Kiili Vallavolikogu — Kiili valla arengukava 2004-2015 vastuvõtmine — KO, 131, 1337

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 68, 407; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 22 lõike 1 punkti 7 alusel. 1. Võtta vastu Kiili valla arengukava 2004–2015 (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Kiili Vallavolikogu 12. septembri 2000. a määrusega nr 9 vastu võetud Kiili valla arengukava 2000–2005. 3. Saata määrus Riigikantseleile avaldamiseks. 4. Määrus jõustub 1. juunil 2004. a. Volikogu esimees Toomas VÄLJATAGA Kiili Vallavolikogu 11. mai 2004. a määruse nr 15 lisa KIILI VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2004–2015 Lühikokkuvõte Käesolev Kiili valla arengukava on koostatud aastateks 2004–2015. Arengukava koostamisel osalesid vallavalitsuse töötajad, allasutuste juhid, perearst, kinnisvarahooldusfirma juht, Kiili Lehe toimetaja; korraldati ka mitmeid avalikke arutelusid (ettevõtjate esindajatega, külaliikumise eestseisjatega) n.ö vallavanema ajutrustiga ning vallaelanikega. Arengukava koostamise meeskond analüüsis põhjalikult kõiki ettepanekuid ja tegi asjakohased täiendused. Kiili valla arengukava on sisendiks maakondlikule arengukavale, millest omakorda juhindub riiklik arengukava (vt. joonis 1: Kiili valla arengukava loogika). Valla arengukava on aluseks allasutustele oma tulevikuplaanide täpsustamisel ja külade arengukavade koostamisel. Üldises arengukavas sätestatud põhimõtetest lähtuvad ka muud kohalikule omavalitsusele kohustuslikud kavad.

Joonis 1. Kiili valla arengukava loogika Valla arengukava esimesest peatükist leiate tagasivaate Kiili ajalukku, ülevaate siin tegutsevate haridus- ja kultuuriasutuste tööst ning valla tegevusvaldkondadest. Arengukava uuendamist alustati eelmise arengukava analüüsist – mis sai saavutatud, mis jäi tegemata ja mida seekord arengukava koostamisel teistmoodi teha. Seejärel analüüsiti meeskonnatööna väliskeskkonna olulisi mõjusid ning jõuti järeldusele, et Kiili vald sõltub paljuski väljastpoolt tulevatest mõjuritest – nii poliitikute kokkulepetest, Euroopa Liidu majandushoobadest, elanikkonna aktiivsusest jms. SWOT-analüüsi tulemused näitasid, et Kiili vallal on aga ka palju tugevaid külgi, mida saab oma eesmärkide nimel ära kasutada. Samas ei tohiks uute sihtide seadmisel unustada nõrku külgi, mis vajavad erilist tähelepanu. Kümne aasta pärast näeb Kiili vald ennast inimsõbraliku elukeskkonnana, kus on välja arendatud infrastruktuur, loodud koostöösidemete võrgustik ning toimib aktiivne külaelu. Selleks, et kirjeldatud tulevikunägemust saavutada, peab iga vallaelanik elukeskkonna kujundamisse andma oma panuse. Arengukavas püstitatakse konkreetsed eesmärgid aastaks 2006, millega määratletakse ühtlasi eelseisva perioodi tegevuskava. Püstitatakse ka pikemaajalised eesmärgid (aastaks 2010), mis täpsustuvad järgmise arengukava koostamise käigus. Kiili valla suurimaks proovikiviks järgmistel aastatel saab avaliku teenuse vastavusse viimine kiiresti kasvava rahvastiku nõudmistega. Selleks panustatakse lähiaastatel konkurentsivõimelisele haridusele, infrastruktuuri nüüdisajastamisele, turvalisusele ja vaba aja sisustamisele, täiendavate finantsvahendite kaasamisele, IT-võimaluste ja koostöösuhete arendamisele, mainekujundusele, teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele, valla töötajate motiveerimisele ja koolitamisele. Arengukava täpsustatakse kord aastas ning see kinnitatakse igal aastal oktoobrikuu lõpuks. Arengukava koostamise meeskond tänab kõiki, kes panustasid selle dokumendi valmimisse ja loodab, et püstitatud eesmärgid saavutatakse ühise jõupingutuse tulemusena. 20. märtsil 2004 1. Kiili vald eile ja täna 1.1. Kiili valla ajalugu ja kujunemine 2554 elanikuga 100,4 km2 paiknev väike, ent toimekas Kiili vald asub Tallinnast lõuna pool, Ülemiste järve taga, Tartu ja Viljandi maantee vahel. Valda läbivaks teljeks on Viljandi–Rapla maanteelt lähtuv Kiili–Nabala–Tuhala tee. Kiili valla naabriteks on idas Rae, lõunas Kose ning läänes Saku vald. Vallakeskuseks on Kiili alevik. Vallas on 15 küla, millest suuremad on Luige, Nabala, Sausti, Paekna ja Vaela. 1219. aastal tungis Taani kuningas Valdemar II laevastikuga Eestimaa randa ja asus rajama uut kindlustatud Taani linna – Tallinna1. Taani mungad aga hakkasid vallutatud aladel elavaid inimesi ristiusku pöörama. Ristitute kohta peeti arvet, seda nimekirja tuntakse Taani hindamisraamatu nime all. 1 Ajaloolise ülevaate koostamisel on kasutatud koduloouurijate Koidula Ameerikase ja Julius Põldmäe materjale. Tollase Ocriealae (hiljem Pühale Georgile pühendatud kiriku järgi Jüri nime saanud kihelkond) muinaskihelkonna küladest on kirja pandud praeguse Kiili valla maadel 12 küla, mille kõigi lääniisandaks oli kuningas ise. 1726. a adramaarevisjonis märgitakse Kurna mõisa valdustena kolme küla: Moisaküll (Mõisaküla), Waila ja Saery (Saire), kokku 7 adramaad ja 172 hinge. Siinse piirkonna kolmest mõisast on kirjalike andmete põhjal vanim Kurna (esmamainimine 1384), järgnevad Sausti e. Kaarepere (1453) ja Nabala (1475). 1889. a võeti vastu seadus mõisavaldade ühendamiseks, mille põhjal kaks aastat hiljem ühendati Mõigu, Lehmja, Peebo, Nabala ja Kurna mõis Kurna vallaks. 1919. a eraldus ja sai omaette haldusüksuseks Nabala vald. 1934. a andmetel elas 127 km2 suuruse Kurna valla 293 talundis 1600 ja 75 km2 suuruse Nabala valla 179 talundis 915 inimest. 1. aprillil 1939 liideti Kurna, Nabala ja Saku suureks Tõdva vallaks, mis 1940. a nimetati nõukogude võimu poolt külanõukoguks, Saksa ajal (1941–1944) taas vallaks. 1945. aastal moodustati Tõdva vallast Kurna, Nabala ja Saku külanõukogu, 1950. a aga liideti Kurna ja Nabala üheks külanõukoguks. 1963. a lisati ka Saku ja Kurtna ning sündis umbes 250 km2 pindalaga Saku külanõukogu keskusega samanimelises asulas. 1950–1951 koondusid Kurna pisikolhoosid Kiir, Nõukogude Eesti, Looming ja Rahva Võit viimase nime alla. 1965. a ühines Rahva Võidu kolhoosiga Nabala külanõukogus asuv vahepeal Külvajaks ümber nimetatud Bolševiku kolhoos ja kaks aastat hiljem ka Terase kolhoos. Selle tulemusena suurenenud Rahva Võit oli tugev ja eesrindlik majand, mille Kiili asulas paikneva keskuse ümber tekkis elujõuline kooslus. Tõeline rahva võit saabus aga uuel ärkamisajal, 1980. aastate lõpul, ja siis kerkis päevakorda ka Kiili valla moodustamine, mis sai teoks valitsuse määrusega 22. juulil 1993.

Joonis 2. Kiili valla paiknemine 1.2. Kiili vald uue aastatuhande alguses Kiili vald on tänaseks saanud kümneaastaseks. Oma lühikese eksisteerimisaja jooksul on läbi tehtud kiire areng. Rahvastikuregistri andmetel elab 2004. aasta 1. jaanuari seisuga Kiili vallas 2554 elanikku, s.o peaaegu tuhat inimest rohkem kui kümme aastat tagasi. Paljuski mängib rahvaarvu kiire kasvu juures rolli valla soodne asukoht pealinna külje all. Tabel 1. Kiili valla rahvaarv külade lõikes Rahvaarv 01.01.2000 (kohalolev) Rahvaarv 01.01.2004 (registris) Arusta küla 20 20 Kangru küla 33 46 Kurevere küla 18 18 Luige küla 366 619 Lähtse küla 68 66 Metsanurga küla 24 18 Mõisaküla 84 122 Nabala küla 151 154 Paekna küla 133 151 Piissoo küla 35 32 Sausti küla 97 99 Sookaera küla 21 25 Sõgula küla 32 33 Sõmeru küla 41 28 Vaela küla 90 80 Kiili alevik 939 1043 Kokku 2152 2554 2000. a rahvaarv sisaldab ka neid vallaelanikke, kes ei olnud ennast valda sisse kirjutanud (kohalolev); 2004. a rahvaarv sisaldab ainult registreeritud elanikke. Elanike arvu kõige suurem kasv on toimunud Luige külas, kus vallaelanikeks on end registreerinud inimesed, kes on varasema suvila elumajadeks ümber ehitanud). Kiili valla territooriumil on kokku 908 nõukogudeaegset suvilat, millest 154 kasutatakse praegu aastaringse elukohana (vt. lisa 2: Kiili valla suvilapiirkonnad). Suuremad ehituspiirkonnad on veel Kiili alevik, Kangru küla ning Mõisaküla, kus elanike arv stabiilselt suureneb. Ka Rätsepa maaüksusele Lähtse külas on esitatud taotlusi projekteerimistingimuste saamiseks, s.t 2004. aasta kevadel on oodata elanikkonna juurdekasvu ka Lähtse külas. Viimase kümne aasta jooksul on algatatud üle 90 detailplaneeringu, mis annab kokku ca 800 elamukrunti (vt. lisa 4: Info Kiili valla maakorralduse kohta). Aastatel 2000–2003 on väljastatud 190 ehitusluba. Ehitusloa saanutest on ennast Kiili valla elanikuks registreerinud 92 leibkonda. Järgmise paari aasta jooksul on näha, millist mõju avaldab sündimusele 2004. aastast kehtima hakanud vanemahüvitise seadus. Eelpool kirjeldatud trende arvesse võttes prognoosivad arengukava koostajad aastaks 2015 Kiili valla elanike arvuks 5000. Valla territooriumil tegutseb 133 ettevõtet, neist 70 lööb kaasa vallaelu kujundamisel (vt. lisa 6: Kiili valla firmade kontaktandmed). 2004. a veebruaris premeeriti suurima maksumaksjana AS-i Estko. Probleem on selles, et mõnes Kiili valla territooriumil tegutsevas ettevõttes ei tööta ühtegi vallaelanikku, seega jääb vallal ettevõtlusest osaliselt kasu saamata. Samas tuleb vallal kindlustada infrastruktuuri vastavus ettevõtjate nõudmistele. Kiili valla eelarve tuludepool on aasta-aastalt kasvanud. 2003. aastal jäi maade müügist saadud tulu prognoositust väiksemaks. Üksikisiku tulumaksu laekus sarnaselt ülemöödunud aastaga ca 20% rohkem kui eelnenud aastal. Tabel 2: Valla eelarve tulud 1999 2000 2001 2002 2003 Eelarve maht (tulud) (tuhat kr) 9836,8 12 153,6 15 553,3 23 486,7 20 993,9 Eelarve maht ühe elaniku kohta (kr) 5381 6482 8101 11 052 8220 Suuremad tuluallikad Üksikisiku tulumaks (tuhat kr) 5223,2 5739,1 6859,1 8735,9 11 051,7 Maamaks (tuhat kr) 666,1 757,7 750,7 829,4 1072,6 Eraldised riigieelarvest (tuhat kr) 2841,6 2551,7 2990,8 3796,1 4623,3 Maade müük (tuhat kr) 358,0 2033,5 3207,7 7908,9 1394,2 * Selleks, et võrrelda erinevate aastate eelarvemahtu, on 1999. ja 2000. a eelarve tuludele lisatud riigilt saadud eraldised õpetajatele (alates 2001. aastast on juba eelarves sees) * Kuna 2003. aastast alates ei näidata aasta alguse rahaliste vahendite jääki enam tuluna, vaid kajastatakse finantseerimistehingutes, on ka varasemate aastate eelarvetuludest vastavad summad lahutatud. Aasta-aastalt on kasvanud ka üksikisiku tulumaks elaniku kohta (vt tabel 3). Tabel 3. Üksikisiku tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta (krooni) 1999 2000 2001 2002 2003 2857 3061 3572 4111 4327 Võrreldes teiste Tallinna ümbritsevate valdadega, on üksikisiku tulumaks elaniku kohta isegi kuni 2000 krooni väiksem (vt. joonis 3).

