Võsu Vallavolikogu — Võsu valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine — RTL, 48, 233

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113) paragrahvi 6 lõike 1, Võsu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Võsu valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 1998. a. Volikogu esimees Virge ORG Kinnitatud Võsu Vallavolikogu 17. detsembri 1997. a. määrusega nr. 16 Võsu valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri I. ÜLDOSA 1. Eeskirja ülesanne Käesoleva eeskirja ülesanne on reguleerida suhteid veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuseid osutava ettevõtte (edaspidi VK ettevõte) ja asula ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga ühendatud abonentide vahel. 2. Tegevuspiirkond Käesolev eeskiri kehtib Võsu valla piires. 3. Mõisted Valla ühisveevärk ja kanalisatsioon, üldkasutatav -- VK ettevõtte halduses olev ehitiste ja seadmete kompleks vee ammutamiseks loodusest, puhastamiseks, tarbijale edastamiseks, asula heitvee ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. Abonent -- juriidiline või füüsiline isik, kelle omandusse kuulub või kelle halduses on asula ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga ühendatud veevärgi- ja kanalisüsteemid ning kes on sõlminud VK ettevõttega abonentlepingu. Allabonent -- juriidiline või füüsiline isik, kes kasutab ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuseid abonendi vahendusel vastavalt nendevahelisele kokkuleppele. Kinnistu -- abonendi omanduses või halduses olev liikumatu vara. Peatoru -- VK ettevõtte halduses (omanduses) olev ühisveevärgi- või kanalisatsioonitorustik, millest varustatakse abonente veega või kuhu juhitakse abonentide heitvesi. Ühendustoru -- toru, mis ühendab peatoru kinnistu veetoruga. Ühendustoru juurde kuuluvad ja tema piirideks on ühelt poolt ühenduskraan peatorul (kui on paigaldatud) ja teiselt poolt peakraan. Peakraan -- sulgemisseade abonendi eraldamiseks peatorust, võimalikult kinnistu piiri lähedal. Kinnistu veetoru -- toru peakraani ja veemõõdusõlme vahel, viimane kaasa arvatud. Veemõõdusõlm -- kinnistu veetoru osa, millel asub veearvesti koos juurdekuuluva armatuuriga. Kinnistu veevõrk -- kinnistul asuv veevõrk pärast peakraani. Kinnistu kanalisatsioonitoru -- kanali toru peatorust kuni kinnistu kontrollkaevuni, viimane kaasa arvatud. Kinnistu kanalivõrk -- kinnistul asuv kanalivõrk alates kinnistu kontrollkaevust. 4. Omandite piiritlemine Piiri veevärgi- ja kanalisatsioonirajatistel, mille hoolduse ja seisukorra eest vastutab kas VK ettevõte või abonent, määrab omandite kuuluvus. Omandite eralduspiiriks on üldjuhul (kui VK ettevõte ei ole määranud teisiti): -- veevärgil peakraan (kuulub VK ettevõttele); -- kanalisatsioonil kontrollkaev kinnistu kanalitorul (kuulub VK ettevõttele), kaevu puudumisel kinnistu piir. 5. Piiride määratlemine Piirid määratletakse VK ettevõtte ja abonendi vahelise lepingu või lepingu juurde kuuluva piiritlusaktiga. 6. Vee kvaliteet 1. VK ettevõte peab tagama kehtivatele riiklikele normidele vastava joogivee kvaliteedi VK ettevõttele kuuluvas veevarustussüsteemis. 2. Tehnilise vee kvaliteedi nõuetes lepitakse poolte vahel kokku ja sätestatakse lepingus. 7. Joogivee kasutamine 1. Valla ühisveevärgi vesi on mõeldud olmevajaduste rahuldamiseks ning tulekahjude kustutamiseks. 2. Joogivett võib tehnoloogilises protsessis kasutada ainult VK ettevõtte nõusolekul. Tööstustootmises kasutatavale joogiveele võib VK ettevõte kehtestada piirkoguse ja reþiimi. 3. Üldjuhul ei tohi ühisveevärgi vett kasutada kastmiseks. 