Ülenurme Vallavolikogu — Ülenurme valla ehitusmääruse uue redaktsiooni kinnitamine — RTL, 42, 212

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113) paragrahvi 22 punktile 27 ning planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 36, 738; 49, 953) paragrahvile 4 Ülenurme Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Ülenurme valla ehitusmäärus uues redaktsioonis (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Ülenurme Vallavolikogu 5. märtsi 1995. a. määrus nr. 3 «Ehitusmääruse kinnitamine». 3. Avaldada Ülenurme valla ehitusmäärus Riigi Teataja Lisas. 4. Käesolev määrus jõustub Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval. Volikogu esimees Kalev PETTAI Lisa Ülenurme Vallavolikogu 18. novembri 1997. a. määrusele nr. 37 Ülenurme valla ehitusmäärus I. ÜLDOSA 1. Üldsätted 1.1. Käesoleva ehitusmääruse ülesandeks on seadusandlikele aktidele vastava ehituskorralduse, sealhulgas maa-alade planeerimise, hoonete ja rajatiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise korra sätestamine Ülenurme vallas. 1.2. Maa-alade planeeringute algatamine ja korraldamine on valla omavalitsuse õigus ja kohustus. 1.3. Ehituskorraldust vallas suunab vallavolikogu ja viib ellu vallavalitsus. II. VALLA OMAVALITSUSE PÄDEVUS, ÕIGUSED JA KOHUSTUSED EHITUSKORRALDUSE ALAL 2.1. Vallavolikogu õigused ja kohustused: 2.1.1. valla üldise ehituspoliitika vastuvõtmine; 2.1.2. valla üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine; 2.1.3. valla üldplaneeringu algatamine, kehtestamine, muutmine ja tühistamine; 2.1.4. kehtivat üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute kehtestamine, detailplaneeringute tühistamine; 2.1.5. valla ehituskorraldusalaste eeskirjade kehtestamine, muutmine ja tühistamine. 2.2. Vallavalitsuse õigused ja kohustused: 2.2.1. valla üldise ehituspoliitika elluviimine; 2.2.2. planeeringute lähteandmete väljatöötamine; 2.2.3. detailplaneeringute lähteandmete kinnitamine; 2.2.4. planeeringute eskiiside läbivaatamine ja kooskõlastuste korraldamine; 2.2.5. planeeringute algatamise, tühistamise ja kehtestamise avalikustamine; 2.2.6. detailplaneeringute kinnitamine; 2.2.7. hoonete ja rajatiste projekteerimistingimuste kinnitamine vastavalt ehitusnõuniku ettepanekutele; 2.2.8. hoonete ja rajatiste projektide kinnitamine; 2.2.9. lihtsustatud korra kehtestamine ajutiste ehitiste projekteerimiseks ja ehitamiseks; 2.2.10. valla üldine ehitusjärelevalve; 2.2.11. ettepanekute tegemine valla ehituskorraldusalaste eeskirjade muutmiseks ja täiendamiseks. 2.3. Ehitusnõuniku õigused ja kohustused: 2.3.1. planeeringute lähteseisukohtade ja -andmete koostamine; 2.3.2. hoonete ja rajatiste (sh. haljastus) projekteerimistingimuste koostamine; 2.3.3. hoonete ja rajatiste (sh. haljastus) projektide läbivaatamine ning kooskõlastamiste korraldamine; 2.3.4. hoonete ja rajatiste (sh. haljastus) projektide ekspertiiside korraldamine; 2.3.5. üldine ehitusjärelevalve vallas; 2.3.6. puude mahavõtmis- ja istutuslubade läbivaatamine ning otsustamine vastavalt planeeringutele kooskõlas vallavalitsusega; 2.3.7. ehitus-, kaevamis- ja allmaaehituste lubade vormistamine ja väljastamine koos vastavate erikooskõlastuste nõuetega; 2.3.8. hoonete fassaadimuudatuste taotluste läbivaatamine ja kooskõlastamine; 2.3.9. ehitiste registreerimine ehitusregistris ja selle registri pidamise korraldamine; 2.3.10. ehitustöödeks väljastatavate tegevuslubade kooskõlastamine ja kontrollimine; 2.3.11. ehitustööde alustamise registreerimine; 2.3.12. ehitiste ja rajatiste kasutuslubade vormistamine ja väljastamine vastavalt kehtestatud korrale ning järelevalvelubades märgitud eesmärkide üle; 2.3.13. omanikujärelevalve teostaja kinnitamine; 2.3.14. ehitustööde lõppemisel ehitiste ülevaatuse korraldamine; 2.3.15. ehitistega toimunud avariide uurimise korraldamine; 2.3.16. ettepanekute tegemine valla ehitusalaste normatiivdokumentide kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks. III. MAA-ALADE PLANEERIMINE 3.1. Üldplaneering 3.1.1. Üldplaneering on planeering, mis koostatakse valla kogu territooriumi kohta. 3.1.2. Üldplaneering on vallale kohustuslik ja selle ülesanded on: 3.1.3. territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine; 3.1.4. kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal-majandusliku arenguga; 3.1.5. maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine; 3.1.6. territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni; 3.1.7. põhiliste teede, tänavate ja raudteede asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 3.1.8. põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine; 3.1.9. puhke- ja virgestusalade määramine; 3.1.10. muinsuskaitse-, looduskaitse- ja muude kaitsealuste alade ja objektide ning nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus vastavalt kehtestatud kaitse-eeskirjadele või põhimäärustele; 3.1.11. riigikaitseliste maa-alade määramine; 3.1.12. vajadusel ettepanekute tegemine kehtiva maakonnaplaneeringu muutmiseks. 3.2. Detailplaneering Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. 3.3. Detailplaneeringuga määratakse: 3.3.1. planeeritava ala kruntideks jaotamine; 3.3.2. krundi ehitusõigus; 3.3.3. tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; 3.3.4. haljastus ja heakorrastus; 3.3.5. ehitistevahelised kujad (kuja on ehitiste väikseim lubatud vahekaugus); 3.3.6. tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus; 3.3.7. keskkonnakaitse abinõud; 3.3.8. olulisemad arhitektuurinõuded ehitisele; 3.3.9. maakasutuse ja ehitamise erinõuded kaitsealustel objektidel ja kaitsealadel; 3.3.10. servituutide vajadus; 3.3.11. muud seadustest tulenevad kinnisomandi kitsendused. 3.4. Krunt on ehitamiseks mõeldud piiritletud maatükk. 3.5. Krundi ehitusõigus sisaldab: 3.5.1. krundi kasutamise sihtotstarvet; 3.5.2. lubatud ehitiste arvu krundil; 3.5.3. ehitiste lubatud suurimat ehitusalust pinda; 3.5.4. ehitiste lubatud kõrgust. 3.6. Detailplaneeringuga võib teha ettepaneku kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. 3.7. Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitiste projekteerimisele ja uute kinnistute moodustamisele ning olemasolevate kinnistute piiride muutmisele. 3.8. Naaberkruntide piire võib muuta ilma detailplaneeringut koostamata, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa krundi ehitusõiguse ja seniste kasutamistingimuste muutmist ning toimub naabrite kokkuleppel. 3.9. Detailplaneeringute koostamisel arvestatakse kehtivaid tervise-, keskkonna-, muinsus- ja riigikaitse, tuleohutuse ning muid seadusi ja norme. IV. PLANEERINGUTE KOOSTAMINE JA AVALIKKUSE OSALEMINE SELLES 4.1.1. Üldplaneeringute koostamist korraldab vallavalitsus ning seda koordineerivad maavalitsus ja Keskkonnaministeerium. 4.1.2. Üldplaneeringu lähteülesande koostab vallavalitsus ja kinnitab vallavolikogu. 4.1.3. Detailplaneeringu koostamist korraldab ehitusnõunik ja lähteülesande kinnitab vallavalitsus. 4.1.4. Vallavalitsus võib sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse andmiseks kinnisasja omanikule või teistele isikutele, kes on huvitatud vastava maa-ala kohta planeeringu koostamisest. 4.1.5. Vallavalitsus tutvustab iga tema poolt algatatud planeeringu eesmärke kuu aja jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. Lähteandmed peavad olema vallamajas tutvumiseks väljas vähemalt kaks nädalat, üldplaneeringu eskiis -- üks kuu. 4.1.6. Kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse, senise maakasutuse või krundi sundvõõrandamise vajaduse, senise maakasutuse või krundi ehitusõiguse muutmise, teatab vallavalitsus tähitud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast. 4.1.7. Vallavalitsus võib kehtestada planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu planeeringualal või selle osal, kui algatatud üldplaneering või detailplaneering muudab selle maa-ala varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratletud maakasutus- ja ehitustingimusi ning krundi ehitusõigust. 