Joonis 3. Üksikisiku tulumaksu laekumine elaniku kohta (kasutatud Maksu- ja Tolliameti, Rahvastikuregistri, Kiili valla ja Saku valla registri ning Statistikaameti andmeid) Kuigi valda on juurde kolinud palju maksujõulisi elanikke, ei saa unustada toimetulekuraskustes peresid (vt lisa 5: Sotsiaaltoetuste rahalised vahendid aastatel 2001–2003). Valla sotsiaalhoolekande eesmärgiks on aidata inimesi, kes endaga toime ei tule, olgu see siis tingitud lühi- või pikaajalistest teguritest. Kiili valda teenindab Saku konstaablijaoskond, mis kuulub Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna koosseisu. Kiili vallal on oma konstaabel, kes allub Saku konstaablijaoskonna juhtivkonstaablile. Statistika näitab, et viimasel kahel aastal on kuritegevuse olukord olnud enam-vähem muutumatu. Varavastaste varguste hulk moodustab ka jätkuvalt rohkem kui poole. 2002. a pandi Kiili valla territooriumil toime kokku 64 süütegu, neist salajasi vargusi (ehk varavastaseid süütegusid) oli 34. Ülejäänud registreeritud juhtumit liigitatakse väärtegudeks; need on kodanikelt saabunud avaldused koerte ja kasside kohta, kodurahu rikkumine, liiklusnõuete rikkumine. Tervisekahjustusi registreeriti 2002. a ühel korral. 2003. a pandi toime 60 süütegu, millest salajasi vargusi oli 34. Tervisekahjustusi tekitati aastal 2003. a kahel korral enam, st 3 korda. 2004. a esimese kvartali lõpuks on kokku registreeritud 14 süüteojuhtumit, 11 neist on salajased vargused. Arvestades tervet Lääne-Harju territooriumi, on Kiili vald kuritegevuse tasemelt üks madalamaid. Kiili valla konstaabli sõnum vallarahvale on: olge ise hoolsad valvamaks oma vara, paha ei tee, kui valvate ühe silmaga ka naabri vara. Käivitunud on Kiili kooli rekonstrueerimis- ja juurdeehitusprojekt, samuti on algust tehtud Kiili lasteaia juurdeehituse projekteerimistöödega. 2003. a liitus Kiili vald Vääna jõe valgala kanalisatsioonivõrgu rajamise konsortsiumiga. Plaanide kohaselt peaks valla reovee võrgustik saama renoveeritud aastaks 2007. Kiili valla teede peamiseks puuduseks on nende halb seisund (vt. Lisa 3. Ülevaade Kiili valla teedest ja tänavatest ning riigi maanteedest). Valdav osa teedest Kiili vallas on riigi maanteed, mille teehoidu korraldab Harju Teedevalitsuse Kanama Teemeistri punkt. Kohalike maanteede hooldust korraldab vallavalitsus. Kiili valla tänavate struktuur ja läbilaskevõime on sõltuvalt liikluse intensiivsusest rahuldav, tänavate seisund aga peamiselt mitterahuldav. 2004. a suvel läheb kapitaalremonti Kiili kauplus. Vallal on tihedad koostöösidemed Harju maavalitsusega. Osaletakse Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevuses. Pidev koostöö käib naabervaldadega ja ka teiste kohalike omavalitsustega üle Eesti. Kiili vallal on pikaajalised sõprussidemed Askola vallaga Soomes. 2004. aasta alguses loodi kontaktid Melhusi vallaga Norras. Vallas tegutsevate haridus- ja kultuuriasutuste lühiülevaate leiab käesoleva peatüki alalõikudest 1.3–1.7. Täiendava info saamiseks vaata ka lisasid 1–6: Lisa 1. Kiili valla rahvastik aastatel 1994–2003 Lisa 2. Kiili valla suvilapiirkonnad Lisa 3. Ülevaade Kiili valla teedest ja tänavatest ning riigi maanteedest Lisa 4. Kiili valla eelarve kulud aastatel 1999–2003 Lisa 5. Info Kiili valla maakorralduse kohta Lisa 6. Sotsiaaltoetuste rahalised vahendid aastatel 2001–2003 Lisa 7. Kiili valla territooriumil tegutsevad ettevõtted 1.3. Kiili Kool Kiili Kooli (edaspidi KK) teeninduspiirkonnas antakse lastele kooliharidust alates 1858. aastast, mil alustati ühe õpetajaga ühes klassitoas. Õpilasi võis olla tosin. 1918. a kolis kool Sausti mõisahoonesse ja tegutses seal 1968. aastani, mil valmis nüüdne koolihoone. Aja jooksul lisandus klasse ja kooliaastaid, kuni 1990. a nimetati Sausti 9-klassiline kool Sausti keskkooliks ning 1995. a Kiili Kooliks. KK-s õpib 2004. a alguse seisuga 343 õpilast. Viimastel aastatel aktiviseerunud elamuehitust arvestades võib prognoosida õpilaste arvu järsku suurenemist lähiaastatel (aastaks 2010 võib see ulatuda 550-ni). Tabel 4. Õpilaste arv KK-s õppeaasta alguse seisuga 1999 2000 2001 2002 2003 Õpilaste arv 348 342 339 338 341 KK lõpetajate riigieksamite tulemused on valdavalt olnud riigi keskmisel tasemel, bioloogia ja inglise keel üle keskmise. Kõrgkooli suundujate protsent on olnud aastati erinev: Tabel 5: KK lõpetajate jätkamine kõrgkoolis 1999 2000 2001 2002 2003 % lõpetanutest 23% 60% 46,15% 37 36 Veebruaris 2004 töötab KK-s 29 õpetajat, neist osalise tööajaga 9. Kõrgpedagoogilise haridusega on 79,3% õpetajatest. Õpetajate jagunemine vanuserühmadesse: kuni 29-a – 7 30–39-a – 7 40–49-a – 3 50-a ja enam – 12 KK-s tegutsevad järgmised ringid: korvpall, jalgpall, kergejõustik, võimlemisring, näitering, koorid, tantsuring, arvutiring, naharing, fotoring, kodutütred ja noorkotkad. Ringides osaleb üle 170 õpilase. KK juures tegutseb ka eraalgatuslik laste laulustuudio. Paljud õpilased leiavad pärast tunde rakendust Kiili Kunstide Koolis. Õpilasi toitlustab kooli söökla, mille kapitaalremont lõppes 2001. a talvel. Teistest valla küladest sõidutab lapsed kooli valla koolibuss. Palju lapsi käib huviringides ja trennides Tallinnas, ühistranspordikulu hüvitab vald. KK hoone on amortiseerunud ning koolis valitseb suur ruumipuudus. Seda probleemi aitab lahendada käivitatud kooli rekonstrueerimis- ja juurdeehitusprojekt, mis peaks realiseeruma aastaks 2006. 1.4. Kiili lasteaed Kiili lasteaed tegutseb oma praegustes ruumides alates 13. veebruarist 1973. Tollase kolhoosikeskuse lasteaiaks planeeritud hoone on kiiresti areneva Kiili valla laste arvu juures väikeseks jäänud. Kiili lasteaias on 74 lasteaiakohta, vaja oleks aga kaks korda rohkem. 2004. aasta 1. jaanuari seisuga on Kiili valla alalise elanikuna registreeritud 202 kuni 7-aastast last. Arvestades aktiviseerunud elamuehitust, on tõenäoline, et järgmise kahe aasta jooksul kasvab see arv 250-ni. Selleks, et Kiili vald saaks kohaliku omavalitsusena täita koolieelse lasteasutuse seadusega ettenähtud kohustust ja võimaldada lasteaiakoha oma haldusterritooriumil elavatele lastele, on hädavajalik Kiili lasteaeda laiendada ning pikemas perspektiivis kaaluda ka teise lasteaia rajamist valla territooriumile (Kangru külla). Käima lükatud Kiili Lasteaia juurdeehitusprojekti planeeritud teostumistähtaeg on aastal 2005. Praegu on lasteaed avatud 12 tundi. Lasteaed võiks valverühma näol töötada ka kauem, kuid see pole lapse seisukohalt hea võimalus. Kiili lasteaed võtab lapsi vastu alates 2. eluaastast. Selleks ajaks peaks laps olema valmis tegutsema lasteaia päevarežiimi kohaselt (iseseisvalt sööma, potil käima, loobunud lutist ja mähkmetest). 2004. a on lasteaia igakuine osalustasu 100 krooni, millele lisandub toiduraha. Laste toitlustamisega tegeleb Kiili Kooli söökla. Lasteaialapsed saavad lisaks ettenähtud õppe- ja arendustegevusele osaleda võimlemisrühmas ja muusikakooli ettevalmistusrühma töös. Lasteaial on avar õueala, kus igale lapsele jagub ronimis- ja mänguvõimalusi. Lasteaia juures tegutseb ka beebikool, kuhu on oodatud lapsed vanuses 3 kuud kuni 2 aastat. Beebikooli igakuine osavõtutasu 2004. a jaanuarikuu seisuga on 100 kr. 1.5. Kiili Kunstide Kool Kiili Kunstide Kool (edaspidi KKK) asutati 14. augustil 1990. Tegutsemist alustas kool sama aasta 3. septembril Kiili Rahvamaja ruumides, kus tegutsetakse siiani. KKK on muusikaharidust andev õppeasutus Kiili vallas. Muusikaosakond pakub kompleksset alg(muusika)haridust, mis sisaldab pillitunde, solfedžot, teadmisi muusikaajaloost. Siia hulka kuuluvad ka esinemisvõimalused, kontserdikülastused jne. Õppimine nooremas astmes kestab 4–5 aastat. Muusikakooli lõputunnistuse saab 7. klassi lõpetamisel. Praegu on erialadeks akordion, viiul, klaver, kitarr, laul, plokkflööt, flööt, klarnet. Kunstiosakonnas õpitakse klassikalist kujutavat kunsti: joonistamist, maalimist, voolimist, kompositsiooni, kunstiajalugu ja kirjakunsti. Üldiselt tuleb lapsel (ja vanemal) KKK-sse õppima asumise korral arvestada tõsise lisakoormusega, mis on kunstiosakonna eelklassis 3 tundi, põhiosas 6–7 tundi nädalas. Muusikaosakonnas on nädalatundide arv 4–8, lisaks igapäevane kodune harjutamine. 2004. a jaanuarikuu seisuga õpib KKK-s 127 õpilast, neist 35 muusikaosakonna ettevalmistusklassis, 55 muusikaosakonnas, 9 kunstiosakonna eelklassis ja 28 kunstiosakonna põhiõppes. Koolis on 10,5 õpetajakohta, töötab 13 õpetajat, kelle seas on ka mitmeid tegevmuusikuid. Käesoleval õppeaastal on õppemaksud erinevates osakondades järgmised: • muusikaosakonna ettevalmistusklassis 65 kr kuus; • muusikaosakonnas 175 kr kuus; • kunstiosakonna eelklassis 75 kr kuus; • kunstiosakonnas 125 kr kuus. KKK-l on väga suur ruumipuudus. Selle probleemi lahendamiseks on lähiaastatel kavas praeguste raamatukogu ruumide kasutusele võtmine, mis vabanevad pärast raamatukogu kolimist uutesse ruumidesse. Pillidest on plaanis lisaks iga-aastase pillipargi uuendamisele hankida kontsertklaver (pärast uute ruumide saamist) ja klavessiin ning välja vahetada pianiinod. Enne uute ruumide saamist ei planeerita avada uusi erialasid. 