Teede- ja Sideminister — Ohtliku kauba sadamas vastuvõtu, töötlemise, hoiustamise ja väljastamise eeskirja kinnitamine — RTL, 40, 202

Võttes aluseks sadamaseaduse (RT I 1997, 77, 1315) paragrahvi 14, määran: 1. Kinnitada «Ohtliku kauba sadamas vastuvõtu, töötlemise, hoiustamise ja väljastamise eeskiri» (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks teede- ja sideministri 17. mai 1994. a. määrusega nr. 25 (RTL 1994, 37, lk. 1267) kinnitatud «Ohtliku kauba sadamas vastuvõtu, töötlemise, hoiustamise ja väljastamise eeskiri». 3. Kontroll käesoleva määrusega kinnitatud eeskirja täitmise üle panna Veeteede Ametile. Minister Raivo VARE Kantsler Ruth MARTIN Kinnitatud teede- ja sideministri 26. jaanuari 1998. a. määrusega nr. 4 Ohtliku kauba sadamas vastuvõtu, töötlemise, hoiustamise ja väljastamise eeskiri 1. Üldsätted 1.1. Ohtliku kauba sadamas vastuvõtu, töötlemise, hoiustamise ja väljastamise eeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab kaubandusliku meresõidu ülesannetega sadamas nõuded sadama valdajale, tema esindajale või mõnele teisele sadamateenuste osutajale, reederile või laeva kaptenile ning ohtliku kauba sadamasse sisseveoga ja sadamast väljaveoga tegelevale ettevõtjale. 1.2. Eeskirjas kasutatakse järgmisi lühendeid ja mõisteid: BC Code (Code of Safe Practice for Solid Bulk Cargoes) -- tahkete puistekaupade veo ohutuseeskiri. Ohtlikud puisteained koos oma koodnumbritega -- BC no. on loetletud lisas B. BCH Code (Code for the Construction and Equipment of Ships Carrying Dangerous Chemicals in Bulk) -- ohtlikke kemikaale puiste- või vedellastina vedavate laevade tarindite ja seadmete eeskiri. Gas Carrier Code (Code for the Construction and Equipment of Ships Carrying Liquefied Gases in Bulk) -- veeldatud gaase vedavate laevade tarindite ja seadmete eeskiri. IBC Code (International Code for the Construction and Equipment of Ships Carrying Dangerous Chemicals in Bulk) -- rahvusvaheline eeskiri ohtlikke kemikaale puiste- või vedellastina vedavate laevade (ehitatud 1986. a. 1. juulil või hiljem) tarindite ja seadmete kohta. IGC Code (International Code for the Construction and Equipment of Ships Carrying Liquefied Gases in Bulk) -- rahvusvaheline eeskiri veeldatud gaase vedellastina vedavate laevade (ehitatud 1986. a. 1. juulil või hiljem) tarindite ja seadmete kohta. IMDG Code (International Maritime Dangerous Goods Code) -- rahvusvaheline ohtlike kaupade mereveo eeskiri koos lisadega. IMO (International Maritime Organization) -- Rahvusvaheline Mereorganisatsioon. IMO laevasoovitused -- soovitused trümmi, mahutisse, pumbaruumi, kütusemahutisse, kohverdami, karpkiilu, ballastimahutisse ja muudesse suletud ruumidesse sisenemise kohta (Recommendations for Entering Cargo Spaces, Tanks, Pump-rooms, Fuel Tanks, Cofferdams, Duct Keels, Ballast Tanks and similar enclosed Compartments, IMO). IMO laevasoovitused on toodud BC Code'i lisas F. IMO sadamasoovitused -- soovitused ohtlike ainete ohutu veo, töötlemise ja ladustamise kohta sadamas, IMO (MSC/Circ. 675 Recommendations on the Safe Transport, Handling and Storage of Dangerous Substances in Port Areas, IMO, 1995). MARINE POLLUTANT -- tekst kolmnurksel märgil näitab, et aine on IMO poolt kantud merereostusainete loetellu. Märk peab peal püsima ja olema loetav ka pärast pakendi kolmekuulist viibimist merevees. MARPOL 73/78 (International Convention for the Prevention of Pollution from Ships, 1973/78) -- Rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta, 1973/78. Ohtlik aine on keemiline ühend või ühendite segu, mis võib kahjustada inimest, keskkonda või omandit oma plahvatus-, tule-, kiirgusohu või mõne muu ohuteguri tõttu. Eeskirjas haarab mõiste ohtlik aine ka mõisted ohtlik jääde, heide, materjal, toode või ese. Ohtlik kaup on nii pakendis kui ka ilma pakendita (gaasina, vedel- või puistelastina) veetav ohtlik aine. Ohtliku kauba mereveol on kasutusel mõiste lasti täpne nimetus (the proper shipping name of cargoe), mis võib kokku langeda mõistega ohtliku aine õige nimetus. Ohtliku aine õige nimetus (the proper shipping name) on kauba nimetus selle deklareerimisel ohtliku kaubana, mis esineb mõnes Eesti Vabariigi poolt tunnustatud rahvusvahelises veoeeskirjas, näiteks IMDG Code. Ametlikes ja tehnilistes dokumentides ei ole lubatud piirduda ainult ohtliku aine kaubandusliku nimetusega. Pakitud ohtlik kaup on (teisaldatav) kaubaüksus (võib olla ka pake), milles olev ohtlik aine on pakitud vastavalt IMDG Code'i nõuetele. Segregeerimine -- IMDG Code's kasutatav mõistena, mis haarab ohtliku kaubaga kaubaüksuste eraldamist omavahel ja teistest kaupadest. UN number -- ohtliku aine koodnumber, mis on talle antud ÜRO soovitustes ohtlike ainete veo kohta (Recommendations on the Transport of Dangerous Goods). Eriti ohtlik aine on oma põhiohuteguri alusel IMDG Code'is paigutatud kas klassi 1 (explosives -- lõhkeained ning plahvatusohtlikud ained ja esemed) või klassi 6.2 (infectious substances -- nakkusohtlikud ained ja kultuurid) või klassi 7 (radioactive materials -- radioaktiivsed ained), mille eriaktiivsus on 70 kBq/kg või kõrgem või on merereostusaine (IMDG Code'is omab lisatähist PP või IBC Code'is keskkonnaohtlikkuse kategooriat A). 1.3. Sadamas kohaldatakse eeskirja mis tahes kauba suhtes, mis on ohtlik alljärgnevas nimistus esineva ühe või mitme ohtliku aine sisalduse tõttu: 1.3.1. Ohtlik aine, mida nimetab IMDG Code. 1.3.2. Ohtlik gaas, mida nimetab Gas Carrier Code või IGC Code. 1.3.3. Ohtlik vedelik, mida nimetab BCH Code, IBC Code või MARPOL 73/78 lisa II. 1.3.4. Nafta või naftasaadus, mida nimetab MARPOL 73/78 lisa I, ka laeva omatarbeks võetav kütus. 1.3.5. Ohtlik tahke puisteaine, mida nimetab BC Code'i lisa B. 1.3.6. Aine, mis oma füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste poolest peaks kuuluma mõnda punktides 1.3.1--1.3.5 nimetatud ainete hulka. 1.3.7. Tühi pakend (mahuti, konteiner, teisaldatav mahuti, paakauto jm.), mis sisaldas punktides 1.3.1--1.3.6 nimetatud ohtlikku ainet, seni kuni ta ei ole piisavalt puhastatud ohtliku aine jääkidest ja aurudest või/ja on see pakend täidetud ohutu ainega nii, et ohtlikust ainest tingitud võimalik oht on täielikult kõrvaldatud ning see on dokumentaalselt tõestatud. 1.3.8. Aine või toode, mis ei esine punktides 1.3.1--1.3.6, kuid sisaldab vees lahustuvat lämmastikku üle 7% või fosforit üle 3% või neid kokku üle 8% või on püsikindel naftalaadne valmistis, millest destilleerub 340 oC juures vähem kui 50% ja 370 oC juures vähem kui 95% ning seetõttu nõuab sadamas hoidmisel, laadimisel või lossimisel tavalisest rangemate abinõude rakendamist pinna- ja põhjavee kaitseks. 