Kunda Linnavolikogu — Kunda linna ehitusmääruse kinnitamine — RTL, 18, 115

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113) paragrahvi 22 punktile 27 ning planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) paragrahvile 4 Kunda Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kunda linna ehitusmäärus vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub pärast Riigi Teataja Lisas avaldamist. Volikogu esimees Arvo VAINLO Kinnitatud Kunda Linnavolikogu 23. detsembri 1997. a. määrusega nr. 19 Kunda linna ehitusmäärus I. ÜLDEESKIRI 1. Käesoleva määruse ülesandeks on maa-alade planeerimise, ehitiste projekteerimise, ehitamise ja ehitiste kasutamise üldise korra sätestamine Kunda linna territooriumil. 2. Ehituskorraldust linnas suunab linnavolikogu ja viib ellu linnavalitsus. II. KUNDA LINNA PÄDEVUS, ÕIGUSED JA KOHUSTUSED EHITUSKORRALDUSE ALAL 3. Linnavolikogu õigused ja kohustused 3.1. Linna üldise ehituspoliitika väljatöötamine ja vastuvõtmine. 3.2. Linna planeerimis-, projekteerimis- ja ehituskorralduse alaste eeskirjade kehtestamine, muutmine ja tühistamine. 3.3. Ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeringu koostamise ajal kuni kaheks aastaks planeeringualal või selle osal. Ajutine ehituskeeld ei laiene ehitusluba omavatele ehitistele. 3.4. Üldplaneeringu algatamine, tühistamine ja kehtestamine. 3.5. Detailplaneeringu tühistamine. 3.6. Munitsipaalehitiste projektide algatamine ja kinnitamine vastavalt linnavalitsuse ettepanekutele. 4. Linnavalitsuse pädevus 4.1. Planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine. 4.2. Ettepanekute tegemine linna planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalaste normatiivdokumentide kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks. 4.3. Ehitus- ja projekteerimisalaste lubade, nõusolekute, kooskõlastuste ja tingimuste väljastamine, peatamine, tühistamine ja ennistamine. 4.4. Ehitusjärelevalve korraldamine ja ehitistele litsentseeritud järelevalveinseneri määramine. 4.5. Ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine. 4.6. Vajadusel ajutiste ja omavoliliste ehitiste likvideerimise korraldamine omanike kulul ning avariiohtlike ehitiste kõrvaldamise korraldamine. 4.7. Ehitusprojektide ja ehitistega seotud dokumentatsiooni säilitamine ehitiste olemasolu jooksul. 4.8. Detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine linnavolikogu nõusolekul. 4.9. Avalikkuse informeerimine kavatsetavatest üld- ja detailplaneeringutest kohalikus ja maakondlikus ajalehes vähemalt kord aastas. 4.10. Iga linnavalitsuse poolt algatatud planeeringu eesmärkide tutvustamine kohalikus ajalehes kuu aja jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. 4.11. Planeeringute koostamise korraldamine ja kooskõlastamine maavalitsuse, naabervaldade ja riigiorganitega. 4.12. Ajutise ehituskeelu teatavakstegemine tähitud kirjaga kinnisasja omanikele, keda ehituskeeld puudutab, kahe nädala jooksul alates ehituskeelu otsuse tegemise päevast. 4.13. Kehtestatud planeeringuga tutvumise ja koopiate omandamise võimaluse tagamine. 4.14. Kehtestatud üld- ja detailplaneeringute ülevaatamise ja volikogus kinnitatud ülevaatuse tulemuste esitamine maavalitsusele hiljemalt kuue kuu jooksul pärast volikogu korralisi valimisi. III. MAA-ALADE PLANEERIMINE 5. Üldplaneering 5.1. Üldplaneering on planeering, mis koostatakse linna territooriumi kohta. 