1.6. Kiili Rahvamaja Kiili rahvamaja alustas oma tegevust praegustes ruumides aastal 1962. 2003. a lõpetati rahvamaja suure saali kapitaalremont. Rahvamajas töötab üks põhikohaga töötaja – rahvamaja juhataja ja 3 ringijuhendajat. Rahvamaja ringide tööst ja korraldatavatest üritustest võtavad osa erinevas vanuses inimesed – alates 6. eluaastast ja lõpetades pensioniealistega. Oma põhieesmärgiks on rahvamaja seadnud tegeleda aktiivselt laste ja noortega, kellest kasvavad tulevased koorilauljad, rahvatantsijad jne. Rahvamajas tegutsevad taidlus- ja huviringid ning huviklubid: • Kiili koor • naisansambel • solistid • laste rahvatantsurühm • noorteansambel Utgang Bak • naisrahvatantsurühm • memmede tantsurühm • rahvapilliansambel • sõnakunstiring • aeroobikaring • täiskasvanute peotantsuring • Kiili Naiste Klubi • pensioniealiste klubi Tujutare Rahvamajas toimuvad nii meelelahutuslikud puhkeõhtud kui ka tähtpäevalised temaatilised üritused, mida sisustavad erinevad külalisesinejad (tantsutrupid, näitlejad, lauljad, ansamblid) ja ka oma rahvamaja taidlejad. Traditsioonilised tähtpäevi tähistavad üritused on: iseseisvuspäeva pidulik õhtu, Kiili laste lauluvõistlus Päikeseratas, emadepäeva kontsert ja näitus, jaaniõhtu, hingedepäeva tähistamine, esimese advendi kontsert ning toomapäeva pidu. Huvitavaid üritusi teeb Kiili Naiste Klubi: on kohtumisõhtuid tuntud inimestega, harivaid loenguid. Naisteklubi on eestvedajaks ka käsitöönäituste korraldamisel. Juba kümnendat aastat tegutseb aktiivselt pensioniealiste klubi Tujutare, kelle klubiõhtud toimuvad üks kord kuus. Tujutarel on aastatepikkused sõprussidemed Jüri, Saku ja Rapla klubiga. Kaks korda kuus toimuvad rahvamajas diskoõhtud lastele ja noortele. Lähiaastate plaanid sisaldavad valgustehnika soetamist, kaminaruumi remonti ning vabaõhulava väljaehitamist. Kaminaruumis hakkavad toimuma üritused eelkõige lastele ja noortele ning sellest saab ka lihtsalt ajaveetmise koht. Ruumi renditakse vallaelanikele tähtpäevadeks ja muudeks üritusteks. Vabaõhulava valmimisega saame vaba aja veetmisele lisada atraktiivsust kontserttuuride, vabaõhuetenduste, suviste tantsuõhtute jms. näol. Infot rahvamajas toimuvate ürituste kohta võib leida Kiili lehest ning külade (Luige ja Nabala) reklaamtahvlitelt. Info paremaks levikuks on kavas paigaldada teadetetahvel ka Kiili poe juurde ning valla teistesse küladesse. Rahvamajal on kavas välja selgitada uute vallaelanike huvid ja vaba aja veetmise soovid. 1.7. Kiili raamatukogu Kiili raamatukogu tegutseb alates 1922. aastast. Raamatukogu ülesandeks on pakkuda vallaelanikele tänapäeva nõuetele vastavaid teenuseid: raamatute ja ajakirjanduse kohalkasutust ja kojulaenutust ning võimalust tutvuda avaliku teabega üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu. Põhiteenused on lugejale tasuta. 2004. aasta alguses on raamatukogul 502 lugejat, nendest hinnanguliselt 2/3 külastavad raamatukogu aktiivselt. Vajaliku raamatu saamiseks on võimalik kasutada ka raamatukogudevahelist laenutust. Raamatukogu osutab ka tasulisi teenuseid, milleks on paljundustööd ja väljatrükid üldkasutatavatest andmebaasidest. Kiili raamatukogu raamatufondi kuulub 14 855 eksemplari. Päevalehtedest on tellitud Eesti Päevaleht, Postimees, Äripäev. Kokku on raamatukokku tellitud 35 nimetust ajakirjandust. Järgmisteks aastateks on planeeritud kirjanduse ostmiseks kohaliku omavalitsuse ja riigi vahenditest keskmiselt 100 000–120 000 kr/aastas. See võimaldab osta 600–800 trükist aastas, kui ei toimu raamatute hinna järsku tõusu. Toimub pidev töö elektronkataloogi loomisel. Tänu Interneti-põhise raamatukogutarkvara URRAM kasutuselevõtule on saanud võimalikuks rahvaraamatukogude omavaheline informatsioonivahetus ja aastaks 2005 valmib ka Kiili raamatukogus elektronkataloog ning saab üle minna elektroonilisele laenutamisele. Viimastel aastatel on muutunud kriitiliseks raamatukoguruumide väiksus ja seisukord. Ruumikitsikuse tõttu ei ole võimalik korrastada kirjanduse väljapanekut, lugemissaal praktiliselt puudub. Raamatukogus tegutsevas avalikus Internetipunktis on 3 arvutit. Internetipunktis on kasutajaid kõige rohkem kella 14–18. Lahtiolekuaegade pikenemise järel on piisavalt võimalusi valida endale sobivat arvuti kasutusaega. Vallamaja rekonstrueerimise järel on plaanis raamatukogu 2006. aastal ümber kolida hoone ühte tiiba, mille tulemusena suureneb raamatukogu käsutuses olev pind 300 ruutmeetrini (senise 54 m2 asemel). Kavas on hankida juurde 1–2 arvutit. Lugemissaali planeeritud 20 istekohta, kohvi- ja veeautomaat; lastele on kavas avada lastepäraselt sisustatud lugemisnurk. Raamatukogu koduleheküljel on olemas kogu info raamatukogu ja selle tegevuse kohta: lahtiolekuajad ja nende muutused suveperioodil, raamatukogu ja Internetipunkti kasutuseeskiri, tasuliste teenuste hinnakiri ning info näituste, väljapanekute ja ürituste kohta. 2. Väliskeskkonna ja organisatsiooni analüüs Kohalik omavalitsus tegutseb kiiresti muutuva väliskeskkonna tingimustes. Selleks, et paremini määratleda valla arengut mõjutavaid tegureid ja püstitada eesmärke, teostati PEST-analüüs (ingl. k. political, economic, social and technological factors; vt tabel 6), mis summeerib poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonna- ning tehnoloogilised mõjurid. Meeskonnatöö käigus genereeriti kokku kaksteist olulist väliskeskkonna eeldatavat muutust ja hinnati nende mõju Kiili vallale tervikuna. Samuti prioritiseeriti nimetatud muutused või trendid. Olulisematena (suurima tõenäosuse ja mõju ulatusega) võib välja tuua järgmised: • aktiivne majanduskasv jätkub lähiaastatel; • elanike töötingimused ja sotsiaalsed vajadused muutuvad; • rahvaarv kasvab pidevalt; • infrastruktuur areneb; • lähiaastatel väheneb üksikisiku tulumaks, võimalikud ka muud muudatused maksusüsteemis; • uusasumite tekkega muutub «küla vaim». Kiili valla jaoks olulisi mõjureid leiti nii majanduslike, sotsiaalsete, tehnoloogiliste kui ka poliitiliste trendide hulgast. Põhiliste ohuteguritena toodi välja valla tulude vähenemine, industrialiseerumine, elanikkonna passiivsus. Olulisemate arengut soodustavate teguritena nimetati suurenevaid investeeringuid ja hoogustuvat ettevõtlust, tänapäevast infrastruktuuri, huvitavalt sisustatud vaba aega, ühiskondlikku aktiivsust. Tabel 6: PEST analüüs Poliitilised mõjurid Prognoositav muutus, trend Mõju Kiili vallale 1. Kiili valla võimalik ühinemine lähivaldade või pealinnaga 2. Tallinna majanduspoliitiline suund vähendab sihiteadlikult integreeritust vallaga 3. Puudulik ja ebastabiilne riigi maksupoliitika 4. Valimistega seotud ebastabiilsus (nii kohalike kui ka riigikogu valimistega) • otsustuskeskus kaugeneb • ühendus uue vallakeskusega võib muutuda halvemaks (kui keskuseks ei ole Kiili) • ääremaastumise oht • kohaliku initsiatiivi langus • tõenäoliselt ei kujune Kiili alevik polüfunktsionaalseks keskuseks • linnaosastumise oht • võimalus saada osaks suuremast infrastruktuurist • kallim ühistransport mittetallinlastele, tasulised huvialaringid jm • ebastabiilsus valla arendamisel • valla tulud vähenevad • järgmistel kohalikel valimistel lubatud ainult erakonnad – volikogus tekib killustumine • poliitilise kokkuleppe tulemusena muudetakse valla pikaajalisi arengusuundi Majanduslikud mõjurid Prognoositav muutus, trend Mõju Kiili vallale 5. Lähiaastatel jätkub aktiivne majanduskasv 6. Vallas areneb ettevõtlus • elanikkonna maksujõulisus kasvab, valla tulud suurenevad • ettevõtluse areng hoogustub • suurenevad investeeringud infrastruktuuri ja elukeskkonna parandamiseks ning turismi arendamiseks • surve suurtööstuste tekkele, industrialiseerumise oht, saastatuse kasv • maksutulud suurenevad • täiendavad nõudmised kvalifitseeritud kohaliku tööjõu järele • võimalik ressursside defitsiit Sotsiaalsed ja keskkonnamõjurid Prognoositav muutus, trend Mõju Kiili vallale 7. Uusasumite tekkega muutub «küla vaim» 8. Elanike töötingimused ja sotsiaalsed vajadused muutuvad 9. Rahvaarv kasvab pidevalt 10. Kuritegevus levib linnast maale • elanikud kaugenevad küla igapäevastest toimingutest, magalaks muutumise oht • aktiivsete uusasunike eestvedamisel luuakse uus «küla vaim» • paindlikkus avalike teenuste kättesaadavuse osas (n. lastehoid) • vajadus rahuldada elanikkonna suurenenud vajadusi • täiendav surve noorte vaba aja sisustamisele • senise turvalise elukeskkonnaga harjunud elanike heaolu võib saada häiritud • eeldused süsteemse naabrivalve tekkeks Tehnoloogilised mõjurid Prognoositav muutus, trend Mõju Kiili vallale 11. Internetiseerumine 12. Infrastruktuuri areng • vald muutub avatumaks, osa avalikest teenustest võib muutuda internetipõhiseks • inimestel võimalus saada osa koolitustest • elukvaliteet paraneb • ettevõtluskeskkond muutub atraktiivsemaks Järgneval joonisel on toodud arengukava koostamise meeskonna ühistööna prioritiseeritud trendid.

