Risti Vallavolikogu — Risti valla jäätmemajanduseeskirja kinnitamine — RTL, 21, 139

Lähtudes vajadusest korrastada Risti vallas jäätmekäitlusalast olukorda ja võttes aluseks Eesti Vabariigi jäätmeseaduse (RT 1992, 21, 296; RT I 1994, 74, 1323) paragrahvi 9, Risti Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Risti valla jäätmemajanduseeskiri (lisatud). 2. Avaldada määrus koos lisaga Riigi Teataja Lisas. 3. Määrus jõustub 1. aprillil 1998. a. Volikogu esimees Elvo LEPPMAA Kinnitatud Risti Vallavolikogu 17. detsembri 1997. a. määrusega nr. 23 Risti valla jäätmemajanduseeskiri 1. Üldsätted 1.1. Lähtuvalt Eesti Vabariigi jäätmeseadusest on Risti valla jäätmemajanduseeskiri alus, mille kohaselt toimub Risti vallas jäätmete käitlemine. 1.2. Jäätmemajanduseeskiri reguleerib jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, jäätmekäitlusettevõtte ja omavalitsuse vahelisi suhteid jäätmemajanduse alases tegevuses. 1.3. Jäätmemajanduseeskirja eesmärgiks on puhta ja tervisliku elukeskkonna tagamine Risti vallas. 1.4. Jäätmemajanduseeskirja ülesandeks on piirata tootmis- ja olmejäätmete teket, parandada jäätmekäitluskohtade olukorda ja suurendada jäätmete teisese toormena kasutamist. 1.5. Lisaks käesolevale eeskirjale tuleb jäätmete käitlemisel järgida allnimetatud dokumente: -- Eesti Vabariigi jäätmeseadus; -- Eesti jäätmeklassifikaator (Keskkonnaministeeriumi 24. septembri 1991. a. määrus nr. 14); -- ohtlike jäätmete käitluslitsensi väljaandmise kord (Keskonnaministeeriumi 17. septembri 1992. a. määrus nr. 6); -- ohtlike jäätmete märgistamise kord (Keskkonnaministeeriumi 13. novembri 1992. a. määrus nr. 32); -- jäätmeloa andmise kord (Keskkonnaministeeriumi 13. novembri 1992. a. määrus nr. 31); -- muud jäätmemajandust korraldavad dokumendid, mis on kohustuslikud omavalitsustele ning kinnistute ja kruntide valdajatele. 2. Üldmõisted Jäätmekäitlus -- sihipärane tegevus jäätmete sorteerimiseks, kogumiseks, veoks, töötlemiseks, ladustamiseks ja matmiseks. Jäätmed -- inimtegevuse käigus moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Olmejäätmed -- inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Olmejäätmete hulka kuuluvad aia- ja toidujäätmed, tuhk, paber ja klaas; suuregabariidilised ja rasked jäätmed; setted kogumiskaevudest ja fekaalid kuivkäimlate lampkastidest. Ohtlikud jäätmed -- omadustelt inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud jäätmed, mis nõuavad erimenetlust nende käitlemisel. Ohtlikud jäätmed on määratletud Keskkonnaministeeriumi 29. septembri 1991. a. määrusega nr. 14 kinnitatud Eesti jäätmeklassifikaatoris. Ladustamine -- jäätmete lõplik paigutamine. Säilitamine -- jäätmete ajutine paigutamine. Inertsed jäätmed -- kahjuliku toime poolest keskkonna suhtes väheaktiivsed jäägid. Inertsed jäätmed on määratletud Eesti jäätmeklassifikaatoris. Suuregabariidilised ja rasked jäätmed -- vana mööbel, jalgrattad, televiisorid, raadiod, WC-potid, vannid, kraanikausid, pliidid, külmutuskapid jne. Jäätme tekitaja -- füüsilised ja juriidilised isikud, kelle tegevuses tekivad jäätmed. Jäätmekäitlusettevõte -- ettevõte, mille tegevuseks on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladustamine ja matmine vastavalt jäätmeloas ettenähtud tingimustele. Jäätmekäitluskoht -- jäätmetöötlusettevõte, jäätmete ladustamis- või matmispaik, jäätmete ümberlaadimiskoht, ohtlike jäätmete vastuvõtukoht. Territoorium -- juriidilise või füüsilise isiku kasutuses olev maa Risti vallas. Territooriumi haldaja -- maad kasutav isik Risti vallas. Krunt -- haldaja kasutuses olev elamumaa või õueaiamaa. Teisene toore -- toodangu valmistamiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks kasutatavad jäätmed. 3. Olmejäätmete kogumine 3.1. Kõigil jäätmetekitajatel Risti vallas peavad olema kogumisvahendid, mitme jäätmetekitaja peale ühine kogumisvahend või ühiskogumisvahendi kasutamise leping. 3.2. Kogumisvahenditena võib kasutada: 3.2.1. kaanega suletavaid jäätmekonteinereid; 3.2.2. jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast materjalist ja asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse; 3.2.3. sette- ja kogumiskaeve ja muid vastavaid kaeve, mis on ehitatud kooskõlastatud projektide kohaselt. 3.3. Kogumisvahend peab asuma kõval tasasel alusel ja vajadusel olema varjatud aia või taimedega. 3.4. Kogumisvahendi omanik või rentnik (edaspidi haldaja) vastutab kogumisvahendi korrasoleku eest. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved ja korralikult suletud, et vältida sademete ja lindude-loomade pääsemist kogumisvahendisse. 3.5. Kogumisvahendi ümbruse korra ja puhtuse eest vastutab kogumisvahendi haldaja. 3.6. Kogumisvahend peab asuma veotehnikale ligipääsetavas kohas ja juurdepääs peab olema tagatud nii suvel kui talvel. 3.7. Kogumisvahenditesse ei tohi panna: 3.7.1. ohtlikke jäätmeid; 3.7.2. vedelaid ja määrivaid (v.a. niiskuskindlalt pakitud) jäätmeid; 3.7.3. hõõguvaid või põlevaid jäätmeid; 3.7.4. ehitusprahti ja kive; 3.7.5. suuregabariidilisi ja raskekaalulisi jäätmeid. 3.8. Kogumisvahendi nõuetekohase täitmise eest vastutab kogumisvahendi haldaja. 3.9. Kogumisvahendites olevate jäätmete põletamine on keelatud. 3.10. Jäätmekogumissüsteemi käivitumisel vallas on jäätmete tekitaja kohustatud viima paberi, papi, metalli, klaasi jms. vallavalitsusega kooskõlastatud kogumispunktidesse. 3.11. Suuregabariidilised või raskekaalulised jäätmed veab jäätmete tekitaja ise jäätmekäitluskohta või asetab vastavat teenust osutava jäätmekäitlusettevõttega kokkulepitud ajaks oma kogumisvahendi juurde, kust need jäätmed samal päeval jäätmekäitluskohta veetakse. 4. Jäätmete äravedu 4.1. Jäätmete äravedu toimub kas jäätmekäitlusettevõtte poolt jäätmete tekitajaga sõlmitud lepingu alusel või kogumisvahendi haldaja oma veokiga. 4.2. Olmejäätmete konteinereid tuleb tühjendada piisavalt sagedasti, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. 4.4. Kogumis- ja settekaeve ning käimlate lampkaste tuleb tühjendada piisavalt sagedasti, kuid mitte harvem kui üks kord aastas. 4.5. Kui jäätmeid veetakse jäätmete tekitaja oma vahenditega, säilitab jäätmete tekitaja tõestusmaterjalina jäätmete vastuvõtu dokumendid vähemalt üks aasta. 5. Jäätmete ladustamine ja matmine 5.1. Jäätmeid võib Risti valla territooriumil ladustada ainult Risti Vallavalitsuse määratud ladustamiskohtades. 5.2. Jäätmete ladustamist koordineerib Risti vallas jäätmekäitlusluba omav jäätmekäitlusettevõte. 5.3. Jäätmete ladustamine (v.a. pinnasega täitmine) territooriumil on keelatud, v.a. käesoleva eeskirja punkt 9.8. 5.4. Suures koguses tekkivad puidutöötlemisjäätmed ladustatakse Risti Vallavalitsuse määratud ladustuskohale. 5.5. Loomade surnukehad ja nende jäänused tuleb matta selleks ettenähtud loomade matmispaika, leppides kokku matmispaika haldava ettevõttega. Väikesed loomad (kassid, koerad jms.) võib matta territooriumi piires, jälgides keskkonna- ja tervisekaitse ning hea tava nõudeid. 6. Jäätmete komposteerimine 6.1. Jäätmeid võib krundil või territooriumil komposteerida juhul, kui: 6.1.1. komposti paigutus ei põhjusta keskkonnareostust ega ole kahjulik inimeste tervisele; 6.1.2. toidujäätmete kompostihoidla on suletud viisil, et sinna ei pääse linnud ega loomad; 6.1.3. jäätmed on orgaanilise päritoluga; 6.1.4. suuremate jäätmekoguste komposteerimine on kooskõlastatud Risti Vallavalitsuse ja Lääne Maavalitsuse Keskkonnaosakonnaga. 6.1.5. Paigaldamiskoht ei asetse veekaitsevööndis. 6.2. Komposteerimiskoha paigutamisel krundi või territooriumi piirile peab selleks olema naaberkrundi või -territooriumi haldaja nõusolek. 7. Jäätmete põletamine 7.1. Küttekolletes on lubatud põletada paberi ja puidu jäätmeid ning vastavat tähistust omavaid plastmassesemeid. 7.2. Lahtises tules on lubatud põletada oksi ja muid orgaanilisi jäätmeid väikestes kogustes ajavahemikus 1. septembrist kuni 15. maini tuulevaikse ilmaga ning tuleohutusnõudeid järgides. 7.3. Igasugune omavoliline jäätmete põletamine väljaspool territooriumi piire on keelatud. 7.4. Autokummide, õlide, plastmasside (v.a. vastavat tähistust omavad plastmassesemed) ja teiste ohtlike jäätmete põletamine on keelatud. 7.5. Kõik jäätmete põletamisega seotud nimetamata juhtumid tuleb kooskõlastada Lääne Maakonna Tuletõrje- ja Päästeametiga, Lääne Maavalitsuse Keskkonnaametiga ning Risti Vallavalitsusega. 8. Inertsed ehitusjäätmed ja ülejääkpinnas 8.1. Inertseid ehitusjäätmeid, ülejääkpinnast ja muid inertseid puistejääke ladustatakse Risti Vallavalitsuse määratud ladustuskohale või kasutatakse pinnase täitmiseks Risti valla territooriumil Risti Vallavalitsuse loal. 8.2. Luba ei pea taotlema juhul, kui ehitusjäätmete, ülejääkpinnase või muude inertsete puistejääkide ladustamine toimub jäätmetekitaja territooriumil ja jäätmete üldkogus ei ületa 5 m2. 9. Settega heitvesi, sõnnik ja fekaalid 9.1. Heitvee või fekaalide kogumiskaevud, püüdurid ja mahutid peavad olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad. 9.2. Ligipääs sette- ja kogumiskaevudele, mahutitele ja püüduritele peab olema vaba ja luugid ei tohi olla kinni kaetud. 9.3. Sõnniku säilitamisel ja laotamisel tuleb järgida tervise- ja veekaitse nõudeid. 9.4. Sõnniku komposteerimisel tuleb järgida komposteerimisele kehtestatud nõudeid. 9.5. Krundil, kus peetakse koduloomi või -linde (lehmad, sead, lambad, hobused, kanad, broilerid, haned, pardid jms.), peab olema välja ehitatud sõnnikuhoidla. Tiheasustusega alal on sõnniku lahtiselt hoidmine territooriumil keelatud. 9.6. Sõnnikuhoidla peab olema veetihe. Sadevesi ei tohi valguda sõnnikuhoidlasse või virts hoidlast välja. Tiheasustusega alal peab sõnnikuhoidla olema kaetud veekindla materjali või katusega. Sõnnikuhoidla peab mahutama vähemalt kahe kuu veisesõnniku või nelja kuu sea- või linnusõnniku tiheasustusega alal. Sõnnikuhoidla peab mahutama kaheksa kuu veisesõnniku või kümne kuu sea- või linnusõnniku hajaasustusega alal. Sõnnikuhoidla kaugus puurkaevust peab olema kaitsmata põhjaveega alal vähemalt 50 meetrit ja kaitstud põhjaveega alal vähemalt 30 meetrit. 9.7. Põllumajanduslikus tootmises tekkiva sõnniku ajutise säilitamise väljakute (sõnniku üldkogus üle 100 tonni) asukohad peab tootja kord aastas kooskõlastama Risti Vallavalitsusega ja Lääne Maakonna Keskkonnaametiga. 9.8. Kuivkäimla sisu tohib territooriumil maasse kaevata hilissügisel. 9.9. Kuivkäimla sisu laialilaotamine on keelatud. 10. Ohtlikud jäätmed 10.1. Ohtlikud jäätmed on territooriumi haldaja ja jäätmete tekitaja kohustatud viima selleks määratud kogumispunkti või tellima vastava teenuse jäätmekäitlusettevõttelt. 10.2. Ohtlike jäätmete kogumispunktid määrab kindlaks Risti Vallavalitsus kooskõlastatult Lääne Maavalitsuse Keskkonnaametiga. 10.3. Jäätmete tekitaja ja territooriumi valdaja vastutavad ohtlike jäätmete ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni ohtlike jäätmete kogumispunkti või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 10.4. Ohtlikud vedelad jäätmed (lahustite, lakkide, kemikaalide, õlide jäätmed jms.) peavad olema pakitud purunemiskindlasse taarasse ja korralikult suletud. 10.5. Ohtlikud jäätmed, mis võivad puruneda (vanad päevavalguslambid); elavhõbedatermomeetrid, kineskoobid jms.) tuleb pakkida ja transportida purunemiskindlalt. 10.6. Jäätmekäitluses tuleb vältida ohtlike jäätmete segunemist inertsetega ja omavahel. 11. Kontroll ja vastutus 11.1. Territooriumi valdaja peab informeerima territooriumil alaliselt ja ajutiselt elavaid elanikke ning hoonete ja rajatiste haldajaid käesolevast eeskirjast ja tagama selle täitmise. 11.2. Risti Vallavalitsus korraldab jäätmekäitlust kooskõlas keskkonna- ja tervisekaitse nõuetega. 11.3. Jäätmekäitluseeskirja täitmist on õigus kontrollida keskkonna- ja tervisekaitseorganite töötajatel, Risti Vallavolikogu poolt määratud ametiisikutel. 11.4. Käesoleva eeskirja rikkujaid karistatakse vastavalt jäätmeseaduse paragrahvidele 19 ja 191 ning haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvidele 188, 59, 39 ja 40. Rahatrahv juriidilistele isikutele on kuni 10 000 krooni ja füüsilistele isikutele kuni kaheksakümmend päevapalka. 11.5. Jäätmeladustuskohal ladustatud või kogumiskohal kogutud jäätmed on vastava jäätmekäitlusettevõtte omand ja neid ei tohi ilma valdaja loata sealt välja viia. 12. Rakendussätted 12.1. Eeskirja punktides 3.2--3.11 loetletud nõuete rikkumisel kohaldatakse punktis 11.4 nimetatud karistusi alates 1. jaanuarist 1999. a. Kuni nimetatud tähtajani teeb Risti Vallavalitsus punktides 3.2--3.11 loetletud nõuete rikkujaile ettekirjutusi, milles on näidatud rikkumise olemus, puuduste kõrvaldamise vajadus ja sanktsioonide rakendamise tähtajad. 12.2. Eeskirja punktides 9.1--9.7 loetletud nõuete rikkumisel kohaldatakse punktis 11.4 nimetatud karistusi alates 1. jaanuarist 2001. a. Kuni nimetatud tähtajani teeb Risti Vallavalitsus punktides 9.1--9.7 loetletud nõuete rikkujaile ettekirjutusi, milles on näidatud rikkumise olemus, puuduste kõrvaldamise vajadus ja sanktsioonide rakendamise tähtajad.