4.1.8. Ajutise ehituskeelu võib kehtestada kuni kaheks aastaks. 4.1.9. Ajutine ehituskeeld ei laiene ehitisele, millele on antud ehitusluba enne keelu kehtestamist. 4.1.10. Ajutine ehituskeeld tehakse tähitud kirjaga teatavaks kinnisasja omanikule, keda ehituskeeld puudutab, kahe nädala jooksul arvates ehituskeelu otsuse tegemise päevast. 4.1.11. Üldplaneering koostatakse koostöös planeeringuala naabrusse jäävate kohalike omavalitsustega. 4.1.12. Järelevalvet teostav maavalitsus määrab planeeringu teiste kooskõlastuste vajaduse, mis tuleb hankida enne planeeringu avalikku väljapanekut. 4.1.13. Planeeringu koostamisse kaasatakse planeeringuala kinnisasja omanikud, elanikud ja teised huvitatud isikud. 4.1.14. Pärast volikogu või vallavalitsuse otsust planeeringu vastuvõtmise kohta korraldab vallavalitsus planeeringu avaliku väljapaneku. Väljapaneku koha, alguse ja kestuse teatab vallavalitsus kohalikus ajalehes hiljemalt nädal enne avaliku väljapaneku algust. 4.1.15. Avaliku väljapaneku kestus on detailplaneeringutel kaks nädalat ja üldplaneeringutel neli nädalat. 4.1.16. Planeeringuala kinnisasjade omanikel, Ülenurme valla elanikel ja teistel isikutel on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada parandusi ja täiendusi ning vaidlustada planeeringut. 4.1.17. Kirjalikele ettepanekutele vastab vallavalitsus tähitud kirjaga nelja nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. 4.1.18. Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel teeb vallavalitsus planeeringus vajalikud parandused ja täiendused ning esitab selle maavalitsusele koos informatsiooniga lahendamata planeeringuvaidluste kohta. 4.2. Järelevalve planeeringute koostamise üle, planeeringute kehtestamine ja tühistamine 4.2.1. Järelevalvet planeeringute üle teostab maavalitsus. 4.2.2. Üldplaneeringu ja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu. 4.2.3. Detailplaneeringu kehtestab vallavalitsus. 4.2.4. Kui kehtestatud detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut ja maavalitsus on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kantakse vastavad muudatused üldplaneeringusse ja vallavalitsus esitab need vallavolikogule kehtestamiseks. 4.2.5. Planeeringute kehtestamisest teatab vallavalitsus kohalikus ajalehes. 4.2.6. Planeeringu kehtestamise otsuse saadab vallavalitsus maavalitsusele ja riigi maakatastri pidajale. 4.2.7. Isikutele, kelle kirjalikke ettepanekuid järelevalve käigus ei arvestatud, saadab vallavalitsus tähitud kirjaga planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ühe nädala jooksul pärast kehtestamise otsuse vastuvõtmist. 4.2.8. Üldplaneeringu või detailplaneeringu tühistamise kavatsusest teatab vallavalitsus kohalikus ajalehes. 4.2.9. Üldplaneeringu ja detailplaneeringu tühistab vallavolikogu, kuid mitte varem kui ühe kuu möödumisel tühistamise kavatsustest teatamisest. 4.2.10. Detailplaneeringu tühistamise võib kohtus vaidlustada planeeringualal asuva kinnisasja omanik, kes on ühe kuu jooksul pärast planeeringu tühistamise kavatsusest teatamist esitanud kohalikule omavalitsusele kirjaliku protesti. 4.2.11. Planeeringu tühistamine ei laiene ehitisele, millele on antud ehitusluba enne planeeringu tühistamist. 4.2.12. Igaühel on õigus tutvuda kehtestatud planeeringuga. 4.2.13. Kehtestatud planeeringud vaadatakse üle ja ülevaatuse tulemused esitatakse maavalitsusele hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi. 4.2.14. Kehtestatud planeeringute ülevaatuse tulemustest informeerib vallavalitsus kohaliku ajalehe kaudu. 4.2.15. Kui planeeringu kehtestamisega kitsendatakse senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab vallavalitsus sellest kinnisasja omanikule tähitud kirjaga kahe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist. 4.2.16. Kinnisomandile võib kehtestatud detailplaneeringu alusel ja vastavalt seadusele seada kitsendusi. 