Joonis 4. Väliskeskkonna trendide olulisus maatriksis 2.1. SWOT-analüüs Lisaks väliskeskkonna trendidele ja nendest tulenevatele ohtudele-võimalustele analüüsiti ka Kiili valla olemasolevaid tugevaid ja nõrku külgi. Tabel 7. SWOT-analüüs Tugevad küljed Nõrgad küljed • Soodne asukoht • Tallinna lähedus: võimalus osta suurlinna teenuseid, töökohad valla elanikele • Tugev kogukonnatunne väiksemates piirkondades • Keskkooli, lasteaia, kunstide kooli ja rahvamaja olemasolu • Vaba kinnisvaraturu olemasolu, aktiivne elamuehitus • Suurte reostusallikate ja tööstuse puudumine • Vajalikes suundades väljakujunenud teedevõrk • Heade põllumaade olemasolu, mis annab võimaluse mahenduseks • Noor elanikkond • Turvaline elukeskkond • Inimese väärtustamine (koolikohustuse täitmise kontroll, juubilaride õnnitlemine) • Vallakodanikel hea juurdepääs avalikele teenustele (valla ametnike vastuvõtule) • Vald on väike – vähe maksumaksjaid • Puudub üldplaneering • Kohapeal vähe töökohti, samas kvalifitseeritud tööjõu puudus • Kiili infrastruktuuri seisukord halb • Luige ühisveevärgi puudumine • Hajaasustuse teede kehv olukord, suuremate teede mittevastavus kasvavale koormusele • Vallas puudub sotsiaalobjekt (vanuritele, abivajajatele), apteek • Vallaelanike passiivsus • Poistel vähene võimalus huvitegevuseks • Äärekülade nõrk seos keskasulaga • Riiklike ülesannete täitmiseks rahaliste vahendite nappus Võimalused Ohud • Elanikkond suurenemine, seeläbi ka valla tulubaas • Ettevõtluse areng • EL-i struktuurifondide kasutamine valla arendamiseks • Koostöö arendamine Tallinnaga infrastruktuuri nüüdisajastamiseks • Elanikkonna kaasamine valla arendamisesse • Poliitiline ebastabiilsus, mis võib saada takistuseks valla arengul • Üksikisiku tulumaksu vähendamine – vähenevad valla tulud • Suurtööstuse teke ja sellega kaasnev saastatuse kasv • Avalik teenus ei jõua järele rahvaarvu kasvule • Kuritegevuse suurenemine • «Küla vaimu» hääbumine Kiili vallal on mitmeid häid omadusi, mis meelitavad valda uusi elanikke ja ettevõtteid (soodne asukoht, arenenud teedevõrk, turvalisus, vajalikud haridus- ja kultuuriasutused). Kuid kui arvestada viimaste aastate tormilist elanikkonna kasvu (ca 10% aastas), on selge, et praeguste finantseerimisallikate juures ei suuda avalike teenuste pakkumine vastata kasvanud nõudlusele: lasteaiakohti ei jätku, kooli juurdeehituse valmimiseni valitseb sealgi suur ruumipuudus, ka teised allasutused vajavad pidevaid investeeringuid, valla ehitusosakond töötab ülekoormusega jne. Lähiaastate suurim väljakutse vallale ongi oma teenustega jõuda järele elanikkonna kasvanud vajadustele. Samas on märgata lisandunud elanike passiivsust valla tuleviku kujundamisel. Vaid vähesed on huvi tundnud vallaelu vastu ja soovinud erinevates valdkondades osaleda. Kiili vallal võib olla oht kujuneda n.ö Tallinna magalaks, kus käiakse vaid pärast tööd ja huvitegevust ööbimas. Et sellist olukorda vältida, tuleb panustada kohalikesse vaba aja veetmise võimalustesse, täiskasvanute täienduskoolitusse ja soosida erinevaid kodanikualgatusi. Samuti peab vald omalt poolt kaasa aitama külaliikumise elustamisele, et tugevdada vallaelanike ühtekuuluvustunnet ja aidata kaasa äärekülade arengule. 3. Kiili valla missioon ja visioon aastani 2015 Missiooni sõnastades väljendavad Kiili vallavalitsuse ja allasutuste töötajad oma soove ja vastutust valla elaniku teenindamisel: • Kiili valla missiooniks on inimsõbraliku, rahuliku ja areneva elukeskkonna tagamine. Kui missioonis väljaöeldut arvestatakse oma igapäevatöös ja tulevikuplaanide seadmisel, on põhjust arvata, et vallaelanikul on hea siin elada. Visioon aastani 2015: Aastal 2015 on Kiili vald koduks inimestele, kes väärtustavad haridust, kultuuri, ettevõtlikkust, ümbritsevat elukeskkonda ja maalähedust. • Vallal on tihedad koostöösuhted lähivaldade ja pealinna tööandjatega. • Vallas on välja arenenud infrastruktuur: – elukestvat õpet tagav terviklik haridussüsteem – tänapäevane tehno- ja teedevõrk – moodsad vaba aja veetmise võimalused sportimise ja kultuuri valdkonnas – eraettevõtlust soodustav tugisüsteem • Vald toetab traditsioonilist külaliikumist ja rahvuskultuuri. Valla pikaajalisest tulevikunägemusest lähtuvalt on vaja määratleda Kiili valla elukeskkonna olulisemad tunnusjooned kümneaastases perspektiivis: • Kiili alevik kui valla suurim asula ja vallavalitsuse tegutsemiskoht on polüfunktsionaalne keskus, kus vallaelanikel on ligipääs kõikidele vajalikele avalikele teenustele. • Kiili vallas on suhteliselt suured eramukrundid (reeglina mitte väiksemad kui 2000 m2), maksimaalne korruste arv eramutel on kaks. Kortermaju (kõrgemad kui kaks korrust) ei ole plaanis valla territooriumile rajada. • Kiili valla territooriumil tegutsevad väike- ja keskmised ettevõtted, kelle tegevus ei kahjusta vallaelanike elukeskkonda ja kodust miljööd. • Vallaelanikul on võimalik leida vaba aja veetmise võimalusi kodu lähedal. • Vallas toimib terviklik kodanikukaitse süsteem. • Kiili valla elanikud hoolivad koduümbruse heakorrast, koostöös heakorraettevõtjaga hoitakse asulad kaunid. 4. Kiili valla strateegia Arengukava koostajad seavad eesmärgiks kujundada detailsem valla strateegia kolmeks aastaks (s.t aastani 2006). Üks põhjustest on see, et 2006. a teisel poolel toimuvad uued kohaliku omavalitsuse valimised, millele võivad järgneda olulised muudatused valla tuleviku kujundamisel. Samuti algab aastal 2006 riikliku arengukava (RAK aastateks 2006–2012) uus periood. Sellest tulenevad juba uued riiklikud prioriteedid erinevate valdkondade arendamisel. RAK määratleb ka Euroopa toetusrahade valdkonnad, mida kohalik omavalitsus saab taotleda. Valla strateegilised suunad üldisemal kujul on esitatud aastani 2010, mil toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised. Samas aitab 6-aastane ajahorisont kindlustada arengukava järjepidevust ning sihipärast tööd pikemaajaliste arendusvaldkondades. Kiili valla strateegia kujundamisel võeti aluseks professorite R. Kaplani ja D. Nortoni poolt 1990-ndate alguses väljatöötatud ja hiljem oluliselt täiendatud Balanced Scorecard teooria, mis vaatab organisatsiooni arendamist erinevatest aspektidest (vt. joonis 5: Kiili valla strateegia kaart). Kiili valla strateegia kujundamise loogika kõlab järgmiselt: • Valla põhieesmärgiks on kindlustada vallaelanike vajadusi rahuldav avalik teenus (vallaelaniku aspekt). • Elanike rahulolu kindlustamiseks kasutab vald otstarbekalt tema käsutuses olevaid ressursse ning leiab võimalusi täiendavate ressursside kaasamiseks valla eelarvesse (finantsaspekt). • Vallaelanike teenindamiseks ja finantsidega oskuslikult ringikäimiseks peavad hästi toimima valla- ja allasutuste sisesed protsessid (protsessiaspekt). • Protsesside toimivuse kindlustamiseks on olulised rahulolevad ja professionaalsed töötajad (personaliaspekt).