5.2. Üldplaneeringu ülesanded on: -- territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine; -- kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ja sidumine territoriaal-majandusliku arenguga; -- väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimise tagamine ning kasutamistingimuste määratlemine; -- maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine; -- territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni; -- põhiliste teede ja tänavate, raudteede ja sadamate asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; -- põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine; -- puhke- ja virgestusalade määramine; -- ranna ja kalda ulatuse täpsustamine; -- kaitsealuste alade ja objektide ning nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus vastavalt kehtestatud kaitse-eeskirjadele või põhimäärusele ja vajadusel ettepanekute tegemine kaitse-eeskirjade või põhimääruse täpsustamiseks; -- vajadusel ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; -- vajadusel ettepanekute tegemine maakonnaplaneeringu muutmiseks. 5.3. Linna üldplaneeringu koostamise aluseks on linnavolikogu otsus. 5.4. Lähteandmed üldplaneeringu koostamiseks töötab välja linnavalitsus ja need kooskõlastatakse vajadusel enne avalikku väljapanekut naabervaldade, maavalitsuse ning riiklike inspektsioonidega. 5.5. Üldplaneeringu avalik väljapanek korraldatakse linnavalitsuses, väljapaneku kestvus on neli nädalat. Kohalikus ja maakondlikus ajalehes teatatakse avaliku väljapaneku koht, algus ja kestvus hiljemalt nädal aega enne avaliku väljapaneku algust. 5.6. Linnavalitsus kogub kõik kirjalikud arvamused ja ettepanekud üldplaneeringu kohta ning vastab kirjalikele ettepanekutele tähitud kirjaga nelja nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. 5.7. Avaliku väljapaneku tulemustest teatab linnavalitsus kohalikus ja maakondlikus ajalehes. Pärast linnavolikogu poolset heakskiitu korraldab linnavalitsus vajadusel üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu. 5.8. Avalikustamise ja avaliku arutelu tulemusel teeb linnavalitsus koos planeerijaga üldplaneeringusse vajalikud parandused ja täiendused ning linnavalitsus esitab üldplaneeringu kooskõlastamiseks riiklikele inspektsioonidele, naabervaldadele ning heakskiitmiseks maavalitsusele. 5.9. Üldplaneering loetakse kooskõlastatuks naabervaldadega, kui naabervallavalitsustest ei ole kolme nädala jooksul saabunud kirjalikke eriarvamusi. 6. Detailplaneering 6.1. Detailplaneering on planeering, mis koostatakse linna territooriumi väiksema osa kohta ja mis on projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse aluseks. 6.2. Detailplaneeringu võib algatada linnavalitsus või muu asjasthuvitatud isik. 6.3. Detailplaneeringuga määratakse: -- planeeritava ala kruntideks jaotamine; -- krundi ehitusõigus; -- tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; -- haljastus ja heakorrastus; -- ehitistevahelised kujad; -- tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus; -- keskkonnakaitse abinõud; -- maakasutuse ja ehitamise erinõuded kaitsealadel; -- vajadusel ettepanekud maa-alade ja objektide kaitse alla võtmiseks; -- olulisimad arhitektuurinõuded ehitistele; -- servituutide vajadus; -- muud seadustest tulenevad kinnisomandi kitsendused. 6.4. Linnavalitsus vaatab detailplaneeringu lähteandmed läbi ja otsustab nende avalikustamise ja tutvustuse kohalikus ajalehes. 6.5. Lähteandmete alusel koostatud detailplaneeringu vaatab läbi linnavalitsus, kes otsustab detailplaneeringu avalikustamise. 6.6. Detailplaneering kooskõlastatakse riigi vastavate ametite ja inspektsioonidega. 6.7. Detailplaneering pannakse linnavalitsuses välja tutvumiseks kaheks nädalaks. Kohalikus ja maakondlikus ajalehes teatatakse avaliku väljapaneku koht, algus ja kestvus hiljemalt nädal aega enne avaliku väljapaneku algust. 