4.2.17. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda käesoleva määruse punktis 4.2.16 nimetatud kitsendustest ja detailplaneeringu tühistamisest tuleneva kahju õiglast ja kohest hüvitamist. Üld- ja detailplaneeringutest tulenevate kitsenduste puhul hüvitab kahju vallavalitsus või detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik. 4.2.18. Vallavalitsus on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel võõrandama kinnisasja kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud planeeringuga nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel või piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks. 4.2.19. Planeeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist kinnisasja sundvõõrandamise seaduses (RT I 1995, 30, 380; 59, 1006) ettenähtud alusel. 4.3. Kruntide jagamine ja ühendamine 4.3.1. Krundid jagatakse või ühendatakse vastavalt kehtestatud planeeringule. Kehtestatud planeering on aluseks uute kruntide moodustamisele ja olemasolevate kruntide piiride muutmisele. 4.3.2. Krundi jagamise või ühendamise otsustab vallavalitsus oma korraldusega. Korralduses näidatakse ära: 1) krundi jagamise või ühendamise õiguslik alus; 2) krundi asukoht (aadress) ja suurus; 3) jagamise või ühendamise tulemusel moodustunud krundi asukoht (aadress) ja suurus. 4.3.3. Krundi jagamiseks või ühendamiseks vallavalitsus koostab või tellib krundi jagamise (ühendamise) plaani. 4.3.4. Kui jagatav krunt on kaasomandis, jagatakse krunt kaasomanike kirjalikul kokkuleppel ning krundi jagamise plaani esitavad kaasomanikud. 4.3.5. Krunti ei ole võimalik jagada, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks krundi kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust või kui kaasomanik ei nõustu krundi jagamisega. 4.3.6. Krunte ei ole võimalik ühendada, kui ühendamise tulemusena muutub võimatuks kruntide kasutamine vastavalt sihtotstarbele. V. EHITUS 5.1. Mõisted ja üldsätted 5.1.1. Ehitis on hoone või rajatis. 5.1.2. Hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis. 5.1.3. Rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone. 5.1.4. Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis, mis likvideeritakse vallavalitsuse määratud ja ehitusloas näidatud tähtajaks. Ajutise ehitise projekteerimine, ehitamine, kasutamine ja lammutamine toimub käesoleva määruse sätete kohaselt. 5.1.5. Väikehoone on kuni 12-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga ühekorruseline keldrita hoone, mida ei kasutata elamiseks ja millel ei ole tehnilisi või avalikke funktsioone. 5.1.6. Väikehoonet võib ehitada ehitusnõuniku kirjalikul nõusolekul ilm ehitusprojekti, ehitusloa ja ehitusjärelevalveta ning võtta kasutusele ilma kasutusloata. 5.1.7. Omavoliline ehitis on ilma ehitusloata püstitatud ehitis, mis kuulub lammutamisele ehitise omaniku kulul, välja arvatud käesoleva määruse punktis 5.1.6 nimetatud juhul. 5.1.8. Ehitus ehk ehitamine on käesoleva määruse tähenduses: 1) ehitise püstitamine maa peale või maapõue; 2) olemasoleva ehitise laiendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel; 3) ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsiooniline muutmine; 4) tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustööde tegemine; 5) ehitise lammutamine. 5.1.9. Nulltsükkel on hoone suhtelisest kõrgusest 0.00 (tavaliselt esimese korruse põranda pind) allapoole jääv hoone osa. 5.1.10. Varjatud (kaetud) tööd on ehitustööd, mis kaetakse järgnevate ehitustöödega ja mille vaatlemine ei ole ilma konstruktsioone avamata võimalik. 5.1.11. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning vahetus naabruses asuvate teiste ehitiste remondiks ja hoolduseks, aga ka tulekahjude ja muude õnnetuste või avariide likvideerimiseks. 5.1.12. Hoone projekteerimisel ja/või väikehoone püstitamisel ehituskrundile tuleb jätta hoone minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist pool hoone piiripoolse osa kõrgust, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuletõrje- ja päästeamet. 5.1.13. Hoone kõik esileulatuvad osad peavad paiknema selle krundi piires, millel ta asub, kui naaberkrundile ei ole kehtestatud nendele ettenähtud spetsiaalseid servituute. 5.1.14. Ehitise kasutamine peab vastama tema otstarbele ja funktsionaalsetele nõuetele ning tagama ohutud elu-, töö- ja liikumistingimused. 5.1.15. Ehitise laiendamine, ümberehitamine ja remont tuleb teha ehitise arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust arvestades. 5.1.16. Ehituse üldist järelevalvet teostab ehitusnõunik. 5.1.17. Ehitusnõunikul on õigus: 1) nõuda ehitusprojekti kontrollimiseks vajalikke andmeid; 2) pääseda ehitustööde kontrollimiseks taktistamatult ehitisele ja selle juurde kuuluvale krundile; 3) teha ettekirjutusi ehitise omanikule või ehitusettevõtjale, kui ehitis ei ole projektikohane, ei vasta ehitusnormidele või on muutunud avariiohtlikuks, ning määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks; 4) teha vallavalitsusele ettepanek ehitusloa peatamiseks või tühistamiseks. 5.1.18. Ehitusnõuniku poolt teostatud ehitusjärelevalve kulud katab ehitise omanik vallavalitsuse kehtestatud tasumäärade alusel ja korras. 5.1.19. Uusehitusteks, juurde- ja ümberehitusteks, lammutamiseks, kaevetöödeks, samuti ehitise kasutuselevõtuks peab ehitise omanik saama loa käesoleva määrusega kehtestatud korras. 5.1.20. Ehitise kasutamine peab toimuma kasutusloa ja ekspluatatsiooni reguleerivate eeskirjade kohaselt (tuleohutus-, elektri-, gaasi- ning veetarbimise eeskirjad). 5.1.21. Ehitise ja krundi korrashoiu ja ohutuse eest ehituse ning ehitise kasutamise ja lammutamise ajal vastutab ehitise omanik; ehitustööde teostajad ja rentnikud vastutavad ehitise omaniku ees, kui seaduses või Ülenurme heakorra ja avaliku korra eeskiri ei sätesta vastutust eri juhtudel teisiti. 5.2. Ehitusprojektid 5.2.1. Ehitusprojekte või nende eriosasid võivad koostada ettevõtjad, kellel on tegevusluba projekteerimistöödeks, samuti kõrgharidusega arhitektid ja insenerid oma erialal. Ühepereelamut, kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisvat garaaþi ning teisi lihtsamaid ehitisi võib enda tarbeks projekteerida eriharidust mitteomav eraisik vallavalitsuselt taotletud ühekordse projekteerimisloa alusel. Selleks et hinnata projekteerimisloa taotleja võimet projekti koostada, tuleb loa taotlejal esitada koos avaldusega eskiis hoonest või rajatisest, mida soovitakse projekteerida. 5.2.2. Erihariduseta isikule ei anta projekteerimisluba, kui ehitise silded on üle kuue meetri või kui projekteerimisel on vaja arvestada keerukate geoloogiliste, arhitektuursete ja muude eritingimustega. 5.2.3. Erihariduseta isikute koostatud projektid peavad olema kontrollitud ja viseeritud vastavat eriala omava arhitekti või inseneri poolt. 5.2.4. Ehitusprojekti koostamise aluseks on kehtiv detailplaneering ja vajadusel planeeringu nõudeid täpsustavad projekteerimistingimused. 5.2.5. Projekteerimistingimustega kirjutatakse ette ehitiste parameetrid, ehituskujad, arhitektuursed ja kujunduslikud eritingimused ning vastavalt kehtivatele seadustele vajalike uuringute teostamise kohustused ja ühisvajaduste arvestamine. 5.2.6. Projekteerimistingimustega määratakse arhitektuursed, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning asutused, kellega tuleb projekt kooskõlastada. 5.2.7. Projekteerimistingimused kinnitab vallavalitsus. 5.2.8. Vallavalitsus väljastab projekteerimistingimused hiljemalt nelja nädala jooksul arvates taotluse esitamise päevast. 5.2.9. Projekteerimistingimused väljastatakse kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. 5.2.10. Taluhoonete projekteerimisel tuleb koos esimese taluhoone projektiga koostada talu õueplaan, kus näidatakse talu kõigi olulisemate hoonete või tehnorajatiste paigutus ning antakse lähteandmed ja tingimused nende projekteerimiseks. 