Tamsalu Vallavolikogu — Tamsalu valla ehitusmääruse vastuvõtmine — RTL, 18, 121

Lähtudes planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) paragrahvi 3 lõike 2 punktist 4, Tamsalu Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu ehitusmäärus vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub vastuvõtmisel. Volikogu esimees Marmelt RIIBE Kinnitatud Tamsalu Vallavolikogu 23. oktoobri 1997. a. määrusega nr. 21 Tamsalu valla ehitusmäärus I. ÜLDOSA 1. peatükk. Üldsätted 1. Käesoleva määruse ülesandeks on planeerimis- ja ehitusseadusele ning sellega kaasnevatele teistele õigusaktidele vastava ehituskorralduse, ehitamise, kasutamise ja hooldamise üldise korra sätestamine Tamsalu valla territooriumil ja valla omavalitsuse siseste ülesannete määratlemine. 2. Ehituskorraldust Tamsalu vallas suunab vallavolikogu ja viib ellu vallavalitsus. 2. peatükk. Organisatsiooniline struktuur 3. Vallavolikogu õigused ja kohustused: 3.1. valla üldise ehituspoliitika väljatöötamine ja vastuvõtmine; 3.2. valla ja vallaosade üldplaneeringute ja detailplaneeringute algatamine, kehtestamine, muutmine ja tühistamine; 3.3. üldplaneeringute ja detailplaneeringute lähteandmete kinnitamine; 3.4. kohaliku infrastruktuuri ehitusmahtude ja korrashoiu planeerimine; 3.5. valla teede ja alevike tänavate ehitamise ja korrashoiu planeerimine; 3.6. valla ehitusalaste eeskirjade kehtestamine, muutmine ja tühistamine; 3.7. omavalitsusehitiste ehitusprojektide kinnitamine; 3.8. ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeringualal või selle osal, kui kavandatav üldplaneering või detailplaneering muudab selle maa-ala kehtivat detailplaneeringut, sellega määratletud maakasutus- või ehitustingimusi ning krundi ehitusõigust. 4. Vallavalitsuse õigused ja kohustused ehituskorralduse alal: 4.1. planeeringute lähteseisukohtade ja lähteandmete kogumine ja läbivaatamine, lähteandmete avalikkusele tutvustamiseks väljapaneku korraldamine ja volikogule kinnitamiseks esitamine; 4.2. planeeringute avaliku arutelu korraldamine, avalikustamise tulemuste analüüs; 4.3. üldplaneeringute, detailplaneeringute ja nende muudatuste esitamine vallavolikogule kehtestamiseks, muutmiseks või tühistamiseks; 4.4. järelevalve kehtestamine planeeringute üle; 4.5. valla teede, tänavate ja tehnosüsteemide ehitamise ja korrashoiu korraldamine; 4.6. omavalitsusehitiste ehitusprojektide esitamine vallavolikogule kinnitamiseks; 4.7. ehitusjärelevalve korraldamine vallas; 4.8. ühekordsete projekteerimislubade, projekteerimistingimuste, kaevamislubade, ehituslubade ja kasutuslubade väljaandmine; 4.9. ehitistega toimunud avariide tehniliste põhjuste uurimise korraldamine; 4.10. ettepanekute tegemine valla planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalaste eeskirjade kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks; 4.11. ehitiste seisukorra, korrashoiu ja nende kasutusloas toodud otstarbel kasutamise järelevalve korraldamine; 4.12. omavalitsusehitiste pakkumismenetluste korraldamine. 5. Valla arhitekti ja ehitusnõuniku õigused ja kohustused määratakse vastavalt ametijuhendile. 5.1. Valla arhitekti pädevus: 5.1.1. planeeringute lähteseisukohtade ja lähteandmete koostamine ja vallavalitsusele otsustamiseks esitamine; 5.1.2. vajadusel omavalitsusehitiste projekteerimise lähteandmete kogumine; 5.1.3. projekteerimistingimuste ja ühekordsete projekteerimislubade esitamine vallavalitsusele väljaandmiseks; 5.1.4. vajadusel projektide ekspertiisi korraldamine vastavalt seadusandlusele; 5.1.5. ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise läbiviimine; 5.1.6. ehitustööde lõppemisel ehitise omaniku taotlusel ehitiste ülevaatuse korraldamine; 5.1.7. ettepanekute tegemine valla ehitusalaste eeskirjade kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks. 5.2. Valla ehitusnõuniku pädevus: 5.2.1. algatatud planeeringute eesmärkide tutvustamise korraldamine kohalikes teabevahendites; 5.2.2. kirjalike teadete saatmine planeeringualale jäävate kinnisasjade omanikele, kui planeering toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise, senise maakasutuse või krundi ehitusõiguse muutmise; 5.2.3. planeeringute tutvustamiseks avalike väljapanekute ja arutelude korraldamine; 5.2.4. planeeringute koostamise käigus kogutud informatsiooni ja materjalide säilitamise ning kättesaadavuse tagamine asjasthuvitatud isikutele; 5.2.5. lammutus-, puude mahavõtmise ja istutamise, haljastuse ja kaevetööde lubade andmine kooskõlastatult vallavalitsusega; 5.2.6. reklaamsiltide ja -tahvlite, vaatekastide, maapealsete elektri- ja sideliinide ning nende kandjate, valgustusseadmete ja valgusreklaami ülesseadmise lubade väljaandmine kooskõlastatult vallavalitsusega; 5.2.7. hoone välisilme muutmise ilma konstruktsiooni muutusteta ja piirdeaedade ehitamise lubade väljaandmise, peatamise ja tühistamise kohta; 5.2.8. üldine ehitusjärelevalve vallas; 5.2.9. ehitus- ja kasutusloaga seotud tingimuste korraldamine, ettepanekute tegemine vallavalitsusele nende lubade väljaandmise, peatamise ja tühistamise kohta; 5.2.10. valla ehitusregistri pidamine ja andmete edastamine maakonna ehitusregistrile; 5.2.11. järelevalve ehitiste kasutusloas toodud eesmärkidel kasutamise üle; 5.2.12. ehitise dokumentatsiooniga seotud toimingute korraldamine, dokumentide ülevõtmine omanikelt ja vallavalitsuse arhiivi üleandmine. II. MAA-ALADE PLANEERIMINE 3. peatükk. Üldplaneering 6. Üldplaneering on planeering, mis koostatakse valla või vallaosa kohta. 