Valga Linnavolikogu — Valga linna ehitusmääruse kinnitamine — RTL, 2, 33

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113) paragrahvi 22 punkti 27 ning planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) paragrahvi 3 lõike 2 punkti 5 Valga Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Valga linna ehitusmäärus (lisatud). 2. Avaldada käesolev määrus koos lisaga Riigi Teataja Lisas ning panna tutvumiseks välja Valga Keskraamatukogu lugemissaalis. 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 1998. a. Volikogu esimees Ene KULASALU Lisa Valga Linnavolikogu 27. novembri 1997. a. määrusele nr. 14 Valga linna ehitusmäärus 1. Üldosa 1.1. Käesolev ehitusmäärus on kehtestatud kohalike olude arvestamiseks planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusala korraldamisel Valga linnas. 1.2. Ehitusmäärus kehtestab Valga linna omavalitsusorganite pädevuse ja ülesannete jaotumise linna maa-alade planeerimisel, hoonete ja rajatiste projekteerimisel, ehitamisel ja hooldamisel. 1.3. Ehituskorraldust Valgas suunab linnavolikogu ja viib ellu linnavalitsus oma struktuuriüksustega. 2. Planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustegevuse korraldamine 2.1. Linnavolikogu ainupädevuses on: 2.1.1. linna territoriaal-majandusliku arengu strateegia ja kontseptsiooni kujundamine ning tingimuste tagamine nende elluviimiseks; 2.1.2. linna üldplaneeringu algatamine, finantseerimise korraldamine, vastuvõtmine, avaliku väljapaneku väljakuulutamine, kehtestamine ja selle muutmine ning tühistamine; 2.1.3. detailplaneeringute, mis teevad ettepaneku üldplaneeringu põhialuste muutmiseks, algatamine, vastuvõtmine, kehtestamine ja nende muutmine ning tühistamine; 2.1.4. munitsipaalobjektide, teede ja tehnovõrkude tarbeks detailplaneeringu lähteülesannete kinnitamine ja finantseerimise otsustamine; 2.1.5. avalike ehituste ja munitsipaalobjektide projekteerimistingimuste kinnitamine ja projektide kehtestamine; 2.1.6. muinsuskaitsealade kinnitamise ja kultuurimälestiste kaitse vajaduse ettepanekute tegemine; 2.1.7. keskkonnakaitseliste linnaliste ja piirkondlike alade kinnitamine vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele; 2.1.8. planeeringute elluviimiseks vajalike kinnisasja sundvõõrandamise taotluste esitamine; 2.1.9. linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine. 2.2. Linnavalitsuse ainupädevuses on: 2.2.1. linna territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine ja nende elluviimine vastavalt üldplaneeringu põhimõtetele; 2.2.2. üldplaneeringu tööprogrammi koostamine või korraldamine, lähteandmete kogumine ja planeeringu eesmärkide formuleerimine, üldplaneeringu koostamine või selle korraldamine; 2.2.3. üldplaneeringu avalikustamise ja avalike arutelude korraldamine; 2.2.4. ettepanekute tegemine üldplaneeringu muutmiseks; 2.2.5. ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeringute koostamise ajal; 2.2.6. avalikule väljapanekule eelnevate ekspertiiside ja kooskõlastuste tagamine; 2.2.7. kahjude hüvitamise ja kinnisasja sundvõõrandamise korraldamine; 2.2.8. detailplaneeringute algatamine, korraldamine, avalikustamine, vastuvõtmine ja kehtestamine ning lepingute sõlmimine detailplaneeringute koostamise ja finantseerimise õiguse andmiseks kinnisasja omanikule või teistele asjasthuvitatud isikutele; 2.2.9. linna infrastruktuuri objektide projekteerimise, ehitamise ja kasutusloa väljastamise korraldamine; 2.2.10. projekteerimistingimuste kinnitamine; 2.2.11. ehitusprojektide kehtestamine; 2.2.12. ehituslubade väljaandmise korraldamine; 2.2.13. detailplaneeringute lähteülesannete kinnitamine; 2.2.14. ehitusregistri pidamise korraldamine; 2.2.15. ettepanekute tegemine linna ehituskorraldust reguleerivate eeskirjade muutmiseks. 2.3. Linnaplaneerimisameti pädevuses on: 2.3.1. detailplaneeringute lähteülesannete koostamine või korraldamine; 2.3.2. projekteerimistingimuste koostamine või korraldamine; 2.3.3. projektide läbivaatamise ja ekspertiisi korraldamine ning nende esitamine linnavalitsusele kehtestamiseks; 2.3.4. ehituskeelu kehtestamise ettepanekute tegemine; 2.3.5. ehituslubade väljaandmine; 2.3.6. hoonetele ja ehitistele kasutuslubade väljaandmine; 2.3.7. ettepanekute tegemine linna ehituskorraldust reguleerivate eeskirjade muutmiseks. 2.4. Asjasthuvitatud isikute õigused: 2.4.1. teha ettepanekuid detailplaneeringute algatamiseks; 2.4.2. planeeringute avaliku väljapaneku ajal omada juurdepääsu kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja infole, välja arvatud riigisaladuseks tunnistatud info; 2.4.3. avaliku väljapaneku kestel esitada parandusi ja täiendusi ning vaidlustada planeeringut; 2.4.5. vaidlustada kohtus üld- ja detailplaneeringu kehtestamist; 2.4.6. kokkuleppel linnavalitsusega detailplaneeringute koostamise korraldamine; 2.4.7. tutvuda kehtestatud planeeringuga. 3. Linnaplaneerimine Linnaplaneerimine on kohaliku elu küsimuste iseseisva avaliku otsusta-mise protsess. Planeerimisega tagatakse keskkonnaseisundile ja sotsiaal-majanduslikule olukorrale põhinev linna areng ning võimalikult laialdane üldiste ja erahuvide arvestamine. 3.1. Üldplaneering 3.1.1. Linna territoriaal-majandusliku arengu aluseks on üldplaneering. 3.1.2. Üldplaneeringu koostamine on linnale kohustuslik. 3.1.3. Üldplaneeringu koostamises võivad osaleda ning esitada oma seisukohti ja arvamusi kõik asjasthuvitatud isikud. 3.1.4. Üldplaneering avalikustatakse vastavalt seadustele. 3.1.5. Üldplaneeringu kehtestamiseni määratakse haja- ja tiheasustuse piirid, detailplaneeringute koostamise kohustuslikkus, maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused, territooriumi funktsionaalne tsoneerimine ja funktsiooni määramine ning kohalike piirangute kehtestamine volikogu otsusega vastavalt linna arengukavale. 3.2. Detailplaneering 3.2.1. Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitiste projekteerimisele, uute kinnistute moodustamisele ning olemasolevate kinnistute piiride muutmiseks, nende kasutussihtotstarbe muutmiseks ja hoonestusõiguse seadmiseks tiheasustuses ja detailplaneerimise kohustusega aladel hajaasustuses. 3.2.2. Detailplaneerimise algatamise aluseks on linnavalitsuse kinnitatud lähteülesanne. 3.2.3. Lähteülesande tellimiseks esitab taotleja: a) vormikohase taotluse lähteülesande väljastamiseks; b) maa omandi- või hoonestusõiguse dokumendid; c) maa-ala geodeetilise plaani M 1:1000 (1:500); d) tehnilised tingimused; e) eelnevad kooskõlastused (vajadusel). 3.2.4. Lähteülesanne väljastatakse hiljemalt kuue nädala pärast arvates taotluse esitamisest. 3.2.5. Detailplaneeringu avalikustamise ja avaliku väljapaneku korraldab planeeringu algataja või planeeringu koostaja vastavalt seadusele. 3.2.6. Detailplaneeringu kehtestab volikogu või linnavalitsus vastavalt käesolevale määrusele. 4. Ehituslik projekteerimine 4.1. Projekteerimise aluseks on kehtestatud detailplaneeringud ja nende nõudeid täpsustavad projekteerimistingimused. 4.2. Hajaasustuses on projekteerimise aluseks projekteerimistingimused. 4.3. Projekteerimise algatamise õigus on kinnisasja omanikul või isikul, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. 4.4. Projekteerimistingimuste saamiseks esitab taotleja: a) vormikohase taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks; b) maa omandi- või hoonestusõiguse dokumendid; c) maa-ala geodeetilise plaani M 1:500; d) vajalikud tehnilised tingimused. 4.5. Projekteerimistingimused sisaldavad: a) nõudeid ehitise projekteerimiseks; b) maa-ala geodeetilist plaani; c) tehnilisi tingimusi; d) vajalike kooskõlastuste loetelu; e) kooskõlastusi vahetute naabervalduste omanikega, kui projekteeritav ehitus võib kahjustada nende huve. 4.6. Projekteerimistingimustega võidakse ette kirjutada ehitiste ja nende rakendamiseks vajalike rajatiste parameetreid, määrata ehituskujasid, püstitada muinsuskaitselisi, arhitektuurseid ja kujunduslikke eritingimusi ning vastavalt kehtivatele seadustele arheoloogiliste ja muude uuringute teostamise kohustusi ning ühisvajaduste arvestamist. 4.7. Projekteerimistingimused väljastatakse hiljemalt nelja nädala jooksul arvates taotluse esitamisest. 4.8. Projekteerimistingimused kehtivad kaks aastat. 4.9. Projekteerimistöid võivad teha kutseõiguslikud kõrgharidusega arhitektid ja teised seadusega ettenähtud isikud ning vastavat tegutsemislitsentsi omavad arhitekti- ja projekteerimisbürood. 4.10. Lihtsaid ja väikesemahulisi ehitisi võib enda tarbeks projekteerida ka erihariduseta isik linnavalitsuse linnaplaneerimisameti poolt väljaantud ühekordse projekteerimisloa alusel. 4.11. Ehitusprojekt peab vastama kehtivatele seaduslikele aktidele, normatiividele ja projekteerimistingimustele. Projekt peab olema kooskõlastatud projekteerimistingimustes loetletud ametkondade ja riiklike inspektsioonidega. 4.12. Linnavalitsuse nõudel peavad projektid läbima vastava eriala litsentsi omavate spetsialistide sõltumatu ekspertiisi. 4.13. Projekti heakskiitmise otsustab Valga maakonna ja linna ühine projektide läbivaatamise komisjon. 4.14. Projekt esitatakse linnavalitsusele ehitusloa saamiseks kolmes eksemplaris. 4.15. Loa väikeehitise püstitamiseks annab linnaarhitekt. 5. Ehitamine 5.1. Ehitamiseks käesoleva määruse mõttes loetakse: 5.1.1. ehitise püstitamist maa peale ja maapõue; 5.1.2. ehitise laiendamist juurde-, peale- või allaehituse teel; 5.1.3. ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsioonilist muutmist; 5.1.4. tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid; 5.1.5. ehitise lammutamist. 5.2. Õiguse ehitamiseks annab kehtestatud korras väljastatud ehitusluba. 5.3. Ehitusluba antakse kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. 5.4. Ehitusloa saamiseks esitab taotleja: a) avalduse; b) maa omandi- või hoonestusõiguse dokumendid; c) kinnitatud projektdokumentatsiooni; d) ekspertiisiakti (vajadusel); e) ehitusjärelevalve lepingu. 5.5. Ehitusloa taotlus vaadatakse läbi kahe nädala jooksul arvates taotluse esitamise päevast. 5.6. Ehitusloaga kehtestatakse ehituse lõpetamise tähtaeg ja määratakse ehitusjärelevalve teostamise kord. 5.7. Ehitusloa saaja ei tohi ehitustöödega alustada enne ehituse kohustuslikku registreerimist linna ehitusregistris. 5.8. Ehitusega tuleb alustada ühe aasta jooksul arvates ehitusloa väljastamise päevast. 5.9. Ehitusjärelevalve korraldamine ehitusel on ehitise omaniku kohustus. 5.10. Omanikujärelevalve teostaja määratakse ehituse omaniku ja linnavalitsuse vahelisel kokkuleppel. 5.11. Ilma ehitusloata ehitus on omavoliline ehitus ja kuulub likvideerimisele omaniku kulul vastavalt kehtivatele seadustele. 5.12. Ehitist võib kasutama hakata pärast kasutusloa saamist kasutusloal näidatud otstarbel. 5.13. Ehitise võib kasutusele võtta ka valminud osade või ehitusjärkude kaupa vastavalt projektile või eelnevalt linnavalitsusega kooskõlastatult. 5.14. Kasutusloa saamiseks esitab taotleja: a) avalduse; b) ehitusjärelevalve akti; c) valminud ehitise ülevaatuse akti; d) ehituse dokumentatsiooni. 5.15. Kasutusloa taotlus vaadatakse läbi kahe nädala jooksul arvates taotluse esitamise päevast. 5.16. Ehitise kasutusloa võib linnavalitsus peatada või ära võtta, kui: a) ehitist ei kasutata sihipäraselt kasutusloas näidatud otstarbel; b) omavolilise (ehitus)tegevuse tagajärjel on muudetud ehitise põhinäitajaid või kasutusala; c) ehitis on muutunud ohtlikuks inimestele, varale või looduskeskkonnale. 6. Keskkonna kujundamine 6.1. Ehitiste, mis ei ole käesoleva määruse mõistes ehitised (teisaldatavad kioskid, paviljonid jm. ehitised ning objektid), projekteerimiseks annab tingimused ja kooskõlastab esitatud projektid linnavalitsuse linnaplaneerimisamet. 6.2. Nimetatud objektide paigaldamise ning kasutamise loa, tingimused ja tähtaja määrab linnavalitsuse linnaplaneerimisamet. 6.3. Keskkonna kujundust mõjutavad ehitustööd, nagu fassaadide värvimine, piirete ja arhitektuursete väikevormide paigaldamine, haljastustööd, tuleb eelnevalt kooskõlastada linnavalitsuse linnaplaneerimisametis ja vajadusel esitada projekt või kooskõlastada eskiislahendus. 6.4. Kõik linna territooriumile paigaldatavad (ka ajutised) reklaamid, viidad, installatsioonid jt. visuaalsed objektid (v.a. liiklusmärgid ja viidad) sõltumata paigaldajast või omanikust tuleb eelnevalt kooskõlastada linnavalitsuse linnaplaneerimisametis. 7. Lõppsätted 7.1. Määruse koostamise aluseks on Eesti Vabariigi õigusaktid. 7.2. Määruse koostamist korraldab ja selle muudatused valmistab otsuste tegemiseks ette linnavalitsus. 7.3. Seadustega reguleerimata küsimusi lahendab linnavalitsus. 7.4. Kõigis reguleerimata küsimustes on linnavalitsusel õigus määrata läbitava protseduuri etapid ja dokumentide vajadus lähtuvalt Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 7.5. Määrusega kehtestatud, planeerimis- ja ehitusseadust täpsustavad sätted kehtivad ehitisele kui kinnisasja osale, kuid ka ehitisele kui vallasasjale ning selle omanikule või valdajale. 7.6. Käesoleva määruse nõudeid rikkunud isik võidakse võtta haldus- või kriminaalvastutusele. 7.7. Planeerimis- ja ehitusseaduse, ehitus- ja planeerimismääruste, ehituseeskirjade ja -juhendite ning ehitiste rikkujate vastutusele võtmine kuulub haldusõiguserikkumiste seadustikus loetletud ametiisikute ja linnavolikogu poolt volitatud ametiisikute pädevusse.