5.2.11. Projekteerimistingimused kehtivad projekti koostamiseks ja ehitusloa taotlemiseks kaks aastat ja nende kehtivust võib vallavalitsus pikendada ühe aasta kaupa tingimusel, et kehtiv detailplaneering pole muutunud. 5.2.12. Projekteerija on kohustatud: 1) tagama ehitusprojekti vastavuse kehtivale detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele, kehtivatele ehitusnormidele ja standarditele; 2) järgima ehitistele püstitatud nõudeid; 3) kooskõlastama projekti kõigi projekteerimistingimustes määratud asutustega; 4) koostama ehitusprojekti sellises mahus, mis võimaldab anda hinnangut ehitisele, selle järgi ehitada ja ehitist kontrollida. 5.2.13. Ehitusprojekti esitab ehitise omanik või tema esindaja läbivaatamiseks ehitusnõunikule, kelle ülesandeks on kontrollida ehitusprojekti vastavust projekteerimistingimustele ja projekt kooskõlastada. 5.2.14. Vajadusel suunab ehitusnõunik projekti ehitusekspertiisi ja/või keskkonnaekpertiisi tegemiseks. 5.2.15. Ehituse käigus teostatavad olulised projektimuudatused, millega kaasnevad ehituse otstarbe, mahu, tehnoloogia, tarbitavate võimsuste, fassaadilahenduste ning oluline plaanilahenduse ja ehitise põhikonstruktsioonide muutus, tuleb need enne muudatuste realiseerimist ehituses kooskõlastada valla ehitusnõunikuga, kes sõltuvalt projektimuudatuste ulatusest ning iseloomust korraldab projekti täiendava läbivaatuse ja kooskõlastab projekti. VI. EHITUSEKS ANTAVAD LOAD 6.1. Ehitusluba 6.1.1. Ehitusluba on valla ehitusnõuniku poolt antav luba uusehituseks või ehitustööde tegemiseks olemasoleval ehitisel. 6.1.2. Ehitusloa taotlemine on kohustuslik käesoleva määruse punktis 5.1.8 loetletud ehitustöödeks. 6.1.3. Vallavalitsus annab ehitusloa kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. Ehitusloa saamise toiminguid võib teostada omaniku esindaja. 6.1.4. Kui ehituse ajal ehitise omanik muutub, peatab vallavalitsus ehitusloa, seejärel, täpsustanud muutunud andmeid, vormistab ehitusnõunik loa uue omaniku nimele. 6.1.5. Ehitusloa saamiseks peab ehitise omanik esitama ehitusnõunikule vastava taotluse. Loataotlusele lisatakse: 1) uusehitise puhul ehituskrundi omandiõigust või hoonestusõigust tõendav dokument, krundi geodeetiline plaan, projekt, andmed ehitustöövõtja ja omanikujärelevalve teostaja kohta, andmed ehitusregistri jaoks; 2) olemasoleva ehitise puhul ehitise omandiõigust tõendav dokument, kasutusluba, kinnitatud projekt, andmed ehitusregistri jaoks. 6.1.6. Ehitusloa taotlemisel lammutustöödeks peab ehitise omanik esitama vallavalitsusele vastava taotluse. 6.1.7. Valla ehitusnõunik vastab ehitusloa taotlusele kirjalikult hiljemalt kahe nädala jooksul arvates taotluse esitamise päevast. 6.1.8. Vallavalitsusel on õigus ehitusluba tühistada, kui: 1) ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul arvates ehitusloa väljaandmise päevast; 2) ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid; 3) ehitamisel ei ole täidetud käesolevast ehitusmäärusest tulenevaid nõudeid. 6.1.9. Ehitusloa kehtivusaja lõppemisel tuleb ehitise omanikul loa kehtivuse pikendamiseks esitada vastav taotlus koos põhjendustega. Vallavalitsus võib ehitusluba pikendada ühe aasta kaupa. 6.1.10. Ehitusloa pikendamisest keeldumise korral (käesoleva määruse punkti 6.1.8 alapunktide 2 ja 3 rakendumisel, tehniliste tingimuste aegumisel ja muudel projekti korrastamist eeldavatel juhtudel) teatab ehitusnõunik sellest kirjalikult koos keeldumise põhjendusega. 6.2. Kaevetööde luba 6.2.1. Kaevetööd tuleb kooskõlastada majandusnõunikuga. 6.2.2. Kaevetööde luba ei nõuta projektikohaste vundamendi- ja muude ehituskrundil asuvate projektikohaste süvendite kaevamisel, kui antud projektile on vallavalitsus väljastanud ehitusloa ja projekti kooskõlastamisel ei ole seatud kaevetöid piiravaid tingimusi. 6.3. Haljastustööde luba 6.3.1. Haljastustööde loa annab valla ehitusnõunik kooskõlastatult vallavalitsusega: 1) puude istutamiseks, kui see toimub ilma haljastusprojektita; 2) raieloa taotlemiseks puude mahavõtmiseks. 