Kohtla Vallavolikogu — Kohtla valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 116, 1188

Käesolev määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 68, 407; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542; 89, 610) § 22 lõike 1 punkti 35, jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) § 71 ja pakendiseaduse (RT I 2004, 41, 278; 89, 611) § 15 lõike 1 alusel. Kohtla Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Kohtla valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. aprillil 2005. a. 3. Tunnistada kehtetuks Kohtla Vallavolikogu 4. mai 2000. a määrus nr 13 «Kohtla valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine». 4. Nimetatud määruse peale võib esitada Kohtla Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määrusest teadasaamise päevast või esitada kaebus Jõhvi Halduskohtule halduskohtumenetluses sätestatud korras 30 päeva jooksul teatavakstegemisest. Volikogu esimees Arno ROSSMAN Kohtla Vallavolikogu 17. märtsi 2005. a määruse nr 31 lisa KOHTLA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolev eeskiri määrab jäätmekäitluse üldise korra Kohtla valla haldusterritooriumil. 1.2. Eeskirja täitmine on kohustuslik kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Kohtla valla haldusterritooriumil. 1.3. Jäätmehooldust Kohtla vallas korraldab Kohtla Vallavalitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele. I. MÕISTED 2.1. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 2.1.1. jäätmed – mis tahes vallasasjad või kinnistatud laev, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2.1.2. olmejäätmed – kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tavajäätmeid kui ka ohtlikke jäätmeid; 2.1.3. segaolmejäätmed – olmejäätmete sortimisel järele jäänud füüsiliselt eraldamatu segunenud jäätmete mass; 2.1.4. aiajäätmed – risu, oksad, rohi, lehed ja muud taolised taimsed jäätmed; 2.1.5. biolagundatavad jäätmed – jäätmed, mis on anaeroobselt või aeroobselt lagundatavad; 2.1.6. ehitusjäätmed – ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas; 2.1.7. suurjäätmed – suuregabariidilised ja rasked jäätmed (vana mööbel, jalgrattad, WC-potid ja vannid, kraanikausid, pliidid jne); 2.1.8. ohtlikud jäätmed – oma omadustelt inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud jäätmed, mis vastavalt jäätmeseaduse paragrahvile 6 nõuavad erimenetlust nende käitlemisel (vanad õlid, lahustid, vanad värvid, vanad ravimid, televiisorite kineskoobid, külmkapid jne); 2.1.9. tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 2.1.10. püsijäätmed – on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi muutusi. Need ei lahustu, ei põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt ega keemiliselt, ei ole biolagundatavad või ebasoodsalt mõjutatavad muu nendega kontakti sattuva aine poolt nii, et suureneks keskkonna reostus või kahju inimese tervisele. Nõrgvee teke ja reoainete sisaldus jäätmetes ning nõrgvee ökotoksilisus peavad olema tähtsusetud; 2.1.11. riskijäätmed – lõikavad, torkavad, haisvad ja tolmavad jäätmed, tavajäätmed, mis nõuavad erikäitlust; 2.1.12. taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) – jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks; 2.1.13. vanametall – kasutusest kõrvaldatud metallpakend ja muud metallijäätmed; 2.1.14. vanapaber ja papp – puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp; 2.1.15. vanaõli – mis tahes mineraal-, taimsel või sünteetilisel õlil põhinev määrdeaine, kütte- või tööstusõli või muu õli, emulsioonid kaasa arvatud, mis on muutunud kõlbmatuks sellele algselt ettenähtud otstarbeks ning mille selle valdaja on kasutuselt kõrvaldanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2.1.16. ökoloogilised kuivkäimlad – kuivkäimlad, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet; 2.1.17. probleemtoode – toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist (jäätmeseaduse § 25 järgi – patareid ja akud, elektri- ja elektroonikaseadmed, mootorsõidukid ja nende osad, k.a rehvid jne); 2.1.18. jäätmetekitaja – isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 2.1.19. jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed (seaduse § 66–69 tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum); 2.1.20. kinnistu valdaja – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; 2.1.21. jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 2.1.22. jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 