7. Üldplaneering on vallale kohustuslik ja selle ülesanded on: 7.1. territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine; 7.2. kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal-majandusliku arenguga; 7.3. maakonnaplaneeringus antud tiheasustuse ja hajaasustuse piiri täpsustamine või määramine, kui maakonnaplaneering puudub; 7.4. väärtusliku põllumaa, maastiku ja looduskoosluste säilimise tagamise ning kasutamistingimuste määratlemine; 7.5. maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine; 7.6. territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise funktsiooni; 7.7. põhiliste teede ja tänavate ning raudteede asukoha ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 7.8. põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine; 7.9. puhkealade määramine; 7.10. kalda ulatuse täpsustamine; 7.11. muinsuskaitse-, looduskaitse- ja muude kaitsealuste alade ja objektide ning nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus vastavalt kehtestatud kaitse-eeskirjadele või põhimäärusele ja vajadusel ettepanekute tegemine, kaitse-eeskirjade või põhimääruste täpsustamine; 7.12. vajadusel ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 7.13. riigikaitseliste maa-alade määramine; 7.14. vajadusel ettepanekute tegemine kehtiva maakonnaplaneeringu muutmiseks; 8. Valla üldplaneeringuga määratakse piirkonnad, kus detailplaneeringute koostamine on kohustuslik; 9. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ning maakorraldusele hajaasustuses; 10. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. 4. peatükk. Detailplaneering 11. Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. 12. Detailplaneeringuga määratakse: 12.1. planeeritava ala kruntideks jaotamine; 12.2. krundi ehitusõigus; 12.3. tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; 12.4. haljastus ja heakorrastus; 12.5. ehitistevahelised kujad (vahekaugused); 12.6. tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus; 12.7. maakasutuse ja ehitamise erinõuded kaitsealustel objektidel vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773), muinsuskaitseseadusele (RT I 1994, 24, 391; 1996, 49, 953) ja teistele seadustele ning nende seaduste alusel kehtestatud kaitse-eeskirjadele, põhimäärustele, kaitsekohustuse teatistele või muudele kasutamistingimustele, samuti ettepanekute tegemine kaitse-eeskirjade, põhimääruste ja muude kasutamistingimuste täpsustamiseks; 12.8. keskkonnakaitse abinõud; 12.9. vajadusel ettepanekud maa-alade ja objektide kaitse alla võtmiseks; 12.10. olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele; 12.11. servituutide vajadus; 12.12. riigikaitselised maa-alad; 12.13. muud seadusest tulenevad kitsendused. 13. Ajalooliselt väljakujunenud krundi- ja hoonestusstruktuuri ning tehnovõrkudega varustatud piirkondades, mille kohta puudub kehtiv detailplaneering, võib vallavalitsus kehtestada detailplaneeringu käesolevas peatükis sätestatust väiksemas mahus tingimusel, et see ei lähe vastuollu kehtiva üldplaneeringuga. 14. Krunt on ehitamiseks mõeldud piiritletud maatükk. 15. Krundi ehitusõigus sisaldab: 15.1. krundi kasutamise sihtotstarvet; 15.2. lubatud ehitiste arvu krundil; 15.3. ehitiste lubatud suurimat ehitusalust pinda; 15.4. ehitiste lubatud kõrgust. 16. Detailplaneeringuga võib teha ettepaneku kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. 17. Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitiste projekteerimisele ja uute kinnistute moodustamisele ning olemasolevate kinnistute piiride muutmisele. 18. Vallavalitsus või vallavolikogu võib nõuda detailplaneeringu koostajalt detailplaneeringule illustreerivate jooniste või makettide lisamist, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavaks. 19. Naaberkruntide piire võib muuta detailplaneeringut koostamata, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa krundi ehitusõiguse ja seniste kasutamistingimuste muutmist ning toimub naabrite kokkuleppel ja muudatus on eelnevalt vallavalitsusega kirjalikult kooskõlastatud. 20. Kui krundi suuruse ja piiride muutmine toimub maaomaniku või kasutaja taotlusel, on vallavalitsusel õigus sisse nõuda krundi suuruse muutmise vormistamisega kaasnevad kulutused. 21. Kui muudetav krunt on kaasomandis, kooskõlastatakse muudetav krundi plaan kaasomanike ja vallavalitsusega. 22. Krundi piire ei ole võimalik muuta, kui muutmise tulemusena muutub võimatuks krundi sihtotstarbeline kasutamine või katastriüksuse moodustamine või kui kaasomanik või vallavalitsus ei nõustu piiride muutmisega. 23. Krunti ei ole võimalik jagada, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks krundi kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust või kui kaasomanik ei nõustu krundi jagamisega. 24. Krunte ei ole võimalik ühendada, kui ühendamise tulemusena muutub võimatuks kruntide kasutamine vastavalt sihtotstarbele. 25. Kruntide ühendamisel moodustatakse kahest või enamast krundist üks terviklik iseseisev krunt. 26. Krundi moodustamiseks, piiride muutmiseks või ühendamiseks tellib vallavalitsus või asjast huvitatu krundi plaani ja vajadusel detailplaneeringu muudatuse. 27. Uute kruntide moodustamise ja olemasolevate kruntide piiride muutmise otsustab vallavalitsus oma korraldusega. Korralduses näidatakse ära: 27.1. krundi moodustamise või muutmise õiguslik alus; 27.2. muudetavate kruntide suurus ja asukoht; 27.3. uute või muudetud kruntide suurus ja asukoht. 28. Detailplaneeringute koostamisel arvestatakse kehtivaid tervise-, keskkonna-, muinsus- ja riigikaitse, tuleohutuse ning muid seadusi ja norme. 5. peatükk. Planeeringute koostamine ja avalikkuse osalemine selles 29. Üldplaneeringu koostamist korraldab vallavalitsus, juhindudes LääneViru Maavalitsuse ja Keskkonnaministeeriumi otsustest. 30. Detailplaneeringu koostamist korraldab vallavalitsus. 31. Üldplaneeringu ja detailplaneeringute lähteülesande koostamist korraldab vallavalitsus ja kinnitab vallavolikogu. 32. Üldplaneeringu lähteülesandega määratakse kindlaks üldplaneeringu graafilise osa koosseis. 33. Detailplaneeringu lähteülesandega määratakse kindlaks detailplaneeringu graafilise osa koosseis. 34. Vallavalitsus võib sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse andmiseks kinnisasja omanikule või teistele isikutele, kes on huvitatud vastava maa-ala planeeringu koostamisest. 