Kaitseminister — Kaitseministeeriumi valitsemisalas relvade ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise korra kinnitamine — RTL, 6, 44

Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468) paragrahvi 49 lõike 1 punkti 3, relvaseaduse (RT I 1995, 62, 1056) paragrahvi 1 lõike 3 ja rahuaja riigikaitse seaduse (RT I 1995, 18, 240; 1996, 25, 519; 49, 953) paragrahvi 14 punkti 24 alusel määran: 1. Kinnitada «Kaitseministeeriumi valitsemisalas relvade ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise kord» (lisatud). 2. Ministeeriumi valitsemisala asutuste juhtidel tagada ühe aasta jooksul relvade ja laskemoona hoidmise ning ladustamise kooskõlla viimine käesoleva määrusega. Minister Andrus ÖÖVEL Kantsler Eero VAARMANN Kinnitatud kaitseministri 2. detsembri 1997. a. määrusega nr. 12 Kaitseministeeriumi valitsemisalas relvade ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord sätestab Kaitseministeeriumi ja tema valitsemisalas (edaspidi asutus) tsiviil- ja teenistusrelvade ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise korra. Kaitseväes kehtib eeltoodud kord relvastuse soetamisel ja käsi- ja väikesegabariidilistele lahingrelvadele. 2. Asutuses organiseerib ja kontrollib relvade ja laskemoona arvestust, hoidmist ja väljastamist relvade eest vastutav isik (edaspidi relvur). Relvur määratakse asutuse juhi (ministeeriumis kantsleri) käskkirjaga. 3. Relvuri vahetumisel või tema äraolekul üle kümne päeva tuleb tema vastutusel olevad relvad ja laskemoon ning arvestusdokumendid üle anda teisele isikule asutuse juhi käskkirjaga määratud komisjoni poolt. Komisjon koostab üleandmise akti, mille kinnitab asutuse juht (ministeeriumis kantsler). 4. Asutuse juht peab selleks moodustatud komisjoniga kontrollima relvade ja laskemoona hoidmist, olemasolu ja arvestust vähemalt kaks korda aastas ja rakendama vajalikke meetmeid avastatud puuduste kiireks kõrvaldamiseks. Relvade kontrollimise tulemustest tehakse sissekanne «Relvade ja laskemoona kontrollraamatusse» (lisa 10). 5. Asutuse juht on vastutav alluvate väljaõppe eest. Keelatud on määrata relvuriks isikuid, kes ei ole sooritanud vastavaid arvestusi antud eeskirjade ja relvade tundmise kohta. II. RELVADE JA LASKEMOONA SOETAMINE 6. Relvi ja laskemoona soetatakse riigihangete seaduse (RT I 1995, 54, 883; 1997, 9, 79) ja riigivaraseadusega (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724) sätestatud korras. 7. Käesolev kord ei laiene kuni 100 padruni ostmisel relvapoodidest vastavalt kehtiva Kaitseministeeriumi töötõendi, ohvitseri tunnistuse või Kaitseliidu liikmepileti alusel, millele on kantud teenistusrelv. 8. Relvi ja laskemoona soetab Kaitseministeerium või tema loal Kaitsejõudude Peastaap. 9. Loa taotlemise ja väljastamise kord: 1) loa saamiseks esitab Kaitsejõudude Peastaabi ülem või Kaitseliidu ülem Kaitseministeeriumi kantslerile vastava taotluse; 2) taotluses näidatakse asutus, kellele relvi ja laskemoona soetatakse, kellelt soetatakse, soetatavate relvade või laskemoona nimetus, mark ja kogus ning tehingu eest vastutava ametiisiku nimi. Taotluses näidatud andmete õigsuse eest vastutab loa taotleja; 3) Kaitseministeeriumil on õigus nõuda lisaks taotlusele teisi, täiendavaid dokumente ja andmeid tehingu ja selle osapoolte kohta; 4) luba antakse välja kolmes eksemplaris, millest üks tagastatakse pärast tehingu toimumist kümne tööpäeva jooksul Kaitseministeeriumisse ja kaks jäävad tehingu osapooltele. 