Eesti Panga President — Üldise riskireservi arvestuse kord — RTL, 6, 49

Tulenevalt krediidiasutuste reservide tugevdamise vajadusest, krediidiasutuste seaduse (RT I 1995, 4, 36) paragrahvi 44 alusel Eesti Pank määrab: 1. Krediidiasutus on kohustatud moodustama võimalike kahjude katmiseks arvestusliku üldise riskireservi vähemalt 5% ulatuses üldise riskireservi arvestuse baasist. 2. Üldise riskireservi arvestuse baasiks on riskiga kaalutud varade ja bilansiväliste kohustuste summa vastavalt Eesti Panga presidendi 12. detsembri 1995. a. määrusele nr. 34 (RTL 1996, 2/3, 14) ja selle hilisematele muudatustele. 3. Üldise riskireservi arvestuse baas kehtib üks kalendriaasta ja see arvutatakse krediidiasutuse auditeeritud majandusaasta aruande (koos lisadega) alusel, seisuga 31. detsember. 4. Arvestusliku üldise riskireservi koosseisu kuuluvad järgmised bilansikirjed: 1. «Üldine pangandusreserv»; 2. «Muud reservid» osas, mis moodustatud äriseadustiku paragrahvi 336 alusel reservkapitalina; 3. «Eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum». 5. Krediidiasutusel, mille arvestuslik üldine riskireserv ei ole saavutanud punktis 1 sätestatud miinimumtaset, on keelatud teha arvestusliku üldise riskireservi kuuluvatelt bilansikirjetelt muid eraldisi, välja arvatud kahjumi katmine või üldise riskireservi koosseisu kuuluvate bilansikirjete täiendamine. 6. Krediidiasutusel, mille arvestuslik üldine riskireserv ületab punktis 1 sätestatud miinimumtaset, ei ole lubatud ilma Eesti Panga loata teha arvestusliku üldise riskireservi kuuluvatelt kirjetelt muid eraldisi, välja arvatud kahjumi katmine. 7. Krediidiasutusele, mille üldine riskireserv on alla Eesti Panga poolt kehtestatud miinimumtaseme, tehakse ettekirjutus dividendide väljamaksmise osaliseks või täielikuks piiramiseks. President Vahur KRAFT