35. Vallavalitsus tutvustab iga algatatud planeeringu eesmärke teabevahendites kuu aja jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. 36. Planeeringu koostamiseks vajalikku informatsiooni on planeeringualal asuvad või planeeringuala kohta käivat informatsiooni valdavad isikud kohustatud tasuta andma planeeringu koostamist korraldavale vallavalitsusele või selleks volitatud planeeringu koostajale. 37. Vallavalitsus on kohustatud korraldama ja tagama planeeringu koostamise käigus kogutud informatsiooni ja materjalide säilimise ning kättesaadavuse huvitatud isikutele vallavalitsuse arhiivis. 38. Vallavalitsus võib kehtestada detailplaneeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu planeeringualal või selle osal, kui algatatud planeeringud muudavad selle maa-ala varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratletud maakasutus- ja ehitustingimusi ning krundi ehitusõigust. 39. Ajutine ehituskeeld hakkab kehtima detailplaneeringu lähteülesande kinnitamisest. 40. Ajutise ehituskeelu võib kehtestada kuni kaheks aastaks. Ajutine ehituskeeld ei laiene ehitisele, millele on antud ehitusluba enne keelu kehtestamist. 41. Ajutine ehituskeeld tehakse tähitud kirjaga teatavaks kinnisasja omanikule, keda ehituskeeld puudutab, kahe nädala jooksul arvates ehituskeelu otsuse tegemise päevast. 42. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeringuala kinnisasjade omanikud, elanikud ja teised huvitatud isikud. Planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks korraldab vallavalitsus avalikke arutelusid. 43. Enne avalikku väljapanekut kooskõlastatakse üldplaneering planeeringuala naabervallavalitsustega ja vajadusel vastavate riigiametite ja inspektsioonidega. 44. Pärast vallavolikogu otsust planeeringu kehtestamise kohta korraldab vallavalitsus planeeringu avaliku väljapaneku. 45. Vallavalitsus teatab kohalikes teabevahendites ja avalikes kohtades avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse hiljemalt nädal aega enne avaliku väljapaneku algust. 46. Avaliku väljapaneku kestus on detailplaneeringutel kaks nädalat ja üldplaneeringutel neli nädalat. 47. Planeeringuala kinnisasjade omanikel ja valla elanikel on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada parandusi ja täiendusi ning vaidlustada planeeringut. 48. Vallavalitsus korraldab planeeringute avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu. 49. Vallavalitsus teatab avaliku arutelu toimumise aja ja koha vastavalt käesoleva määruse punktides 35 ja 45 kehtestatud teatamise korrale. 50. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb vallavalitsus planeeringus vajalikud parandused ja täiendused. 51. Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud vajalike paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, korratakse avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu planeeringu parandamise järel käesolevas määruses kehtestatud korras. 52. Üldplaneeringu alusel kuni kolme ühepereelamu detailplaneerimisel võib avaliku väljapaneku asendada planeeringuala kinnisasjade omanike kirja ke kooskõlastustega, rikkumata seejuures huvitatud isikute õigusi. Kooskõlastuste tulemused tehakse teatavaks kohalikes teabevahendites pärast kõigi kooskõlastuste saamist. 6. peatükk. Planeeringute kehtestamine ja tühistamine 53. Üld- ja detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu. 54. Kui kehtestatud detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut ja maavalitsus on järelevalve käigus muudatustega nõus, kannab vallavolikogu vastavad muudatused üldplaneeringusse ja kehtestab need. 55. Planeeringu kehtestamisest teatab vallavalitsus kohalikes ja maakondlikes teabevahendites. 56. Planeeringu kehtestamise otsuse saadab vallavalitsus järelevalvet teostavale maavalitsusele ja riigi maakatastri pidajale. 57. Kehtestatud planeeringu vastuolu korral seaduse või maakonna planeeringuga teeb järelevalvet teostav maavalitsus vallavalitsusele ettepaneku planeeringu korrigeerimiseks. Ettepaneku tagasilükkamisel pöördub maavanem kohtusse planeeringu vaidlustamiseks. 58. Isikutele, kelle kirjalikke ettepanekuid järelevalve käigus ei arvestatud, saadab vallavalitsus tähitud kirjaga planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ühe nädala jooksul pärast kehtestamise otsuse vastuvõtmist. 59. Isikutel, kelle kirjalikke ettepanekuid avaliku väljapaneku ja järelevalve käigus ei arvestatud, on õigus üld- ja detailplaneeringu kehtestamist vaidlustada kohtus ühe kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest. 60. Üld- ja detailplaneeringu tühistab vallavolikogu, kuid mitte varem kui ühe kuu möödumisel tühistamise kavatsusest teatamisest teabevahendites. 61. Planeeringu tühistamine ei laiene ehitistele, millele on antud ehitusluba enne planeeringu tühistamist. 62. Detailplaneeringu tühistamise võib kohtus vaidlustada planeeringualal asuva kinnisasja omanik, kes on ühe kuu jooksul pärast planeeringu tühistamise kavatsusest teatamist esitanud vallavolikogule kirjaliku protesti. 63. Enne planeeringu tühistamist tuleb selgitada selle senise elluviimise tulemusi ning põhjendada edasisest elluviimisest loobumist. 64. Igaühel on õigus tutvuda kehtestatud planeeringuga. 65. Kehtestatud planeeringuga tutvumine tagatakse vallavalitsuses, kus võimaldatakse omandada kehtestatud planeeringute koopiaid asjast huvitatu kulul. 66. Kehtestatud planeeringu ülevaatamisega selgitatakse planeeringukohase arengu tulemused, planeeringu edasise elluviimise võimalused, planeeringu põhilahenduste muutmise või planeeringu tühistamise vajadus ja muud planeeringu elluviimisega seotud küsimused. 67. Kehtestatud üld- ja detailplaneeringu vaatab üle vallavolikogu ja esitab ülevaatuse tulemused maavalitsusele hiljemalt kuue kuu jooksul pärast vallavolikogu korralisi valimisi. 