10. Loa vorm: 1) loa vorm on lisatud käesolevale korrale (lisa 1). Loale kirjutavad alla minister ja kantsler. Loal peab olema vapipitsati jäljend; 2) load registreeritakse ministeeriumis eraldi raamatus, mis on registreeritud asutuse üldosakonnas. Raamatu lehed peavad olema nummerdatud, nööritud ja kinnitatud pitseriga; 3) soetatud relvad ja laskemoon võetakse asutuses, kaitseväeosas, Kaitseliidu malevas viivitamatult arvele, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul; 4) loa pöördele kantakse soetatud relvade numbrid, tehingu toimumise kuupäev ja teostajad ning soetatud relvastuse arvelevõtmist kinnitav asutuse juhi allkiri, asutuse pitser ja kuupäev. 11. Kaitseministeeriumile tagastatud loa alusel võetakse relvastus arvele kaitsejõudude relvaregistris. 12. Asutuses, kaitseväeosas või Kaitseliidu malevas peavad olema relvade ja laskemoona arvestuseks järgmised dokumendid: 1) «Sissetulnud relvadokumentide registreerimise raamat» (lisa 2, vorm T-1); 2) «Väljastatud relvadokumentide registreerimise raamat» (lisa 3, vorm T-2); 3) «Relvade ja laskemoona saateleht» (lisa 4, vorm T-3); 4) «Relvade ja laskemoona arvelevõtmise raamat» (lisa 5, vorm T-4); 5) «Relvade numbrilise arvestuse raamat» (lisa 6, vorm T-5); 6) «Relvade ja laskemoona väljaandmise raamat» (lisa 7, T-6); 7) «Relvaruumi tabel» (lisa 8, vorm T-7); 8) «Relvakapis hoitavate relvade nimekiri» (lisa 9, vorm T-8); 9) «Relvade ja laskemoona kontrollraamat» (lisa 10); 10) «Relva asenduskaart» (lisa 11). Dokumentide vormid on toodud käesoleva korra lisades 2--11. 13. «Sissetulnud relvadokumentide registreerimise raamatu», «Väljastatud relvadokumentide registreerimise raamatu», «Relvade ja laskemoona arvelevõtmise raamatu» ning «Relvade numbrilise arvestuse raamatu» lehed peavad olema nummerdatud, nööritud ja pitseeritud asutuse pitsatiga. Raamatu lõpus pitseriga kinnitatud lehel peab olema relvuri allkirjaga kinnitatud sissekanne: «Raamatus on nummerdatud, nööritud ja pitseriga kinnitatud . . . . . lehte». Nimetatud raamatud registreeritakse asutuse kantseleis, kus neile antakse registreerimisnumber. Raamatu esikaane paremasse ülemisse nurka kirjutatakse registreerimisnumber ja tehakse märge salastatuse kohta vastavalt «Riigisaladuse kaitse korrale» (RT I 1995, 52, 840). Raamatuid säilitatakse (vormid T-1, T-2 ja T-5) 25 aastat, teisi kümme aastat viimase sissekande tegemise kuupäevast arvates. 14. Asutusse sissetulnud relvade ja laskemoona saatedokumendid registreeritakse «Sissetulnud relvadokumentide registreerimise raamatus» (vorm T-1). 15. Asutusest väljastatud relvade ja laskemoona saatedokumendid, samuti asutusesisesed relvi ja laskemoona käsitlevad dokumendid (aktid, saatelehed jms.) registreeritakse «Väljastatud relvadokumentide registreerimise raamatus» (vorm T-2). 16. Relvad ja laskemoon väljastatakse asutusest ja võetakse vastu «Relvade ja laskemoona saatelehe» (vorm T-3) alusel. Saatelehed vormistatakse vähemalt kahes eksemplaris, millest üks jääb väljastajale, teine vastuvõtjale. Sama kord kehtib relvade ja laskemoona asutusesisesel ümberpaigutamisel. 