1.4. Ohtlike ainete klassifitseerimisel ja eeskirja täitmisel juhindutakse järgmistest rahvusvahelistest eeskirjadest: rahvusvaheline ohtlike kaupade mereveo eeskiri (IMDG Code) koos lisadega, tahkete puistekaupade veo ohutuseeskiri (BC Code), veeldatud gaase vedavate laevade tarindite ja seadmete eeskiri (IGC Code), rahvusvaheline eeskiri ohtlikke kemikaale puiste- või vedellastina vedavate laevade tarindite ja seadmete kohta (IBC Code). 1.5. Kui eeskiri ja punktis 1.4 nimetatud eeskirjad ning IMO soovitused käsitlevad ühte ja sama nõuet erinevalt või eri mahus, siis tuleb rakendada rangemat või täpsemalt esitatud nõuet. 1.6. Kaupa, mis punkti 1.3.6 alusel on ohtlik, võib käsitleda mitteohtlikuna, kui selle kohta on olemas valmistaja maa pädeva riigiasutuse kirjalik kinnitus. 1.7. Klassi 1, 6.2 või 7 kuuluv eriti ohtlik aine ei kuulu sadamas hoiustamisele ja selle sadamas vastuvõtt, töötlemine ja väljastamine kooskõlastatakse 1. klassi aine puhul Päästeametiga, 6.2 klassi aine puhul Tervisekaitseinspektsiooniga ja 7. klassi aine puhul Keskkonnaministeeriumi, Päästeameti ja Tervisekaitseinspektsiooniga. 1.8. Reisijate teenindamisega samaaegselt on keelatud sadamas hoida ja laevale laadida ammooniumnitraati (klass 5.1), kui selleks ei ole Päästeameti nõusolekut. 1.9. Ammooniumnitraadi (klass 5.1) suurim lubatud ladustamiskogus sadamas on 4000 t, suuremate koguste ladustamiseks on vajalik Päästeameti nõusolek. Ühte auna (laiusega 5 pehmet vahekonteinerit) on lubatud paigutada kuni 1000 t ammooniumnitraati. Aunadevaheline kaugus peab olema vähemalt 1 meeter. 1.10. Töötajad, kelle otsene töö on seotud ohtliku kaubaga, peavad olema teadlikud käideldava kaubaga seotud ohtudest, nende ohtude vältimise võtetest ja tegutsemisest ohuolukorras ning õnnetuse korral. 1.11. Kui tervisekaitset sätestavates õigusaktides puudub piisav teave ohtliku kauba kohta, siis annab vajalikku teavet ja nõu Tööinspektsioon ja Tervisekaitseinspektsiooni. 2. Ohtlike kaupade vastuvõtt ja väljastus sadamas 2.1. Ohtlikku kaupa on lubatud sadamas vastu võtta, hoiustada ja veoks väljastada, kui selle kohta ei laiene Eesti õigusaktidega või sadama valdaja poolt kehtestatud keeld või piirang. 2.2. Sadamas vastuvõetav pakitud ohtlik kaup peab olema nimetatud, pakitud ja märgistatud (varustatud siltidega ja plakatitega) IMDG Code'i nõuete kohaselt, kui see ei ole kehtiva(te) riikidevahelis(t)e lepingu(te) raames teisiti kokku lepitud. 2.3. Merereostusainete loetelus nimetatud ainet sisaldav kaubaühik peab olema varustatud märgiga MARINE POLLUTANT. Seda nõuet ei saa välistada ükski seadusandlik akt ega kokkulepe. 2.4. Kui ühte kaubaühikusse on nõuetekohaselt kokku pakitud mitu erinevat ohtlikku ainet, siis tuleb seda kaubaühikut käidelda temas leiduva, kõige rangemate ohutusnõuete järgimist nõudva ohtliku aine järgi. 2.5. Kui sadamasse saabub ohtlik kaup, mille pakkimisel, kokkupakkimisel, deklareerimisel või/ja millest etteteatamisel on eiratud kehtivaid seadusi ja eeskirju, siis võib keelduda selle kauba sadamas vastuvõtmisest. 2.6. Nii meritsi kui ka maitsi saabuvast ohtlikust kaubast tuleb sadamale ette teatada vähemalt 10 ööpäeva; leppeliselt võib seda lühendada 24 tunnini. Kui planeeritud merereisi kestus on alla 24 tunni, siis ohtlike kaupade puhul, mis ei ole punktis 2.7.1 nimetatud, võib teate laevas olevast ohtlikust kaubast saata sihtsadamasse hiljemalt laeva väljumisel laadimissadamast. 