suletavaid uksi, luuke vms. 3.5.3. isoleerkate -- insulating covering -- isoleermaterjalist valmistatud jäik või painduv kate, mida kasutatakse pingestatud ja/või väljalülitatud ja/või lähedalasuvate osade katmiseks, et vältida nende juhuslikku puudutamist. 3.5.4. (kaitse)kest -- enclosure -- elektriseadmete kere vm. ümbris, mis kaitseb seadet väliskeskkonna toime eest ning millega saavutatakse kaitse pingestatud osade otsepuute eest mis tahes suunast. 3.5.5. EE (kaitse)tõke -- obstacle -- osa, mis takistab juhuslikku, kuid mitte tahtlikku otsepuudet. 3.6. Nimipinged 3.6.1. väikepinge -- extra low voltage (ELV) -- pingepiirkond, mille korral pinge juhtide vahel või juhi ja maa vahel ei ületa normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 50 V ega pulsatsioonivaba alalispinge puhul 120 V. Eristatakse kaitseväikepinget (SELV, PELV) ja talitlusväikepinget (FELV); lähemalt vt. EEI 3-2:1994 (terminid 2.2.1e ja 2.2.1g) ja EEI 3-4:1994 jaotis 411. EE märkus. Pulsatsioonivabaks loetakse alalispinget, mille pulsatsioon ei ületa 10 % pinge efektiivväärtusest. Pulsatsioonivabal alalispingel 120 V ei ületa pinge amplituudväärtus 140 V, pingel 60 V ei ületa see aga 70 V (vt. EEI 3-4:1994, 411.1.4.3). 3.6.2. madalpinge -- low voltage (LV) -- pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000 V ega alalispinge puhul 1500 V. 3.6.3. kõrgepinge -- high voltage (HV) -- pingepiirkond, mille korral pinge on normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul suurem kui 1000 V ja alalispinge puhul suurem kui 1500 V. 3.7. Vahekaugused 3.7.1. vähim lubatud töötamiskaugus -- minimum working distance -- vähimalt nõutav õhuvahemik, mis peab säilima töötaja mis tahes kehaosa või mis tahes tema poolt vahetult käsitsetava elektrit juhtiva tööriista ja teistsuguse potentsiaali all oleva mis tahes osa vahel. Vähim lubatud töötamiskaugus on elektriliselt vajaliku vahekauguse ja ergonoomiliselt vajaliku lisakauguse summa. EE töötamiskaugus -- working distance -- pingealusel tööl nõutava isolatsioonitaseme saavutamiseks vajalik ja füüsikaliste võtetega või töötajale antud rangete ja väga täpsete juhistega tagatud õhuvahemik töökohal. 3.7.2. (vähima lubatud töötamiskauguse) elektriline komponent; elektriliselt vajalik vahekaugus -- electrical distance -- õhuvahemik, mille korral antud tingimustes pingealusel tööl kujunev elektrivälja tugevus ei põhjusta läbilööki. Vähima lubatud töötamiskauguse elektriline komponent on üldiselt võrdne vähima lubatava kaugusega pingestatud osa ja maandatud osa vahel, mis tagab, et ülalnimetatud tingimustes läbilööki ei teki. 3.7.3. (vähima lubatud töötamiskauguse) ergonoomiline komponent; ergonoomiliselt vajalik lisakaugus -- ergonomic component -- lisa-õhuvahemik, mis arvestab töötamisel tekkida võivaid juhuslikke liigutusi, asendimuutusi ja õhuvahemiku hindamise ebatäpsust. See lisakaugus tuleb valida vastavalt töötaja oskustele, teadmistele, kogemustele, töö iseloomule ja kasutatavatele ning käsitsetavatele tööriistadele (EE täiendatud sõnastus). EE märkus. Vt. ka lisa A.4. 4. PÕHIALUSED 4.1. Käiduohutus Enne töötoimingu sooritamist või käiduga seotud tegevust elektripaigaldises, selle juures või lähedal tuleb selgeks teha elektriohud, nende allikad ja riski olemus. Seejuures tuleb üksikasjaliselt kavandada tegevuse või töötoimingu sooritamise selline viis, mis tagaks elektriohutuse. EE märkus. Elektriohtude ja riski väljaselgitamine peab näitama, kas elektripaigaldis on välja ehitatud asjakohaste eeskirjade ja standardite kohaselt. Kui elektripaigaldis või selle osa nendele ei vasta, tuleb kõiki mittevastavusi elektripaigaldises, selle juures või lähedal sooritatavate töötoimingute või tegevuse korraldamisel arvestada. 4.2. Personal Vastutus nii töötoimingutega seotud isikute kui ka töötoimingu tagajärjel kahjustada saanud või kahjustuda võivate isikute ohutuse eest on määratud Eesti Vabariigi töökaitseseadusega, Eesti Vabariigis kehtivate tööohutuseeskirjadega ja ettevõttesisese töökorraldusega. (EE Eesti oludele kohandatud sõnastus.) Kõigile elektripaigaldises, selle juures või lähedal töötoiminguga seotud isikutele tuleb nende tööks vajalikus mahus selgeks teha ohutusnõuded, ohutuseeskirjad ja ettevõttesisesed juhised. Pikaajalise või keeruka töö puhul tuleb seda töö käigus korrata. Töötajad on kohustatud neid nõudeid, eeskirju ja juhiseid järgima. Töötajate riietus peab vastama töö iseloomule, olema kinninööbitud ning hoiduma tihedalt keha ligi. Nii enne töö alustamist kui ka töö ajal peab töö juhtija tagama kõigi antud töösse puutuvate nõuete, eeskirjade ja juhiste täitmise. Töö juhtija peab kõiki töötoiminguga seotud isikuid hoiatama kõigi, ka mitte otsekohe märgatavate eriohtude eest. Tööd, mille juures elektriohu või trauma vältimiseks on vaja tehnilisi teadmisi või kogemusi, tohib ette võtta ainult isik, kellel on sellised teadmised või kogemused või kes töötab pädeva järelevalve all. Elektritöödele lubatakse isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad ja kelle pädevus ja tervislik seisund vastavad tehtavale tööle. (EE Eesti nõuetele kohandatud sõnastus.) EE märkus. Mitteiseseisvale tööle võidakse lubada ka elektriala õpilasi ja praktikante, kes on alla 18 aasta vanad. Konkreetsete pädevusnõuete puudumisel tuleb töö sooritajate pädevuse hindamisel arvestada nende -- elektrialaseid teadmisi, -- elektritööde kogemusi, -- selle paigaldise tundmist, kus töö toimub, ja selles paigaldises töötamise kogemusi, -- töö jooksul tekkida võivate ohtude ja neile vastavate ettevaatusmeetmete tundmist, -- võimet alati otsustada, kas töö jätkamine on ohutu. Töö keerukus tuleb kindlaks teha enne töö alustamist, et valida töö teostamiseks vastavalt vajadusele elektriala-, ohuteadlikke või tavaisikuid. 4.3. Töökorraldus Iga elektripaigaldis peab olema antud konkreetse isiku -- elektripaigaldise käidukorraldaja -- vastutusele. Üheaegsel tööl kahes või enamas üksteisega seotud paigaldises peavad nende paigaldiste käidukorraldajad tegutsema omavahelises koostöös. EE märkus. Elektripaigaldise käidujuhataja (vt. EEI 1:1994) võib olla ühtlasi ka käidukorraldajaks või ta peab määrama käidukorraldaja oma järelevalve all töötavate nõutava pädevusega elektrialaisikute seast. Lihtsamatel juhtudel, kui käidujuhataja olemasolu pole nõutav või pole otstarbekas, on käidukorraldajaks nt. hoolduselektrik või muu elektripaigaldise tehnilistele näitajatele (nimipingele, paigaldise ulatusele ja ehitusele jne.) vastava küllaldase pädevusega elektrialaisik. Käidukorraldaja ametinimetus võib olenevalt paigaldise valdaja töökorraldusest olla nt. elektrivõrgu dispetðer, alajaama valveinsener, vastutav elektrik, peaenergeetik, valve- või hoolduselektrik vms. Käidukorraldaja ülesannet täitvale isikule esitatavad nõuded on kehtestatud sellekohastes eeskirjades ja ettevõttesisestes juhendites. Juurdepääs paikadele, mis võivad olla tavaisikutele elektriohtlikud, peab olema piiratud. Piiramis- ja juurdepääsuviisi eest vastutab käidukorraldaja. Iga töötoimingu eest vastutab töö juhtija. Kui töötoiming on jaotatud mitmeks osaks, võib osutuda otstarbekaks määrata igale osale töö juhtija ja tööde üldkoordinaator. Enne mis tahes muudatuste ettevõtmist elektripaigaldise talitluskorralduses või enne töö alustamist peavad töö juhtija ja elektripaigaldise käidukorraldaja kokku leppima, milliseid ümberkorraldusi elektrisüsteemi talitluses on töö sooritamiseks vaja teha ja millistes toimingutes seisneb elektripaigaldises, selle juures või lähedal kavandatav töö. Töö juhtijaks ja elektripaigaldise käidukorraldajaks võib olla üks ja sama isik. Keeruka töötoimingu kava peab olema kirjalik. Tööks elektripaigaldistel, nende juures või lähedal tuleb praktilise väljaõppe ja teavitusega ette valmistada piisav arv isikuid, kes oskavad elektrilöögi ja/või elektripõletuse korral anda vajalikku esmaabi. Esmaabijuhendid on soovitatav kujundada töökohal väljapandavate plakatitena või töötajatele jagatavate voldikutena. Ohutusjuhendid tuleb paigutada kättesaadavalt, et iga töötaja, kellel tekib kahtlusi mingi korralduse või töötoimingu vastavuses ohutusnõuetega, saaks oma vastuväiteid viivitamatult esitada töö juhtijale; viimane peab vastuväited läbi kaaluma ja vajaduse korral enne otsuse vastuvõtmist nõu pidama oma kõrgema juhatajaga. 