17. Relvade ja laskemoona saatelehtede alusel tehakse vastav sissekanne «Relvade ja laskemoona arvelevõtmise raamatusse» (vorm T-4). Vastuvõetud relvad registreeritakse viivitamatult «Relvade numbrilise arvestuse raamatus» (vorm T-5). Ameti juhi otsuse alusel võidakse relvade arvestust pidada arvutis, kui on rakendatud meetmed arvestuse säilimiseks ja vajaliku salastatuse tagamiseks. 18. Kõlbmatu relva ja kulutatud laskemoona mahakandmise vastava sissekande tegemise aluseks on mahakandmise akt. Relva(de) kõlbmatuks muutumise põhjuse väljaselgitamiseks ja süüdlase vastutusele võtmiseks määrab asutuse juht (väeosa ülem, Kaitseliidu maleva pealik) ametkondliku juurdluse. Peale selle antakse kõlbmatuks muutunud relv üle Kaitsejõudude Peastaabi kesklao relvalattu, kus teostatakse vajadusel ekspertiis ja otsustatakse relva edasine kasutamine või hävitamine. Relva mahakandmise akt peab olema kinnitatud kaitseministri, kantsleri või Kaitsejõudude Peastaabi ülema poolt. 19. Laske- ja lahingumoona mahakandmise akti vormistab asutuses (väeosas, malevas) moodustatud alaline komisjon, akti kinnitab asutuse juht, kaitseväeosa ülem või Kaitseliidu pealik. Kinnitatud akti üks eksemplar esitatakse kõrgemalseisvale asutusele. III. RELVADE JA LASKEMOONA HOIDMINE 20. Relvade ja laskemoona hoidmise all mõistetakse käesolevas korras relvade ja laskemoona hoidmist relvahoidlas või relvakapis. 21. Relvahoidlaks nimetatakse: 1) relva- ja/või laskemoonaladu, kus hoitakse relvi ja laskemoona, mis on töötajatele kinnistamata; 2) korrapidamisteenistuse relvaruumi (edaspidi relvaruum), kus hoitakse põhiliselt töötajatele kinnistatud relvi ja nende juurde kuuluvat laskemoona ja kus on tagatud ööpäevaringne toimkonna vahetu valve; 3) relvahoidla peab tagama relvade ja laskemoona säilimise, nende takistusteta jälgimise, hooldamise ning pidevas kasutamisvalmiduses hoidmise. 22. Tulirelvi võib hoida ainult tühjaks laetuna. 23. Relvad kinnistatakse numbriliselt asutuse juhi käskkirjaga nende asutuse töötajatele, kellel seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega on lubatud relva kanda teenistusülesannete täitmiseks või enesekaitseks. 24. Töötajatele kinnistatud relvi ja nende juurde kuuluvat laskemoona hoitakse korrapidamisteenistuse relvaruumis või töötaja isiklikus seifis. 25. Relvahoidlas on lubatud lisaks relvadele ja laskemoonale hoida: 1) relvade olulisi osi ja lisaseadmeid ning relvade hooldusvahendeid; 2) erivahendeid ja pürotehnilisi tooteid. 26. Kuni kaheksa relva hoidmiseks relvahoidlat ei nõuta. Asutus võib kuni kaheksat relva hoida oma asukohas raudkapis või seifis (edaspidi relvakapp), kusjuures padruneid tuleb hoida eraldi lukustatavas relvakapis asuvas lukustatud laekas. Ruum, kus asub relvakapp, peab olema varustatud elektroonilise valvesignalisatsiooniga. Ruumi uks peab olema terasplekist või 2--3 mm paksuse plekiga üle löödud, vähemalt kahe tugeva siselukuga ning avanema ainult väljapoole. Ruumi aknad peavad olema trellitatud. 