68. Kui üld- või detailplaneeringu kehtestamisega kitsendatakse senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab vallavalitsus sellest kinnisasja omanikule tähitud kirjaga kahe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist. 69. Vallavalitsus on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel võõrandama kinnisasja kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud üld- või detailplaneeringuga: 69.1. nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel; 69.2. piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks. 70. Planeeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist kinnisasja sundvõõrandamise seaduses (RT I 1995, 30, 380; 59, 1006) ettenähtud alusel. III. EHITAMINE 7. peatükk. Põhisätted 71. Ehitise projekteerimise algatamise õigus on kinnisasja omanikul või isikul, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, või nende poolt volitatud isikul. Eelduse projekteerimiseks annab vallavolikogu kehtestatud detailplaneering või vallavalitsuse väljastatud projekteerimistingimused. 72. Õiguse ehitustegevuseks annab planeeringutega vastavuses koostatud või projekteerimistingimuste alusel välja antud ehitusluba. 73. Ehituseks on nõutav kehtivate seadusandlike aktide tingimustele ja nõuetele vastav, projekteerimistingimustes nimetatud ametkondadega kooskõlastatud ehitusprojekt. 74. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud üldtunnustatud ehitusreeglite kohaselt, tagamaks ehitise tarbeomaduste säilimise kavandatud kasutusaja jooksul. 75. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning vahetus naabruses asuvate teiste ehitiste remondiks ja hoolduseks, aga ka tulekahjude ja muude õnnetuste või avariide likvideerimiseks. 76. Ehitis peab omama piisavat kandevõimet, püsivust ja kestvust, ta ei tohi ohtu luua inimestele, varale ja keskkonnale. 77. Üldkasutatavad rajatised ning ehitiste üldkasutatavad ruumid ja osad peavad olema ligipääsetavad ja kasutatavad liikumisraskustega inimestele ja teistele vaeguritele. 78. Ehitise laiendamine, ümberehitamine ja remont peavad olema teostatud ehitise arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust arvestavalt. 79. Hoone projekteerimisel ja/või väikehoone püstitamisel ehituskrundile tuleb jätta hoone minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist pool hoone piiripoolse osa kõrgust, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuletõrje- ja päästeamet. 80. Hoone kõik esileulatuvad osad peavad paiknema selle krundi piires, millel ta asub, kui naaberkrundile ei ole kehtestatud nendele ettenähtud spetsiaalseid servituute. Hoone fassaadi paiknemisel tänava joonel ei või hoone väljaulatuvad osad (trepid, keldriakende valguskaevud ja muud hoone fassaadi esileulatuvad osad) üldkasutatavale kõnniteele ulatuda rohkem kui 1/4 kõnnitee laiusest. 8. peatükk. Mõisted 81. Ehitus on ehitustegevus ehk ehitamine. 82. Ehitis on hoone või rajatis. 83. Hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis. 84. Rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone. 85. Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis, mis likvideeritakse vallavalitsuse määratud ja ehitusloas näidatud tähtajaks. Ajutise ehitise projekteerimine, ehitamine, kasutamine ja lammutamine toimub käesoleva määruse sätete kohaselt. 86. Väikehoone on kuni 12 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga ühekorruseline keldrita hoone (ka kasvuhoone ja kelder, nii maa-alune kui maapealne), mida ei kasutata elamiseks ja millel ei ole avalikke funktsioone. 87. Väikerajatis on ühel krundil omaniku tarbeks ehitatud: 87.1. kommunikatsioonide ühendus tänavavõrguga; 87.2. lahtine katusealune ehitusaluse pinnaga kuni 12 m2; 87.3. maa-alune või maapealne mahuti kuni 3 m3; 87.4. muud väikesemahulised ja lihtsad rajatised. 88. Omavoliline ehitis on ilma ehitusloata püstitatud ehitis, välja arvatud väikehoone ja väikerajatis. 89. Teisaldatav ehitis on maaga mittepüsivalt seotud ajutine ehitis. 90. Välisilme muutus ilma konstruktsiooniliste muutusteta on ehituslik viimistlustöö (värvimine, laudisega katmine, plaatimine jne.) ja piirdeaedade ehitamine. 91. Ehitus ehk ehitamine käesoleva määruse tähenduses on: 91.1. ehituse püstitamine maa peale või maa alla; 91.2. olemasoleva ehitise laiendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel; 91.3. ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsiooniline muutmine (ümberehitamine); 91.4. tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustööde tegemine; 91.5. ehitise lammutamine; 91.6. ehitise ennistamine (restaureerimine); 91.7. insenerrajatiste (tehnovõrgud ja -seadmed, tammid, kaldakindlustused ja muud tehnorajatised) ehitamine; 91.8. liiklusrajatiste (teed, sillad, viaduktid ja tunnelid ning muud sõidu- ja käiguteed) ehitamine; 91.9. haljasrajatiste (haljasalad, pargid) ehitamine ja muude haljastustööde tegemine; 91.10. kultuuri-, spordi-, puhke- või heakorraotstarbeliste rajatiste (väljakud, platsid) ehitamine; 91.11. maa-aladel või ehitistel monumentide, skulptuuride ning muude statsionaarsete kujunduslike väikevormide ja elementide püstitamine või paigaldamine. 9. peatükk. Ehitusprojektid 92. Ehitusprojekte või nende eriosasid võivad projekteerida ettevõtjad, kellel on tegevusluba projekteerimistöödeks, samuti kõrgharidusega arhitektid ja insenerid oma erialal. 93. Ühepereelamut, suvilat, aiamaja ja kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisvat garaai ning teisi lihtsamaid ehitisi (saun, kuur, kelder, kasvuhoone) võib enda tarbeks projekteerida erihariduseta eraisik vallavalitsuselt taotletud ühekordse projekteerimisloa alusel. 94. Ühekordse projekteerimisloa annab erihariduseta isikule vallavalitsus pärast eskiisprojekti läbivaatamist. Samas peab projekt olema kontrollitud kõrgharidusega arhitekti poolt ja allkirjastatud. 95. Ehitise tellija on kohustatud informeerima kirjalikult vallavalitsust projekteerimiskavatsusest, esitama projekteeritavat ehitist iseloomustavad andmed ning taotlema projekteerimistingimused. 96. Tiheasustusega paikades ja detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasustuses on projekteerimise aluseks kehtestatud detailplaneeringud. Vallavalitsus võib välja anda detailplaneeringu nõudeid täpsustavaid projekteerimistingimusi. 97. Hajaasustuses on projekteerimise aluseks projekteerimistingimused. 98. Projekteerimistingimused väljastab hiljemalt nelja nädala jooksul arvates taotluse esitamisest või projekteerimise alustamisest vallavalitsus. 99. Projekteerimistingimuste saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele: 99.1. taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks; 99.2. maaomandust tõendava dokumendi; 99.3. maa-ala geodeetilise plaani; 99.4. tehnilised tingimused. 100. Projekteerimistingimustega määratakse arhitektuursed, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning vajalike kooskõlastuste loetelu. 101. Projekteerimistingimustega võidakse ette kirjutada ehitiste ja nende rakendamiseks vajalike rajatiste parameetrid, määrata ehituskujasid, püstitada muinsuskaitselisi, arhitektuurseid ja kujunduslikke eritingimusi ning isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada. 102. Projekteerimistingimused kehtivad projekti koostamiseks kaks aastat ja nende kehtivust võib vallavalitsus pikendada ühe aasta kaupa tingimusel, et kehtiv detailplaneering pole muutunud. 103. Taluhoonete projekteerimisel tuleb koos esimese taluhoone projektiga koostada talu õueplaan, kus näidatakse talu olulisemate hoonete ja tehnorajatiste paigutus ning antakse lähteandmed ja tingimused nende projekteerimiseks. 104. Vallavalitsuse poolt heakskiidetud talu õueplaan kehtib järgmiste taluhoonete projekteerimistingimustena kolme aasta jooksul arvates selle väljaandmise päevast. 105. Projekteerimistingimuste vormi kinnitab vallavalitsus. 106. Projekteerija on kohustatud: 106.1. tagama ehitusprojekti vastavuse kehtivale detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele ning kehtivatele ehitusnormidele ja standarditele; 106.2. järgima ehitusele püstitatud nõudeid; 106.3. kooskõlastama projekti kõigi projekteerimistingimustes määratud asutustega; 106.4. koostama ehitusprojekti sellises mahus, mis võimaldaks anda hinnangut projekteeritud ehitisele, selle järgi ehitada ja ehitist kontrollida. 107. Ehituse käigus tehtavad projekti muudatused, millega kaasneb ehituse otstarbe, mahu, tehnoloogia, tarbivate võimsuste, fassaadilahenduse ning plaanilahenduse ja ehitise põhikonstruktsioonide muutus, tuleb enne muudatuste teokstegemist ehituses kooskõlastada vallavalitsusega, kes sõltuvalt projektimuudatuste iseloomust ja ulatusest otsustab projekti täiendava läbivaatuse ja kooskõlastuste vajaduse. 108. Kui projekti tellija soovib kasutada teise isiku poolt tellitud projekti, peab ta projekteerimistingimuste taotlemiseks esitama vallavalitsusele täiendavalt loa projekti autorilt ja projekti esmatellijalt. 109. Ehitise projekteerimiseks vajalike ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemiseks annab loa vallavalitsus. 110. Ehitusprojekti tellija on kohustatud ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tulemused teatavaks tegema vallavalitsusele. Vallavalitsusele antakse üle rajatud geodeetiliste võrkude andmestik ja koostatud maa-alaplaanide koopiad. 111. Uuringute teostaja on kohustatud kooskõlastama eelseisvad tööd, kaasa arvatud geodeetiliste märkide paigaldamine, visiirsihtide raiumine ning kaeve- ja puurimistööd, maaomanike või valdajatega, kelle maal uurimistööd tehakse. 112. Uurimistööde teostaja on kohustatud hüvitama maaomanikule uurimistööde tegemisega tekitatud kahju. 113. Ehitusprojekt peab olema vormistatud eesti keeles. 10. peatükk. Ehitusluba 114. Ehitusluba on vallavalitsuse poolt antav luba uusehituseks või ehitustööde tegemiseks olemasoleval ehitisel. 115. Ehitusloa taotlemine on kohustuslik: 115.1. uute ehitiste püstitamiseks; 115.2. ümberehitusteks (juurde-, alla-, pealeehituseks, olemasolevate ehitiste mõõtmete muutmiseks); 115.3. ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsiooniliseks muutmiseks; 115.4. tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöödeks; 115.5. ehitiste lammutamiseks; 115.6. insenerrajatiste ehitamiseks; 115.7. liiklusrajatiste ehitamiseks. 116. Ilma ehitusloata, kuid vallavalitsuse kirjaliku kooskõlastuse alusel toimub: 116.1. ehitise välisilmes muutuste tegemine; 116.2. eesaedade ja tänavaäärsete piirete ehitamine ja ümberehitamine; 116.3. ehitise katusekatte muutmine; 116.4. väikehoonete ehitamine; 116.5. teisaldatavate hoonete paigaldamine; 116.6. õhuliinide ehitamine ja ümberehitamine; 116.7. väikerajatiste ehitamine; 116.8. reklaamsiltide ja vaatekastide väljapanemine; 116.9. ajutiste ehitiste püstitamine; 116.10. väikesemahuliste rajatiste (kõnepunktid, ootepaviljonid, mastid, antennid) püstitamine; 116.11. teede, tänavate, väljakute katte muutmine ja äärekivide vahetus kõrgusmärke muutmata; 116.12. bussiooteplatvormide, tänava- ja kõnniteelõikude (pinnaga kuni 100 m2) ehitamine; 116.13. maaparandustööd; 116.14. väikesemahuliste ehitiste ja rajatiste lammutamine. 117. Ehitusluba ei ole vajalik kommunikatsioonide remondiks, kui sellega ei kaasne trasside asetuse muutus. 118. Ehitusluba ei ole vajalik ehitamise ajaks ehitusplatsile ajutiste ehitiste püstitamiseks, kui nende asukoht ja konstruktsioonid on ehitusprojektis näidatud. 119. Ehitusluba antakse kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. Ehitusloa saamise toiminguid võib teostada omaniku esindaja. 120. Ehitusloa saamiseks peab ehitise omanik esitama vallavalitsusele vormikohase taotluse. Taotlusele lisatakse: 120.1. uusehituse puhul ehituskrundi omandiõigust või hoonestusõigust tõendav dokument, krundi geodeetiline plaan, teatis ehitusgeoloogiliste/-geodeetiliste uurimistööde aruande üleandmise kohta Ehitusgeoloogia või Geodeesia Fondile, vallavalitsuse poolt kooskõlastatud ja tellija poolt kinnitatud ehitusprojekt; 120.2. olemasoleva ehitise puhul ehitise omandiõigust tõendav dokument, kasutusluba, vallavalitsuse poolt heakskiidetud ja tellija poolt kinnitatud ehitusprojekt; 120.3. andmed ehitustöövõtja kohta; 120.4. omanikujärelevalve kohustusleht; 120.5. ehitusloa eest tasumise kviitung. 