6.3.2. Projektidele, mille mahus on haljastustööd ja millele on antud ehitusluba, ei nõuta puude istutamiseks eraldi haljastustööde loa võtmist. 6.4. Ehitise kasutusluba 6.4.1. Ehitise kasutusluba on luba, mille ehitusnõunik annab ehitusloa alusel projektikohaselt valminud ehitisele. 6.4.2. Kasutusluba antakse pärast ehitise ülevaatamist, ehitusjärelevalve ettekirjutuste täitmist ja ehituse dokumentatsiooni üleandmist vallavalitsusele. 6.4.3. Ehitist võib kasutama hakata pärast kasutusloa saamist ja ainult kasutusloas näidatud otstarbel. Ehitise või mõne tema osa kasutusotstarbe muutmiseks peab ehitise omanik taotlema ehitusnõunikult uue kasutusloa. 6.4.4. Kui ehitist ei kasutata sihipäraselt kasutusloas näidatud otstarbel või kui ehitis on muutunud ohtlikuks inimestele, nende varale või keskkonnale, võib vallavalitsus kasutusloa puuduste likvideerimiseni peatada. VII. EHITUSTÖÖDE TEGEMISE KORD 7.1. Ehituse alustamisest teatamine Ehitise omanik on kohustatud teatama kirjalikult ehitustööde algusest valla ehitusnõunikule vähemalt kolm päeva enne tööde alustamist ja registreerima ehitustööde alustamise. 7.2. Omanikujärelevalve 7.2.1. Ehitustööde pideva järelevalve teostamiseks on ehitise omanik kohustatud määrama kooskõlastatult ehitusnõunikuga omanikujärelevalve, kelle põhikohuseks on tagada ehitustööde vastavus ehitusnormidele ja -eeskirjadele, ehitusprojektile ning töövõtulepingule. 7.2.2. Valla ehitusnõuniku ettekirjutused on omanikujärelevalve teostajale kohustuslikud. 7.2.3. Omanikujärelevalve teostaja õigused, kohustused ja vastutuse sätestavad järelevalveleping ja riiklikud ning kohalikud õigusaktid. 7.2.4. Ehitustööde tegemine ilma vallavalitsuses registreeritud omanikujärelevalveta on keelatud. Ehitise omanik on kohustatud omanikujärelevalve muutuse korral selle kooskõlastama vallavalitsuses. 7.2.5. Omanikujärelevalvet võib teostada ehitise omanikuga sõlmitud sellekohase lepingu olemasolul projekteerija või litsentseeritud järelevalveinsener. 7.2.6. Omanikujärelevalve teostaja ei tohi olla ametis ehituse töövõtja juures. 7.2.7. Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise puhul (eramu, kuni 2-kohaline garaaþ, puukuur jms.) võib omanikujärelevalvet teostada ehitise omanik. 7.3. Ehitamine 7.3.1. Ehitise omanik on kohustatud ehitustööde alustamisel krundile kogu ehituse ajaks välja panema plakati informatsiooniga ehitise omaniku, ehitusettevõtja, ehitusloa, ehituse lõpetamise tähtaja ja ehitise otstarbe kohta. 7.3.2. Ehitustöid võivad teha vastavat tegevusluba omavad ettevõtjad, kes võivad teha ainult neid töid, mille tegemiseks on väljastatud tegevusluba ja mille juhtimiseks on ettevõtjal vastava eriala spetsialistid. 7.3.3. Ehitusettevõtja on kohustatud ehitamise käiku dokumenteerima, ehitama projektikohaselt ning hoidma korras ehitist ja ehitusplatsi. 7.3.4. Ehitusettevõtja on kohustatud likvideerima garantiiajal ilmnenud puudused. Ehitise garantiiaeg on vähemalt kaks aastat kasutusloa andmise hetkest. 7.3.5. Ühepereelamu, suvila, aiamaja, kasvuhoone, kuni kahe sõiduautokohaga garaaþi ja väikehoone ehitustöid võivad teha ja juhtida nende omanikud. 7.3.6. Korterite ümberehitamine, kui muudetakse korterite planeeringut uute avade lõhkumisega mittekandvatesse seintesse või kui lammutatakse mittekandvaid seinu, on lubatud ilma projektita kooskõlastatult valla ehitusnõunikuga. 7.3.7. Kui korteri ümberehitamisel muudetakse fassaade või ruumide otstarvet, tehakse kandekonstruktsioonidesse avasid, on nõutav projekti ja ehitusloa olemasolu ning selline töö toimub kooskõlastatult ehitusnõunikuga vallavalitsuse poolt kehtestatud korras. 7.3.8. Naaberkruntide vaheliste tarade ja piirete ehitamine peab toimuma naabritevahelisel kokkuleppel ja asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1977, 52, 833) kohaselt. 