4. Erandkorras võib ühisveevärgi vett kasutada muuks otstarbeks ainult VK ettevõtte loal. 8. Kanalisatsiooni kasutamine Asula ühiskasutatav kanalisatsioon on mõeldud olmevee ja viimasele lähedaste reostusnäitajatega heitvee vastuvõtmiseks. Olmereoveest oluliselt erinevate näitajatega heitvett võib üldkasutatavasse kanalisatsiooni vastu võtta ainult VK ettevõtte nõusolekul. VK ettevõte võib kehtestada vastuvõetava heitvee suhtes reostusnäitajate lubatavad piirväärtused ja muud vastuvõtutingimused. 9. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste osutamine Vett müüakse abonentidele ja nende heitvesi juhitakse ära lepingu alusel. Allabonendid suhtlevad vee kasutamisel ja ärajuhtimisel abonendiga. Abonendi veekulu või ärajuhitava heitvee koguse, samuti reostuse hulga ja kontsentratsiooni suurendamine ärajuhitavas heitvees üle kokkulepitud määra, kinnistu veetoru ja veemõõdusõlme muutmine ning allabonentide juurdelülitamine võib toimuda ainult VK ettevõtte nõusolekul ja tehniliste tingimuste alusel. 10. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad 1. Vee hinna ja heitvee ärajuhtimise ning puhastamise hinna kehtestab Võsu Vallavalitsus. 2. VK ettevõtte lisateenuste hinnad kehtestab VK ettevõtte. II. VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONIGA LIITUMINE 11. Taotluse esitamine Juriidiline või füüsiline isik, kes soovib liituda asula ühiskasutatava veevärgi ja kanalisatsiooniga, peab esitama vormikohase avalduse koos lähteandmetega (andmed olemasoleva ja kavandatava hoonestuse kohta, üldine veevajadus ööpäevas, maksimaalne veevajadus tunnis, eemaldatava heitvee kogus ja koostis jne.). Avaldusele tuleb lisada kinnistu plaan (mõõtkavas 1:500), kus on ära näidatud kõik olemasolevad tehnovõrgud ja rajatised ning nende sidumine tänavatega. VK ettevõte võib nõuda täiendavaid andmeid ja selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks. Taotluse esitamisel maksab avaldaja kehtestatud läbivaatamistasu. 12. Taotluse läbivaatamine 1. VK ettevõte vaatab avalduse läbi kümne päeva jooksul arvates selle esitamisest ja annab oma otsuse. Liitumisega soostumise korral väljastatakse taotlejale tehnilised tingimused. 2. VK ettevõte võib anda taotlejale eitava vastuse, kui vett ei soovita kasutada olmevajadusteks või heitvee reostusnäitajad erinevad oluliselt olmereovee omadest või kui taotlejal on otstarbekas ja võimalik kasutada teisi veeallikaid ning juhtida heitvett mujale. 13. Tehnilised tingimused Valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise tehnilistes tingimustes näidatakse ära: -- ühendamise koht koos peatoru läbimõõdu ja muude andmetega; -- projektdokumentatsiooni kooskõlastamise kord; -- tehnilised nõuded; -- tehniliste tingimuste kehtivuse aeg. Ettevõtetelt võetakse tehniliste tingimuste koostamise tasu vastavuses kalkulatsiooniga. Tehnilistest tingimustest mittekinnipidamise korral võib VK keelduda taotleja liitmisest ühisveevärgi või kanalisatsiooniga. 14. Liitumisprojekti koostamine ja kooskõlastamine 1. Liitumisprojekt koostatakse VK ettevõtte poolt esitatud tehniliste tingimuste alusel. Projekteerija vastutab projekti vastavuse eest ehitusnormidele, eeskirjadele ning muude normatiivsete dokumentide nõuetele. 2. Veevärgi liitumise projekt peab sisaldama (kui tehnilistes tingimustes ei ole nõutud teisiti): -- kinnistu üldplaani koos kõigi olemasolevate ja projekteeritavate tehnovõrkude äranäitamisega; -- projekteeritavate vee- ja kanalisatsioonitorustike pikiprofiile koos ehitusgeoloogia ja ristuvate tehnovõrkude äranäitamisega; -- keldrikorruste plaane koos neile kantud torustikega; -- veesurve tõstmise seadmete ja lokaalsete heitveepuhastite jooniseid; -- seletuskirja koos veetarbimise andmete, heitveekoguste ja reostusnäitajate äratoomisega. 3. Vajaduse korral võib VK nõuda kogu kinnistu veetorustiku ja kanalisatsiooni projekti. 4. Liitumisprojekt tuleb esitada VK ettevõttele kooskõlastamiseks kahes eksemplaris, kusjuures pärast kooskõlastamist jääb üks eksemplar VK ettevõttele. 15. Muudatused liitumisprojektis Kõik liitumisprojekti muudatused, samuti ehituse ajal tekkinud kõrvalekaldumised projektist tuleb kooskõlastada VK ettevõttega. 16. Tehniliste tingimuste pikendamine Tehniliste tingimuste pikendamine on kohustuslik, kui tehniliste tingimuste kehtivusaja jooksul ei lõpetatud veevärgi ja kanalisatsiooni ehitust. Tehniliste tingimuste pikendamisel on VK ettevõttel õigus esitada täiendavaid nõudeid. 17. Kinnistu vee- ja kanalivõrgu vastuvõtmine Kinnistu vee- ja kanalivõrgud ning rajatised esitatakse VK ettevõttele enne kasutuselevõtmist käikuandmisloa saamiseks koos alljärgneva dokumentatsiooniga: -- torude, seadmete, konstruktsioonide sertifikaadid ja passid või neid asendavad dokumendid; -- torustike ja rajatiste katsetamise aktid; -- tehnovõrkude teostusjoonised. VK ettevõttel on õigus kontrollida ka hoonesiseste vee- ja kanalitorustike ning seadmete ehitustöid, samuti osaleda kõikide desinfitseerimiste ja katsetuste juures. 18. Kinnistu vee- ja kanalivõrgu peatoruga ühenduste ehitamise ja vastuvõtmise kord 1. Nii veeühenduse sisselõike kui ka kanalisatsiooni ühendamise VK ettevõtte omanduses oleva peatoruga ning veeühendustoru ja kinnistu vee- ja kanalitoru ehituse teeb üldjuhul VK ettevõte taotleja (abonendi) kulul. 2. Kokkuleppel võib ühenduse teha ehitaja, kuid VK ettevõtte esindaja tehnilise järelevalve all ja VK ettevõttega kooskõlastatud tähtaegadel. 3. Vett võib hakata kasutama ja heitvett ära juhtima pärast arvesti paigaldamist ja taotleja abonendiks vormistamist. VK sõlmib taotlejaga abonentlepingu pärast kinnistu vee- ja kanalisatsioonivõrgu ning ühenduste käikuandmist. 4. VK loal võib vee- ja kanalisatsioonivõrku ning kinnistu ühendustorusid kasutada ehitusaegseks ajutiseks veega varustamiseks. 5. Piiritluspunktidest kinnistu poole jäävate ühendustorustike ehitamise eest tasub taotleja eraldi ja seda ei arvata liitumistasu hulka. 19. Keelatud ühendused 1. Keelatud on asula ühisveevärgi ja sellega ühendatud abonendi veevõrgu ühendamine teiste veevarustussüsteemidega. 2. Keelatud on veetorustiku vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike ja kaevudega, samuti igasuguste vedelike reservuaaridega (v.a. joogiveereservuaarid). 3. Tehnoloogilisi seadmeid, sealhulgas keskkütte- ja soojaveesüsteeme ning rõhutõsteseadmeid võib ühendada ühisveevõrku VK ettevõtte loal. 4. Reoveekanalisatsiooniga ei tohi ühendada sademe- ja drenaaþiveetorustikke, kui ei ole saadud VK ettevõtte luba. Keelatud ühenduste ilmsikstuleku korral võib VK ettevõte vee andmise kinnistule katkestada kuni puuduse kõrvaldamiseni ja vastavate tasude maksmiseni (lahti- ja taasühendamise tasu); kui keelatud ühenduse tõttu on reostunud vesi ühiskasutatava veevärgi torustikus, langeb vastutus selle eest süüdiolevale abonendile. 20. Omavolilised ühendused 1. Omavoliliseks ühenduseks loetakse: -- ühendust asula ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga, mis on tehtud VK ettevõtte loata; -- kinnistu vee- ja kanalitoru ümberehitust ilma VK ettevõtte loata; -- kõigi VK ettevõtte paigaldatud torustike armatuuri- ja ka veemõõtja taatlusplommide omavolilist eemaldamist. 2. Ilmsiks tulnud omavoliline ühendus kuulub kohe VK poolt sulgemisele. 3. Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul koostab VK ettevõte akti. 21. Ajutised torustikud 1. VK ettevõte võib lubada ajutist veekasutust või kanalisatsiooni ehitustele, ajutisele kaubandusele, tänavate, väljakute, parkide kastmiseks ja muudel juhtudel. 2. Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud paigaldada ainult VK ettevõtte antud tingimustel, kusjuures ühendus võib olla nii asula ühisveevärgi või kanaliga kui ka abonendi vee- ja kanalivõrguga.Viimasel juhul on vajalik ka abonendi nõusolek. 3. Ajutiste veetorustike ühendamisel tuletõrjehüdrantide ja tänavakastmiskraanidega ei tohi olla takistatud nende sihtotstarbeline kasutamine. 4. Ajutiste vee- ja kanalitorustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine käib loataotleja kulul. III. VEEMÕÕDUSÕLM 22. Asula ühisveevärgist vett tarbiv abonent peab olema varustatud veearvestiga. Kinnistu piirides tarbitav vesi peab minema üldjuhul ühe veemõõdusõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõdusõlme võib rajada kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks ainult VK ettevõtte loal. VK ettevõte võib lubada ajutisi veetorustikke ka ilma veearvestita. 23. Veemõõdusõlme ruum 1. Üldjuhul peab veemõõdusõlm asuma hoones kohe välisseina taga võimalikult peakraani lähedal kuivas ja valgustatud ruumis, kus temperatuur ei lange alla 4 C. Kui hoones ei leidu veemõõdusõlmele sobivat ruumi, siis võib VK juhendite kohaselt paigaldada veemõõdusõlme kaevu või mõnda teise sobivasse ruumi. 2. Veemõõdusõlme ruum tuleb hoida korras ning juurdepääs veearvestile peab olema vaba. 3. Kõrvaliste isikute juurdepääs veearvestile peab olema välistatud. 24. Veearvesti valik Veearvesti tüüp ja tingava valitakse vastavuses läbivooluga ning kooskõlastatakse VK ettevõttega. 25. Veearvesti paigaldamine 1. Paigaldatav veearvesti peab olema nõuetekohaselt taadeldud ja plommitud. 2. Veearvestite ja veemõõdusõlme plommide säilimise eest vastutab abonent. Kõik veearvesti rikkumise või kaotsiminekuga seotud kulud kannab abonent. 3. Veearvesti paigaldab abonent omal kulul. 26. Veearvesti taatlemine ja remont Veearvesti taatlemist ja remonti korraldab abonent, arvestades kehtivat taatlemissagedust. IV. ABONENDILE MÜÜDAVA VEE ARVESTUS 27. Üldeeskiri Abonendile antud vee hulk arvestatakse veearvesti näitude järgi kuupmeetrites. Veearvesti näitude registreerimise korra ja sageduse määrab VK ettevõte. 28. Vee hulga arvestus arvesti rikke korral Veearvesti rikke korral, kui abonent pole rikkes süüdi, arvestatakse tarbitud vee hulk rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kahe kuu keskmise tarbimise järgi. 29. Veearvestita abonentide tarbitud vee hulga määramine Veearvesti puudumise korral arvestatakse abonendi tarbitud vee hulk vastavalt kehtestatud korrale. Abonent on kohustatud teatama VK ettevõttele elanike, rentnike, allabonentide, tootmise jne. kohta andmed, mis on vajalikud vee tarbimise arvestuseks kulunormide järgi. Kui abonent on esitanud valeandmeid, on VK ettevõttel õigus teha veekulu ümberarvestus kogu valeandmetega hõlmatud aja eest. 30. Tulekahju kustutamiseks kasutatud vee arvestus Tulekahju kustutamiseks ja samuti tuletõrjeõppustel kasutatud vee eest tasu ei võeta. Nimetatud otstarbel kulutatud veekoguse kohta peab arvestust tuletõrje ja esitab iga kuu VK ettevõttele andmed kasutatud koguste kohta. Muuks otstarbeks on vee võtmine keelatud. 31. Registreerimata veetarvituse arvestus 1. Omavoliliste ühenduste (punkti 20 lõige 1) kaudu ebaseaduslikult tarbitud vee hulk arvestatakse ühenduse maksimaalse läbilaskevõime järgi VK ettevõtte tehnilise arvestuse alusel. Arvestuse aluseks on voolukiirus 2 m/sek. ning torustiku ristlõige. Seejuures algab arvestuse aeg ühenduse tegemise päevast ja lõpeb ühenduse sulgemise päevaga. Kui ühenduse tegemise aega ei suudeta tuvastada, siis loetakse alguseks jooksva kalendriaasta algus. Veemõõdusõlme rikutud plommide avastamise korral loetakse ebaseadusliku tarbimise ajaks aega viimasest veemõõtja kontrollimisest kuni plommide rikkumise avastamiseni. 2. Tuletõrjehüdrantidest omavolilise veevõtu korral arvestatakse tarbitud vee hulk hüdrandi läbilaskevõime järgi VK tehniliste arvestuste alusel. Kui tuletõrjehüdrandist omavolilise veevõtu algust ei ole võimalik määrata, loetakse kasutusajaks üks kuu. Tuletõrjehüdrandist tulekahju kustutamiseks vee võtmisel ükskõik kelle poolt ei loeta omavoliliseks veevõtuks. 3. Kinnistu veetorul ja veearvestita abonendi kinnistul nähtavate veelekete avastamisel lõpetab VK vee andmise kuni lekke kõrvaldamiseni. Lekke läbi kaotsiläinud vee hulk arvestatakse lekkiva toru läbilaskevõime järgi VK tehnilise arvestuse alusel. 4. Kui ühendustoru lekke avastab ja sellest ka kohe teatab abonent, siis kaotsiläinud vee kogust ei arvestata. V. HEITVEE ÜHISKANALISATSIOONI VASTUVÕTUTINGIMUSED 32. Üldeeskiri Valla ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist heitvett, mis ei häiri ühiskanalisatsiooni torustike ja rajatiste tööreþiimi, ei kahjusta torustikke ja rajatisi ning on ühispuhastusseadmetes puhastatav. 33. Üldkeeld 1. Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida heitvett, mis sisaldab: -- põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; -- torustikele kleepuvaid või ummistusi tekitavaid aineid; -- inimorganismile ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid; -- radioaktiivseid aineid; -- keskkonnaohtlikku bakterioloogilist reostust; -- biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; -- keskkonnaohtlikke bioloogiliselt raskesti lagunevaid aineid. 2. Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, lokaalsetest puhastusseadmetest kogutud jäätmeid jms. 3. Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reostust, mille kohta puudub kanalisatsioonivõrgus kinnitatud piirväärtus või mille kohta ei ole abonent taotluse alusel saanud VK ettevõttelt vastuvõtutingimusi. 4. Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida tinglikult puhast heitvett, sademe- ja drenaaþivett, kui see ei ole kooskõlastatud VK ettevõttega. 34. Eelpuhastuse nõue 1. Kui abonendi heitvesi ei vasta eespool toodud nõuetele (vt. punkti 32), tuleb abonendil heitvesi enne ühiskanalisatsiooni juhtimist lokaalsetes puhastusseadmetes nõutava tasemeni puhastada. 2. Abonent on kohustatud hooldama ja hoidma lokaalsed puhastid töökorras. 3. VK ettevõttel on õigus kontrollida abonendile kuuluvate puhastite tööd. VI. ÄRAJUHITAVA HEITVEE ARVESTUS 35. Heitvee vooluhulga arvestus 1. Abonendilt ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee vooluhulk arvestatakse üldjuhul võrdseks ühisveevõrgust tarbitud vee hulgaga või mõõdetakse. 2. Abonendid, kes saavad osa või kogu vee teistest veevõrkudest või veevõtukohtadest, on kohustatud VK määratud tähtaegadel esitama viimasele põhjendatud veekulu arvestused ja muud andmed, mis on vajalikud ühiskanalisatsiooni juhitava heitveekoguse kindlaksmääramiseks. Kui eespool toodud abonendid ei esita vajalikke andmeid, on VK ettevõttel õigus kuni andmete saamiseni arvestada nende abonentide heitvee ärajuhtimist ühendustoru maksimaalse läbilaskevõime järgi VK tehnilise arvestuse alusel. 36. Registreerimata kanalisatsioonikasutuse vooluhulga arvestus Omavoliliste kanalisatsiooniühenduste kaudu ärajuhitud heitvee koguse arvestamisel lähtutakse kanalisatsiooniühenduse maksimaalsest läbilaskevõimest VK ettevõtte tehnilise arvestuse alusel. 37. Heitveereostuse määramine 1. Abonendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee reostus määratakse VK ettevõtte poolt regulaarselt või pisteliselt võetavatest heitveeproovidest. Olmereoveest või viimasele ligilähedase ja madalama reostusastmega heitveest regulaarseid proove ei võeta. 2. Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määrab VK ettevõte ja fikseerib dokumentaalselt. Sobiva proovivõtukoha puudumisel peab viimase välja ehitama abonent VK ettevõtte ettekirjutuste kohaselt. Kui abonendil on mitu väljalasku ühiskanalisatsiooni, siis määratakse igale väljalasule eraldi proovivõtukoht. 3. Proovi võtab ja reostusastme määrab kehtivas korras selleks atesteeritud või VK ettevõtte poolt selleks volitatud labor. Proov võetakse abonendi esindaja või kohaliku keskkonnakaitse esindaja juuresolekul. 4. Reostusastet iseloomustava proovi saamiseks on VK ettevõttel õigus eelnevalt tutvuda abonendi tootmistehnoloogiaga, vee- ja kanalisüsteemiga ning lokaalsete puhastitega. Sealjuures lasub abonendil kõigi tema heitveega ärajuhitavate reoainete ja tema kinnistul kasutatavate või hoitavate ainete, mille kohta on kehtestatud kanalisatsiooni juhtimise keeld, VK ettevõttele teatavakstegemise kohustus. 5. Proov võetakse ja reoatusaste määratakse VK ettevõtte kulul. Abonendil on õigus omal kulul nõuda lisaproovide võtmist ja reostusastme määramist. 38. Heitvee ärajuhtimise ja puhastamise tasu määramine Kooskõlas kehtiva hinnamääramjuhendiga koostatud kalkulatsiooni alusel. VII. ARVLEMINE ABONENTIDEGA VEE KASUTAMISE JA HEITVEE ÄRAJUHTIMISE NING PUHASTAMISE EEST 39. Makse alus Arveldus abonentidega neile müüdud vee ja kanalisatsiooni vastuvõetud heitvee eest toimub kohaliku omavalitsuse kehtestatud tariifide alusel. 40. Arvelduste vorm ja sagedus Arveldused vee ja heitvee eest toimuvad VK ettevõtte kehtestatud korra alusel. 41. Makse tasumise tähtaeg 1. Abonent on kohustatud tasuma vee ja kanalisatsiooni eest vähemalt kord kvartalis kvartali viimase kuu 25-ndaks kuupäevaks. 2. Maksenõude saanud abonent on kohustatud tasuma VK ettevõttele viie päeva jooksul arvates maksenõude saamisest. 3. Makseraamatuga maksmisel tuleb tasuda makseraamatus näidatud tähtaegadeks. 4. Kui maksmise tähtaeg langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, loetakse tasumise tähtpäevaks pühadele järgnev päev. 42. Viivis Kui makstud ei ole tähtajaks, arvestatakse maksmisele kuuluva summa pealt viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest. 43. Pretensioonide esitamine Pretensioonid arvete õigsuse suhtes tuleb esitada VK-le 14 päeva jooksul arvates maksenõude kättesaamise päevast. Pretensiooni esitamine ei peata tasumist maksenõudel näidatud summas ja tähtaegadel. 44. Pretensiooni läbivaatamine Pretensioonid vaadatakse VK ettevõttes läbi viie päeva jooksul nende kättesaamise päevast arvates. Kui need osutuvad põhjendatuks, arvestatakse ülemäärane summa järgmise makse katteks ette või makstakse abonendi nõudel tagasi jooksval kuul. Pretensioonide läbivaatamise tulemused teatatakse abonendile kirjalikult. 45. Maksenõuete kord ebaseadusliku veetarvituse korral Omavolilise ühenduse või muu reglementeerimata veetarvituse ilmsikstulekul esitab VK ettevõte eeskirjadekohase akti (punkt 20.3) alusel maksunõude tasumiseks vee tarbimise või heitvee ärajuhtimise ja puhastamise eest. 46. Maksenõude täitmata jätmine Maksenõuete täitmatajätmisel enam kui 30 päeva jooksul on VK ettevõttel õigus: -- katkestada abonendile vee andmine ja heitvee vastuvõtmine; -- esitada hagi kohtusse tasumata summa sissenõudmiseks. VIII. VEE ANDMISE JA HEITVEE VASTUVÕTU KATKESTAMISE KORD 47. Üldeeskiri Vee andmine ja heitvee vastuvõtmine on pidev, kui abonendiga sõlmitud lepingus pole ette nähtud teisiti. Vee andmise ja heitvee vastuvõtu katkestamine või piiramine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ettenähtud juhtudel. 48. Vee andmise katkestamine või piiramine 1. VK ettevõttel on õigus eelnevalt ette teatamata katkestada täielikult või osaliselt vee andmine abonendile: -- loodusõnnetuse korral; -- energiavarustuse katkemise korral; -- vajaduse korral suurendada vee andmist tulekahjukohtadele; -- veesüsteemide avariide korral, kuid mitte kauemaks kui üks ööpäev ja pumbajaamade avarii korral kolm ööpäeva; -- hooldustöödeks, kuid mitte kauemaks kui üks tund. 2. Eelteatega veeandmise ajutine katkestamine. VK ettevõttel on õigus ajutiselt katkestada vee andmine või piirata seda, kui see on vältimatu veevärgi või kanalisatsiooniseadmete ja torustike remondiks ning ka ühendustööde tegemiseks. VK ettevõte on kohustatud informeerima abonente eelseisvast veekatkestusest vähemalt üks ööpäev ette. 49. Heitvee vastuvõtu katkestamine või piiramine VK ettevõttel on õigus katkestada heitvee vastuvõtt ühiskanalisatsiooni osaliselt või täielikult järgmistel juhtudel: -- loodusõnnetuse korral; -- energiavarustuse katkemise korral; -- kanalisatsioonirajatise avarii korral; -- kanaliseadmete ja torustike remondiks, teatades sellest kolm päeva ette. 50. Vee andmise ja heitvee vastuvõtu peatamise õigus 1. VK ettevõttel on õigus eelneva kirjaliku hoiatuse alusel peatada abonendile vee andmine või temalt heitvee vastuvõtmine kas täielikult või osaliselt: -- kui abonent on viivitanud oma maksukohustuse tasumisega üle ühe kuu arvates maksenõude esitamisest; -- kui abonent ei võimalda VK ettevõtte esindajal järele vaadata veemõõdusõlme, abonendi vee- ja kanalivõrke, abonendi veeseadmeid ja -rajatisi, kontrollida veearvestit ja selle näite, panna plomme või teha muid ülevaatuse töid; -- VK tehtud käesolevast eeskirjast tulenevate ettekirjutuste mittetäitmisel; -- veetarbimise piirkoguste ületamise või heitvee vastuvõtutingimuste mittetäitmise korral. 2. VK ettevõttel on õigus ette teatamata katkestada vee andmine või sulgeda kanalisatsioonilask: -- kui tuleb ilmsiks omavoliline ühendus veevärgi või kanalisatsiooniga; -- kui seda tingib asula kanalisatsioonirajatiste kaitse. Vee andmist ja heitvee vastuvõttu jätkatakse pärast peatamise põhjuste likvideerimist ja katkestamiskulude tasumist VK ettevõttele. IX. VK ETTEVÕTTE JA ABONENTIDE KOHUSTUSED JA VASTUTUS 51. VK ettevõtte kohustused ja õigused 1. VK ettevõte peab tagama abonentide varustamise kvaliteetse veega abonendi taotletud mahus ja heitvee ärajuhtimise vastavalt kahepoolsele lepingule, kusjuures VK ettevõte: -- võib kontrollida abonentide veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste, -võrkude, -seadmete seisukorda ja hooldust ning abonendi veekasutust ja heitvee ärajuhtimist; -- teha ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks ja anda konsultatsiooni hoolduse korraldamiseks. 2. VK ettevõte ei tohi avalikustada teavet abonendi või tema kinnistu kohta, mis ei ole seotud veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise korra rikkumisega või ohuga ühisveevärgile või ühiskanalisatsioonile. 52. Abonendi kohustused ja õigused 1. Abonendil on õigus nõuda VK ettevõttelt nendevahelisest lepingust ja käesolevast eeskirjast tulenevate kõigi kohustuste täitmist. 2. Abonent on kohustatud tagama veevärgi- ja kanalisatsioonivõrkude, -rajatiste ja -seadmete nõuetekohase korrasoleku. 3. Abonent on kohustatud tagama VK ettevõtte esindajaile vaba juurdepääsu kõigile veevärgi- ja kanalisatsioonirajatistele ning -seadmetele, mis asuvad abonendi kinnistul. 4. Abonent on kohustatud tagama tema kinnistul olevate asula ühisveevärgi ja kanalisatsioonivõrkude ning -seadmete nõuetekohase kaitse ning VK pandud plommide puutumatuse. Abonent ei tohi nende kohale jäävale maale püstitada rajatisi ega ladustada materjale VK nõusolekuta. 5. Abonent on kohustatud viivitamatult teatama VK ettevõttele kõigist tema kinnistul asetleidnud veevärgi- ja kanalisatsiooniavariidest, mis võivad ohustada ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni. 6. Abonent vastutab tema hoole alla antud VK plommide, tähiste ja seadmete säilimise eest ning on kohustatud teatama VK ettevõttele nende kadumisest või rikkumisest. 7. Abonent ei tohi kinnistu veetoru kohale jäävale maale püstitada ehitisi ega ladustada materjale, lekete ilmnemise korral kinnistu veetorust tuleb kohe teatada VK ettevõttele. 8. Abonent peab hoidma lume- ja jäävabad tema hooldusalusel territooriumil olevad tuletõrjehüdrantide ja kinnistu peakraani kaaned. 53. Vastutus tekitatud kahjude eest 1. Abonent kannab täielikku vastutust eranditult kõigi tema kinnistul paiknevate sulgurseadmete säilimise, komplektsuse, töökõlblikkuse ja normaalse tehnilise seisundi eest, mis peavad ära hoidma maapinnast allpool asuvate ruumide üleujutuse kanalisatsiooniavarii korral. Kui üleujutuse on põhjustanud sulgurseadmete puudumine, abonendi valduses oleva sanitaararmatuuri, kanalivõrkude, -rajatiste ja -seadmete mittekorrasolek, kannab vastutust tekitatud kahju eest abonent, olenemata sellest, kas avarii (ummistus, üleujutus) juhtus abonendi või ühiskanalisatsioonil. 2. Kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kes on süüdi asula ühisveevärgi ja kanalisatsioonivõrkude, -rajatiste, -seadmete või -tähiste vigastamises, kannavad materiaalset vastutust VK ettevõttele tekitatud kahju, sealhulgas raisatud vee eest. Juriidilised ja füüsilised isikud, kes on vigastanud veevärgi- ja kanalisatsioonivõrke, -seadmeid või -rajatisi, on kohustatud sellest viivitamatult teatama VK ettevõttele. 3. Veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste, -võrkude, -seadmete ja -tähiste rikkumises süüdi olevad isikud võetakse vastutusele seadusega ettenähtud korras. 54. Lepingu tühistamine 1. Vee andmise ja heitvee ärajuhtimise leping tühistatakse: -- abonendi taotluse alusel; -- kui kinnistu läheb uuele omanikule. Abonent on kohustatud sellest teatama seitse päeva ette ja tasuma täieliku lõpparve kasutatud vee ja ärajuhitava heitvee eest. Uus omanik peab seitsme päeva jooksul teatama VK ettevõttele abonendikohustuste ülevõtmisest ja sõlmima lepingu VK ettevõttega, kui ta soovib jätkata ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuste kasutamist, vastasel juhul vee andmine ja heitvee vastuvõtmine katkestatakse. 2. VK ettevõttel on õigus tühistada abonendiga sõlmitud leping, kui abonent ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille alusel oli vee andmine peatatud. 3. Pärast lepingu tühistamist lahutab VK ettevõte abonendi veevarustus- ja kanalisatsioonivõrgud asula ühisveevõrgust ja kanalisatsioonist abonendi kulul. 55. Abonendi tagasiliitmine 1. Abonendil on õigus tagasi liituda vaid siis, kui hooletuse tagajärjed või muu süü on nõutud viisil likvideeritud. Tagasiliitmiseks peab abonent tasuma nii ühisveevõrgust ja kanalisatsioonist lahutamise kui ka liitmise kulutused. 2. Abonendi taotlusel ja kulul lülitab VK ettevõte abonendi kokkulepitud tähtajaks ühisveevõrgust ja kanalisatsioonist välja lepingut katkestamata. 56. Eriarvamused Kõik abonendi ja VK ettevõtte vahelised vaidlused lahendatakse kehtivate seaduste kohaselt.