121. Ehitusloa taotlemisel lammutustöödeks peab ehitise omanik esitama: 121.1. ehitise omandiõigust tõendava dokumendi; 121.2. asjassepuutuvate ametkondade (muinsuskaitse, keskkonnakaitse jt.) kooskõlastused; 121.3. lammutustööde projekti; 121.4. omanikujärelevalve kohustuslehe. 122. Vallavalitsus vastab ehitusloa taotlusele kahe nädala jooksul arvates komplektse taotlusmaterjali esitamise päevast. 123. Ehitusluba ei anta, kui: 123.1. ehitusprojekt ei vasta kehtivale detailplaneeringule või projekteerimistingimustele; 123.2. puudub seadusega ettenähtud omanikujärelevalve; 123.3. ehitusprojekt ei ole vallavalitsuses heaks kiidetud ja tellija poolt kinnitatud. 124. Vallavalitsusel on õigus ehitusluba tühistada, kui: 124.1. ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul arvates ehitusloa andmise päevast; 124.2. ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid; 124.3. ehitustöid ei tehta projektikohaselt, korduvalt rikutakse ehituseeskirju ja ei täideta ehitusjärelevalve teostaja ettekirjutusi või ehitusloaga määratud tingimusi. 125. Ehitusloaga määratakse: 125.1. ehituse lõpetamise tähtaeg; 125.2. ehitusjärelevalve teostaja. 126. Ehituse lõpetamise tähtaja möödumisel tuleb ehitise omanikul loa kehtivuse pikendamiseks esitada vastav taotlus koos põhjendusega. 127. Ehitusluba võib vallavalitsus pikendada ühe aasta kaupa. 128. Ehitusloa pikendamisest keeldumise korral (tehniliste tingimuste aegumine ja tehnilise järelevalve ettekirjutuste juhtudel) teatab vallavalitsus sellest kirjalikult koos keeldumise põhjusega. 11. peatükk. Ehitise kasutusluba 129. Ehitise kasutusluba on luba, mille vallavalitsus annab ehitusloa alusel projektikohaselt valminud ehitisele. 130. Ehitise kasutusluba antakse, kui: 130.1. ehitustööd on projektikohaselt lõpetatud; 130.2. ehitis on valla vastuvõtukomisjoni poolt üle vaadatud ja tunnistatud vastavaks tegevuse, tuleohutuse, tervisekaitse, loodushoiu ja teistele kehtivatele nõuetele; 130.3. ehitusdokumentatsioon on vallavalitsusele üle antud. 131. Ehitise võib kasutusloa alusel kasutusele võtta ka valminud osade kaupa, kui nii on määratud projektiga või kooskõlastatud vallavalitsusega. 132. Ehitist võib kasutama hakata pärast kasutusloa saamist vallavalitsuselt. 133. Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. 134. Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, tuleb vallavalitsuselt hankida uus kasutusluba. 135. Kasutusloa võib vallavalitsus ära võtta, kui: 135.1. ehitist ei kasutata sihipäraselt kasutusloas näidatud otstarbel; 135.2. ehitis on muutunud ohtlikuks inimestele, varale või looduskeskkonnale. 136. Kasutusloale kirjutab alla vallavalitsuse poolt volitatud isik. 12. peatükk. Kaevetööde luba 137. Kaevetöid teostatakse vallavolikogu poolt kehtestatud korras. 138. Kaevetööde luba ei nõuta projektikohaste vundamendi- ja muude süvendite kaevamisel, kui antud ehitusprojektile on vallavalitsus välja andnud ehitusloa ja projekti kooskõlastamisel ei ole seatud kaevetöid piiravaid tingimusi. 13. peatükk. Ehitamine 139. Ehitise omanik on kohustatud ehitustööde alustamisel krundile välja panema kogu ehituse ajaks plakati informatsiooniga ehitise omaniku, ehitusettevõtja, ehitusloa, ehitamise lõpetamise tähtaja ja ehituse otstarbe kohta. 140. Punktis 139 toodud nõude täitmine ei ole kohustuslik ühepereelamu, suvila, aiamaja, kasvuhoone, kuni kahe sõiduautokohaga garaai, väikehoone ja -rajatise, lihtsamate taluhoonete ehitamisel. 141. Ehitustöid võivad teha tegevuslitsentse omavad ettevõtjad, kes võivad teha ainult neid töid, mille tegemiseks on välja antud tegevuslitsents ja mille juhtimiseks on ettevõtjal vastava ala spetsialistid. 142. Ehitusettevõtja on kohustatud ehituse käiku dokumenteerima, ehitama projekti ja ehituseeskirjade kohaselt ning hoidma korras ehitise ja ehitusplatsi. 143. Ehitusettevõtja on kohustatud oma kulul likvideerima garantiiajal ilmnenud puudused. Ehitise garantiiaeg on vähemalt kaks aastat kasutusloa andmise hetkest. 144. Ühepereelamu, suvila, aiamaja, kasvuhoone, kuni kahe sõiduautokohaga garaai, väikehoone ja -rajatise, taluhoonete ehitustöid võivad enda tarbeks teha ja juhtida nende omanikud. 145. Ehitise ruumijaotuse muutmise eesmärgil teostatav seinte ja lagede ning muude konstruktsioonielementide, välja arvatud koormusvabad kergkonstruktsioonid, lammutamine, samuti uute ukseavade tegemine raudbetoon- ja kiviseintesse võib toimuda ehitise omaniku poolt vallavalitsusega kooskõlastatud ehitusprojekti kohaselt. 146. Korterite ümberehitamine, kui muudetakse korterite planeeringut uute avade lõhkumisega mittekandvatesse seintesse või kui lammutatakse mittekandvaid seinu, on lubatud ilma projektita, kuid kooskõlastatult vallavalitsusega. 147. Kui korteri ümberehitamisel muudetakse fassaade või ruumide otstarvet, tehakse kandekonstruktsioonidesse avasid, rajatakse suitsukorstnaid, ehitatakse tahke kütuse pliite, ahjusid, kaminaid, on nõutav projekti ja ehitusloa olemasolu. 148. Naaberkruntide vaheliste piiride ja tarade ehitamine peab toimuma naabritevahelisel kokkuleppel ja asjaõigusseaduse kohaselt (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 1996, 45, 848; 1997, 52, 833). 149. Ehitise omanik on kohustatud ehitustööde algusest teatama vallavalitsuse ehitusnõunikule vähemalt kolm päeva enne tööde alustamist. 150. Vallavalitsuse ehitusnõuniku ettekirjutuste täitmine on ehitise omanikule, omanikujärelevalve tegijale ja ehituse ettevõtjale kohustuslik. 151. Ehitamise ajal peab objektil olema vormikohane päevik, kuhu ehitaja ja ehitusjärelevalve vormistavad kohustuslikus korras kanded varjatud tööde ja konstruktsioonide etapiviisilise vastuvõtmise kohta. 152. Füüsilise isiku enda tarbeks ehitamisel ei ole ehitustööde päeviku olemasolu kohustuslik. 