Narva Linnavolikogu — Narva linnas koerte ja kasside pidamise eeskirja kinnitamine [määrus nr. 21/15] — RTL, 48, 229

Narva linnas koerte ja kasside pidamise eeskirja kinnitamine Narva Linnavolikogu 24. septembri 1997. a. määrus nr. 21/15 Linnavolikogu määrab: 1. Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113) paragrahvi 6 punktist 3, kinnitada Narva linnas koerte ja kasside pidamise eeskiri (lisa). 2. Linnavalitsusel töötada 1. detsembriks 1997. a. välja meetmed käesoleva määruse elluviimiseks. 3. Käesolev määrus jõustub selle trükis avaldamise päeval. Volikogu esimees Anatoli PAAL Kinnitatud Narva Linnavolikogu 24. septembri 1997. a. määrusega nr. 21/15 Narva linnas koerte ja kasside pidamise eeskiri 1. Üldsätted 1.1. Narva linnas koerte ja kasside pidamise eeskiri (edaspidi eeskiri) kehtib Narva linna haldusterritooriumil ning on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes peavad koeri ja kasse. 2. Nõuded koerte ja kasside pidamisel 2.1. Koeri ja kasse võib pidada eramajades, suvilates (kinnisel territooriumil või ketis), korterites. Ühiskorteris võib koeri ja kasse pidada ainult kõigi täisealiste kaasüürnike kirjalikul loal. Lasteasutustes, sanatooriumides, puhkekodudes võib koeri ja kasse pidada ainult Ida-Virumaa Tervisekaitseteenistuse Narva osakonna ja Narva Veterinaarkeskuse loal, kui loomadele on loodud vastavad tingimused ja inimestele tagatud ohutus. Ettevõtetes ja asutustes võib koeri pidada ketis või ainult nende jaoks eraldatud kinnisel territooriumil. 2.2. Ilma suukorvi ja rihmata võib koeri välja lasta ainult loomade karjatamiseks, eriasutustel operatiivülesande täitmiseks, koerte dresseerimiseks õppeväljakul ja koerte jalutusplatsidel vastavalt punktile 4.1.2. 2.3. Kõik järelevalveta koerad ja kassid, samuti koerad ja kassid, keda peetakse antud eeskirja eirates, loetakse hulkuvateks ja kuuluvad regulaarselt püüdmisele. 2.4. Elamuvalitsused, korteri-, elamu-, aiandus- ja suvilaühistute juhatused on kohustatud jälgima, et füüsilistele isikutele kuuluvad koerad oleksid õigeaegselt registreeritud. 2.5. Erandjuhtudel võib politseitöötaja või linnavalitsuse poolt loomade püüdmiseks määratud isik omaniku kontrolli alt välja läinud ja agressiivse käitumisega, ümbruskonnale ohtlikuks muutunud koera hävitada. 3. Nõuded koerte ja kasside omanikele 3.1. Koerte ja kasside omanikud on kohustatud: 3.1.1. tagama inimeste ja loomade ohutuse; 3.1.2. jälgima rangelt sanitaar-hügieeninõudeid, mitte lubama koeral või kassil reostada koridori, trepikoda, hoovi, tänavat, haljasala või muud üldkasutatavat kohta. Kui koer või kass on reostanud eelnimetatud kohti, on loomaomanik kohustatud selle kohe koristama; 3.1.3. välja panema ettevõtte, firma, suvila, era- või aiamaja territooriumi sissekäigu juurde hoiatussildi koera olemasolu kohta; 3.1.4. teatama kolme päeva jooksul koera või kassi hukkumisest teadmata põhjusel looma registreerinud veterinaarasutusele; 3.1.5. toimetama inimest või looma hammustanud koera või kassi kohe veterinaararsti juurde läbivaatusele ning järgnevale läbivaatusele garantiiniajal; 3.1.6. tooma igal aastal marutaudi vastu vaktsineerimisele kõik üle kolme kuu vanused koerad; 3.1.7. viima koera õue või tänavale lühikese rihma otsas (mitte üle 1,5 m) ning suukorviga (välja arvatud koerad alla 35 cm turja kõrgusega); 3.1.8. õigeaegselt maksma makse koerapidamise eest. 3.2. Teenistus-, valve- ja ründetõugu koerte (sh. ka lühikesekarvaliste) omanikud on kohustatud: 3.2.1. tagama kuni 18 kuu vanustele koertele kuulekuse väljaõppe koos kuulekuseksami sooritamisega koerakasvatajate klubis või muus nimetatud eksami vastuvõtmiseks luba omavas asutuses; 3.2.2. ainult täiskasvanud pereliige tohib käia väljas koeraga, kes on suukorvis ja lühikese rihma otsas. 4. Koerte ja kasside omanike õigused 4.1. Koerte ja kasside omanikel on õigus: 4.1.1. võtta koeri ja kasse kaasa ühistranspordivahenditesse, täielikult kindlustades kaaskodanike ohutuse. Koerad peavad olema suukorviga ja rihma otsas, kassid suletud korvis või kastis; 4.1.2. lasta koertel ilma rihma ja suukorvita (välja arvatud punktis 3.2.2 nimetatutel) jalutada ainult linnavalitsuse poolt selleks eraldatud kohtades (koerte jalutamine -- loomade vaba liikumine loomulike vajaduste rahuldamiseks, mängimiseks jne.); 4.1.3. müüa koeri ja kasse turul rangelt selleks ettenähtud kohas; 4.1.4. jätta koeri kaupluste või muude objektide juurde välja, kindlustades ümbruskonnale ohutuse, kui on olemas selleks otstarbeks varustatud väljakud; 4.1.5. ujutada ilma rihma ja suukorvita koeri avatud veekogudes, väljaspool linnaplaaþe. 5. Koerte registreerimine 5.1. Kõik koerad tuleb registreerida Narva Veterinaarkeskuses või muus asutuses. 5.2. Omanik peab koera registreerima kümne päeva jooksul arvates päevast, mil koer sai kolmekuuseks. 5.3. Soetatud täiskasvanud koer tuleb registreerida viie päeva jooksul arvates soetamise päevast. 5.4. Registreerimisel väljastatakse numbriga þetoon, mis kinnitatakse koera kaelarihma külge. Pärast teenistus-, valve- ja ründetõugu koerte kuulekuseksami sooritamist teeb eksami vastuvõtnud asutus þetoonile vastava märkuse. 5.5. Registreerimiskulud kannab omanik. 6. Koerte ja kasside omanikel on keelatud: 6.1. võtta koeri ja kasse kaasa kauplustesse, sööklatesse, baaridesse, plaaþidele, turgudele, spordi- ja lasteväljakutele, lasteaedade ja koolide territooriumile jt. taolistesse kohtadesse; 6.2. müüa, osta ja vedada koeri teistesse maakondadesse, linnadesse ja väljapoole vabariigi piire ilma veterinaartõendita. Koerte veterinaartõendile peavad olema märgitud kõik vajalikud vaktsineerimised, mis on läbi viidud mitte enam kui aasta tagasi; 6.3. soetada ja pidada ründetõugu koeri nagu kääbus-bullterjer ja bullterjer. 7. Vastutus eeskirja rikkumise eest 7.1. Käesoleva eeskirja rikkumist loetakse haldusõiguserikkumiseks, millega kaasnab rahatrahv haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvis 81 ettenähtud korras ja alustel. 7.2. Õigus määrata õiguserikkujale rahatrahv või koostada talle protokoll administratiivõiguserikkumise kohta on politseiprefektuuri töötajatel ja Narva linnavolikogu poolt volitatud isikutel vastavalt vastuvõetud otsusele.