Majandusminister — Mäetööde tegemise korra kinnitamine — RTL, 40, 195

Vastavalt maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562) paragrahvi 76 lõikele 4 määran: Kinnitada mäetööde tegemise kord (juurde lisatud). Minister Jaak LEIMANN Asekantsler kantsleri ülesannetes Signe RATSO Kinnitatud majandusministri 8. jaanuari 1998. a. määrusega nr. 2 Mäetööde tegemise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva korra väljaandmise aluseks on maapõueseaduse paragrahvi 76 lõige 4, kusjuures on arvestatud EL direktiivi 92/104 EEC ja ILO konventsiooni nr. 176 otsuseid. 2. Maapõueseaduse kohaselt on mäetööd maavara ja maa-ainese kaevandamisel mäeeralduse piirides, aga samuti ka väljaspool mäeeralduse piire ning allmaaehitiste rajamisel maapõues tehtavad tööd. 3. Mäetööde tegemise kord (edaspidi kord) sätestab üldnõuded mäetööde läbiviimiseks ning on kohustuslik täitmiseks mäetöid tegevatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele (edaspidi isikutele), välja arvatud füüsilistele isikutele, kes kaevandavad maavara või maa-ainest isikliku majapidamise tarbeks oma kinnisasja piirides. 4. Käesolev kord käsitleb mäeettevõtte poolt teostatavaid mäetöid ning töid, milleta ei ole mäetööde teostamine võimalik. 5. Mäeettevõte käesolevas korras on tegutsev või ehitatav kaevandus (allmaakaevandamine), karjäär (pealmaakaevandamine) või allmaaehitisi rajav ettevõte. 6. Mäetööde tegemise õigus on ettevõtjal (isikul), kellel on selleks mäetööde riiklik tegevuslitsents. Mäetööde riiklikke tegevuslitsentse (edaspidi mäetööde litsents) väljastab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon majandusministri 5. aprilli 1995. a. määrusega nr. 20 (RTL 1995, 35, lk. 1197) kehtestatud korras. Mäetööde litsentsi ei nõuta, kui maavara või maa-ainese kaevandamine toimub maapõueseaduse paragrahvis 26 sätestatud juhtudel (korras). 7. Maavara kaevandamise õigus on ettevõtjal (isikul), kellel on selleks maavara kaevandamise luba (edaspidi kaevandamisluba). Üleriigilise tähtsusega maardla kaevandamisloa väljastab Keskkonnaministeerium ja kohaliku tähtsusega maardla kaevandamisloa väljastab oma haldusterritooriumil maavalitsus vastavalt keskkonnaministri 1. veebruari 1995. a. määrusega nr. 3 (RTL 1995, 14, lk. 470) kinnitatud «Maavara kaevandamise loa taotlemise ja väljaandmise korrale». Kaevandamisloata võib maavarasid kaevandada maapõueseaduse paragrahvis 26 sätestatud juhtudel. 8. Allmaaehitise rajamise õigus on isikutel, kellel on allmaaehitise rajamise luba. Allmaaehitise rajamise loa väljastab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon majandusministri 14. veebruari 1995. a. määrusega nr. 11 (RTL 1995, 11, lk. 375) kehtestatud korras. 9. Maa-ainese kaevandamise õigus on isikutel selleks kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud kaevandamisloa alusel vastavalt maapõueseaduse paragrahvis 60 kehtestatule. Kaevandamisloata võib maa-ainest kaevandada maapõueseaduse paragrahvis 62 sätestatud juhtudel. 10. Kütusena kasutatavat maavara kaevandaval mäeettevõttel peab vastavalt energiaseaduse (RT I 1997, 52, 833) paragrahvile 7 olema lisaks käesoleva korra punktides 6 ja 7 nõutavatele dokumentidele veel tehniline luba. II. MÄEETTEVÕTTE EHITAMINE 11. Kaevandust või karjääri ning allmaarajatist ehitatakse projekti järgi, mille mäetööde osa kooskõlastatakse Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga. 12. Uue mäetööstusettevõtte ehitusprojektis peab olema ette nähtud: 1) ettevõtte peal- ja allmaaehitiste selline paigutus, mis tagaks maavara varude optimaalse väljamise ja looduskeskkonna minimaalse kahjustamise; 2) kaevevälja avamise ja maavara ning maa-ainese kaevandamise viisid; 3) kaeveõõnte tuulutus ja veekõrvaldus; 4) tuletõrjeabinõud; 5) kaevandustõsteseadmed ja maavara (maa-ainese) vedu; 6) rikastus- või töötlemisjääkide kasutamine või ladustamine; 7) kaevandatud maa-alade rekultiveerimine; 8) meetmed elanike ohutuse ja looduskeskkonna objektide kaitseks. 13. Kütusena kasutatavat maavara kaevandava mäeettevõtte mäetööde projekteerimiseks ja ehitamiseks annab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon tehnilise loa vastavuses energiaseaduse paragrahvi 7 lõike 2 punkti 5 nõudele. 14. Mäeettevõtte hoonete ehitusloa annab kohalik omavalitsus vastavalt planeerimis- ja ehitusseadusele. 15. Mäeettevõtte ehitamisel võib mäetöid teha ettevõte, kellel on riiklik mäetööde tegevuslitsents. 16. Mäeettevõtte ehitusjärelevalvet teostavad Tehnilise Järelevalve Inspektsioon, kohalik omavalitsus ja teised ametkonnad oma pädevuse piirides. 17. Kütusena kasutatavat maavara kaevandava mäeettevõtte kasutuselevõtmine (tööde alustamiseks tehnilise loa andmine) toimub Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras. 18. Kütusena mittekasutatavat maavara kaevandavale mäeettevõttele annab Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni piirkonnainspektsioon pärast ettevõtte kontrollimist mäeettevõtte tegevuseks (kasutuselevõtmiseks) loa (tegevusloa). Vajadusel kutsutakse kontrollimisest osa võtma teiste ametkondade esindajad. III. MÄEETTEVÕTTE KOHUSTUSLIK DOKUMENTATSIOON 19. Mäetööde tegemiseks peavad mäeettevõttel olema järgmised dokumendid: 1) mäetööde riiklik tegevuslitsents; 2) maavara kaevandamisluba või allmaaehitise rajamisluba; 3) tegevusluba (tehniline luba) on vajalik ainult kütusena kasutatavat maavara kaevandaval mäeettevõttel; 4) mäetööde arengukava vastavalt majandusministri 28. jaanuari 1997. a. määrusega nr. 5 kinnitatud korrale (RTL 1997, 26, 154); 5) mäetööde projekt, mille koostisosadeks on tehnoloogilised skeemid ja passid; 6) avarii likvideerimisplaan; 7) kaevanduse tuleohutuse pass; 8) tööde ohutusjuhendid (töökaitsejuhendid); 9) eksamite ja tunnustamiste protokollid; 10) lõhketööde tegemise luba; 11) lõhkematerjalide lao pass (kui mäeettevõttel on tema valduses olev lõhkematerjalide ladu); 12) mäetööde juhi poolt kinnitatud maa all viibivate töötajate arvepidamise kord; 13) mäetööde juhi poolt kinnitatud järelevalveasutuste ettekirjutuste ja otsuste hoidmise ja täitmise kord; 14) markðeideridokumentatsioon vastavalt majandusministri 28. jaanuari 1997. a. määrusega nr. 4 kehtestatud korrale (RTL 1997, 26, 153). Käesoleva punkti alapunktides 6, 7 ja 12 toodu kehtib allmaatööde kohta ja alapunktides 10 ja 11 toodu kehtib ettevõtte kohta, kes viib läbi lõhketöid. IV. MÄETÖÖDE JUHTIMINE JA PERSONAL 20. Mäetööde tegemisel ja seadmete kasutamisel tehniliste nõuete täitmise, ohutute töötingimuste ja keskkonnakaitse korraldamiseks ettevõttes mäeettevõtte omaniku või valdaja (edaspidi objekti kasutaja) poolt määratakse tööde tegemise eest vastutavad isikud ja antakse neile selleks vajalikud volitused. 21. Vastutava isiku kohustused, õigused ja vastutus sätestatakse nende ametijuhendis või töölepingus. 22. Vastutavateks isikuteks mäeettevõttes on: 1) mäetööde juht -- isik (mäetööde eest vastutav isik), kes korraldab ja juhib mäetööde tegemist ettevõttes seaduste ja teiste õigusaktide nõuete kohaselt; 2) allüksuse juhataja -- isik, kes korraldab tööde tegemist objekti kasutaja poolt määratud allüksuses (mäetsehhis, -jaoskonnas, maavara esmatöötlusüksuses, mäeosakonnas, kaevanduse või karjääri transpordiosakonnas); 3) järelevaataja -- isik, kes teostab mäetööde tegemisel töökohal alalist või perioodilist järelevalvet tööde ohutu teostamise üle oma töölõigus. 23. Mäetööde juhiks, struktuuriüksuse juhatajaks või järelevaatajaks võib olla isik, kes on saanud Eesti Vabariigi töökaitseseaduses (RT 1992, 25, 343; RT I 1996, 49, 953) sätestatud korras tööde eripära arvestava väljaõppe ning on tunnustatud Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt. 24. Sõltuvalt tööde territoriaalsest ulatusest, tööoperatsioonide keerukusest ja ohtlikkusest võib objekti kasutaja vastutavate isikute kohustused ühitada juhul, kui kohustuste ühitamine ei põhjusta tööohutuse seisukorra halvenemist mäetöödel. 25. Objekti kasutaja võib mäetööde juhi nõusolekul ühitada üksiku seadme või tööoperatsiooni juhi (laadurijuhi, pinnasepumpamisseadme juhi, autojuhi, puurpingijuhi, toestaja, lõhkemeistri jt.) kohustused järelevaataja kohustustega. Mäetööde juhi ja üksiku seadmejuhi või tööoperatsiooni juhi (käitaja) kohustusi võib lühiajaliselt ühitada Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni piirkonnainspektsiooni inspektori loal, välja arvatud põlevkivikaevandustes. 26. Objekti kasutaja võib võtta vastutava isiku kohustused enesele, kui ta vastab käesoleva korra punktis 23 sätestatud nõuetele. 27. Töötajad peavad enne tööleasumist käima arstlikul läbivaatusel (töökaitseseaduse paragrahvi 14 lõike 2 nõue) ja saama «Ettevõttes töökaitsealase koolituse korraldamise juhendis» (RT I 1993, 64, 991; 1996, 41, 798) ettenähtud väljaõppe ja juhendamise. 28. Mäetöödel kasutatavaid seadmeid võib käitada või juhtida isik, kes on saanud töökaitseseaduses sätestatud väljaõppe ning kellel on vastav tunnistus või luba. V. PERSONALI TUNNUSTAMINE JA SOBIVUSE TÕENDAMINE 29. Vastutava isiku tunnustamine on temale esitatud nõuetele vastavuse tõendamine ametijuhendi või lepinguga määratud kohustuste täitmiseks. 30. Mäetööde vastutavaid isikuid tunnustab Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektori käskkirjaga moodustatud komisjon. 31. Vastutava isiku tunnustamise aluseks on: 1) objekti kasutaja sellekohane taotlus; 2) tunnustatava isiku nõusolek töötada tunnustatud isikuna; 3) tunnustatava isiku kutsealast ettevalmistust ja vajalikke tööalaseid kogemusi (ametialast tööstaai) tõendavad dokumendid; 4) vastutava isiku tegevusalal kehtivate ohutuseeskirjade ja juhendite tundmist tõendav dokument. Selle puudumisel kontrollib tunnustatava teadmisi vajalike normdokumentide nõuete tundmises Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni eksamikomisjon. 32. Tunnustatava sobivuse korral vastutava isikuna töötamiseks väljastatakse tunnustamist tõendav tähtajaline tunnistus. 33. Tunnistuse kehtivusaja pikendamise aluseks on objekti kasutaja hinnang vastutava isiku tööülesannete täitmise kohta ja osavõtt ametialasest täiendõppest. 34. Tunnistus kaotab kehtivuse, kui selle omanikul on vastutava isikuna töötamisel vaheaeg üle kahe aasta. 35. Mittetunnustatud isiku töölõigul kannab ohutuse eest vastutust objekti kasutaja. 36. Mäetöödel kasutatavaid seadmeid teenindava personali sobivust tööülesannete täitmiseks tuleb tõendada. Sobivuse tõendamine on tema kutseoskuste, võimete ja isikuomaduste vastavuse hindamine töökohal esitatavatele nõuetele. 37. Sobivuse tõendamisele kuuluvad: 1) allmaa-mäetöödel kõikide liikurmasinate juhid (elektriveduri-, buldooseri-, laadimis-transpordimasinate, kaevandustõstemasinate, mäekombainide ja soonimismasinate juhid, käitajad või masinistid); 2) pealmaa-mäetöödel ekskavaatorijuhid, kaeviselaaduri juhid, tehnoloogilise autotranspordi autojuhid ja puurpinkide masinistid, käitajad. 38. Sobivuse tõendamist teostab objekti kasutaja poolt moodustatud komisjon. Elektrivedurijuhi sobivuse tõendamise komisjoni koosseisu peab kuuluma Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni inspektor. 39. Tööülesannete täitmiseks sobivaks tõendatud isikule väljastatakse sobivuse tõendamise tunnistus pärast kutsealaste teadmiste kontrollimist (eksami sooritamist) ja praktilise töö katse edukat sooritamist. 40. Objekti kasutaja võib korraldada sobivuse tõendamist vabariigis või välisriigis väljaantud kutsetunnistuse omanikule, kui tekib kahtlus tema kutseoskuste vastavuses töökohal esitatavatele nõuetele. 41. Käesoleva korra punktis 36 nimetatud personal kuulub sobivuse tõendamisele vähemalt üks kord viie aasta jooksul. 42. Eksami, tunnustamise ja sobivuse tõendamise kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutavad alla eksamikomisjoni esimees ja kõik komisjoni liikmed. Protokollid säilitab eksamit, tunnustamist või sobivuse tõendamist läbiviinud asutus. VI. MÄETÖÖD 43. Kaeveõõne rajamiseks ja kasutamiseks peab maavara või maa-ainest (edaspidi kaevis) kaevandaval mäeettevõttel olema kaeveõõnte rajamise ja kasutamise projekt (edaspidi projekt). Kaevanduse või karjääri avamiseks vajalike kaeveõõnte rajamistingimused antakse kaevanduse või karjääri ehitusprojektis. 44. Kaeveõõne kasutamise otstarbest lähtudes jagunevad kaeveõõned eriotstarbelisteks, ettevalmistus- ja koristuskaeveõõnteks. 45. Eriotstarbeline kaeveõõs on käesoleva korra tähenduses allmaakamber, allmaaladu, ðurf, kaldkäik jm. kaevandamisel vajalik kaeveõõs. 46. Ettevalmistuskaeveõõs on käesoleva korra tähenduses kaevise kaevandamise ettevalmistamiseks rajatav kaeveõõs, nagu allmaakaevandamisel kogumisstrekk, paneelistrekk, tuulutusstrekk või pealmaakaevandamisel lõiketranðee koos eriotstarbeliste tranðeedega (transporditranðee, drenaaitranðee jms.). 47. Koristuskaeveõõs on käesoleva korra tähenduses kaeveõõs, kus otseselt toimub kaevise kaevandamine, nagu allmaakaevandamisel kamberplokk, kombainlaava, tervikute väljamine või pealmaakaevandamisel kaevetranðee (koristusesi). 48. Tranðeede rajamise dokumendid (v.a. põlevkivi pealmaakaevandamisel) peavad vastama maavarade pealmaakaevandamise ohutuseeskirjade (RT 1997, 61, 1028) punktis 28 sätestatule. 49. Tegutsevas mäeettevõttes on allmaa eriotstarbelise ja ettevalmistuskaeveõõne rajamise dokumendiks kaevanduse arenguplaani alusel koostatud kaeveõõne rajamisprojekt, mis koosneb: 1) puur- ja lõhketööde passist; 2) laekäitlus- ja toestuspassist; 3) tuulutusskeemist; 4) veekõrvaldusskeemist (vajaduse korral); 5) kaevise veoskeemist; 6) elektrivarustusskeemist; 7) ohutusmeetmetest. 50. Allmaa koristuskaeveõõne projekt sätestab mäetööde tegemise tehnoloogia ning ohutuse koristuskaeveõõne rajamisel ja hilisemal kasutamisel. 