Joonis 5. Kiili valla strateegia kaart Strateegiakaardile on koondatud kriitilised edutegurid ehk need olulised arendusvaldkonnad ja -tegevused, millele strateegia kujundamisel ja elluviimisel keskendutakse. Järgnevalt esitatakse aspektida kaupa edutegurite seletused ja nendega seotud eesmärgid. Eesmärkide saavutamise jälgimiseks vajalike mõõdikute ülevaade on peatükis 5 (Tegevuskava ja planeeritud ressursid). Igal eduteguril on ka vastutaja, kes jälgib vajalike algatuste teostumist ning ressursside kasutamist püstitatud eesmärkide saavutamiseks. 4.1. Vallaelaniku aspekt Elukestev ja konkurentsivõimeline haridus Lisaks seadusega ettenähtud hariduse andmise kohustusele kujundada lasteaiaealiste laste hoiu ja hariduse teenus. Lapsevanemaks olemist toetada koolituse ja enesetäiendamisvõimalustega. Eesmärk aastaks 2006: • Korraldada täienduskoolitusi huvitatutele (nt arvutiõpe vanematele inimestele, keeleõpe, üldharivad loengud, lastevanemate nõustamine). • Kiili kooli õpilased on teadlikud oma edasiõppimisvõimalustest. Eesmärk aastaks 2010: • Vallas toimib kodanikualgatusel põhinev täienduskoolituse süsteem. Kaasaegne infrastruktuur Tänapäevase infrastruktuuri all mõistame kogu olmet, mis meid ümbritseb – teed, vee- ja kanalisatsioonivõrgud, elektri- ja sidesüsteemid, teenindusasutused, haridus, vaba aeg jm. Efektiivsust silmas pidades on oluline ära kasutada valla olemasolevat infrastruktuuri ning kallist ehitustegevust nõudvate huvitegevuste puhul naaberomavalitsuste poolt pakutavaid võimalusi (ujulad, ratsabaasid jm). Eesmärk aastaks 2006: • Alustatud ja realiseeritud investeeringud vastavalt infrastruktuuri investeeringute plaanile. Eesmärk aastaks 2010: • Infrastruktuuri investeeringud on tehtud plaanipäraselt. Eri huvigruppide vaba aeg Eristame oma käsitluses kahte mõistet: a) huviharidus – teadmised, oskused ja vilumused, mis saadakse organiseeritud tegevuse kaudu huvikoolides ja huviringides; b) huvitegevus – vaba aja sisustamine meelepäraase organiseeritud või organiseerimata tegevusega. Huvitegevuse arendamisel toetab vald projektipõhist lähenemist, lähtuvalt ideedest ja vajadustest. Eesmärk aastaks 2006: • On loodud huvitegevust koordineeriv üksus. • Toimivad kodanikualgatusel põhinevad huvitegevus-alased projektid. Eesmärk aastaks 2010: • Vallaelanikud löövad aktiivselt kaasa huvitegevuse arendamisel vallas. Turvalisus Eristame kahte liiki turvalisust: a) siseturvalisus – kodud, töökohad ja sealne keskkond; b) välisturvalisus – turvalisus kodust väljaspool (avalik kord, vargused, vandalism, kallaletungid jne.). Eesmärk aastaks 2006: • On loodud korrakaitsekomisjon, mille funktsioonideks on piirkonna heaolu kindlustamine, info edastamine ja haldamine, projektide teostamine, vajadusel ettekirjutuste tegemine. • Vallas toimib naabrivalve, olemas on 3 abipolitseinikku, kohal on turvaekipaaž. Toimib kriminaalpreventiivne tegevus. Eesmärk aastaks 2010: • Kiili on turvaline koht elamiseks, kuritegevuse määr on maakonna madalaim. 4.2. Finantsaspekt Tasakaalus eelarve Valla eelarve on mõistlikult koostatud ning arvestab arengukavas prioritiseeritud eesmärkidega. Eesmärk aastaks 2006: • Eelarve kuluridade täiendav analüüs strateegiakaardi eesmärkide elluviimiseks. • Projektide omafinantseering 3,5 mln kr. Eesmärk aastaks 2010: • Omafinantseering 35–45 mln kr (10 aastaga kokku). Uued elanikud ja ettevõtted Valla tulude (maksubaasi) suurendamiseks on oluline uute elanike ja ettevõtete lisandumine valda. Elanikele saab vald pakkuda kvaliteetset avalikku teenust ning turvalist elukeskkonda. Ettevõtjatele soodsat ettevõtluskeskkonda. Tõenäolised uued ettevõtted on kas laienemissooviga pealinna ettevõtted või alustavad ettevõtted. Vajalik on ettevõtluse koolitussüsteemi väljatöötamine. Eesmärk aastaks 2006: • Vallas on 3500 registreeritud elanikku. • Rapla maantee äärde on loodud kaubandus- ja teeninduskeskus. Vallas tegutsevad uued ettevõtted. Jooksvalt on analüüsitud Tallinna potentsiaalseid kasvavaid ettevõtteid ning tehtud otsene perspektiivikirjeldusega ettepanek ümberkolimiseks. Eesmärk aastaks 2015: • Vallas on 5000 registreeritud elanikku. • Vallamaja juurdeehituses tegutseb ettevõtluskeskus. Välisinvesteeringud Valla arengu kindlustamiseks on vajalik nii riiklike investeeringute kui ka EL-i struktuurifondide toetusrahade maksimaalne kasutamine. Oluline on arengukavas fikseerida investeerimisobjektid ning koostada konkreetne tegevuskava investeeringute ligitõmbamiseks. Eesmärk aastaks 2006: • Välisinvesteeringud 30 mln. kr. Instrumentideks RAK, RIP, SF. Eesmärk aastaks 2010: • Välisinvesteeringud 100 mln. kr. 4.3. Protsessiaspekt IT-võimaluste arendamine Infotehnoloogia kiire areng mõjutab ka kohaliku omavalitsuse ja tema allasutuste igapäevatööd ja tulevikuplaane. Lähiaastatel on IT-võimaluste arendamisel märksõnadeks innovatiivsus ja kasutajasõbralikkus nii vallaelanike kui ka valla töötajate seisukohast. Eesmärk aastaks 2006: • Valla kodulehekülg on uuendatud, toimib elektrooniline infovahetus vallaelanikega. • Vallavalitsuses ja selle allasutustes on kasutusele võetud grupitöö tarkvara. • Valla töötajatele on loodud kaugtöö võimalused. Eesmärk aastaks 2010: • Kiili vald on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamises eesrinnas. Koostöö arendamine Koostöö arendamine hõlmab nii olemasolevate suhete arendamist kui ka uute loomist: a) naaberomavalitsustega, b) riigiga, c) ettevõtetega (teenuste pakkujad Elion, Eesti Energia; valla territooriumil tegutsevad), d) vallaelanike ja külaaktiividega, e) kultuuri-, spordi- ja haridusasutustega, f) sõprusvalla Askolaga, g) religiooni vallas, h) mittetulundusühingute ja sihtasutustega, i) sotsiaal- ja tervishoiu vallas. Eesmärk aastaks 2006: • On loodud toimivad koostöösuhted loetletud institutsioonidega. Eesmärk aastaks 2010: • On loodud koostöösuhted veel vähemalt kahe kohaliku omavalitsusega EL-i liikmesriikides. Valla maine kujundamine Mainekujundust vaadeldakse kahes suunas: a) sissepoole suunatud mainekujundus – vallavalitsuse ja allasutuste teeninduskulutuur, -tase, usaldatavus; külaliikumine; heakord (avalikud alad, kaunis kodu, progressi auhind vmt); b) väljapoole suunatud mainekujundus – meedia (suhtlemine ajakirjandusega, pressiteated), valla suurüritused (Luige laat, Harjumaa laulu- ja tantsupidu; Kiili Vänt), arendajate aitamine kinnisvaramessidel osalemisel. Eesmärk aastaks 2006: • Vallaelanikel on positiivne koostöökogemus valla ja tema allasutustega. Hoolitakse oma koduümbruse heakorrast. • Vallal on positiivne maine praeguste ja tulevaste vallaelanike silmis ning Kiili vald on tuntud üle riigi. Eesmärk aastaks 2010: • Kiili valda tuntakse kui inimsõbralikku elukeskkonda üle kogu vabariigi. Teenuste arendamine Teenuste arendamist võib vaadelda kahes lõikes: a) kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega ettenähtud teenused, b) erasektori poolt osutatavad teenused (kvaliteet, haare ja kiirus). Eesmärk aastaks 2006: • Teenuste kvaliteet on paranenud ning vald on suuteline pakkuma täiendavaid teenuseid. • Vallaelanikul on võimalik saada kodu lähedalt vajalikke teenuseid ning nende teenuste kvaliteet vastab nõudmistele. Eesmärk aastaks 2010: • Vald on suuteline kasvanud elanikkonnale pakkuma kvaliteetset avalikku teenust. Kiilis on välja arendatud polüfunktsionaalne keskus. 4.4. Personaliaspekt Professionaalsed ja motiveeritud töötajad Kvaliteetse avaliku teenuse osutamiseks on vajalik professionaalne ja motiveeritud kaader. Töötajaid motiveerib konkurentsivõimeline töötasu, head töötingimused, töökoha mikrokliima. Töötajatel peab olema ametikohale vastav kvalifikatsioon. Eesmärk aastaks 2006: • Algatada ja ellu viia arenguvestluste süsteem. • Head vallatöötajad on rahul oma tööga ning kavatsevad jätkata valla teenistuses. Eesmärk aastaks 2010: • Vallavalitsuses töötavad oma ala parimad ametnikud. Personalipoliitika Valla kiiret arengut silmas pidades on oluline analüüsida ametipostide vastavust töö sisule ja mahule ning prognoosida lisanduvate töölõikude jaoks vallavalitsusse vajalikke ametikohtasid. Eesmärk aastaks 2006: • Vallavalitsuses on olemas ja täidetud kõik vajalikud ametikohad. Eesmärk aastaks 2010: • Osatakse prognoosida täiendavate ametikohtade vajadust ja vajalikud ametikohad on vallavalitsuses täidetud vähemalt 3 kuud enne kriitilise vajaduse saabumist. Töötajate koolitus Kiiresti areneva väliskeskkonna ja piiratud ressursside tingimustes on oluline valla teenistuses olevate töötajate eesmärgistatud koolitus. Kvaliteetne täiendusõpe on suunatud töötaja professionaalsuse tõstmisele. Eesmärk aastaks 2006: • Valla teenistuses olevad töötajad on läbinud professionaalsuse tõstmiseks vajaliku koolituse. Iga töötaja käib koolitusel vähemalt kord aastas. Eesmärk aastaks 2010: • Valla eelarvelised vahendid võimaldavad vallatöötajatel osaleda vähemalt ühel erialasel ja ühel üldharival koolitusel. 5. Tegevuskava ja planeeritud ressursid Tulenevalt visioonist ja püstitatud eesmärkidest töötasid arengukava koostajad välja ka eesmärkide saavutamist kajastavad mõõdikud ning eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused. Tabel 8. Vallaelaniku aspekti tegevuskava

Tabel 8. jätkub

Tabel 9. Finantsaspekti tegevuskava

Tabel 10. Protsessiaspekti tegevuskava

Tabel 10. jätkub

Tabel 11. Personaliaspekti tegevuskava

6. Strateegiliste investeeringute plaan Tulenevalt riikliku arengukava (RAK) valdkonnameetmete põhijaotusest, jaotub Kiili valla strateegiliste investeeringute plaan nelja teemavaldkonda: 1. Sotsiaalne infrastruktuur – haridus, kultuur, noorsootöö, sport, sotsiaalhoolekanne, tervishoid, turvalisus ja avalik kord, muinsuskaitse 2. Tehniline infrastruktuur – infosüsteemid, ühistransport, elektri- ja soojavarustus, sadamad, teedevõrk, lennujaamad 3. Keskkond – jäätmemajandus, välisõhk, looduskaitse, vesi 4. Majandus – asustuse suunamine, majanduse areng ja ettevõtlus, põllumajandus, metsamajandus, turism Käesolevas arengukava strateegilise investeeringute plaani prioriteedis on seatud vastavalt kahe RAK-i (2003–2006 ja 2006–2012) ajatsüklile, järgides seejuures: – objekti olulisusust valla arengus – rahastamisallikatest tulenevaid reegleid – valla haldussuutlikkust objektide teostamisel ja kaasfinantseerimise tagamisel. Tabel 12. Sotsiaalne infrastruktuur Investeeringuobjekt 2003–2005 Rahastamise allikad, märkused Maksumus (mln kr) Vastutaja 1. Kiili lasteaia territooriumi detailplaneering ning rekonstrueerimise ja juurdeehituse ehitusprojekt ning ehitamine Nimetatud tegevuse jaoks taotletakse lisaressursse Rahandusministeeriumi PPF-i vahenditest, rahastus RAK-i meede 4.6 2 Vallavalitsus 2. Kangru küla lasteaia maa-ala detailplaneering, ehitusprojekt, ehitamine Nimetatud tegevuse jaoks taotletakse lisaressursse Rahandusministeeriumi PPF-i vahenditest, rahastus RAK-i meede 4.6 5 Vallavalitsus 3. Endise sööklahoone raamatukoguks ja noorte päevakeskuseks rekonstrueerimisprojekt Nimetatud tegevuse jaoks taotletakse lisaressursse Rahandusministeeriumi PPF-i vahenditest, rahastus RAK-i meede 4.7 1 Vallavalitsus 4. Raamatukogu, tervisekeskuse ja noorte päevakeskuse rekonstrueerimine ja ehitus Analüüsitakse objekti vastavust RAK-i meetmetele ja otsitakse lisaressursse bilateraalsete programmide kaudu 7 Vallavalitsus 5. Kiili rahvamaja tehnosüsteemide muutmine ja rekonstrueerimine ning saali erivalgustuse soetamine ja paigaldamine Hasartmängumaksust toetuste jagamise programm 0,8 Vallavalitsus 6. Kiili kooli rekonstrueerimis- ja juurdeehitusprojekt RIP 1,5 Vallavalitsus 7. Kiili kooli rekonstrueerimine ja juurdeehitus RIP 40 Vallavalitsus 8. Kiili kooli endise internaadi projekteerimine sotsiaalmajaks, tervise- ja päevakeskuseks Euroopa Sotsiaalfond 1 Vallavalitsus, perearstikeskus 9. Kiili pargi objektide (noortepark, nõlakoda, staadion) projekteerimine ja rajamine Hasartmängumaksust toetuste jagamise programm 5 Vallavalitsus, MTÜ-d 10. Valla lõunaosa külade kuursaali planeerimine ja eelprojekt Valla eelarve, EL struktuurifondid 0,5 Vallavalitsus, MTÜ-d 11. Nabala ja Paekna külakeskuste ja spordiväljakute planeerimine Valla eelarve, EL struktuurifondid 0,2 Vallavalitsus, MTÜ-d 12. Laste mänguväljakute planeerimine ja rajamine Nabala, Paekna, Luige, Kangru külasse ja Kiili alevikku. Valla eelarve, EL struktuurifondid 1,5 Vallavalitsus, MTÜ-d 13. Apteegi projekteerimine ja ehitamine (KOV + perearst). Erakapital 1 Vallavalitsus, erainvestor 14. Naabrivalve jms vajaduse väljaselgitamine, korrakaitsepunkti rajamine (uuring) Valla eelarve, ettevõtjad 0,2 Vallavalitsus, Kiili Ettevõtjate Liit Investeeringuobjekt 2006–2015 Rahastamise allikad, märkused Maksumus (mln kr) Vastutaja 1. Kiili lasteaia territooriumi detailplaneering ning rekonstrueerimise ja juurdeehituse ehitusprojekt ning ehitamine Valla eelarve, EL struktuurifondid 10 Vallavalitsus 2. Kangru küla lasteaia maa-ala detailplaneering, ehitusprojekt, ehitamine Valla eelarve, erakapital 8 Vallavalitsus 3. Raamatukogu ja noorte päevakeskuse rekonstrueerimine ja ehitus Valla eelarve, EL struktuurifondid 8 Vallavalitsus 4. Kiili rahvamaja tehnosüsteemide muutmine ja rekonstrueerimine ning saali erivalgustuse soetamine ja paigaldamine Valla eelarve, hasartmängumaks 1 Vallavalitsus 5. Kiili kooli rekonstrueerimine ja juurdeehitus RIP 20 Vallavalitsus 6. Kiili kooli endise internaadi projekteerimine sotsiaalmajaks, tervise- ja päevakeskuseks Valla eelarve, Euroopa Sotsiaalfond 7 Vallavalitsus, perearstikeskus 7. Kiili pargi objektide (noortepark, kõlakoda, staadion) projekteerimine ja rajamine Valla eelarve, EL struktuurifondid 2 Vallavalitsus 8. Valla lõunaosa külade kuursaali planeerimine, projekteerimine ja rajamine Valla eelarve, EL struktuurifondid 2 Vallavalitsus, MTÜ-d 9. Nabala ja Paekna külakeskuste ja spordiväljakute planeerimine ja rajamine Valla eelarve, EL struktuurifondid 2 Vallavalitsus, MTÜ-d 10. Laste mänguväljakute planeerimine ja rajamine Nabala, Paekna, Luige, Kangru külasse ja Kiili alevikku Valla eelarve, fondid 1,5 Vallavalitsus, MTÜ-d 11. Apteegi projekteerimine ja ehitamine (KOV + perearst) Erakapital 1 Vallavalitsus, erainvestor 12. Kunstide Kooli laienemine raamatukogu praeguste ruumide arvelt (remondi teostamine) Valla eelarve 1 Vallavalitsus 13. Naabrivalve jms vajaduse väljaselgitamine, korrakaitsepunkti rajamine Valla eelarve, ettevõtjad 1 Vallavalitsus, Kiili Ettevõtjate Liit Tabel 13. Tehniline infrastruktuur Investeeringuobjekt 2003–2005 Rahastamise allikad, märkused Maksumus (mln kr) Vastutaja 1. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava koostamine ja täitmine. Kiili KVH, valla eelarve 0,2 Vallavalitsus 2. Kiili valla põhjaosa reoveekäitluse ja veevarustuse planeerimine, projekteerimine, ehitamine, rekonstrueerimine Projekt ISPA ja Ühtekuuluvusfondi kaasfinantseerimisel 5 Vallavalitsus 3. Kiili valla põhjaosa reovee suunamine Tallinna reoveesüsteemi Projekt ISPA ja Ühtekuuluvusfondi kaasfinantseerimisel 5 Vallavalitsus 4. Kiili valla kesk- ja lõunaosa reoveekäitluse ja veevarustuse planeerimine, projekteerimine, ehitamine, rekonstrueerimine Projekt ISPA ja Ühtekuuluvusfondi kaasfinantseerimisel 10 Vallavalitsus 5. Kohalike teede ja tänavate rekonstrueerimine ja ehitus vastavalt teehoiukavale (~94 km teid ja 7,5 km tänavaid), tänavavalgustuse rajamine Valla eelarve, ettevõtjad 2 Vallavalitsus 6. Tallinn 40 (Luige valguskaabel ja Luige DLU ning Kiili valguskaabel). Koostöös Elion Ettevõtted AS-iga Elion Ettevõtted AS Vallavalitsus 7. Luige küla, endiste aiandusühistute piirkonna tänavavalgustuse planeerimine, projekteerimine, ehitamine Valla eelarve, EL struktuurifondid 2 Vallavalitsus 8. Riigi tugi- ja kõrvalmaanteede rekonstrueerimine Riigieelarve Vallavalitsus Investeeringuobjekt 2006–2015 Rahastamise allikad, märkused Maksumus (mln kr) Vastutaja 1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamine ja täitmine Kiili KVH, valla eelarve 1 Vallavalitsus 2. Kiili valla põhjaosa reoveekäitluse ja veevarustuse planeerimine, projekteerimine, ehitamine, rekonstrueerimine Projekt ISPA ja Ühtekuuluvusfondi kaasfinantseerimisel 10 Vallavalitsus 3. Kiili valla põhjaosa reovee suunamine Tallinna reoveesüsteemi Projekt ISPA ja Ühtekuuluvusfondi kaasfinantseerimisel 10 Vallavalitsus 4. Kiili valla kesk- ja lõunaosa reoveekäitluse ja veevarustuse planeerimine, projekteerimine, ehitamine, rekonstrueerimine Projekt ISPA ja Ühtekuuluvusfondi kaasfinantseerimisel 20 Vallavalitsus 5. Kohalike teede ja tänavate rekonstrueerimine ja ehitus vastavalt teehoiukavale (~94 km teid ja 7,5 km tänavaid), tänavavalgustuse rajamine Riigieelarve, valla eelarve, EL struktuurifondid 7 Vallavalitsus 6. Tallinn 40 (Kiili valguskaabel ja DLU). Koostöös Elion Ettevõtted AS-iga Elion Ettevõtted AS Vallavalitsus 7. Luige küla, endiste aiandusühistute piirkonna tänavavalgustuse planeerimine, projekteerimine, ehitamine Valla eelarve, EL struktuurifondid 40 Vallavalitsus Tabel 14. Keskkond Investeeringuobjekt 2003–2005 Rahastamise allikad, märkused Maksumus (mln kr) Vastutaja 1. Kohalike «prügilate» likvideerimine KIK 1 Vallavalitsus 2. Kiili valla kalmistu planeerimine, ehitus Valla eelarve 1 Vallavalitsus 3. Paekna paisjärve korrastamine ja avaliku tsooni loomine KIK, valla eelarve 1 Vallavalitsus 4. Matkaraja planeerimine (KOV + RMK) KIK, valla eelarve 1 Vallavalitsus Investeeringuobjekt 2006–2015 Rahastamise allikad, märkused Maksumus (mln kr) Vastutaja 1. Kohalike «prügilate» likvideerimine KIK 1 Vallavalitsus 2. Kiili valla kalmistu planeerimine, ehitus Valla eelarve 2 Vallavalitsus 3. Matkaraja rajamine KOV + RMK KIK, valla eelarve 1 Vallavalitsus Tabel 15. Majandus Investeeringuobjekt 2003–2005 Rahastamise allikad, märkused Maksumus (mln kr) Vastutaja 1. Üldplaneeringu koostamine Valla eelarve 1 Vallavalitsus 2. Kiili aleviku keskuse detailplaneering. Kiili aleviku keskuse liikluskorralduse, teede ja platside projekteerimine ja ehitus Valla eelarve, Harju TÜ 1 Vallavalitsus 3. Kiili aleviku TÜ kaupluse rekonstrueerimisprojekt ja ehitus (Harju TÜ) Harju TÜ 4 Vallavalitsus, Harju TÜ 4. Kiili Kohvik + catering Erakapital 1 Erainvestor 5. Turuplatsi rajamine kohaliku põllumajandustoodangu müümiseks Valla eelarve 0,1 Vallavalitsus Investeeringuobjekt 2006–2015 Rahastamise allikad, märkused Maksumus (mln kr) Vastutaja 1. Üldplaneeringu koostamine Valla eelarve 0,5 Vallavalitsus 2. Kiili aleviku keskuse detailplaneering. Kiili aleviku keskuse liikluskorralduse, teede ja platside projekteerimine ja ehitus Valla eelarve, Harju TÜ 1,5 Vallavalitsus 3. Kiili aleviku TÜ kaupluse rekonstrueerimisprojekt ja ehitus (Harju TÜ) Harju TÜ 0,5 Vallavalitsus, Harju TÜ 4. Kiili kohvik + catering Erakapital 0,2 Erainvestor Lisa 1. Kiili valla rahvastik aastatel 1994–2003 Tabel 16. Kiili valla rahvastik Aasta Elanike arv Sündis Suri Asus elama Lahkus mujale Kokku 0–6 7–18 19–60 60+ 1994 1699 19 19 54 41 1996 1781 24 24 80 39 1997 1812 212 390 957 253 13 15 94 61 1998 1828 188 410 973 257 17 19 65 47 1999 1875 180 422 1014 259 22 14 76 37 2000 1920 171 415 1064 270 19 21 78 31 2001 2146 171 441 1203 331 17 26 256 21 2002 2331 184 456 1336 355 23 15 242 65 2003 2554 202 493 1490 369 32 26 304 87

Joonis 5. Kiili valla rahvastiku vanuseline koosseis Lisa 2. Kiili valla suvilapiirkonnad Tabel 17. Kiili valla suvilapiirkonnad Jrk nr Nimetus Asula Suvilaid Aastaringse elukohana kasutatavate suvilate arv Elanikke (ka registrisse mitte kantud) 1 Aed Luige küla 28 4 6 2 Energia Luige küla 15 3 5 3 Haldjas Luige küla 37 9 19 4 Kaasik Luige küla 42 9 16 5 Kivi Luige küla 19 2 4 6 Kõivu Luige küla 20 5 9 7 Küllus Luige küla 45 13 38 8 Lehola Luige küla 33 9 33 9 Lille Luige küla 23 7 14 10 Luige Luige küla 9 2 3 11 Luna Luige küla 178 7 22 12 Meremees Luige küla 76 5 15 13 Mooni Luige küla 32 2 7 14 Olta Luige küla 41 3 7 15 Rool Luige küla 24 6 15 16 Sangar Luige küla 85 11 28 17 Side Luige küla 37 4 11 18 Tammetalu Luige küla 36 7 18 19 Tasuja Luige küla 11 2 4 20 Tulp Luige küla 20 8 26 21 Uus-Vargamäe Luige küla 12 3 8 22 Ööbiku Luige küla 10 5 15 23 Väljamäe Mõisaküla 38 9 23 24 Mõisaküla Mõisaküla 37 9 29 25 Ilula Luige küla 2 6 26 Mareti Luige küla 8 25 KOKKU 908 154 406 Lisa 3. Ülevaade Kiili valla teedest ja tänavatest ning riigi maanteedest Tabel 18. Kohalike tänavate nimekiri Maantee nr Maantee nimetus Pikkus, m Sealhulgas Kattega Katteta 1 2 3 4 5 Tänavad 1 Andrese 290 122 168 2 Allika 787 787 3 Aru 337 337 4 Eeruma 160 160 5 Karja 700 338 362 6 Kase 195 195 7 Kirsi 167 167 8 Kooli 530 380 150 9 Kreegi 170 170 10 Lasteaia 813 813 11 Lehise 190 190 12 Lehise põik 82 82 13 Maksimäe 600 260 340 14 Metsa 727 727 15 Mäe 245 245 16 Põllu 205 205 17 Põllu põik 145 145 18 Sireli 430 430 19 Toominga 492 243 249 20 Vahtra 94 94 21 Voore 136 136 KOKKU 7495 3118 4377 Tabel 19. Kohalike kõrvalmaanteede nimekiri Maantee nr Maantee nimetus Pikkus, m Sealhulgas Kattega Katteta 1 2 3 4 5 Kõrvalmaanteed 1 Saustimõisa–Laane 2310 2310 2 Luha–Salu 1500 1500 3 Saustiraba tee 1335 1335 4 Reinu–Oti 3040 3040 5 Pindle–Sepamäe 3440 3440 6 Ristiku–Reinu 1745 1745 7 Sangari tee 500 500 8 Kaevu–Tammemasti 185 185 9 Tamme–Kangro 1925 1925 10 Tilluvälja–Mikuhansu 900 900 11 Peetri–Väljamäe 1460 1460 12 Sääse–Eroma 6540 6540 13 Kiili–Kurna 3455 3455 14 Tõnumardi–Mihkli 500 500 15 Mõisaküla tee 710 710 16 Kuke–Ihuvere 1065 1065 17 Paali–Siimu 2390 2390 18 Metsanurga tee 2300 2300 19 Nabala–Patika 5075 5075 20 Evardsoni–Siberi 2185 2185 21 Siberi–Sillaotsa 1230 1230 22 Tuisu tee 820 820 23 Lepiku–Saarte 3930 3930 24 Nabala–Sobliku 2000 2000 25 Vareti–Sillaotsa 1915 1915 26 Piissoo tee 1500 1500 27 Paekna–Kassaru 2130 2130 28 Spari–Põlde 1695 1695 29 Paekna–Arusta 2400 2400 30 Sõdinamäe tee 790 790 31 Paeknaraba tee 2160 2160 32 Mäe-Jaagu 1365 1365 33 Allika tee 1820 1820 34 Sookaera–Nõmme 1180 1180 35 Kullerkupu 600 600 36 Kasteheina 1125 1125 37 Kannikese 515 515 38 Maikellukese 865 865 39 Rukkilille 255 255 40 Tulbi 445 445 41 Rooli 425 425 42 Lehola 755 755 43 Tasuja 250 250 44 Kuura 875 875 45 Ööbiku 1090 1090 46 Energia 405 405 47 Tammetalu 625 625 48 Olta 535 535 49 Külluse 785 785 50 Lille 520 520 51 Mooni 815 815 52 Meremehe 1560 1560 53 Haldja 755 755 54 Uus-Vargamäe 255 255 55 Kaasiku 960 960 56 Aia 565 565 57 Kõivu 835 835 58 Side 845 845 59 Kivi 305 305 60 Vargamäe 940 940 61 Sangari 1740 1740 62 Luna 2925 925 2000 63 Põllu 1245 1245 64 Männi 430 430 65 Tamme 635 635 66 Järve 365 365 67 Nabala 730 730 68 Paekna 150 150 KOKKU 93 620 7755 85 865 Tabel 20. Riigi tugimaanteede nimekiri Maantee nr Maantee nimetus Pikkus, m Sealhulgas Kattega Katteta 1 2 3 4 5 Tugimaanteed 11 Tallinna ringtee 3200 3200 15 Tallinn–Rapla–Türi 5850 5850 KOKKU 9050 9050 0 Tabel 21. Riigi kõrvalmaanteede nimekiri Maantee nr Maantee nimetus Pikkus m Sealhulgas Kattega Katteta 1 2 3 4 5 Kõrvalmaanteed 11115 Kurna–Tuhala 17 100 12 330 4770 11151 Tõdva–Nabala 6830 650 6180 11157 Sausti–Kiili 5100 5100 11158 Lähtse–Paekna 4058 4058 KOKKU 33 088 12 980 20 108 Lisa 4. Kiili valla eelarve kulud aastatel 1999–2003 Tabel 22. Kiili valla eelarve kulud suuremate kululiikide lõikes Aasta Valla eelarve kulud (tuhat kr) Hariduskulud (tuhat kr) Üldvalitsemis- kulud (tuhat kr) Kultuuri- ja vaba aja kulud (tuhat kr) Sotsiaal- hoolekande kulud (tuhat kr) Muud kulud (tuhat kr) 1999 9 871,1 5 776,3 1 608,4 1 102,8 446,3 937,3 2000 11 743,8 6 251,8 1 890,1 1 253,2 408,2 1 940,5 2001 15 053,7 7 506,8 2 186,9 1 221,0 457,7 3 681,3 2002 21 728,1 9 108,6 3 006,9 2 007,8 755,8 6 849,0 2003 22 032,6 11 851,6 3 541,9 2 703,3 858,1 3 077,7

Joonis 6. Valla eelarve kulud aastatel 1999–2003 Lisa 5. Info Kiili valla maakorralduse kohta Tabel 23. Ülevaade Kiili valla katastriüksustest (01.11.03 seisuga) Katastriüksuste arv Katastriüksuste pindala, ha Kokku katastriüksusi 2452 5856,8 (s.o 58,4%) Sh tagastamisi 982 3334,2 Ostueesõigusega erastamisi 1407 986,5 Enampakkumisi 2 4 Munitispaalmaa 24 48,4 Riigi omand 37 1447,7 Maaüksusi kokku 2204. Alates 1995. aastast algatatud 90 detailplaneeringut, kokku ca 800 elamukrunti. Lisa 6. Sotsiaaltoetuste rahalised vahendid aastatel 2001–2003 • Riigieelarvest sihtotstarbeliste sotsiaaltoetuste rahaliste vahendite vähenemine ~55% (omavalitsuste kaudu sihtotstarbeliste toetuste maksmise vähenemine) • Toimetulekutoetuse rahaliste vahendite vähenemine ~59% (töötute vähenemine, töötukassast töötu kindlustushüvitise maksmine) • Valla eelarves sotsiaaltoetuste rahaliste vahendite suurenemine ~54%; rahanõudvamad toetuste liigid valla eelarves on koolitoidu toetus ~45%, lapse sünni puhul peredele makstav sünnitoetus ~38% • Valla eelarvest riskigruppi kuuluvatele elanikele makstava ühekordse sotsiaaltoetuse summa suurenemine ~53% (toetusetaotlejate arvu ja toetussumma suurenemine, 2003. a. lisandusid 3-lapselised pered) Kiili Kooli õpilastele ja Tallinna üldhariduskoolidesse sõitvatele õpilastele on kooli- ja kojusõit tasuta. Alates 2003. a. septembrist saavad Kiili valla õpilased Kiili Kunstide Kooli ja Tallinna huviringidesse sõiduks kasutada ühistransporti tasuta. 2002. aastast kingib Kiili valla 0–16-aastastele lastele jõuludeks kommipaki. Üksikvanuritel ja üksielavatel eakatel ning puuetega inimestel on vajadusel (passi vahetuseks, arsti juurde sõitmiseks) võimalik kasutada valla transporti. Abi vajavatel üksikvanuritel on igapäevaeluga toimetulekuks võimalik kasutada valla poolt pakutavat koduhooldusteenust. Koostöös Jüri kirikuga on vallaelanikel võimalik kaks korda nädalas külastada vallamaja keldriruumides asuvat humanitaarabipunkti Teine Käsi. Tabel 24. Sotsiaaltoetuste rahalised vahendid 2001 2002 2003 Taotlusi Pered Summa Taotlusi Pered Summa Taotlusi Pered Summa Toimetulekutoetus 124 25 67 004 58 19 35 102 28 11 21 650 TT (täiendav toetus) – ravikulud – koolitoit – lasteaiatasu – Tšernobõli veteranide toetus – abivahend – muu – – – 139 15 117 2 5 60 15 39 1 5 32 086 7085 20 808 1693 2500 33 31 – – – 1 1 33 31 – – – 1 1 17 700 15 500 – – – 2000 200 Kokku 124 25 67 004 197 79 67 188 61 44 39 350 Hooldusperekonna toetus 8 1 4140 – – – – – – Ühekordne aastalõputoetus – van. pensionärid – töövõimetus- pensionärid – lapsinvaliidid – eestkostel – peres 4 ja enam last – 3 last peres 448 377 45 9 5 12 – 403 332 45 9 5 12 52 800 33 200 4500 4500 2500 8100 – 436 357 56 8 3 12 – 380 301 56 8 3 12 – 73 450 53 550 8400 4000 1500 6000 – 501 370 64 8 8 10 41 413 285 62 8 7 10 41 98 940 59 200 10 240 4000 4000 9200 12 300 Sotsiaaltoetused: 370 115 89 533 411 76 101 889 1033 195 249 599 – koolitoit 284 57 58 894 325 61 68 145 948 128 179 888 – lasteaiatasu 1 1 1118 9 3 5255 11 3 7138 – ravikulud 16 12 5550 4 3 1410 9 9 4500 – abivahendid 1 1 400 3 3 1400 1 1 1500 – prillid 8 8 2900 3 3 900 – õppevahendid 21 20 6641 18 18 9093 20 20 16 107 – küttetoetus 9 8 2500 6 5 3600 12 12 10 400 – huviringi osamaks 21 4 2300 13 4 1843 10 4 1782 – lastelaagri tuusik – – – 2 2 1235 1 1 500 – matusteks 5 5 8900 1 1 500 2 2 500 – õnnetusjuhtum – – – – – – 7 7 17 000 – muu 12 7 3230 22 12 6508 9 5 4884 – Sünnitoetus – – – 23 23 110 000 31 31 152 500 – Matusetoetus – – – 15 15 15 000 21 21 21 000 – Eakate sünnipäeva toetus – – – 27 27 8100 30 30 9000 Kokku 950 544 213 477 1109 600 375 627 1678 734 570 389 Lisa 7. Kiili valla firmade kontaktandmed Jrk nr Ettevõtte nimi Esindaja (ees- ja perekonnanimi) Tegevusala Telefon eE–post 1. Monret OÜ (Tammetalu kauplus) Reet Arras Toidukaubandus 5522635 monret@mail.ee 2. OÜ Astro Kinnisvara Kadaka tee 74a Genaadi Urb Veronika Banhard (direktor) Kinnisvara arendus (Sausti mõis) 5042884 info@sausti.ee 3. Eklinde OÜ Zinaida Paas Liivapaberi töötlemine 5066274 siina.paas@mail.ee 4. OÜ Estnor Renee Mikomägi Palkmajade ehitus 5060596 estnor@hot.ee 5. AS Efekt Heiki Mikomägi Aivar Tomingas Klaasplasttooted 5023240 5048730 efekt@efekt.ee 6. XL-Studios Sven-Olof Englund Evelyn Mikomägi Foto ja filmistuudio 55923383 svenne@ xl–studios.com evelyn@ xl–studios.com 7. Emballage Tecnologies Tallinn OÜ Inna Ralli Löögikindlate pakendite tootmine 5021251 Inna.ralli@ et–tallinn.ee 8. OÜ Monsailo Alar Nisu Lillede kasvatus ja müük 56674915 kristinanisu@hot.ee 9. Olke DKOÜ Olev Kebinau Puittooted (uksed, aknad, kapid) 6725003 OÜ Creegy e-mail 10. OÜ Creegy Sirje Kivisalu Raamatupidamisteenused, ruumide haldamine 6782231 sirje.kivisalu@ mail.ee 11. OÜ Lanimo Hillar Urbanik Galanteriitoodete tootmine 6040356 lanimo@lanimo.ee 12. Lavitrans OÜ Udo Kasemaa Kütuse jae- ja hulgimüük, kütuse transport 6040120 lavitrans@solo.ee 13. OÜ Kiili Betoon Urmas Link Pesubetoontoodete tootmine 6725591 tiitvahe@hot.ee 15. Vegali Grupp OÜ Andre Abel Briketeerimistehas 5012555 info@puitbrikett.ee 16. Salmikivi AS Sergei Kivi Autotransport 5043336 salmi.kivi@mail.ee 17. OÜ Kiili Talutehnika Madis Tauts Kaubandus 5015868 mtauts@hot.ee 18. OÜ Haareks Ago-Leo Tammik Jõuluehete valmistamine 5529037 19. OÜ Hansaplant Mihkel Saar Indrek Naudi Taimekasvatus 6725117 5109991 hansaplant@ hansaplant.ee indrek@ hansaplant.ee 20. Kiili Autoveod Ole Loigu Ruumide rent, transport 6040361 ole@sakuab.ee 21. OÜ Care Riina Miilvee Pealisrõivaste tootmine 6040335 22. OÜ Agromel Üllar Hiiekivi Söödakultuuride kasvatus 6040235 23. AS Estko Enn Rumvolt Puhastus- ja poleervahendite tootmine 6790300 info@estko.ee 24. OÜ Estap Ago Rebane Hakkepuidu tootmine 6040501 ago.rebane@ tapvei.ee 25. Spari Kaubanduse OÜ Valter Karu Puittoodete tootmine 6040532 56953721 26. Eesti Tõukari OÜ Koit Põld Elusloomade müügi vahendus 6790733 5029865 koit.pold@mail.ee 27. Peeter Pajuste Transport OÜ (Luige) Peeter Pajuste 5024638 28. Paekna Puidutööstus OÜ Marek Johanson Puidu esmatöötlus 5046023 marek@woodlife.ee 29. Faron Group Sami Rautiainen Mööbli valmistamine Majaehitus 53934625 farongroup@hot.ee 30. Artaro OÜ Argo Nuuter Veevarustussüsteemid 5659666 nuuter@hot.ee 31. Kiili KVH OÜ Aare Hammer 53409282 aarehammer@hot.ee 32. Kiilitoote OÜ Ago-Leo Tammik Jõuluehted 5529037 33. Kirbits OÜ Valve Oskar 6725591 34. Pihlaka Farm 35. Puumarket AS Marek Johanson Puidu esmatöötlus 5046023 marek@woodlife.ee 36. Eraküte AS Tiidemann 5069766 erakyte@erakyte.ee 37. Simlak OÜ (Sausti kauplus) Sirje Maas Laine Käige Toidukaupade müük 5102440 50 18 580 maas@hot.ee 38. Ilusalong Mon Amie Kersti Mäe Kosmeetika- teenused 56473550 monamie@hot.ee 39. OÜ Adone Endel Simson Töö- ja tuleohutus 6040367 40. OÜ Ameero Ats Eero Ehitus, puit 56496358 meero@uninet.ee 41. Ramier OÜ Rein Sõitja Puidutöötlemine 5027098 harjuselts@hot.ee 42. Beignet AS Vello Läänemets Pagaritoodete tootmine 6046280 beignet@hot.ee 43. Bestor AS (Luige) Kurmet Ossip 5046110 44. Plekitöökoda (Luige) Rain Miltrop 5281493 45. Tremaster OÜ (Luige) Rein Koort 5064907 46. OÜ Mikorto Uno Ligi 56491234 47. OÜ Teknest Ivar Lapa 5061500 48. OÜ Renott Kivi Mati Virkunen Harri Virkunen Hauakivide valmistamine 6700256 50 12 956 graniit@online.ee 49. Mingero OÜ Valjo Liivamägi Mehhaaniline metallitööstus 5033861 50. Bullforg OÜ Andrus Salumägi Matti Raudsepp Kiili baar 6040196 56604805 montebianco@ solo.ee 51. ERKVERK KVH OÜ Karja tn 12 Ülari Kiviloo Tiiu Kiviloo Ehitustööd Raamatupidamine 5281795 5343628 672 5625 kvh@hot.ee 52. OÜ Mokiren Erki Heintare Autotransport, veoautode remont 56459867 53. OÜ Hartrem Rika Volt Autotransport, veoautode remont 5641292 54. OÜ SR Veod Rein Kompost Autotransport 5047309 55. OÜ Nivarria Valeri Izmer Jahuveski 5188607 56. OÜ Hendon Andre Paist Ehitustegevus, puidusaagimine 55910603 57. OÜ Lemuuria Heigo Latt Klaasplasttoodete valmist., paigald. 5091227 58. FIE Eva Loik Eva Loik Juuksur 56912364 59. FIE Koidu Solo Koidu Solo Juuksuriteenused 6040167 hex19@hot.ee 60. Arne Roodla Talu Arne Roodla Põllumajandus 6040216 roodla@hot.ee 61. FIE Aivar Somarokov Aivar Somarokov Köögivilja kasvatus 6040504 aivar.somarokov@ mail.ee 62. FIE Vello Madissoon Vello Madissoon Põllumajandussaadused 6040207 63. FIE Krista Loo Krista Loo Köögiviljakasvatus 5273825 64. Nõmmiku Uuevälja Talu Jaan Nõmmik Põllumajandus 56566489 65. Pärtli piimandustalu Ain Laast Piimakarjakasvatus 6040227 66. FIE Tarmo Viigimäe Tarmo Viigimäe Jüri Viigimäe Taimekasvatus 59305962 51978041 67. FIE Ulvi Jaakson Ulvi Jaakson Toidukaupade müük 6725498 51926682 68. FIE Aunin Liis Aunin Liis Perearst 5113622 69. FIE Peeter Pohlasalu Peeter Pohlasalu Klaasplast- ja värvimistööd 56647680 70. OÜ ITW Grupp Katrin Vimb Reklaamsildid, viidad, kleebised 53457937 itwgrupp@hot.ee