Rahandusminister — Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormide ja täitmise korra kinnitamine — RTL, 20, 128

Tulumaksuseaduse (RT I 1993, 79, 1184; 1996, 9, 171; 18, 292; 26, 527; 71, 1240; 87, 1542; 1997, 16, 262; 19, 307; 34, 536; 37/38, 572; 50, 808; 72, 1185 ja 1186; 77, 1310) paragrahvi 27 lõike 4 alusel määran: 1. Kehtestada «Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormid ja täitmise kord» (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks rahandusministri 27. detsembri 1996. a. määrus nr. 101 «Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormide ja täitmise korra kinnitamine» (RTL 1997, 9, 55). 3. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 1998. a. Minister Mart OPMANN Kantsler Agu LELLEP Kinnitatud rahandusministri 24. detsembri 1997. a. määrusega nr. 92 Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormid ja täitmise kord 1. Tuludeklaratsiooni esitab füüsilisest isikust maksumaksja, kelle alaline elukoht on Eestis või kes viibis maksustamisperioodil Eestis 183 päeva või rohkem (edaspidi resident) ja kes sai maksustamisperioodil tulu mitmelt tööandjalt, ettevõtlusest, välisriigist või muid maksustatavaid tulusid ning kelle kogutulu maksustamisperioodil ületas 6000 krooni. Tuludeklaratsiooni esitab ka resident, kes sai maksustamisperioodil tulu ainult ühes töökohas töötamisest ning kellele tehtud väljamaksetelt ei ole tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) paragrahvi 26 lõike 2 alusel tulumaksu kinni peetud. 2. Resident esitab tuludeklaratsiooni elukohajärgsele maksuameti kohalikule asutusele maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. 3. Resident näitab tuludeklaratsioonis tema poolt Eestis ja väljaspool Eestit saadud tulud, kusjuures välisriigist saadud tulud arvutatakse Eesti kroonidesse tulu saamise päeval kehtinud Eesti Panga päevakursi alusel. Välisriigis kinnipeetud (makstud) tulumaks võetakse Eesti Vabariigis arvesse TMS paragrahvis 30 sätestatud korras. 4. Residentidest abikaasad võivad esitada ühise tuludeklaratsiooni ka juhul, kui abielu sõlmiti maksustamisperioodi jooksul. Kui üks abikaasadest sureb pärast maksustamisperioodi lõppu, kuid enne tuludeklaratsiooni esitamist, lisatakse ühisele tuludeklaratsioonile surmatunnistuse koopia. Ühist tuludeklaratsiooni ei saa esitada, kui maksustamisperioodi jooksul on üks abikaasadest surnud või abielu lahutatud. Enammakstud maksusumma tagastatakse või maksuteade tasumisele kuuluva maksusumma kohta saadetakse abikaasale, kes deklareeris ennast maksumaksjana. 5. Alaealise või piiratud teovõimega isiku maksustamisperioodi jooksul saadud maksustatavate tulude kohta esitab tuludeklaratsiooni tema seadusjärgne esindaja või tema ise seadusjärgse esindaja nõusolekul. 6. Resident võib maksustamisperioodi maksustatavast tulust maha arvata endale, oma vanematele või lastele eluasemena kasutusele võetava elamu või korteri soetamiseks, sealhulgas ehitamiseks planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 39 punktide 1--3 mõistes, võetud laenu ja kapitalirendi intressid, mida maksustamisperioodil maksti krediidiasutuste seaduses sätestatud residendist krediidi- või finantseerimisasutusele. Maksustamisperioodi maksustatavast tulust võib maksumaksja maha arvata ainult ühe elamu või korteri soetamise laenu ja kapitalirendi intressid. Abikaasale soetatud elamu või korteri intresse saab maha arvata ainult abikaasade ühises tuludeklaratsioonis. Finantseerimisasutustelt (krediidiasutuste seaduse paragrahvi 4 mõistes) elamu või korteri järelmaksuga soetamist käsitatakse kui soetamist laenuga, mille intressid arvatakse maksustatavast tulust maha. 7. Maksustamisperioodi maksustatavast tulust võib maha arvata maksustamisperioodil tasutud maksumaksja ja tema ülalpeetavate koolituskulusid koolitaja poolt antud originaaltõendi ja maksedokumendi alusel iga koolitatava kohta mitte rohkem kui 6000 krooni vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. märtsi 1996. a. määrusele nr. 66 «Residendist füüsilise isiku tuludest koolituskulude mahaarvamise kord» (RT I 1996, 19, 346). 8. Talud, mis on maksust vabastatud taluseaduse alusel kogu maksustamisperioodi jooksul, ei pea põllumajandussaaduste müügist saadud tulusid deklareerima. Maksuvabastuse lõppemisel maksustamisperioodi kestel tuleb deklareerida kogu maksustamisperioodil saadud tulu ja tehtud kulutused. Maksustatav tulu arvutatakse proportsionaalselt maksustamisperioodi maksukohustuse kuude arvuga. Maksukohustus tekib maksuvabastuse lõppemisele järgnevast kuust. Kõik muud tulud peale eespoolnimetatute tuleb deklareerida üldises korras. 9. Tuludeklaratsioonis maksukorralduse seaduse paragrahvi 21 alusel tehtud ümberarvutuste tulemusena maksmisele kuuluva maksusumma kohta väljastab maksuameti kohalik asutus maksuteate, mille alusel maksumaksja tasub nõutud summa hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 1. juuliks. Maksu ei määrata, kui maksmisele kuuluv summa on väiksem kui 25 krooni. 10. Tuludeklaratsiooni järgi tagastamisele kuuluv, maksustamisperioodil enammakstud maksusumma tagastatakse hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 1. juuliks. Tagastatav maksusumma kantakse maksumaksja enda või maksumaksja poolt volitatud ning tuludeklaratsioonis näidatud isiku pangakontole. 11. Tuludeklaratsiooni esitaja on kohustatud maksuameti nõudmisel esitama maksu määramiseks vajalikke täiendavaid dokumente. 12. Mitteresident deklareerib kasu Eestis asuva vara võõrandamisest, tulu ettevõtlusest Eestis ning muu TMS paragrahvis 10 nimetatud tulu, millelt ei ole vastavalt TMS paragrahvi 26 lõikele 2 tulumaksu kinni peetud. 13. Mitteresident esitab tuludeklaratsiooni oma Eestis oleva elukohajärgsele maksuameti kohalikule asutusele või selle puudumisel vastavalt kas vara või ettevõtluse asukohajärgsele maksuameti kohalikule asutusele maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks; kinnisasja, ehitise või korteri kui vallasasja võõrandamisel saadud kasu korral aga kuu aja jooksul pärast tehingu toimumist nende asukohajärgsele maksuameti kohalikule asutusele. 14. Kui mitteresident saab Eestis tulu mitmest tuluallikast, esitab ta tuludeklaratsiooni põhivormi A ning vorme E1 ja V1 kasutab ta lisavormidena. 15. Tuludeklaratsiooni vormid: 1) põhivorm A -- täidab resident ja mitteresident, välja arvatud mitteresident, kelle ainuke saadud tulu Eestis on tulu ettevõtlusest või varalt; 2) abivorm T -- täidab resident ja mitteresident, kes sai tulu tööandja(te)lt; 3) abivorm T1 -- täidab resident, kes sai tulu välisriigist, ja mitteresident, kes sai tulu tööandja(te)lt välisvaluutas; 4) abivorm E -- täidab resident -- ettevõtlusega tegelev füüsiline isik; 5) abivorm V -- täidab resident, kes sai kasu või kahju vara, sealhulgas väärtpaberite ja õiguste võõrandamisest; 6) vorm E1 -- täidab mitteresident, kes sai tulu ettevõtlusest Eestis; 7) vorm V1 -- täidab mitteresident, kes sai kasu Eestis asuva vara, sh. Eesti ettevõtete poolt väljalastud väärtpaberite võõrandamisest. 16. Põhivormi A täitmine: 1) rida 4 täidetakse ainult abikaasade ühises tuludeklaratsioonis; 2) füüsiline isik, kes deklareerib oma tulusid üksinda, täidab vormi viimase veeru «Kokku». Kui abikaasad esitavad ühise tuludeklaratsiooni, täidetakse kõik kolm veergu («MM», «AK», «Kokku»); 3) rida 5 täidetakse abivormi T veeru 6 andmete alusel; 4) rida 6 täidetakse abivormi E rea 8 alusel; 5) rida 7 täidetakse abivormi V veeru 6 alusel; 6) real 8 näidatakse kõik mitteriiklikud pensionid ja stipendiumid, mis ei ole tulumaksust vabastatud vastavalt TMS paragrahvi 9 lõike 2 punktile 14; 7) real 9 näidatakse saadud, kohtu poolt väljamõistetud elatis (alimendid) brutosummas, millest postikulusid maha ei arvata; 8) rida 10 täidetakse abivormi T1 veeru 10 andmete alusel; 9) real 11 näidatakse muud maksustatavad tulud, mida ei ole eespool nimetatud (toetused, kompensatsioonid, preemiad jms., mis ei ole saadud tööandjalt), samuti saadud intressid, mida ei näidata real 12, välja arvatud välisriigist saadud intressid (näidatakse vormil T1); 10) real 12 näidatakse residendist krediidiasutustelt ja Hüvitusfondilt saadud intressid (maksumääraga 10%); 11) real 13.2 näidatakse kohtuotsuse alusel makstud või kinnipeetud elatise (alimentide) brutosumma (isiku avalduse alusel teise isiku kasuks makstud summat ei näidata); 12) real 13.3 näidatakse endale, oma vanematele või lastele eluasemena kasutusele võetava elamu või korteri soetamiseks võetud laenu ja kapitalirendi maksustamisperioodil makstud intressid vastavalt käesoleva korra punktile 6; 13) real 13.4 näidatakse maksumaksja ja tema ülalpeetavate koolituskulud vastavalt käesoleva korra punktile 7; 14) rida 14 täidetakse, kui maksumaksja on eelmistel maksustamisperioodidel tegelnud ettevõtlusega ja ettevõtluse kulud ületasid tulusid, mis vastavalt TMS paragrahvile 21 kuuluvad ülekandmisele; 15) ridadel 14.1, 14.2 ja 14.3 näidatakse 1994., 1995. ja 1996. aastast ülekantavad järgnevatele maksustamisperioodidele tulusid ületavad ettevõtlusega seotud kulud; 16) rida 15.1 täidetakse abivormi T veeru 7 andmete alusel; 17) rida 15.2 täidetakse abivormi E ridade 9 ja 10 alusel; 18) read 15.3 kuni 15.6 täidetakse tulumaksu kinnipidamist tõendavate dokumentide alusel. Real 15.6 ei näidata välisriigist saadud intressidelt kinnipeetud tulumaksu; 19) real 16 näidatud residendilt saadud dividenditulu maksustatava tulu hulka ei arvata; 20) mitteresident ei täida ridu 4.1--4.5; 13.1; 13.3 ning 13.4. Rida 6 täidetakse vormi E1 rea 5 alusel. Rida 7 täidetakse vormi V1 veeru 5 kokku alusel. Rida 15.2 täidetakse vormi E1 ridade 6 ja 7 alusel. 17. Abivormi T täitmine: 1) veerus 6 näidatakse tööandja(te)lt saadud palk, preemiad ja muud tasud. Elatise maksja näitab töötasu koos makstud elatisega. Tööandjalt saadud ja TMS paragrahvi 33 järgi maksustatud erisoodustusi ei deklareerita; 2) veerus 7 näidatakse aasta jooksul tööandja(te) poolt kinnipeetud tulumaks; 3) abikaasade ühises tuludeklaratsioonis võib mõlema abikaasa tulud ja kinnipeetud tulumaksu deklareerida ühel vormil. 18. Abivormi T1 täitmine: 1) veerus 9 näidatakse vastavas valuutas välisriigi tööandja(te)lt saadud palk, preemiad ja muud tasud, mitteresidendilt saadud dividendid ja intressid ning muud välisriigis saadud tulud; 2) veerus 10 näidatakse veerus 9 toodud summad Eesti kroonides vastavalt käesoleva korra punktile 3; 3) veerus 11 näidatakse vastavas valuutas väljamaksetelt kinni peetud või makstud tulumaks; 4) veerus 12 näidatakse veerus 11 toodud summad Eesti kroonides vastavalt käesoleva korra punktile 3. 19. Abivormi E täitmine: 1) ettevõtlusega tegelev füüsiline isik, kes kasutab kassapõhist raamatupidamisarvestust, näitab kõik oma ettevõtluse tulud ja kulud vormil E; 2) ridadel 2.1 kuni 2.9 näidatakse ettevõtlusest saadud tuludest maha arvatavad ettevõtlusega otseselt seotud dokumentaalselt tõestatud kulutused; 3) ettevõtluses osaliselt kasutatava põhivara soetamis- ja ekspluatatsioonikulud võib maha arvata proportsionaalselt ettevõtluses kasutatava osaga. Kulutusi, mille puhul kulutuse suhe maksumaksja ettevõtlusega ei ole selge, maha arvata ei saa; 4) ettevõtlusega tegelev füüsiline isik, kes kasutab oma ettevõtluses tekkepõhist raamatupidamisarvestust, täidab ettevõtte tuludeklaratsiooni kuni reani «Maksustatav tulu» viimane kaasa arvatud (mida ei ole vähendatud eelmiste maksustamisperioodide kahjumiga real 16), mis kantakse vormi E reale 5; 5) rea 5 veerus 4 näidatakse talude, mille maksuvabastus lõpeb maksustamisperioodi kestel, kogu maksustamisperioodi maksustatav tulu; 6) real 7 näidatakse talu maksuvabastuse summa, milleks korrutatakse rea 5 veerus 4 olev summa maksuvabastuse kuude arvuga ja tulemus jagatakse 12-ga; 7) rea 8 veerus 3 täidetakse rea 5 veeru 3 alusel, sama rea veeru 4 ridade 5, 6 ja 7 alusel; 8) ridadel 8, 9, 10 ja 11 täidetakse lahter «Kokku», kui maksustamisperioodil on tegeldud põllumajandusliku ja muud liiki ettevõtlusega. 20. Abivormi V täitmine: 1) vormil näidatakse kasu, mis on saadud: -- korteri või elamu (sealhulgas poolelioleva korteri või elamu), mida maksumaksja ei kasutanud alalise või peamise elukohana või mida ta ei omandanud eluruumi ostueesõigusega erastamise või õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel, ning selle juurde kuuluvate kõrvalhoonete müügist, alates maksustamisperioodil sooritatud teisest tehingust; -- suvila või aiamaja, mis oli maksumaksja omandis alla kahe aasta või mida ta ei omandanud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel, müügist, alates maksustamisperioodil sooritatud teisest tehingust (esimene tehing on maksuvaba); -- maa müügist, v.a. omandireformi käigus tagastatud maa esmamüügist; -- väärtpaberite, sealhulgas osakute ja õiguste müügist; -- muu vara, mis ei olnud isiklikus tarbimises, müügist; 2) vara müügi kuludeks on võõrandamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõestatud kulutused; 3) soetamismaksumuseta vara müügist saadud tulu, mis ei ole vastavalt tulumaksuseadusele tulumaksuvaba, kuulub maksustamisele kogu ulatuses. Füüsilisele isikule riigi poolt väljaantud, pärandina või abikaasalt, vanemalt või lapselt saadud erastamisväärtpaberite eest soetatud vara soetamismaksumuse arvutamisel võetakse aluseks erastamisväärtpaberite keskmine turuhind vara soetamise päeval. Keskmine turuhind on Tallinna Väärtpaberibörsil fikseeritud erastamisväärtpaberi sulgemishind; 4) soetamismaksumus on vara omandamiseks tehtud kulutused, sh. makstud komisjonitasud ja lõivud. Juhul kui omandati pooleliolev ehitis (maja, korter jms.) ning selle ehitamine jätkus, siis dokumentaalselt tõestatud ehituskulud, kaasa arvatud eelmistel maksustamisperioodidel ehitise omandaja tehtud kulutused, lubatakse soetusmaksumusele juurde arvata; 5) erineva hinnaga ja erineval ajal soetatud samanimeliste väärtpaberite, sealhulgas osakute soetamismaksumuse arvutamisel võib kasutada FIFO meetodit (võõrandamine toimub sisseostu järjekorras) või kaalutud keskmise meetodit (võõrandamise päeval olemasolevate väärtpaberite kogu soetusmaksumus jagatuna nende kogusega). 21. Tuludeklaratsiooni vormide E1 ja V1 täitmisel juhindutakse vastavalt käesoleva korra punktides 19 ja 20 sätestatust. Kinnitatud rahandusministri 24. detsembri 1997. a. määrusega nr. 92

Kinnitatud rahandusministri 24. detsembri 1997. a. määrusega nr. 92