51. Kaevanduse allmaa koristuskaeveõõne projekt koosneb: 1) seletuskirjast; 2) mäendustingimustest; 3) kaeveõõne laekäitlus- ja toestuspassist; 4) kaeveõõne puur- ja lõhketööde passist; 5) koristustööde tehnoloogilisest skeemist; 6) kaeveõõne tuulutusskeemist ja õhuhulkade arvutusest; 7) kaeveõõne elektrivarustusskeemist; 8) kaevise transpordi- ja ümberlaadimisskeemist; 9) veekõrvaldusskeemist. Seletuskiri sisaldab: 1) mäetööde lühikese tehnoloogilise iseloomustuse; 2) hinnangu lae püsivuse kohta; 3) andmeid kaevandatava maavara varude suuruse kohta; 4) andmeid maapealsete objektide hoidmise kohta. Mäendustingimustes näidatakse (joonisena) kaeveõõne rajamispiirkonna: 1) kihtide läbilõiked; 2) kihi hüpsomeetria; 3) karstirikked ja tektoonilised lõhed. Kaeveõõne laekäitlus- ja toestuspassis näidatakse: 1) laekäitlusviis, toestiku konstruktsioon ja tööde tegemise järjekord toestamisel ja laekäitlusel; 2) kaeveõõne vajalikud piki- ja ristlõiked (joonisena); 3) toestusmaterjali spetsifikatsioon ja kulu (tabelina); 4) hoidetervikute ja toestiku parameetrite arvutus; 5) ankurtoestiku kasutamisel selle paigaldamise ja väljavõtmise tehnoloogia (tekstina, joonisena). Puur- ja lõhketööde passis näidatakse (joonise ja tekstina): 1) kasutatavad lõhkematerjalid, nende kulu ja erikulu; 2) lõhkeaukude parameetrid ning asetuse skeem; 3) laengu konstruktsioon (laengu suurus, elektridetonaatori viited lõhkeaukudes, löökpadruni asetus); 4) topise pikkus ja materjal; 5) lõhkevõrgu ühendusskeem ja elektritakistuse arvutus; 6) ohtliku tsooni piirid, lõhkajate varjumiskoht ning valvepostide ja hoiatusmärkide paigutusskeem; 7) värske õhu ja lõhkamisel tekkivate gaaside liikumisteed kaeveõõntes ning tuulutamiseks vajalik aeg; 8) tolmuplahvatuse vältimise meetmed (tolmuplahvatusohtlikkuse korral). Iseseisva dokumendina vormistatud puur- ja lõhketööde passi kinnitab mäeettevõtte lõhketööde eest vastutav isik. Mäetööde tehnoloogilises skeemis näidatakse (joonise ja tekstina): 1) mäemasinate töötsoonid ja liikumisteed; 2) mäemasinate tankimise ja määrimise kohad; 3) diiselajamiga mäemasinate parkimise või teenindamise kohad; 4) konveierite ülekandmise tehnoloogia; 5) mäetööde tegemise järjekord. Kaeveõõne tuulutusskeemis näidatakse (joonise ja tekstina): 1) tuulutusrajatiste (uksed, krossingud jt.) ja ventilaatorseadmete asukohad koos õhujoa liikumisteega; 2) vajaliku õhuhulga ja siseneva ning väljuva õhujoa kiiruse arvutus ning kiiruse mõõtmise kohad; 3) tuletõrjevahendite paigutuse skeem. Kaeveõõne elektrivarustusskeemis näidatakse (joonisena): 1) kaablivõrk (kaabli margid, pikkused ja ristlõiked); 2) voolutarbijad, nende võimsus, tööpinge; 3) arvutuslikud kahefaasilised lühisvoolud; 4) jaotus- ja kaitseseadise asukohad; 5) liigvoolukaitse parameetrid (kaitselüliti sätted, sulavkaitse väärtus); 6) elektriseadeldiste juhtimisskeem; 7) õhujoa liikumissuunad. Kaevise veo- ja ümberlaadimisskeemis näidatakse (joonise ja tekstina): 1) kaevise veotee kaeveõõnes ja veovahendid; 2) kaevise ümberlaadimispunktide asukohad koos laadimisseadmete kirjeldamisega; 3) signalisatsioon ümberlaadimispunktis; 4) rööbastee profiil kaeveõõnes; 5) manööverdustööde kirjeldus ümberlaadimispunktis. 52. Allmaa koristuskaeveõõne projekt kinnitab objekti kasutaja või tema volitusel mäetööde juht ja see kooskõlastatakse Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni piirkonnainspektsiooniga. 53. Põlevkivi pealmaakaevandamisel (karjääris) toimub tranðee rajamine ja selle hilisem kasutamine koristuseena karjääri arenguplaani alusel koostatud projekti järgi, mis koosneb: 1) ettevalmistus- (avamis-) või paljandustööde tehnoloogilisest kaardist; 2) kaevise koristustööde tehnoloogilisest kaardist; 3) puur- ja lõhketööde tüüpprojektist katendi paljandus- ja kaevise koristustöödel. Ettevalmistus- ja paljandustööde ning kaevise koristustööde tehnoloogilised kaardid koosnevad: -- seletuskirjast; -- kaevandatava kihindi geoloogilisest läbilõikest; -- mäetööde teostamise põhimõttelisest skeemist koos kasutatavate mehhanismide ja tehtavate tööde loeteluga; -- kaevise veoskeemist tranðees; -- tranðee elektrivarustuse põhimõttelisest joonskeemist; -- veekõrvalduse põhimõttelisest skeemist. Puur- ja lõhketööde tüüpprojekt koosneb: -- seletuskirjast; -- puurtööde tehniliste näitajate tabelist; -- kasutatavate seadmete loetelust; -- laenguaukude paigutuse skeemidest; -- laengute konstruktsiooni- ja kommutatsiooniskeemist. 54. Tranðee rajamis- ja kasutamisprojekti kinnitab objekti kasutaja või tema volitusel mäetööde eest vastutav isik (mäetööde juht). 55. Käesoleva korra punktides 52 ja 54 nimetatud projektide kinnitamine ja punktis 52 nimetatud projekti kooskõlastamine vormistatakse projekti tiitellehele. 56. Projekti kasutamisaja jooksul peab olema tagatud tema terviklikkus. Projektis muudatuste tegemisel tuleb need vormistada projekti lisana. 57. Kruusa, liiva ja maa-ainese karjääris, kus kaevandamine toimub ülalpool veetaset ühe astanguga ja kaevandamismahuga alla 10 000 m3 aastas, võib töid teha lihtsustatud projekti alusel. 58. Põlevkivi kaevandavas mäeettevõttes uute koristuskaeveõõnte (kamber-plokk, laava) töösse lubamise otsuse (kasutamise loa) annab Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni piirkonnainspektsioon. VII. MÄETÖÖDEL KASUTATAVAD SEADMED 59. Mehaaniliste ja elektriliste seadmete valikul, paigaldamisel, kasutamisel ja hooldamisel tuleb tagada töötajate tööohutus ja tervisekaitse. 60. Mäeettevõtetesse esmakordselt tarnitavad seadmed, millel puuduvad valmistajatehase vajalikud dokumendid, kuuluvad katsetamisele. Katsetamise metoodiline juhend koostatakse mäeettevõttes, arvestades konkreetseid mäetehnilisi tingimusi ning ohutust ja tervisekaitset reglementeerivate õigusaktide nõudeid. Seadme katsetamise metoodika kinnitatakse mäetööde juhi poolt ja kooskõlastatakse Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga. Katsetuste tulemuste alusel annab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon välja seadme kasutusloa. 61. Katsetatud seadme kasutusloa taotlemisel peab mäeettevõte Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile esitama järgmised dokumendid: 1) kasutusloa taotluse; 2) seadme katsetamise tulemused; 3) seadme üldjoonised ja juhtimisseadiste paigutusjoonised; 4) seadme elektriskeemi; 5) seadme kasutamise ohutuspõhinõuded; 6) seadme montaai-, remondi-, hooldus- ja kasutusjuhendi. VIII. KAEVISE VEDU 62. Kaevise vedu allmaakaeveõõntes või pealmaakaevandamisel tranðees toimub tehniliste omaduste poolest selleks töödeks vastavate veovahenditega. 63. Kaevise vedu on lubatud selleks seadmestatud ja hooldatud kaeveõõntes ja teedel, kus on tagatud veovahendi juhi ning teiste lähikonnas olevate isikute tööohutus ja tervisekaitse. 64. Veovahendite (seadmete) kasutamine toimub vastavalt valmistaja kasutus-, remondi- ja hooldusjuhenditele. 65. Liikluskorraldus veokaeveõõntes ja teedel määratakse vastavate juhendite või skeemidega. Mäeettevõttes, kus kasutatakse allmaa-rööbasvedu, peab olema: 1) ülegabariidiliste koormate veo juhend; 2) üle 0,05 kaldega rööbasteedel liiklemise juhend; 3) rööbastelt maha läinud transpordivahendite teele tagasi paigaldamise juhend; 4) inimeste veojuhend; 5) liiklusskeem, milles näidatakse: -- rööbasteede ja pöörangute paigutus; -- tühjade ja täisveeremite liikumisteed; -- laadimis- ja ümberlaadimispunktid ning manöövrite tegemise kord nendes; -- kasutatavad veovahendid; -- liiklus- ja ohutusmärkide ning signalisatsiooni paigutus; -- liiklemise kord ðahtiõues; -- veeremite suurus; -- veokaeveõõnte iseloomulikud ristlõiked; -- rööbasteede profiil. Käesolevas punktis ettenähtud juhendid kinnitab mäetööde juht. IX. VEEKÕRVALDUS 66. Veekõrvaldus mäeettevõttes toimub mäeettevõtte ehitus- või mäetööde projekti kohaselt. Kaevise pealmaakaevandamise mäeettevõttes (karjääris), kus puudub pinna- ja põhjavete loomulik äravool, rajatakse drenaasüsteem vee kõrvaldamiseks. Kui karjääris kasutatakse vee kõrvaldamiseks drenaaðahti, siis toimub drenaaðahti rajamine maavara allmaakaevandamise ohutuseeskirja sätete kohaselt. 67. Kaevanduse allmaa veekogujad tuleb enne kevadist suurveeperioodi kontrollida ja vajaduse korral puhastada. 68. Kaevanduse vertikaal- ja kaldkaeveõõne, ðurfi ja puuraugu suudme ehitus peab vältima pinnavete kaeveõõnesse sattumise. 69. Mäetööde tegemisel veekogude all tuleb juhinduda majandusministri 24. juuli 1997. a. määrusega nr. 28 (RTL 1997, 211, 1116) kinnitatud «Allmaakaevandamisel maapinna ja ehitiste hoidmise korra» sätetest. 70. Kaevandusvee juhtimisel looduslikesse veekogudesse tuleb täita veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47) nõudeid. X. KAEVEÕÕNTE TUULUTUS 71. Kaeveõõne kasutamisel, aga samuti nende rajamisel, peab mäeettevõttes olema selle kaeveõõne tuulutuse skeem, kus on ära näidatud tuulutusrajatiste ja ventilaatorseadmete asukohad koos õhujoa liikumissuundadega ja õhuhulgad, mis peavad vastama kaevanduse (kaeveõõne) projektis ettenähtud suurustele. 72. Kaevanduses peab olema korraldatud õhuproovide võtmine kaeveõõntes ja õhu analüüsimine ning määratud kaevanduse tuulutuse eest vastutav isik. 73. Kaevise pealmaakaevandamisel (karjääris) tuleb tagada, et tolmusisaldus ja tervistkahjustavate gaaside sisaldus töökohtade õhus ei ületaks tervisekaitsenormidega kehtestatud piiri. XI. KAEVANDUSTÕSTE 74. Kaevandustõste all mõistetakse käesolevas korras kaevanduse vertikaal- või kaldkaeveõõnt (ðahti) koos selle toestiku, armeeringu ja tõstmiseks vajalike ehitiste (tõstetorn, masinaruum jms.) ning seadmetega. 75. Kaevandustõsteks vajaliku vertikaalkaeveõõne (edaspidi ðaht) või kaldkaeveõõne rajamine, toestamine ja seadmete paigaldamine toimub projekti järgi. 76. Kaevandustõste projekti võivad koostada mäeettevõte projekteerimise õigust omavad ettevõtted (asutused). 77. Kaevandustõsteseadmeid ja nende elemente võib valmistada või koostada mujal valmistatud sõlmedest ettevõte, kellel on selleks Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt välja antud tehniline luba. 78. Kaevanduses kasutatavad tõsteseadmed peavad vastama «Tervisekaitse ja ohutuse põhinõuetele, mida peab järgima masinate ja seamete projekteerimisel ja valmistamisel» (RTL 1994, 31, lk. 1027). 79. Kaevandustõste kohta peavad olema järgmised dokumendid: 1) tõsteseadme pass või sertifikaat; 2) tõsteseadme montaai, kasutamise ja hooldamise juhend; 3) tõsteseadme ülevaatuse raamat; 4) tõstetrosside ülevaatuse raamat. 80. Tõsteseadme kasutamisel peab kaevanduse omanik või valdaja: 1) tagama, et tõsteseadet kasutatakse ja hooldatakse ning järelevalvet nende toimingute üle teostatakse käesoleva korra ja teiste töökaitse- ja tööohutusnõudeid sätestavate õigusaktide kohaselt; 2) määrama tõsteseadme kasutamise ja korrasoleku eest vastutava isiku -- järelevaataja; 3) määrama tõsteseadme käitajateks isikud, kes on saanud töökaitseseadusega kehtestatud väljaõppe ning kellel on vastav tunnistus või kutsetunnistus. XII. LÕHKETÖÖD 81. Lõhketööd mäetöödel viiakse läbi lõhkematerjaliseaduse (RT 1997, 86, 1461) ja selle alusel välja antud õigusaktide nõuete kohaselt. 82. Lõhketööde tegemise tehniliseks dokumendiks on lõhketööde projekt või puur- ja lõhketööde pass. 83. Lõhkematerjale võib hoida selleks kohandatud allmaa kaeveõõnes või pealmaa hoones, kus on tagatud lõhkematerjali säilivus ning välistatud kõrvaliste isikute juurdepääs lõhkematerjalidele. 84. Lõhketööde tegemisel põlevkivikaevanduses, kui põlevkivitolmu niiskussisaldus kaeveõõnes on alla 15%, tuleb kasutusele võtta abinõud tolmuplahvatuse vältimiseks. 85. Lõhketööde tegemiseks tuleb määrata lõhketööde eest vastutav isik. Lõhketöid võib teha ainult lõhkaja kutsetunnistust omav isik. 86. Lõhketöid võib teha ettevõte (ettevõtja), kellel on selleks Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt välja antud lõhketööde tegemise luba. XIII. ELEKTRITÖÖD, VALGUSTUS JA SIDE 87. Mäetöödel kasutatavad elektripaigaldised peavad vastama kehtivate elektriohutuseeskirjade ja elektriseadmetele esitatavatele tehnilistele nõuetele. 88. Elektripaigaldis on käesoleva korra tähenduses elektriseadmete ja -ahelate valmispaigaldatud kogum. 89. Elektripaigaldistes toimub kasutus- ja hooldustööde läbiviimine elektriseadme valmistaja hooldus- ja ohutusjuhendi, tehniliste ja ohutuseeskirjade ning ettevõtte töökaitsejuhendite nõuete kohaselt. 90. Elektritööde korraldamiseks tuleb ettevõttes määrata tööde iseloomule vastava pädevusega elektritööde juhataja. 91. Kõik töökohad valgustatakse kehtivate normide kohaselt. 92. Allmaa kaeveõõntes viibivad isikud tuleb varustada individuaalvalgustitega, sõltumata kaeveõõntes valgustuse olemasolust. 93. Mäetööde operatiivseks juhtimiseks ja kontrollimiseks peab olema mäeettevõttes loodud töökindel töökohtade ja struktuuriüksuste vaheline sidesüsteem. 94. Telefoni-, raadio- või helisideseadmete paigutus ja kasutamiskord määratakse ehitusprojektis või objekti kasutaja poolt kehtestatud juhendis. XIV. MARKEIDERI- JA GEOLOOGILISED TÖÖD 95. Markðeideritööd viiakse läbi majandusministri 28. jaanuari 1997. a. määrusega nr. 4 «Markðeideritööde läbiviimise nõuded» sätestatud korras (RTL 1997, 26, 153). 96. Markðeideritöid võivad teha: 1) allmaatöödel ja põlevkivikarjäärides kõrgharidusega mäeinsenerid-markðeiderid ja keskharidusega mäetehnikud-markðeiderid või kõrg- ja keskharidusega geodeedid, kes on saanud täiendava markðeideriväljaõppe (Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt tunnustatud programmi alusel); 2) ehitusmaterjale (paas, kruus, liiv, savi) ja turvast pealmaa kaevandamisviisiga kaevandavas mäeettevõttes (karjääris) võivad markðeideritöid teha ka insenerid või tehnikud (kelle õppeprogrammides oli geodeesia kursus), kes on TTÜ mäeinstituudis (või mõnes muus analoogses õppeasutuses) lõpetanud mäealased (mäetööde vastutava isiku) kursused. 97. Markðeideritööde põhiülesanded on: 1) kaeveõõnte suunamine ja mõõdistamine; 2) kaevandamisega seotud pealmaaobjektide ja muu situatsiooni reljeefi topograafiline mõõdistamine; 3) markðeideritööde dokumentatsiooni koostamine; 4) kaevist kaevandava mäeettevõtte ehitamis-, kaevandamis- ja lõpetamistööde markðeideriteenindamine; 5) ettevalmistus-, paljandus- ja kaevandamistööde mahtude mõõtmine; 6) maavara kasutuse kontroll (kadude arvestus), maavara varude muutuste arvestusbilansi tegemine; 7) kaeveõõnte vastavuse kontroll mäetööde projektile ja (või) mäetööde arengukavale; 8) kapitaalsed suuremahulised või erimeetodite, tehniliste vahendite ja instrumentide kasutamist nõudvad markðeideritööd, nagu tugivõrkude rajamine maa peal ja kaevanduses, tõsteseadmete kontrollimine, eriplaanide valmistamine jms., tuleb anda tegemiseks spetsialiseeritud ettevõtetele. 98. Kaevandustõste markðeidermõõdistamist ja ülevaatust tehakse üks kord aastas mäeettevõtte poolt koostatud ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga kooskõlastatud «Kaevandustõste markðeidermõõdistamise juhendi» järgi. 99. Geoloogilisi töid mäetöödel teevad mäeettevõtte koosseisus olevad või lepingu alusel töötavad spetsialistid (geoloogid, mäespetsialistid). 100. Kaevandamise käigus tehakse järgmisi geoloogilisi töid: -- rikketsoonide (karsti-, tektoonilised rikked) fikseerimine; -- kaevandatud kihindi paksuse (tüseduse) ja põlevkivikihindi tootlikkuse määramine; -- põlevkivi allmaakaevandamisel lähislaekivimite struktuuri uurimine ja fikseerimine. Ettevõtte vajaduse korral tellitakse täiendavaid geoloogilisi uuringuid: -- maavara kvaliteedi muutumisel; -- hüdrogeoloogiliste tingimuste muutumisel, maavara või maavara katvate (ümbritsevate) kivimite füüsikaliste omaduste muutumisel, nagu kivimite surve- ja nihketugevuse vähenemine, tektooniliste või (ja) karstilõhede esinemine; -- põlevkivi kaevandamisel põlevkivikihindi tootlikkuse arvestamiseks; -- maavara varude ümberarvestamiseks (jääkvarude täpsustamiseks). 101. Kaevise kaevandamise käigus teostatud geoloogiliste tööde ja uuringute kohta peetakse mäeettevõttes järgmisi dokumente: 1) maavara varude liikumisega seotud arvutusmaterjale ning aruandlust; 2) maavara kadude arvutust ja aruandlust; 3) kasuliku kihindi tootlikkuse arvestust, kihi- ja karstitsoonide jooniseid, mahukaalu määramise arvestust jne.; 4) põlevkivi allmaakaevandamisel kaeveõõnte vahetu lae kivimite struktuurjooniseid; 5) karstirikete ja tektooniliste rikketsoonide uuringute mõõtmistulemusi, jooniseid, mäetööde plaanidele kandmisega; 6) tehniliste puuraukude ja ðurfide arvestuse raamatut, kuhu kantakse nende asukoht, otstarve, konstruktsioon, rajamise ja likvideerimise aeg. XV. MÄETÖÖDE LÕPETAMINE JA PEATAMINE 102. Mäetööde lõpetamise ja peatamise nõuded on sätestatud majandusministri 30. märtsi 1995. a. määrusega nr. 18 kinnitatud «Mäetööde lõpetamise ja peatamise korras» (RTL 1995, 27, lk. 922). 103. Maavara või maa-ainese kaevandamisloa valdaja on kohustatud rekultiveerima kaevandamisega rikutud maa-ala vastavalt maapõueseaduse paragrahvile 39 ja keskkonnaministri 28. detsembri 1995. a. määrusega nr. 44 (RTL 1996, 11/12, 89) kinnitatud «Pealmaakaevandamisega rikutud maa rekultiveerimise korras» sätestatule. 104. Käesoleva korra järgi ei loeta mäetööde (mäeettevõtte tegevuse) peatamiseks lokaalseid lühiajalisi mäetööde katkestusi, nagu seadmete remont, töökoha ohutuse korrastamine, järelevalveasutuse poolt seisatud tööde vastavusse viimine ohutusnõuetega, perioodilise tehnoloogilise protsessiga mäeettevõttes mäetööde protsessi katkemine kestvusega mitte üle ühe aasta jms. 105. Mäetööde lõpetamise või peatamisega seotud tööde tegemisel tuleb juhinduda maavarade pealmaakaevandamise ohutuseeskirjade ja allmaakaevandamise ohutuseeskirjade nõuetest. XVI. TULEOHUTUSE NÕUDED 106. Tuleohutuse üldnõuded allmaatöödel, allmaaehitiste ja allmaakaeveõõntega vahetult ühenduses olevate pealmaahoonete ning -rajatiste kasutamisel on sätestatud majandusministri 1. novembri 1995. a. määrusega nr. 55 (RTL 1995, 69, lk. 2423) kinnitatud «Allmaaehitiste tuleohutuseeskirjas». 107. Kaevanduse ehitamise või rekonstrueerimise projektis peab olema tuleohutusmeetmeid kajastav osa. 108. Tulekahju puhul kaevanduses tuleb juhinduda ja avarii likvideerimistöid teha kaevanduse avarii likvideerimis- ja operatiivplaani järgi. 109. Tuleohutuse nõuded kaevise pealmaakaevandamise mäeettevõttes (karjääris) ja kaevanduse pealmaaehitistes ja -rajatistes on sätestatud siseministri 22. juuni 1995. a. määrusega nr. 11 (RTL 1995, 48, lk. 1619) kinnitatud «Tuleohutuseeskirjade üldeeskirjades TE-1». 110. Tulekahju tekkimisel või selle mõningate tundemärkide ilmnemisel peab iga töötaja sellest viivitamatult teatama vastavalt sise-eeskirjades kehtestatud korrale. 111. Saades tulekahjust teate, peab mäetööde juht või teda asendav isik viivitamatult rakendama tulekahju kustutamiseks avarii likvideerimisplaanis ettenähtud abinõusid. XVII. AVARII LIKVIDEERIMISPLAAN 112. Kaevise allmaakaevandamise mäeettevõttes (kaevanduses) peab olema koostatud avarii likvideerimisplaan. Avarii likvideerimisplaan koostatakse majandusministri poolt kehtestatud korras. 113. Allmaaehitise rajamisel, kui see toimub mehhaniseeritult ja inimesed vahetult töökohal ei viibi, ning pealmaamäetööde tegemisel otsustab avarii likvideerimisplaani koostamise vajaduse objekti kasutaja. 114. Mäeettevõttes, kus käesoleva korra punktis 112 ja 113 sätestatu alusel on koostatud avarii likvideerimisplaan tuleb kirjalikult (käskkirjaga) määrata avarii likvideerimistööde eest vastutav isik (juht) ja teda asendav isik. Mäeettevõtte töötajaid tuleb tutvustada tagavaraväljapääsudega ja käitumisreeglitega, mida neil tuleb täita avarii korral. XVIII. AVARIIDE JA TÖÖÕNNETUSTE UURIMINE 115. Objekti kasutaja korraldab tööõnnetuste ja kutsehaiguste põhjuste ning avariide uurimise ja peab nende kohta arvestust seadusega kehtestatud korras. 116. Tehnilise Järelevalve Inspektsioon teostab järelevalvekohustuslikel objektidel toimunud raskete ja grupiliste tööõnnetuste, avariide ning seadmete tehniliste vigastuste tekkepõhjuste uurimist majandusministri poolt kehtestatud korras. XIX. JÄRELEVALVE 117. Objekti kasutaja järelevalvealased kohustused määratakse seadustega (töökaitseseadus, tehnilise järelevalve seadus jt.), Vabariigi Valitsuse ja majandusministri määrustega. 118. Mäetööde riiklikku järelevalvet (edaspidi mäejärelevalve) teostab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon vastavalt maapõueseaduse paragrahvis 80 sätestatule. 119. Nõuded tehnoloogiliste protsesside ohutuks läbiviimiseks ning seadmete ohutuks teenindamiseks sätestatakse tehniliste ja ohutuseeskirjadega ning mäeettevõtte poolt koostatud ohutusjuhenditega. 120. Mäetööd ja mäetöödel kasutatavad seadmed on riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluvad kohustuslikud objektid, nende seadmete perioodiliste ülevaatuste läbiviimist kavandab objekti kasutaja kooskõlastatult tehnilist järelevalvet teostava ametnikuga. Ülevaatuste läbiviimise kohta peab arvestust objekti kasutaja. 121. Mäeettevõtte ohutusnõuete kontrolli sagedus sõltub ettevõtte potentsiaalsest ohtlikkusest ja määratakse Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni piirkonna inspektsiooni ülema poolt. XX. LÕPPSÄTTED Muudatused ja täiendused varem välja antud majandusministri määrustele. 122. Muudatused allmaaehitiste tuleohutuseeskirjas (RTL 1995, 69, lk. 2423): 1) punkti 8 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt: «8. Korduv väljaõpe tuleb allmaatöödel põlevkivikaevandustes läbi viia mitte harvem kui üks kord kahe aasta jooksul, samuti uut tüüpi tuletõrjevahendite kasutuselevõtmisel.»; 2) punkti 9 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt: «9. Töötavates kaevandustes peab olema Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga kooskõlastatud kaevanduse tuletõrje pass. Pass koosneb graafilisest ja teksti osast ning peab vastama käesoleva eeskirja ja teiste tuleohutust kajastavate õigusaktide nõuetele.»; 3) punkti 17 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt: «17. Allmaamäetööd põlevkivikaevanduses peavad olema tagatud mäepäästeteenistusega. Mäepäästeteenistuse arvulise koosseisu määrab ettevõtja kooskõlastatult Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga. Täiendavalt võib moodustada vabatahtliku mäepäästeformeeringu.»; 4) punkti 24 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt: «24. Kaevanduse territooriumil peab olema pidevalt veega täidetud soojustatud kinnine tuletõrjeveehoidla, mille mahtuvus peab kindlustama kaevandusõues tekkinud tulekahju kustutamise kolme tunni jooksul, kuid ei või olla väiksem kui 250 m3.»; 5) punkti 56 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt: «56. Tuletõkkeuksed (luugid) ehitatakse: -- maa alla värsket õhku andvate ðahtide ja ðurfide lähedale; -- vertikaalðahtide suudmesse; -- kallakðahtide suudmesse; -- kalorifeeride kanalitesse.»; 6) punkt 65 jätta välja; 7) tabeli 1 punkti 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «10. Põleva vedelikuga täidetud hüdromuhviga ajamid.».