4.4. Side Side hõlmab teabe igasugust edastamist ja vahetamist nii suusõnaliselt (sh. statsionaar- või mobiiltelefoniga, vahetult isikult isikule jms.), kirjalikult (sh. telefaksiga) kui ka visuaalselt (sh. kuvarseadmetega, teatetabloodega, signaaltuledega jne.). Enne töö alustamist tuleb elektripaigaldise käidukorraldajat kavandatud tööst informeerida. Kogu tööohutuse tagamiseks vajalik teave nagu nt. elektrivõrgu skeem, lülitite seis (sees, väljas, maandatud) ja ohutusvahendite paigutus tuleb edastada kirjaliku juhisena. Teisi teabeedastusviise, nt. raadiosignaale, arvuteid, signaaltulesid võib kasutada ainult siis, kui on tagatud, et teave edastub usaldusväärselt ning et selle vääritimõistmine ja valesignaalide andmine on välistatud. Iga teade või juhis peab sisaldama seda edastava isiku nime ja vajaduse korral ka tema viibimiskoha andmeid. Vigade välistamiseks teabe suulisel edastamisel peab teabe vastuvõtja teavet teabeandjale kordama; viimane peab kinnitama, et teave on õigesti vastu võetud ja et sellest on õigesti aru saadud. Tööd ei tohi alustada ega elektripaigaldist töö lõpetamisel taaspingestada ajalise kokkuleppe järgi. (EE Eesti töökorraldust arvestav sõnastus.) 4.5. Töökoht Iga töökoht peab olema selgelt määratletud ja tähistatud. Kõigis elektripaigaldise osades, nende juures või lähedal, kus mingit töötoimingut sooritatakse, peab olema tööks piisavalt ruumi, juurdepääsuvõimalusi ja valgust. Välispaigaldistes tuleb vajaduse korral selgelt tähistada juurdepääs töökohale. Kõrvalistest ohuallikatest (mehaanilistest või rõhu all olevatest süsteemidest) tingitud traumaohu (sh. kukkumisoht) vältimiseks tuleb kasutada nõuetekohaseid ettevaatusmeetmeid. Juurdepääsu takistavaid esemeid ega kergestisüttivaid materjale ei tohi paigutada lülitus- ja juhtimisaparatuuri juurdepääsuteedele, väljapääsuteedele, nende teede kohale ega lähedusse ega ka paikadesse, kust aparatuuri käitatakse. Kohtades, kus võib tekkida elektrikaar, ei tohi olla põlevmaterjale. 4.6. Tööriistad, -seadmed ja -vahendid Eesti, Euroopa ja/või rahvusvaheliste asjaomaste standardite olemasolu korral peavad tööriistad, -seadmed ja -vahendid vastama nõuetele. Märkus 1. Tööriistade, -seadmete ja -vahendite hulka kuuluvad nt. -- isoleerjalatsid, -kindad ja -kalossid, -- silma- ja näokaitsed, -- peakaitse (kaitsekiiver vms.), -- kaitseriietus, -- isoleermatid, -alused ja -platvormid, -- painduvad ja jäigad isoleerpiirded, -- isoleertööriistad (nii isoleermaterjalist kui ka isoleerkattega), -- isoleervardad ja -kepid, -- ohutuslukud, -sildid ja -märgid, -- pingeindikaatorid ja -näiturid, -- seadmed kaabli asukoha määramiseks, -- maandamis- ja lühistamisseadmed ja -vahendid, -- kaitsekatted ja toendid. Tööriistu, -seadmeid ja -vahendeid tuleb kasutada nende tootjate või tarnijate juhendite kohaselt; juhendid peavad olema eestikeelsed, tarbe korral aga lisaks sellele muukeelsed. Elektripaigaldises, selle juures või lähedal töötamiseks või käitamiseks ettenähtud tööriistad, -seadmed ja -vahendid peavad vastama oma otstarbele. Nende hooldamine peab tagama nende kasutamiskorrasoleku ja neid tuleb asjakohaselt kasutada. Märkus 2. Tööriistade, -seadmete ja -vahendite kasutamiskorrasoleku tagamine hooldamisega tähendab nende perioodilist visuaalset ülevaatust ja ettenähtud juhtudel elektrilist teimimist, sh. elektrilise terviklikkuse ja mehaaniliste omaduste kontrolli pärast remonti ja/või modifitseerimist. Märkus 3. Töövahendite hulka kuuluvad ka isikukaitsevahendid. Elektripaigaldises, selle juures või lähedal töötamisel või käidul tarvitatavaid eritööriistu, -seadmeid ja -vahendeid tuleb asjakohaselt hoiustada. 4.7. Joonised ja dokumentatsioon Elektripaigaldise kohta peavad olema kättesaadaval hetkeseisule vastavad joonised ja dokumentatsioon. 4.8. Märgid ja sildid Vajalikel juhtudel tuleb töö või tegevuse ajaks paigaldada vastavasisulised märgid ja/või sildid, et juhtida tähelepanu võimalikele ohtudele. Kui märkide kohta on Eesti, Euroopa või rahvusvahelisi asjaomaseid standardeid, peavad märgid vastama nende nõuetele. 5. TAVAKÄIDUTOIMINGUD 5.1. Üldist Elektriohu vältimiseks tuleb paragrahvides 5.2 ja 5.3 loetletud toimingutel kasutada sobivaid tööriistu ja -seadmeid ettenähtud viisil. Toimingud peavad olema kooskõlastatud paigaldise käidukorraldajaga; viimasele tuleb teatada ka nimetatud toimingute lõpetamisest. 5.2. Lülitustoimingud 5.2.1. Lülitustoimingud on ette nähtud elektripaigaldise elektrilise seisundi muutmiseks. Lülitustoiminguid on kahesuguseid: -- toimingud elektripaigaldise talitlusseisundi muutmiseks, seadmete kasutamiseks, sisse- ja väljalülitamiseks, käivitamiseks ja seiskamiseks aparaatide abil, mille ehitus tagab nende võimalikult riskivaba käidu; -- paigaldiste välja- või taassisselülitamine tööde teostamiseks. Lülitustoiminguid võib teha kohapeal või kaugjuhtimise teel. 5.2.2. Väljalülitamist enne ja sisselülitamist pärast pingevaba tööd võivad sooritada elektriala- või ohuteadlikud isikud paragrahvis 6.2 sätestatud korras. 5.2.3. Hädaolukorras peab seadme elektritoite väljalülitamine toimuma EEI-3 ja muude kehtivate nõuete kohaselt. Avalikes elektrijaotuspaigaldistes võivad hädalülitamisi teha ainult elektriala- või ohuteadlikud isikud. EE märkus. Avalike elektripaigaldiste all mõeldakse üldkasutatavate (s.t. mitteettevõttesiseste vms.) elektrivõrkude paigaldisi. 5.2.4. Kui üle 1 kV elektripaigaldises on maaühendus välja lülitamata, tuleb rakendada meetmed maaühenduskoha kindlakstegemiseks ja olukorrale vastavaks elektriohutuseks. Märkus. Olukorrale vastavad elektriohutusmeetmed sõltuvad paigaldise seadmestikust, ehitusest ja kasutusviisist. 5.3. Talitluskontrollitoimingud 5.3.1. Mõõtmised 5.3.1.1. Käesolevas eeskirjas mõeldakse mõõtmiste all kõiki füüsikaliste suuruste määramise toiminguid elektripaigaldistes. Mõõtmisi võivad sooritada elektriala- või ohuteadlikud isikud, elektrialaisiku juhtimisel ja järelevalvel ka tavaisikud. 5.3.1.2. Elektripaigaldistes teostatavatel mõõtmistel tuleb kasutada nõuetekohaseid ja ohutuid mõõteriistu. Mõõteriistu tuleb kontrollida enne kasutamist ja vajaduse korral ka pärast kasutamist. 5.3.1.3. Pingestatud paljasosade puudutamise riski korral peab mõõtmisi teostav personal kasutama isikukaitsevahendeid ja rakendama ettevaatusmeetmeid kaitseks elektrilöögi, lühise ja elektrikaare eest. 5.3.1.4. Vajaduse korral tuleb järgida pingevaba (6.2), pingealuse (6.3) või pingelähedase töö (6.4) nõudeid. 