6.8. Linnavalitsus kogub kõik kirjalikud arvamused ja ettepanekud detailplaneeringu kohta ning esitab seisukohavõtu koos planeerija seisukohaga linnavolikogule. 6.9. Detailplaneeringuga võib teha ettepaneku kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. 6.10. Kui detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut, saadab linnavalitsus detailplaneeringu enne linnavolikogule esitamist järelevalvet teostavale maavalitsusele seisukoha võtmiseks. 6.11. Linnavalitsus võib sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse andmiseks kinnisasja omanikule või isikule, kes on huvitatud vastava maa-ala kohta planeeringu koostamisest. 6.12. Linnavalitsus võib nõuda detailplaneeringule illustreerivate jooniste ja makettide lisamist. 6.13. Kuni kolme ühepereelamu, suvila või aiamaja detailplaneeringu koostamisel üldplaneeringu alusel võib linnavalitsus kasutada lihtsustatud korda. 6.14. Lihtsustatud korra alusel koostatud detailplaneeringu puhul võib avaliku väljapaneku asendada planeeringuala kinnisasjade omanike kirjalike kooskõlastustega, rikkumata seejuures huvitatud isiku õigusi. Kooskõlastuste tulemused avalikustatakse kohalikus ajalehes ühe nädala jooksul pärast kõigi kooskõlastuste saavutamist. 6.15. Naaberkruntide piire võib muuta ilma detailplaneeringut koostamata, kui piiride muutmine ei too kaasa krundi ehitusõiguse ja seniste kasutamistingimuste muutmist ning toimub naabrite kokkuleppel. 7. Planeeringu kehtestamine, vaidlustamine, tühistamine ja planeerimisest tulenevate kahjude hüvitamine 7.1. Üldplaneeringu kehtestab linnavalitsuse ettepanekul linnavolikogu. 7.2. Detailplaneeringu kehtestab linnavolikogu nõusolekul linnavalitsus. 7.3. Üld- ja detailplaneeringu kehtestamisest teatatakse kohalikes ja maakondlikes teabevahendites. 7.4. Isikutel, kelle kirjalikke ettepanekuid avaliku väljapaneku ja järelevalve juures ei arvestatud, on õigus planeeringu kehtestamine vaidlustada kohtus ühe kuu jooksul alates planeeringu kehtestamisest teatamisest. 7.5. Üld- ja detailplaneeringu tühistab linnavolikogu, kuid mitte enne kui ühe kuu möödumisel tühistamise kavatsusest teatamisest. 7.6. Planeeringu tühistamise otsuse saadab linnavalitsus maavanemale ja riigi maakatastri pidajale. 7.7. Planeeringu tühistamine ei laiene ehitistele, millele on ehitusluba antud enne planeeringu tühistamist. 7.8. Kui üld- või detailplaneeringu kehtestamisega kitsendatakse senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab linnavalitsus sellest kinnisasja omanikule tähitud kirjaga kahe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist. 7.9. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda kitsendustest või detailplaneeringu tühistamisest tuleneva kahju hüvitamist linnavalitsuse poolt. 7.10. Linna planeeringust tulenevate kitsenduste puhul hüvitab kahju volikogu otsuse põhjal linnavalitsus või planeeringu tegemisest huvitatud isik. 7.11. Hüvitise suurus määratakse poolte kokkuleppel või kokkuleppe mittesaavutamise puhul kohtulahendi põhjal. 7.12. Üld- või detailplaneeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist seadustes ettenähtud alusel. IV. EHITUSLIK PROJEKTEERIMINE 8. Projekteerimise mõiste 8.1. Ehituslik projekteerimine hõlmab: -- projekteerimiseks vajalike tingimuste koostamist ja väljastamist; -- projektdokumentatsiooni koostamist; -- projektdokumentatsiooni ekspertiisi. 9. Projekteerimise algatamine 9.1. Kunda linna territooriumile ehitiste projekteerimise aluseks on kehtestatud detailplaneeringud. 9.2. Ehitusprojekti tellija informeerib linnavalitsust kirjalikult projekteerimise alustamisest, täpsustades projekteerimistingimuste vajaduse. 