Varbla Vallavolikogu — Varbla valla põhimääruse kinnitamine — RTL, 21, 141

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113) paragrahvi 22 lõikest 9, Varbla Vallavolikogu otsustab: 1. Kinnitada Varbla valla põhimäärus vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval. Volikogu esimees Marika SABIIN Kinnitatud Varbla Vallavolikogu 19. detsembri 1997. a. määrusega nr. 8 Varbla valla põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Varbla valla põhimääruse mõiste Varbla valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Varbla valla (edaspidi vald) omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega. 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste 2.1. Kohalik omavalitsus on demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus teostub vallas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja nende lahendamise korraldamine; 3.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3.3. seaduste järgimine, seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 3.5. omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja neile pandud kohustuste täitmisel; 3.6. tegevuse avalikkus; 3.7. vallaelanike õiguste ja huvide kaitse ning neile avalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel. 4. Omavalitsuse alused 4.1. Omavalitsus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 4.2. Vald kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. Valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud valla õigusaktidega sätestatud korras. 5. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 5.1. vallavolikogu -- valla esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 5.2. vallavalitsus -- volikogu moodustatud täitevorgan. 6. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanded 6.1. Valla kui omavalitsusüksuse ülesandeks on (juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellelegi teisele täita) korraldada vallas: 6.1.1. valla sotsiaalhoolekannet; 6.1.2. elamu- ja kommunaalmajandust; 6.1.3. veevarustust ja kanalisatsiooni; 6.1.4. heakorda; 6.1.5. territoriaalplaneerimist; 6.1.6. valla teede korrashoidu. 6.2. Valla ülesandeks on korraldada valla omandis olevate haridusasutuste, raamatukogude, rahvamajade, hoolekandeasutuste ja teiste kohalike asutuste ülalpidamist. Nimetatud asutuste osas võidakse seadustega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 6.3. Lisaks käesoleva põhimääruse punktides 6.1 ja 6.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab valla omavalitsus järgmisi kohaliku elu küsimusi: 6.3.1. mis on talle pandud teiste seadustega; 6.3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 6.4. Vald täidab riiklikke kohustusi: 6.4.1. mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulutused kaetakse riigieelarvest; 6.4.2. mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja kohaliku volikogu vahelisest lepingust. 6.5. Vald kui kohalik omavalitsusüksus täidab talle seaduse või lepinguga pandud riiklikke kohustusi, kusjuures seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 7. Vald avalik-õigusliku isikuna 7.1. Vald omavalitsusüksusena on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja antud põhimäärusega kooskõlas oma pädevuse piires volikogu (volikogu esimees), vallavalitsus ning vallavanem. 7.2. Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 8. Valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega 8.1. Valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. 8.2. Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsemisasutustele. 8.3. Vallavolikogu valib Pärnu Maakohtu kaasistujad seaduses sätestatud korras. 9. Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega 9.1. Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks teiste valdade ja linnadega volikogu poolt kehtestatud korras: 9.1.1. tegutseda ühiselt; 9.1.2. anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 9.1.3. täita ise sellekohaseid volitusi; 9.1.4. moodustada omavalitsusüksuste liite. 9.2. Punktis 9.1 tähendatud koostöö korral võib vald näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. 9.3. Vald võib sõlmida sõpruslepingu teiste omavalitsusüksustega oma maakonnas, Eestis või välismaal ning arendada muud koostööd mitmes valdkonnas. 10. Valla õiguste kaitse 10.1. Valda likvideerida, tema piire ja nime ei tohi muuta ilma volikogu vastava otsuseta. 10.2. Vallavolikogul on õigus seaduses sätestatud korras korraldada valla territooriumil olulistes küsimustes vallaelanike tahte väljaselgitamiseks rahvaküsitlusi või -hääletusi. 10.3. Vallal kui omavalitsusüksusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 11. Asjaajamiskeel Volikogu, valitsuse ja valla asutuste asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohalike omavalitsusorganite ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. 12. Valla piir 12.1. Valla piir määratakse seaduses sätestatud korras. 12.2. Piiri tähistamine looduses toimub õigusaktis kehtestatud korras koos naaberomavalitsusüksuste ja maakonna maa-ametiga. 12.3. Valla piir tähistatakse kõikidel üldkasutatavatel teedel õigusaktiga sätestatud korras. 12.4. Valla piiride muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ning volikogu seisukohta arvestades seaduses sätestatud korras. 13. Vallaelanik 13.1. Vallaelanik on isik, kelle alaline elukoht on valla territooriumil ja kes on arvel vallaelanike registris. 13.2. Vallaelanik osaleb vallavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 13.3. Muudel isikutel on vallas viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja valla õigusaktidega kehtestatud piirangud. 14. Valla vapp ja lipp 14.1. Vallal on oma vapp ja lipp, mis kuulub kooskõlastamisele, kinnitamisele ja registreerimisele vastavalt seadusele. 14.2. Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. 15. Osavalla moodustamine 15.1. Varbla vallas on võimalik moodustada osavaldu. 15.2. Osavalla moodustamine, töökorraldus, moodustamise kord ja muud sellega seonduvad küsimused lahendatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele. II. VALLAVOLIKOGU 16. Vallavolikogu mõiste 16.1. Vallavolikogu on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. 16.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. 16.3. Vallavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alusel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse ja käesoleva põhimäärusega talle pandud muid ülesandeid. 16.4. Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. 17. Volikogu moodustamine 17.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 17.2. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 17.3. Volikogu peab olema vähemalt 9-liikmeline. 17.4. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise hetkest. 18. Vallavolikogu liige 18.1. Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 18.2. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Volikogu liige juhindub seadusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 18.3. Volikogu liikme tegevus on avalik. 18.4. Volikogus töötamiseks on vajalik eesti keele suuline ja kirjalik oskus. 18.5. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste (sealhulgas transpordikulud) ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. 19. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 19.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 19.1.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 19.1.2. tagasiastumisega; 19.1.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist vallas; 19.1.4. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 19.1.5. teovõimetuks tunnistamisega; 19.1.6. tema surmaga; 19.1.7. kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks. 19.2. Volikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima volikogu esimeest vallasekretäri kaudu asjaoludest, mis tingivad tema volituste lõpetamise. 19.3. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste lõpetamise ja tema asendamise küsimuse volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste lõpetamist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. 20. Volikogu liikme volituste peatamine 20.1. Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 20.1.1. nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks või valimisega vallavanemaks või kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 20.1.2. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistusse; 20.1.3. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega. 20.2. Volikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima volikogu esimeest vallasekretäri kaudu asjaoludest, mis tingivad tema volituste peatamise. 21. Volikogu asendusliige 21.1. Asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras määratud isik. 21.2. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused alates tema asendusliikmeks määramise otsuse tegemise päevast. 22. Asendusliikme volituste lõppemine 22.1. Peatunud volitustega volikogu liikme asemele volikogu koosseisu määratud asendusliikme volitused lõpevad alates volikogu liikme volituste peatumist tinginud asjaolude äralangemisele järgnevast esimesest volikogu istungist, millest volikogu liige osa võtab. 22.2. Asendusliikme ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. 23. Volikogu ainupädevus 23.1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 23.1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine; 23.1.2. kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 23.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 23.1.4. koormiste määramine; 23.1.5. toetuste andmise korra kehtestamine; 23.1.6. munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 23.1.7. valla arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 23.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega; 23.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 23.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla halduspiiride või haldusüksuste nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 23.1.11. osavalla moodustamine ja likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhikirja kinnitamine; 23.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 23.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 23.1.14. volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning ametist vabastamine; 23.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 23.1.16. vallavalitsuse ja tema liikmete ametisse kinnitamine ning valitsuse ja tema liikmete ametist vabastamine; 23.1.17. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele; 23.1.18. valitsuse liikmetele töötasu määramine; 23.1.19. volikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 23.1.20. volikogu esimehele ja tema asendajale töötasu määramine; 23.1.21. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kinnitamine; 23.1.22. valla esindamise korra kehtestamine; 23.1.23. valla fondide ja sihtkapitalide asutamine; 23.1.24. kohtukaasistujate valimine; 23.1.25. põhiseaduse § 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 23.1.26. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade kinnitamine; 23.1.27. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 23.1.28. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 23.1.29. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 23.1.30. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 23.1.31. detailplaneeringu tühistamine. 23.2. Volikogu ainupädevusse kuuluvad lisaks nimetatutele samuti muud seadustes sätestatud või volikogu määratud küsimused. 24. Tööandja kohustused volikogu liikme ees 24.1. Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. 24.2. Volikogu liige on kohustatud volikogu tegevusega seotud ülesannete täitmiseks vajalikuks tööst vabastamiseks tööandjale ette teatama kaks tööpäeva varem. 25. Volikogu struktuur 25.1. Volikogu töötab täiskoguna, alatiste komisjonide kaudu. 25.2. Vallavolikogu asjaajamise korraldamise tagab vallakantselei. 26. Vallavolikogu esimees 26.1. Vallavolikogu esimees: 26.1.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 26.1.2. esindab valda ja vallavolikogu vastavalt seadusele ja volikogu poolt antud pädevusele; 26.1.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele, istungite protokolllidele ja teistele volikogu dokumentidele; 26.1.4. korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 26.1.5. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 26.1.6. valmistab koos vallavalitsusega arutamiseks ette volikogu määruste ja otsuste projektid; 26.1.7. esitab volikogu istungi päevakorra projektid; 26.1.8. korraldab volikogule saabunud avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamist; 26.1.9. osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel ja teistel ametlikel üritustel; 26.1.10. täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid. 26.2. Volikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees. 27. Volikogu esimehe valimine 27.1. Vallavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. 27.2. Vallavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. 27.3. Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe valimisel üks hääl. 27.4. Volikogu esimehe kandidaadi võivad üles seada volikogu liikmed. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, kes on nõus kandideerima, teeb volikogu 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. 27.5. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avaliku hääletamise teel. 27.6. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekorra otsustab volikogu enne kadidaatide esitamist. 27.7. Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. Kandidatuuride läbiarutamise korra otsustab volikogu enne kandidaatide enesetutvustust. 27.8. Volikogu esimehe kandidaadid osalevad võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel. 27.9. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. 27.10. Volikogu valib avalikul hääletamisel kolmeliikmelise hääletamiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja sekretäri. 27.11. Hääletamiskomisjon kannab kandidaatide nimed valimissedelile tähestikulises järjekorras. Enne hääletamist teeb volikogu 15-minutilise vaheaja. Hääletamiskomisjoni esimees selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda ning annab igale istungil viibivale volikogu liikmele valimissedeli. 27.12. Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed valimissedelil joone alla selle kandidaadi nimele, kelle poolt nad hääletavad. 27.13. Hääletamiskomisjon koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 27.14. Volikogu esimeheks valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. 27.15. Kui ükski kandidaat ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. 27.16. Kui häälte arvult teine ja kolmas kandidaat koguvad võrdselt hääli, pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enam hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad võrdselt hääli, otsustab edasipääseja loos. 27.17. Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. 27.18. Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning kandidaatidele antakse võimalus enesetaanduseks. 27.19. Kui kandidaate on ainult kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. 28. Volikogu esimehe asendamine 28.1. Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. 28.2. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. 28.3. Volikogu aseesimees valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel volikogu esimehega samas korras. 29. Volikogu komisjonid 29.1. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul. 29.2. Komisjonid moodustatakse vallaelu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ja otsuseprojektide ettevalmistamiseks ja läbiarutamiseks. 29.3. Komisjoni moodustamine ja selle koosseis kinnitatakse volikogu otsusega. 29.4. Komisjoni likvideerimine ja reorganiseerimine, selle koosseisu muutmine toimub volikogu ettepanekul. 29.5. Komisjoni esimees valitakse komisjoni liikmete hulgast. 29.6. Komisjoni koosoleku protokollib üks vastava komisjoni liikmetest. 29.7. Komisjoni liikmeid võib valida ka volikogu asendusliikmete, vallaelanike, ettevõtjate ja kinnisvaraomanike hulgast. 29.8. Revisjonikomisjoni liikmed ei tohi töötada valla haldusaparaadis ega munitsipaalasutustes. 30. Komisjoni töökord 30.1. Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust ning neile esitatakse tutvumiseks otsuseprojektid. Korralised komisjoni koosolekud kutsub komisjoni esimees või tema asendaja kokku vastavalt vajadusele. 30.2. Komisjonide otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 komisjoni liikmetest. 30.3. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ning tehakse teatavaks volikogu istungil vastava küsimuse arutelu käigus. 30.4. Erakorraline komisjoni koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest ning toimumisest on informeeritud kõiki komisjoni liikmeid. Erakorralise koosoleku võib kokku kutsuda volikogu esimees, vallavalitsus, vallavanem või poolte komisjoni liikmete algatusel. 30.5. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku aeg, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused. 31. Komisjoni esimees 31.1. Komisjoni esimees: 31.1.1. juhib komisjoni tööd, kutsub kokku komisjoni korralised koosolekud; 31.1.2. koostab komisjoni töökava ja koosoleku päevakorra projekti; 31.1.3. annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 31.1.4. vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollidele ja otsustele. 31.2. Komisjoni esimeest asendab komisjoni valitud aseesimees. Komisjoni esimehe ja aseesimehe puudumisel asendab neid vanim komisjoni liige. 31.3. Komisjoni likvideerimine ja komisjoni reorganiseerimine toimub volikogu istungil poolthäälteenamusega. 31.4. Komisjoni esimehele umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega. 31.5. Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatamise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab uue komisjoni koosseisu. 32. Revisjonikomisjon 32.1. Volikogu moodustab oma volituse ajaks vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 32.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 32.3. Revisjonikomisjon kontrollib: 32.3.1. vähemalt üks kord aastas vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele ning valla majandustegevuse otstarbekust; 32.3.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust eelarvele; 32.3.3. valla munitsipaalasutuste raamatupidamise õigsust ja munitsipaalasutusse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 32.3.4. valla sõlmitud lepingute täitmist; 32.3.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 32.4. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 32.5. Revisjonikomisjon teeb ettepaneku vallavara üleandmise-vastuvõtmise korraldamiseks vallavanema vahetumisel jt. olulisematel juhtudel ning esitab volikogule kinnitamiseks vara üleandmise-vastuvõtmise akti pärast sellele allakirjutamist vara üleandja ja vastuvõtja poolt. 32.6. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 32.7. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist andma aru oma töö tulemustest ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 33. Volikogu kokkukutsumine 33.1. Volikogu täiskogu töövorm on istung. 33.2. Volikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. 33.3. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seitsme päeva jooksul arvates valimistulemuste väljakuulutamisest. 33.4. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub erakorralise volikogu istungi kokku vallavalitsuse, vallavolikogu komisjoni või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks ettepanekus näidatud ajaks. 33.5. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 34. Küsimuste arutamine volikogus 34.1. Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. 34.2. Volikogu esimees korraldab volikogu töökorras sätestatud korras arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist. 34.3. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab 2/3 volikogu liikmeid või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 34.4. Volikogu arutab istungi kutses päevakorra projektis märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Istungi päevakorra projektis märkimata küsimusi võib volikogu erakorralisena lülitada istungi päevakorda volikogu poolthäälteenamusega. 34.5. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 35. Hääletamine volikogus 35.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 35.2. Hääletamine volikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine. 35.3. Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. 35.4. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punktides 23.1.1, 23.1.4, 23.1.6--23.1.10, 23.1.14, 23.1.15, 23.1.17 ja 23.1.23 nimetatud küsimustes on otsustuse vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 36. Volikogu istungi protokoll 36.1. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 36.2. Protokollile allakirjutanud isik vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 36.3. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. 36.4. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 36.5. Protokollid peavad olema alla kirjutatud enne nende avaldamist vallavalitsuse kantseleis. 37. Umbusaldusavaldus volikogus 37.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 37.2. Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 37.3. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. 37.4. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamiseks volikogu usalduse kaotamise tõttu. 38. Volikogu tegutsemisvõimetus Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 38.1. pole suutnud vastu võtta valla eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei ole vastu võetud eelarveaasta alguseks; 38.2. pole ühe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates suutnud valida volikogu esimeest või vallavanemat või pole kahe kuu jooksul vallavanema valimise päevast arvates suutnud kinnitada valitsuse koosseisu. 39. Volikogu tegutsemisvõimetuse tagajärjed Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud korras. 40. Volikogu õigusaktide algatamine 40.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 40.1.1. volikogu liikmel; 40.1.2. volikogu komisjonil; 40.1.3. volikogu fraktsioonil; 40.1.4. vallavalitsusel; 40.1.5. vallavanemal; 40.1.6. vallaelanikel. 40.2. Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. III. VALLAVALITSUS 41. Vallavalitsuse mõiste Vallavalitsus on volikogu kinnitatud valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu vallale ning vallavalitsusele pandud ülesandeid. 42. Vallavanema valimine 42.1. Vallavanemaks võib volikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. 42.2. Vallavanema valimine viiakse läbi seadusega sätestatud korras ühe kuu jooksul volikogu esimese istungi päevast arvates. 42.3. Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. 42.4. Vallavanemakandidaadi võib üles seada volikogu liige ja volikogu fraktsioon. Kui vallavanema kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, teeb volikogu 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. 42.5. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 42.6. Igal vallavanemakandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. 42.7. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanemakandidaadile kuni kolm küsimust. 42.8. Enne kandidaatide läbiarutamist annavad kandidaadid süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 42.9. Hääletamisprotseduuri viib läbi sama häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel. 42.10. Vallavanemakandidaadid ei või osaleda vallavanema valimisel toimuval hääletamisel. 42.11. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. 43. Vallavanem Vallavanem: 43.1. juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 43.2. esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu antud pädevusele; 43.3. annab vallavalitsuse ja tema struktuuriüksuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 43.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 43.5. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu, valla ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad; 43.6. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 43.7. esitab vallavalitsusele kinnitamiseks valla asutuse juhi kandidaadi; 43.8. esindab valda pankades, lepingute sõlmimisel, kohtus ja valla osalusega äri- ja mittetulundusühingutes ilma erivolitusteta; 43.9. nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri; 43.10. täidab muid talle seaduse alusel ning volikogu ja valitsuse poolt pandud ülesandeid; 43.11. vallavanemal on õigus sõlmida rendilepinguid, kuid mitte pikemaks ajaks kui oma volituste periood. 44. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine 44.1. Vallavanem saab valituks osutamise hetkest õiguse moodustada valitsus. 44.2. Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul, kui mitte vähem kui kolm liiget. 44.3. Vallavanem esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema vallavanemaks valimisest volikogule kinnitamiseks ettepaneku valitsuse koosseisu kohta. 44.4. Valitsusse kuuluvad vallavanem, valitsuse liikmed ning ametikoha järgi vallasekretär. 44.5. Volikogu kinnitab vallavalitsuse koosseisu salajasel hääletusel poolthäälteenamusega oma volituste ajaks. 44.6. Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu. 45. Valitsuse volituste tähtaeg 45.1. Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 45.2. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 45.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 45.4. Lahkumispalvet ei esita vallasekretär. 46. Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine Valitsuse liikme volitused lõpetatakse ennetähtaegselt: 46.1. isikliku avalduse alusel; 46.2. vallavanema esildisel; 46.3. umbusalduse avaldamise korral; 46.4. teovõimetuks tunnistamisega; 46.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 46.6. tema surma korral. 47. Vallavalitsuse pädevus Vallavalitsus: 47.1. valmistab ette volikogus arutusele tulevaid küsimusi lähtuvalt valitsuse seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest ning teistest õigusaktidest; 47.2. organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla eelarve projekti ja muud volikogu määruste ja otsuste projektid ning korraldab eelarve ning volikogu määruste ja otsuste täitmist; 47.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis on volikogu määruste või otsuste või käesoleva põhimäärusega pandud täitmiseks valitsusele; 47.4. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 47.5. esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtus; 47.6. annab volituse valla esindamiseks kohtus; 47.7. ei või võtta vastu määrusi ja korraldusi, mille volikogu on võtnud oma pädevusse ning mille kohta ei ole antud volikogu volitusi; 47.8. täidab oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete delegeerimisega määruse või korralduse alusel vallakantselei, valla asutuste ja ettevõtete töötajatele või lepingu alusel teistele füüsilistele või juriidilistele isikutele (sh. omavalitsusliitude ja teiste omavalitsusüksuste ametiisikud). Delegeeritud ülesannete täitmise eest vastutab volikogu ees valitsus; 47.9. oma ülesannete täitmiseks moodustab vallavalitsus valitsuse kantselei, mille tegevust juhib vallasekretär; 47.10. korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks valitsuse ja valitsuse kantselei töösisekorra. 48. Vallavanema asendamine 48.1. Vallavanemat asendab tema äraolekul abivallavanem. Kui abivallavanemat ei ole ametisse nimetatud, siis nimetatakse vallavanema asendaja volikogu otsusega. 48.2. Vallavanema või abivallavanema või nimetatud asendaja äraolekul asendab vallavanemat vallavalitsuse liige vallavanema käskkirja alusel. Tema tegevuse eest vastutab vallavanem käskkirjaga asendajale antud volituste ulatuses. Käskkirjas antud volitusi ületav tegevus on õigustühine ja selle tagajärgede eest vald, vallavalitsus ja vallavanem ei vastuta. 48.3. Kui vallavanem või asendaja ei ole asendajat määranud, asendab vallavanemat vanem kohalolev valitsuse liige. 49. Volikogu esimehe ja valitsuse liikmete sotsiaalsed garantiid 49.1. Volikogu esimehe ja valitsuse liikme teenistusest vabastamisel seoses tema volituste lõppemisega makstakse talle hüvitusena kahe kuu ametipalk. 49.2. Vallavalitsuse liikme vabastamise korral võib volikogu igal konkreetsel juhul otsustada hüvitise maksmise suuruse. 49.3. Vallavalitsuse liikme surma korral makstakse tema perekonnaliikmetele hüvitusena ühe kuu ametipalk. 50. Vallavalitsuse töökord 50.1. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. 50.2. Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees. 50.3. Valitsuse töövorm on istung. 50.4. Valitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul abivallavanem või käesoleva põhimääruse punktis 48 sätestatud korras vallavanema asendaja. 50.5. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. Valitsuse istungist peab osa võtma vallasekretär. 50.6. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. 50.7. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. 50.8. Valitsus annab üldaktina oma pädevuse piires määrusi ning võtab üksikaktina vastu korraldusi. 50.9. Valitsuse istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastu võetud otsused ning otsustajate eriarvamused. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 50.10. Istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija seitsme päeva jooksul pärast istungi toimumist. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 50.11. Vallavalitsus võib talle pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alatisi ja ajutisi komisjone, mille moodustamine ja koosseis kinnitatakse valitsuse korraldusega, informeerides sellest volikogu. 50.12. Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks vallavolikogule, valla teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. 51. Vallasekretär 51.1. Vallasekretär on ametikoha järgi vallavalitsuse liige, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 51.2. Vallasekretäriks võib nimetada teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele. 51.3. Vallasekretär: 51.3.1. juhib vallakantselei tegevust; 51.3.2. esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 51.3.3. korraldab volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 51.3.4. esindab vallavalitsust kohtus erivolituseta; 51.3.5. hoiab valla vapipitsatit ja valla riigivapi kujutisega pitsatit; 51.3.6. informeerib vallavalitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste tegemise kohta; 51.3.7. viseerib talle esitatud õigusaktide eelnõud ja lepingute projektid ning esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta; 51.3.8. taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 51.3.9. kinnitab valijate nimekirja; 51.3.10. teostab notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires; 51.3.11. vastutab volikogu ja valitsuse õigustloovate aktide ärakirjade õiguskantslerile õigeaegse saatmise eest; 51.3.12. vastutab Riigi Teataja Lisas avaldamisele kuuluvate õigusaktide autentsete tekstide õigeaegse ärasaatmise eest; 51.3.13. täidab teisi talle seaduse või vallavalitsuse liikmete tööjaotuse alusel pandud ülesandeid. 51.4. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. IV. VALLA ÕIGUSAKTID 52. Valla omavalitsusorganite õigusaktide liigid 52.1. Vallavolikogul ja vallavalitsusel on õigus anda pädevuse piires üldaktidena määrusi. 52.2. Volikogul on õigus üksikaktina vastu võtta otsuseid, valitsusel korraldusi. 52.3. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil seaduse ja valla õigusaktidega sätestatud korras, samuti vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool valla haldusterritooriumi. 53. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 53.1. Volikogu määrused avalikustatakse vähemalt kaks päeva enne nende jõustumist, kuid mitte hiljem kui viiendal tööpäeval pärast vastuvõtmist vallavalitsuse ruumides asuval stendil, kus fikseeritakse ka avalikustamise aeg. 53.2. Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid avalikustatakse Riigi Teataja Lisas. 53.3. Üldist tähtsust omavad õigusaktid jõustuvad Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval, muudel juhtudel kümnendal päeval pärast avalikustamist. Kui õigusaktis ei ole sätestatud jõustumise tähtaega, jõustub ta märgitud päeval. 53.4. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjale ja asjaosalistele. Volikogu otsused avalikustatakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul nende vastuvõtmisest vallavalitsuse ruumides asuval stendil, kus fikseeritakse ka avalikustamise aeg. 53.5. Volikogu määrustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 53.6. Volikogu õigusaktid ja muud dokumendid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 53.7. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks. 54. Vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 54.1. Vallavalitsuse määrused avalikustab ja teeb kättesaadavaks kõigile soovijatele vallakantselei samas korras volikogu määrustega. 54.2. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 54.3. Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud ajal ning need saadetakse täitjale ja teistele asjaosalistele. 54.4. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 54.5. Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutab alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär. 55. Informatsiooni kättesaadavus 55.1. Volikogu määrused on vallavalitsuse ruumides asuval stendil väljas vähemalt kuni järgmise korralise volikogu istungini. Valitsuse määrused on stendil kuni järgmise valitsuse istungini. 55.2. Volikogu ja valitsuse õigusaktid on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures valla õigusaktides sätestatud korras. Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 55.3. Valla raamatukogudes on nende lahtiolekuaegadel võimalik tutvuda jooksva aasta õigusaktidega. 55.4. Elanikeregistris olevad andmed on üksikisikutele kättesaadavad ainult vallavanema või vallasekretäri loal kirjaliku avalduse alusel. 55.5. Riigiasutustele on elanikeregistri andmed kättesaadavad nende poolt esitatava kirja alusel. 55.6. Muudele juriidilistele isikutele (ettevõtted, seltsid, ühendused jms.) on elanikeregistri andmed kättesaadavad valla õigusaktides kehtestatud korras. 55.7. Dokumentidest on võimalik saada koopiaid vallavalitsuse poolt kehtestatud korras. 56. Õigusaktide täitmise kontroll 56.1. Seaduste ja volikogu määruste, otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmise arvestust peab vallasekretär. 56.2. Volikogu ja valitsuse istungitel kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta. 56.3. Igal volikogu liikmel on õigus esitada arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele. 56.4. Arupärimine esitatakse volikogu istungil. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule ja volikogu liikmele hiljemalt kümne päeva jooksul. Vastus tuleb esitada suuliselt volikogu istungil või komisjoni koosolekul. 56.5. Õiguskantsleri või maavanema järelpärimisele koostab vastuse vallasekretär koos vastava valdkonna spetsialistiga ning esitab selle kinnitamiseks vastavalt valitsuse või volikogu istungile. Vastusele kirjutavad alla vastavalt vallavanem või vallasekretär või volikogu esimees. Vastuse ärasaatmise eest vastutab vallasekretär. V. VALLA ASUTUSED JA AVALIK TEENISTUS 57. Valla asutused 57.1. Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse asutuse süsteemi moodustavad valla ametiasutused ja muud asutused. 57.2. Valla ametiasutused on vallavalitsus koos vallakantselei ja teiste struktuuriüksustega. Ametiasutuste struktuuri kinnitab volikogu. 57.3. Valla asutused on haridus-, kultuuri-, tervishoiu- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest. 57.4. Valla asutuste põhimäärused kinnitab vallavalitsus. 57.5. Valla asutus ei ole iseseisev juriidiline isik. 57.6. Valla asutusel on iseseisev eelarve. Asutusel võib olla oma arveldusarve, pitsat ja sümboolika. 57.7. Töötamine valla asutuses toimub töölepingu seaduse alusel. 58. Valla avalik teenistus 58.1. Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses. 58.2. Valla avalik teenistuja on ametiisik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. 58.3. Valla avalikud teenistujad jagunevad ametnikeks, abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks. 58.4. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametiisikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud ametiisikule kirjaliku ametivande. 58.5. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 58.6. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. 58.7. Vähemalt viis aastat valla avalikus teenistuses olnud ametniku ametist vabastamisel, välja arvatud juhul, kui seda tehakse seoses tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või distsiplinaarkaristusena, makstakse talle hüvitust sõltuvalt teenistusajast kuni ühe kuu ametipalga ulatuses valla õigusaktidega sätestatud korras. Niisugust hüvitust makstakse lisaks seaduses sätestatud hüvitusele. Ametniku surma korral makstakse tema perekonnaliikmetele hüvitust ühe kuu ametipalga ulatuses. 58.8. Valla avalik teenistus toimub seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras. 59. Vallakantselei 59.1. Vallakantselei on vallavalitsuse struktuuriüksus, kelle põhiülesandeks on vallavalitsuse ja vallavolikogu töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine. 59.2. Vallakantselei juht on vallasekretär. 59.3. Vallakantselei tegevuse aluseks on vallavalitsuse kinnitatud asjaajamisjuhend. 59.4. Vallakantselei ülesanded on: 59.4.1. koguda vallavolikogu ja vallavalitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunata need vallasekretärile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse; 59.4.2. tagada volikogu ja valitsuse istungite protokolliline teenindamine; 59.4.3. vormistada volikogu ja valitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega; 59.4.4. esitada valitsuse ja volikogu protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid allakirjutamiseks; 59.4.5. tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne avalikustamine ning õigustloovate aktide koopiate õigeaegne õiguskantslerile saatmine; 59.4.6. tagada õigusaktide ärakirjade õigeaegne edastamine asjaosalistele ja täitjatele; 59.4.7. posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele, kodanike avaldustele ja kirjadele vastuste saatmine; 59.4.8. valitsuse ja volikogu töös vajalike dokumentide, kirjade, andmete, ajakirjade, ajalehtede jms. säilimise tagamine; 59.4.9. volikogu ja valitsuse kirjavahetuse pidamine; 59.4.10. tõendite ja õiendite väljastamine; 59.4.11. valla registrite pidamine; 59.4.12. passitöö teostamine, kaitseteenistuse arvestuse pidamine; 59.4.13. perekonnaseisualase töö teostamine; 59.4.14. vallakantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja tähtajaks esitamine; 59.4.15. kaadritöö teostamine; 59.4.16. volikogu esimehe, vallavanema ja vallasekretäri või nende asendajate seaduslike korralduste täitmine. VI. VALLA EELARVE, KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED 60. Vallaeelarve sisu 60.1. Vallal on vallavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. 60.2. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 61. Valla eelarve tulud ja kulud 61.1. Valla eelarve tulud on: 61.1.1. laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest; 61.1.2. laekumised munitsipaalettevõtetest ja -asutustest, valla osalusega äriühingutest ja vallavarast; 61.1.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 61.1.4. laenud ja intressid; 61.1.5. muud laekumised. 61.2. Valla eelarve kulud on assigneeringud: 61.2.1. seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 61.2.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 61.2.3. reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest; 61.2.4. muude vajaduste finantseerimiseks. 61.3. Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib valitsus teha volikogule ettepaneku laenu võtmiseks või vallavara müügiks. 61.4. Vallal on keelatud laenu andmine ja tagamine. 62. Eelarve projekti koostamine 62.1. Valla eelarve projekti koostamist juhib vallavalitsus arvestades valla arengukava. 62.2. Valitsus teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajate tema kulude piirsumma vähemalt kaks kuud enne eelarveaasta algust. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustatud ja vastulaused koos valla arengukava vastava osa täpsustamise või muutmise ettepanekutega. 62.3. Eelarve projekti koostab vallavalitsus ja esitab selle volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. 62.4. Eelarve projekti lisatakse: 62.4.1. eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele koos lisaeelarvetega; 62.4.2. andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 62.4.3. muud volikogu poolt ettenähtud andmed. 63. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine 63.1. Eelarve projekt vaadatakse läbi volikogu komisjonides. 63.2. Eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. 63.3. Eelarve projekt avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vallavalitsuse ruumides asuval stendil vähemalt üks nädal enne selle arutamist volikogu eelarvekomisjoni koosolekul ja volikogu istungil, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele raamatukogudes ja vallamaja ruumes asuval stendil. 63.4. Eelarve võetakse vastu volikogu poolthäälteenamusega. 63.5. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 63.6. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võivad vallavalitsus ja valla eelarvest finantseeritavad asutused teha kulutusi ühe kaheteistkümnendiku osas lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 63.7. Kui volikogu pole suutnud kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu. 64. Eelarve muutmine, lisaeelarve 64.1. Volikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmise võib algatada eelarves määratud assigneeringute ümberjaotamiseks vallavalitsus, vähemalt kaks volikogu komisjoni (sealhulgas eelarvekomisjon), volikogu fraktsioon või vähemalt neljandik volikogu liikmetest. 64.2. Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nende ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse ja volikogu eelarvekomisjoni arvamus. 64.3. Eelarve muutmise otsuse võtab volikogu vastu samas korras kui eelarve. 64.4. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib valitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti. 64.5. Lisaeelarve projekti lisatakse: 64.5.1. põhjendused täiendavate kulude ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 64.5.2. andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. 64.6. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub samas korras kui eelarve, arvestades punktis 60.4 toodud erisusi. 65. Eelarve täitmine 65.1. Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus seaduses ja volikogu poolt kehtestatud korras. 65.2. Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle volikogule hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. märtsiks. 65.3. Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 65.3.1. bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 65.3.2. tulude ja kulude aruanne; 65.3.3. reservfondi kasutamise aruanne; 65.3.4. muud volikogu poolt ettenähtud andmed. 65.4. Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab volikogu pärast revisjonikomisjoni aruande ärakuulamist. 66. Kohalikud maksud 66.1. Vallavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). 66.2. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 66.3. Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras. 66.4. Kohalike maksude kogumist korraldab vallavalitsus. 66.5. Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. 66.6. Vastutus maksumäärade rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses. 67. Koormised 67.1. Koormis on kohustus, mis kehtestatakse seaduse alusel volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks ja loodusobjektide kaitsmiseks. 67.2. Koormise võib kehtestada füüsilisele ja juriidilisele isikule nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 67.3. Määruses kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise kord ja tingimused. 67.4. Volikogul on õigus põhjendatud taotluse alusel lubada koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 67.5. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse, koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 67.6. Koormis ei või olla lepingu objektiks. 67.7. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus. VII. VALLAVARA 68. Vallavara mõiste 68.1. Vallavara on vallale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, see on asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 68.2. Vallavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute kaudu, kuulub vallale, kui seadusest ja valla õigusaktidest ei tulene teisiti. 68.3. Vallavara kohta peetakse vallavalitsuses ühtset registrit. 69. Vallavara omandamine 69.1. Vallavara täieneb seaduste ja tehingute alusel vallaelanike huvides. 69.2. Vallavara omandamise tasu eest otsustab: 69.2.1. vallavolikogu, kui omandatakse kinnisvara või kui omandatava vara hind ületab 50 000 krooni; 69.2.2. vallavalitsus, kui omandatava vara hind ületab 5000 krooni, kuid ei ületa 50 000 krooni; 69.2.3. vallavalitsuse struktuuriüksuse või vallaasutuse juht tema käsutusse antud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 5000 krooni ning vara omandamine on vajalik nimetatud struktuuriüksuse või asutuse korrapärase tegevuse tagamiseks. 69.3. Vallavara arvelevõtmise normdokumendid kehtestab vallavalitsus. 70. Vallavara valitsemine 70.1. Vallavara valitsemine on vallavara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus käesoleva põhimääruse ja teiste valla õigusaktide alusel korraldada vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. 70.2. Vallavara valdajad on valla ametiasutused. 70.3. Vallavara valitsema volitatud asutused on valla asutused, kellele valla õigusaktidega ettenähtud korras on vallavara valitseja oma valitsemisel oleva vara valdusesse andnud. 70.4. Vallavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud nende valitsemisel olevat või vallata antud vara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilitamise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. Vallavaraga tehinguid sooritades peavad vallavara valitsejad ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mida vald võib neist tehingutest saada. 71. Vallavara kasutamine 71.1. Vallavara kasutatakse: 71.1.1. valla üldiseks otstarbeks; 71.1.2. valla valitsemiseks; 71.1.3. vallale tulu saamiseks. 71.2. Üldiseks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat avalikku asja, mis oma iseloomu tõttu on kättesaadav kõigile, nagu avalikud tänavad, väljakud, pargid, veekogud ja rannad. 71.3. Valitsemise otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat eraasja, mis on vajalik vallavara valitseja ja tema valitsemisalas olevate volitatud asutuste seaduses või põhimääruses ettenähtud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. 71.4. Vallavara kasutab vallavara valitseja või volitatud asutus ise või annab selle teise isiku kasutusse seaduses ja volikogu poolt sätestatud korras. 71.5. Kui vallavara ei ole vajalik üldiseks otstarbeks või valla valitsemiseks, võib seda kasutada tulu saamiseks seaduses ja volikogu poolt sätestatud korras. 72. Vallavara võõrandamine 72.1. Vallavara võib võõrandada, kui: 72.1.1. vara ei ole vajalik üldiseks otstarbeks ega valla valitsemiseks; 72.1.2. vara on muutunud kõlbmatuks üldise kasutamise, valla valitsemise või tulu saamise otstarbeks; 72.1.3. vara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks; 72.1.4. muudel seaduse või volikogu poolt ettenähtud juhtudel. 73. Vallavara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine Vallavara kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja vajadusel hävitamine toimub volikogu poolt kehtestatud korras. 74. Vallavara kasutamine majandustegevuses 74.1. Valla majandustegevus on: 74.1.1. teenuste osutamine valla asutuste kaudu; 74.1.2. osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 74.1.3. tehingud vallavaraga; 74.1.4. vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 74.1.5. muu valla õigusaktidega sätestatud majandustegevus. 74.2. Vald võib teenuste osutamiseks asutada kohaliku omavalitsuse asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ning olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus. 74.3. Valla osalemise äriühingutes, mittetulundusühingutes, sihtasutustes ja fondides, samuti valla poolt äriühingute asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab volikogu. Osaniku või aktsionäri õigusi äriühingus teostatakse volikogu poolt kehtestatud korras. 74.4. Kohaliku omavalitsuse asutuse asutamise, haldamise, reorganiseerimise ja likvideerimise korra kehtestab volikogu. 74.5. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. 74.6. Valla majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. VIII. VALLA ARENGU KAVANDAMINE 75. Valla arengukava mõiste 75.1. Valla arengukava on dokument, mis kirjeldab valla sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit, esitab analüüsi ja prognoosi, sätestab arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 75.2. Arengukava koostatakse viieaastaseks perioodiks, arengukava täitmist analüüsitakse ning vajadusel kava täiendatakse igal aastal. 76. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine 76.1. Arengukava kinnitab volikogu pärast arengukava projekti avalikku arutelu. Kinnitatud arengukava avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks vallavolikogu poolt kehtestatud korras. 76.2. Arengukava projekt esitatakse volikogule pärast vallavalitsuses ja volikogu komisjonides läbiarutamist. 76.3. Volikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele kaks nädalat enne volikogu istungit, arengukava muudatuste ja täienduste projekti üks nädal enne volikogu istungit ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist. Arengukava ja selle projekt avalikustatakse vallavalitsuse ruumides ning valla raamatukogudes. 76.4. Vallaelanikud esitavad ettepanekuid arengukavasse vallakantselei ja komisjoni kaudu. 76.5. Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus. 76.6. Alatisel arengukomisjonil on õigus esitada arengukavasse vastavalt vajadusele ettepanekuid täienduste ja paranduste tegemiseks novembri- ja maikuu korralisel volikogu istungil. 77. Vallaplaneerimine 77.1. Vallaplaneerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab valla funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. 77.2. Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks hajaasustuses, vallasiseste ülesannete jaotuse ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab volikogu valla ehitusmääruse. 78. Valla üldplaneerimine 78.1. Valla üldplaneering on valla terviklik maakasutusplaan, mille koostamise algatab ja kehtestab vallavolikogu seaduses ning vallavolikogu õigusaktides sätestatud nõudeid arvestades. 78.2. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ning maakorraldusele hajaasustuses. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus. 78.3. Valla üldplaneeringu kehtestab, muudab ja tühistab volikogu. 79. Detailplaneering 79.1. Detailplaneering on seadusele ja valla õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ning mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. 79.2. Detailplaneeringute kinnitamise, muutmise ja tühistamise korra kehtestab volikogu. 80. Valla ehitustegevus 80.1. Ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve vallas kuulub valla kui omavalitsusüksuse pädevusse. 80.2. Valla ehitustegevust reguleeritakse seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras. 81. Kultuurimälestiste kaitse 81.1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada omandis või valduses olevate kultuurimälestiste säilitamine. 81.2. Valla haldusterritooriumil asuvate kultuuriväärtusega objektide väljaselgitamist ning kultuurimälestiste kaitset korraldab vallavalitsus volikogu poolt kehtestatud korras. 82. Keskkonnakaitse 82.1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav tervislik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Keskkonnaseisundi, samuti keskkonnaekspertiiside tulemuste avalikustamine tagatakse valla õigusaktidega sätestatud korras. 82.2. Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse valla võtmine, kaitse olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub seaduses ja valla õigusaktides sätestatud korras. 82.3. Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on seaduses ja valla õigusaktides sätestatud korras valla omavalitsusorganitel õigus kitsendada omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele. IX. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 83. Õigusaktide algatamise õigus 83.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 83.2. Nimetatud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. 83.3. Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi aja ja koha kohta edastatakse vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlejal on õigus esitada selgitusi ja küsimusi. Taotleja istungile mitteilmumisel võidakse küsimust arutada ka tema osavõtuta. 83.4. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. 84. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord 84.1. Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas vallavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile. 84.2. Volikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta volikogu määrus või otsus. 84.3. Enne küsimuse arutamist valitsuse istungil või volikogu komisjoni koosolekul tutvub vallavanem või tema asendaja määratud ametiisik või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti. 84.4. Küsimuse arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse ka avaldaja või tema esindaja. 84.5. Kui valitsuse või komisjoni lahend ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu päevakorda, kus kas kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahend või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. 84.6. Volikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ning asjaolud ei ole muutunud. X. VÄLISSUHTED 85. Valla välissuhete korraldamise alused 85.1. Vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. Nimetatud organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab volikogu. 85.2. Valla esindamise korra nendes organisatsioonides kehtestab volikogu. 85.3. Vallavolikogul, vallavalitsusel ja valla ametiasutusel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi kohalike omavalitsusüksustega Eestis ja väljaspool Eestit, kusjuures sellest informeeritakse vallavolikogu. 85.4. Välissuhtlemisel esindavad valda vastavalt oma pädevusele volikogu esimees ja vallavanem, kui volikogu ei ole otsustanud teisiti. XI. LÕPPSÄTTED 86. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 86.1. Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi volikogu. 86.2. Põhimääruse vastuvõtmiseks või selles muudatuste tegemiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Põhimäärus ja tema muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. 86.3. Käesoleva põhimääruse jõustumisega kaotab kehtivuse 28. detsembril 1993. a. volikogus vastuvõetud valla põhimäärus. 86.4. Põhimäärus ja tema muudatus jõustub kümnendal päeval pärast avaldamist või määruses märgitud tähtajal.