14. peatükk. Ehitusjärelevalve 153. Ehitusjärelevalvet teostab vallavalitsuse poolt ehitusloaga määratud litsentseeritud ehitusjärelevalve insener, kes ehitustegevust reguleerivate seaduste, eeskirjade ja käesoleva määruse sätete kohaselt: 153.1. korraldab ehitusprojektide kehtivatele seadustele ja normidele, detailplaneeringutele ja projekteerimistingimustele vastavuse kontrolli ja vastavalt vajadusele teeb või korraldab ehitusprojektide ekspertiise; 153.2. kontrollib ehitustööde tegijal tegevuslitsentsi olemasolu tema poolt teostatavateks töödeks ning nende juhtimiseks nõutava kvalifikatsiooniga spetsialistide olemasolu; 153.3. kontrollib ehitustöid. 154. Ehitusjärelevalvega seotud kulud kannab ehitise omanik, tasudes need vallavalitsusele. 155. Ehitusjärelevalve inseneril on õigus: 155.1. nõuda ehitusprojekti kontrollimiseks vajalikke andmeid; 155.2. pääseda takistamatult ehitusele ja selle juurde kuuluvale krundile ehitustööde kontrollimiseks; 155.3. teha ettekirjutusi ehitise omanikule või omanikujärelevalve teostajale ja ehitusettevõtjale, kui ehitis ei ole projektikohane, ei vasta ehitusnormidele või on muutunud avariiohtlikuks, ning määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks; 155.4. teha vallavalitsusele ettepanekuid ehitusloa peatamiseks või tühistamiseks. 156. Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise ehitamisel võib vallavalitsus jätta järelevalveinseneri määramata. 15. peatükk. Omanikujärelevalve 157. Ehitustööde pideva järelevalve teostamiseks on ehitise omanik kohustatud määrama kooskõlastatult vallavalitsusega omanikujärelevalve, kelle põhikohuseks on tagada ehitustööde vastavus ehitusnormidele ja -eeskirjadele, ehitusprojektile ning töövõtulepingule. 158. Omanikujärelevalve teostaja õigused, kohustused ja vastutuse sätestavad järelevalveleping ja vabariiklikud õigusaktid. 159. Ehitustööde tegemine ilma vallavalitsuses registreeritud omanikujärelevalveta on keelatud. Ehitise omanik on kohustatud omanikujärelevalve muutuse korral selle kooskõlastama vallavalitsusega. 160. Omanikujärelevalvet võib teostada ehitise omanikuga sõlmitud sellekohase lepingu olemasolul projekteerija või litsentseeritud järelevalveinsener. 161. Omanikujärelevalve teostaja ei tohi olla ametis ehituse töövõtja juures. 162. Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise ning rajatise puhul võib omanikujärelevalvet teostada ehitise omanik. 16. peatükk. Ehitise ülevaatus 163. Ehitise ülevaatuse korraldamiseks peab ehitise omanik esitama vallavalitsusele seitse kalendripäeva enne ülevaatuse toimumist alljärgnevad dokumendid: 163.1.ehitusloa; 163.2. ehitise mahamärkimise akti (uusehitusel); 163.3. ehitusprojekti; 163.4. ehituse täitedokumentatsiooni (ehitustööde päevik, kaetud tööde aktid); 163.5. eritööde vastuvõtuaktid ja seadmete ekspluatatsioonivõtu load; 163.6. vee-, kanalisatsiooni-, gaasitorustike ja teiste tehnovõrkude valdajate õiendid ja load energiaressursside kasutuse alustamiseks; 163.7. tehniliste seadmete ja süsteemide katsetuste aktid ja nende kasutusload. 164. Pärast esitatud dokumentide ülevaatust kooskõlastab vallavalitsuse ehitusnõunik ehitise omanikuga ülevaatuse aja ja kutsub kokku ülevaatuse komisjoni. 165. Ülevaatuse komisjoni koosseisu kuuluvad: esimees -- ehitise omanik või tema volitatud esindaja; liikmed -- omanikujärelevalve teostaja; -- ehituse peatöövõtja; -- projekteerija; -- ehitusjärelevalve insener; -- Riikliku Tervisekaitsetalituse esindaja; -- Tuletõrje- ja Päästeameti esindaja; -- maavalitsuse keskkonnaosakonna esindaja. 166. Vajadusel on vallavalitsuse ehitusnõunikul õigus kutsuda komisjoni tööst osa võtma teiste järelevalveasutuste esindajaid. 167. Ehitise ülevaatuse läbiviimisega seotud kulud kannab ehitise omanik. 168. Ehitise ülevaatuse komisjoni ülesandeks on tutvustada kinnitatud ehitusprojekti kohast ehitustööde valmimist ning ehitise vastavust ehitusmäärusele, -eeskirjadele ja normidele, samuti keskkonna-, tervisekaitse-, töökaitse-, tuleohutuse ning muudele ekspluatatsiooniohutuse nõuetele. 169. Pärast ülevaatusaktis toodud puuduste kõrvaldamist ja ehitusdokumentatsiooni üleandmist vallavalitsusele võib ehitise omanik taotleda vallavalitsuselt ehitisele kasutusloa. 17. peatükk. Ehituse dokumentatsiooni säilitamine 170. Ehitise omanik on kohustatud tagama kogu ehitusprojekti säilimise. 171. Vallavalitsus peab säilitama kogu ehitusprojekti ja ehitusega seotud dokumentatsiooni ehitise olemasolu jooksul. IV. KRUNDI JA EHITISE KORRASHOID JA KASUTAMINE 18. peatükk. Ehitise omaniku kohustused 172. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. 173. Ehitise omanik peab tagama ehitise kasutusloakohase kasutamise. 174. Ehitise omanik peab tagama ehitise kasutuse ja korrasoleku kontrollimiseks ehitusjärelevalve töötaja ja teiste valdkondade järelevalve teostajate juurdepääsu ehitisele ja ehitisega seotud dokumentatsioonile. 175. Ehitise andmete muutmisel ehitise ajal on ehitise omanik kohustatud informeerima vallavalitsust ja ehitusregistri pidajat muutunud andmetest. 176. Ehitise omanik on kohustatud lammutama omavolilise või ajutise ehitise ehitusjärelevalve ettekirjutusega määratud tähtajaks. 177. Kui ehitise omanik ei lammuta omavolilist või ajutist ehitist ehitusjärelevalve määratud tähtajaks, võib vallavalitsus korraldada selle lammutamise omaniku kulul. 178. Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab omanik või ehitusettevõtja avariiohu kohe kõrvaldama. 19. peatükk. Krundi ja ehitise korrashoiu nõuded 179. Maavalduse korrashoidu ehituskrundil ja sellega piirnevatel maaaladel (sõidu- ja kõnniteed) korraldab ehituskrundi omanik või õiguspärane valdaja valla heakorraeeskirjadega sätestatud ulatuses ja korras. 180. Ehituskrundil paiknevad materjalid peavad olema ladustatud ohutusnõudeid järgides. 181. Juurdepääsuteed peavad olema vabad ja kasutamiskõlblikus seisukorras. 182. Ehituskrundi tänavapiiril olevad puud, põõsad ja hekid peavad olema pügatud ning piirded korrastatud selliselt, et need ei takistaks liiklemist ega tekitaks ohtu möödujatele. 