2.6.1. Teade saabuvast ohtlikust kaubast peab sisaldama ohtliku aine õiget nimetust ja UN numbrit (selle olemasolul), ohtliku aine klassi või alaklassi, teavet ohtliku aine leekpunkti kohta ning kauba kogust. Kui antud kauba vastuvõtt sadamas nõuab teatud eritingimuste täitmist, siis tuleb märkida ka need eritingimused. Laevaga saabuva pakitud ohtliku kauba kohta tuleb lisaks eeltoodule teatada veel ohtliku aine lisaohutegurid, selle pakendusrühm ja ohtlikku ainet sisaldavate kaubaüksuste arv. 2.6.2. Eelteade peab täiendavalt sisaldama 1. klassi (plahvatusohtlikud ained ja esemed) kauba iga artikli kohta alaklassi (kasutatakse ka mõistet division) koos sobivusrühma tähisega ja netokogusega. 2. klassi (gaasid) tuleb näidata gaasi veotingimused (rõhu all, veeldatud rõhu all, jahutamisega veeldatud või lahustatud rõhu all). Radioaktiivsete materjalide (7. klass) korral tabeli number (schedule number). 2.6.3. Eriti ohtliku aine käsutusõigust omav isik või tema esindaja peab saama sadamasse saatmiseks eelneva nõusoleku sadama valdajalt ja lisaks klassi 1 aine puhul Päästeametilt, 6.2 klassi aine puhul Tervisekaitsekeskuselt ja 7. klassi aine puhul Keskkonnaministeeriumilt, Päästeametilt ja Tervisekaitseinspektsioonilt ning keskkonnaohtliku aine korral (vt. punkti 1.2 «eriti ohtlik aine») Keskkonnaministeeriumilt. 2.6.4. Eelteated ohtliku kauba saabumisest saadetakse sadamakaptenile, kui sadama töökorraldusega ei ole määratud teine isik. 2.7. Sadama valdaja on kohustatud pärast punktis 2.6 toodud teate saamist sellest informeerima Päästeametit ja Tervisekaitseinspektsiooni vähemalt 24 tundi enne ohtliku kauba saabumist sadamasse ning toimima vastavalt nende ettekirjutustele. 2.7.1. Sadama valdaja peab vähemalt 24 tundi ette teavitama sadama piirkonda teenindavat Tervisekaitseinspektsiooni klassi 6.1 toksilise aine saabumisest (välja arvatud märkusega «piiratud kogustes» või «in limited quantities») või klassi 6.2 nakkusohtliku aine saabumisest, ja kohalikku Päästeametit 1.1 klassi (massiplahvatusohtlik) lõhkeaine, 2. klassi mürgiste (klass 2.3) ja põlevgaaside (klass 2.1) koguses üle 5000 kg, klassi 3.1 eriti tuleohtlike vedelike leektäpiga alla --18 oC koguses üle 25 000 kg, klassi 4.1 isereageerivate ainete UN numbritega 3221 kuni 3240 (viimane kaasa arvatud) koguses üle 1000 kg, klassi 5.2 orgaaniliste peroksiidid koguses üle 1000 kg, klassi 6.2 nakkusohtlike ainete või 7. klassi III kategooria radioaktiivsete ainete ja erisaadetiste üle 2 mSv pakendi pinnal, saabumisest. 2.8. Kõik ohtliku kauba saabumise eelteated ja laevade ohtliku kauba manifestide koopiad säilitatakse eraldi vähemalt 10 aastat. 2.9. Sadamakapten peab olema ette teavitatud ohtliku kauba laadimistööde algusest ja vähemalt 3 tundi ette teavitatud ohtliku kaubaga laeva lahkumisest sadamast. 