Sotsiaalminister — Psühhiaatrilise ravi nõuded meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendite kohaldamisel — RTL, 40, 200

Psühhiaatrilise abi seaduse (RT I 1997, 16, 260) paragrahvi 17 alusel 1. Kinnitada juurdelisatud «Psühhiaatrilise ravi nõuded ja töökorraldus kohtu poolt meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendite kohaldamisel psühhiaatriahaiglas». 2. Kontroll käesoleva korra täitmise üle panna Sotsiaalministeeriumi nõunikule kohtupsühhiaatria erialal. Minister Tiiu ARO Kantsler Jaan RÜÜTMANN Kinnitatud sotsiaalministri 15. jaanuari 1998. a. määrusega nr. 6 Psühhiaatrilise ravi nõuded ja töökorraldus kohtu poolt meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendite kohaldamisel psühhiaatriahaiglas I. ÜLDSÄTTED 1. Meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendit määratakse kohtu poolt kriminaalkoodeksi paragrahvi 59 alusel isikute suhtes, kes on loetletud kriminaalkoodeksi paragrahvides 11 ja 59 lõikes 1. 2. Kohtu poolt määratud meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendid on: paigutamine psühhiaatriahaiglasse järelevalve alla tingimustes, mis välistavad ohtlike tegude toimepanemise, aga samuti psühhiaatriline ravi (edaspidi sundravi). 3. Psühhiaatriahaiglas peavad olema tagatud tavalise ja tugevdatud järelevalve tingimused ning töökorraldus. 4. Tavalise järelevalvega sundravi kohaldatakse psühhiaatriahaigla statsionaarses osakonnas. Sundravile suunatakse kohtu poolt isiku elukohajärgsesse kolmanda etapi psühhiaatriahaiglasse. 5. Tugevdatud järelevalvega sundravi kohaldatakse Tallinna Psühhiaatriahaiglas tugevdatud järelevalvega osakonnas. 6. Sundravi on tegevus, mille eesmärk tuleneb kohtuotsusest ja haarab kogu raviprotsessi. 7. Psühhiaatriahaiglas kohaldatakse sundravi kohtupsühhiaatri juhtimisel, kelle pädevust on tunnistanud Sotsiaalministeerium. 8. Järelevalvet sundravi korralduse ja kvaliteedi üle teeb Sotsiaalministeerium. II. PSÜHHIAATRIAHAIGLA TÖÖKORRALDUS 9. Isiku, kellele on kohtu poolt määratud meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahend (edaspidi sundravialune), kohaletoimetamine psühhiaatriahaiglasse on kohtu pädevuses. 10. Tavalise järelevalvega psühhiaatriaosakonna reþiimi kehtestab III etapi psühhiaatriahaigla pea(ülem)arst sisekorra eeskirjaga. 11. Tugevdatud järelevalvega psühhiaatriaosakonda paigutatud sundravialust hoitakse tingimustes, mis välistavad ohtlike tegude toimepanemise tema poolt. 12. Tugevdatud järelevalvega psühhiaatriaosakonda valvab politsei või tegevuslitsentsi omav turvafirma. 13. Tugevdatud järelevalvega psühhiaatriaosakonna personali koosseisus peab olema ühe haige kohta vähemalt üks personali ametikoht. 14. Tugevdatud järelevalvega psühhiaatriaosakonna sisekorra eeskirja kehtestab Tallinna Psühhiaatriahaigla ülemarst. III. PSÜHHIAATRILISE RAVI NÕUDED 15. Psühhiaatriahaiglasse paigutatud sundravialuse suhtes kehtivad psühhiaatrilise abi seaduse sätted, välja arvatud see, et: a) isik paigutatakse tavalise või tugevdatud järelevalvega psühhiaatriahaiglasse ainult sellekohase kohtumääruse jõustumisel; b) sundravialuse suhtes ei kehti psühhiaatrilise abi seaduse 3. peatüki «Vältimatu psühhiaatriline abi» sätted; c) sundravialusel ei ole õigust keelduda temale psühhiaatri poolt määratud raviprotsessist ja reþiimist. 16. Sundravialuse raviprotsessis on lubatud kasutada vaid teaduslikult põhjendatud ja rahvusvaheliselt tunnustatud meetodeid. 17. Sundravialuse arstlik läbivaatus komisjoni poolt toimub iga kuue kuu järel. Komisjonis osaleb vähemalt kaks psühhiaatrit. Läbivaatuse käigus otsustab komisjon, kas sundravialune oma psüühilise seisundi ja ohtlikkuse poolest vajab sundravi jätkamist, lõpetamist või mõjutusvahendi liigi muutmist. 18. Kui komisjon otsustab sundravi lõpetada või mõjutusvahendi liiki muuta, vormistatakse arvamus kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga, mis saadetakse koos psühhiaatriahaigla pea(ülem)arsti esildisega kriminaalmenetluse koodeksi paragrahvide 288 ja 289 alusel kohtule.