Meremäe Vallavolikogu — Valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — RTL, 28, 157

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113) paragrahvi 22 punktist 9, Meremäe Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Meremäe valla põhimääruse uus redaktsioon vastavalt lisale. 2. Tühistada Meremäe Vallavolikogu 31. märtsi 1994. a. määrus «Meremäe valla põhimääruse kinnitamine». 3. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja Lisas. 4. Käesolev määrus jõustub Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval. Volikogu esimees Aare HÕRN Kinnitatud Meremäe Vallavolikogu 10. oktoobri 1997. a. määrusega nr. 18 Meremäe valla põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Valla põhimääruse mõiste Meremäe valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ja valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord ning suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega. 2. Vallaomavalitsuse mõiste 2.1. Kohalik vallaomavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus teostub vallas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. 3. Omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev lõplik otsustamine ja korraldamine; 3.2. seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine igaühele vallas; 3.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslikkuse tagamine ning seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 3.5. omavalitsusorganite vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.6. tegevuse avalikkus; 3.7. vallaelanikele ja ettevõtetele, äriühingutele tingimuste loomine iseseisvaks toimetulekuks; 3.8. avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 4. Omavalitsuse õiguslikud alused Omavalitsus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsuste või nende liitudega. 5. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 5.1. volikogu -- valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 5.2. vallavalitsus -- volikogu moodustatav täitevorgan. 6. Valla eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi 6.1. Vallal on iseseisev eelarve. 6.2. Volikogul on õigus seaduse alusel kehtestada makse ja panna peale koormisi. 7. Valla ülesanne ja pädevus 7.1. Valla ülesandeks on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuste osutamist, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, planeeringuid ja ehitustegevust, vallasisest ühistransporti ja valla teede korrashoidu juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 7.2. Valla ülesandeks on korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, põhikooli, raamatukogude, muuseumide ja teiste kohalike asutuste ülalpidamist, mis on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 7.3. Lisaks käesoleva põhimääruse punktides 7.1 ja 7.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vallavalitsus kohaliku elu küsimusi: 7.3.1. mis on talle pandud teiste seadustega; 7.3.2. mis ei ole seadusega antud teise otsustada ja korraldada. 7.4. Vald täidab riiklikke kohustusi: 7.4.1. mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulud kaetakse riigieelarvest; 7.4.2. mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelistest lepingutest. 7.5. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Riiklike kohustuste täitmise, mille kulud ei ole riigieelarvest kaetud, otsustab volikogu. 8. Volikogu ja valitsuse õigusaktid 8.1. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Nende ärakirjad saadetakse kümne päeva jooksul õiguskantslerile. 8.2. Volikogul on õigus anda üksikaktidena otsuseid ja valitsusel korraldusi. 8.3. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. 9. Arengukava Valla arengukava on dokument, mis kirjeldab valla sotsiaal-majanduslikku olukorda ja keskkonnaseisundit, esitab analüüsi ja prognoosi, sätestab arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ning infrastruktuuri arendamise alused. 10. Vald avalik-õigusliku juriidilise isikuna 10.1. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimäärusega kooskõlas ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. 10.2. Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 11. Omavalitsusüksuste liidud ja ühisasutused Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. 12. Valla õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides 12.1. Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 12.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu või volikogu määratud esindus. 12.3. Lepingud kinnitab volikogu. 13. Valla sümbolid 13.1. Valla sümbolid on lipp ja vapp. 13.2. Valla vapiks on sinisel kilbil hõbedane sõlg ja hõbedane vapipäis, milles kolm punast otstest laienevat pügalristi. Valla vapi kujutis on toodud käesoleva põhimääruse lisas. 13.3. Valla lipuks on ruudukujuline vapilipp. Lipu normaalsuurus on 105 × 105 cm. Valla lipu etalonkujutis on toodud käesoleva põhimääruse lisas. 14. Valla sümbolite kasutamise kord 14.1. Valla vappi kasutatakse: 14.1.1. vallavolikogu, vallavalitsuse, kantselei, valla ametiasutuste, samuti äriühingute, mille aktsiate või osatähtede ainuomanikuks on Meremäe vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel; 14.1.2. vallavalitsuse hoonel ja valla piiri tähisel. 14.2. Juhtudel, mis ei ole toodud käesoleva punkti esimeses alapunktis, võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal. 14.3. Valla lipp heisatakse: 14.3.1. valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel; 14.3.2. hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. 14.4. Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. 15. Valla piir 15.1. Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse kindlaks Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusega kehtestatud korras. 15.2. Valla piir looduses määratakse seadusi arvestades koos teiste naaberomavalitsusüksustega. 15.3. Meremäe vald piirneb Vene Föderatsiooni ning Vastseliina, Värska ja Orava vallaga. 15.4. Valla piire ei tohi muuta volikogu arvamust ära kuulamata. Piiride muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ning vallavolikogu seisukohta arvestades kooskõlastatult naabervalla omavalitsusorganite ja teiste osapooltega. 16. Vallaelanik Vallaelanik on isik, kellel on valla elanikeregistri järgi alaline elukoht vallas. Vallaelanikud osalevad volikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele (RT I 1996, 37, 739; 76, 1343). 17. Valla administratiivkeskus 17.1. Valla administratiivkeskuse asukoht on Meremäe küla, Võru maakond. 17.2. Valla administratiivkeskuse asukoha muutmiseks on vaja esitada asukoha muutmisega seotud kulutuste eelarve. II. VOLIKOGU 18. Vallavolikogu mõiste 18.1. Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel vallaelanike valitud esinduskogu. 18.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib valla elanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitlusi või -hääletusi. 18.3. Vallavolikogu määrab seaduses sätestatud korras kindlaks oma struktuuri ja reglemendi. 19. Volikogu moodustamine 19.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 19.2. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 19.3. Volikogus peab olema vähemalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud arv liikmeid. 19.4. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 20. Volikogu liige 20.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 20.2. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Volikogu liige juhindub seadustest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 20.3. Volikogu esimehe või tema asetäitja ametikoht on volikogu otsusel tasuline. 20.4. Volikogu liikmetele hüvitatakse volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutused ja põhitöökohal saamata jäänud töötasu volikogu poolt kindlaksmääratud korras. 20.5. Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ning muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; siseneda munitsipaalettevõtetesse, -asutustesse ja munitsipaalterritooriumile ilma eriloata, arvestades antud objekti külastamise eeskirju, kui ta ei häiri sellega munitsipaalettevõtte või -asutuse tööd. 20.6. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ja vallavolikogu tegevusest tervikuna. 20.7. Volikogu liikmed informeerivad volikogu esimeest vallasekretäri kaudu kauem kui üks kuu vallast eemalviibimisest. 20.8. Kui volikogu liikmel on valitsuse korralduse, maksuinspektsiooni jms. organi antud erivolitused või eriluba, siis tegutseb ta talle volitused või loa andnud organi, mitte volikogu nimel. 20.9. Kui volikogu otsusega on volikogu liikmele antud eriluba või volitus, tegutseb ta loa või volituse andmise otsuse ja selle aluseks olevate õigusaktide kohaselt. 20.10. Volikogu ebaseadusliku tegevuse korral kannavad volikogu liikmed, kes hääletasid vastava määruse või otsuse poolt, solidaarset materiaalset vastutust tekitatud kahju eest. 20.11. Vastutusest on vabad need volikogu liikmed, kes esitasid volikogu ebaseadusliku tegevuse kohta kirjaliku eriarvamuse. 20.12. Eriarvamus fikseeritakse volikogu istungi protokollis ja see avalikustatakse koos vastava määruse või otsusega. 20.13. Volikogu liikmed on kohustatud informeerima volikogu enda ja oma abikaasa tegevusest tulundusettevõtetes. Volikogu liikmed ei osale hääletamisel küsimustes, mis puudutavad tulundusettevõtteid, mille üheks omanikuks või töötajaks nad on. 20.14. Volikogu liige ei võta hääletamisest osa juhul, kui küsimus puudutab teda ennast, tema vanemaid, lapsi, abikaasat, õdesid, vendi või teisi lähisugulasi. 21. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 21.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 21.1.1. tagasiastumisega; 21.1.2. vallas kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel moodustatud hääleõiguslike elanike registrist väljalangemisega; 21.1.3. teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega kuriteo puhul, mille eest on karistusena ette nähtud vabadusekaotus; 21.1.4. teovõimetuks tunnistamisega; 21.1.5. tema surmaga; 21.1.6. volikogu tegutsemisvõimetusega. 21.2. Volikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima vallasekretäri kaudu volikogu esimeest asjaoludest, mis tingivad tema volituste lõppemise. 21.3. Volitused lõpevad vastava õigusakti jõustumise momendist. 21.4. Tagasiastumisel lõpevad volikogu liikme volitused asendusliikme määramisega valimiskomisjoni poolt. 21.5. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste lõppemise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste lõppemist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. 22. Volikogu liikme volituste peatumine 22.1. Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 22.1.1. valimisega vallavanemaks või kinnitamisega antud vallavalitsuse liikmeks, samuti nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 22.1.2. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistusse; 22.1.3. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega. 22.2. Volikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima vallasekretäri kaudu volikogu esimeest asjaoludest, mis tingivad tema volituste peatumise. 22.3. Volitused peatuvad vastava õigusakti jõustumise momendist. 22.4. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste peatumise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste peatumist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. 23. Volikogu asendusliige 23.1. Asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras määratud isik. 23.2. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused tema asendusliikmeks määramise otsuse tegemise päevast. 24. Asendusliikme volituste lõppemine 24.1. Peatunud volitustega volikogu liikme asemele volikogu koosseisu määratud asendusliikme volitused lõpevad arvates volikogu liikme volituste peatumist tinginud asjaolude äralangemisele järgnevast esimesest volikogu istungist, millest volikogu liige osa võtab. 24.2. Asendusliikmete ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. 25. Volikogu pädevus 25.1. Volikogul on õigus reguleerida vallas kinnisvara omavate või valdavate, samuti vallas elavate, õppivate, töötavate või ajutiselt elavate isikute ja valla külaliste käitumist ning vallas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust seaduses sätestatud ulatuses. 25.2. Valla pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. 25.3. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitluse või -hääletuse. 25.4. Volikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra. 26. Volikogu ainupädevus 26.1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 26.1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine; 26.1.2. kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 26.1.3. valla eelarvesse laekuvate maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 26.1.4. koormiste määramine; 26.1.5. toetuste andmise korra kehtestamine; 26.1.6. munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 26.1.7. valla arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 26.1.8. laenu ja teiste varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega; 26.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja täiendamine; 26.1.10. ettepanekute, arvamuste ja taotluste esitamine valla piiride või nime muutmiseks ning nende ettepanekutega nõustumine või sellest keeldumine; 26.1.11. osavalla moodustamine ja likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine, põhikirja kinnitamine ning piiride ja nime muutmine; 26.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine ja valla valimiskomisjoni moodustamine; 26.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine; 26.1.14. volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning nende ametist vabastamine; 26.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 26.1.16. valitsuse ja tema liikmete ametisse kinnitamine ning nende ametist vabastamine; 26.1.17. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, vallavanemale või valitsuse liikmetele või volikogu komisjoni esimehele; 26.1.18. valitsuse liikmetele töötasu määramine; 26.1.19. volikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 26.1.20. volikogu liikmele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 26.1.21. valla esindamise korra kehtestamine; 26.1.22. valla fondide ja sihtkapitalide asutamine; 26.1.23. kohtukaasistujate valimine; 26.1.24. põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 26.1.25. kohtukaasistuja eetikaga sobimatu käitumise arutamine ja tema sobivuse hindamine tööks õigusemõistmisel kohtuniku staatuse seaduse (RT 1991, 38, 473; RT 1993, 1, 2; RT I 1993, 24, 429; 1994, 13, 234; 40, 654; 81, 1382; 1995, 83, 1440; 1996, 51, 967; 73, 1294; 81, 1448; 1997, 28, 426) paragrahvi 18 lõike 6 alusel; 26.1.26. nõusoleku andmine kohtukaasistuja kriminaalvastutusele võtmiseks või vahistamiseks kohtuniku staatuse seaduse paragrahvi 18 lõike 3 alusel; 26.1.27. nõusoleku andmine kohtukaasistuja suhtes kinnipidamise või sundtoomise kohaldamiseks kohtuniku staatuse seaduse paragrahvi 18 lõike 7 alusel; 26.1.28. kohtukaasistuja volituste ennetähtaegne lõpetamine kohtuniku staatuse seaduse paragrahvi 28 alusel; 26.1.29. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade kinnitamine; 26.1.30. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 26.1.31. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 26.1.32. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 26.1.33. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 26.1.34. detailplaneeringu tühistamine; 26.1.35. valla administratiivkeskuse asukoha määramine. 26.2. Volikogu ainupädevusse kuuluvad lisaks nimetatule muud seadustes sätestatud või volikogu määratud küsimused. 27. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded, nende jõustumine ja info kättesaadavaks tegemine 27.1. Volikogu määrused avalikustatakse kaks päeva enne nende jõustumist, kuid mitte hiljem kui seitse päeva pärast vastuvõtmist vallavalitsuse ruumides asuval stendil ja valla raamatukogudes koos avalikustamise aja fikseerimisega. 27.2. Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja Lisas, mille kohta tehakse õigusakti vastuvõtmisel eraldi otsus. 27.3. Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid jõustuvad Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist tähtaega. 27.4. Kui määruses on eraldi sätestatud jõustumise tähtaeg, jõustub ta sellel tähtajal. 27.5. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal, need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele ning neid ei avalikustata hiljem kui seitse päeva pärast vastuvõtmist vallavalitsuse ruumides asuval stendil ja valla raamatukogudes koos avalikustamise aja fikseerimisega. 27.6. Volikogu määrustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja kuue päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. 27.7. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 27.8. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks. Sellised andmed tehakse volikogu liikmetele ja teistele vastavas õigusaktis fikseeritud isikutele teatavaks allkirja vastu kohustusega neid andmeid mitte avaldada. Selle kohustuse rikkumise eest võetakse vastutusele seadusega ettenähtud korras, saladust mitte hoidnud volikogu liikme nimi tehakse teatavaks vallaelanikele, töötajad võetakse vastutusele distsiplinaarkorras. Selliseid andmeid hoitakse seifis, mille võti on kas vallavanema või vallasekretäri käes. 28. Informatsiooni kättesaadavus 28.1. Määrused ja otsused on stendil väljas vähemalt kuni järgmise korralise volikogu istungini. Määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad valla raamatukogudes (määrused enne nende jõustumist) kogu nende kehtivuse ajal. 28.2. Volikogu istungite protokollid on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures volikogu kehtestatud korras. 28.3. Elanikeregistris (muus registris) olevad andmed on füüsilistele ja juriidilistele isikutele kättesaadavad ainult vallavanema või vallasekretäri loal kirjaliku avalduse alusel. Riigiasutustele on registris olevad andmed kättesaadavad vastava kirja alusel. 28.4. Dokumentidest on võimalik saada koopiaid vastavalt kehtivatele seadustele. 29. Õigusaktide täitmise kontroll 29.1. Seaduste ja volikogu määruste, otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmise arvestuse kartoteeki peab vallasekretär. 29.2. Volikogu ja valitsuse istungitel kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta. 29.3. Igal volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele. 29.4. Arupärimine esitatakse vallavanema kaudu. 29.5. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule ja volikogu liikmele hiljemalt ühe kuu jooksul. 29.6. Volikogu eestseisuse otsusel tuleb vastus esitada suuliselt volikogu istungil või komisjoni koosolekul. 29.7. Õiguskantsleri järelepärimisele koostab vastuse vallasekretär koos vastava valdkonna spetsialistiga ja esitab selle kinnitamiseks vastavalt valitsuse või volikogu istungile. Vastusele kirjutavad alla vastavalt vallavanem või volikogu esimees ja vallasekretär. Vastuse ärasaatmise eest vastutab vallasekretär. 30. Tööandja kohustus volikogu liikme ees 30.1. Volikogu liige on kohustatud volikoguga seotud ülesannete täitmiseks vajalikust töölt vabastamisest tööandjale ette teatama kaks tööpäeva varem. 30.2. Tööandjal on kohustus võimaldada volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest, komisjonide koosolekutest ja võimaldada volikogu liikmel täita muid volikogu antud ülesandeid. 31. Volikogu liikme õigus saada teavet Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet ühe kuu jooksul arvates kirjaliku taotluse esitamisest, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. Andmete andmine on seotud volikogu esimehe, komisjoni või komisjoni esimehe otsusega. Teabe andmine volikogu liikmetele toimub valitsuse, vallavanema ja peaspetsialistide kaudu. III. VALITSUS 32. Valitsuse mõiste Valitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib oma praktilise tegevusega ellu vallale ja valitsusele seatud ülesandeid. 33. Vallavanema valimine 33.1. Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. 33.2. Vallavanema ennetähtaegse vabastamise korra kehtestab volikogu enne vallavanema valimisi. 33.3. Vallavanema valib volikogu vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ja volikogu töökorrale kuni kolmeks aastaks ühe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates. 33.4. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. 33.5. Vallavanemakandidaadid ei või osa võtta vallavanema valimisel toimuvast valimisest. 33.6. Enne kandidatuuri läbiarutamist annavad kandidaadid süümevande või tuvastatakse nende eelnev süümevande andmine. 33.7. Igal vallavanemakandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. 33.8. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanemakandidaadile kuni kolm küsimust. 33.9. Hääletamisprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel. 34. Valitsuse moodustamine 34.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. 34.2. Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul, kuid mitte vähem kui kolm liiget. 34.3. Valitsusse peavad kuuluma vallavanem ja oma ametikoha järgi vallasekretär. 34.4. Enne kinnitamist annavad valitsuse liikmed süümevande või tuvastatakse nende eelnev süümevande andmine. 34.5. Valitsus kinnitatakse ametisse vallavanema ettepanekul. 34.6. Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu. 34.7. Valitsus kinnitatakse ametisse salajasel hääletusel poolthäälteenamusega. 34.8. Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 34.9. Valitsuse liikmed informeerivad volikogu enda ja oma abikaasa tegevusest tulundusettevõtetes. Valitsuse liikmed ei osale küsimuse hääletamises, kui see käsitleb tulundusettevõtteid, mille üheks omanikuks või töötajaks nad on. 35. Valitsuse volituste tähtaeg 35.1. Valitsus esitab oma volitused volikogu poolt valitsuse kogu koosseisu ametisse nimetamise päeval. 35.2. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 35.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 35.4. Käesoleva paragrahvi punkt 35.2 ei laiene vallasekretärile. 35.5. Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavanemale, kes edastab selle volikogule. 35.6. Vallavanemale umbusalduse avaldamise, tema haigestumise või surma korral asendab teda kuni uue vallavanema valimiseni abivallavanem. 35.7. Vallavanema tagasiastumise korral täidab ta oma ülesandeid kuni kohusetäitja või uue vallavanema valimiseni, kuid mitte kauem kui üks kuu pärast tagasiastumisavalduse esitamist volikogu istungil. Kui selle aja jooksul pole temalt ametit ja vastutust üle võetud, ei ole volikogul ja valitsusel õigust temalt tema tegevusega tekitatud kahjusid sisse nõuda. 35.8. Uue vallavanema valimise korral kehtivad valitsuse volitused kuni uue valitsuse kinnitamiseni volikogus, kusjuures vallavanem võib esitada kinnitamiseks sama koosseisu. 35.9. Kui tagasi astub üks või mitu valitsuse liiget või avaldatakse umbusaldust valitsuse liikmetele, siis väheneb valitsuse koosseis kuni uute, täiendavate valitsuse liikmete kinnitamiseni. 35.10. Kui umbusaldust avaldatakse valitsusele, siis jätkab valitsus tegevust kuni uue vallavanema valimiseni ja valitsuse kinnitamiseni ning valitsuse määruste ja korralduste projektid tuleb eelnevalt kooskõlastada volikogu istungil või vastava komisjoni koosolekul ning uue vallavanemaga. Samuti tuleb kooskõlastada töötajate töölevõtmine, tööandja algatusel või poolte kokkuleppel töölt vabastamine ja lepingud. 36. Valitsuse pädevus 36.1. Valitsus: 36.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi lähtudes seadustest ja teistest õigusaktidest; 36.1.2. organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla eelarve projekti ja teised volikogu otsuste ja määruste projektid, korraldab eelarve, volikogu määruste ja otsuste täitmist; 36.1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste, otsuste või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 36.1.4. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 36.1.5. esindab avalik-õigusliku juriidilise isikuna valda kohtus. 36.2. Valitsus ei või võtta vastu määrust või korraldust küsimustes, mille volikogu on võtnud oma pädevusse või mille kohta ei ole talle antud volikogu volitust. 36.3. Valitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete delegeerimisega määruse või korralduse alusel haldusaparaadi, munitsipaalasutuste ja -ettevõtete töötajatele või lepingu alusel teistele füüsilistele või juriidilistele isikutele, sh. omavalitsusliitudele ja teiste omavalitsusüksuste ametiisikutele. Delegeeritud ülesannete täitmise eest vastutab volikogu ees valitsus. 36.4. Oma ülesannete täitmiseks moodustab valitsus valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks valitsuse ja haldusaparaadi töösisekorra. 37. Volikogu ja valitsuse pädevuse piiritlemine 37.1. Valitsus on õigustatud otsustama kõiki küsimusi, mis on valla pädevuses ja ei ole volikogu poolt jäetud volikogu ainupädevusse või antud mõne muu organi või ametiisiku ainupädevusse. 37.2. Volikogul on õigus valitsuse määrusi ja korraldusi muuta ja tühistada. 37.3. Volikogus valitsuse määruste ja korralduste muutmise või tühistamisega kaasnevad kahjud hüvitatakse valla eelarvest, kui valitsuse tegevus oli seaduslik. 37.4. Valitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud ebaseadusliku määruse või otsuse uuesti läbivaatamist volikogus ja keelduda selle täitmisest, kuni see võetakse uuesti vastu volikogu järgmisel istungil. 37.5. Vallavanemal, valitsusel ja valitsuse liikmel on õigus siduda volikogu määruse või otsuse vastuvõtmine usaldushääletusega ning vallavanema puhul on nõutav koosseisu häälteenamus. Muudatusettepanekuid, mida vallavanem, valitsus või valitsuse liige ei ole heaks kiitnud, eraldi hääletamisele ei panda. 37.6. Valitsusel on õigus valla nimel esitada tsiviilhagi ja hagi halduskohtusse, kui riigilõiv on väiksem kui 50 000 krooni. Hagi aluseks on valitsuse korraldus. 38. Valitsuse liikmete vastutus 38.1. Valitsuse ebaseadusliku tegevuse korral kannavad valitsuse liikmed, kes hääletasid vastava määruse või korralduse poolt, solidaarset materiaalset vastutust tekitatud kahju eest. Selle kohta sõlmitakse vallavalitsuse iga liikmega vastav leping. 38.2. Vastutusest on vabad need valitsuse liikmed, kes esitasid valitsuse ebaseadusliku tegevuse kohta kirjaliku eriarvamuse. 38.3. Eriarvamus fikseeritakse valitsuse istungi protokollis ja selle teeb valitsus teatavaks volikogu järgmisel istungil. 38.4. Vallavanem ei ole kohustatud täitma valitsuse määrust või korraldust, mille kohta ta oli esitanud eitava seisukoha enne istungi algust. Valitsus võib sellisel juhul pöörduda volikogu poole. 38.5. Vallavanem ei ole kohustatud täitma valitsuse määrust või korraldust, mida ei ole enne valitsuse istungit tutvustatud vallavanemale või tema äraoleku ajal tema asendajale, kui vallavanem või tema äraoleku ajal tema määratud asendaja ei osalenud istungil. Oma seisukohast teatab vallavanem volikogu esimehele viivitamatult pärast sellise määruse või korralduse vastuvõtmisest teadasaamist. Kui valitsus ei tühista määrust või korraldust ega muuda seda vastavalt vallavanema ettepanekule ühe nädala jooksul arvates vallavanema seisukoha esitamisest, kutsub volikogu esimees viie päeva jooksul kokku volikogu istungi. 39. Valitsuse määrustele ja korraldustele esitatavad nõuded ning nende jõustumine 39.1. Valitsuse määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele samas korras volikogu määrustega. 39.2. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 39.3. Valitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 39.4. Kui määrust ei avaldata Riigi Teataja Lisas, jõustuvad määrused kümnendal päeval pärast avalikustamist või neis ettenähtud tähtajal. Riigi Teataja Lisas avaldamiseks saadetud määrused jõustuvad kümnendal päeval pärast Riigi Teataja Lisa vastava numbri ilmumist. 39.5. Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 39.6. Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. IV. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 40. Õigusaktide algatamise õigus 40.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 40.2. Käesoleva paragrahvi punktis 40.1 ettenähtud algatus esitatakse valitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Nimekirjal on kas kõigi esitajate allkirjad või kinnitab seda allkirjadega varustatud esitajate koosoleku protokoll. 40.3. Eelnõu vastuvõtmist kinnitab vallasekretär oma allkirjaga. 40.4. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 40.5. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul volikogus või valitsuses. 41. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides 41.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktides muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 41.2. Taotluse esitamise tähtaeg on kümme päeva õigusakti ärakirja kättesaamise päevast, kui Eesti Vabariigi seadusandluses pole ette nähtud pikemat tähtaega. Volikogu ja valitsuse määruses muudatuste tegemiseks või selle tühistamiseks võib esitada taotluse ühe kuu jooksul õiguste seadusevastasest kitsendamisest teadasaamisest arvates. 41.3. Õigusakti taotluse ärakirjale lisatakse esitamise koht ja tähtaeg. 41.4. Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, valitsus ühe kuu jooksul. 41.5. Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi aja ja koha kohta antakse edasi vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlejal on õigus esitada selgitusi ja küsimusi. Taotlust võidakse arutada ka taotleja mitteilmumise korral. Taotluse arutamist võidakse edasi lükata taotleja kirjaliku avalduse alusel. Sellisel juhul arvestatakse taotluse läbivaatamise tähtaega taotleja avalduse esitamisest või avalduses toodud tähtajast arvates, millest taotlejal on võimalik asja arutamisest osa võtta. 41.6. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. V. MAJANDUS JA EELARVE 42. Vallavara 42.1. Vallavara on vallale kuuluv vara. 42.2. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitab volikogu. 42.3. Vallavara kohta peetakse vallavalitsuses ühtset ja ajalist registrit. 43. Majandustegevus 43.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada kohaliku omavalitsuse asutusi, kes ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohalt olulises äriühingus. 43.2. Kohaliku omavalitsuse asutuse pädevuse ja töökorralduse määrab ning asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. 43.3. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. 43.4. Valla osalemise tulunduslikes ja mittetulunduslikes ettevõtetes, organisatsioonides ning fondides otsustab volikogu. 43.5. Vallaasutuse majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. 44. Maksud ja koormised 44.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest arvates või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 44.2. Volikogul on õigus kehtestada oma määrusega koormisi, millega kohustatakse füüsilisi või juriidilisi isikuid tegema töid valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. Määruses kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 44.3. Volikogul on õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 45. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine 45.1. Valla arengukava koostatakse kolme eelseisva aasta kohta. 45.2. Volikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele kaks nädalat enne volikogu istungit, muudatused ja täiendused üks nädal enne volikogu istungit ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist volikogu määratud ajaks. Arengukava ja selle projekt avalikustatakse valitsuse ruumides asuval stendil ja raamatukogudes. 45.3. Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on valitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus. 46. Valla eelarve 46.1. Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 46.2. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks valla eelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. 46.3. Eelarve projekt avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vastaval stendil valitsuse ruumides ja raamatukogudes vähemalt üks nädal enne selle arutamist volikogu eelarvekomisjoni koosolekul ja volikogu istungil ning vastuvõetud eelarve, selle muudatused ja täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. 47. Valla eelarve koostamine ja jõustumine 47.1. Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. 47.2. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 47.3. Valla eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajal. VI. TÖÖKORRALDUS 48. Volikogu töökorraldus 48.1. Volikogu töötab täiskoguna komisjonide ja fraktsioonide kaudu. Vastavalt vajadusele moodustab volikogu ka ajutisi komisjone ja töögruppe. 48.2. Volikogu tehnilise teenindamise tagab valla kantselei. Komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. 49. Töövormid Volikogu ja valitsuse töö vorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töö vorm on koosolek. 50. Asjaajamiskeel Volikogu, valitsuse ja vallaasutuse asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. 51. Volikogu ja valitsuse rakendamise kord 51.1. Volikogu esimehe valimine. 51.2. Volikogu aseesimehe valimine. 51.3. Senise valitsuse tagasiastumise avalduse esitamine. 51.4. Uue vallavanema valimine. 51.5. Revisjonikomisjoni moodustamine, revisjonikomisjoni esimehe ja liikmete valimine. 51.6. Uue vallavanema ettepanekul uue vallavalitsuse koosseisu kinnitamine (vähemalt kolmeliikmeline). 51.7. Uute komisjonide esimeeste valimine ja uute komisjonide koosseisude kinnitamine. 52. Volikogu esimehe ülesanded Volikogu esimees: 52.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 52.2. esindab volikogu; 52.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, istungi protokollidele ja teistele volikogu dokumentidele; 52.4. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 52.5. täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid; 52.6. koos valitsusega valmistab arutamiseks ette volikogu määruste ja otsuste projektid; 52.7. esitab istungite päevakorraprojektid; 52.8. korraldab fraktsioonide koostööd; 52.9. osaleb valitsuse istungitel; 52.10. võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused; 52.11. osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt. ametlikel üritustel. 53. Volikogu esimehe valimine 53.1. Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, kes on nõus kandideerima, teeb volikogu 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis ei esitata teisi kandidaate, kes on nõus kandideerima, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. Kandidaatide esitamine lõpeb, kui volikogu liikmed ei esita enam ühtegi kandidaati, kes on nõus kandideerima. 53.2. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekord toimub kandidaatide esitamise järjekorras. 53.3. Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volinike küsimustele. Kandidatuuride läbiarutamise korra otsustab volikogu enne kandidaatide enesetutvustuse algust. 53.4. Volikogu esimehe kandidaadid osalevad võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel. 53.5. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. 53.6. Volikogu moodustab vähemalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete seast esimehe ja sekretäri. 53.7. Häältelugemiskomisjon kannab kandidaatide nimed valimissedelitele esitamise järjekorras. Enne hääletamist teeb volikogu vaheaja, mille pikkuse otsustab volikogu. Komisjoni esindaja selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda ja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele täidetud valimissedeli. Enne valimissedelite tagastamist häältelugemiskomisjonile suleb komisjon kõigi kohalolevate volikogu liikmete nähes hääletuskasti. 53.8. Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed valimissedelil joone alla ühe kandidaadi nimele, kelle poolt nad hääletavad. Volikogu liikmed, kes võtavad valimissedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Volikogu liikmed, kes hääletamise ajal viibisid saalis, loetakse istungist osavõtjaks ka siis, kui nad valimissedelit ei võta. Kui joon on alla tõmmatud mitmele kandidaadile, loetakse sedel rikutuks, kui ühelegi kandidaadile ei ole joont alla tõmmatud, loetakse sedel erapooletuks. 53.9. Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. 53.10. Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. 53.11. Kui häältearvult teine ja kolmas kandidaat koguvad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enam hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad võrdselt hääli, otsustab edasipääseja loos. 53.12. Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli, ja hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. 53.13. Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ja antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks. 53.14. Kui kandidaate oli ainult kaks (volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus) või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. 54. Volikogu esimehe asendamine 54.1. Volikogu esimehe äraolekul (kauem kui üks tööpäev) asendab teda volikogu aseesimees. 54.2. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. 54.3. Volikogu aseesimees valitakse volikogus volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel volikogu esimehe valimisega samas korras. 55. Volikogu kokkukutsumine 55.1. Volikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja volikogu kehtestatud korras. 55.2. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjon seitsme päeva jooksul arvates volikogu valimise tulemuste väljakuulutamisest. 55.3. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit ning seal peab olema selgitatud ka eelnõude tutvustamise korda. 55.4. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub erakorralise volikogu istungi kokku vallavanema, ühe komisjoni või fraktsiooni, vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende tõstatatud küsimuste arutamiseks ettepanekus näidatud ajaks. 56. Volikogu õigusaktide algatamise õigus Volikogu õigusaktide algatamise õigus volikogu istungil on vähemalt kolmel volikogu liikmel, volikogu komisjonil, volikogu fraktsioonil, vallavalitsusel, vallavanemal, osavallal ja vallaelanikel käesolevas põhimääruses sätestatud juhtudel. 57. Küsimuste arutelu volikogus 57.1. Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. 57.2. Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. 57.3. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 57.4. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 57.5. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu istungi võib kuulutada kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 57.6. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 57.7. Volikogule saab esitada vastuvõtmiseks määruste ja otsuste projekte, millega eelnevalt on tutvunud vallavalitsus. 57.8. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 58. Hääletamine volikogus 58.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 58.2. Hääletamine volikogus on üldjuhul avalik. 58.3. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletusel. 58.4. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. 58.5. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punkti 26.1 alapunktides 2, 4, 6--10, 14--15, 17, 23 ja 30 ning seadusega ettenähtud küsimustes otsuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 59. Umbusaldusavaldus volikogus 59.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 59.2. Umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega ja see toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise ning vallavanema või valitsuse liikme teenistusest vabastamise volikogu usalduse kaotamise tõttu. 60. Volitatud isiku volituste peatamine ja lõpetamine 60.1. Volikogult volitused saanud isiku (esindaja Omavalitsuste Liidus jt.) volituste lõpetamine toimub seaduses, käesolevas põhimääruses ning nende volitamise otsuses kehtestatud alustel ja korras. 60.2. Kui vastavat korda pole kehtestatud, siis toimub volituste peatamine ja lõpetamine volituste andmisega analoogilises korras. 60.3. Tähtajaliselt antud volituste peatamise ja lõpetamise korda volikogu nende volituste kehtimise ajal ei muuda. 60.4. Volituste peatamine ja lõpetamine võetakse päevakorda ja hääletatakse salajase hääletamise teel. 61. Tagasiastumine Volikogu esimehel ja aseesimehel, komisjonide esimeestel ja liikmetel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub järgmisel volikogu istungil ja seda ei hääletata. 62. Fraktsioonid 62.1. Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad moodustada ja registreerida volikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse volikogule. 62.2. Iga volikogu liige saab kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 62.3. Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab volikogu kehtestatud korras ja selleks eraldatud vahenditest valla kantselei. 62.4. Fraktsiooni õigused kehtestatakse volikogu töökorras. 63. Eestseisus Istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks kutsub volikogu esimees vajaduse korral kokku eestseisuse, kuhu kuuluvad volikogu esimees ja aseesimees, komisjonide ja fraktsioonide esimehed, osavaldade esindajad ning vallavanem. 64. Volikogu komisjonid 64.1. Volikogu võib moodustada nii alalisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildisel. 64.2. Komisjonid moodustatakse valla eluvaldkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ja otsuseprojektide ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. 64.3. Komisjoni likvideerimine ja reorganiseerimine, selle koosseisu ja põhikirja muutmine toimub komisjoni ettepanekul või volikogu eestseisuse ettepanekul. 64.4. Komisjoni töövorm on koosolek. 64.5. Komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees, tema puudumisel komisjoni liige vastavalt komisjoni põhimäärusele. 64.6. Komisjoni liikmeid võib valida ka volikogu asendusliikmete, vallaelanike, ettevõtjate ja kinnisvaraomanike hulgast. 64.7. Komisjoni koosseis valitakse piiratud hääle meetodiga komisjoni esimehe esitatud kandidaatide seast. 64.8. Revisjonikomisjoni liikmed ei tohi töötada valla haldusaparaadis ning munitsipaalettevõtetes ja -asutustes. 65. Komisjoni töökord 65.1. Komisjoni istungi toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust ning esitatakse tutvumiseks otsuseprojektid. 65.2. Etteteatatud päevakorras olevate otsuste vastuvõtmiseks ei ole kvoorum vajalik, otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 65.3. Erakorraline komisjoni koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest ja selle toimumisest on informeeritud kõiki kohalolevaid komisjoni liikmeid. 65.4. Erakorralise komisjoni koosoleku otsused ja tutvumiseks esitamata otsuseprojektid võetakse vastu komisjoni koosseisu häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. 65.5. Hääli loetakse, kui seda nõuab vähemalt üks komisjoni liige. 65.6. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ja tehakse teatavaks volikogu istungil vastava küsimuse arutelu käigus. 65.7. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku aeg, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused. 66. Komisjoni esimees 66.1. Komisjoni esimees: 66.1.1. juhib komisjoni tööd; 66.1.2. koostab komisjoni töökavandi ja koosolekute päevakorraprojektid; 66.1.3. annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 66.1.4. vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollidele ja otsustele. 66.2. Komisjoni likvideerimine ja komisjonide reorganiseerimine toimub volikogu istungil poolthäälteenamusega. 66.3. Komisjoni esimehele umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega. 66.4. Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, talle umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatumise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu. 67. Revisjonikomisjon 67.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 67.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 67.3. Revisjonikomisjon kontrollib valla põhimääruses sätestatud korras: 67.3.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 67.3.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 67.3.3. valla ametiasutuste, munitsipaalettevõtete ja -asutuste raamatupidamise õigsust ning munitsipaalettevõttesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 67.3.4. valla sõlmitud lepingute täitmist; 67.3.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 67.4. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ja esitab selle koos aktiga volikogule. 67.5. Revisjonikomisjon teeb ettepaneku vallavara üleandmise-vastuvõtmise korraldamiseks vallavanema vahetumisel jt. olulisematel juhtudel ning esitab kinnitamiseks vara üleandmis-vastuvõtmisakti pärast seda, kui sellele on alla kirjutanud vara üleandja ja vastuvõtja. 67.6. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 67.7. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 68. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord 68.1. Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas vallavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile. 68.2. Volikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta volikogu määrus või otsus. 68.3. Enne arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks valla töötaja või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti. 68.4. Küsimuste arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse ka avaldaja või tema esindaja. 68.5. Kui valitsuse või komisjoni lahendus ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu istungi päevakorda, kus kas kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahendus või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. 68.6. Volikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ja mille asjaolud ei ole muutunud. Erandi võib teha volikogu esimehe, vallavalitsuse või ühe komisjoni ettepanekul. 69. Valitsuse töö korraldamine 69.1. Valitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. 69.2. Vallavanem annab valitsuse ja valla asutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 69.3. Valitsuse täpsema töökorra ja komisjonide personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks vallavolikogule, vallateenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. 69.4. Valitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks vallavolikogule, vallateenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. 69.5. Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees. 70. Valitsuse istungi töökord 70.1. Valitsuse istung on otsustusvõimeline, kui sellest võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. 70.2. Valitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. 70.3. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 70.4. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 70.5. Valitsuse määrustele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär. 71. Valitsuse otsustusvõimetus Kui valitsus ei ole rohkem kui ühe nädala jooksul otsustusvõimeline liikmete puudumise tõttu, võib volikogu võtta vastu määruse või otsuse ilma selle eelneva aruteluta valitsuses vastavalt põhimäärusele ja volikogu töökorrale. Volikogu istungist ja selle päevakorras olevast määruse või otsuse projektist informeeritakse eelnevalt kõiki kohalolevaid valitsuse liikmeid. 72. Vallavanema ülesanded Vallavanem: 72.1. korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 72.2. esindab omavalitsusüksust ja valitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu antud pädevusele; 72.3. kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 72.4. esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu; 72.5. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 72.6. esitab valitsusele kinnitamiseks vallale kuuluva äriühingu põhikirja ja juhatuse liikmete nimekirja või vallaasutuse põhimääruse ja selle juhi kandidaadi; 72.7. kinnitab valla haldusaparaadi sisekorraeeskirja; 72.8. esindab valda pangas, lepingute sõlmimisel, kohtus ja valla osalusega äri- või mittetulundusühingus ilma erivolitusteta; 72.9. nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri; 72.10. täidab muid talle seaduse alusel ning volikogu ja valitsuse poolt pandud ülesandeid. 73. Vallavanema asendamine 73.1. Vallavanemat asendab tema äraolekul abivallavanem. 73.2. Vallavanema ja abivallavanema äraolekul asendab vallavanemat maanõunik. Tema tegevuse eest vastutab valitsus korraldusega asendajale antud volituste ulatuses. Korralduses antud volitusi ületav tegevus on õigustühine ja selle tagajärgede eest vald, valitsus ja vallavanem ei vastuta. 73.3. Kui vallavanem ja asetäitja ei ole asendajat määranud, asendab vallavanemat kõige vanem kohalolev valitsuse liige. 74. Istungi ja koosoleku protokoll 74.1. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 74.2. Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. 74.3. Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. 74.4. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 74.5. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ja otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. 74.6. Volikogu istungite protokollid asuvad valla kantseleis ja peavad olema kättesaadavad igaühele. 74.7. Valitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid asuvad valla kantseleis ja peavad olema kättesaadavad igaühele. 74.8. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 74.9. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 74.10. Protokollid peavad olema alla kirjutatud hiljemalt kümne päeva jooksul. 74.11. Istungi juhataja ja protokollija on kohustatud talle esitatud dokumendid viseerima, kusjuures tal on õigus esitada kirjalik eriarvamus, kui ta ei nõustu dokumendi sisuga (see ei vasta seadusele, on teostamatu, ei vasta sellele, kuidas otsustati vms.). Eriarvamuse olemasolu märgitakse allkirja juurde. Eriarvamus tehakse teatavaks vastavalt valitsusele või volikogule. Viseerimisest keeldumine on aluseks ametist vabastamisele. 75. Volikogu tegutsemisvõimetus Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 75.1. pole suutnud vastu võtta valla eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 75.2. pole ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida volikogu esimeest või vallavanemat või pole kahe kuu jooksul vallavanema valimise päevast arvates suutnud kinnitada valitsuse koosseisu. 76. Volikogu tegutsemisvõimetuse tagajärjed Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ja nende asemele astuvad asendusliikmed kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud korras. VII. VALLATEENISTUSE PÕHIALUSED 77. Vallateenistus 77.1. Teenistust valla ametiasutustes reguleerivad seadused, valla põhimäärus, valla haldusaparaadi ja ametiasutuste sisekorraeeskirjad ning ametijuhendid. 77.2. Vallaametnikud peavad olema vähemalt keskharidusega, omama Eesti kodakondsust, olema teovõimelised ja valdama eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. 78. Valla haldusaparaat 78.1. Valla haldusaparaadi moodustab valitsus vastavalt volikogu kinnitatud ametiasutuste struktuurile ja teenistujate koosseisule. 78.2. Valla haldusaparaati kuuluvad valla asutused ja valla teenistujad. 79. Teenistusse võtmine 79.1. Vallaametnik võetakse teenistusse ja vabastatakse teenistusest seadusega sätestatud korras. 79.2. Vallaametnikud nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem oma käskkirjaga. 79.3. Vallaametniku ametisse nimetamisel võib vallavanem eelnevalt küsida volikogu komisjoni või volikogu arvamust ja kehtestada täiendavaid kvalifikatsiooninõudeid. 80. Vallasekretär 80.1. Vallasekretär juhib valla kantselei tegevust. 80.2. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 80.3. Vallasekretär: 80.3.1. esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 80.3.2. korraldab volikogu ja valitsuse määruste avaldamist ning töö avalikustamist; 80.3.3. esindab valitsust kohtus erivolituseta; 80.3.4. hoiab valla vapipitsatit; 80.3.5. informeerib valitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste tegemise kohta; 80.3.6. viseerib eelnõud ja lepinguprojektid ning esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta; 80.3.7. taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 80.3.8. kinnitab valijate nimekirja; 80.3.9. vastutab volikogu ja valitsuse õigustloovate aktide ärakirjade õiguskantslerile õigeaegse saatmise eest; 80.3.10. vastutab Riigi Teataja Lisas avaldamisele kuuluvate õigusaktide autentsete tekstide õigeaegse ärasaatmise eest; 80.3.11. täidab teisi talle seaduse alusel ning volikogu, valitsuse ja vallavanema pandud ülesandeid. 80.4. Vallasekretäri asendamise aluseks on vallavanema käskkiri. 80.5. Vallasekretäril peab olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele. 81. Valla kantselei 81.1. Valla kantselei on valla haldusaparaadi struktuuriüksus, kelle põhiülesandeks on vallavolikogu ja -valitsuse töö tehniline tagamine. 81.2. Valla kantselei juht on vallasekretär. 82. Valla kantselei ülesanded Valla kantselei ülesanded on: 82.1. koguda volikogu ja valitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunata need vallasekretärile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse; 82.2. tagada volikogu ja valitsuse istungite protokolliline teenindamine; 82.3. vormistada volikogu ja valitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega (Eesti Vabariigi ST 3-92); 82.4. esitada need allakirjutamiseks; 82.5. tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne avalikustamine, saata õiguskantsleri kantseleisse õigustloovate aktide koopiad; 82.6. tagada protokollide väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamine vastavalt korrale; 82.7. posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning volikogu ja valitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade, andmete ning ajakirjade ja ajalehtede säilimise tagamine; 82.8. volikogu ja valitsuse kirjavahetuse pidamine; 82.9. tõendite ja õiendite väljastamine; 82.10. valla registrite pidamine; 82.11. passitöö teostamine, kaitseväeteenistuse arvestus; 82.12. perekonnaseisualane töö; 82.13. valla kantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine; 82.14. notariaaltoimingute teostamine seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires; 82.15. kaadritöö; 82.16. volikogu esimehe, vallavanema ja vallasekretäri või nende asendajate seaduslike korralduste täitmine. VIII. OSAVALD 83. Osavalla mõiste Osavald on valla maa-alal ja koosseisus volikogu poolt kinnitatud osavalla põhikirja alusel tegutsev üksus. 84. Osavalla moodustamine, tema piiride ja nime muutmine 84.1. Osavalla moodustamise, tema piiride ja nime muutmise võivad algatada: 84.1.1. üks neljandik volikogu liikmetest; 84.1.2. taotluse korras vähemalt üks protsent hääleõiguslikest vallaelanikest, kuid mitte vähem kui viis hääleõiguslikku vallaelanikku; 84.1.3. vallavalitsus. 85. Osavalla põhikiri Osavalla põhikirjas sätestatakse: 85.1. osavalla piiride kirjeldus; 85.2. osavalla valitsuse moodustamise kord; 85.3. osavalla vanema ametisse nimetamise kord, kusjuures vanema volituste tähtaeg ei tohi ületada antud vallavolikogu volituste tähtaega; 85.4. osavalla valitsuse ja vanema volitused ning nende teostamiseks vajalikud antud valla eelarvelised vahendid; 85.5. osavalla valitsuse ja vanema tegevuse järelevalve ning osavalla likvideerimise alused ja kord. 86. Osavalla moodustamine Taotluse alusel otsustab volikogu osavalla moodustamise või lükkab taotluse tagasi. Vajaduse korral võib volikogu korraldada nimetatud küsimustes elanike küsitlusi. 87. Osavalla õiguslik seisund 87.1. Osavalla valitsusel ja vanemal ei ole õigustloova akti andmise õigust. 87.2. Osavalla vanem võib oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks anda üksikaktina korraldusi ning valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 87.3. Korraldustele kirjutab alla osavalla vanem. 87.4. Osavalla vanema korralduste üle teostab kontrolli vallavanem. Kõik korraldused ja käskkirjad tuleb anda vallavanemale enne nende jõustumist. 87.5. Vallavanemal on õigus oma käskkirjaga peatada osavalla vanema korralduste ja käskkirjade jõustumine kuni järgmise valitsuse istungini, mis kas jõustab, tühistab, muudab osavalla korralduse või lükkab jõustumise edasi. 88. Osavalla tagatised Valla eelarveaasta jooksul ei tohi piirata osavalla valitsuse ja vanema volitusi ega vähendada neile eraldatud eelarvelisi vahendeid. 89. Aleviku- või külavanem 89.1. Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. 89.2. Valitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 89.3. Aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. 89.4. Kui alevikus või külas ei valita külavanemat, võib vanema nimetada vallavalitsus. 89.5. Aleviku- või külavanem kutsutakse nõuandva hääleõigusega osa võtma volikogu ja valitsuse istungitest ja volikogu komisjonide koosolekutest. IX. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ 90. Koostöövormid 90.1. Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks teiste valdade ja linnadega: 90.1.1. tegutseda ühiselt; 90.1.2. anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 90.1.3. täita ise sellekohaseid volitusi; 90.1.4. moodustada valdade ja linnade liite. 90.2. Punktis 90.1 tähendatud koostöö korral võib vald näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. 90.3. Vald võib sõlmida sõpruslepingu teiste omavalitsusüksustega oma maakonnas, Eestis ja väljaspool Eestit ning arendada muud koostööd erinevates valdkondades. 90.4. Vald võib asutada sihtasutusi ja fonde. X. LÕPPSÄTTED 91. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 91.1. Põhimäärus võetakse vastu ja muudetakse volikogu koosseisu häälteenamusega. 91.2. Põhimäärus ja selle muudatused jõustuvad pärast avaldamist. 91.3. Seaduste muutmise korral kehtib seaduses kehtestatud norm. Põhimääruses seadusest erinevate, kuid seadusega kooskõlas olevate sätete kehtestamiseks või edasi kehtima jätmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Lisa Meremäe valla põhimäärusele Meremäe valla vapp Meremäe valla lipp