9.3. Munitsipaalehitiste projekteerimise algatamine ja projektide kinnitamine toimub linnavolikogu otsusega. 9.4. Vastutusrikaste ja unikaalsete ehitiste paremate arhitektuursete ja/või insenerlike lahenduste saamiseks võib linnavalitsus või ehitusprojekti tellija püstitada konkursi korraldamise nõude. 10. Projekteerimistingimuste väljastamise kord 10.1. Linnavalitsus võib välja anda Kunda linnapea kinnitusel kehtestatud detailplaneeringu nõudeid täpsustavaid projekteerimistingimusi. 10.2. Projekteerimistingimused väljastab linnavalitsus kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, hiljemalt nelja nädala jooksul alates taotluse esitamisest. 10.3. Projekteerimistingimuste väljaandmise eelduseks võib olla ka projekteerija koostatud eelprojekt. 10.4. Projekteerimistingimuste saamiseks esitab taotleja linnavalitsusele: -- taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks; -- maaomandust tõestava dokumendi; -- maa-ala geodeetilise plaani. 10.5. Projekteerimistingimused sisaldavad: -- maa-ala geodeetilist plaani, mis on koostatud maa omamise või kasutamise õiguse alusel; -- projekteerimiseks vajalikke tingimusi: arhitektuur-kujunduslikke, ehituslikke, tehnilisi, keskkonnakaitselisi ja õiguslikke; -- projekti kooskõlastuste loetelu. 10.6. Väljastatud projekteerimistingimused kehtivad alates nende väljaandmise kuupäevast kaks aastat ja nende kehtivust võib linnavalitsus pikendada kuni ühe aasta võrra. 11. Ehitiste projektide koostamine ja ekspertiis 11.1. Ehitusprojekt peab vastama kehtivate projekteerimist ja ehitamist käsitlevate seaduslike aktide, määruste ja normide nõuetele. 11.2. Kõrgharidusega arhitekt ja ehitusinsener võivad iseseisvalt ja omal vastutusel teha või juhtida oma erialal arhitektuurseid või ehituslikke projekteerimistöid. 11.3. Ühepereelamut, taluhooneid, suvilat, aiamaja, kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisvat garaai ning muid lihtsaid ja väikesemahulisi ehitisi võivad enda tarbeks projekteerida ka erihariduseta isikud ühekordse projekteerimisloa alusel. 11.4. Ühekordset projekteerimisluba ei anta järgmistel juhtudel: -- hoone on kavandatud enam kui kahekorruselisena; -- hoone konstruktiivne ava on suurem kui 6 m. 11.5. Ühekordse projekteerimisloa taotlemiseks tuleb esitada linnavalitsusele avaldus ja kavandatava ehitise eskiisprojekt mõõdus 1:100 (1:50), mille koosseisu kuuluvad: -- kõik plaanid; -- kõik vaated; -- vähemalt üks lõige treppide kohalt; -- asendiplaan mõõtkavas 1:500. 11.6. Linnavalitsus vaatab eskiisprojekti läbi, kaasates vajadusel läbivaatamisse kõrgharidusega arhitekti või ehitusinseneri. 11.7. Linnavalitsus keeldub ühekordse projekteerimisloa andmisest, kui eskiisi läbivaatamisel on tehtud kindlaks, et esitatud eskiis on ebaprofessionaalne. Sellisel juhul nõuab linnavalitsus, et ehitusprojekti koostaks kõrgharidusega arhitekt. 11.8. Vastus ühekordse projekteerimisloa taotlusele antakse ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamise päevast. Kui avalduse esitaja ei saa selle tähtaja möödumisel vastust, võib ta alustada projekteerimist. 11.9. Ehitusprojekt koostatakse mõõdus 1:50, selle koosseisus peavad olema: -- vundamentide plaan; -- kõigi korruste plaanid koos olulisemate tehniliste seadmete paigutusega; -- kõik vaated; -- iseloomulikud lõiked ja detailid; -- asendiplaan mõõdus 1:500 koos tehnovõrkude põhimõttelise lahendusega, sette- ja kogumiskaevude ning kaevu asukoha äranäitamisega; -- seletuskiri koos maaomandi dokumentide, projekteerimistingimuste ja lähtematerjalidega; -- ehitise kasutamis- ja hooldamisjuhend. 