3. Ohtliku kauba hoiustamine sadamas 3.1. Ohtlikku kaupa võib hoida sadama laoplatsil vigastamata pakendis, selleks rajatud mahutites või puistena eraldi asuvas, ohutusnormide järgi ehitatud või kohandatud hoiukohas. Hoiukoht peab võimaldama eri liiki ohtlike kaupade nõuetekohast segregeerimist (vt. punkti 6). Segregeerimisnõue kehtib ka ohtliku ainega raudteevaguni, sõiduki ja selle haagise, poolhaagise, konteineri, teisaldatava paagi, paakkonteineri, anumate kogumi ja teiste kaubaüksuste kohta (vt. ka punkti 2.4). Hoiukoht või ladu peab olema varustatud selgelt nähtavate ning ohu liigist informeerivate hoiatussiltidega või/ja -tahvlitega, kaitse- ning abivahenditega, mis võimaldavad vältida seal hoitavast kaubast tulenevat ohtu ja kiiresti kõrvaldada õnnetusjuhtumi tagajärgi. Hoiukoha kohta peab olema koostatud juhend tegutsemiseks ohuolukorra või õnnetuse korral. Juhend peab olema kättesaadav kõigile ohtliku aine käitlemisega seotud isikutele. 3.1.1. Kui puuduvad õigusaktidega kehtestatud normid ohtliku kauba ladustmise kohta, siis tuleb lao ehitus- või ümberehitusprojekti koostamisel, hoiukoha ehitamisel või ümberehitamisel, kaitse- ja abivahenditega seadmestamisel ning hoiatussiltidega või/ja -tahvlitega varustamisel järgida tunnustatud ehitusohutuse ja keskkonnaohutuse norme ning arvestada rahvusvaheliselt heakskiidetud praktikat. 3.1.2. Ohtlikku kaupa võib ladustada merekõlblikus ujuvvahendis konkreetse kauba vedu lubava ja kehtiva tunnistuse olemasolul, mille on ujuvvahendile välja andnud Eesti Vabariigi poolt volitatud klassifikatsiooniühing või Veeteede Amet. Ujuvvahendit tohib lastida kuni laadungimärgiga lubatud piirini. 3.2. Ohtliku aine hoiukoht peab olema paigutatud sinna, kuhu liikurpäästevahendid ligi pääsevad. Kõrvalised isikud ei tohi ohtliku aine hoiukohta pääseda. 3.3. Kõigi sadama hoiukohta paigutatavate ohtlike kaupade kohta tuleb pidada laoarvestust, mille vorm on vaba. Iga kaubaüksuse kohta on vajalikud järgmised andmed: kauba saabumise ja ärasaatmise kuupäev, ohtliku aine õige nimetus, (olemasolule) UN number, kogus, asukoht sadamas. Kui aine on mitmeti ohtlik, siis märgitakse ära ka teised ohutegurid. Lisaks tuleb üles märkida ka kaubaüksuse (sõiduk, haagis, raudteevagun, konteiner, teisaldatav paak, paakkonteiner, anumate kogum jms.) nimetus ja registreerimisnumber või muu number. 3.3.1. Õnnetuse korral ohtlike ainetega peab ohtliku kauba laoseis olema lihtsalt tuvastatav päästetööde tegijale ja õnnetusjuhtumi tagajärgede kõrvaldajale. 3.3.2. Ohtliku kauba laoarvestust säilitatakse kümme aastat pärast viimast sissekannet. 3.4. Ohtlikku kaupa sisaldavat vigastatud pakendit ei ole lubatud laeval, laos või hoiukohas parandada, välja arvatud juhud, kui see väldib suuremat ohtu inimestele või/ja keskkonnale ja laevale. Pakendi remont registreeritakse laoraamatus. 3.5. Ohtliku kauba vigastatud pakendit võib parandada ja kaupa ümber pakkida sadama valdajaga kooskõlastatud kohas ja korras. Ümber pakkida võib ohtlikku kaupa ainult märgistuseta pakendisse. Ohtlik kaup tuleb pakkida ja märgistada koheselt vastavalt kauba edasisaatmisviisi nõuetele. 3.5.1. Tühjendatava ohtliku kauba pakendile peab märgistus jääma kuni pakendi täieliku tühjendamiseni ja puhastamiseni ning pärast seda tuleb märgistus kohe ja täielikult eemaldada või maskeerida. 3.5.2. Ohtliku kauba jääkide ja sellega saastatud heitmete kogumisel, kahjutuks tegemisel ja kõrvaldamisel tuleb juhinduda jäätmeseadusest ja selle alamalseisvatest aktidest. 3.6. Ohtliku kauba olemasolul sadamas on lubatud teha töid lahtise tulega (ka kuumneetimist) ainult sadama valdaja või tema poolt volitatud isiku (sadamakapten) kirjalikul loal. 3.7. Ohtliku vedeliku ja gaasi hoidla ning selle juurde kuuluvad torujuhtmed ning abiseadmed peavad nii tehniliselt kui ka keskkonnaohutuse seisukohast vastama õigusaktidega kehtestatud normidele. Riiklike normatiivaktide puudumisel juhindutakse rahvusvaheliselt üldtunnustatud normidest ja heast inseneripraktikast. 