7.3.9. Valla ehitusnõuniku ettekirjutuste täitmine on ehitise omanikule, omanikujärelevalve tegijale ja ehituse ettevõtjale kohustuslik. 7.3.10. Ehitusele vee, soojus- ja elektrienergia andmine ning müügilepingute sõlmimine, kui ehitisel puudub ehitusluba või ei ole ehituse algust registreeritud vallavalitsuses, on keelatud. 7.4. Ehitise ülevaatus ja kasutuslubade andmine 7.4.1. Ehitist võib kasutusele võtta ainult ehitusnõuniku poolt väljastatud kasutusloa alusel ja seda võib kasutada ainult kasutusloas märgitud otstarbel. 7.4.2. Ehitist võib kasutusele võtta ka valminud osade kaupa pärast nende ülevaatust ning kasutusloa saamist. 7.4.3. Ehituse ülevaatuse korraldamiseks peab ehitise omanik esitama vallavalitsusele viis päeva enne ülevaatuse toimumist alljärgnevad dokumendid: 1) ehitusluba; 2) ehitise mahamärkimise akt (uusehitisel); 3) ehitusprojekt; 4) ehituse täitedokumentatsioon; a) ehitustööde päevikud (v.a. eramu ehitaja); b) varjatud tööde aktid (v.a. eramu ehitaja); c) teostus- ja kontrollmõõdistamise joonised; d) eritööde vastuvõtuaktid ja seadmete ekspluatatsioonivõtuload; e) vee- ja kanalisatsioonitorustike valdajate õiendid ja load energiaressursside kasutamise alustamiseks; 5) tehniliste seadmete ja süsteemide katsetuste aktid ja nende kasutusload; 6) tervisekaitse, päästeameti, tuletõrje järelevalve, keskkonnakaitse, töökaitse ja vastavalt vajadusele teiste asjassepuutuvate järelevalveasutuste õiendid ehitise kasutuskõlblikkuse kohta; 7) projekteerijate õiendid tehtud tööde vastavusest projektile. 7.4.4. Ehitise omanik kooskõlastab ehitusnõunikuga ülevaatuse toimumise aja ja teostajad. 7.4.5. Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse akt, mille üks eksemplar kuulub säilitamisele vallavalitsuses. 7.5. Ehituse dokumentatsiooni säilitamine 7.5.1. Ehituse omanik on kohustatud tagama kogu ehitusprojekti säilimise. 7.5.2. Vallavalitsus peab säilitama kogu ehitusprojekti ja ehitusega seotud dokumentatsiooni ehitise olemasolu jooksul. 7.6. Ehitusregister 7.6.1. Ehitusregistrit peab valla ehitusnõunik. 7.6.2. Ehitusnõunik annab pärast ehitisele kasutusloa andmist registreerimiskaardi üle hooneregistri pidajale. 7.6.3. Ehitise andmete muutumisel ehitamise ajal on ehitise omanik kohustatud informeerima ehitusregistri pidajat muutunud andmetest. VIII. KRUNDI JA EHITISE KORRASHOID JA KASUTAMINE 8.1. Ehitise omaniku kohustused 8.1.1. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. 8.1.2. Ehitise omanik peab tagama ehitise kasutusloakohase kasutamise. 8.1.3. Ehitise omanik peab tagama ehitise kasutuse ja korrasoleku kontrollimiseks ehitusjärelevalve töötaja ja teiste valdkondade järelevalve teostajate juurdepääsu ehitisele ja ehitisega seotud dokumentatsioonile. 8.1.4. Ehitise omanik on kohustatud lammutama omavolilise või ajutise ehitise ehitusnõuniku ettekirjutusega määratud tähtajaks. 8.1.5. Kui ehitise omanik ei lammuta omavolilist või ajutist ehitist ehitusnõuniku poolt määratud tähtajaks, võib vallavalitsus korraldada selle lammutamise omaniku kulul. 8.1.6. Kui ehitis on muutunud keskkonna- või avariiohtlikuks, peab omanik või ehitusettevõtja ohu kohe kõrvaldama. 8.1.7. Ehitisel peab olema korrastatud ja hooldatud välimus. 8.2. Krundi ja ehitise korrashoiu järelevalve 8.2.1. Ehitise ja krundi korrashoiu järelevalvet teostavad vallavalitsuse töötajad ametijuhendi alusel ja piirkonna kordnik. 8.2.2. Järelevalve teostajad võivad ehituskrundi ja ehitise õiguspäraselt valdajalt nõuda: 1) krundi ja ehitise kasutuselevõtu peatamist või piiramist, kui nende kasutamine võib põhjustada ohtu inimestele või keskkonna seisundile, ohtlike või risustavate materjalide ja ainete kõrvaldamist krundilt; 2) lagunenud kasutusohtlike või loata ehitatud hoonete ja rajatiste likvideerimist; 3) ehitise kasutusomaduste vastavusse viimist sellekohaste eeskirjade ja normidega. IX. VASTUTUS MÄÄRUSE RIKKUMISE EEST Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsiplinaarvastutuse.