Vabariigi Valitsus — Riikliku kriminaalmenetlusregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus

Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 13.08.2002 nr 265 ( RT I 2002, 72, 433 ) 1.09.2002 30.04.2004 nr 180 ( RT I 2004, 42, 289) 15.05.2004 18.06.2004 nr 225 (RT I 2004, 51, 359) 1.07.2004 15.03.2005 nr 50 (RT I 2005, 16, 89) 27.03.2005; 1.04.2005; 1.05.2005 Määrus kehtestatakse «Andmekogude seaduse» (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 18, 107; 26, 158; 2004, 30, 204) § 32 lõike 1 ja § 34 lõike 2 ning «Kriminaalmenetluse seadustiku» (RT I 2003, 27, 166; 83, 558; 88, 590; 2004, 46, 329) § 210 lõike 2 alusel. [ RT I 2004, 51, 359 – jõust. 1.07.2004] 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Määrusega asutatakse riiklik register ametliku nimetusega «Riiklik kriminaalmenetlusregister» (edaspidi menetlusregister). §2. (1) Menetlusregistri vastutav töötleja on Justiitsministeerium. (2) Menetlusregistri volitatud töötlejad on: 1) «Kriminaalmenetluse seadustiku» §-s 31 nimetatud uurimisasutused; 2) prokuratuurid; 3) kohtud; 4) AS Andmevara. [RT I 2004, 51, 359 – jõust. 1.07.2004] §3. Menetlusregistri asutamise ja pidamise eesmärgid on: 1) ühendada Eesti Vabariigis alustatud ja lõpetatud kriminaalmenetluste olulised andmed ühtsesse andmebaasi; 2) tagada pidev ülevaade kriminaalmenetlustest; 3) võimaldada menetlejatel saada kuritegude efektiivseks menetlemiseks operatiivset teavet teiste menetletavate kuritegude kohta; 4) tõhustada prokuratuuri kontrolli kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse üle; 5) kergendada statistiliste ülevaadete tegemist kuritegevuse ja kriminaalmenetluste kohta. [RT I 2004, 51, 359 – jõust. 1.07.2004] §4. (1) Menetlusregistri asutamist ja pidamist rahastatakse riigieelarvest sihtotstarbeliste summadena vastutava töötleja eelarverealt. (2) Menetlusregistrisse andmete sisestamiseks vajalikke korralduslikke ja tehnilisi vahendeid rahastatakse riigieelarvest sihtotstarbeliste summadena volitatud töötlejate eelarveridadelt. 2. peatükk MENETLUSREGISTRI ÜLESEHITUS JA PIDAMINE §5. Menetlusregistrit peetakse ühetasandilise digitaalse andmekoguna. [RT I 2004, 42, 289 – jõust. 15.05.2004] §6. (1) Menetlusregister kajastab kõikide Eesti Vabariigis alustatud ja lõpetatud kriminaalmenetluste olulisi andmeid. (2) Menetlusregistrisse kantakse: 1) kriminaalmenetluse kulgu kajastavad andmed vastavalt määruse lisale 1 ja 2) kuritegevuse statistika jaoks vajalikud andmed vastavalt määruse lisale 3; 3) lõikes 21 loetletud dokumentide tekstid. (21) Menetlusregistrisse salvestab uurimisasutus kohtueelse menetluse kokkuvõtte (lisa 1 toimingu 24 juurde), prokuratuur süüdistusakti (lisa 1 toimingu 27 või 28 juurde), kokkuleppe (lisa 1 toimingu 27 juurde), psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks kriminaalasja kohtusse saatmise määruse (lisa 1 toimingu 27 juurde), apellatsiooni (lisa 1 toimingu 29 juurde), kassatsiooni (lisa 1 toimingu 30 juurde) ja teistmisavalduse (lisa 1 toimingu 31 juurde). [lõige 22 jõustub 1.04.2005] (22) Lisas 3 loetletud andmed sisestab see menetleja, kes vastavad andmed kriminaalmenetluses tuvastab. Kuni andmed ei ole teada, jäetakse vastavad andmeväljad täitmata. Kui sisestatud andmed osutuvad hiljem ebaõigeteks või täpsustuvad, parandab õiged või täpsed andmed tuvastanud menetleja registrikande. Uurimisasutus kannab enda tuvastatud andmed menetlusregistrisse hiljemalt kriminaalmenetluse lõpetamise või kohtueelse menetluse lõpuleviimise, prokuratuur hiljemalt kriminaalmenetluse lõpetamise või kriminaalasja kohtusse saatmise, kohus hiljemalt kohtulahendi tegemise staadiumis. (3) Menetlusregistri andmetel puudub õiguslik tähendus. (4) Menetlusregistri andmeid tuleb kaitsta: 1) käideldavuse osas, tagades andmete kättesaadavuse selleks volitatud isikutele; 2) tervikluse osas, välistades andmete tahtmatu või tahtliku muutmise; 3) konfidentsiaalsuse osas, tagades andmete kättesaadavuse vaid volitatud isikutele. (5) Menetlusregistri andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid. [RT I 2005, 16, 89 – jõust. 27.03.2005] §7. (1) Volitatud töötleja sisestab või töötleb registri andmeid üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu vastutava töötleja esitatud nõuete kohaselt. (2) Andmed sisestatakse menetlusregistri kasutamiseks loodud tarkvara abil või teise andmekogu vahendusel. (3) Andmed sisestab menetlustoimingu või -otsustuse teinud menetleja või selleks asutuse sisemise töökorraldusega määratud isik. (4) Andmed sisestatakse menetlusregistrisse kahe tööpäeva jooksul, alates andmete sisestamise aluseks oleva sündmuse toimumisest või menetlustoimingu või -otsustuse tegemisest. [RT I 2004, 42, 289 – jõust. 15.05.2004] §8. (1) Menetlusregistri kanne on mingil ajahetkel ühe volitatud töötleja poolt ühte kriminaalmenetlust puudutavate andmete lisamine, muutmine, sulgemine või kustutamine. (2) Kõikide menetlusregistri kannete kohta säilitatakse järgmised andmed: 1) kande number; 2) kande tegija nimi; 3) kande tegemise kuupäev ja kellaaeg; 4) kande tegemise koht; 5) kande sisu. (3) Kande tegija võib oma volituste piires tutvuda kande tegemiseks vajalike andmetega. §9. Vastutav töötleja täidab menetlusregistri pidamisel järgmisi ülesandeid: 1) vastutab menetlusregistri pidamise ja andmete väljastamise õiguspärasuse ja otstarbekuse eest; 2) määrab menetlusregistri turvanõuded ja juhib menetlusregistri pidamist, andes volitatud töötlejatele selleks vajalikke juhiseid; 3) teostab menetlusregistri pidamise üle järelevalvet; 4) korraldab menetlusregistris avastatud ebaõigete andmete parandamise või sulgemise; 5) nõuab volitatud töötlejalt menetlusregistrisse sisestamata jäetud andmete sisestamist või ebaõigete andmete parandamist; 6) suleb juurdepääsu menetlusregistri andmetele §-s 11 sätestatud tähtaegade möödumisel; 7) võtab tarvitusele ja rakendab järjepidevalt andmete turvalisuse, s.t käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks registri turvanõuetele vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid; 8) tagab selle, et andmed, millele on § 12 lõikes 5 sätestatud korras seatud menetleja poolt juurdepääsupiirang, ei oleks menetlusregistris teistele volitatud töötlejatele nähtavad ning ei avalda seda teavet muul moel. [RT I 2004, 42, 289 – jõust. 15.05.2004] §10. (1) Volitatud töötleja täidab järgmisi ülesandeid: [punkti 1 sonastus kuni 31.03.2005] 1) sisestab menetlusregistrisse andmed kõikide tema menetluses olevate kriminaalasjade kohta vastavalt määruse lisale 1; [punkti 1 sõnastus alates 1.04.2005] 1) sisestab menetlusregistrisse andmed kõikide tema menetluses olevate kriminaalasjade kohta vastavalt määruse lisadele 1 ja 3; 2) vastutab menetlusregistrisse sisestatud andmete õigsuse eest; 21) salvestab menetlusregistrisse § 6 lõikes 2 1 nimetatud dokumendid; 3) tagab andmete sisestamise menetlusregistrisse § 7 lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul; 4) määrab asutusesiseselt ametnikud, kellel on õigus sisestada menetlusregistrisse andmeid ja kasutada menetlusregistri andmeid; 5) annab menetlusregistri andmetes puuduste avastamise korral sellest viivitamata teada vastutavale töötlejale; 6) täidab vastutava töötleja § 9 punktis 5 sätestatud nõude kolme tööpäeva jooksul alates selle saamisest; 7) tagab menetlusregistri andmete sisestamise, muutmise ja kustutamise ning menetlusregistri andmetega tutvumise ainult selleks õigust omavate ametnike poolt; 8) võtab tarvitusele ja rakendab järjepidevalt andmete turvalisuse, s.t käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks registri turvanõuetele vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid. (2) Kui prokuratuur kohtueelse menetluse seaduslikkust ja tulemuslikkust kontrollides avastab, et uurimisasutus on jätnud menetlusregistrisse kandmata andmeid, mida ta oleks pidanud sisse kandma, või kandnud sisse ebaõigeid andmeid, teeb prokuratuur uurimisasutusele «Kriminaalmenetluse seadustiku» § 213 lõike 1 punkti 5 kohase korralduse andmed sisse kanda või vead parandada, või teeb seda ise. (21) Kohtueelse menetluse lõpuleviimise staadiumis veendub prokuratuur, et uurimisasutus on kandnud menetlusregistrisse kõik vajalikud andmed ja need on õiged. Kui see nii ei ole, teeb prokurör «Kriminaalmenetluse seadustiku» § 223 lõike 1 kohaselt uurimisasutusele ülesandeks puuduvad andmed sisse kanda või vead parandada, või teeb seda ise. (3) Volitatud töötleja võib oma seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks esitada päringuid teistele riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudele ja saada nendest andmeid. [RT I 2005, 16, 89 – jõust. 27.03.2005] §11. Andmed kustutatakse menetlusregistrist ja kantakse üle arhiivi: 1) karistusandmete karistusregistrist kustutamise tähtaja möödudes vastavalt «Karistusregistri seaduse» (RT I 1997, 87, 1467; 1998, 111, 1830) §-le 25; 2) üks aasta pärast õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumist; 3) kolm aastat pärast karistuse kandmisest vabastamist «Karistusseadustiku» (RT I 2001, 61, 364; 2002, 44, 284; 56, 350; 64, 390) §-de 79 või 80 alusel; 4) kuriteo aegumistähtaja möödumisel vastavalt «Karistusseadustiku» §-le 81. [RT I 2002, 72, 433 - jõust. 1. 09. 2002] 21. peatükk MENETLUSREGISTRI KASUTAJATE REGISTREERIMINE [RT I 2004, 42, 289 – jõust. 15.05.2004] §111. (1) Menetlusregistri kasutajad registreerib riigi peaprokuröri poolt kinnitatud korra alusel selleks määratud isik (edaspidi määratud isik). (2) Volitatud töötlejad registreerivad uue kasutaja Riigiprokuratuuri saadetud taotluse alusel. Taotluses peavad olema ametniku nimi, isikukood, ametikoht, ametinimetus ja elektronposti aadress. (3) Määratud isik vaatab saabunud taotluse läbi ja otsustab hiljemalt kümne kalendripäeva jooksul menetlusregistri kasutusõiguse andmise taotlevale ametnikule. [lõike 4 sõnastus kuni 30.04.2005] (4) Kasutusõiguse andmise korral võtab määratud isik uuelt kasutajalt allkirja delikaatsete isikuandmete hoidmise kohustuse vormile vastavalt lisale 2. [lõike 4 sõnastus alates 1.05.2005] (4) Kasutusõiguse andmise korral määrab määratud isik uuele kasutajale kasutajaliigi vastavalt põhimääruse §-le 122 ja võtab uuelt kasutajalt allkirja delikaatsete isikuandmete hoidmise kohustuse vormile vastavalt lisale 2. (5) Kasutajate ümberregistreerimisel ametniku ametinimetuse, volituste või töökoha muutumisel täidab volitatud töötleja ümberregistreerimise taotluse, milles märgitakse juba registreeritud kasutaja nimi, endine ja uus ametikoht, ning edastab selle Riigiprokuratuuri. (6) Ametniku lahkumisest ja tema väljaregistreerimise vajadusest teavitab volitatud töötleja taotlusega Riigiprokuratuuri enne ametniku töölt lahkumist. Määratud isik registreerib kasutaja viivitamatult välja ning korraldab kasutajaõiguste sulgemise. [RT I 2005, 16, 89 – jõust. 27.03.2005] 3. peatükk MENETLUSREGISTRI ANDMETE KASUTAMINE §12. [lõike 1 sõnastus kuni 30.04.2005] (1) Menetlusregistri andmed on piiratud juurdepääsuga kuni avaliku kohtuistungi alguseni või kohtuotsuse tegemiseni kriminaalasjas. [lõike 1 sõnastus alates 1.05.2005] (1) [Kehtetu - RT I 2005, 16, 89 – jõust. 1.01.2005] (2) Menetlusregistri andmetega tutvumise ja nende kasutamise õigus on: 1) vastutaval töötlejal menetlusregistri pidamisest tulenevate ülesannete täitmiseks; 2) volitatud töötlejal seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks kuriteo menetlemisel, sealhulgas kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse kontrollimisel ja jälitustegevuses; 3) Vabariigi Presidendi Kantseleil armuandmispalvete läbivaatamiseks; 4) andmekaitse järelevalveasutusel seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks. (3) Vastutav töötleja võib menetlusregistri andmeid väljastada statistilistel eesmärkidel kasutamiseks andmesaajale, kelle selline tegevus on ette nähtud seaduses. Andmed väljastatakse kujul, mis ei võimalda isikuid identifitseerida. Andmeid ei väljastata, kui see võib kahjustada kuriteo tõkestamist, kurjategija tabamist või tõe tuvastamist kriminaalmenetluses. (4) Muudel isikutel on õigus tutvuda menetlusregistris enda kohta hoitavate andmetega «Isikuandmete kaitse seaduse» §-s 29 sätestatud korras, kui vastutaval töötlejal on põhjendatud alus arvata, et andmete väljastamisest ei ole põhjust keelduda «Isikuandmete kaitse seaduse» § 30 lõike 1 alusel. [lõike 5 sõnastus kuni 30.04.2005] (5) Menetlusregistris sisalduvatele andmetele, mille teatavaks saamine kriminaalasja eeluurimisega mitteseotud isikutele võib kahjustada kuriteo tõkestamist, kurjategija tabamist või tõe tuvastamist kriminaalasjas, võib uurimisasutuse ametnik kooskõlastatult prokuröriga seada piirangu teistele menetlusregistrit kasutavatele volitatud töötlejatele. Eelkirjeldatud tingimustel seatud piirang andmetele juurdepääsu kohta kuulub tühistamisele alates antud kriminaalasjas isikule süüdistuse esitamisest. [lõike 5 sõnastus alates 1.05.2005] (5) [Kehtetu - RT I 2005, 16, 89 – jõust. 1.01.2005] [RT I 2005, 16, 89 – jõust. 1.05.2005] [§ 12¹ jõustub 1.05.2005] § 121. (1) Kriminaalasja salastatuse astmed menetlusregistris on: 1) salastamata; 2) osaliselt salastatud; 3) salastatud. (2) Salastamata kriminaalasjas võib menetlusregistri kasutaja vaadata kõiki andmeid, kui §-s 122 ei ole sätestatud teisiti. (3) Osaliselt salastatud kriminaalasjas võib menetlusregistri kasutaja vaadata kõiki andmeid, välja arvatud kriminaalasja juurde salvestatud dokumentide tekstid, kui §-s 122 ei ole sätestatud teisiti. (4) Salastatud kriminaalasjas võib menetlusregistri kasutaja vaadata lõikes 5 sätestatud põhiandmeid, kui §-s 122 ei ole sätestatud teisiti. (5) Kriminaalasja põhiandmed on: 1) kriminaalasja number; 2) kriminaalmenetluse alustamise kuupäev; 3) staatus; 4) prokuröri nimi, kelle menetluses kriminaalasi on; 5) uurimisasutuse nimetus. (6) Kui kriminaalmenetlust alustatakse, on kriminaalasi salastamata. Salastatuse astet muudab kriminaalasja menetlev prokurör, pidades silmas, et menetlusregistri kasutajate juurdepääs andmetele ei: 1) kahjustaks Eesti Vabariigi huve; 2) raskendaks kuriteo avastamist; 3) kahjustaks kriminaalmenetlust ega soodustaks kuritegevust; 4) kahjustaks ärisaladust ega juriidilise isiku tegevust; 5) kahjustaks perekonna- või eraelu puutumatust ega riivaks isiku au; 6) kahjustaks alaealise huve. (7) Kohtumenetluses olev kriminaalasi on salastamata. [RT I 2005, 16, 89 – jõust. 1.05.2005] [§ 12² jõustub 1.05.2005] § 122. (1) Menetlusregistri kasutajate liigid on: 1) menetlejad – uurija, uurimisjuht, prokurör, vanemprokurör ja juhtivprokurör; 2) kantseleitöötaja; 3) vaatleja – Justiitsministeeriumi ametnik, Vabariigi Presidendi Kantselei ametnik, uurimisasutuse järelevalveametnik ja andmekaitse järelevalveasutuse ametnik; 4) haldur. (2) Kõikidel lõike 1 punktis 1 nimetatud menetleja õigustega kasutajatel on õigus: 1) sisestada andmeid enda tehtud menetlustoimingute kohta; 2) vaadata, sisestada ja muuta andmeid enda menetletavates kriminaalasjades. (3) Uurimisjuhi õigustega kasutajal on lisaks lõikes 2 sätestatule õigus vaadata andmeid enda asutuse menetluses olevates kriminaalasjades. (4) Vanemprokuröri õigustega kasutajal on lisaks lõikes 2 sätestatule õigus vaadata andmeid kõikides ringkonnaprokuratuuri menetluses olevates kriminaalasjades. (5) Juhtivprokuröri õigustega kasutajal on lisaks lõikes 2 sätestatule õigus vaadata kõikide kriminaalasjade andmeid. (6) Riigiprokuratuuri prokuröridele antakse kas vanem- või juhtivprokuröri kasutajaõigused. Esimesel juhul on neil lisaks lõikes 2 sätestatule õigus vaadata Riigiprokuratuuri menetluses olevate kriminaalasjade andmeid, viimasel juhul kõikide kriminaalasjade andmeid. (7) Prokuratuuri kantseleitöötaja õigustega kasutajal on õigus sisestada prokuröri korraldusel lisa 1 punktis 27 kirjeldatud andmeid ning vaadata selleks vajalikke andmeid ja vastava kriminaalasja põhiandmeid. (8) Kohtu kantseleitöötaja õigustega kasutajal on õigus vaadata kohtusse saadetud kriminaalasja põhiandmeid ja kriminaalasja juurde salvestatud dokumentide tekste. (9) Justiitsministeeriumi ametniku õigustega kasutajal on õigus: 1) vaadata kriminaalasja andmeid, niivõrd kui seda on vaja vastutava töötleja ülesannete täitmiseks; 2) teha menetlusregistri andmebaasis statistilisi päringuid. (10) Vabariigi Presidendi Kantselei ametniku õigustega kasutajal on õigus vaadata kriminaalasjade andmeid, niivõrd kui seda on vaja armuandmispalvete läbivaatamiseks. (11) Uurimisasutuse järelevalveametniku õigustega kasutajal on õigus vaadata selle uurimisasutuse menetluses olevate kriminaalasjade andmeid, niivõrd kui seda on vaja, teostamaks järelevalvet oma asutuse ametnike üle menetlusregistri täitmisel. (12) Andmekaitse järelevalveasutuse ametniku õigustega kasutajal on õigus vaadata kriminaalasjade andmeid, niivõrd kui seda on vaja talle seaduse ja käesoleva põhimäärusega pandud järelevalveülesannete täitmiseks. (13) Halduri õigustega kasutajal on õigus vaadata ja muuta kriminaalasjade andmeid, niivõrd kui seda on vaja menetlusregistri tõrgeteta töö tagamiseks. [RT I 2005, 16, 89 – jõust. 1.05.2005] §13. (1) Menetlusregistri andmeid väljastatakse üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu. Paragrahvi 12 lõikes 4 sätestatud juhtudel väljastatakse andmed kirjalikult. (2) Menetlusregistri andmete väljastamise kohta säilitatakse järgmised andmed: 1) andmete saaja nimi; 2) andmete väljastamise kuupäev ja elektroonilise väljastamise korral ka kellaaeg; 3) millised andmed väljastati. § 14. Menetlusregistri andmeid väljastatakse tasuta, välja arvatud «Isikuandmete kaitse seaduse» § 29 lõikes 2 sätestatud juhtudel. [RT I 2004, 42, 289 – jõust. 15.05.2004] §15. (1) Menetlusregistrist ei väljastata andmeid välisriiki. (2) Paragrahvi 12 lõikes 2 nimetatud asutused võivad anda menetlusregistris olevat infot välisriikidesse rahvusvahelist õigusabi reguleerivates õigusaktides sätestatud juhtudel. 4. peatükk JÄRELEVALVE MENETLUSREGISTRI PIDAMISE ÜLE §16. (1) Järelevalvet menetlusregistri pidamise üle teostavad vastutav töötleja ja andmekaitse järelevalveasutus vastavalt oma pädevusele. (2) Järelevalvet teostaval isikul on õigus tutvuda menetlusregistrisse kantud andmete ja nende alusdokumentidega, siseneda ruumidesse, kus andmeid töödeldakse või kus paiknevad töötlemiseks kasutatavad seadmed, ja saada teavet andmete menetlusregistrist väljastamise ja kasutamise kohta. (3) Menetlusregistri pidamisel tekkinud puuduste ilmnemisel on registri vastutav või volitatud töötleja kohustatud likvideerima järelevalvet teostanud isikute ettekirjutustes kajastatud puudused nende määratud tähtaegadeks. [RT I 2004, 42, 289 – jõust. 15.05.2004] 5. peatükk MENETLUSREGISTRI LIKVIDEERIMINE §17. Menetlusregister likvideeritakse Vabariigi Valitsuse määrusega «Andmekogude seaduses» sätestatud korras. 6. peatükk RAKENDUSSÄTTED §18. [Käesolevast tekstist välja jäetud] [§ 19 sõnastus kuni 31.03.2005] §19. Menetlusregistrisse kantakse andmed kriminaalasjade kohta, mis on alustatud 1. juulil 2001. a või hiljem. [§ 19 sõnastus alates 1.04.2005] §19. Menetlusregistrisse kantakse andmed kriminaalasjade kohta, mis on alustatud 1. juulil 2001. a või hiljem. Lisas 3 sätestatud andmed kantakse menetlusregistrisse kriminaalasjade kohta, mida on alustatud 1. jaanuaril 2005. a või hiljem. [RT I 2005, 16, 89 – jõust. 1.04.2005] «Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2001. a määruse nr 77 «Riikliku kriminaalmenetlusregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus» lisa 1 (Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2004. a määruse nr 225 sõnastuses) [RT I 2004, 51, 359 – jõust. 1.07.2004] «RIIKLIKKU KRIMINAALMENETLUSREGISTRISSE» KANTAVAD ANDMED Kasutatud tähistused: kuupäev – otsustuse või toimingu tegemise kuupäev; menetleja – uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu nimel otsustuse või toimingu teinud isiku ees- ja perekonnanimi ning menetlusseisund; asutus – uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu nimetus; isik – isiku või isikute, kelle suhtes otsustus või toiming tehti, ees- ja perekonnanimi (-nimed) ning isikukood, juriidilise isiku puhul tema nimetus ja registrikood ning menetlusseisund; alus – kriminaalmenetlusseadustes sätestatud õiguslik alus selle otsustuse või toimingu tegemiseks ja viide kriminaalmenetlusseaduste vastavatele sätetele. [RT I 2005, 16, 89– jõust. 27.03.2005] I. Abiväljad Tähis Kategooria Alamkategooria A Kriminaalasja staatus menetluses lõpetatud ühendatud kohtu menetluses jõustunud kohtuotsusega alustamata jäetud B Kriminaalasja päritolu eraldatud teisest kriminaalasjast ja teise kriminaalasja number iseseisev kriminaalasi II. Andmeväljad Nr Kategooria Nr Alamkategooria 1. Kriminaalmenetluse alustamine 1.1 karistusseadustiku norm, mille tunnustel kriminaalmenetlust alustati 1.2 kuupäev 1.3 asutus ja menetleja 1.4 kuriteosündmuse kirjeldus 2. Kriminaalmenetluse alustamata jätmine 2.1 kuupäev 2.2 kuriteosündmuse kirjeldus 2.3 asutus ja menetleja 2.4 alus 3. Kriminaalasja menetleva uurimisasutuse ametniku määramine 3.1 kuupäev 3.2 asutus ja menetleja 4. Kriminaalasja menetlusse võtmine prokuröri poolt 4.1 kriminaalmenetlust juhtiva prokuröri nimi 5. Kahtlustatava ülekuulamine 5.1 kuupäev 5.2 asutus ja menetleja 5.3 isik 5.4 kuriteosündmuse kirjeldus 5.5 kuriteo kvalifikatsioon 6. Kahtlustatavana kinnipidamine 6.1 kuupäev ja kellaaeg 6.2 asutus ja menetleja 6.3 isik 6.4 kuriteosündmuse kirjeldus 7. Kahtlustatava või süüdistatava tagaotsitavaks kuulutamine 7.1 kuupäev 7.2 asutus ja menetleja 7.3 isik 7.4 tagaotsimise lõpetamise kuupäev 8. Läbiotsimine 8.1 määruse koostamise kuupäev 8.2 asutus ja menetleja 8.3 ruumi või paikkonna postiaadress ja isiku nimi, kus või kelle suhtes läbiotsimine tehti 8.4 prokuröri loa andmise kuupäev, prokuröri nimi ja prokuratuuri nimetus 8.5 läbiotsimise kuupäev 8.6 alus 9. Vara arestimise taotlus 9.1 taotluse koostamise kuupäev 9.2 asutus ja menetleja 9.3 isik, kelle vara arestimist taotleti 9.4 kohus, kellele taotlus esitati 9.5 alus 9.6 vara arestimise kuupäev 10. Tõkendi kohaldamine 10.1 määruse koostamise kuupäev 10.2 asutus ja menetleja 10.3 isik 10.4 tõkendi liik 10.5 tõkendi alguskuupäev 11. Vahistamise taotlus 11.1 taotluse koostamise kuupäev 11.2 asutus ja menetleja 11.3 isik 11.4 kohus, kellele taotlus esitati 11.5 vahistamise alguskuupäev 12. Tõkendi tühistamine 12.1 määruse koostamise kuupäev 12.2 asutus ja menetleja 12.3 isik 12.4 tõkendi liik 12.5 tõkendi lõpukuupäev 13. Lõpetatud menetluse uuendamine 13.1 kuupäev 13.2 asutus ja menetleja 14. Menetluse lõpetamine «Kriminaalmenetluse seadustiku» (KrMS)§-de 200, 2001, 204 ja 205 alusel 14.1 kuupäev 14.2 asutus ja menetleja 14.3 isik, kelle suhtes või kuriteosündmus, mille suhtes menetlus lõpetati 14.4 lõpetamise liik 14.5 alus 14.6 prokuröri loa andmise kuupäev, prokuröri nimi ja prokuratuuri nimetus 15. Menetluse lõpetamine KrMS § 202 lg 7 alusel 15.1 kuupäev 15.2 asutus ja menetleja 15.3 isik 15.4 lõpetamise liik 15.5 kuriteosündmuse kirjeldus 15.6 määratud kohustused ja tähtaeg 16. Menetluse lõpetamine KrMS § 203 lg 6 alusel 16.1 kuupäev 16.2 asutus ja menetleja 16.3 isik 16.4 lõpetamise liik 16.5 kuriteosündmuse kirjeldus 17. Menetluse lõpetamine KrMS § 201 lg 2 alusel 17.1 kuupäev 17.2 asutus ja menetleja 17.3 isik 17.4 lõpetamise liik 17.5 kuriteosündmuse kirjeldus 18. Süüdistusakti koostamine 18.1 kuupäev 18.2 asutus ja menetleja 18.3 isik 18.4 kuriteosündmuse kirjeldus 18.5 kuriteo kvalifikatsioon 19. Ametist kõrvaldamise taotlus 19.1 taotluse koostamise kuupäev 19.2 asutus ja menetleja 19.3 isik 19.4 asutus ja ametikoht, millelt isik kõrvaldatakse 19.5 kohus, kellele taotlus esitati 19.6 ametist kõrvaldamise alguskuupäev 20. Uurimisalluvuse muutmine 20.1 kuupäev 20.2 asutus ja menetleja 20.3 uus uurimisasutus 21. Kriminaalasjade ühendamine 21.1 kuupäev 21.2 asutus ja menetleja 21.3 selle kriminaalasjaga ühendatud kriminaalasjade numbrid 22. Kriminaalasjade eraldamine 22.1 kuupäev 22.2 asutus ja menetleja 22.3 eraldamise liik 22.4 sellest kriminaalasjast eraldatud kriminaalasjade numbrid 22.5 eraldatud isikud või kuriteosündmused 23. Eeluurimise tähtaja määramine prokuröri poolt 23.1 kuupäev 23.2 asutus ja menetleja 23.3 uus tähtaeg 24. Kohtueelse menetluse kokkuvõte 24.1 koostamise kuupäev 24.2 asutus ja menetleja 24.3 isik 24.4 kuriteosündmuse kirjeldus 24.5 kuriteo kvalifikatsioon 24.6 prokuratuur, kuhu kokkuvõte saadeti 25. Kokkulepe 25.1 kuupäev 25.2 asutus ja menetleja 25.3 isik 25.4 kuriteo kvalifikatsioon 25.5 karistuse liik ja määr 26. Kriminaalasja tagastamine uurimisasutusse 26.1 kuupäev 26.2 asutus ja menetleja 26.3 asutus, kellele kriminaalasi saadeti 27. Kriminaalasja kohtusse saatmine prokuröri poolt 27.1 kuupäev 27.2 asutus ja menetleja 27.3 isik 27.4 kuriteo kvalifikatsioon 27.5 kohus, kellele kriminaalasi saadeti 27.6 menetluse liik 27.7 otsustuse liik 28. Uue või muudetud süüdistusakti esitamine kohtus 28.1 kuupäev 28.2 asutus ja menetleja 28.3 kohus, kellele süüdistusakt esitati 28.4 isik 28.5 otsustuse liik 28.6 uus kvalifikatsioon 29. Apellatsiooni esitamine prokuröri poolt 29.1 kuupäev 29.2 asutus ja menetleja 29.3 kohus, kellele apellatsioon esitati 30. Kassatsiooni esitamine prokuröri poolt 30.1 kuupäev 30.2 asutus ja menetleja 31. Teistmisavalduse esitamine prokuröri poolt 31.1 kuupäev 31.2 asutus ja menetleja 32. Vaba toiming 32.1 kuupäev 32.2 toimingu nimetus 32.3 asutus ja menetleja Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2001. a määruse nr 77 «Riikliku kriminaalmenetlusregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus» lisa 2 (kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määrusega nr 180) [RT I 2004, 42, 289 – jõust. 15.05.2004] «RIIKLIKU KRIMINAALMENETLUSREGISTRI» KASUTAJATE KOHUSTUSE VORM Mina, ............................................... isikukood _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ , kohustun hoidma minule tööl või teenistuses «Riikliku kriminaalmenetlusregistri» kaudu teatavaks saavaid delikaatseid isikuandmeid ning kohustun järgima kõiki kehtivaid andmete turvalisust puudutavaid õigusakte ja eeskirju. Mulle on selgitatud, et eelnimetatud kohustuse ning muude delikaatsete isikuandmete käsitlemist puudutavate seaduste või õigusaktide täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral võetakse mind vastutusele seadusega ettenähtud juhul ja korras. Kohustus hoida delikaatseid isikuandmeid kehtib ka pärast «Riiklikule kriminaalmenetlusregistrile» juurdep��äsu lõppemist või ametikohalt lahkumist. ........................................ ................................. (päev, kuu, aasta) (allkiri) [Lisa 3 jõustub 1.04.2005] Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2001. a määruse nr 77 «Riikliku kriminaalmenetlusregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus» lisa 3 (Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2005. a määrusega nr 50) [RT I 2005, 16, 89 – jõust. 1.04.2005] STATISTILISED ANDMED I. Täiendavad liigitustunnused Kvalifikatsioon «Karistusseadustiku» (edaspidi KarS ) järgi Täiendavad liigitustunnused Sisestamise kord §-d 183–190, § 325 lg 2 p 3, § 331 või § 392 1) amfetamiin (pulbrina) 2) metamfetamiin (pulbrina) 3) ecstasy (MDMA, MDEA, MBDB, 2C-B e Nexus, MDA, ketamiin jt; k.a erineva koostisega tabletid, sh amfetamiin ja metamfetamiin tablettides) 4) muu sünteetiline amfetamiini tüüpi stimulant (ATS) 5) LSD 6) kokaiin 7) hašiš 8) kanepitaim või selle osad 9) THC-d sisaldav taimne materjal 10) kanepiseemned 11) heroiin 12) unimagunataim, -kupar või -puru 13) unimagunaekstrakt (moonivedelik) 14) unimaguna töötlemisjäägid 15) muu opiaat (metadoon, morfiin, kodeiin, buprenorfiin, tooroopium jt) 16) fentanüül 17) 3-metüülfentanüül 18) GHB 19) psilotsiin/psilotsübiin, sh psilotsiini sisaldavad seened 20) meskaliin, sh meskaliini sisaldavad kaktused 21) flunitrasepaam 22) teised bensodiasepiinid 23) muu hallutsinogeen (PCP jt) 24) muu narkootiline või psühhotroopne aine 25) narkootilise või psühhotroopse aine lähteaine Kui esineb mitu uimastit korraga, märgitakse nad kõik. Kui § 325 lg 2 p 3 või § 392 puhul ei olnud tegemist uimastiga, jäetakse täiendav liigitustunnus märkimata § 199 1) mootorsõidukivargus 2) jalgrattavargus 3) metsavargus 4) metallivargus elektriliinilt 5) muu metallivargus 6) tulirelvavargus 7) mobiiltelefonivargus 8) taskuvargus 9) esmatarbekaupade (toiduained, hügieenitarbed jms) vargus koguses, mis annab alust eeldada, et varastatud on isiklikuks tarbimiseks 10) vargus ebaseaduslikult omandatud maksekaardi abil 11) muu vargus Kui esineb mitu täiendavat liigitustunnust, märgitakse kõik § 200 1) röövkallaletung raha või väärisasjade vedajale 2) röövkallaletung muule ettevõttele 3) röövkallaletung mootorsõidukijuhile 4) muu röövimine Märgitakse ainult üks täiendav liigitustunnus. Loetelus eespool oleva tunnuse esinemisel ei märgita loetelus tagapool olevaid § 201 1) kasutab tööülesannete täitmisel või on olemas juurdepääs töö iseloomu tõttu 2) hoiab või haldab lepingu alusel 3) leid 4) muu valdus Märgitakse ainult üks täiendav liigitustunnus. Loetelus eespool oleva tunnuse esinemisel ei märgita loetelus tagapool olevaid § 209 1) kelmus seoses töövahendusega 2) asja väljapetmine 3) soorituse väljapetmine 4) kelmus seoses kaupade müümise või soorituse lubamisega 5) kelmus seoses laenu taotlemisega 6) muu kelmus dokumentide vormistamisega 7) muu kelmus dokumente vormistamata Kui esineb mitu täiendavat liigitustunnust, märgitakse kõik § 215 1) sõiduauto omavoliline kasutamine 2) muu sõiduki omavoliline kasutamine 3) muu vallasasja omavoliline kasutamine Märgitakse ainult üks täiendav liigitustunnus. Loetelus eespool oleva tunnuse esinemisel ei märgita loetelus tagapool olevaid § 263 1) pommiähvardus 2) massiürituse nurjamine 3) ettevõtte, asutuse või ühistranspordi normaalse töö ajutine katkestamine 4) sündsusetu käitumine avalikus kohas 5) asjade lõhkumine avalikus kohas 6) mälestusmärkide või tavade teotamine või avalike kohtade rüvetamine 7) inimeste solvav tülitamine 8) muu Kui esineb mitu täiendavat liigitustunnust, märgitakse kõik § 268 1) ruumi kasutada andmine narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks tarvitamiseks 2) ruumi kasutada andmine ebaseaduslike hasartmängude korraldamiseks 3) ruumi kasutada andmine prostitutsiooniks 4) prostitutsiooni vahendamine Kui esineb mitu täiendavat liigitustunnust, märgitakse kõik § 293, § 294 1) sularaha ja summa 2) raha ülekanne ja summa 3) väärtpaberid ja väärtus 4) muu vara ja väärtus 5) muu soodustus ja väärtus, kui on rahas hinnatav Kui esineb mitu täiendavat liigitustunnust, märgitakse kõik § 386, § 389, § 390 1) kütuseaktsiis 2) alkoholiaktsiis 3) tubakaaktsiis 4) muu aktsiis 5) käibemaks 6) tulu- või sotsiaalmaks 7) muu maks Kui esineb mitu täiendavat liigitustunnust, märgitakse kõik § 391 1) kütus 2) alkohol 3) tubakas 4) väärisasjad või kunstiväärtusega esemed 5) võltsitud kaup või piraatkoopia 6) muu Kui esineb mitu täiendavat liigitustunnust, märgitakse kõik § 424 1) raske alkoholijoove 2) keskmine alkoholijoove 3) kerge alkoholijoove 4) alkoholijoove, raskusaste tuvastamata 5) narkootiline joove 6) toksiline joove Märgitakse ainult üks täiendav liigitustunnus II. Kuriteo lisatunnused Tunnus või alatunnus Alaliigid Sisestamise kord 1. Kuriteo koht Kuriteo toimepanemise koht KarS § 11 mõttes 1.1. Geograafilised andmed 1) riik (Eesti või väljaspool Eestit) 2) maakond 3) KOV üksus, Tallinnas ka linnaosa 4) aadress (tänav, maja ja korter; küla ja talu vms) Kui kuritegu pannakse toime väljaspool Eestit, ei märgita maakonda, KOV üksust ega aadressi. Riik ja Eesti puhul maakond märgitakse alati. Muud andmed märgitakse nii täpselt kui on teada 1.2. Koha liik 1) korter 2) talumaja 3) muu eramu 4) suvila 5) kontor (büroo) 6) muu tootmis- või tööruum 7) selvekauplus või -osakond 8) muu kauplus või kiosk 9) turg 10) toitlustus- või lõbustusettevõte (söökla, kohvik, bistroo, baar, restoran, diskoteek jm) 11) rahandusasutus või pangaautomaadi asukoht 12) tankla 13) muu teenindusettevõte 14) õppeasutus või selle territoorium 15) muu lasteasutus või selle territoorium 16) usu- või kultusehoone 17) raviasutus või apteek 18) kultuuriasutus (muuseum, näitusesaal, teater, kino jm) 19) kinnipidamiskoht 20) elumaja abiruum või talu abihoone (trepikoda, kelder, ait jm) 21) muu mitteeluruum 22) hoov 23) talu maa-ala 24) ettevõtte territoorium 25) sõjaväeobjekt 26) piiripunkt 27) ehitus 28) bussijaam 29) raudteejaam 30) lennujaam 31) sadam 32) spordirajatis (staadion, spordihall, golfiväljak jm) 33) ühissõiduk 34) muu sõiduk 35) tänav või väljak 36) maantee 37) parkla 38) kalmistu 39) park 40) mets 41) rand 42) veekogu või veesõiduk 43) õhusõiduk 44) muu avalik koht 45) muu mitteavalik koht 46) koha liiki ei ole võimalik üheselt määratleda Märgitakse ainult üks koha liik, mis kõige paremini sobib 2. Kuriteo aeg kuupäev ja kellaaeg või ajavahemik Nii täpselt kui on teada 3. Kuriteo toimepanemise viis 3.1. Relva liik ja kasutamine 1) lõhkeaine või -seadeldise kasutamine 2) lõhkeaine või -seadeldisega ähvardamine 3) lõhkeaine või -seadeldis kaasas 4) tulirelva kasutamine 5) tulirelvaga ähvardamine 6) tulirelv kaasas 7) lõike-torkerelva kasutamine 8) lõike-torkerelvaga ähvardamine 9) lõike-torkerelv kaasas 10) muu külmrelva kasutamine 11) muu külmrelvaga ähvardamine 12) muu külmrelv kaasas 13) gaasirelva kasutamine 14) gaasirelvaga ähvardamine 15) gaasirelv kaasas 16) muu relvana kasutatava eseme kasutamine 17) muu relvana kasutatava esemega ähvardamine 18) muu relvana kasutatav ese kaasas 19) relvataolise esemega ähvardamine 20) ei ole Märgitakse kõik, mis esinevad. Mingi relvaliigi kasutamise korral ei märgita selle relvaliigiga ähvardamist. Mingi relvaliigi kasutamise või sellega ähvardamise korral ei märgita sama relvaliigi kaasasolemist. Viimane alternatiiv valitakse siis, kui ei ole teada, kas kurjategijal oli relv kaasas, ja kui kriminaalasja normaalse menetlemise käigus ei osutunud vajalikuks seda välja selgitada 3.2. Vägivald 1) füüsiline vägivald 2) psüühiline vägivald (ähvardamine) 3) füüsilist ega psüühilist vägivalda ei tarvitatud Märgitakse ainult üks, eelistades loetelus eespool olevaid 3.3. Täideviija joove 1) narkojoove 2) alkoholijoove 3) toksiline joove 4) ei olnud joobes või joovet ei ole tuvastatud Joove märgitakse, kui vähemalt üks kuriteo täideviijatest oli kuritegu toime pannes joobes. Vajaduse korral märgitakse mitu alaliiki. Viimane alaliik valitakse siis, kui ühegi täideviija joobes olemist ei ole tuvastatud 4. Kuriteo tagajärg 4.1. Füüsiline kahju inimesele 1) surm 2) raske tervisekahjustus (nagu defineeritud KarS §-s 118) 3) muu tervisekahjustus 4) pole Iga tunnuse juures näidatakse ära, mitmel kannatanul vastav tagajärg tekkis 4.2. Varaline kahju summa Kui täpset summat ei ole teada, märgitakse ligikaudne. Kui varalist kahju ei tekitatud, märgitakse summaks 0 5. Kahtlustatava või süüdistatava andmed Täidetakse iga kahtlustatava/süüdistatava kohta. Kui kahtlustatav muutub süüdistatavaks, ei märgita andmeid teist korda, kuid vajadusel täiendatakse ja parandatakse 5.1. Isiku liik 1) füüsiline isik 2) juriidiline isik Juriidilise isiku puhul järgnevaid andmeid ei märgita, v.a kui on näidatud teisiti 5.2. Nimi ja varasemad nimed (kui on) Juriidilise isiku puhul nimetus 5.3. Isikukood Kui isikukoodi ei ole, siis sugu ja sünnikuupäev. Juriidilise isiku puhul registrikood 5.4. Kodakondsus riik või märge, et isik on kodakondsuseta Kuriteo toimepanemise ajal 5.5. Emakeel 5.6. Elukoht nagu 1.1, v.a. alapunkt 4 Kuriteo toimepanemise ajal. Kui isik on kindla elukohata, märgitakse maakond või KOV üksus, kus ta peamiselt viibib. Juriidilise isiku puhul registrijärgne asukoht 5.7. Haridus 1) alg- 2) põhi- 3) kesk- 4) keskeri- 5) rakenduslik kõrg- 6) kõrg- Kuriteo toimepanemise ajal. Märgitakse ainult üks 5.8. Perekonnaseis 1) abielus 2) vallaline 3) lahutatud 4) lesk 5) vabaabielus Kuriteo toimepanemise ajal. Märgitakse ainult üks. Kui vabaabielus olev isik on ühtlasi kellegi kolmandaga abielus, lahutatud või lesk, siis märgitakse ainult vabaabielu 5.9. Sissetulek KarS § 44 lg 3 kohaselt tuvastatud keskmine päevasissetulek 5.10. Põhitegevusala 1) ettevõtja (ehitus) 2) ettevõtja (energeetika) 3) ettevõtja (jahindus ja kalandus) 4) ettevõtja (kinnisvara) 5) ettevõtja (metsamajandus) 6) ettevõtja (põllumajandus) 7) ettevõtja (rahandus) 8) ettevõtja (kaubandus) 9) ettevõtja (teenindus) 10) ettevõtja (turism ja majutus) 11) ettevõtja (tööstus) 12) ettevõtja (muu majandusharu) 13) töötaja (ehitus) 14) töötaja (energeetika) 15) töötaja (jahindus ja kalandus) 16) töötaja (kinnisvara) 17) töötaja (metsamajandus) 18) töötaja (põllumajandus) 19) töötaja (rahandus) 20) töötaja (kaubandus) 21) töötaja (teenindus) 22) töötaja (turism ja majutus) 23) töötaja (tööstus) 24) töötaja (muu majandusharu) 25) tervishoiutöötaja 26) sotsiaaltöötaja 27) keskkonnakaitseametnik 28) politseiametnik 29) abipolitseinik 30) munitsipaalpolitseinik 31) maksu- või tolliametnik 32) piirivalvur 33) lepingulises teenistuses olev kaitseväelane 34) ajateenija 35) kaitseliitlane 36) muu riigikaitsega seotud ametnik 37) muu õigusemõistmisega seotud ametnik 38) muu riigiametnik 39) muu kohaliku omavalitsuse ametnik 40) turvatöötaja 41) vabakutseline 42) üliõpilane 43) kutsekooliõpilane 44) õpilane 45) pensionär või invaliid 46) kinnipeetav 47) muu Kuriteo toimepanemise ajal. Märgitakse ainult üks. Kui isik tegeleb mitme tegevusalaga, märgitakse see, mis on tema jaoks põhiline. Ettevõtja tähendab füüsilisest isikust ettevõtjat, täis- või usaldusühingu osanikku või osaühingu või aktsiaseltsi juhatuse või nõukogu liiget 5.11. Eestis viibimise alus 1) Eesti kodakondsus 2) alaline elamisluba 3) ajutine elamisluba 4) viisa 5) välisriigi, mille kodanikel on õigus viibida Eestis viisata, kodakondsus 6) muu alus 7) õigusliku aluseta Kuriteo toimepanemise ajal. Märgitakse ainult üks 5.12. Eestis viibimise põhjus 1) Eestist pärit 2) ettevõtja, töötab või õpib 3) komandeeringus 4) turist 5) muu Kuriteo toimepanemise ajal. Märgitakse ainult üks, eelistades loetelus eespool olevaid. Eesti kodaniku puhul ei märgita. Kui isik on Eestist pärit, siis muud ei märgita 6. Kannatanu andmed Täidetakse iga isiku kohta, kes osaleb kriminaalmenetluses kannatanuna või on kuriteo tagajärjel surma saanud 6.1. Isiku liik 1) füüsiline isik 2) juriidiline isik 3) riik Juriidilise isiku ja riigi puhul järgnevaid andmeid sisse ei kanta, v.a kui on näidatud teisiti 6.2. Nimi Juriidilise isiku puhul nimetus 6.3. Isikukood Kui isikukoodi ei ole, siis sugu ja sünnikuupäev. Juriidilise isiku puhul registrikood 6.4. Kodakondsus nagu 5.4 Kuriteo toimepanemise ajal 6.5. Elukoht nagu 5.6 Kuriteo toimepanemise ajal. Kui isik on kindla elukohata, märgitakse maakond või KOV üksus, kus ta peamiselt viibib. Juriidilise isiku puhul registrijärgne asukoht 7. Kannatanu suhe kahtlustatava või süüdistatavaga 1) pereliige (sama leibkond) 2) sugulane või hõimlane (ka endine) 3) töösuhe 4) ärikontakt 5) koolikaaslane 6) kuriteo- või vanglakaaslane 7) muu tuttav 8) võõras Iga kuriteo kohta märgitakse üks variant, mis kõige paremini sobib 8. Kuriteo motiiv 1) armukadedus 2) huligaansus 3) kuritegu palgatööna 4) kurjategijate võimuvõitlus 5) kättemaks 6) alkoholi või uimasti hankimine 7) omakasu 8) seksuaalne motiiv 9) teise kuriteo hõlbustamine 10) teise kuriteo varjamine 11) olmetüli 12) õiguslik tüli (vaidlus võla, omandisuhte, eluruumi kasutamise õiguse jms üle) 13) kannatanu provotseeriv käitumine 14) muu motiiv Iga kuriteo kohta märgitakse üks variant, mis kõige paremini sobib