3.7.1. Vedelike laadimiseks (lossimiseks) tankeritele tuleb eelistatult kasutada sobivast materjalist laadimisvart. Laadimisvoolikud peavad olema laaditavale kemikaalile vastupidavast materjalist, sertifitseeritud ning vähemalt kord aastas hüdrostaatiliselt katsetatud 1,5-kordsele maksimaalsele töörõhule, kui kasutamiseeskiri ei sätesta teisiti. 3.7.2. Alla 60 oC leekpunkti omavate naftadestilleerimise produktide ja teiste halva elektrijuhtivusega vedelkemikaalide korral peab laadimisvoolik olema elektrit juhtivast materjalist, kuid olema varustatud isoleeriva seibiga, mille takistus ei tohi olla alla 1000 oomi. Tanker peab olema kaldast elektriliselt isoleeritud. Tähelepanu! Kui tanker ühendatakse kaldaga maandusjuhtme abil, siis tuleb seda teha läbi I ohutsooni nõuetele vastava maanduslüliti ning torustikus ei tohi kasutada isoleerivat seibi. Rangelt tuleb jälgida, et maandusjuhtme ühendamise ajal oleks maanduslüliti katkestusasendis. 3.7.3. Kui üle 60 oC leekpunktiga vedeliku laadimistemperatuur on vähem kui 10 oC allpool vedeliku tegelikku leekpunkti, siis tuleb seda vedelikku käsitleda kui kergestisüttivat vedelikku leekpunktiga alla 60 oC. 4. Ohutuse korraldamine sadamas 4.1. Ohutuse nõuded ohtlike ainete käitlemisel sätestab sadamaeeskiri, milles täpsustatakse sadamateenuseid osutavate ettevõtete kohustused ja vastutus ohtlike kaupade vastuvõtul, töötlemisel, hoiustamisel, väljastamisel ning ohtlike kaupade käitlemisega seotud teabe vahetamise kord sadama valdaja ja sadamateenust osutava ettevõtja vahel. 4.1.1. Sadama valdaja määrab vastutava isiku ohtlike kaupade alal. 4.1.2. Sadamateenuseid osutav ettevõtja määrab vastutava isiku ohtlike kaupade alal ja teatab sadama valdajale tema rekvisiidid. 4.2. Sadama valdaja koordineerib ja kontrollib vastavalt kehtivatele seadustele, juhendmaterjalidele ja sadamaeeskirjale ohtlike kaupade nõuetekohast etteteatamist, töötlemist ja hoidmist ning ohtlike kaupade arvestuse pidamist, vastuvõtmist ja ärasaatmist nii meritsi kui maitsi. 4.2.1. Ohtliku kauba käitleja peab ohtlike kaupade arvestust ohtlike kaupade õigete nimetuste järgi, näidates ära ohuklassid ja kogused ning esitab sadama valdajale sadamaeeskirjas sätestatud korras aruande ohtliku kauba liikumise kohta mitte harvemini kui kord aastas. 4.2.2. Sadama valdaja juures peab teave ohtlike kaupade liikumise kohta olema kättesaadav audiitorile või järelevalvetöötajale. 4.3. Ohtliku kauba käitleja peab arvestama ohtlikust kaubast tulenevate teadaolevate ohtudega ning tegema kõik endast oleneva, et tagada sadamas ja selle läheduses inimeste ja keskkonna ohutus. 4.4. Ohtliku kauba käitleja korraldab juhendite koostamise ohuolukorras tegutsemiseks ja avariide likvideerimiseks ning kooskõlastab need sadama valdajaga. 4.5. Ohtlike kaupadega tegelevatele töötajatele tuleb korraldada kursuseid Keskkonnaameti ja Veeteede Ameti poolt heakskiidetud programmi alusel nii, et iga töötaja osaleks taolistel kursustel vähemalt korra viie aasta jooksul. Sadamas korraldatavate praktiliste õppuste kavasse lülitatakse harjutusi, mis on seotud antud sadamas käideldavate ohtlike ainetega. 4.6. Sadamas ohtliku kauba käitleja peab tagama, et sadama territooriumile ei satuks vale märgistusega ohtlikku kaupa või vale ohumärgistusega veovahendeid. 4.7. Ohtliku kauba käitlemisega tegelev ettevõtja peab tagama, et tööl ohtliku ainega otseselt kokkupuutuv inimene oleks varustatud töö ja ohtliku aine iseloomule vastava kaitseriietusega ning -vahenditega. 4.8. Sadama valdaja peab teavitama sadamateenuseid osutavaid ettevõtjaid tema käsutuses olevatest rahvuslikest ja rahvusvahelistest õigusaktidest ja muudest vajalikest dokumentidest, mis puudutavad sadamas käideldavat (ka planeeritavat) ohtlikku kaupa. 4.8.1. Sadamateenuseid osutaval ettevõtjal peab olema piisav teabematerjal, mis on vajalik kauba ohutuks käitlemiseks. 5. Ohtlike kaupade töötlemine (lastimine ja lossimine) 5.1. Laev lastitakse või lossitakse ohtliku kaubaga vastavalt sadamas kehtestatud eeskirja(de)le. 5.1.1. Tanker (nafta-, keemia- ja gaasi-) lastitakse ja lossitakse selleks nõuetekohaselt ehitatud või kohandatud kai ääres. Kui lastitav/lossitav kaup, arvestades selle omadusi, jääb vette sattudes ujuma (ei lahustu ega aurustu täielikult), peab lastimisoperatsioonide eest vastutav ettevõtja kindlustama kaitseboomide kiire paigaldamise reostuse lokaliseerimiseks. 5.1.2. Tankerite lastimisest/lossimisest merel väljaspool sadamat tuleb eelnevalt teatada Mereinspektsioonile. 5.1.3. Kui toimub tuleohtliku või tulekartliku kauba lastimine/lossimine tankerile või balkerile, peab hädaolukorras olema kättesaadav vedurlaev. 5.1.4. Enne tankeri või balkeri lastimise/lossimise alustamist peab olema täidetud teede- ja sideministri poolt kinnitatud vormi kohane laeva/kalda ohutuse kontroll-leht. Koopia säilitatakse operaatorfirmas vähemalt 30 päeva. 5.2. Punkti 5.1 sättest võib kõrvale kalduda juhul, kui see võimaldab vältida suuremat ohtu inimestele ja/või keskkonnale või kui tegu on merepäästetöödega. 5.3. Ohtliku kaubaga tegelev töötaja peab läbima arstliku läbivaatuse vastavalt Tervisekaitsekeskuse poolt kehtestatud korrale. Ohtliku kaubaga tegelev töötaja ei tohi olla alkoholi- või/ja narkootikumijoobes või joobe jääknähtudes. Suitsetada võib ainult selleks eraldatud kohas. 5.4. Nii kail kui ka laeval tuleb võimaluse korral vältida mis tahes kauba tõstmist üle ohtliku kauba. 5.5. Kui laeva lastiks on nii ohtlik kui ka eeskirja mõttes ohutu kaup, siis on soovitatav ohtlik kaup lastida viimasena ja lossida esimesena. 5.6. Tuleb vältida ohtliku kauba lastimist ja lossimist riski suurendavates ilmastikuoludes. 5.7. Puistelastina veetavaid ohtlikke kaupu tuleb lastida ja lossida nii, et tekiks võimalikult vähe tolmu või/ja tolm ning puistematerjal ei satuks atmosfääri, maapinnale või/ja vette. Põleva puistematerjali puhul tuleb vältida plahvatusohtliku õhu ja tolmu segu tekkimist. 5.8. Sisenemisel kinnisesse hoidlasse, mahutisse, kaevu või mõnda teise halvasti tuulutatud ruumi, kus hoitakse hapnikku neelavat või/ja mürgist auru või/ja gaasi eraldavat ainet või/ja kui ruumist on õhk välja tõrjutud, järgitakse IMO ohutusnõudeid. 6. Sadama hoiukohas ohtlike kaupade segregeerimisnõuded 6.1. Ohtlik kaup paigutatakse hoiukohta ja segregeeritakse sadama valdajaga kooskõlastatult. 6.2. Ohtlike kaupade segregeerimisel hoiukohas tuleb juhinduda eeskirja lisas toodud tabelist. Kui hoiukohana kasutatakse punktis 3.1.2 nimetatud ujuvvahendit, siis tuleb segregeerimisel juhinduda IMDG Code'i 1. köite lõikudes 14 ja 15 toodud nõuetest. 6.3. Ohtlikku ainet sisaldavad kaubaüksused segregeeritakse järgmiste üldsätete kohaselt: 6.3.1. Kaubaüksuse puhul, mis sisaldab mitme ohuteguriga ohtlikku ainet, lähtutakse kõige rangemaid segregeerimisnõudeid esitavast ohutegurist. Kui kaubaüksuses on erinevad ohtlikud ained, siis toimitakse nii nagu on sätestatud punktis 2.4. 6.3.2. Eri klassidesse kuuluvaid pakitud ohtlikke aineid (kaubaüksusi) ei tohi hoiustada üksteise peal. See nõue kehtib ka kaubaüksuste kohta, mis sisaldavad samasse klassi kuuluvaid kuid erinevate lisaohuteguritega ohtlikke aineid või kuuluvad need ained 8. klassi. 6.3.3. Ohtlikke aineid sisaldavaid konteinereid, teisaldatavaid paake ja paakkonteinereid ei tohi hoiustada üksteise peal, laduda riita või toetada üksteise najale. Sadama eeskirjas võib teha erandi kinnistele konteineritele, mis sisaldavad sama klassi ohtlikke aineid. Konteiner tuleb ladustada nii, et tema uksele (ustele) ja kahele küljele pääseks vabalt ligi. 6.3.4. Mürgine ohtlik kaup (klass 6.1 ja 2.3) tuleb segregeerida toiduainetest ja loomasöödast tabelis (lisa) toodud eraldustähise S kohaselt. 6.3.5. Ohtlike ainete, välja arvatud punktis 6.3.4 mainitute korral, segregeerimisnõuded ei ole kohustuslikud kaupade sadamasisesel veol. 6.3.6. Kaubaüksuse seisundi ja märgistuse kontrolliks peab iga kaubaüksuse ümber olema vähemalt 1 m laiune läbikäik. Lisa «Ohtliku kauba sadamas vastuvõtu, ümberlaadimise, hoiustamise ja väljastamise eeskirja» juurde TABEL OHTLIKKU AINET SISALDAVA KAUBAÜKSUSE SEGREGEERIMISEKS TEISTEST KAUBAÜKSUSTEST Ohtliku aine klass IMDG Code'i järgi 2.1 2.2 2.3 3 4.1 4.2 4.3 5.1 5.2 6.1 8 9 2.1 -- põlevgaas O O O S A S O S S O A O 2.2 -- mittepõlev gaas O O O A O A O O A O O O 2.3 -- mürkgaas O O O S O S O O S O O O 3 -- põlevvedelik S A S O O S A S S O O O 4.1 -- põlevtahkis A O O O O A O A S O A O 4.2 -- isesüttiv tahkis S A S S A O A S S A A O 4.3 -- vee toimel põlevat gaasi eraldav tahkis O O O A O A O S S O A O 5.1 -- oksüdeeriv aine S O O S A S S O S A S O 5.2 -- orgaaniline peroksiid S A S S S S S S O A S O 6.1 -- mürkaine O O O O O A O A A O O O 8 -- sööbeaine A O O O A A A S S O O O 9 -- muu ohtlik aine* O O O O O O O O O O O O Segregeerimistähised: Pake, pehme vahekonteiner, haagis, poolhaagis, alus: O -- ei ole vaja segregeerida; A -- segregeerida vähemalt 3 m; S -- segregeerida -- lahtises hoiukohas vähemalt 6 m; -- katuse all või kinnises hoiukohas vähemalt 12 m või tulemüüriga. Suletud konteiner, teisaldatav paak, paakkonteiner, sõiduk: O -- ei ole vaja segregeerida; A -- ei ole vaja segregeerida; S -- segregeerida -- lahtises hoiukohas vähemalt 3 m; -- katuse all või kinnises hoiukohas vähemalt 6 m või tulemüüriga. Lahtine sõiduk, kaubavagun, pealt lahtine konteiner: O -- ei ole vaja segregeerida; A -- segregeerida vähemalt 3 m; S -- segregeerida -- lahtises hoiukohas pikisuunas ja külgedelt vähemalt 6 m; -- katuse all või kinnises hoiukohas pikisuunas või külgedelt vähemalt 12 m või tulemüüriga**. * Hõlmab ka punktis 1.3.8 ja 1.3.9 loetletud ohtlikud ained, kui pädev riigiasutus ei ole teisiti sätestanud. ** Konteineri, teisaldatava paagi, sõiduki, haagise ja vaguni puhul võrdsustatakse 3 m.