2.1.23. jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel; 2.1.24. jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 2.1.25. jäätmehooldeleping – jäätmetekitaja, kinnistu valdaja või varahoolduse ettevõtte ja jäätmekäitlusettevõtte vahel sõlmitud kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega töövõtja muutub jäätmete omanikuks, kui leping ei näe ette teisiti; 2.1.26. jäätmehooldus – järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 2.1.27. jäätmekogumisvahendid – kotid, konteinerid, mahutid jm anumad ja pakendid, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed; 2.1.28. jäätmete töötlemine – on nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust ning hõlbustada nende käitlust ja taaskasutust; 2.1.29. jäätmete taaskasutamine – jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel, või seda ettevalmistav tegevus; 2.1.30. klaaspakend – kasutusest kõrvaldatud klaaspakend (klaaspudelid); 2.1.31. kompostimine – orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel; 2.1.32. kompostor – orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti; 2.1.33. prügila – jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila) ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel; 2.1.34. pakend – mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kätte toimetamiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendi hulka loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrakasutuse tooteid; 2.1.35. korraldatud olmejäätmete vedu – olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta Kohtla Vallavolikogu korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. III. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDPRINTSIIBID 3.1. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu valdaja. Kinnistu korrashoiu (ka jäätmemahuti ümbruse) eest vastutab kinnistu valdaja, kui jäätmehooldeleping ei näe ette teisiti. 3.2. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Kohtla Vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või määratud kogumispunktidesse. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. 3.3. Eraldi kogutavate jäätmete (v.a olmejäätmed) kogumisvahendid tuleb varustada vastuvõetava jäätme liiki, kogumisvahendi tühjendaja nime ja kontaktaadressi sisaldava informatsiooniga. 3.4. Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud korraldama oma jäätmete käitlemist, taaskasutamist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele. Pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevuse tulemusena tekkinud jäätmete ja nende käitlemise kohta. 3.5. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud võimaluse piires vähendama kodumajapidamises jäätmete tekkimist, käitlema jäätmeid (koguma, sorteerima, ära vedama, taaskasutama) või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaks määratud korras üle olmejäätmete jäätmekäitlusettevõttele. IV. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE 4.1. Jäätmetekitaja (kinnistu omanik, valdaja) on kohustatud: 4.1.1. koguma oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitama kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest; 4.1.2. omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või nad peavad jäätmekäitluslepingu alusel kasutama ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele; 4.1.3. korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud ja vallavalitsuse poolt konkursi korras valitud jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmehooldelepinguga; 4.1.4. võimaluse korral vähendama jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel; 4.1.5. jäätmete kogumiseks varuma kogumismahuti(d) ja ette valmistama koha(d), mis vastab(vastavad) jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavatele nõuetele ning ei põhjusta kahju inimestele ega keskkonnale. 4.2. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 4.2.1. kuni 100-liitriseid jäätmekotte. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust; 4.2.2. käsitsi teisaldatavaid, põhiliselt 80-, 140-, 240-, 360-, 600- või 800-liitriseid kaanega suletavaid ning haaratavaid spetsiaalselt selleks otstarbeks valmistatud väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse; 4.2.3. kaanega varustatud konteinereid mahtuvusega 1500-, 2500- ja 4500-liitriseid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta; 4.2.4. kokkusurumise seadmega varustatud mahutid; 4.3. Kogumismahuteid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. 4.4. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumismahuteid puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartali jooksul. 4.5. Kogumismahuti puhtuse ja õige kasutamise eest jäätmete hoiustamisel hoolitseb kogumisvahendi omanik või kasutaja (kui jäätmekäitlusettevõttega ei ole kokku lepitud teisiti). Kogumismahuti peab olema terve ja korralikult suletav. 4.6. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab jäätmemahutid Kohtla Vallavalitsus või territooriumi haldav ettevõte. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema jäätmenõu (spetsiaalselt jäätmete hoidmiseks valmistatud), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab ettevõte. Avalike ürituste paigad varustab jäätmemahutitega ürituse korraldaja, kes likvideerib vastavalt kehtestatud heakorraeeskirjadele kogu ürituse käigus tekkinud jäätmed. 4.7. Jäätmete kogumise mahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada jäätmemahuti tühjendamist. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval. 4.8. Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse, mille asukoht on kokku lepitud vallavalitsusega. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut vallavalitsuse tingimustel ja kirjalikul loal. 4.9. Jäätmetekitaja peab tagama, et tema täidetud jäätmekonteineri mass ei ületa piirnormi: 50 kg 0,1 m 3 kohta. Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 18 kg. 4.10. Korraldatud jäätmekogumissüsteemiga liitunud ühepereelamu jäätmekott tuleb paigutada spetsiaalsele alusele oma kinnistu piiridesse või vallavalitsusega kirjalikult kokkulepitud kohta. Jäätmemahuti (konteiner) tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta, mis on ühes tasapinnas veovahendiga ja millele on võimalik jäätmeveokiga lähedale sõita (mahuti käsitsi teisaldamise vahemaa max 5 m). Juurdesõidutee jäätmemahuti laadimiskohani peab olema ehitatud selliselt, et kannataks raskeveoki pealesõitu. 4.11. Jäätmete kogumismahuteid tohib paigutada spetsiaalsesse jäätmeruumi või katusealusesse (jäätmemaja). Sissepääs jäätmemajasse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmemajas peab olema küllaldane ventilatsioon ja valgustus. Kui jäätmemaja tahetakse lukustada, tuleb kindlustada jäätmekäitlusettevõttele vaba sissepääs jäätmete kogumise päeval vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja ei tohi kasutada muuks otstarbeks. Jäätmemaja korrashoiu ja puhtuse eest vastutab kinnistu omanik (valdaja). 4.12. Juhul kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik kogumismahutisse paigutada, on lubatud jäätmete ajutine hoidmine jäätmemahuti vahetus läheduses, korraldades nende äraveo hiljemalt kahe päeva jooksul. 4.13. Ajutine jäätmemahuti väline ladustamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist (raadiod, televiisorid, külmkapid, akud, olmejäätmed jne.) 4.14. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Kohtla Vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumisel selleks ettenähtud mahutitesse või Kohtla Vallavalitsuse määratud kogumispunkti. 4.15. Klaas- ja plastikpudelid ning pakendid tuleb paigutada valla territooriumil asuvatesse üldkasutatavatesse klaaspakendite ja plastikpudelite kogumise mahutitesse nende olemasolu korral või viia vastavasse klaastaara vastuvõtupunkti. Värviline ja värvitu klaas tuleb vastavate kogumisanumate olemasolu korral paigutada erinevatesse mahutitesse. Klaas- ja plastikpudelite mahutisse paigutatud pudelitelt ja purkidelt tuleb enne eemaldada metallist korgid ja kaaned. Suuremõõtmelised klaasijäätmed (aknaklaasi lehed jms) paigutada selleks sobiliku avausega mahutitesse, vältides ümbruskonna reostumist klaasikildudega. Lehtklaasi jäätmete paigutamine klaas- ja plastikpudelite mahutitesse ei ole lubatud. 4.16. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui nad vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud. 4.17. Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele, kellel on jäätmeluba metallijäätmete kogumiseks või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta. 4.18. Ehitus- ja lammutusprahi jaoks tuleb jäätmevaldajal tellida eraldi mahuti ja korraldada äravedu jäätmekäitluskohta (nõuded lisa 3). 4.19. Kuiv ja mittemäärdunud vanapaber ja papp tuleb teisese toorme kogumisvahendite olemasolu korral paigutada vastavasse kogumismahutisse või toimetada selleks rajatud jäätmekäitluskohta. 4.20. Jäätmete kogumismahutitesse ei tohi paigutada: 4.20.1. ohtlikke jäätmeid; 4.20.2. jahutamata tuhka; 4.20.3. lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; 4.20.4. vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 4.20.5. käimlajäätmeid; 4.20.6. kogumiskaevude setteid; 4.20.7. nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 4.20.8. radioaktiivseid jäätmeid; 4.20.9. erikäitlust vajavaid jäätmeid; 4.20.10. jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; 4.20.11. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist. 4.21. Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab kinnistu omanik või haldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: 4.21.1. ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt; 4.21.2. muud eraldi määratud vastuvõtukohad (kui need on olemas); 4.21.3. andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. V. JÄÄTMETE VEDU JA KÄITLEMINE 5.1. Kohtla valla haldusterritooriumil asuvad ja tegutsevad olmejäätmete valdajad loetakse liitunuks korraldatud olmejäätmete veoga alates Kohtla Vallavolikogu olmejäätmete veopiirkondade kehtestamise määruse jõustumisest. Kohtla vallas moodustatakse üks jäätmeveo piirkond Järve küla piirkond, lähtudes eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest ning teede- ja tänavate võrgu eripärast. Konkreetsed veograafikud kooskõlastab jäätmevaldaja veopiirkonnas ainuõiguse saanud veoettevõttega lepingu vormis. 5.2. Olmejäätmete mahutite suurused ja äraveo sagedused jäätmetekitajatele määratakse kogemuslikult kogutud andmete põhjal, kuid mitte harvem kui eeskirja punktis 5.10.1 toodud. 5.3. Kohtla Vallavalitsus võib korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada erandkorras teatud tähtajaks olmejäätmete valdaja tema kirjaliku avalduse alusel (kui eramus ei elata mingil perioodil jne), kui ta ise korraldab jäätmekäitluse. 5.4. Olmejäätmete korraldatud kogumise, veo ning taaskasutusega Kohtla vallas tohivad tegeleda ainult konkursi korras vallavalituse valitud ettevõtted. 5.5. Kogutud olmejäätmed antakse üle Uikala Prügilasse. 5.6. Jäätmekäitlusettevõte on kohustatud: 5.6.1. vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 5.6.2. ära vedama kogumismahutisse toodud jäätmed lepingus kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust. Elanikkonnalt jäätmeid kogudes võivad jäätmekäitlusettevõtte töötajad siseneda minimaalselt vajaliku sagedusega eraomanduses olevale territooriumile; 5.6.3. koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 5.6.4. oma tegevuse käigus mitte kahjustama olmejäätmete kogumismahuteid; 5.6.5. paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta; 5.6.6. kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid nii, et oleks välistatud jäätmete pudenemine, tilkumine või lendumine transportimisel; 5.6.7. korraldama jäätmevedu vallakodanikke kõige vähem häirival viisil. Täitunud jäätmekonteinerite tühjendamine ja jäätmete äravedu on keelatud ajavahemikus 23.00–6.00. 5.7. Jäätmekäitlusettevõte ei ole kohustatud tühjendama konteinerit, kui: 5.7.1. konteineri mass ületab punktis 4.9 sätestatud piirväärtust või sisaldab lubamatuid jäätmeid. Sellistel juhtumitel tuleb vallavalitsusel kogunenud jäätmete äraveoks tellida spetsiaalne mahukate või ohtlike jäätmete veoks kohaldatud veok; 5.7.2. konteinerit ei saa jäätmete kokkupressimise, kättesaamatuse või muul põhjusel tühjendada nn vabapuistemeetodil. 5.8. Jäätmekäitlusettevõtte töötaja ei tohi jäätmeid sorteerida, neid jäätmeveokist, jäätmetekitaja või kogumisettevõtte territooriumilt eemaldada väljaspool oma tavapäraseid tööprotseduure. 5.9. Kõrvalised isikud ei tohi valikuliselt ega täielikult eemaldada konteinerisse paigutatud jäätmeid. Seda võib teha ainult jäätmekäitlusettevõte ja jäätmeid kogumismahutisse paigutanud isik. 5.10. Jäätmetekitaja, kinnistu omanik või kinnistu valdaja on kohustatud: 5.10.1. kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud; 5.10.2. tellima jäätmemahuti tühjendamise sellise sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust. Sõlmima reaalses mahus (mahuti suurus, veosagedus) lepingu jäätmeluba omava ettevõttega jäätmete äraveoks, kuid üldjuhul mitte harvem kui üks kord kuu jooksul. Juhul kui kuni kahe korteriga väikeelamutes on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt eeskirja punktidele 5.11, 5.12, 5.13, 5.15 ning mahutitesse ei panda toidujäätmeid, on kuni 240 l mahuteid lubatud tühjendada sagedusega, mis väldib nende ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid mitte harvem kui üks kord kvartali jooksul; 5.10.3. organiseerima oma tegevuse tulemusel tekkinud, jäätmekäitlusettevõtte tavapäraste jäätmekogumisvahendite jaoks sobimatute mahukate jäätmete äraveo mitte hiljem kui kahe ööpäeva jooksul pärast jäätmete paigutamist õue; 5.10.4. juhul kui kinnistu valdaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab tal olema prügila valdaja väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta; 5.10.5. jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid; 5.10.6. tagasi võtma enda poolt jäätmekäitluskohta veetud, kuid seal mitte vastuvõetud jäätmed; 5.10.7. taotlema jäätmete veoks jäätmeluba seadusega kehtestatud korras. 5.11. Füüsilised ja juriidilised isikud võivad orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid kompostida kinnistes kompostihoidlates – kompostorites, kuhu ei pääse ligi linnud ega loomad. Lahtistes kompostiaunades võib eravalduses olevate kinnistute territooriumil kompostida taimse päritoluga jäätmeid (aiajäätmed). Eravalduses olevale kinnistule rajatud kompostihunnik peab asuma vähemalt viie meetri kaugusel kinnistu piirist, kui naabrite vahel ei lepita (kirjalikult) kokku teisiti. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerumist või levitavad ebameeldivat lõhna. 5.12. Juriidilised isikud võivad orgaanilisi jäätmeid kompostida kompostorites või Kohtla Vallavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel. 5.13. Toidujäätmeid tohib aastaringselt kompostida ainult soojustatud kompostorites. 5.15. Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks. 5.16. Puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ega immutusaineid, samuti taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja -pappi võib põletada väikestes kogustes tugikütusena eramajavalduste küttesüsteemis. 5.17. Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. Paiksete saasteallikate valdaja on kohustatud taotlema jäätmete põletamise korral erisaasteluba tulenevalt välisõhu kaitse seaduse §-le 11. 5.18. Vahemikus 1. oktoobrist 10. maini vaikse ilma korral ja kõiki tuleohutuseeskirju järgides ning naabreid mitte häirides on lubatud oma kinnistu territooriumil põletada lahtises tules kuivi aiajäätmeid. 5.19. Omavoliline jäätmete põletamine väljaspool kinnistu piire on keelatud. 5.20. Kõik punktides 5.17 ja 5.18 käsitletmata jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada Kohtla Vallavalitsusega, Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse ning Ida-Virumaa Päästeteenistusega. 5.21. Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine (v.a kompostimine ja kinnistul pinnase täitmine inertse ehitusprügiga) on keelatud. 5.22. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord on toodud lisas 2. Loomsed jäätmed antakse Loomsete Jäätmete Käitlemise Tehasele (aadress Ebavere küla, 46202 Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa, kodulehekülg www.ljk.ee). 5.23. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded on toodud lisas 3. OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLEMINE 5.24. Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. 5.25. Kohtla Vallavalitus korraldab valla territooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele, mitte harvemini kui üks kord aastas. 5.26. Füüsiline isik annab tasuta üle oma majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid jne.) ja probleemtooted (vanad televiisorid, külmkapid, akud, patareid jne) Kohtla Vallavalitsuse poolt organiseeritud käitlejale. 5.27. Ohtlike jäätmete kogumist, vedu ja edasist käitlemist tohib korraldada ainult Keskkonnaministeeriumi välja antud ohtlike jäätmete käitlemislitsentsi ja vastavat jäätmeluba omav ettevõte. 5.28. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik tagab jäätmete valve ning abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise välisõhku, maapinnale, veekogusse või kanalisatsiooni. 5.29. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele või ohtlike jäätmete kogumispunkti. 5.30. Ohtlike jäätmete ajutiseks säilitamiseks võivad juriidilisest isikust jäätmetekitajad omada ettevõttesiseselt ohtlike jäätmete kogumismahuteid, mille asukoht kooskõlastatakse Kohtla Vallavalitsusega. 5.31. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud lukustatavas hoones või hoone osas. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike pinnasesse imbumist. 5.32. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. 5.33. Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimis- ja tulekustutusvahenditega. 5.34. Juriidilisest isikust kinnistu valdaja peab üles panema selged juhised ohtlike jäätmete säilituspaiga kasutuse kohta. 5.35. Juriidilise isiku ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel. VI. PROBLEEMTOODETEST TEKKIVATE JÄÄTMETE KÄITLEMINE 6.1. Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohutus lasub tootjal, kellele laieneb ka endisaegsete jäätmete kogumise ja kõrvaldamise kohustus. 6.2. Tootja käesoleva määruse tähenduses on toodete sisseveo või edasimüügiga tegeleja, sõltumata tegutsemise eesmärgist või müügiviisist. 6.3. Kui Vabariigi Valitsus on tootja vabastanud punktis 6.1 toodud kohustustest, siis jäätmehoolduse kulud kannab jäätmevaldaja. 6.4. Endisaegsetest probleemtoodetest tekkinud jäätmed (v.a rehvid) saab füüsiline isik tasuta üle anda Kohtla vallas ohtlike jäätmete organiseeritud kogumise ajal. VII. PAKENDI- JA PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMISE JA TAASKASUTAMISE KORRALDAMINE 7.1. Pakendijäätmed on mis tahes pakendid või pakendimaterjalid, mis on jäätmed jäätmeseaduse § 2 mõistes, välja arvatud tootmisjäägid. 7.2. Pakendiettevõtja (isik kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupu või veab sisse või müüb pakendatud kaupu) kohustused: 7.2.1. on kohustatud lõppkasutajalt ja tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantud kauba pakendile; 7.2.2. postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale; 7.2.3. on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjali kaupa sorteeritud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemise teiste jäätmetega. 7.3. Pakendi tagasivõtmise kohustus pakendiettevõtjale hakkab kehtima 1.01.2005. a. 7.4. Pakend, millele on määratud tagatisraha (tagatisraha suurus kantud pakendile või etiketile) tagastatakse lõppkasutaja või tarbija poolt müügikohta või selle vahetus läheduses selleks ettenähtud kohta, kus tagastatakse tagatisraha (hakkab kehtima 1.01.2005. a.). VIII. JÄÄTMELUBA, JÄÄTMEKÄITLEJA REGISTREERIMINE JA ARUANDLUS 8.1. Juriidilised isikud peavad taotlema jäätmeluba vastavalt jäätmeseaduse §-des 73 ja 75 nimetatud juhtudel. 8.2. Valla territooriumil tegutsev isik, kes jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel on vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest, samuti tavajäätmete vedaja, välja arvatud olmejäätmeid majandus- või kutsetegevuses vedav isik, registreeritakse Ida-Virumaa keskkonnateenistuses (jäätmeseaduse § 74. Teate ja registreerimistõendi vormid on toodud keskkonnaministri 20. aprilli 2004. a määruses nr 18). 8.3. Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta. 8.4. Jäätmetekitaja on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid kahe aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale vallavalitsuse spetsialistile viimase nõudmisel. 8.5. Kohtla vallas tegutsev ohtlike jäätmete käitlemisega tegelev ettevõte on kohustatud pidama arvestust oma tegevuse käigus Kohtla vallas käideldud jäätmete üle ning esitama vastava jäätmeülevaate üks kord aastas Kohtla Vallavalitsusele. IX. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUPERSPEKTIIVID KOHTLA VALLAS 9.1. Kohtla Vallavalitsus koostab juhindudes Ida-Viru maakonna jäätmekavast oma arengukava osana Kohtla valla jäätmekava ja korraldab selle avalikustamise hiljemalt 1. märtsiks 2005. a. 9.2. Kohtla valla haldusterritooriumil asuvad ettevõtted ja juriidilised isikud on kohustatud koostama Kohtla vallavalitsuse nõudmisel jäätmekavad, mis käsitlevad ettevõtte tegevusega seotud jäätmekäitlust. X. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 10.1. Kohtla Vallavalitsus kontrollib jäätmeloaga ettevõtete jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. 10.2. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt jäätmeseaduse §-dest 120, 121, 122, 124, 125, 126 ja pakendiseaduse §-dest 29, 31, 32, 33, 34. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40; 46, 329; 54, 387; 56, 401; 88, 600) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590; 2004, 46, 329; 54, 387 ja 390; 56, 403) sätteid. 10.3. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija oma kulul keskkonnajärelevalve asutuse ettekirjutuse alusel (jäätmeseaduse § 128 lõige 1). 10.4. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulutused (jäätmeseaduse § 128 lõiked 3 ja 4). 10.5. Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva eeskirja punktis 10.4 nimetatud kohustusi, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul Kohtla Vallavalitsus (jäätmeseaduse § 128 lõige 5).