5.3.2. Katsetamine 5.3.2.1. Katsetamine hõlmab kõiki elektripaigaldise talitluse ning elektrilise, mehaanilise või termilise seisukorra kontrolliks ettenähtud toiminguid. Katsetamine hõlmab ka talitluskindluse proovimisi, nt. elektriliste ohutus- ja kaitseahelate proovimist. Katsetamine võib hõlmata ka punkti 5.3.1 kohaseid mõõtmistoiminguid. Katsetamist võivad teostada elektriala- või ohuteadlikud isikud, elektrialaisiku juhtimisel ja järelevalvel ka tavaisikud. EE märkus. Katsetamise alla kuulub ka elektriseadmete, -paigaldiste või nende osade teimimine, mis seisneb nende vastupidavuse kontrollimises mingile füüsikalisele toimele, nt. talitluspingest kõrgemale pingele (teimipingele). Katsetamine ja testimine on sünonüümid (vt. ka EEI 3-2, ptk. 2.9). 5.3.2.2. Pingetuks tehtud paigaldisi tuleb katsetada pingevaba töö nõuete kohaselt. Maanduste ja lühistuste ajutisel lahtiühendamisel tuleb rakendada nõuetekohased ettevaatusmeetmed, et välistada paigaldise ekslikku pingestamist mis tahes võimalikust toiteallikast ja vältida elektrilöögiohtu. 5.3.2.3. Kui katsetamine toimub normaaltoiteoludes, tuleb täita paragrahvide 6.1, 6.3 ja 6.4 sellekohaseid nõudeid. 5.3.2.4. Kui katsetamisel kasutatakse võõrtoiteallikat, tuleb rakendada ettevaatusmeetmed, mis tagavad, et -- elektripaigaldis on kaitselahutatud igast võimalikust normaaltoiteallikast (vt. 6.2.1); -- elektripaigaldist ei saa pingestada mingi muu kui ainult võõrtoiteallika abil; -- katsetamise jooksul rakendatakse ohutusmeetmed inimeste kaitseks võimaliku elektriohu eest; -- lahutuskohtades on isolatsioon küllaldane, et taluda üheaegselt ühele poolele rakendatud katsepinget ja teisele poolele rakendatud tööpinget. 5.3.2.5. Teatud elektrilisi erikatsetusi (nt. puutevõimalikke paljaid pingestatud osi sisaldavates kõrgepingelaboratooriumides) võivad teostada sellekohase eriväljaõppega elektrialaisikud. Vajaduse korral tuleb seejuures rakendada jaotises 6 sätestatud lisakaitsemeetmeid. 5.3.3. Ülevaatus 5.3.3.1. Ülevaatuse eesmärgiks on kontrollida, kas elektripaigaldis vastab asjaomaste standarditega määratud tehnika- ja ohutusnõuetele; ülevaatus võib hõlmata paigaldise normaalseisundi kontrolli. Nii uusi elektripaigaldisi kui ka olemasolevate paigaldiste ümberehitusi ja laiendusi tuleb üle vaadata enne nende kasutuselevõttu. Elektripaigaldisi tuleb korraliselt üle vaadata otstarbekohaste ajavahemike tagant. Korraliste ülevaatuste eesmärgiks on avastada puudused, mis võivad ilmneda pärast vastuvõttu ja võiksid takistada käitu või põhjustada ohtusid. 5.3.3.2. Ülevaatus võib seisneda: -- visuaalses kontrollis, -- mõõtmises ja/või katsetamises punktide 5.3.1 ja 5.3.2 nõuete järgi. 5.3.3.3. Ülevaatustel tuleb lähtuda nõutavatest elektrijoonistest (vt. 4.7) ja tehnilistest andmikest. 5.3.3.4. Otsest ohtu kujutavad puudused tuleb viivitamatult kõrvaldada või selliste puudustega seadmed viivitamatult välja lülitada ning välistada nende soovimatu taassisselülitamise võimalus. 5.3.3.5. Ülevaatusi võivad teostada antud tüüpi paigaldiste ülevaatuse kogemustega elektrialaisikud. Ülevaatusel tuleb kasutada nõuetekohaseid riistu, seadmeid ja vahendeid sellisel viisil, et pingestatud paljasosadest (kui need on olemas) tingitud oht oleks välistatud. 5.3.3.6. Ülevaatuse tulemused tuleb dokumenteerida. Kui ülevaatusel on avastatud puudusi, tuleb rakendada nõuetekohased olukorda parandavad meetmed. 6. TÖÖTOIMINGUD 6.1. Üldist Enne mis tahes töö alustamist tuleb see eelnevalt kavandada. Põhireeglina peavad töö juhtija või elektripaigaldise käidukorraldaja tagama, et tööd teostav personal oleks põhjalikult ning töö eripärale vastavalt instrueeritud nii enne töö alustamist kui ka töö käigus. Enne töö alustamist peab töö juhtija esitama elektripaigaldise käidukorraldajale teate, milles on näidatud töö iseloom, koht ja kavandatud tööst tulenevad muudatused elektripaigaldises või selle käidus. Eelistada tuleb kirjalikku teadet, eriti kui on tegemist keeruka tööga. Loa töö alustamiseks, katkestamiseks või lõpetamiseks võib anda ainult elektripaigaldise käidukorraldaja. Tehtavad tööd võivad olla pingevabad (vt. 6.2), pingealused (vt. 6.3) või pingelähedased (vt. 6.4). Kõigil neil tuleb rakendada kaitsemeetmeid elektrilöögi, lühise ja elektrikaare toime eest. Kui paragrahvi 6.2 (pingevaba töö) või 6.4 (pingelähedane töö) nõudeid ei saa täielikult täita, tuleb töö teha paragrahvi 6.3 (pingealune töö) nõuete järgi. Töötamiseks tuleb tagada vajalik isolatsioonitase nt. isoleerkaitsevahendite vahelepaigutamisega või õhuvahemike kasutamisega. Õhuvahemike valikul tuleb arvestada ergonoomiliselt vajalikke lisakaugusi (vt. 6.3 ja 6.4). Pingealune ja pingelähedane töö on määratletud kahe kindla tsooniga pingestatud paljasosade ümber (vt. joon. 1 ja 2 paragrahvis 3.3): -- pingealuse töötsooniga ja -- pingelähedase tsooniga. 6.1.1. Induktsioon Pingestatud juhtide lähikonnas asuvates juhtides või juhtivates osades võib indutseeruda pinge. Lisaks allpool esitatud paragrahvide 6.2 ja 6.4 nõuetele tuleb induktsioonmõjustatud liinidel töötamisel kasutusele võtta täiendavad ettevaatusmeetmed -- maandamisega piisavalt väikeste vahemaade järel, et vähendada juhtide ja maa potentsiaalide erinevus ohutu tasemeni, -- potentsiaalide ühtlustamisega töökohal, et vältida töötajate sattumist induktsiooniahelasse. 6.1.2. Ilmastikuolud Ebasoodsate ilmastikuolude korral tuleb töid vastaval viisil piirata. Kui on näha või kuulda äikeseilminguid, sh. äikese lähenemist, tuleb tööd elektripaigaldise pingealdistel (jm. puutevõimalikel -- EE) juhtivatel osadel ja nendega vahetult ühendatud elektriaparaatidel ohu vältimiseks viivitamatult katkestada. Töö katkestamisest tuleb teavitada elektripaigaldise käidukorraldajat. Kui nähtavus töökohal on halb, ei tohi töötoimingut alustada ega jätkata. 6.2. Pingevabad tööd Käesolevas paragrahvis käsitletakse olulisemaid nõudeid, mis peavad töötamise jooksul tagama elektripaigaldises asuva töökoha pingetuse ja turvalisuse. Töökoha piirid peavad olema seejuures selgelt määratletud. Pärast töökoha piiritlemist tuleb täita viis järgnevat põhinõuet nende esitamise järjekorras (välja arvatud juhul, kui teisiti toimimiseks on olemas mõjuvad põhjused): -- täielik väljalülitamine; -- eksliku sisselülitamise tõkestamine; -- paigaldise pingetuse kontrollimine; -- maandamine ja lühistamine; -- juurdepääsu tõkestamine läheduses asuvatele pingestatud osadele. Loa mingi töö alustamiseks peavad töö juhtija või juhtijad saama elektripaigaldise käidukorraldajalt. Tööd võivad sooritada elektriala- või ohuteadlikud isikud või nende järelevalve all olevad tavaisikud. 6.2.1. Täielik väljalülitamine Paigaldise osa, millel tööd tehakse, tuleb kaitselahutusega eraldada kõigist toiteallikatest. Kaitselahutus peab olema realiseeritud õhuvahemikuna või sellega võrdväärselt tõhusa isolatsioonina, mis tagab kaitselahutuskoha elektrilise vigastamatuse. Elektripaigaldise osad, millel pärast paigaldise täielikku väljalülitamist võib säilida elektrilaeng (nt. kondensaatorid ja kaablid), tuleb nõuetekohaste vahenditega laengust tühjendada. 6.2.2. Eksliku sisselülitamise tõkestamine Kõik lülitusseadmed, mille abil realiseeriti elektripaigaldises töö teostamiseks vajalik kaitselahutus, tuleb tõkestada eksliku sisselülitamise eest, eelistatavalt nende ajamite lukustamisega. Lukustusseadmete puudumisel tuleb eksliku sisselülitamise vastu kasutada võrdväärseid tegelikkuses kontrollitud ja tõhusaks osutunud tõkestusmeetmeid. Kui lülitusoperatsioonideks kasutatakse abiahelate toiteallikat, tuleb see talitlusest välja viia. Soovimatu sekkumise vältimiseks tuleb paigaldada keelusildid. Kui kaitseks eksliku sisselülitamise eest kasutatakse kaugjuhtimisseadmeid, tuleb kohalike juhtimisseadmete kasutamise võimalus välistada. Kõik sellel otstarbel kasutatavad signalisatsiooni- ja blokeerimissüsteemid peavad olema töökindlad. 6.2.3. Paigaldise pingetuse kontroll Pinge puudumist tuleb kontrollida elektripaigaldise kõigil poolustel töökohal või sellele võimalikult lähedal. Kaitselahutusega eraldatud paigaldiseosadel tuleb pingetust kontrollida kohalike juhenditega sätestatud korras. Viimased võivad nt. ette näha seadmetesse sisseehitatud ja/või eraldi pingeindikatsioonivahendite kasutamist. Viimatinimetatuid tuleb proovida vahetult enne ja soovitatavalt ka pärast kasutamist. Kaablitega ühendatud paigaldiste korral, kui töökohal ei saa kaableid usaldatavalt kindlaks määrata, tuleb kasutada teisi ohutust tagavaid meetmeid vastavalt kohapealsetele väljakujunenud reeglitele. Viimased võivad hõlmata kaablite nõuetekohaste läbilõikamis- või läbitorkevahendite kasutamist. Kui elektripaigaldise pingetuse kontrolliks kasutatakse kaugjuhtimisega maanduslüliteid, peab kaugjuhtimissüsteem maanduslüliti seisu töökindlalt näitama. EE märkus. Viimases lõigus kirjeldatud võte Eestis seni kasutusel ei ole olnud. 6.2.4. Maandamine ja lühistamine 6.2.4.1. Üldist Kõigi kõrgepingepaigaldiste ja mõnede madalpingepaigaldiste (vt. 6.2.4.2) kõik töökohal asuvad tööga haaratavad osad tuleb maandada ja lühistada. Maandus- ja lühistamisseadmed või -vahendid tuleb enne ühendada maanduspunktiga ja seejärel maandatavate osadega. Maandus- ja lühistamisseadmed või -vahendid peavad, kui vähegi võimalik, olema töökohalt nähtavad. Igal juhul tuleb maandused paigaldada töökohale võimalikult lähedale. Kui töötoimingu jooksul juhte katkestatakse või ühendatakse ja elektripaigaldises tekib eri potentsiaalidest tingitud elektrilöögioht, tuleb enne juhtide katkestamist või ühendamist rakendada töökohal nõuetekohaseid ohutusmeetmeid, nt. potentsiaalide ühtlustamist ja/või maandamist. Igal juhul tuleb tagada, et sellel otstarbel kasutatavad maandus- ja lühistamisseadmed või -vahendid ja potentsiaaliühtlustusjuhid on nõuetekohased ja taluvad antud elektripaigaldise lühisvoolusid. Tuleb rakendada meetmed, et maandused tagaksid turvalisuse kogu töö jooksul. Kui maandused mõõtmise või katsetamise ajaks kõrvaldatakse, tuleb elektriohu vältimiseks kasutada erimeetmeid. Kui elektripaigaldise maandamiseks ja lühistamiseks kasutatakse kaugjuhtimisega maanduslüliteid, peab kaugjuhtimissüsteem maanduslüliti seisu töökindlalt näitama. 6.2.4.2. Nõuded väikepinge- ja madalpingepaigaldistes Väikepinge- ja madalpingepaigaldistes võib maandamine ja lühistamine osutuda vajalikuks ainult paigaldise pingestumisohu korral, nt. -- paljasjuhtmetega õhuliinidel nende ristumise kohtades teiste liinidega või pinge indutseerumise võimaluse korral; -- varugeneraatorite kasutamisel. 6.2.4.3. Nõuded kõrgepingepaigaldistes Paljasjuhtmetega õhuliinide jm. paljasjuhtide korral tuleb kõik töökohaga ühendatud juhid maandada ja lühistada; vähemalt üks maandus- ja lühistamisseade või -vahend peab olema töökohalt nähtav. Erandiks on järgmised juhtumid: -- töötoimingutel, mille jooksul juhte ei katkestata, piisab ühest töökohale paigaldatud maandus- ja lühistamisvahendist; -- kui töökoha äärmistest punktidest maandus- ja lühistamisseadet või -vahendit ei ole näha, tuleb töökohale paigaldada kohalik maandusseade või -vahend, kasutada lisasignalisatsioonivahendeid või muid nendega võrdväärseid vahendeid. Kui töö toimub ainult ühel õhuliinijuhtmel, võib lühistamise töökohal järgmiste nõuete üheaegse täitmise korral ära jätta: -- kõik eralduspunktid on alapunkti 6.2.4.1 kohaselt maandatud ja lühistatud; -- juhe millel töötatakse ja kõik töökoha piirides asuvad juhtivad osad on haaratud potentsiaaliühtlustusega ning maandatud nõuetekohaste seadmete või vahenditega; -- maandatud juhe, töökoht ja töötaja on sama elektriahela ülejäänud juhtidest kaugemal kui vahemik DL (vt. joonis 1 ja 2 paragrahvis 3.3). Isoleerjuhtidega õhuliinide, kaablite või muude isoleeritud juhtide puhul tuleb maandused ja lühistused kinnitada paigaldise kõigi lahutuspunktide paljasosadele või lahutuspunktidele võimalikult lähedale. 6.2.5. Kaitse lähedalasuvate pingestatud osade eest Kui töökoha läheduses on elektripaigaldise osi, mida ei saa teha pingetuks, tuleb enne töö alustamist rakendada paragrahvis 6.4 pingealuse töö jaoks sätestatud erimeetmeid. 6.2.6. Töö alustamise luba Loa töö alustamiseks võib töötajatele anda ainult töö juhtija pärast punktide 6.2.1--6.2.5 nõuete täitmist. Märkus. Et vältida arusaamatusi, peab kõrgepingepaigaldistes kaitselahutus- ja maandamisoperatsioonide kava olema vormistatud kirjalikult. 6.2.7. Taaspingestamine pärast töö lõpetamist Pärast töö lõpetamist ja töökoha ülevaatust tuleb isikud, kelle juuresolek ei ole enam vajalik, eemaldada. Kõik töö jooksul kasutatud tööriistad, seadmed ja vahendid tuleb töökohalt kõrvaldada. Alles pärast seda võib alustada taaspingestamistoiminguid. Kõik maandus- ja ohutusseadmed ja/või -vahendid tuleb töökohalt kõrvaldada. Alustades töökohalt ja jätkates sellest väljapoole, tuleb elektripaigaldisest kõrvaldada sinna paigaldatud maandusseadmed ja/või -vahendid; samuti tuleb maha võtta kõik lukud ja muud vahendid, mida kasutati eksliku sisselülitamise tõkestamiseks. Kõik töötamisel kasutatud ohutussildid ja -märgid tuleb maha võtta. Kohe kui on sooritatud kasvõi üks toimingutest, mis vähendab elektripaigaldises töötamise ohutust, loetakse elektripaigaldise see osa pinge all olevaks. Kui töö juhtija on veendunud, et elektripaigaldis on valmis taaspingestamiseks, tuleb tal esitada elektripaigaldise käidukorraldajale teade, milles kinnitatakse, et töö on lõpetatud ja elektripaigaldis on sisselülitamiseks valmis. 6.3. Pingealused tööd Pingealuseid töid tuleb teha rahvusliku väljakujunenud korra kohaselt. Paragrahvi 6.3 nõudeid ei pruugi kohaldada sellistele toimingutele nagu pingetuse kontroll, maandus- ja lühistusvahendite kasutamine jms. EE märkus. Eestis tuleb järgida nii käesoleva paragrahvi (6.3) nõudeid kui ka ettevõttesisestes eeskirjades ja juhistes kehtestatud lisanõudeid. 6.3.1. Üldist 6.3.1.1. Pingealustel töödel võivad töötajad puudutada pingestatud paljasosi või siseneda pingealusesse töötsooni kas oma kehaosadega või kasutatavate tööriistade, -seadmete või -vahenditega. Pingealuse töötsooni välispiir on määratud kaugusega DL (vt. joonis 1 ja 2 paragrahvis 3.3). Kauguse DL väärtused sisalduvad rahvuslikes normdokumentides, mille loetelu on esitatud Euroopa standardis EN 50110-2. Kui rahvuslikke erinõudeid ei ole, võetakse kauguse DL väärtused käesoleva eeskirja lisast A. EE märkus. Eestis juhindutakse kauguse DL määramisel käesoleva eeskirja lisast A. Pingealuseid töötoiminguid tohib sooritada alles pärast tule- ja plahvatusohu kõrvaldamist (vt. lisa B jaotised B.2 ja B.3). 6.3.1.2. Tuleb hoolitseda selle eest, et tööpaik oleks sedavõrd püsikindel, et töötaja mõlemad käed jääksid vabaks. 6.3.1.3. Töötajad peavad kandma sobivaid ning pingealuste tööde nõuetele vastavaid isikukaitsevahendeid; riietuses ega kehaosadel ei tohi olla ohtlikeks osutuda võivaid metallesemeid (nt. ehted). 6.3.1.4. Pingealusel tööl tuleb rakendada elektrilööki ja lühist välistavaid kaitsemeetmeid. Arvestada tuleb kõiki tööpaiga ümbruses esinevaid pingeid ja potentsiaalierinevusi. Sõltuvalt töö iseloomust võivad pingealuseid töid teha ohuteadlikud või elektrialaisikud, kes on nendeks töödeks spetsiaalselt välja õpetatud; eriväljaõpet ei ole vaja mõnedel lihtsamatel töödel. Pingealusel tööl tuleb rakendada punktis 6.3.4 kirjeldatud tööviise. Töötajatele peab olema selgitatud, kuidas tagada tööriistade, -seadmete ja -vahendite korrasolek ja kuidas neid enne töö alustamist kontrollida (vt. 6.3.6). Ümbrusolude (vt. 6.3.7), nt. niiskuse ja õhurõhu erinevus tavalisest võib teha töö ohtlikumaks ning nõuda vastavate üksikasjalike tööpiirangute rakendamist. 6.3.2. Väljaõpe ja kvalifikatsioon Pingealuse töö tegemiseks tuleb elektriala- või ohuteadlike isikute tööoskuste arendamiseks ja alalhoiuks korraldada eriväljaõpe. Viimane peab vastama pingealuse töö erinõuetele ja koosnema teoreetilisest osast ja praktilistest harjutustest. Õpingud ja harjutused peavad olema seotud pärast väljaõpet tehtava tööga või rajanema nende töödega ühesugustel ohutuspõhimõtetel. Väljaõppe eduka lõpetamise kohta tuleb välja anda tunnistus, mis kinnitab, et isik on võimeline tegema väljaõppele ja omandatud oskustele vastavaid pingealuseid töid. Pingealuste tööde õigus peab olema dokumenteeritud. 6.3.3. Oskuste alalhoid Pingealuse töö oskused tuleb hoida nõutaval tasemel tegeliku töö ja/või kordusõppega. Pingealuste tööde õigust tuleb olenevalt isiku oskustest vajaduse korral revideerida (vt. B.1.1). 6.3.4. Tööviisid Sõltuvalt töötaja paigutusest pingestatud osade suhtes ja elektrilööki ning lühist vältivate meetmete kasutamisest rakendatakse käesoleval ajal peamiselt kolme alljärgnevat tööviisi. 6.3.4.1. Töötamine isoleerkepiga ohutult kauguselt Pingealune tööviis, mille juures töötaja jääb pingestatud osadest ettenähtud kaugusele ja sooritab töö isoleerkepi (või -keppide) abil (ingl. hot stick working; safe clearance working). 6.3.4.2. Töötamine isoleerkinnastega Pingealune tööviis, mille juures töötaja käed on pingestatud osade eest kaitstud isoleerkinnastega ja võimaluse korral ka isoleerkätistega vm. isoleervahenditega; töö toimub otseses mehaanilises kokkupuutes pingestatud osadega (ingl. insulating glove working; rubber glove working; contact working). Lisaks isoleerkinnastele tuleb madalpingepaigaldistes vajaduse korral kasutada isoleertööriistu ja/või töötaja isoleerimist maast. 6.3.4.3. Töötamine isoleerkaitsevahenditeta (sh. paljakäsi) Pingealune tööviis, mille juures töötaja sooritab tööd elektrilises kokkupuutes pingestatud osadega, kusjuures ta on eelnevalt viidud pingestatud osadega samale potentsiaalile ning on kõigist ümbritsevatest osadest nõuetekohaselt eraldatud (ingl. bare hand working; potential working). 6.3.5. Tööolud Tööviis valitakse töö keerukusega määratud tööolude järgi (vt. 6.3.4). Nende järgi valitakse ka konkreetsed töötoimingud, võttes arvesse ettevalmistustöid ning eritööriistade ja -seadmete kasutamisvajadust. Tööolud võivad hõlmata eraldi või kompleksselt: -- pingealuse tööga seotud isikute, nt. töö juhtija, elektripaigaldise käidukorraldaja ja töötajate omavahelisi töösuhteid; -- lülitusliigpingete piiramismeetmeid töökohal (nt. võimsuslülitite automaatse taaslülitamise tõkestamine); -- inimeste töötamisel ja juhtivate vahendite kasutamisel ettenähtud õhuvahesid. Viimased määratakse faasi ja maa vahelise pinge järgi, kuid nad peavad olema esitatud ka lähtudes faasidevahelisest pingest ja nõutavast isolatsioonitasemest (vt. B.1.3). 6.3.6. Tööriistad, -seadmed ja -vahendid Lisaks paragrahvi 4.6 nõuetele tuleb üksikasjalikult määrata pingealustel töödel kasutatavate tööriistade, -seadmete ja -vahendite tehnilised näitajad, nende kasutamise, hoiustamise, hooldamise, transportimise ja ülevaatuse kord. Tööriistad, -seadmed ja -vahendid peavad olema selgelt märgistatud. EE märkus. Märgistamine peab tagama, et pingealustel töödel ei kasutataks selleks mitteettenähtud tööriistu, -seadmeid ega -vahendeid ja et oleks välditud nende vahetusseminek. Rahvuslikud normdokumendid võivad ette näha pingealustel töödel kasutatavate tööriistade, -seadmete ja -vahendite varustamise tehniliste passidega. Kõrgepingetööriistad ja -seadmed tuleb alati varustada passidega. 6.3.7. Ümbrusolud Ebasoodsate ümbrusolude korral tuleb pingealusel tööl rakendada vastavaid piiranguid, mis arvestavad isolatsiooni, töötajate liikumisvabaduse ja nähtavuse halvenemist. Välistöödel tuleb arvestada ilmastikuolusid ­ sademeid, udu, äikest, tuult, pakast, tolmu jms. (vt. B.1.2). Pingealune töö tuleb keelata, katkestada või edasi lükata tugeva vihma või halva nähtavuse korral või kui töötajatel läheb tööriistade käsitsemine raskeks. Äikese korral ei tohi pingealust tööd alustada ega jätkata. Sisetöödel ei ole ilmastikuolusid vaja arvestada, kui viimased ei põhjusta välispaigaldistest tulevaid liigpingeid ja kui nähtavus töökohal on küllaldane. Muid ümbrusolusid, nt. suurt kõrgust merepinnast või keskkonna saastatust tuleb (eriti kõrgepingetöödel) arvestada, kui need halvendavad tööriistade ja seadmete isolatsiooni. Kui ümbrusolud nõuavad töö katkestamist, peavad töötajad tagama paigaldise ja isoleervahendite säilimise ohutus seisundis ja ohutul viisil tööpaigast lahkuma. Enne katkestatud töö jätkamist peavad nad kontrollima isoleerosade puhtust; kui neid on vaja puhastada, tuleb puhastustoimingu kord täpselt kindlaks määrata. 6.3.8. Töökorraldus 6.3.8.1. Töö ettevalmistamine Kui kavandatud töötoimingute suhtes on mingeid kahtlusi, tuleb enne töö alustamist sooritada üks või mitu eelproovi. Töö nõuetekohaseks ettevalmistamiseks tuleb hoolikalt läbi mõelda kõik elektriohutuse jm. ohutusküsimused. Keeruka töö korral tuleb ettevalmistustööd kavandada varakult ja kirjalikult. 6.3.8.2. Elektripaigaldise käidukorraldaja tegevus Paigaldis või selle osa, kus töö toimub, tuleb nõutaval viisil töödeks ette valmistada ja selles seisundis säilitada. Seejuures võib osutuda vajalikuks seadmete seisundi automaatse taastumise välistamine ja/või releekaitse sätete muutmine. Koht, kus automaatne taaslülitamine on keelatud, tuleb selgelt tähistada; tööde ajaks tuleb õigesse kohta paigaldada pingealuse töö toimumise hoiatusmärk. Sõltuvalt töö keerukusest tuleb töökoha ja töö juhtimiskoha vahel kasutada otsesideliine. 6.3.8.3. Töö juhtija tegevus Töö juhtija peab teatama elektripaigaldise käidukorraldajale töö sisu ja selle sooritamise koha paigaldises. Enne töö algust tuleb töötajatele selgitada, milles töö ja sellega kaasnevad ohud seisnevad, milliseid ohutusvõtteid rakendatakse, missugused on igaühe ülesanded ja milliseid tööriistu ja -seadmeid kasutatakse. Järelevalve tase peab vastama töö keerukusele ja paigaldise pingele. Töö juhtija peab jälgima ja arvestama töökoha ümbrusolusid. Loa töö alustamiseks võib töötajatele anda ainult töö juhtija. Töö lõpetamisel peab töö juhtija sellest nõutaval viisil teatama elektripaigaldise käidukorraldajale. Töö katkestamisel tuleb rakendada vajalikud ohutusmeetmed ja teatada sellest elektripaigaldise käidukorraldajale. 6.3.9. Erinõuded väikepingepaigaldistes Maast isoleeritud (SELV-) kaitseväikepingepaigaldistes võib pingealuseid töid sooritada otsepuutevastaseid ettevaatusmeetmeid kasutamata, kuid tuleb rakendada meetmeid kaitseks lühiste eest. Maandatud kaitseväikepinge (PELV-) ja talitlusväikepinge- (FELV-) paigaldistes tuleb juhinduda punkti 6.3.10 nõuetest. 6.3.10. Erinõuded madalpingepaigaldistes Piisavateks ohutusnõueteks liigvoolude ja lühiste eest kaitstud madalpingepaigaldistes (vahelduvpingel kuni 1000 V ja alalispingel kuni 1500 V) on: -- lähedalasuvate pingestatud osade puudutamise välistamine isoleerkaitsevahendite abil; -- isoleertööriistade ja oludekohaste isikukaitsevahendite kasutamine. Lühisvoolu ohtliku taseme korral tuleb rakendada üldnõudeid 6.3.1--6.3.8. Töökoha väikese ulatuse korral ei ole järelevalve kohustuslik, kuid üksinda töötades peab töötaja olema võimeline hindama ja vältima kõiki ootamatult esilekerkivaid ohtusid. 6.3.11. Erinõuded kõrgepingepaigaldistes Kõikide valitud tööviiside ja -riistade kasutamissobivust selles paigaldises, kus töö on kavandatud, tuleb eelnevalt kontrollida. Tööriistade ja -vahendite dielektrilised ja mehaanilised omadused peavad vastama nende kohta kehtivatele standarditele ja tööpaiga eripärale. Kui töökoha mõõtmed ei võimalda töö juhtijal teostada järelevalvet täies ulatuses, peab ta määrama endale abilise. 6.3.12. Eritööd pingestatud osadel Erioskusi nõudvate tööde jaoks nagu isolaatorite puhastamine, veega pesemine, jäite kõrvaldamine jms. tuleb koostada eritööjuhendid. Selliseid töid tohivad teha üksnes elektriala- või ohuteadlikud isikud. 6.4. Pingelähedased tööd Pingelähedaste tööde täpsem kord määratakse rahvuslike normdokumentidega. 6.4.1. Üldist 6.4.1.1. Töötoiminguid pingestatud osade lähedal nimipingetel üle 50 V vahelduvvoolu või üle 120 V alalisvoolu puhul võib sooritada ainult siis, kui ohutusmeetmed välistavad pingestatud osade puudutamise või töötaja küündimise pingealusesse tsooni. Pingelähedase tsooni välispiiri määratleva kauguse DV väärtused sisalduvad rahvuslikes normdokumentides, mille loetelu on esitatud Euroopa standardis EN 50110-2; neid saab aga arvutada ka kauguse DL järgi, lisades viimasele -- madalpingepaigaldistes 500 mm, -- kõrgepingepaigaldistes pingega kuni 110 kV 1000 mm, -- kõrgema pingega paigaldistes 2000 mm. EE märkus. Eestis kasutatakse kauguse DV määramiseks eeltoodud lihtsat arvutusviisi. 6.4.1.2. Elektriohtude vältimiseks pingestatud osade lähedal tuleb üldreeglina kasutada kaitsepiirdeid, -katteid või -kesti või isoleerkatteid (vt. 6.4.2). Kui neid vahendeid ei saa kasutada, tuleb kaitse tagada ohutu kaugusega pingestatud paljasosadeni (mitte väiksemaga kui DL), vajalikel juhtudel aga lisaks sellele ette näha oludekohane järelevalve. 6.4.1.3. Tuleb hoolitseda selle eest, et tööpaik oleks sedavõrd püsikindel, et töötaja mõlemad käed jääksid vabaks. 6.4.1.4. Enne töö alustamist peab töö juhtija töötajatele (eriti neile, kes ei ole tuttavad pingelähedase tööga) selgitama ohutute kauguste tagamise vajadust, rakendatud ohutusmeetmeid ja ohutu käitumise reegleid. Töökoha piirid tuleb täpselt määratleda ning juhtida tähelepanu võimalikele ebaharilikele oludele. Selgitusi tuleb korrata otstarbeka sagedusega iga kord tööolude muutumisel. 6.4.1.5. Töökoht tuleb tähistada nõuetekohaste piirdenööridega, märkidega vms. Lähedalasuvad pingestatud paigaldiseosad tuleb varustada selgete lisatähistega, nt. hoiatussiltidega või -märkidega ustel vms. 6.4.1.6. Töötaja ise peab tagama, et ta ühegi oma liigutuse juures ei ulatuks oma kehaosa, tööriista ega käsitsetava esemega pingealuse töö tsooni. Eriti hoolikas tuleb olla pikkade esemete, nt. tööriistade, kaabliotste, torude, redelite jms. käsitsemisel. 6.4.2. Kaitse piirete, katete ja kestade abil 6.4.2.1. Et tagada piisavat kaitset võimalike elektriliste ja mehaaniliste ohtude eest, tuleb valida ja paigaldada sellekohased kaitsevahendid. 6.4.2.2. Kaitsevahendite paigaldamist pingealuse töö tsooni tuleb teostada kas pingevaba või pingealuse tööna. 6.4.2.3. Kaitsevahendite paigaldamine väljapoole pingealuse töö tsooni peab toimuma pingevaba tööna või meetmetega, mis välistavad neid paigaldavate töötajate sisenemise pingealusesse tsooni. Vajaduse korral tuleb rakendada pingealuse töö reegleid. 6.4.2.4. Kui ülaltoodud tingimused on täidetud, sooritatakse pingelähedane töö tavalises korras elektriala-, ohuteadlike või tavaisikute poolt ja sellele ei esitata mingeid erinõudeid. Piiretena, katetena (sh. isoleerkatetena) või kestadena kasutatavad vahendid peavad olema paigaldatud nõuetekohaselt ja tagama turvalisuse kogu töötoimingu jooksul. Kui need vahendid ei taga täielikku kaitset pingestatud osade puudutamise eest (nt. madalpingel kaitseaste IP2X), peavad selliste osade lähedal töötavad tavaisikud olema järelevalve all. 6.4.3. Kaitse ohutu kauguse ja järelevalve kasutamisega Kaitse tagamisel ohutu kauguse ja järelevalvega tuleb järgida vähemalt järgmist kolme nõuet: -- tuleb rakendada mitte väiksemat ohutuskaugust kui DL , arvestades seejuures töötoimingu iseloomu ja elektripaigaldise nimipinget; -- töö sooritamiseks tuleb valida isikud, kelle oskused ja kogemused vastavad töötoimingu iseloomule; -- tuleb rakendada meetmed, mis töötoimingu jooksul väldivad töötaja sattumist pingealuse töö tsooni. 6.4.4. Ehitus- ja muud mitteelektritööd Ehitus- ja muudel mitteelektritöödel, näiteks: -- töötamisel tellingutel, -- töötamisel tõsteseadmete, ehitusmehhanismide ja transportööridega, -- ehituslikel paigaldustöödel, -- veotöödel, -- värvimisel jm. viimistlustöödel, -- ehitus- jm. mehhanismide, masinate ja seadmete paigutamisel tuleb alati, eriti aga koormuste tõstmisel, seadmete teisaldamisel ja tõstmisel, tagada ettenähtud kaugus lähimatest elektrijuhtidest või pingestatud paljasosadest. Tavaisikute korral peab see kaugus olema alati kindlalt suurem kui alapunktis 6.4.11 sätestatud kaugus DV, kuna see peab arvestama -- võrgu pinget, -- tööolusid, -- kasutatavaid seadmeid, -- asjaolu, et nendel isikutel ei ole elektrialaseid teadmisi. Õhuliinide korral tuleb arvesse võtta juhtmete kõiki võimalikke kõrvalekaldeid ja töö teostamisel kasutatavate seadmete iga liikumist, asendimuutust, õõtsumist, väljakallet, langemist jms. Selliste töötoimingute suure mitmekesisuse tõttu ei saa käesolevas eeskirjas anda ülalnimetatud kauguse valikuks mingisuguseid konkreetsemaid soovitusi. 7. HOOLDUSTÖÖD 7.1. Üldist 7.1.1. Hoolduse eesmärk on hoida elektripaigaldised nõutavas seisukorras. Eristatakse korrapärast ennetavat hooldust (ingl. preventive maintenance), mille eesmärk on vältida isolatsiooni läbilööki ning hoida seadmed heas seisundis, ja korrastavat hooldust (ingl. corrective maintenance), mille eesmärk on vigaste osade remont või asendamine. 7.1.2. Hooldustöid on kahte liiki: -- töö, mis on seotud elektrilöögi-, lühise- või elektrikaareohuga ja millel seetõttu tuleb rakendada peatükis 6 kirjeldatud korda; -- töö, mida seadmete ehitus võimaldab teha lihtsustatult (nt. kaitsmete ja lampide vahetamine, vt. 7.4). 7.2. Töökorralduse üldnõuded 7.2.1. Kõik hooldustoimingud peavad olema kooskõlastatud elektripaigaldise käidukorraldajaga. 7.2.2. Elektripaigaldise hooldustoimingu sooritamisel tuleb -- paigaldise hooldatav osa selgelt piiritleda; -- määrata hooldustoimingu juhtija. 7.2.3. Hooldust võivad sooritada hooldustöödeks ettevalmistatud ohuteadlikud või elektrialaisikud. Neil peab olema ja nad peavad kasutama sobivaid ning pidevalt korrashoitavaid töö- ja mõõteriistu, katsetus- ja isikukaitsevahendeid. 7.2.4. Tingimata tuleb rakendada kõiki tarvilikke ohutusmeetmeid, sh. teiste isikute ohtusattumise vältimiseks ja koduloomade ning vara kaitseks. 7.3. Remonditööd Remonditöö võib koosneda järgmistest järkudest: -- rikke asukoha määramine; -- rikke kõrvaldamine ja/või osade asendamine; -- paigaldise remonditud osa vastuvõtmine. Iga järk võib sisaldada mitut eri toimingut. 7.3.1. Rikete asukoha ja ulatuse määramisel pingestatud paigaldises või teimipinge kasutamise ajal tuleb rakendada ptk. 5 või 6 erinõudeid. 7.3.2. Rikete kõrvaldamisel tuleb järgida ptk. 6 sätteid. 7.3.3. Et kindlaks teha, kas paigaldise remonditud osad on valmis taaspingestamiseks, tuleb neid enne seda vajalikul viisil katsetada ja häälestada. 7.4. Vahetamistööd 7.4.1. Kaitsmete vahetamine Üldjuhul, kui ei ole ette nähtud teisiti, tuleb kaitsmeid vahetada pingevabalt. Madalpingepaigaldistes, kui kaitsmed on paigutatud kaitsmepesadesse vm. -hoidjatesse selliselt, et inimene on kaitstud otsepuute ja võimaliku lühise eest, võib kaitsmeid vahetada tavaisik pingetust kontrollimata. Kõrgepingepaigaldistes peavad kaitsmeid vahetama sellekohaste reeglite järgi (vt. ptk. 6) elektriala- või ohuteadlikud isikud. 7.4.2. Lampide ja nende juurde kuuluvate seadiste vahetamine Lampe ja nende väljavõetavaid liiteseadiseid (nt. süütureid) tuleb vahetada võimalust mööda pingevabalt. Madalpingepaigaldistes, kui seadmed tagavad täieliku kaitse otsepuute eest, võib lampe ja liiteseadiseid vahetada tavaisik pinge all. Kõigil muudel juhtudel, eriti kõrgepingepaigaldistes, tuleb vahetamine sooritada remonditoimingute nõuete järgi (vt. 7.3). Mitteväljavõetavaid liiteseadiseid tuleb vahetada ptk. 6 sätete järgi. Tuleb hoolt kanda, et vahetusosad sobiksid hooldatavale seadmele. 7.5. Töö ajutine katkestamine Hooldustöö ajutisel katkestamisel peab hooldustöö juhtija kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et katkestuse ajal vältida -- juurdepääsu pingestatud paljasosadele ja -- elektripaigaldise ebapädevat kasutamist. Vajaduse korral tuleb teavitada elektripaigaldise käidukorraldajat. 7.6. Hooldustöö lõpetamine Hooldustöö lõpetamise järel peab hooldustöö juhtija andma paigaldise üle elektripaigaldise käidukorraldajale. Elektripaigaldise käidukorraldajat tuleb informeerida paigaldise hooldusjärgsest seisukorrast. Lisa A majandusministri 21. jaanuari 1998. a. määrusele nr. 5 Vajalike õhuvahemike määramine elektritöödel Käesolev lisa annab soovitusi pingealuse töötsooni ja pingelähedase tsooni välispiiride määramiseks, kui sellekohaseid nõudeid ei ole rahvuslikes normdokumentides. Ühtlasi on esitatud juhised tabelite A.1 ja A.2 kasutamiseks, kuhu on koondatud soovitatavad arvväärtused. Kui elektritöödel rakendatavate õhuvahemike määramiseks ei ole piisavaid praktilisi kogemusi, on otstarbekas kasutada mõlemat tabelit ja valida saadavast kahest arvväärtusest suurem. EE märkus. Käesolev lisa, mis lähtestandardis on esitatud teabelisena, on Eestis normatiivne. A.1. Pingealused tööd Pingealune töötsoon (vt. 3.3.3) on pingestatud paljasosa ümbritsev ruumiosa. Kaugus DL pingestatud osa pinnast tsooni välispiirini peab olema vähemalt võrdne vähima lubatava töötamiskaugusega DC. Pingealust tööd (vt. 3.4.4) iseloomustab vähemalt üks kolmest alljärgnevast tunnusest: -- töötaja puudutab pingestatud osa; -- töötaja asub pingealuses töötsoonis; -- töötaja ulatub pingealusesse töötsooni oma kehaosadega või käsitsetavate tööriistade, -seadmete või -vahenditega. A.2. Pingelähedased tööd Pingelähedane tsoon (vt. 3.3.2) on pingealust töötsooni ümbritsev ruumiosa. Kaugus DV pingestatud osa pinnast pingelähedase tsooni välispiirini sõltub pingestatud osa pingest ja on vahemikus 500 mm (pingel kuni 1 kV) kuni 2000 mm (pingel 132 kV ja enam; vt. 6.4.1.1). Pingelähedane töö (vt. 3.4.5) on igasugune töö, mille tegemisel töötaja kas asub pingelähedases tsoonis või ulatub sinna oma kehaosadega, tööriistade, -seadmete või -vahenditega, kusjuures ta aga ei ulatu pingealusesse töötsooni. A.3. Elektriliselt vajalik vahekaugus Käesolevas lisas esitatud tabelid A.1 ja A.2 põhinevad kahel CENELEC dokumendil (Euroopa standardieelnõul ja eelstandardil): prEN 50179 Power installations exceeding 1 kV a.c. ENV 50916 Live working ­ Required insulation levels and related air distances ­ Calculation method. Kummaski allikas esitatud sätted elektriliselt vajaliku vahekauguse (õhuvahemiku) valikuks erinevad mõnevõrra teineteisest, kuna -- prEN 50179 lähtub õhuvahemike pikse- ja lülitusliigpingetaluvusest, -- ENV 50196 lähtub 90% tõenäosusega esinevatest lülituspingeimpulssidest ega arvesta pikseliigpingeid, eeldades, et äikese ajal pingealuseid ega pingelähedasi töid ei tehta. Tabelites A.1 ja A.2 esitatud suurused ja arvväärtused on saadud eri viisil ja on seetõttu erisugused. Tuleb arvestada, et -- tabelis A.1 langeb suurus DL kokku elektriliselt vajaliku vahekaugusega; kui vaja, lisatakse sellele ergonoomiliselt vajalik lisakaugus; -- tabeli A.2 kasutamisel tuleb võtta DL >= DC. A.4. Ergonoomiliselt vajalik lisakaugus Elektriliselt vajalikule vahekaugusele tuleb ergonoomilistel kaalutlustel liita teatav lisakaugus, mis arvestab: -- töötaja juhuslikke ja tahtmatuid liigutusi; -- nõutava vahekauguse täpse määramise raskusi, eriti kui vahekaugused (nt. kõrgematel pingetel) on suhteliselt suured; -- nõutava vahekauguse hoidmise raskusi, eriti kui vahekaugused (nt. madalamatel pingetel) on suhteliselt väikesed; -- kantavate, käsitsetavate või töötaja läheduses paiknevate juhtivate esemete ettenägematuid liikumisi. Ergonoomiline lisakaugus sõltub suuresti töö liigist ning tööviisist ja on enamasti 200--1000 mm. Kuni nimipingeni 110 kV on see lisakaugus suurem kui elektriliselt vajalik kaugus (vt. tabel A.2 -- EE). Tabel A.1. Õhuvahemike DL ja DV nõutavad väärtused standardieelnõu prEN 50179 järgi Võrgu nimipinge UN Seadmete suurim lubatav kestevpinge Um Suurim impulsspinge (tippväärtus) Uimp Tsoonide välispiirid Pingealune töötsoon DL Pingelähedane tsoon DV kV kV kV mm mm = 1 4 * 500 3 3,6 40 120 1120 6 7,2 60 120 1120 10 12 75 150 1150 15 17,5 95 160 1160 20 24 125 220 1220 30 36 170 320 1320 36 41,5 200 380 1380 45 52 250 480 1480 60 72,5 325 630 1630 70 82,5 380 750 1750 110 123 550 1100 2100 132 145 650 1300 3300 150 170 750 1500 3500 220 245 1050 2100 4100 275 300 1275 2400 4400 330 363 -- 3000 5000 380 420 1575 3400 5400 480 525 1762,5 4100 6100 700 765 2480 6400 8400 * kokkupuuteta Märkus 1. Nimipingetel 3 =N =L väärtused määratud pikse-impulssliigpingetaluvuse järgi, pingetel 275 =N =L väärtused väiksematel impulsspingetel võib võtta prEN 50179 tabeleist 4.1--4.3. Märkus 3. Õhuvahemiku DL väärtused on saadud faasi ja maa vahele rakendatud liigpinge korral. Märkus 4. Õhuvahemiku DL vahepealsed väärtused võib määrata lineaarinterpoleerimise teel. Märkus 5. Alalisvoolupaigaldistes tuleb samadel nimipingetel kasutada samu õhuvahemikke. EE märkus. Võrreldes lähtestandardiga on tabelit täiendatud nimipingega 330 kV. Tabel A.2. Õhuvahemike DC ja DV nõutavad väärtused eelstandardi ENV 50196 järgi Võrgu nimipinge UN Seadmete suurim lubatav kestevpinge Um Lülitusimpulsspinge (tippväärtus) U90re Elektriliselt vajalik vahekaugus Db Ergonoomil. lisakaugus E Vähim- lubatud töötamis-kaugus DC Pingelähedase tsooni välispiir DV kV kV kV mm mm mm mm = 1 2,4 4 200 200 700 3 3,6 8,7 15 200 220 1220 6 7,2 17 30 200 250 1250 10 12 29 51 300 350 1350 15 17,5 42 74 300 380 1380 20 24 58 102 300 400 1400 30 36 87 155 400 560 1560 36 41,5 98 176 400 580 1580 45 52 126 228 400 630 1630 60 72,5 176 324 500 830 1830 70 82,5 200 372 500 900 1900 110 123 254 479 500 1000 2000 132 145 300 576 500 1100 3100 150 170 351 689 500 1200 3200 220 245 506 1042 500 1600 3600 275 300 593 1265 500 1800 3800 330 363 718 1657 500 2200 4200 380 420 830 1927 500 2500 4500 480 525 1037 2633 500 3200 5200 700 765 1512 4669 500 5200 7200 Märkus 1. Elektriliselt vajalik vahekaugus Db on arvutatud faasi ja maa vahele rakendatud statistilise liigpinge U90re järgi valemiga Db=2174 {exp[(kw U90re) / (1080 kz kf kc ka kg)]­1}+F, milles kw=0,90, ka=0,94, kz=0,936, kf=kc=1, kg=1,2 ja F=0. Märkus 2. Õhuvahemiku Db väärtused vahepealsetel pingetel võib määrata ka lineaarinterpoleerimise teel. Märkus 3. Alalisvoolupaigaldistes tuleb samadel nimipingetel kasutada samu õhuvahemikke. Märkus 4. Statistilise liigpinge U90re määramisel on lähtutud järgmistest suhtelistest liigpingetest V2e: -- nimipingel kuni 70 kV 2,7 -- nimipingel 110=N= -- nimipingel 275=N= Märkus 5. Ergonoomiliselt vajaliku lisakauguse E väärtused on kogemuslik-tüüpilised. Märkus 6. Vähima lubatud töötamiskauguse DC=Db+E väärtused on ümardatud. EE märkus. Võrreldes lähtestandardiga on tabelit täiendatud nimipingega 330 kV. Lisa B majandusministri 21. jaanuari 1998. a. määrusele nr. 5 Tööohutusalast lisateavet B.1. Pingealusest tööst B.1.1. Pingealuse töö õiguse revideerimine Kui vastavad eeskirjad nõuavad elektritööde õiguse vormistamist, tuleb pingealuse töö õigust revideerida järgmistel juhtudel: -- töötaja üleviimisel või töökorralduse muutumisel; -- tööülesannete muutumisel; -- kui töös on tekkinud pikk vaheaeg; -- tervislike piirangute korral; -- tööreeglitega mittenõustumise või tööle sobimatuse korral; -- paigaldiste olulisel muutumisel (nt. pärast seadmete või nende kogumi uuendamist); -- töö- või hooldusviiside muutumisel. Üldreeglina tuleb pingealuse töö õigust revideerida igal aastal. B.1.2. Ilmastikuolud Pingealuseid töid võivad mõjutada alljärgnevalt loetletud ilmastikuolud. B.1.2.1. Sademed Sademete all mõeldakse piisk- ja uduvihma, lund, rahet, härmatist ja jäidet. Sademed loetakse väheolulisteks, kui nad ei piira nähtavust, ja olulisteks, kui nad nähtavust halvendavad. Sõltuvalt paigaldise nimipingest, liigist ja kasutatavatest tööviisidest tuleb oluliste sademete korral töö peatada. EE märkus. Eesti oludes võib töö peatamine osutuda vajalikuks ka eeltoodud määratluse järgi väheoluliste (nähtavust mittepiiravate) sademete korral (nt. isolatsiooni halvenemise tõttu). B.1.2.2. Udu Udu tihedus loetakse oluliseks, kui nähtavus on vähenenud tasemeni, mis seab ohtu tööturvalisuse, eriti kui töö juhtija ei näe meeskonna liikmeid ega pingestatud osi, millel või mille lähedal nad peaksid töötama. Sellise udu korral tuleb töö peatada. B.1.2.3. Äike Äikeseilmingud on välk ja kõu. Kui keegi töötajatest näeb või kuuleb neid ilminguid, tuleb tööd paljasjuhtidel, õhuliinidel ja õhuliinidega liituvates alajaamades peatada. B.1.2.4. Tuul Tuult loetakse takistavaks, kui ta ei lase töötajatel tööriistu piisavalt täpselt kasutada; sellisel juhul tuleb töö peatada. B.1.2.5. Soolatorm Soolatormi all mõeldakse tugevat tuult, mis kannab soolarikast niiskust merelt maale. Kui soolatormile järgneb udu, uduvihm või niiskuse tõus, võib isolatsioon halveneda ja ðunteeruda. Soolatormi ajaks tuleb pingealused tööd peatada. EE märkus. Eestis soolatorme ei esine. Mõiste pärineb lähtedokumentidest ning on eeskirja tekstis toodud, kuna vastavates piirkondades tegutsevail Eesti ettevõtjail tuleb nähtusega arvestada. B.1.3. Nõutavate töötamiskauguste arvutamine Käesoleva eeskirja aluseks olevas Euroopa standardis on arvutustel lähtutud eelstandardist ENV 50196 (Live working -- Required insulation level and related air distances -- Calculation method). EE märkus. Kõige põhjalikumal kujul on sellise arvutuse alused 1997. a. märtsi seisuga esitatud IEC tehnilise komitee TC 78 töörühma WG 10 standardieelnõus 78/204/CDV (Live working / Minimum approach dictances / Method of calculation). See standard on kavas eesti keeles välja anda omaette dokumendina. B.2. Tuleohutus Käidusolevas elektripaigaldises ei saa välistada tulekahju tekkimise võimalust. Tule puhkemisel tuleb elektripaigaldise ohtlikud või ohustatud osad välja lülitada, välja arvatud need, mis peavad tulekustutus- ja päästetööde tarbeks pinge all olema või mille väljalülitamine võiks põhjustada muid ohtusid. Tulekahju kustutamiseks peavad olema elektripaigaldistes kasutamisvalmis ja kättesaadavad tulekustutid või paigaldatud tuleohuklassile ja paigaldise liigile ning suurusele vastavad tulekustutusseadmed. Paigaldises töötavatele isikutele tuleb õpetada tulekustutite käsitsemist, eriti nende kasutamist pingestatud seadmete korral. Õppusi tuleb kindlate vaheaegade tagant korrata. Tulekustutite või tulekustutussüsteemide kasutamisel elektripaigaldistes tuleb kinni pidada ettenähtud paigalduskaugustest. Tuleb tagada, et töötajad teaksid, et kuumadest ja põlevatest materjalidest võivad eralduda mürgised ained. EE märkus. Eriti käib see polüvinüülkloriidist isoleer- ja konstruktsioonimaterjalide kohta. Kergsüttivad (ingl. highly flammable) materjalid ja esemed tuleb paigutada või ladustada selliselt, et need ei saaks tulekahju tekkimisel kohe süttida. B.3. Plahvatusohtlikud töökohad Elektritööde sooritamisel plahvatusohtlikus kohas tuleb täita järgmisi reegleid: a) keelata või katkestada kõik töötoimingud plahvatusohu (põlevgaaside lekke vms.) kõrvaldamiseni; b) rakendada asjakohaseid meetmeid plahvatusohu vähendamiseks, nt. 1) õhu koostise pidevat mõõtmist (pideva registreerimisega) ja igasuguse energiaallika keelamist, mis võiks plahvatusohtliku segu süüdata; 2) pidevat ventileerimist õhu koostise pideva mõõtmisega; 3) kasutades töötamisel ainult sädemeohutuid seadmeid. Lisa C majandusministri 21. jaanuari 1998. a. määrusele nr. 5 Eeskirjaga seonduvad Eestis kehtivad normdokumendid EE.1 Seadused EE.1.1 Energiaseadus 11. juunist 1997. a. (RT I 1997, 52, 833) EE.1.2 Eesti Vabariigi Töökaitseseadus 9. juunist 1992. a. (RT I 1992, 25, 343; 1996, 49, 953) EE.2 Eeskirjad EE.2.1 EEI 1:1994. Elektritööd ja nende järelevalve EE.2.2 EEI 3-1:1994. Ehitiste madalpinge-elektripaigaldised / 1. osa : Kohaldusala, sisu ja põhialused EE.2.3 EEI 3-2:1994. Ehitiste madalpinge-elektripaigaldised / 2. osa : Määratlused EE.2.4 EEI 3-3:1994. Ehitiste madalpinge-elektripaigaldised / 3. osa : Elektripaigaldiste üldiseloomustus EE.2.5 EEI 3-4:1994. Ehitiste madalpinge-elektripaigaldised / 4. osa : Kaitseviisid EE.2.6* Elektrijaamade ja võrkude ekspluatatsiooni eeskirjad. -- Tallinn : Eesti Energia, 1992. * Käesoleva eeskirja ja eeskirjade EE.2.6 vasturääkivuste korral tuleb õigeks lugeda käesolev eeskiri.