Valga Linnavolikogu — Valga linna põhimääruse kinnitamine — RTL, 32, 169

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450) paragrahvi 22 punkti 9 alusel Valga Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Valga linna põhimäärus (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks järgmised linnavolikogu õigusaktid: 2.1. Valga Linnavolikogu 17. novembri 1993. a. määrus nr. 1 «Valga linna põhimääruse kinnitamine»; 2.2. Valga Linnavolikogu 31. mai 1995. a. määrus nr. 7 «Valga Linnavolikogu 17. novembri 1993. a. määruse nr. 1 muutmine»; 2.3. Valga Linnavolikogu 25. mai 1994. a. otsus nr. 64 «Valga linna lipu etaloni kinnitamine»; 2.4. Valga Linnavolikogu 25. mai 1994. a. määrus nr. 5 «Valga linna lipu kasutuselevõtmine». 3. Avaldada määrus koos lisaga Riigi Teataja Lisas ning panna tutvumiseks välja Valga Keskraamatukogu lugemissaalis. 4. Määrus jõustub Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval. Volikogu esimees Ene KULASALU Kinnitatud Valga Linnavolikogu 24. septembri 1997. a. määrusega nr. 12 Valga linna põhimäärus I. ÜLDSÄTTED § 1. Valga linna kohalik omavalitsus (1) Valga linna (edaspidi Valga) kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. § 2. Valga kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Valgas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste, kohustuste ja vabaduste tagamine; 3) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 4) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 6) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel; 7) tegevuse avalikkus. § 3. Valga kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Valga kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, teistest Valga õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Valga kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. (3) Valga kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires linnavolikogu esimees, linnavalitsus ja linnapea. Valga linna võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud Valga õigusaktidega sätestatud korras. § 4. Valga omavalitsusorganid Valga omavalitsusorganid on: 1) linnavolikogu -- omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) linnavalitsus -- linnavolikogu poolt moodustatud täitevorgan. § 5. Valga kui omavalitsusüksuse ülesanded (1) Valga kui omavalitsusüksuse ülesanneteks on juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita, korraldada: 1) sotsiaalabi ja -teenuseid; 2) vanurite hoolekannet; 3) vastavalt tervishoiukorralduse seadusele esimese ja teise astme arstiabi; 4) elamu- ja kommunaalmajandust; 5) veevarustust ja kanalisatsiooni; 6) heakorda; 7) territoriaalplaneerimist; 8) linnasisest ühistransporti; 9) teede ja tänavate korrashoidu. (2) Valga ülesandeks on samuti linna omandis olevate koolieelsete asutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, raamatukogu, kultuuri- ja huvialakeskuse, staadionide, turva- ja hooldekodude ning teiste kohalike asutuste ülalpidamine. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulutuste katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Valga kui omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Valga kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või lepinguga, kusjuures seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 6. Valga omavalitsusorganite suhted riigiorganitega (1) Valga omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingutel. (2) Valga omavalitsusorganitel on keelatud delegeerida neile pandud ülesandeid ning anda nende täitmiseks ettenähtud vahendeid üle riigi valitsusasutustele. (3) Linnavolikogu valib Vabariigi Presidendi valimiskogusse esindajad ning Valga Maakohtu kohtukaasistujad seaduses sätestatud korras. § 7. Valga suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega Valga omavalitsusorganid võivad Valga õigusaktidega sätestatud korras ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele teisele omavalitsusüksusele või moodustada omavalitsusüksuste liite ja ühisasutusi, samuti osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud äriühingutes. § 8. Valga sümbolid (1) Valga sümbolid on vapp ja lipp. (2) Valga vapiks on roheline kilp, millel on kujutatud rüütli parem käsi ülestõstetud saabliga. Valga vapi etalonkujutis on toodud käesoleva põhimääruse lisas. (3) Valga lipp koosneb kolmest laiust -- kahest võrdsest rohelisest, mis vastab värvilt vapi rohelisele, ja ühest valgest. Valge laid on pool rohelisest laiust. Valge laid asub kahe rohelise laiu vahel. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ning normaalsuurus on 1050x1650 mm. Valga lipu etalonkujutis on toodud käesoleva põhimääruse lisas. § 9. Valga sümbolite kasutamise kord (1) Valga vappi kasutatakse: 1) linnavolikogu, linnavolikogu kantselei, linnavalitsuse kantselei, linnavalitsuse ametite, Valga munitsipaalasutuste, samuti äriühingute, mille aktsiate või osatähtede ainuomanikuks on Valga, pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) Valga pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel, samuti punktis 1 nimetatud linna ametiasutuste ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel; 3) linnavolikogu ja linnavalitsuse hoonetel ja linna piiritähistel. (2) Juhtudel, mis ei ole toodud lõikes 1, võib Valga vappi kasutada üksnes linnavalitsuse loal. (3) Valga vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavalitsuse poolt. (4) Valga lipp heisatakse: 1) alaliselt linnavolikogu ja linnavalitsuse haldushoonetel; 2) ajutiselt linna pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel. (5) Valga lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks linnavolikogu otsuse või linnavalitsuse korraldusega linnale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on need otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga. (6) Valga lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (7) Kui Valga lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne teise riigi lipuga, Valga maakonna lipuga, mõne teise maakonna, linna, valla või muu lipuga, asub Eesti riigilipp lippude poolt vaadates paremal teise riigi lipust, mis omakorda asub paremal Valga maakonna lipust, see asub omakorda paremal Valga lipust; teiste Eesti maakondade, linnade ja valdade lipud paigutatakse lippude poolt vaadatuna Valga lipust vasakule maakondade kaupa ning linnade ja valdade kaupa nimede järjekorras eesti tähestiku järgi, kusjuures maakonnalipud asuvad linnade ja valdade lippudest paremal. (8) Valga lipu valmistamine toimub üksnes linnavalitsuse loal. § 10. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel Valga omavalitsusorganites ja linna asutustes on eesti keel. II. VALGA PIIR § 11. Valga piiri kirjeldus ja muutmine (1) Valga piir määratakse seaduses sätestatud korras. (2) Valga piirneb põhjas Tõlliste vallaga. Piir kulgeb Viljandi tänavast mööda Kelli oja ja mööda Pedeli jõge. Umbes 700 m pärast Valga linna biotiike pöörab piir Pedeli jõelt mööda kuivenduskraavi lõunasse ja kulgeb otsejoones Valga--Tartu raudteeni. Alates raudteest on Valga linna piirinaabriks Karula vald. Piir kulgeb edasi Tambre suvilarajooni Hämariku tänavani, mööda Hämariku tänava välisserva, Võsa tänava välisserva ja Männipuu tänava välisserva kuni Valga--Võru raudteeni. Raudteest suundub piir umbes 500 m kagusse kuni kuivenduskraavini, sealt mööda kuivenduskraavi kuni kõrgepingeliinini. Edasi suundub piir mööda kõrgepingeliini umbes 1650 m kagusse ning pöörab siis edelasse kuni ristumiseni Valga--Võru maanteega. Seejärel kulgeb piir koos Eesti--Läti riigipiiriga kuni Kelli oja ristumiseni Viljandi tänavaga. (3) Valga piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või linnavolikogu seaduses sätestatud korras. (4) Valga piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. (5) Valga piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega sea-duses sätestatud korras ja tähistatakse linna suubuvatel teedel. III. LINNAELANIK § 12. Linnaelaniku mõiste Valga linnaelanik on isik, kellel on rahvastikuregistri järgi alaline elukoht Valgas. § 13. Linnaelaniku valimisõigus Valga linnaelanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja teistele seadustele. § 14. Muude isikute õiguslik seisund Valgas Muudel isikutel on Valga linnas viibides linnaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja Valga õigusaktidega kehtestatud piirangud. § 15. Valga aukodanik Valga linnale osutatud väljapaistvate teenete eest või linnapoolse erilise austusavaldusena võib linnavolikogu anda üksikisikule Valga linna aukodaniku nimetuse. IV. LINNAVOLIKOGU § 16. Omavalitsusüksuse esinduskogu (1) Linnavolikogu on Valga kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on linnavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult linnaelanike huvides ja nende nimel. (3) Linnavolikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse või käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (4) Linnavolikogu esindab ja tema tööd juhib linnavolikogu esimees, tema äraolekul üks tema poolt määratud aseesimeestest. § 17. Linnavolikogu moodustamine (1) Linnavolikogu valitakse hääleõiguslike linnaelanike poolt üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Linnavolikogus peab olema vähemalt 21 liiget. Linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab linnavolikogu vähemalt kuus kuud enne valimiste päeva. (3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. (4) Volikogu uue koosseisu esimese istungi avab valimiskomisjoni esimees, kes juhib istungit kuni volikogu esimehe valimiseni. § 18. Linnavolikogu liige (1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Linnavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Linnavolikogu liige juhindub seadustest, Valga õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Linnavolikogu liikme tegevus on avalik. (4) Linnavolikogu liikmel on õigus teha arupärimisi linnavolikogu poolt valitud või nimetatud ametiisikutele, saada Valga õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (5) Linnavolikogu liikmel on õigus saada hüvitust linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest linnavolikogu poolt määratud ulatuses ja korras. (6) Linnavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses sätestatud korras. § 19. Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine Linnavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) linnavolikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel moodustatud Valga hääleõiguslike elanike registrist väljalangemisega; 4) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) teovõimetuks tunnistamisega; 6) tema surmaga. § 20. Linnavolikogu liikme volituste peatumine Linnavolikogu liikme volitused peatuvad seoses: 1) nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks või valimisega Valga linnapeaks või kinnitamisega linnavalitsuse liikmeks; 2) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 3) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega. § 21. Linnavolikogu asendusliige (1) Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega linnavolikogu liikme asemele astub linnavolikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik linnavolikogu liikme õigused ja kohustused. (2) Valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed ja edastab nende nimekirja volikogu esimehele. (3) Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat. Kui esimene valimata jäänud kandidaat ei saa mingil põhjusel volikogu liikmeks asuda, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat. (4) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, siis saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud linna valimiskomisjon. (5) Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad vastava volikogu otsuse jõustumise hetkel. (6) Linnavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama linnavolikogu liiget sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. (7) Asendusliikmete ammendumisel on linnavolikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. § 22. Linnavolikogu ainupädevus (1) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub: 1) linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine, selle täitmise aruande kinnitamine; 2) kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 3) kohalikku eelarvesse laekuvate kohalike maksude osas soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise korra kehtestamine; 6) linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) linna arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) Valga põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine Valga halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) linnaosa moodustamine ja likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, Valga valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 14) volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 15) linnapea valimine ja ametist vabastamine; 16) linnavalitsuse ja tema liikmete ametisse kinnitamine ja ametist vabastamine; 17) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, linnapeale, linnavalitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele või volikogu komisjoni liikmele; 18) valitsuse liikmetele töötasu määramine; 19) volikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 20) volikogu esimehele ja aseesimehele töötasu määramine; 21) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 22) omavalitsusüksuse esindamise korra kehtestamine; 23) omavalitsusüksuse fondide ja sihtkapitalide asutamine; 24) Valga Maakohtu kaasistujate valimine; 25) põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindajate valimine; 26) Valga ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 27) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 28) Valga üldplaneeringu algatamine, kehtestamine, selle muutmine ning tühistamine; 29) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 30) detailplaneeringu tühistamine. (2) Teiste seadusega linnavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamise võib linnavolikogu delegeerida linnavalitsusele. (3) Seadusega kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi lahendab linnavalitsus, kui linnavolikogu ei ole otsustanud teisiti. § 23. Valga elanike küsitluse läbiviimine (1) Linnavolikogul on õigus korraldada Valga territooriumil linnaelanike küsitlusi olulistes küsimustes. (2) Linnavolikogu otsustab küsitluse läbiviimise vajaduse linnavolikogu liikmete, linnavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike linnaelanike algatusel. (3) Küsitlus viiakse läbi linnavolikogu poolt kehtestatud korras. § 24. Linnavolikogu struktuur (1) Linnavolikogu töötab täiskoguna, samuti eestseisuse, oma alaliste ja ajutiste komisjonide ning fraktsioonide kaudu. (2) Linnavolikogu moodustab kohustuslikult revisjonikomisjoni. Muud alalised komisjonid moodustatakse linnaelu probleemvaldkonniti linnavolikogule arvamuse esitamiseks või küsimuste otsustamiseks. Linnavolikogu ajutisi komisjone ja töögruppe moodustatakse vastavalt vajadusele. (3) Vähemalt kolm linnavolikogu liiget võivad moodustada linnavolikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse linnavolikogu esimehele, kes korraldab fraktsiooni registreerimise. (4) Linnavolikogu võib linnavolikogu istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks moodustada linnavolikogu eestseisuse, kuhu kuuluvad linnavolikogu esimees ja aseesimehed, alatiste komisjonide ja fraktsioonide esimehed. (5) Linnavolikogu tehnilise teenindamise tagab linnavolikogu kantselei. § 25. Linnavolikogu esimees (1) Linnavolikogu esimees: 1) juhib linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja linnavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab Valgat ja linnavolikogu vastavalt käesolevale põhimäärusele ja linnavolikogu poolt antud pädevusele. Linna esindamisel peab linnavolikogu esimees tuginema linnavolikogu otsustele. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus linnavolikogu seisukoht puudub, on linnavolikogu esimehel õigus tegutseda eelläbirääkimiste piires, valmistades ette vastavad materjalid linnavolikogule seisukoha võtmiseks. Linnavolikogu esimees võib volitada teisi isikuid esindama linna ja linnavolikogu temale antud pädevuse piires; 3) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavolikogu kantselei struktuuri, koosseisu ja palgamäärad; 4) kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele linnavolikogu dokumentidele ning peab linnavolikogu nimel kirjavahetust; 5) korraldab ja kontrollib linnavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) annab välja käskkirju linnavolikogu ja selle kantselei sisemise töö korraldamiseks; 7) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Linnavolikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda üks tema poolt määratud linnavolikogu aseesimeestest. § 26. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) valimise kord (1) Linnavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel linnavolikogu esimehe. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (2) Linnavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. (3) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (4) Linnavolikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. (5) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. (6) Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusena. (7) Linnavolikogu aseesimehe valimine toimub käesolevas paragrahvis linnavolikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. Kui valitakse mitu aseesimeest, toimub nende valimine eraldi. § 27. Linnavolikogu komisjon (1) Linnavolikogu võib moodustada linna eluvaldkondade kaupa nii alatisi kui ajutisi komisjone. (2) Linnavolikogu komisjonide ülesanne on omavalitsuse poolt lahendamist vajavate probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, tegevuskavade väljatöötamine, linnavolikogu määruste ja otsuste algatamine ning eelnõude koostamine, arvamuste andmine linnavolikogu määruste ja otsuste eelnõude ning linnavalitsuse määruste ja korralduste eelnõude kohta ning linnavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimine. Komisjonil on õigus algatada linnavalitsuse õigusaktide eelnõusid ja teha ettepanekuid linnaeelarve projekti kohta. (3) Komisjoni moodustamine, selle koosseis ja põhikiri kinnitatakse volikogu otsusega. Komisjoni esimees valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul. Komisjoni liikmeid võib valida esimehe ettepanekul ka linnaelanike hulgast. Soovitav on, et komisjoni liikmetest 50% oleksid linnavolikogu liikmed. (4) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks linnavolikogu, volikogu esimees, linnavalitsus ja linnapea. (5) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Komisjoni koosolekust võtab sõnaõigusega osa vähemalt üks linnavalitsuse vastavat valdkonda esindav ametnik. Komisjoni koosolekud protokollitakse ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolliga on võimalik tutvuda linnavolikogu kantseleis. (6) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga linnavolikogu määruste ja otsuste ning linnavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas aru linnavolikogu ees tehtud tööst. (7) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada linna ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. (8) Linnavolikogu komisjoni liikmete (v.a linnavalitsuse ametnikud) osalemine koosolekul hüvitatakse linnavolikogu poolt ettenähtud korras. (9) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad linnavolikogu vastava otsuse tegemise hetkel. (10) Komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks linnavolikogu reglemendis ja linnavolikogu poolt kinnitatud komisjoni põhikirjas. § 28. Linnavolikogu revisjonikomisjon (1) Linnavolikogu moodustab volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ei või olla linnavalitsuse juhtivametnik, linna omanduses oleva asutuse või linna osalusega äriühingu juht ega selle asutuse või äriühingu juhtkonna liige. (3) Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse § 27 sätestatud korras ja alustel. (4) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linnaeelarvele; 3) linnavalitsuse ja linna omanduses olevate asutuste ja linna ainuosalusega äriühingute raamatupidamise õigsust ning teistesse äriühingutesse paigutatud linnavara kasutamise sihipärasust; 4) linna poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) linnavolikogu ülesandel linnavalitsuse ja tema struktuuriüksuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (5) Avastatud puudustest ja ettepanekutest nende kõrvaldamiseks teatab revisjonikomisjon kirjalikult linnavalitsusele. Linnavalitsus esitab revisjonikomisjoni akti koos oma seisukohaga kümne päeva jooksul volikogule. (6) Revisjonikomisjonil on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente. (7) Revisjonikomisjon peab enne linna eelarve täitmise aruande kinnitamist oma töö tulemustest linnavolikogule aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (8) Revisjonikomisjoni nõudel peab linnavalitsus, tema struktuuriüksus või linna omanduses olev asutus võtma majandustegevuse kontrolliks ja analüüsiks audiitori. § 29. Linnavolikogu eestseisus (1) Linnavolikogu eestseisusesse kuuluvad linnavolikogu esimees, linnavolikogu aseesimehed, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed. (2) Eestseisus teeb ettepanekuid linnavolikogu istungi päevakorra projekti ja linnavolikogu töökorralduse kohta. (3) Eestseisuse koosolekust võtab osa linnapea või teda asendav linnavalitsuse liige. (4) Eestseisuse otsused linnavolikogu istungi päevakorra projekti koostamisel on linnavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (5) Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad linnavolikogu liikmetele. Koosoleku protokollid saadetakse linnavalitsusele eestseisuse koosolekule järgneva kolme tööpäeva jooksul. § 30. Linnavolikogu fraktsioon (1) Linnavolikogu fraktsioon koosneb vähemalt kolmest linnavolikogu liikmest, kes ühinevad käesoleva põhimääruse § 24 lõikes 3 kehtestatud korras. Linnavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (2) Linnavolikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees (aseesimehed), edastatakse linnavolikogu istungi juhatajale, kes registreerib fraktsiooni linnavolikogu reglemendis ettenähtud korras. Fraktsioon loetakse moodustatuks vastava otsuse üleandmise hetkest. (3) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult linnavolikogu esimeest. Kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud, võib fraktsiooni liikme fraktsioonist välja heita. Vastav otsus edastatakse linnavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks järgmisel linnavolikogu istungil. (4) Fraktsioonil on õigus seada üles kandidaat linnavolikogu poolt valitava või kinnitatava ametikoha täitmiseks. (5) Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab linnavolikogu poolt kehtestatud korras ja selleks eraldatud vahenditest linnavolikogu kantselei. § 31. Linnavolikogu istung (1) Volikogu täiskogu töövorm on istung. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, käesolevas põhimääruses ja linnavolikogu reglemendis kehtestatud korras. (2) Volikogu istungit juhatab linnavolikogu esimees või tema asendaja. Linnavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees. (3) Linnavolikogu esimees või aseesimees kutsub kokku erakorralise linnavolikogu istungi linnavalitsuse või vähemalt 1/4 linnavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. (4) Linnavolikogu istungi päevakorra eelnõu arutatakse läbi linnavolikogu eestseisuses. Istungi toimumise aeg ja koht kuulutatakse välja ajakirjanduses vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. (5) Linnavolikogu arutab istungil vaid päevakorda lülitatud ja kehtestatud korras ettevalmistatud küsimusi. Päevakorra projektis märkimata küsimusi võib linnavolikogu erakorralisena lülitada päevakorda linnavolikogu koosseisu poolthäälteenamusega. (6) Linnavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Linnavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (7) Linnavolikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa linnavalitsuse liikmed, linnavolikogu kantselei ametnikud ja teised linnavolikogu töökorras sätestatud korras istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (8) Linnavolikogu pädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. (9) Hääletamine linnavolikogus on avalik, v.a. isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine, mis toimuvad salajasel hääletamisel. (10) Vähemalt kolm linnavolikogu liiget võivad taotleda nimelist hääletamist. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest linnavolikogu liikmetest. (11) Linnavolikogu otsused fikseerib istungi juhataja. (12) Linnavolikogu teeb otsustusi kohalviibivate liikmete häälteenamusega, v.a. käesoleva põhimääruse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6--10, 14, 15, 17 ja 23 nimetatud küsimustes, kus otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. (13) Linnavolikogu istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja -- linnavolikogu istungi juhataja. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Linnavolikogu kantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse linnavolikogu reglemendis sätestatud korras. (14) Linnavolikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu, hääletamine, otsustuste ja protokolli vormistamine toimub seaduses ja volikogu reglemendis sätestatud korras. § 32. Umbusaldusmenetlus linnavolikogus (1) Vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni liikmele, linnapeale, linnavalitsuse liikmele. (2) Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. (3) Umbusalduse avaldamine toob kaasa linnavolikogu esimehe või linnavolikogu aseesimehe ametist või komisjoni esimehe või komisjoni liikme tema kohustustest vabastamise. (4) Umbusalduse avaldamine on aluseks linnapea või linnavalitsuse liikme ametist vabastamisele linnavolikogu usalduse kaotamise tõttu. § 33. Linnavolikogu õigusaktide algatamine (1) Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) linnavolikogu liikmel; 2) linnavolikogu komisjonil; 3) linnavolikogu fraktsioonil; 4) linnavalitsusel; 5) linnapeal; 6) linnaelanikel käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (2) Linnavolikogu võib oma otsusega teha linnavalitusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. § 34. Ettepanekud seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks Linnavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks. § 35. Linnavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed (1) Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) ei ole suutnud vastu võtta linnaeelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) ei ole ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida linnavolikogu esimeest või linnapead või pole kahe kuu jooksul linnapea valimise päevast arvates suutnud ametisse nimetada linnavalitsuse isikulist koosseisu. (2) Kui linnavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. V. LINNAVALITSUS § 36. Linnavalitsus-- omavalitsuse täitevorgan (1) Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Valgale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid (v.a. juhul, kui linnavolikogu ei ole otsustanud teisiti) ning täidab linnavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. (2) Linnavalitsus realiseerib 1. lõikes nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. (3) Linnavalitsus moodustab linna haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab linna omanduses olevate asutuste ja muude organisatsioonide tegevust, osaleb linna osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute juhtimises ning määrab kindlaks linnavalitsuse sisese teenistuse korra. (4) Linnavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. (5) Linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab linnavolikogu. § 37. Linnapea valimise kord (1) Linnapeaks võib linnavolikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid. (2) Linnapea valimine viiakse läbi ühe kuu jooksul linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. (3) Linnavolikogu valib linnapea oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (4) Linnapea kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek linnavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. (5) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, mis valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (6) Linnapeaks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. (7) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras. (8) Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega. § 38. Linnapea (1) Linnapea: 1) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Valgat ja linnavalitsust vastavalt seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste Valga õigusaktidega sätestatud korras. Linnapea võib volitada teisi isikuid esindama linna temale antud pädevuse piires; 3) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse struktuuri, koosseisu ning palgamäärad ja teeb ettepanekuid nende muutmiseks; 4) nimetab ametisse linnavalitsuse ametnikud ning sõlmib töölepingud linnavalitsuse abiteenistujatega; 5) esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks linna omanduses olevate asutuste juhtide kandidaadid; 6) annab linnavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 7) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning korraldab nende täitmist; 8) täidab muid talle seaduses ja käesolevas põhimääruses pandud ülesandeid. (2) Linnapead asendab tema äraolekul aselinnapea. Kui aselinnapea ei saa linnapea ülesandeid täita edasilükkamatute asjaolude tõttu (haigus, lähetus jne.), määrab linnapea oma äraoleku ajaks käskkirjaga enda ülesannetesse ühe linnavalitsuse liikmetest. (3) Kui isik, kes on määratud linnapea asendajaks käskkirja alusel, ei saa linnapea ülesandeid täita edasilükkamatute asjaolude tõttu (haigus, lähetus jne.), täidab linnapea ülesandeid vanim kohalolev linnavalitsuse liige. (4) Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni linnavalitsuse uue koosseisu volituste saamise päevani. (5) Linnapea surma korral valib linnavolikogu oma järgmisel istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni linnavalitsuse uue koosseisu volituste saamise päevani. § 39. Linnavalitsuse koosseis ja moodustamise põhimõtted (1) Linnapea saab valituks osutumise päevast volituse moodustada linnavalitsus. (2) Linnapea esitab hiljemalt kahe nädala jooksul tema linnapeaks valimisest linnavolikogule kinnitamiseks ettepaneku linnavalitsuse arvulise koosseisu kohta. (3) Linnavalitsusse kuuluvad linnapea, aselinnapead ja linnavalitsuse liikmed ning ametikoha järgi linnasekretär. (4) Pärast linnavalitsuse arvulise koosseisu kinnitamist linnavolikogu poolt esitab linnapea hiljemalt kahe nädala jooksul linnavolikogule ametisse nimetamiseks linnavalitsuse liikmete kandidaadid. Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras linnapea. (5) Linnavolikogu otsustab linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamise poolthäälteenamusega linnapea poolt esitatud linnavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirja alusel lahtisel hääletamisel. (6) Kui linnapea esitatud linnavalitsuse liikmete koosseis ei saa linnavolikogu poolt häälteenamust, peab linnapea hiljemalt kahe nädala jooksul esitama linnavolikogule kinnitamiseks uue linnavalitsuse liikmete koosseisu. (7) Linnavalitsuse liikmeks kinnitatud linnavolikogu liikme volitused peatuvad tema linnavalitsuses teenistuses oleku ajaks. (8) Linnavolikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti linnavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise linnavalitsuse ning algavad uue linnavalitsuse volitused linnavolikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise päevast. § 40. Linnavalitsuse volituste tähtaeg (1) Linnavalitsus saab oma volitused päevast, mil linnavalitsuse liikmetest on ametisse nimetatud pärast linnapea valimist veel vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust. (2) Linnavalitsus astub tagasi: 1) linnavolikogu uue koosseisu kokkukutsumisel; 2) linnapea tagasiastumise, talle umbusalduse avaldamise või tema surma korral; 3) kui linnavolikogu avaldab linnavalitsusele umbusaldust. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel jätkab linnavalitsus oma tegevust kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. § 41. Linnavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) linnapea esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) seoses linnavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surma korral. (2) Linnavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab linnavolikogu. § 42. Uute linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamine Linnavalitsuse koosseisus olevale vabale linnavalitsuse liikme ametikohale nimetatakse uus isik linnapea esildisel linnavolikogu poolt paragrahvis 39 sätestatud korras. § 43. Linnavalitsuse pädevus (1) Linnavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või linnavolikogu otsustustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis linnavolikogu määruste või otsustega on pandud täitmiseks linnavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu linnavolikogu pädevusse; 4) esindab avalik-õigusliku isikuna Valga linna kohtus. (2) Linnavalitsus võib taotleda linnavolikogu ees linnavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 44. Linnavalitsuse töökord (1) Linnavalitsuse töövorm on istung. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Linnapea või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul tema asendaja. (2) Linnavalitsus on õiguspädev küsimusi otsustama, kui istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust. Linnavalitsuse istungist peab osa võtma linnasekretär või tema asendaja. (3) Otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl, s.o linnapea või tema asendaja hääl. (4) Linnavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendavad isikud. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (5) Linnavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja linnavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alatisi ja ajutisi komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse linnavalitsuse õigusaktiga. § 45. Linnasekretär (1) Linnasekretär on ametikoha järgi linnavalitsuse liige, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea. Linnasekretäri kohta ei kehti käesoleva põhimääruse paragrahvides 39, 40, 41 ja 42 linnavalitsuse liikme kohta sätestatu. (2) Linnasekretäriks võib nimetada teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kellel on kõrgharidusega juristi kvalifikatsioon. (3) Linnasekretär: 1) esitab linnapeale ettepanekuid linnakantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 2) juhib linnvalitsuse kantselei tegevust; 3) korraldab koostöös linnavolikogu kantseleiga linnavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab linnavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist vastavalt linnavalitsuse reglemendile; 5) korraldab linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 6) esindab linnavalitsust kohtus erivolituseta või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab linna vapipitsatit; 8) täidab teisi talle seaduse alusel ja ametijuhendis (ametikirjelduses) pandud ülesandeid. (3) Linnasekretäri asendamist korraldab linnapea. VI. LINNA ASUTUSED JA LINNA AVALIK TEENISTUS § 46. Valga linna asutused (1) Valga kui kohaliku omavalitsusüksuse asutuste süsteemi moodustavad linna eelarvest finantseeritavad linna asutused, mis ei ole juriidilised isikud. (2) Linna asutused ei teosta avalikku võimu, nad on asutatud linnale kui kohalikule omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmiseks kultuuri-, haridus-, sotsiaal- või muus vallas. (3) Linna asutuste asutamine, haldamine, ümberkujundamine ja lõpetamine toimub seaduse alusel linnavolikogu poolt kehtestatud korras. (4) Töötamine linna asutuses toimub töölepingu alusel ja seda reguleeritakse tööseadusandlusega. § 47. Linna avalik teenistus (1) Linna avalik teenistus on palgaline töö, mida tasustatakse linna eelarves haldusaparaadi ülalpidamiseks ja töötasudeks ettenähtud vahendite arvel. (2) Linna teenistus toimub vahetult linnavalitsuses, tema struktuuriüksustes ja linnavolikogu kantseleis. (3) Linna teenistus toimub vastavalt personaalsele tööjaotusele ja ametijuhenditele (ametikirjeldustele). (4) Linna avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (5) Ametnik on linnavalitsuse, tema struktuuriüksuste ja linnavolikogu kantselei koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on linnapeal või tema poolt selleks volitatud ametnikul, linnavolikogu kantselei koosseisus ettenähtud ametniku ametisse nimetamise õigus on linnavolikogu esimehel. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. (6) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (7) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. (8) Linna avalik teenistus toimub seaduses ja Valga õigusaktidega sätestatud korras. VI. LINNA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED § 48. Linna eelarve sisu (1) Valgal on linnavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 49. Linna eelarve tulud ja kulud (1) Linna eelarve tulud on: 1) laekumised kohalikest ja riiklikest maksudest; 2) laekumised linna asutustest, linna osalusega äriühingutest ning linnavarast; 3) laekumised trahvidest; 4) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 5) laenud ja intressid; 6) muud laekumised. (2) Linna eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) linna reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. § 50. Linna eelarve projekti koostamine, vastuvõtmine ja jõustumine (1) Linna eelarve projekti koostamiseks esitavad linnavalitsuse struktuuriüksused, linnavolikogu komisjonid ja linna asutused hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks linnavalitsusele oma ettepanekud. (2) Linna eelarve esialgse tasakaalustatud variandi koostab esitatud taotlusi, linna arengukava, linnavolikogu otsustusi ja linnavalitsuse seisukohti arvestades linna rahandusamet hiljemalt 1. novembriks. (3) Linnavalitsus esitab eelarve projekti linnavolikogule hiljemalt 1. detsembriks. Mõjuvatel põhjustel võib linnavolikogu seda tähtaega pikendada. (4) Eelarvesse lülitatakse kõik linna tulud ja kulud. Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud tulude ja kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. (5) Linna eelarve projekti koostamist juhib linnavalitsuse rahandusamet. Rahandusamet teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustused ja vastulaused koos linna arengukava vastava osa täpsustamise või muutmise ettepanekutega. (6) Linna eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib linnavalitsus teha linnavolikogule ettepaneku laenu võtmiseks, linnavara müügiks enampakkumisel või linna võlatähtede (obligatsioonide) emiteerimiseks. (7) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (8) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib linnavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendiku osa ulatuses lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. (9) Linna eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks linnaelanikele. § 51. Eelarve muutmine. Lisaeelarve (1) Linnavolikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmist võivad kehtestatud korras algatada linnavalitsus, linnavolikogu komisjon, linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. (2) Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata linnavolikogu vastavate komisjonide ja linnavalitsuse arvamus. (3) Eelarve muutmise otsustab linnavolikogu. (4) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib linnavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada linnavolikogule lisaeelarve projekti. (5) Lisaeelarve projekti lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. § 52. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus seaduses ja linnavolikogu poolt sätestatud korras. (2) Eelarve täitmise aruande koostab linnavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. aprilliks linnavolikogule. (3) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) linna reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud linnavolikogu poolt ettenähtud andmed. (4) Revisjonikomisjon peab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist linnavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (5) Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab linnavolikogu. § 53. Kohalikud maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel linnavolikogu määrusega enne linna eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ning neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve vastuvõtmisega või eelarve muutmisega. (2) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse linnavolikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks ja loodusobjektide kaitseks. (3) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (4) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (5) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on linnavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (6) Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus õigusaktidega sätestatud korras. (7) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (8) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. (9) Koormis ei või olla lepingu objektiks. VII. LINNAVARA § 54. Linnavara mõiste (1) Linnavara on Valgale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o. asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Linnavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse linna teenistuses olevate isikute läbi, kuulub linnale, kui seadusest, linnavolikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. (3) Linnavara kohta peetakse arvestust linnavolikogu määrusega sätestatud korras. (4) Linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab linnavolikogu. § 55. Linnavara register (1) Linnavara võetakse arvele linnavara registris. (2) Linnavara registrisse kantakse linnale kui omavalitsusüksusele kuuluvad kinnisasjad ja nendega seotud asjaõigused, samuti linnavolikogu poolt kehtestatud tingimustele vastavad vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (3) Linnavara register asutatakse ja registripidaja määratakse linnavolikogu poolt sätestatud korras. (4) Registri pidamine, registrisse andmete esitamine, kannete muutmine või kustutamine ning registrist väljaarvamine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras. § 56. Linnavara omandamine (1) Linnavara täieneb seaduste ja tehingute alusel. (2) Linna poolt omandatav vara loetakse selle linnavara valitseja valitsemisalas olevaks, kellele või kelle valitsemisalas olevale volitatud asutusele see vara linna õigusaktidega sätestatud korras või tehingute alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma. Kui niisugust linnavara valitsejat või asutust linnavolikogu õigusaktidest otseselt ei selgu, määrab vara edasise valitsemise linnavalitsus. § 57. Linnavara valitsemine (1) Linnavara valitsemine on linnavara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus käesoleva põhimääruse ja teiste linna õigusaktide alusel korraldada linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. (2) Linnavara valitseja on linnavalitsus koos struktuuriüksustega ja linnavolikogu kantselei. (3) Linnavara valitsema volitatud asutused on linna asutused, millele linna õigusaktidega ettenähtud korras on linnavara valitseja oma valitsemisel oleva vara vallata andnud. (4) Linnavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud nende valitsemisel olevat või vallata antud linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. Sooritades linnavaraga mis tahes tehinguid, peavad linnavara valitsejad ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mis linn võib nendest tehingutest saada. § 58. Linnavara kasutamine (1) Linnavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) linna valitsemiseks; 3) tulu saamiseks. (2) Avalikuks otstarbeks kasutatakse linna omandis olevat avalikku asja ja seaduses sätestatud juhtudel ka selleks määratud linna omandis olevat eraasja. (3) Linna valitsemiseks kasutatakse linna omandis olevat eraasja, mis on vajalik linnavara valitseja ja tema valitsemisalas olevate volitatud asutuste õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (4) Linnavara kasutab kas linnavara valitseja või volitatud asutus ise või annab selle teise isiku kasutusse seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. § 59. Linnavara võõrandamine (1) Linnavara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega linna valitsemiseks; 2) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, linna valitsemise või tulu saamise otstarbeks; 3) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 4) võõrandamine on ette nähtud seadusega või linnavolikogu õigusaktidega. (2) Linna omandiks olevad sotsiaal- ja kultuuriobjektid ning muinsuskaitselise või looduskaitselise väärtusega varad võivad kuuluda piiratud tsiviilkäibega linnavara hulka. Nimetatud varade nimekirja kinnitab linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul. § 60. Linnavara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine Vallasasi või maatüki oluliseks osaks olev ehitis või rajatis tunnistatakse kõlbmatuks, kantakse maha või vajadusel hävitatakse seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. § 61. Linnavara kasutamine majandustegevuses (1) Linna majandustegevus on: 1) teenuste osutamine linna asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud linnavaraga; 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 5) muu linna õigusaktidega sätestatud majandustegevus. (2) Valga kui kohalik omavalitsusüksus võib teenuste osutamiseks asutada linna asutusi, mis ei ole juriidilised isikud ja olla osanikuks või aktsionäriks linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on linn, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab linnavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse poolt nimetatud isik. (4) Linna omavalitsusorganid ja linna asutused ei tohi piirata oma õigusaktide või tegevusega konkurentsivabadust või kehtestada konkurentsipiiranguid, kui see ei ole lubatud eraldi seadusega. (5) Linnavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. VIII. LINNA ARENGUKAVA § 62. Linna arengukava mõiste (1) Linna arengukava on dokument, mis sätestab Valga kui kohaliku omavalitsusüksuse sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. (2) Linna arengukava kinnitab linnavolikogu pärast arengukava projekti avalikku arutelu. Kinnitatud arengukava avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks linnavolikogu poolt kehtestatud korras. (3) Arengukava koostatakse kolmeaastaseks perioodiks. Arengukava täitmist analüüsitakse ja arengukava täiendatakse vajadusest lähtuvalt igal aastal. (4) Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on linnavalitsusel õigus ja kohustus algatada linnavolikogus arengukava muutmise menetlus. § 63. Linna planeeringud (1) Linna üldplaneering on seadusele ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav linna funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mis koostatakse kogu linna territooriumi kohta. (2) Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus. (3) Detailplaneering koostatakse linna territooriumi väiksema osa kohta ning see on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. (4) Üldplaneeringuga vastavuses oleva detailplaneeringu algatab ja kehtestab linnavolikogu. § 64. Linnaehitus (1) Linnaehituslikku tegevust suunab linnavolikogu ja viib ellu linnavalitsus oma struktuuriüksustega. (2) Ehitamine on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitise püstitamine maa peale ja maapõue, ehitise laiendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel, ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsiooni muutmise, tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustööd, ehitise lammutamine. Linnaehitus toimub linna üldplaneeringu ja detailplaneeringu ning nende alusel kinnitatud muude maakasutusplaanide ning hoonestus- ja ehitusprojektide alusel. Linnaehitust reguleeritakse vabariigi õigusaktide ning linnavolikogu poolt kinnitatud linna ehitusmäärusega. (3) Linn võib kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmiseks vajalike ehitiste ja rajatiste püstitamiseks seaduses sätestatud korras sundvõõrandada teiste omanike maad ja rajatisi, samuti seada teistele omanikele kuuluvatele kinnisasjadele ehituspiiranguid. § 65. Kultuuriväärtuste kaitse (1) Valga omavalitsusorganite ülesanne on tagada linna territooriumil asuva mis tahes isiku omanduses või valduses olevate ajaloo-, arhitektuuri-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine. (2) Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamine, nende valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub vabariigi ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. § 66. Keskkonnakaitse (1) Kohaliku omavalitsuse organite ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid, tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond ning linna territooriumil asuvate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. (2) Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub riigi ja linna õigusaktidega sätestatud korras. (3) Seaduses sätestatud alustel ja korras on linna omavalitsusorganitel õigus piirata kaitse alla mittekuuluvate loodusobjektide omandiõiguse teostamist. Piirangud seatakse linna heakorra- ja keskkonnakaitse-eeskirjades, linna ehitusmääruses või muudes linnavolikogu määrustes ja otsustes. IX. VÄLISSUHTED § 67. Linna välissuhete korraldamise alused (1) Linnal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes linna esindamise küsimused otsustab linnavolikogu. (3) Valga omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi linnade ja omavalitsusüksustega väljaspool Eesti Vabariiki. (4) Linna esindavad välissuhtlemisel vastavalt oma pädevusele linnavolikogu esimees ja linnapea, kui linnavolikogu ei ole otsustanud teisiti. § 68. Valga suhted sõpruslinnadega ja regionaalne koostöö (1) Valga arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd ajalooliselt väljakujunenud sõpruslinnadega, otsib ja sõlmib uusi koostöösidemeid linna arengu ja linnakodanike huvides. (2) Valga omavalitsusorganid osalevad linna arenguga seotud omavalitsusüksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd nii Eesti Vabariigi kui teiste riikide omavalitsusorganitega. (3) Valga nimel sõpruslinnade, teiste kohalike omavalitsusüksuste või nende liitudega sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavolikogus, kui nende täitmisel kaasnevad täiendavad kulutused linnaeelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevaks eelarveaastaks. X. LINNA ÕIGUSAKTID § 69. Omavalitsusorganite õigusaktide liigid (1) Linnavolikogu ja linnavalitsus annavad oma pädevuse piires õigustloovate üldaktidena määrusi. (2) Linnavolikogu annab õigustrakendavate üksikaktidena otsuseid, linnavalitsus korraldusi. (3) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid kehtivad Valga haldusterritooriumil seaduse ja Valga õigusaktidega sätestatud korras, samuti Valgale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Valga haldusterritooriumi. § 70. Linnavolikogu aktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Linnavolikogu määrused avalikustatakse üldjuhul enne nende jõustumist käesolevas põhimääruses ja linnavolikogu reglemendis sätestatud korras. Linnavolikogu määrus ja otsus loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks linnavolikogu kantseleis ja Valga Keskraamatukogus. (2) Linnavolikogu üldist tähtsust omavad määrused avaldatakse volikogu otsusel Riigi Teataja Lisas ning need jõustuvad Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist tähtaega. (3) Linnavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal. Kui otsuses jõustumise tähtaega ei ole sätestatud, loetakse need jõustunuks vastuvõtmisel. Linnavolikogu otsused tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (4) Linnavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja -- linnavolikogu istungi juhataja. (5) Linnavolikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (6) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes omavalitsusorganite siseseks kasutamiseks. (7) Linnavolikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ning asjaosalistele korraldab linnavolikogu kantselei. § 71. Linnavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Linnavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse käesolevas põhimääruses ja linnavalitsuse reglemendis sätestatud korras. Linnavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks linnakantseleis ja Valga Keskraamatukogus. (2) Linnavalitsuse üldist tähtsust omavad määrused avaldatakse Riigi Teataja Lisas ja need jõustuvad avaldamisele järgneval päeval. Kui määrust ei avaldata Riigi Teataja Lisas, jõustub see 10. päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud teist jõustumise tähtaega. (3) Linnavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal. Kui korralduses jõustumise tähtaega ei ole sätestatud, loetakse need jõustunuks vastuvõtmisel. Linnavalitsuse korraldused tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (4) Linnavalitsuse määrustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendavad isikud. (5) Linnavalitsuse korraldustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid asendavad isikud. (6) Linnavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (7) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes omavalitsusorganite siseseks kasutamiseks. (8) Linnavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnavalitsuse kantselei. § 72. Linnaelanike õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil Valga hääleõiguslikel linnaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus vormistatakse kirjalikult vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjade ja elukoha aadressiga varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub linnavolikogu pädevusse, esitab linnavalitsus selle ühe kuu jooksul linnavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus linnavolikogus või linnavalitsuses. § 73. Valga õigusaktide täitmise kontroll (1) Valga õigusaktide täitmist kontrollivad linnavolikogu ja linnavalitsus seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (2) Valga õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab linnavolikogu õigusaktide osas linnavolikogu kantselei, linnavalitsuse õigusaktide osas linnavalitsuse kantselei. XI. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 74. Põhimääruse vastuvõtmine, kehtestamine ja muutmine (1) Põhimääruse võtab vastu või muudab linnavolikogu. (2) Põhimäärus või selles tehtud muudatus loetakse vastuvõetuks, kui linnavolikogu istungitel on läbi viidud vähemalt kaks lugemist. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub linnavolikogu poolt määratud päeval. Lisa Valga linna põhimäärusele Valga linna vapp Valga linna lipp