11.10. Joonistel peavad olema arusaadavalt näidatud kasutatavad konstruktsioonid ja materjalid ning tuleohutuse tagamise ja keskkonnakaitse abinõud. 11.11. Ühekordse projekteerimisloa alusel koostatud ehitusprojektile tehakse arhitektuurne ja konstruktiivne ekspertiis. Linnavalitsus võib loobuda ekspertiisinõudest järgmiste ehitiste puhul: -- eraldiseisev saun; -- kasvuhoone; -- kuur või muu majandushoone. 11.12. Ekspertiisi tohivad teha vähemalt 5-aastase praktikaga kõrgharidusega arhitektid või ehitusinsenerid. Ekspertiisi tegemisega seotud kulud kannab ühekordse projekteerimisloa alusel tehtud projekti koostaja. V. EHITAMISE KORD 12. Ehitamine. Ehitamise õigus 12.1. Ehitis on hoone või rajatis. 12.2. Hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumidega ehitis. 12.3. Rajatis on on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone. 12.4. Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis, mis likvideeritakse linnavalitsuse poolt määratud ja ehitusloas näidatud tähtajaks. 12.5. Omavoliline ehitis on ilma ehitusloata püstitatud ehitis, välja arvatud väikehoone. 12.6. Väikehooneks loetakse kuni 12-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga ühekordset keldrita hoonet, mida ei kasutata elamiseks ja millel ei ole tehnilisi või avalikke funktsioone. 12.7. Ehitamiseks loetakse: -- ehitise püstitamist maa peale ja maapõue; -- ehitise laiendamist juurde-, peale- või allaehitamise teel; -- ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsioonilist muutmist; -- tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid; -- ehitise lammutamist. 12.8. Ehitamise õiguse annab ehitusprojekti alusel linnavalitsuse poolt väljastatud ehitusluba, mis väljastatakse kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. 12.9. Ehitusloa saamiseks peab omanik või hoonestaja esitama linnavalitsusele loataotluse, millele lisatakse: -- uusehituse puhul ehituskrundi omandi- või hoonestusõigust tõendav dokument, krundimõõdistuse dokumendid, ehitusprojekt; -- ehitise ümberehitamise ja lammutuse puhul ehitise omandi- või hoonestusõigust tõendav dokument, ehitusprojekt. 12.10. Linnavalitsus vastab loataotlusele kahe nädala jooksul arvates taotluse esitamise päevast. 12.11. Ehitise omanik teatab ehituse alustamisest linnavalitsusele vähemalt kolm tööpäeva enne ehitustööde algust. 12.12. Väikehoonet võib linnavalitsuse kirjalikul nõusolekul ehitada ilma ehitusprojekti, ehitusloa, kasutusloa ja ehitusjärelevalveta. 12.13. Tegevusluba antakse ettevõtjale nendeks ehitustöödeks, mille juhtimiseks on ettevõtjal vastava ehituseriala litsentseeritud spetsialist. 12.14. Ühepereelamu, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisva garaai ehitustöid võivad enda tarbeks linnavalitsuse kirjalikul nõusolekul teha ja juhtida nende omanikud. 12.15. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud vastavalt kehtestatud nõuetele nii, et see ei tekitaks inim-, keskkonna- ja omandikahjustusi. 13. Ehitusjärelevalve 13.1. Ehitusjärelevalve teostamiseks määrab linnavalitsus igale ehitusele litsentseeritud järelevalveinseneri. 13.2. Järelevalveinseneril on õigus: -- nõuda ehitusprojekti kontrollimiseks vajalikke andmeid; -- pääseda takistamatult ehitisele ja selle juurde kuuluvale krundile ehitustööde kontrollimiseks; -- teha ettekirjutusi ehitise omanikule või ehitusettevõtjale, kui ehitis ei ole projektikohane, ei vasta ehitusnormidele või on muutunud avariiohtlikuks, ning määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks; -- teha linnavalitsusele ettepanek ehitusloa peatamiseks või tühistamiseks, kui ehitise omanik või ehitusettevõtja ei täida tema ettekirjutisi. 13.3. Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise ehitamisel võib linnavalitsus jätta järelevalveinseneri määramata. 13.4. Ehitusjärelevalve teostamisega seotud kulud kannab ehitise omanik. 13.5. Päästeameti, tervise-, keskkonna- ja töökaitse ning teiste valdkondade järelevalve peab informeerima linnavalitsust ehitusel teostatud järelevalve tulemustest. 14. Ehitise omaniku ja ehitusettevõtja kohustused 14.1. Ehitise omanik on kohustatud tagama omanikujärelevalve ehitamise üle. 14.2. Omanikujärelevalvet teostatakse kogu ehitusaja jooksul, alates ehituse alustamisest kuni ehitisele kasutusloa saamiseni. 14.3. Omanikujärelevalvet võib teostada ehitise projekteerija või litsentseeritud järelevalveinsener. 14.4. Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise ehitamisel võib omanikujärelevalvet teostada selle omanik. 14.5. Omanikujärelevalve teostaja määratakse ehitise omaniku ja linnavalitsuse kokkuleppel. 14.6. Ehitise omanik peab täitma järelevalveinseneri ettekirjutusi. Vastasel juhul tühistatakse ehitus- või kasutusluba. 14.7. Ajutiste või omavoliliste ehitiste omanikud on kohustatud ehitised likvideerima linnavalitsuse poolt määratud tähtajaks omal kulul. 14.8. Ehitise omanik on kohustatud tagama kogu ehitusprojekti ja täitedokumentatsiooni säilitamise. 14.9. Omanikud peavad oma hooned ja rajatised hoidma korras ning täitma «Kunda linna korra eeskirjades» toodud nõudeid või korrastama linnavalitsuse poolt määratud tähtajaks. 14.10. Ehitusettevõtja on kohustatud tagama: -- ehitamise käigu dokumenteerimise; -- projektikohase ehitamise; -- standarditele ja tehnilistele nõuetele vastavate ehitusmaterjalide ja -toodete kasutamise; -- ehitustööde kvaliteedi; -- ehitise ja ehitusplatsi korrashoiu ja ohutuse. 14.11. Ehitusettevõtja on kohustatud hüvitama tema süül ehitise omanikule tekitatud kahju. 14.12. Ehitusettevõtja ja ehitise omaniku õigused ja kohustused, ehitise valmimise ja omanikule üleandmise kord ning ehitustööde vastutavad juhid määratakse ehituse tööettevõtulepinguga. 15. Ehitiste kasutuselevõtmine 15.1. Ehitisi võib kasutusele võtta ainult linnavalitsuse poolt väljastatava kasutusloa alusel. 15.2. Kasutusluba antakse ehitusloa alusel projektikohaselt valminud ehitistele. 15.3. Kasutusluba antakse pärast ehitise ülevaatust ehitise ülevaatuskomisjoni ettepaneku alusel. 15.4. Kasutusloa saanud ehitisel on vähemalt kaheaastane garantiiaeg. Garantiiajal ilmsiks tulnud projekteerimis- või ehitusvead kõrvaldab projekteerija või ehitaja omal kulul ehitise omanikuga kokkulepitud tähtajaks. 15.5. Kui projekteerimis- või ehitusvead ei ole kõrvaldatud kokkulepitud tähtajaks või tähtaja suhtes kokkulepet ei saavutatud, kõrvaldatakse need ehitaja või projekteerija kulul. 15.6. Ehitise omanik võib nõuda tekitatud kahju hüvitamist kohtulahendi põhjal. 15.7. Ehitise võib kasutusloa alusel kasutusele võtta ka valminud osade kaupa. 15.8. Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. 15.9. Ehitise või selle osa kasutusala muutmiseks, kui see ei too kaasa täiendavaid ehitustöid, tuleb linnavalitsuselt hankida uus kasutusluba. VI. EHITAMISEGA SEOTUD LUBADE VÄLJASTAMINE 16. Ehitiste rajamiseks, laienduseks, rekonstrueerimiseks/renoveerimiseks, restaureerimiseks, lammutuseks, kasutuselevõtuks ning kaeve- ja kõrghaljastustöödeks peab ehitise omanik või valdaja võtma linnavalitsuselt vastava loa. 17. Linnavalitsus väljastab järgmisi lube: -- projekteerimisluba; -- ehitusluba; -- ehitiste kasutusluba; -- kaevamisluba; -- lammutusluba; -- haljastustööde luba; -- ehitusgeoloogiliste uurimistööde luba. VII. LÕPPSÄTTED 18. Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsiplinaarkaristuse.