Rapla Vallavolikogu — Rapla valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 87, 864

Võttes aluseks jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) § 71 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 68, 407; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399) § 22 lõike 1 punkti 365, Rapla Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada lisatud Rapla valla jäätmehoolduseeskiri. 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2005. a. Volikogu esimees Jüri VÕIGEMAST Kinnitatud Rapla Vallavolikogu 25. novembri 2004. a määrusega nr 31 RAPLA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. Üldsätted 1.1. Käesolev jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri ) määrab jäätmekäitluse üldise korra Rapla valla haldusterritooriumil. 1.2. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna säilitamine Rapla vallas, jäätmekoguste vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 1.3. Eeskiri on kohustuslikuks täitmiseks kõigile isikutele Rapla valla haldusterritooriumil. 1.4. Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. 1.5. Jäätmehoolduses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat. 1.6. Jäätmehooldust Rapla vallas korraldab Rapla Vallavalitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ning Rapla valla põhimäärusele. 1.7. Jäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. 1.8. Jäätmekäitluskohtade järelhooldus toimub Eesti Vabariigi seadustega sätestatud korras. 1.9. Jäätmete vastuvõtupunktidest teavitatakse elanikke maakondlikus lehes vähemalt kaks korda aastas. II. Mõisted 2.1. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; suuremahulised jäätmed – mööbliesemed, külmkapid, televiisorid, pesumasinad, autorehvid jne; jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; korraldatud jäätmevedu – olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse, kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt; jäätmevaldaja – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega jäätmeloas ettenähtud tingimustel; jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; jäätmekogumisvahendid – kotid, konteinerid, mahutid jm anumad ja pakendid, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed; jäätmetekitaja – isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed; jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või nendes sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel või seda ettevalmistav tegevus; kinnistu omanik – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteriomanik ja korterihoonestusõiguse omanik ning kuni nende kinnistamiseni ka krundi õiguspärane valdaja ning ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa omanik või valdaja; kompostimine – orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostris nende looduslikuks lagundamiseks; ohtlikud jäätmed – oma omadustelt inimeste tervisele, varale või keskkonnale kahjulikud jäätmed, mis nõuavad erimenetlust nende käitlemisel; olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tavajäätmeid kui ka ohtlikke jäätmeid; prügila – ehitis jäätmete kestvaks või lõplikuks keskkonnaohutuks maapealseks või maa-aluseks ladestamiseks, kaasa arvatud ettevõttesisesed ladestuspaigad, kus jäätmeid hoitakse üle aasta; reoveepuhastite sete – heitvee puhastusseadmete jääkmuda; taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) – jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks; tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; ökoloogilised kuivkäimlad – kuivkäimlad, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet; pakend – mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooteid; pakendiettevõtja – isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. Ülejäänud mõisted on jäätmeseaduses ja pakendiseaduses esitatud tähendustes. III. Jäätmekäitluse üldprintsiibid 3.1. Jäätmevaldaja on kohustatud korraldama tema valduses olevate jäätmete nõuetekohase käitlemise. 3.2. Kõik isikud peavad Rapla valla haldusterritooriumil rakendama kõiki sobivaid võimalusi jäätmete tekke vähendamiseks ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. 3.3. Iga tegevuse juures tuleb rakendada loodusvarasid ja tooret võimalikult palju säästvat ja jäätmete taaskasutamist võimaldavat tehnoloogiat. 3.4. Valmistada ja kasutada võimaluse korral neid tooteid, mis on pikaealised, korduvalt kasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. 3.5. Rapla Vallavalitsus edendab oma haldusterritooriumil tekkinud jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. 3.6. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Rapla Vallavalitsuse poolt kehtestatavaid nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse. Vastava spetsialiseeritud kogumissüsteemi olemasolul tuleb taaskasutatavad jäätmed (papp, paber, metall, klaas, plastik jne) koguda eraldi. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi tavajäätmetest. 3.7. Taaskasutatavate jäätmete kogumisvahendisse tohib panna ainult konteineril märgitud kogutavat tüüpi jäätmeid. 3.8. Kinnistu omanik või tema poolt volitatud isik on kohustatud: 3.8.1. korraldama oma kinnistul tekkinud jäätmete kogumist, määrates tema kinnistul tekkinud jäätmete kogumiskoha ja teavitama sellest kinnistul elavaid ja töötavaid isikuid; 3.8.2. tagama kinnistul piisavas koguses ja suuruses jäätmemahutite olemasolu selleks ettevalmistatud kohtades, mis vastavad jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavatele nõuetele ning ei põhjusta kahju inimestele, varale ja keskkonnale; 3.8.3. korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või taaskasutamist või kõrvaldamist vastavalt kehtivatele nõuetele, vähemalt üks kord kuus korraldatud olmejäätmeveoga liitunud majapidamised ja vähemalt kaks korda aastas korraldatud olmejäätmeveost väljajäänud piirkonnad ja majapidamised. 3.9. Jäätmetekitaja on kohustatud: 3.9.1. jäätmed üle andma jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või toimetama jäätmed kindlaksmääratud kogumiskohta; 3.9.2. rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja nende hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 3.9.3. korraldatud jäätmeveost väljajäänud majapidamised on kohustatud tekkinud olmejäätmed viima ise jäätmekogumiskohta või tellima vastava teenuse jäätmeluba omavalt või keskkonnateenistuses jäätmevedajana registreeritud isikult; 3.9.4. võimalikult vältima kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid, vähendama nende hulka ning käitlema jäätmeid (koguma, sorteerima, ära vedama, taaskasutama) või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaksmääratud korras üle jäätmekogumisettevõttele, olmejäätmed ametlikus korras valitud veoettevõttele. 3.10. Rapla Vallavalitsus korraldab vähemalt üks kord aastas suuremahuliste ja ohtlike jäätmete kogumise. Ülejäänud ajal on elanikud kohustatud ise korraldama eespool mainitud jäätmete üleandmise. 3.11. Iga jäätmevaldaja peab olema piisaval määral teadlik oma valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja neist tulenevast tervise- või keskkonnaohust. IV. Jäätmete kogumisele ja sortimisele esitatavad nõuded 4.1. Jäätmete kogumisvahendina tohib kasutada mahutit, mis ei võimalda: 4.1.1. jäätmete tuulega laialikandumist; 4.1.2. jäätmete haisu levikut; 4.1.3. leket. 4.2. Kogumisvahendina on lubatud kasutada: 4.2.1. jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust. Korraldatud kogumisel peab kott olema kaanega kaetud kotihoidjas; 4.2.2. jäätmekonteinereid, mis võimaldavad jäätmeid vedaval autol neid laadida tõstemehhanismi abil ja on kaanega suletud; 4.2.3. kaanega suletavaid jäätmemahuteid, mida on võimalik käsitsi tühjendada või millega veetakse jäätmed jäätmekäitluskohtadesse; 4.2.4. sette- ja kogumiskaevusid, mis on ehitatud kehtestatud nõuete kohaselt. 4.3. Jäätmete kogumisvahend peab olema kompaktne, terve ja korralikult suletav ning ei tohi põhjustada kasutajale vigastusi. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumisvahendi kasutajal, kogumisvahendeid puhastada vastavalt vajadusele. 4.4. Jäätmete kogumisvahendeid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. 4.5. Jäätmete paigutamine kogumiskonteineri kõrvale on keelatud. 4.6. Korraldatud jäätmekogumissüsteemiga liitunud kinnistu prügikogumisvahend tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta. 4.7. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad) korraldab jäätmete kogumisvahendite paigutamise kinnistu omanik. Kaupluste, söögikohtade ja asutuste sissekäikude juures peab olema jäätmete kogumisvahend. 4.8. Avaliku ürituse korraldaja peab korraldama kogu ürituse jäätmekäitluse ja tagama selle koristamise kaheksa tunni jooksul või loas näidatud tähtajaks pärast ürituse lõppu. 4.9. Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid ja konteinerid tuleb võimaluse korral paigutada tasasele, kõvale, horisontaalsele alusele, kuhu jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 m kaugusele. Jäätmete kogumise konteiner peab olema paigutatud nii, et see ei häiriks liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumisvahendite tühjendamist. Juurdepääsutee konteineri juurde peab olema vaba ja puhastatud aastaringselt, et prügivedajal oleks ligipääs konteinerile. 4.10. Jäätmekogumisvahendid 4.10.1. Täidetud jäätmete kogumisvahendi suurim lubatud mass on: kuni 0,1 m3 mahu korral – kuni 50 kg, 0,1 kuni 0,8 m3 mahu korral – kuni 400 kg. 4.10.2. Prügikogumisvahendite materjalidest on lubatud plastik ja metall. 4.10.3. Kogumisvahendi suurus valitakse vastavalt vajadusele. Eelistatud on 120-, 240-, 600-, 750-, 800-, 2500- ja 4500- liitrised konteinerid. 4.10.4. Eri jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid: 4.10.4.1. roheline, hall – sega- ja olmejäätmed; 4.10.4.2. sinine – paber; 4.10.4.3. kollane – pakend; 4.10.4.4. punane – ohtlikud jäätmed; 4.10.4.5. pruun – biolagunevad jäätmed. 4.10.5. Ajutiselt on lubatud prügikogumisvahendina kasutada kindlustatud ümbrisega kilekotte – seda avalikel üritustel. 4.11. Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse või antakse üle jäätmekäitlejale. Jäätmete kogumisvahend tuleb paigutada sellisele kaugusele majast, et see ei segaks elanikke. Kogumisvahendi paigutamine akende alla on keelatud. Uute majade puhul tuleb projektis ära näidata, kuhu paigutatakse prügikogumisvahend. Korteriühistute omavahelisel kirjalikul kokkuleppel paigutatakse kogumiskonteiner majade territooriumile. 4.12. Vanametall tuleb üle anda jäätmeseadusega sätestatud korras litsentseeritud vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta. 4.13. Taaskasutatavad inertsed ehitus- ja lammutusjäätmed, ohtlikud ja suuremahulised jäätmed tuleb koguda eraldi tavajäätmetest liikide kaupa ning anda üle jäätmekäitluskohta. 4.14. Taaskasutatavate ja prügilasse viidavate jäätmete kogumisvahenditesse ei tohi koguda: 4.14.1. ohtlikke jäätmeid; 4.14.2. üle 40 C kuumi jäätmeid; 4.14.3. lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; 4.14.4. vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 4.14.5. käimlajäätmeid; 4.14.6. kogumiskaevude setteid; 4.14.7. nakkusttekitavaid jäätmeid; 4.14.8. radioaktiivseid jäätmeid; 4.14.9. puisteliiva; 4.14.10. hõõguvat sütt; 4.14.11. jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; 4.14.12. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist. 4.15. Punktis 4.14 nimetatud omadustega jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: 4.15.1. ohtlike jäätmete vastuvõtukohad; 4.15.2. spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid; 4.15.3. kompostimisväljakud; 4.15.4. muud eraldi määratavad vastuvõtukohad. V. Jäätmete vedu ja käitlemine 5.1. Rapla Vallavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmete, sorteeritud, taaskasutatavate, ohtlike ja suuremahuliste jäätmete veo. 5.2. Sorteeritud jäätmetest kogutakse liigiti klaas, pakend, ehitusmaterjal, vanapaber ja papp, hilisemas perspektiivis ka teisi sorteeritavaid jäätmeid. 5.3. Jäätmevaldaja loetakse jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel liitunuks korraldatud elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveopiirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveolepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud. 5.3.1. Vallavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. 5.3.2. Korraldatud jäätmekäitlusega on kohustatud liituma kõik lisa 1 punktis 1.1 nimetatud piirkonnad. Lisas 1 punktis 2 olevad alad ja lisa 1 punktist 1.1 Rapla Vallavalitsuses avalduse alusel väljajäänud kinnistud peavad ise korraldama jäätmekäitluse vastavalt jäätmeseadusele ja Rapla valla jäätmehoolduseeskirjale. 5.4. Korraldamata jäätmeveoga olmejäätmete valdaja on kohustatud alles hoidma jäätmete üleandmist kajastavad dokumendid viie aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule tema nõudmisel. 5.5. Jäätmeveol peab vältima ülemääraste kahjulike mõjutuste, nagu müra ja hais teket. 5.6. Jäätmeid peab vedama kaetud veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo ja laadimise käigus. 5.7. Jäätmevedaja vastutab ohutusnõuete täitmise eest jäätmete veol. 5.8. Jäätmevedaja on jäätmete veol kohustatud: 5.8.1. jäätmed üle andma jäätmeluba omavale ettevõttele; 5.8.2. eemaldama kogumisvahendisse toodud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku või jäätmevaldajaga sõlmitud lepingu kohaselt; 5.8.3. koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 5.8.4. oma tegevuse käigus mitte kahjustama olmejäätmete kogumismahutit; 5.8.5. paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta; 5.8.6. kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel; 5.8.7. korraldama jäätmevedu elanikke vähim häirival viisil; 5.8.8. jäätmekonteinerite tühjendamine ja vedu elamukvartalitest on keelatud ajavahemikus 21.00–06.00. 5.9. Jäätmevedaja ei ole kohustatud tühjendama konteinereid, kui: 5.9.1. konteineri mass ületab punktis 4.10 sätestatud piirväärtusi või sisaldab lubamatuid jäätmeid. Sellistel juhtumitel tuleb jäätmevaldajal kogunenud jäätmete äraveoks tellida spetsiaalne mahukate või ohtlike jäätmete veoks kohaldatud sõiduk; 5.9.2. konteinerit ei saa jäätmete kokkupressimise, kättesaamatuse vm põhjusel tühjendada nn vabapuistemeetodil. 5.10. Jäätmeid võib konteinerist eemaldada ainult jäätmekäitlusettevõtte töötaja või jäätmeid kogumisanumasse paigutanud isik. 5.11. Kui jäätmekäitluskohas jäätmeid vastu ei võeta, tagastab jäätmevedaja jäätmed isikule, kes jäätmed üle andis ning kes on kohustatud jäätmed tagasi võtma. Jäätmete tagasivõtmise kohustus ei laiene korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud olmejäätmetele. Jäätmevedaja informeerib isikule tagastatud jäätmetest keskkonnainspektsiooni. 5.12. Jäätmetekitaja või kinnistu omanik on kohustatud: 5.12.1. kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud; 5.12.2. jäätmete vedamisel järgima kõiki käesoleva eeskirjaga ja teiste õigusaktidega sätestatud nõudeid. 5.13. Orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid võib kompostida kinnistes kompostihoidlates – kompostrites, kuhu ei pääse linnud ega loomad. Lahtistes kompostiaunades võib komposteerida taimse päritoluga jäätmeid (aiajäätmed). Kompostihunnik peab asuma vähemalt 15 m kaugusel kaevust ja veekogust. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad kompostimist. 5.14. Sõnnikut võib kompostida kompostrites või Rapla Vallavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel. Elumajade akende vahetus läheduses on kompostimine keelatud. 5.15. Sõnnikut ei tohi laotada külmunud maale ja lumele ning see ei tohi põhjustada ohtu keskkonnale. 5.16. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute heitvee- ja fekaalide kogumiskaevud ning püüdurid peavad pinnase või pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad, ligipääs kaevudele, mahutitele ja püüduritele peab olema vaba. 5.17. Kogumiskaeve ja püüdureid tühjendab vastavat teenust osutav ettevõte. Seda ei tule lasta teha harvemini kui üks kord aastas. Tühjendusprodukte võib ladustada ainult selleks lubatud kogumispunktidesse. 5.18. Reovee kogumis- ja filterkaevude setteid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks väljaspool sellekohase jäätmelaoga ettevõtja spetsiaalset käitluskohta. 5.19. Käimlajäätmete hulka ei tohi panna muid jäätmeid. 5.20. Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali käideldakse vastavalt kehtestatud korrale. 5.21. Ohtlikke jäätmeid mittesisaldavad puidu- ja paberijäätmeid võib põletada hoonete küttesüsteemis. Muude jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. 5.22. Okste ja prahi põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires ja tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. Tiheasustusalal on selline tegevus keelatud. 5.23. Keelatud on põletada kulu ja prahti ilma Rapla Vallavalitsuse või Raplamaa Päästeteenistuse kooskõlastuseta (välja arvatud jaanituli). 5.24. Jäätmete vastuvõtu- ja käitluskohtades liikudes tuleb järgida seal töötava personali korraldusi. 5.25. Olmejäätmete ladestamine on lubatud vaid selleks spetsiaalselt kohaldatud ametlikus tavajäätmete prügilas. Väätsa prügila Järvamaal või Tallinna prügila Jõelähtmes. 5.26. Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine on keelatud. 5.27. Rapla Vallavalitsus korraldab valla territooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 5.28. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides tervise- ja keskkonnaohte ning võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist. 5.29. Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida eri liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. 5.30. Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks. 5.31. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed või nende pakendid, peab jäätmevaldaja kehtiva korra kohaselt märgistama. 5.32. Ohtlike jäätmete kogumist, vedu ja edasist käitlemist tohib korraldada ainult Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav ettevõte. 5.33. Jäätmete omanik valib ise ohtlike jäätmete käitleja (litsentseeritud ohtlike jäätmete käitlejate nimekiri on avalikustatud internetis). Ohtlike jäätmete üleandmine ohtlike jäätmete käitluslitsentsi mitteomavale isikule on keelatud. 5.34. Iga ohtlike jäätmete saadetise üleandmisel juriidiliselt isikult litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele vormistatakse ohtlike jäätmete saatekiri. 5.35. Ohtlike jäätmete saatekiri on dokument, mis sisaldab andmeid üleantavate jäätmete valdaja, tekitaja, vedaja, vastuvõtja ja vedamiseks üleantud isiku kohta, samuti andmeid ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste kohta. 5.36. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik tagab jäätmete valve ning abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise välisõhku, maapinnale, veekogusse või kanalisatsiooni. 5.37. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 5.38. Majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalgustuslambid jmt) tuleb viia spetsiaalsetesse ohtlike jäätmete kogumispunktidesse. 5.39. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones, hoone osas, konteinerites või kastides. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist. 5.40. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. 5.41. Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega ning selgete juhistega säilituspaiga kasutuse kohta. 5.42. Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel. VI. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine 6.1. Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. 6.2. Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutuskava, kooskõlastus kinnistu omaniku ja vallavalitusega. Lammutuskavas peab olema ettenähtud ehitusjäätmete eraldi kogumine taaskasutamise eesmärgil. Sorteeritud materjalid tuleb üle anda taaskasutamiseks jäätmekäitlejale. Sorteerimata ehitusjäätmed antakse üle jäätmekäitlejale nende täiendavaks sorteerimiseks või ladestamiseks nõuetele vastavasse prügilasse. 6.3. Eraldi tuleb sorteerida: puit; metall; mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, krohv, kips, betoon, klaas jt); raudbetoon- ja betoondetailid; tõrva mittesisaldav asfalt; asbesti sisaldavad jäätmed; saastunud pinnas. 6.4. Rapla vallas tekkinud ehitusjäätmed kas taaskasutatakse, kõrvaldatakse või antakse käitlemiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike jäätmete käitlemiseks peab jäätmekäitlusettevõttel täiendavalt olema ohtlike jäätmete käitluslitsents. 6.5. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. 6.6. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. 6.7. Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud: 6.7.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 6.7.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule; 6.7.3. võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks. 6.8. Ehitus- ja lammutusjäätmete vedaja on kohustatud registreerima end jäätmevedajana, jäätmekäitlejana Raplamaa keskkonnateenistuses. VII. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise nõuded 7.1. Hooldus- ja tervishoiuasutuste, laboratooriumite, muude uurimis- ja loomakliinikute nakkusohtlikud ja bioloogilised, lõikavad ja torkivad jäätmed tuleb kehtiva korra kohaselt üle anda luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 7.2. Haiglajäätmed tuleb pakkida tekkekohas ning jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. 7.3. Jäätmed viiakse tekkekohast pakituna iga päev haiglas selleks ettenähtud jäätmekogumiskohta, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis. 7.4. Teravad ja torkivad jäätmed nagu nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, muud teravad osad tuleb asetada mitteläbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse. Vajalik on teravate esemete valamine kipsi. 7.5. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev haiglas selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi. 7.6. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele ühe nädala jooksul, kus need põletatakse selleks ettenähtud kohas. 7.7. Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed, tuleb üle anda Päästeametile. 7.8. Ravimijäätmed, milleks on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud, käideldakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtestatud korrale. 7.9. Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida väljaspool osakonda haigla jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 7.10. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle käitlemiseks luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 7.11. Loomsete jäätmete käitlemise aluseks on veterinaarkorralduse seadus, jahiseadus loomatauditõrje seadus ja nende alamaktid. Nimetatud seaduste alusel korraldab loomsete jäätmete käitlemist valla volitatud veterinaararst. 7.12. Loomsete jäätmete hulka kuuluvad loomade korjused, inimtarbeks sobimatud loomsed saadused, mille käitlus korraldatakse veterinaarteenistuse nõuete kohaselt. 7.13. Loomatauditõrje seaduse kohaselt kuuluvad loomsed jäätmed kogumisele, transportimisele, säilitamisele, ümbertöötlemisele, kahjutustamisele ja kasutamisele viisil, mis välistab haigustekitajate ja nende kahjulike ainete leviku. 7.14. Nõuded toitlustamisel tekkivate jäätmete käitlemisel tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse määrusega «Nõuded toitlustamisel tekkivate jäätmete käitlemisele ja laboratoorsele uurimisele ning loomasöödana kasutamise loa väljastamise tingimused ja kord». 7.15. Loomsete jäätmete matmisel tuleb matmispaiga suhtes arvestada Rapla Vallavalitsuse kehtestatud heakorranõudeid ja Raplamaa Keskkonnateenistuse arvamust ning veterinaarteenistuse nõudeid. VIII. Pakendite käitlemise nõuded 8.1. Pakendimaterjali liigid on järgmised: klaas; plastik; paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong; metall; puit; muu materjal. 8.2. Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma oma kauba veo- ja rühmapakendi. 8.3. Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või korraldama selle lepingu alusel vahetus läheduses asuvas teises müügikohas, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. 8.4. Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale. 8.5. Pakendile määratakse tagatisraha ehk pant, mis on ühe müügiühiku hinnale lisatud pakendit väärtustav tasu ühe pakendi eest. 8.6. Tagatisraha kehtestatakse õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi ja karastusjoogi korduskasutuspakendile: 8.6.1. klaaspakend; 8.6.2. plastpakend. 8.7. Tagatisraha kehtestatakse õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi ja karastusjoogi ühekorrapakendile: 8.7.1. klaaspakend; 8.7.2. plastpakend; 8.7.3. metallpakend. 8.8. Tagatisraha tagastatakse, kui tarbija viib pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, kauba müügikohta või selle vahetus läheduses selleks ettenähtud kohta. 8.9. Kauba müük pakendis, millel puudub pakendiseadusele nõuetekohane märgistus, on keelatud. 8.10. Rapla valla territooriumil tegutsev pakendiettevõtja on kohustatud aruandlust pidama pakendiseaduse kohaselt. 8.11. Järelevalve pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise üle toimub keskkonnajärelevalve seaduse ja tarbijakaitseseadusega sätestatud korras. 8.12. Pakendiettevõtjale pakendiseaduses pandud kohustuste täitmist kontrollivad Keskkonnainspektsioon, Tarbijakaitseamet, Tervisekaitseinspektsioon ning Veterinaar- ja Toiduamet. IX. Jäätmeluba ja aruandlus 9.1. Jäätmeloa taotlemine on kohustuslik jäätmeseaduses toodud juhtudel: 9.1.1. jäätmete kõrvaldamiseks; 9.1.2. jäätmete taaskasutamiseks; 9.1.3. ohtlike jäätmete kogumiseks või veoks; 9.1.4. teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks või veoks, välja arvatud pakendiseaduse alusel maksustatava metallist joogipakendi kogumiseks või veoks, jäätmete edasise kaubandusvahendamise või taaskasutamise eesmärgil; 9.1.5. kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveoks; 9.1.6. olmejäätmeveoks majandus- või kutsetegevusena; 9.1.7. jäätmete tekitamiseks. 9.2. Tavajäätmete taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamisega tegelev isik, kes on vabastatud keskkonnaministri määrusega jäätmeloa omamise kohustusest, samuti tavajäätmete vedaja, välja arvatud olmejäätmeid majandus- või kutsetegevusena vedav isik, peab olema registreeritud Raplamaa Keskkonnateenistuses. 9.3. Kõik Rapla valla haldusterritooriumil tegutsevad jäätmeluba, keskkonnakompleksluba omavad isikud, aga ka kõik jäätmekäitlejana keskkonnateenistuses registreeritud isikud ja ohtlike jäätmete tekitajad, välja arvatud kodumajapidamised, on kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, veetud, vaheladustatud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teistele jäätmekäitlejatele, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduse ja taaskasutamise või kõrvaldamise toimingute kohta. Nimetatud arvestuse algdokument ja nende alusel koostatud koondandmeid tuleb säilitada vähemalt viis aastat. Kõik Rapla valla haldusterritooriumil asuvad jäätmevaldajad on kohustatud andma teavet käesoleva eeskirja täitmise kohta jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule. 9.4. Jäätmeluba väljastatakse seaduses ettenähtud korras. Jäätmeloa taotlus tuleb esitada Raplamaa Keskkonnateenistusele ning Rapla Vallavalitsusele, kes annab oma seisukoha taotluse suhtes kolme nädala jooksul ja edastab need loa väljaandjale (maakonna keskkonnateenistusele). 9.5. Kõik jäätmetekitajad on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid viie aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule tema nõudmisel. 9.6. Jäätmeloa kohustuslane ja registreeritud isik peavad esitama jäätmearuanded jäätmeseaduses ettenähtud korras Rapla Vallavalitsusele üks kord aastas. X. Rapla valla haldusterritooriumil asuvate jäätmehoolduskohtade järelhoolduse nõuded 10.1. Jäätmehoolduskoha tegevuse lõpetamisel või ümberpaiknemisel on kohustus likvideerida hoolduskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele jäätmekäitlejatele, toorainete ja abimaterjalide ärakasutamist või üleandmist. 10.2. Tegevuse lõppemise või juba tegevuse käigus tekkinud keskkonnareostus tuleb likvideerida jäätmehooldaja poolt. 10.3. Jäätmehoolduskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale. 10.4. Tegevuse lõpetamisel tuleb tagada kohustuse korral ala rekultiveerimine. XI. Jäätmekäitluse arenguperspektiivid Rapla vallas 11.1. Rapla Vallavalitsus koostab juhindudes Rapla maakonna jäätmekavast Rapla valla jäätmekava oma arengukava osana. 11.2. Rapla valla haldusterritooriumil asuvad ettevõtjad on kohustatud koostama Rapla Vallavalitsuse nõudmisel jäätmekavad, mis käsitlevad ettevõtja tegevusega seotud jäätmekäitlust. 11.3. Rapla vald arendab taaskasutatavate jäätmete liigiti kogumist. 11.4. Rapla vald teavitab elanikke regulaarselt jäätmete vastuvõtukohtade asukohtadest. 11.5. Rapla vald koolitab elanikke, et tõsta nende keskkonnateadlikkust. Koolitustööd tehakse koostöös lasteaedade, koolide ning kultuuriasutustega. XII. Järelevalve ja vastutus 12.1. Rapla Vallavalitsus kontrollib jäätmeluba taotlevate ettevõtete taotlusi ning esitab omapoolse seisukoha keskkonnateenistusele. 12.2. Rapla Vallavolikogu määrusega määratud kontrolliõigusega ametnik kontrollib vähemalt üks kord aastas ettevõttes jäätmeseadusest ja käesolevast eeskirjast tulenevatel juhtudel kohustusliku jäätmeloa või jäätmekäitlejana registreerimise tõendi olemasolu, jäätmeloaga kehtestatud tingimuste täitmist ja üldist keskkonnakaitselist olukorda ettevõttes ja valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest kinnipidamist. 12.3. Valla kontrolliõigusega ametnik kontrollib valla haldusterritooriumil toimuvat tegevust teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumisel ja veol. Jäätmeseaduse nõuete rikkumise kindlakstegemisel metallijäätmete kogumisel ja veol, rakendab meetmeid seaduserikkumise peatamiseks ja süüdlaste karistamiseks. 12.4. Jäätmeseaduses kehtestatud nõuete kohaselt ja käesoleva jäätmehoolduseeskirjaga kehtestatud nõuete rikkumisel karistatakse süüdlasi sõltuvalt rikkumisest rahatrahviga jäätmeseaduse §-des 120–126 toodud määrades. 12.5. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmetest tekitatud keskkonnareostused ja -kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. Kui reostajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes sellega seotud kulutused. 12.6. Rapla Vallavalitsusel on õigus kontrollida korraldatud jäätmeveost väljajäänud kinnistute jäätmekäitlust vähemalt üks kord aastas. Rapla Vallavolikogu 28. novembri 2004. a määruse nr 31 lisa 1 JÄÄTMEVEO PIIRKONNAD 1.1. Korraldatud jäätmeveopiirkonnad (elanike arv) Linn: Rapla 5845 Alevikud: Alu 913 Hagudi 328 Kuusiku 241 Külad: Hagudi 88 Iira 144 Kodila 342 Purila 174 Sulupere 87 Uusküla 273 Valtu 237 Väljataguse 75 Ülejõe 102 Tuti 38 Mahlamäe 25 1.2. Korraldamata jäätmeveopiirkonnad (elanike arv) Külad: Lipstu 8 Mõisaaseme 21 Ohulepa 22 Seli-Nurme 10 Äherdi 17 Alu-Metsküla 25 Aranküla 27 Juula 55 Kalevi 68 Kelba 35 Kodila-Metsküla 23 Koigi 44 Kuku 83 Kuusiku-Nõmme 21 Kõrgu 28 Mällu 18 Nõmme 30 Oela 38 Oola 31 Palamulla 27 Raka 93 Ridaküla 28 Röa 22 Seli 48 Sikeldi 59 Tapupere 12 Tõrma 28