183. Krundil asuvat haljastust võib likvideerida vallavalitsuse kirjaliku loa alusel loas näidatud ulatuses. 184. Ehitisel peab olema korrastatud ja hooldatud välimus. Hoonete välisseinakate, uksed, aknad, karniisid, vihmaveetorud ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja nõuetekohaselt värvitud. 185. Ehitise algset värvitooni muuta, hoonele uue kujundusega välisuksi ja aknaid paigaldada või muul viisil nende välisilmet muuta võib ainult vallavalitsuse loal, mis antakse kinnitatud viimistluspassi, kujundusprojekti või kirjaliku nõusoleku vormis. 20. peatükk. Krundi ja ehitise korrashoiu järelevalve 186. Ehitise ja krundi korrashoiu järelevalvet teostab vallavalitsus. 187. Järelevalve teostajad võivad ehituskrundi ja ehitise õiguspäraselt valdajalt nõuda: 187.1. krundi ja ehitise kasutamise peatamist ja piiramist, kui nende kasutamine võib põhjustada ohtu inimesele või keskkonna seisundile; 187.2. ohtlike või risustavate materjalide ja ainete kõrvaldamist krundilt; 187.3. lagunenud, kasutusohtlike või loata ehitatud hoonete ja rajatiste likvideerimist (lammutamist, demonteerimist); 187.4. ehitise kasutusomaduste vastavusse viimist sellekohaste eeskirjade ja normidega. V. KINNISASJA SUNDVÕÕRANDAMINE 21. peatükk. Üldsätted 188. Kui üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega kitsendatakse senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab kohalik omavalitsus sellest kinnisasja omanikule tähitud kirjaga kahe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist. 189. Kinnisomandile võib planeeringute alusel seada kitsendusi: 189.1. detailplaneeringu kohustusega aladel -- kehtestatud detailplaneeringu alusel ja vastavalt seadustele; 189.2. detailplaneeringu kohustuseta aladel hajaasustuses -- kehtestatud üldplaneeringu alusel ja vastavalt seadustele. 190. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda käesoleva määruse punktis 188 nimetatud kitsendusest või detailplaneeringu tühistamisest tuleneva kahju õiglast ja kohest hüvitamist. Üldplaneeringust tulenevate kitsenduste puhul hüvitab kahju kohalik omavalitsus, detailplaneeringust tulenevate kitsenduste puhul kas kohalik omavalitsus või detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik. 191. Hüvituse suurus määratakse kinnisasja omaniku ja kahju hüvitamise kohustatud isiku kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab hüvituse suuruse kohus huvitatud isiku nõudel. 192. Kohalik omavalitsus on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel võõrandama kinnisasja kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga: 192.1. nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel; 192.2. piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks. 193. Üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist järgmistel eesmärkidel: 193.1. riigikaitse-, piirivalve-, politsei-, tolli-, kinnipidamisasutuste, tuletõrje- ja päästeteenistuse ehitiste rajamiseks või laiendamiseks; 193.2. energia tootmiseks, samuti energiaga varustamiseks vajalike ehitiste rajamiseks või laiendamiseks; 193.3. avalike sadamate ja lennuväljade ning teenindavate ehitiste rajamiseks või laiendamiseks; 193.4. maavarade kaevandamiseks; 193.5. liinide rajamiseks või laiendamiseks; 193.6. avalike õppe- ja kasvatus- ning ravi- ja hoolekandeasutuste rajamiseks või laiendamiseks; 193.7. avalike tänavate, teede ja väljakute rajamiseks või laiendamiseks; 193.8. ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste muutmiseks või kõrvaldamiseks, kui omanik ei ole seda antud tähtpäevaks teinud; 193.9. veekogudele, maastikulistele vaatamisväärsustele, kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuurimälestistele juurdepääsu loomiseks ning nimetatud objektide säilimise tagamiseks; 193.10. kultuuri- ja spordiväljakute, avalike supelrandade, turismimarsruutide, puhkeparkide rajamiseks ja laiendamiseks; 193.11. kalmistute rajamiseks ja laiendamiseks; 193.12. üldkasutatavate jäätmehoidlate ja jäätmekäitluseks vajalike ehitiste rajamiseks või laiendamiseks; 193.13. üldkasutatavate veehaarete, veehoidlate veega varustamiseks, kanalisatsiooniks ja vee puhastamiseks vajalike ehitiste rajamiseks või laiendamiseks; 193.14. muudel seaduses sätestatud juhtudel. 194. Kinnisasja omanik võib taotleda talle kuuluva kinnisasja võõrandamist riigi või kohaliku omavalitsuse poolt, kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutamist vastavalt senisele sihtotstarbele. 195. Kui eesmärk, milleks sundvõõrandamist taotletakse, on saavutatav muul lubataval viisil, ei ole sundvõõrandamine lubatud. VI. VASTUTUS EHITUSMÄÄRUSE NÕUETE RIKKUMISE EEST 22. peatükk. Vastutuse liigid ja karistused 196. Omavolilise ehitamise, hoonete ja rajatiste omavolilise ekspluatatsiooni võtmise, muude ehituseeskirjade, samuti hoonestuseeskirjade ja ehitusnormide rikkumise eest määratakse rahatrahv kuni 200 päevapalga ulatuses. 197. Tegutsemise eest ehitusalal vastavat tegevuslitsentsi omamata või litsentsi tingimusi rikkudes määratakse rahatrahv kuni 100 päevapalga ulatuses. 198. Ehituseeskirjade rikkumise peatamiseks või lõpetamiseks tehtud ehitusjärelevalve ametiisikute ettekirjutuste täitmata jätmise eest määratakse rahatrahv kuni 100 päevapalga ulatuses. 199. Käesoleva määruse järgi kuuluvad haldusvastutusele võtmisele haldusõiguserikkumise toime pannud füüsilised isikud. 200. Haldusõiguserikkumiste asja arutavad ehitusjärelevalve eest vastutav kohaliku omavalitsuse ametnik ja vallavalitsus. 201. Halduskaristuse määramise õigus on ehitusjärelevalve eest vastutaval kohaliku omavalitsuse ametnikul ja Lääne-Viru Maakohtul. 202. Haldusõiguserikkuja on kohustatud hüvitama haldusõiguserikkumisega tekitatud kahju. 203. Halduskaristuse määramine ei vabasta haldusõiguserikkujat kohustuse täitmisest, mille täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest teda karistati.