27. Relvahoidla peab vastama järgmistele tingimustele: 1) relvahoidla seinad peavad olema kapitaalsed, vähemalt 40 cm paksusest silikaattellisest või vähemalt sama tugevast materjalist. Kui seda tingimust pole võimalik täita, tuleb seinad seestpoolt katta võreseinaga, mis on tehtud vähemalt 15 mm läbimõõduga terasvarrastest ja võreavaga mitte üle 150 mm × 150 mm. Võresein peab olema kindlalt kinnitatud seina külge; 2) relvahoidlal peab olema betoonpõrand ning raudbetoonist või vähemalt sama tugevusega materjalist lagi. Siseviimistlusel peab seinte ja lagede pinnakiht vastama klassile VI/I ja põranda kate olema mittepõlev. Lae ja seinte vahel ei tohi olla vahesid, mis võimaldaksid ruumi sisse tungida. Keldri või muude ruumide paiknemisel relvahoidla all peab olema välistatud võimalus tungida relvahoidlasse läbi põranda; 3) relvahoidla peab olema tugevate topeltustega, neist välimine tuletõkkeuks vähemalt 10 mm paksusest terasukselehega, sisemine võreuks vähemalt 15 mm läbimõõduga terasvarrastest ja võreavaga mitte üle 150 mm × 150 mm. Välisukses peab silmade kõrgusel olema vaateaken mõõtudega 150 mm × 150 mm, mille klaas kinnitub seestpoolt. Välisuksel peab olema kaks tugevat siselukku ning uks peab avanema ainult väljapoole. Võreuksel peab olema tugev siselukk ning seestpoolt sulgemise võimalus; 4) akendel peavad olema seina sisse kinnituvad metallvõred, mille ava suurus ei ületa 100 mm × 100 mm (70 mm × 70 mm esimesel korrusel), mis on valmistatud vähemalt 10 mm läbimõõduga terasvarrastest, kusjuures varraste ristumised peavad olema kokku keevitatud. Esimese korruse aknad peavad olema väljapoole avanevate ja seestpoolt suletavate metallist või metalliga ülelöödud luukidega. Samad nõuded kehtivad ka seina sees olevate ventilatsiooni- ja muude avade kohta; 5) relvahoidla kõik aknad (avad) peavad olema varustatud seestpoolt suletava kattega, mis välistab kahjustavate esemete või ainete sattumise hoidlasse; 6) relvahoidla uste ja akende raamid peavad olema metallist, paksusega mitte alla 4 mm, kindlalt kinnitatud kandeseinte või betoonpõranda ja -lae külge; 7) relvahoidla metallkonstruktsioonid (uksed, luugid, võred) peavad olema testitud ja valmistaja poolt garanteeritud tooted. Testimisnõuded esitab Kaitseministeerium. 28. Relvahoidla (v.a. korrapidamisteenistuse relvaruum) peab olema varustatud: 1) elektroonilise vähemalt kahe eraldi valveahelaga valvesignalisatsiooniga, kusjuures pidevalt töötavad andurid peavad olema paigaldatud kõikidele avadele ja ruumi ustele; 2) elektroonilise valvesignalisatsiooni alarmseadmetega, mis on paigutatud nii relvahoidlasse kui ka asutuse valveruumi; 3) esmaste tulekustutusvahenditega; 4) efektiivse piksekaitsesüsteemiga; 5) autonoomse varuelektritoitesüsteemiga; 6) relvahoidlas peavad olema purunemiskindlad valgustid, mida saab sisse ja välja lülitada ilma relvahoidla ust avamata. Valgustus ei tohi pimestada vaateaknast relvahoidla sisemuse jälgijat. 29. Relvalaos tuleb tulirelvi hoida koos nende juurde kuuluvate tööriistade ja puhastusvahenditega tehase pakendis. Kastid peavad olema plommitud ümberringi, kaaned aga kinnitatud 4--8 kruviga ja virnastatud nii, et oleks hõlbus kontrollida plommide seisukorda. Püstoleid hoitakse lukustatud, laojuhataja poolt pitseeritud relvakappides. Kõik hoiulolevad relvad peavad olema kantud «Relvade numbrilise arvestuse raamatusse» (vorm T-5). 30. Laskemoona tuleb relvalaos hoida relvadest eraldi asuvas ruumis, millel on kapitaalsed akendeta ja avadeta seinad ning eraldi sissekäik. Laskemoonakastid peavad olema kindlalt suletud ja laohoidja poolt pitseeritud. Osaliselt täidetud kastis peab olema sedel, millel on näidatud laskemoona hulk, kasti avamise kuupäev ja laojuhataja allkiri. 31. Relva- ja/või laskemoonalao sissepääsu juures laoruumi sees sisustatakse laoülema (laohoidja) töökoht. Töökohal peab olema järgmine inventar ja dokumentatsioon: 1) tool ja laud; 2) tulekindel seif kartoteegi ja teiste dokumentide hoidmiseks; 3) termomeeter ja hügromeeter; 4) akudel või kuivelementidel töötavad käsilambid; 5) kantav liigendredel; 6) esmaabivahendite kapp; 7) lao skeem; 8) juhendid relvade hoidmise, lao korrashoiu, tuulutamise, tuleohutuse, lao üleandmise-vastuvõtmise, valvesignalisatsiooni kontrolli jms. kohta; 9) «Lao avamise, ülevaatuse, teostatud tööde ja külastuste registreerimise raamat»; 10) «Relvade numbrilise arvestuse raamat» (vorm T-5); 11) «Relvade ja laskemoona kontrollraamat» (lisa 10); 12) laoarvestuskaardid. 32. «Lao avamise, ülevaatuse, teostatud tööde ja külastuste registreerimise raamatusse» teeb laoülem sissekanded: 1) iga päev lao avamise ja ülevaatuse tulemustest; 2) laos teostatud tööde kohta; 3) andmed laos töötanud isikute kohta (ametikoht, ees- ja perekonnanimi, allüksus, tööde alguse ja lõpu kellaaeg); 4) andmed ladu külastanud isikute kohta. 33. Asutuse relvalaost väljaantud relvad tuleb samal päeval hoiule anda asutuse korrapidaja relvaruumi. 34. Relvaruumis hoitakse relvi ja lahingukomplekti kuuluvat laskemoona relvakappides, kusjuures igal relval peab olema oma pesa. Iga relvapesa juurde kinnitatakse silt, millele on märgitud relva liik, relva number ja töötaja nimi, kellele relv on kinnistatud. Laskemoona hoitakse tehase pakendis. Lahtiselt on lubatud hoida kaht salvetäit padruneid iga püstoli ja ühte salvetäit iga automaatrelva kohta. 35. Igal relvakapil peab olema silt, kus on näidatud: 1) kapi number; 2) vastutava isiku ametinimetus, nimi; 3) pitsati number, millega kapp pitseeritakse. 36. Relvaruumis peab olema: 1) «Relvaruumi tabel» (vorm T-7), milles näidatakse relvaruumis hoitavate relvade ja laskemoona kogus kaliibrite ja markide (tüüpide) kaupa, kappide nimetused ja arv ning järjekorranumbrid. «Relvaruumi tabelile» kirjutab alla asutuse juht või tema volitusel relvur ja ainult nemad võivad teha tabelis muudatusi ning parandusi, kinnitades neid oma allkirjaga; 2) «Relvade ja laskemoona väljaandmise raamat» (vorm T-6); 3) «Relvade ja laskemoona kontrollraamat» (lisa 10). 37. Relvakapi ukse siseküljel peab olema «Relvakapis hoitavate relvade nimekiri» (vorm T-8). Nimekirjale kirjutab alla asutuse juht või tema volitusel relvur. 38. Relvaruumis on relvavaruna lubatud hoida eraldi kapis töötajatele kinnistamata relvi. Nende arv ei või ületada 10% kinnistatud relvade arvust. 39. Üldjuhul hoitakse spordi- ja õpperelvi eraldi teistest relvadest. Koos hoidmisel tähistatakse nende asukoht vastava sildiga ja nad eraldatakse teistest relvadest vaheseinaga. 40. Relvaruum, relvakapid ja kastid laskemoonaga peavad olema lukustatud ja pitseeritud asutuse korrapidaja pitsatiga (kui relvaruumi eest vastutab korrapidaja). Võtmete asemel võib kasutada vahetatava kombinatsiooniga lukke. Kombinatsioon peab muutuma vähemalt iga kolme kuu tagant. Relvakapi kombilukk võib olla elektrooniline ja arvutiga ühendatud kombinatsioon ja sisaldada ka isikukoodi. 41. Relvaruumi ja relvakappide võtmed peavad olema eraldi kimbus ja alaliselt asuma asutuse korrapidaja käes. Võtmete üleandmine teisele isikule on keelatud. Relvahoidla ja relvakappide tagavaravõtmeid hoitakse asutuse korrapidaja seifis, pitseeritud pinalis või kotis, pitseeritud asutuse juhi pitsatiga. Võtmete kaotamisel tuleb relvaruumi ja relvakappide lukud vahetada. 42. Toimkondade vahetamisel võtab uus korrapidaja relvaruumi ja relvakappide võtmed, relva ja laskemoona eelmiselt korrapidajalt vastu «Relvaruumi tabeli» (vorm T-7) ja «Relvakapis hoitavate relvade nimekirja» (vorm T-8) alusel. Laskemoona võetakse vastu (antakse üle) pitseeritud kastides. Korrapidamise üleandmise-vastuvõtmise raamatusse tehakse sissekanne, kus näidatakse relvade ja laskemoona kogus, mis on korrapidamise üleandmise momendil relvaruumis ja mis on välja antud töötajatele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata relvaruumi valvesignalisatsiooni, riivide ja lukkude korrasolekule ning tulekustutusvahendite olemasolule. 43. Relvahoidla eest vastutava isiku puudumisel võib relvahoidlat või relvakappi avada asutuse juhi loal tagavaravõtmega, mis on hoiul asutuse korrapidaja käes. Avamine toimub vähemalt kolmeliikmelise komisjoni juuresolekul. Komisjon koostab relvahoidla või relvakapi avamise kohta akti kahes eksemplaris. Relvahoidla või relvakapp lukustatakse ja pitseeritakse selle isiku isikliku pitsatiga, kes selle avas, kusjuures pitsati number näidatakse ära aktis. Väljaantud relvad ja laskemoon kantakse «Relvade ja laskemoona väljaandmise raamatusse» (vorm T-6). Kui vastutav isik tuleb teenistusse, on ta kohustatud tema äraolekul avatud relvahoidla või relvakapi avama selleks määratud komisjoni juuresolekul ja kontrollima relvahoidlas või relvakapis olevate relvade ja laskemoona kogust ja selle vastavust arvestusdokumentidele ning tulemustest ette kandma asutuse juhile. 44. Relvahoidlat kontrollinud ametiisik on kohustatud tegema selle kohta sissekande «Relvade ja laskemoona kontrollraamatusse» (lisa 10). Relvade või laskemoona puudujäägi avastamisel on kontrolliv isik kohustatud sellest kohe teatama asutuse juhile juurdluse alustamiseks. IV. RELVADE JA LASKEMOONA EDASITOIMETAMINE 45. Relvade ja laskemoona edasitoimetamise all mõistetakse käesolevas korras nende vedu transpordivahendiga riigi piirides ühest kohast teise ilma relvade ja laskemoona vahepealse kasutamise eesmärgita (edaspidi relvavedu). 46. Relvaveoks annab seda korraldav asutus välja käskkirja, milles näidatakse: 1) veetavate relvade ja/või laskemoona kogus; 2) veo alg- ja sihtpunkt; 3) veoks vajaminev(ad) auto(d); 4) saatemeeskond, selle relvastus ning ülem; 5) eraldatavad sidevahendid ja -koodid; 6) kes viib ja kus viiakse läbi saatemeeskonna ja autojuhi instrueerimine; 7) määratud liikumismarsruut. 47. Veetavad relvad peavad olema tühjaks laetud ja lahti võetud viisil, mis ei võimalda nende kohest kasutuselevõttu, ning pakitud plommitud või pitseeritud kastidesse. Igas kastis peab olema saateleht kasti sisu kohta. 48. Relvavedu peab toimuma kinnise veoseruumiga ja tehniliselt korras autoga. Kuni 20 relva ja/või 20 000 padruni veoks võib kasutada B-kategooria autot, suurema relva- või padrunipartii veoks aga C-kategooria autot. Auto veoseruumi uksed peavad olema kindlalt suletud ja lukustatud. Auto peab olema varustatud kütusega kogu teekonnaks. Enne relvavedu tuleb kontrollida auto tehnilist seisundit. Laskemoona veol tuleb juhinduda ka ohtlike veoste veo eeskirjadest. 49. Rohkem kui viie tulirelva ja/või 1000 padruni veol peab saatemeeskonda kuuluma vähemalt üks relvastatud saatja. 50. Alla 20 relva ja/või 20 000 padruni veol, kui seda võimaldab auto istekohtade arv, on saatemeeskonnal lubatud olla samas autos. Sel juhul peab auto olema vähemalt nelja uksega. 51. Üle 20 relva ja/või üle 50 000 padruni veol peab olema saateauto(d). 52. Kolonn moodustatakse nii, et ees liigub relvaauto, selle järel saateauto. 53. Kolonni sidevahendid peavad tagama katkematu side nii kolonni autode kui ka lähtepunkti ja/või sihtpunkti vahel. V. RELVADE JA LASKEMOONA KANDMINE 54. Relvade ja laskemoona kandmise all mõistetakse käesoleva korra tähenduses relva ja laskemoona endaga kaasaskandmist väljaspool relvale ettenähtud hoiukohta. 55. Relvakandmise õigus antakse töötajale/teenistujale asutuse juhi käskkirjaga pärast meditsiinilist kontrolli; relva ja laskemoona materiaalosa, praktilise käsitsemise, kandmise ja kasutamise korra tundmise kontrolli ja väljaõppeprogrammiga ettenähtud laskeharjutuste edukat sooritamist. 56. Relva kandmist õigustavaks dokumendiks on töötajal/teenistujal ametitunnistus, millel on märge relvakandmise õiguse kohta. Ametitunnistusel peab olema töötaja/teenistuja foto, isikukood, vapipitser ja asutuse juhi (ministeeriumis kantsleri) allkiri, kehtivuse aeg. 57. Relvakandmise õigust omaval töötajal on keelatud: 1) kanda relva teenistusvälisel ajal, välja arvatud käesoleva korra punktis 63 sätestatud juhul; 2) anda relva kõrvalise isiku kätte; 3) kanda relva, olles alkoholijoobes, samuti narkootilise, psühhotroopse või toksilise aine mõju all; 4) kanda relva miitingul, demonstratsioonil, pidustustel ja muul avalikul üritusel, välja arvatud juhul, kui selle kandmine on seotud teenistusülesande täitmisega. 58. Relvi ja laskemoona väljastab korrapidaja töötajale, kellele relv on kinnistatud või kellel selle kasutamine on lubatud asutuse juhi käskkirjaga, teenistuse või õppuse ajaks allkirja vastu «Relvade ja laskemoona väljaandmise raamatus» (vorm T-6), kuhu märgitakse väljaantud relva seeria ja number ning laskemoona liik ja kogus. 59. Asutuse juht võib kehtestada relvade ja laskemoona väljaandmise korra «Relva asenduskaardi» alusel. «Relva asenduskaardile» kirjutab alla asutuse juht või tema volitusel relvur. Asenduskaarti hoitakse puuduva relva asukohas (pesas). Sel juhul sissekannet «Relvade ja laskemoona väljaandmise raamatusse» (vorm T-6) ei tehta. Asenduskaardi vorm on lisatud käesolevale korrale (lisa 11). 60. Asutuse juhi kirjalikul nõusolekul võib töötaja täita teenistusülesandeid isikliku relvaga. 61. Õppuse või teenistuse lõppedes relvad puhastatakse ja antakse üle korrapidajale. Öisel ajal pühitakse relvad ainult pealt, lõplikult puhastatakse relvad päevasel ajal. Relvade puhastamine peab toimuma selleks ettenähtud ja varustatud ruumis. Relvade puhastamise ruumis on kategooriliselt keelatud õliste narmaste kogumine. 62. Kui teenistuse lõpetanud, toimkonnast vabanenud, lähetuselt või õppuselt saabunud töötaja ei anna samal päeval ära oma relva, on korrapidaja kohustatud sellest viivitamatult ette kandma asutuse juhile. Asutuse juht on kohustatud võtma tarvitusele kõik abinõud relva ja laskemoona hoiulevõtmise tagamiseks. 63. Asutuse juht võib erandkorras teatud kategooria töötajatel lubada neile kinnistatud relva, välja arvatud automaattulirelva, ja kaht salvetäit padruneid kanda teenistusvälisel ajal ja hoida alaliselt oma elukohas. Luba vormistatakse asutuse juhi käskkirjaga, mille koopia peab asuma relvaruumis. 64. Töötaja, kellel on lubatud hoida relva oma elukohas, peab tagama relva ja laskemoona säilimise ning vältima nende sattumist kõrvalise isiku kätte. VI. LÕPPSÄTTED 65. Õppuse, õppelaskmise läbiviimisel ning teenistuse korraldamisel on kõik vastutavad isikud kohustatud kontrollima relvade ja laskemoonaga nõuetekohast ümberkäimist ning rakendama kõik abinõud nende kaotsimineku ja ebaseadusliku hõivamise ärahoidmiseks. 66. Igast relva ja/või laskemoona kadumise või varguse juhtumist on töötaja kohustatud viivitamatult ette kandma oma vahetule ülemale, kes omakorda kannab alluvuse korras sellest ette kõrgemalseisvale ülemale. Iga relva ja laskemoona kadumise juhtumi kohta viiakse asutuse juhi käskkirja alusel läbi teenistuslik juurdlus ja tehakse avaldus politseile. Kaotatud ja varastatud relvade kohta peetakse väeosas, Kaitsejõudude Peastaabis ja Kaitseministeeriumi relvaregistris eraldi arvestust. 67. Asutuse juht vastutab käesoleva korra nõuete täitmise eest asutuses. Lisa 1 «Kaitseministeeriumi valitsemisalas relvade ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise korra» juurde

Lisa 2 «Kaitseministeeriumi valitsemisalas relvade ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise korra» juurde

Lisa 3 «Kaitseministeeriumi valitsemisalas relvade ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise korra» juurde

Lisa 4 «Kaitseministeeriumi valitsemisalas relvade ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise korra» juurde

Lisa 5 «Kaitseministeeriumi valitsemisalas relvade ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise korra» juurde

Lisa 6 «Kaitseministeeriumi valitsemisalas relvade ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise korra» juurde

Lisa 7 «Kaitseministeeriumi valitsemisalas relvade ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise korra» juurde

Lisa 8 «Kaitseministeeriumi valitsemisalas relvade ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise korra» juurde

Lisa 9 «Kaitseministeeriumi valitsemisalas relvade ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise korra» juurde

Lisa 10 «Kaitseministeeriumi valitsemisalas relvade ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise korra» juurde

Lisa 11 «Kaitseministeeriumi valitsemisalas relvade ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise korra» juurde