Kiviõli Linnavolikogu — Kiviõli linna põhimääruse kinnitamine — RTL, 2, 24

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113) paragrahvi 22 punktist 9 ja linna põhimääruse paragrahvi 17 punktist 17.1.9, Kiviõli Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada linna uus põhimäärus koos lisadega (lisatud käesolevale määrusele). 2. Tühistada Kiviõli linna põhimäärus (kinnitatud linnavolikogu 29. detsembri 1993. a. määrusega, muudetud ja täiendatud linnavolikogu 7. märtsi 1996. a. määrusega nr. 114, 25. aprilli 1996. a. määrusega nr. 129, 14. novembri 1996. a. määrusega nr. 7 ja 15. juuni 1997. a. määrusega nr. 87), välja arvatud lisa 1 -- Kiviõli Linnavolikogu töökord. 3. Tühistatud põhimääruse lisa 1 -- Kiviõli Linnavolikogu töökord, sätete mittevastavusel kinnitatud põhimäärusega, juhindutakse viimasest. 4. Avaldada linna põhimäärus Riigi Teataja Lisas. 5. Käesolev määrus jõustub Riigi Teataja Lisas avaldamise päeval. Volikogu esimees Vladimir KRUZMAN Kinnitatud Kiviõli Linnavolikogu 30. oktoobri 1997. a. määrusega nr. 79 Kiviõli linna põhimäärus I. ÜLDSÄTTED § 1. Kiviõli linna kohalik omavalitsus (1) Kiviõli linna kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustest, vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi. (2) Kiviõli linna omavalitsust teostavad linnaelanikud kas otse rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel või demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu. § 2. Kiviõli omavalitsuse põhimõtted Kiviõli linna kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) tegevuse avalikkus; 2) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 3) õiguspärasus oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 7) õiglusest kinnipidamine suhetes linnaelanikega; 8) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. § 3. Kiviõli omavalitsusorganid Kiviõli linna omavalitsusorganid on: 1) linnavolikogu -- linna kõrgeim esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt vastavalt seadusele; 2) linnavalitsus -- linnavolikogu poolt moodustatud täitevorgan. § 4. Kiviõli omavalitsusorganite suhted riigiorganitega (1) Kiviõli linna omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadustel ja lepingutel. (2) Kiviõli linna omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadustega ettenähtud vahendeid riigi valitusasutusele. (3) Linnavolikogu valib Vabariigi Presidendi valimiskogusse oma esindaja ning Kohtla-Järve Linnakohtu kaasistujad seaduses sätestatud korras. (4) Linnavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. § 5. Kiviõli linna piir (1) Kiviõli linna piiri täpse kirjelduse kinnitab linnavolikogu. (2) Kiviõli linna piiride muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja linnavolikogu seisukohta arvestades. (3) Kiviõli linna piir looduses määratakse koos naaberomavalitsustega. (4) Kiviõli linna piir tähistatakse linna suunduvatel teedel. § 6. Kiviõli linna sümbolid (1) Kiviõli linnal on oma vapp, lipp ja linna vapi kujutisega pitsat. (2) Kiviõli linna vapiks on hõbedane kilp, millel laiub heletsüaansinine triip laiusega 2/5 kilbi kõrgusest, mis asub 42o nurga all suunaga alt paremalt ülemisse vasakpoolsesse nurka kilbikandja poolt vaadatuna. Heletsüaansinise triibu keskel asub kaheksanurkne hõbedane täht teravikuga üles. Vapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 1. (3) Kiviõli linna lipp on heletsüaansinine, valge ja helemarspruun horisontaalne trikoloor, värvilaidude suhtega vastavalt 3/7, 1/7 ja 3/7 lipu pindalast. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 1:2 ning normaalsuurus 80×160 cm. Linna lipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 2. (4) Kiviõli linna vapi ja lipu kasutamise korra kehtestab linnavolikogu. § 7. Kiviõli linna aukodanik (1) Linnavolikogu otsusel võib Kiviõli linnale osutatud teenete eest linnapoolse austusavaldusena omistada isikuliselt linna aukodaniku tiitli. (2) Kiviõli linna aukodaniku tiitel antakse eluaegselt. (3) Kiviõli linna aukodaniku tiitli andmise, äravõtmise ning sellega kaasnevad õigused sätestab linnavolikogu kinnitatud statuut. § 8. Kiviõli linna teenetemärk (1) Linnavolikogu otsusel võib Kiviõli linnale osutatud teenete eest linnapoolse austusavaldusena anda välja linna teenetemärgi. (2) Kiviõli linna teenetemärgi kujutise, andmise, äravõtmise ning sellega kaasnevad õigused sätestab linnavolikogu kinnitatud statuut. (3) Kiviõli linnavalitsusel on õigus autasustada Kiviõli linnale osutatud teenete eest linnapoolse austusavaldusena linnavalitsuse tänukirjaga. II. KIVIÕLI LINNA ELANIKUD JA NENDE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 9. Linnaelaniku mõiste Kiviõli linna elanik on füüsiline isik, kelle alaline elukoht on elanike registri järgi Kiviõli linnas. § 10. Linnaelaniku õiguslik seisund Kiviõli linnas (1) Kiviõli linna elanikul on vastavalt põhiseadusele ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele aktiivne ja passiivne valimisõigus. (2) Muud linnaelanike õigused ja kohustused sätestatakse põhiseadusega kooskõlas olevate seaduste ja linna õigusaktidega. § 11. Muude isikute õiguslik seisund Kiviõli linnas Muudel isikutel on Kiviõli linnas viibides linnaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud piirangud, mida sätestab seadus või linna õigusakt. § 12. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel on õigus teha linnaelu küsimustes linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub linnavolikogu pädevusse, esitab linnavalitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus linnavolikogus või -valitsuses. § 13. Muudatuste tegemise taotlemine linna õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda linnavolikogult või linnavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktides muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Kui linnavolikogu või linnavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. III. LINNAVOLIKOGU § 14. Linna esinduskogu (1) Linnavolikogu on Kiviõli linna kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. (2) Linna pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on linnavolikogu sõltumatu ning tegutseb linnaelanike huvides ja nende nimel. (3) Linnavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduste ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. § 15. Linnavolikogu moodustamine (1) Linnavolikogu valitakse seaduse alusel hääleõiguslike linnaelanike poolt üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks. (2) Linnavolikogus on vähemalt 21 liiget. Linnavolikogu iga järgmise koosseisu liikmete arvu määrab linnavolikogu vähemalt kolm kuud enne järjekordseid linnavolikogu valimisi. (3) Linnavolikogu valimisteks moodustatakse valimisringkonnad, samuti määratakse kindlaks nende arv ja piirid ning mandaatide arv igas valimisringkonnas. Valimisringkondade ning mandaatide arvu neis määrab linnavolikogu vähemalt üheksakümmend päeva enne linnavolikogu valimisi. (4) Linnavolikogu otsus valimisringkondade moodustamise kohta koos mandaatide arvuga igas ringkonnas ja ringkonna piiride kirjeldusega avaldatakse üldiseks teadmiseks kolme tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmise päevast. § 16. Linnavolikogu liige (1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Linnavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Linnavolikogu liige juhindub seadustest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Linnavolikogu esimehe ametikoht on palgaline. Aseesimehe ametikoha palgalisuse otsustab linnavolikogu. (4) Linnavolikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest linnavolikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. Linnavolikogu liikmel on linna ühistranspordis tasuta sõidu õigus. (5) Linnavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses sätestatud korras. § 17. Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine Linnavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) linnavolikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tema tagasiastumisega; 3) linna hääleõiguslike elanike registrist väljalangemisega; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega kuriteo puhul, mille eest on karistusena ette nähtud vabadusekaotus; 5) teovõimetuks tunnistamisega; 6) tema surmaga; 7) muudel seaduses sätestatud alustel. § 18. Linnavolikogu liikme volituste peatumine Linnavolikogu liikme volitused peatuvad seoses: 1) nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks või valimisega vallavanemaks või linnapeaks või kinnitamisega linnavalitsuse liikmeks või nimetamisega linnaosa vanemaks; 2) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 3) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega. § 19. Linnavolikogu asendusliige (1) Linnavolikogu asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega linnavolikogu liikme asemele seaduses sätestatud korras määratud isik. (2) Asendusliikmel on kõik linnavolikogu liikme õigused ja kohustused tema asendusliikmeks määramise otsuse tegemise päevast. (3) Asendusliikmete ammendumisel on linnavolikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. § 20. Linnavolikogu pädevus (1) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine; 2) linna kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 3) linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise korra kehtestamine; 6) linna munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) linna arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) linnaosa moodustamine ja likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhikirja kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine ja linna valimiskomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ja ametist vabastamine; 15) linnapea valimine ja ametist vabastamine; 16) linnavalitsuse ja tema liikmete ametisse kinnitamine ning valitsuse ja tema liikmete ametist vabastamine; 17) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele; 18) linnavalitsuse liikmetele töötasu määramine; 19) volikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 20) volikogu esimehele või tema asendajale töötasu määramine; 21) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 22) linna esindamise korra kehtestamine; 23) linna fondide ja sihtkapitalide asutamine; 24) kohtukaasistujate valimine; 25) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 26) linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 27) kinnisvara sundvõõrandamise taotluse esitamine; 28) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 29) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 30) detailplaneeringu tühistamine; 31) muud seaduse alusel linnavolikogu ainuotsustada antud küsimused. (2) Teiste, seadusega linnavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamise võib ta delegeerida linnavalitsusele. (3) Seadusega lahendab kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi linnavalitsus, kui linnavolikogu pole otsustanud teisiti. § 21. Linnavolikogu struktuur Linnavolikogu töötab täiskoguna, oma eestseisuse, alatiste ja ajutiste komisjonide ning fraktsioonide kaudu. § 22. Linnavolikogu esimees (1) Linnavolikogu esimees: 1) juhib linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhib linnavolikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja linnavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab Kiviõli linna ja linnavolikogu vastavalt seadusele ja käesolevale põhimäärusele; 3) peab eelläbirääkimisi küsimustes, kus puudub linnavolikogu seisukoht; 4) volitab esindama linna ja linnavolikogu temale antud pädevuse piires; 5) kirjutab alla linnavolikogu õigusaktidele ja teistele dokumentidele ning peab linnavolikogu nimel kirjavahetust; 6) korraldab ja kontrollib linnavolikogu õigusaktide täitmist; 7) annab välja käskkirju linnavolikogu töö korraldamiseks; 8) täidab muid seaduste ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Linnavolikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees. § 23. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Linnavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel linnavolikogu esimehe ja aseesimehe. (2) Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidatuuri võib üles seada linnavolikogu liige või fraktsioon. Kandidaadi kandidatuur esitatakse kirjaliku ettepanekuna. (3) Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. (4) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel kolmeliikmeline valimiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Komisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletustulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (5) Linnavolikogu esimeheks ja aseesimeheks osutub valituks isik, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. (6) Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine viiakse läbi eraldi hääletustena. Esimesena valitakse esimees. (7) Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusena. § 24. Linnavolikogu komisjonid (1) Linnavolikogu alalised komisjonid on: 1) revisjonikomisjon; 2) linnaarengukomisjon; 3) haridus-, kultuuri- ja sotsiaalelukomisjon; 4) linnamajanduskomisjon; 5) rahandus-, maksupoliitika ja eelarvekomisjon. (2) Linnavolikogul on õigus moodustada ka teisi alalisi komisjone. (3) Linnavolikogu komisjonide ülesanne on linna kui kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavate linnaelu probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, tegevuskavade väljatöötamine, linnavolikogu õigusaktide algatamine ning eelnõude koostamine, arvamuse avaldamine linnavolikogu õigusaktide ja nende eelnõude kohta ning nende täitmise kontrollimine. Komisjonil on õigus teha ettepanekuid linnaeelarve projekti kohta. (4) Komisjonid moodustab ning nende liikmed ja esimehe valib linnavolikogu kõigi liikmete hulgast. Üle poole komisjoni liikmetest peavad olema volikogu liikmed ja vähemalt üks peab olema linnavalitsuse teenistuja. (5) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks linnavolikogu, linnavolikogu esimees, aseesimees, linnavalitsus ja linnapea. Komisjoni esimehel on õigus taotleda komisjoni läbivaatamiseks linnavolikogu menetluses olevaid eelnõusid, kui need kuuluvad komisjoni kompetentsi ning ei ole komisjonile suunatud. Kui komisjoni esimees või tema asendaja taotleb eelnõu oma komisjoni menetlusse linnavolikogu istungil, otsustab selle vajalikkuse linnavolikogu. (6) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või tema asendaja. Komisjon teeb otsustuse, kui selle poolt on üle poole kohalviibivatest liikmetest. Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse viie päeva jooksul ning sellele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda linnakantseleis. Linnavalitsusel ja komisjoni liikmetel on õigus saada protokolli kinnitatud koopia. Isikutel, kelle küsimusi arutati, on õigus saada hiljemalt seitsme päeva jooksul väljavõte protokollist. (7) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas linnavolikogu ees aru tehtud tööst. (8) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid, teha linnakantseleile ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada linnavalitsuse liikmetelt ja linna ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. (9) Linnavolikogu liikmete osalemine koosolekul hüvitatakse linnavolikogu poolt ettenähtud korras. (10) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad linnavolikogu vastava otsuse tegemisega. (11) Komisjoni liikme (välja arvatud komisjoni esimehe) tagasikutsumise võib algatada linnavolikogu komisjon, fraktsioon, samuti vähemalt kolm linnavolikogu liiget. Komisjoni liikme tagasiastumine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. (12) Komisjoni tegevusala määrab linnavolikogu oma otsusega. (13) Linnavolikogu võib moodustada ühekordsete ülesannete täitmiseks ajutisi komisjone ja töörühmi. § 25. Linnavolikogu revisjonikomisjon (1) Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. Komisjoni esimeheks ei saa olla komisjoni poolt kontrollitava ettevõtte või asutuse juht. § 26. Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste kord (1) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust linnavolikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele; 3) linna ametiasutuste ning munitsipaalettevõtete ja -asutuste raamatupidamise õigsust ja munitsipaalettevõtetesse paigutatud linnavara kasutamise sihipärasust; 4) linna sõlmitud lepingute täitmist; 5) linnavolikogu ülesandel linnavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (2) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult linnavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga linnavolikogule. (3) Revisjonikomisjonil on õigus saada kirjalikku ja suulist teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (4) Kontrollimised toimuvad ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette linnavalitus ja kinnitab linnavolikogu esimees. Ülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrolli läbiviimise aega. Ülesande koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile allkirja vastu. (5) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. (6) Revisjonikomisjon peab enne linnaeelarve täitmise aruande kinnitamist linnavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 27. Linnavolikogu fraktsioon (1) Vähemalt kolm linnavolikogu saadikut võivad moodustada fraktsiooni. Linnavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (2) Linnavolikogu fraktsiooni moodustamise otsus, millele on alla kirjutanud kõik fraktsiooni liikmed, esitatakse registreerimiseks linnavolikogu esimehele. (3) Fraktsioonil on õigus seada üles kandidaat linnavolikogu poolt valitava või kinnitatava ametikoha täitmiseks. (4) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust. Koosseisust lahkumise või väljaheitmise otsus esitatakse kirjalikult linnavolikogu järgmisele istungile. § 28. Linnavolikogu eestseisus (1) Linnavolikogu eestseisusesse kuuluvad linnavolikogu esimees ja aseesimees ning fraktsioonide ja alaliste komisjonide esimehed. (2) Eestseisus teeb ettepanekuid linnavolikogu istungi päevakorra projekti ja linnavolikogu töökorralduse kohta. (3) Eestseisuse koosolekust võtab osa linnapea või tema asendaja. (4) Eestseisuse otsused on soovitava iseloomuga. (5) Eestseisuse koosolekud protokollitakse ja saadetakse linnakantseleile kolme päeva jooksul. § 29. Linnavolikogu istung (1) Linnavolikogu täiskogu töövorm on istung. (2) Linnavolikogu korralise istungi kutsub kokku linnavolikogu esimees või tema asendaja. Linnavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni Kiviõli linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (3) Linnavolikogu esimees või tema asendaja kutsub kokku linnavolikogu erakorralise istungi linnavalitsuse või vähemalt neljandiku linnavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt ülesseatud küsimuste arutamiseks. (4) Linnavolikogu korralise istungi kokkukutsumise kohta avaldatakse vähemalt kolm päeva enne volikogu istungit linnavolikogu ametlikke teateid avaldavas ajalehes teade, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. (5) Linnavolikogu töökorralduse täpsustab linnavolikogu reglement. § 30. Küsimuste arutamine linnavolikogus (1) Linnavolikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab linnavolikogu esimees või tema asendaja. (2) Linnavolikogu esimees korraldab linnavolikogu reglemendis sätestatud korras arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist. (3) Linnavolikogu korralise istungi päevakorra projekti arutatakse eelnevalt linnavolikogu eestseisuses. (4) Linnavolikogu arutab istungi päevakorra projektis märgitud ja ettevalmistatud küsimusi. Päevakorra projektis märkimata küsimusi võib linnavolikogu erakorralisena lülitada päevakorda poolthäälteenamusega, välja arvatud § 25 lõikes 5 sätestatud juhtudel. (5) Linnavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Linnavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu või arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega piiratud või keelatud. (6) Linnavolikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa linnavalitsuse liikmed või nende asendajad, linnavolikogu sekretär ja teised linnavolikogu reglemendis sätestatud korras istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (7) Linnavolikogu pädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. (8) Hääletamine on linnavolikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine. (9) Iga linnavolikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt neljandik kohalolevatest linnavolikogu liikmetest. (10) Linnavolikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. (11) Põhimääruse § 21 lõike 1 punktides 2, 4, 6 kuni 10, 14, 15, 17 ja 23 toodud küsimustes on otsuste vastuvõtmiseks vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. (12) Linnavolikogu istung protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla linnavolikogu esimees või tema asendaja istungi juhatajana ning volikogu sekretär. Protokollid koostatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Linnavolikogu protokollid on kättesaadavad seitsmendal päeval pärast linnavolikogu istungit linnakantseleis. (13) Linnavolikogu istungi salvestab vajadusel audio- või audiovisuaalsete tehniliste abivahenditega volikogu sekretär. Volikogu istungi salvestused on kättesaadavad seitsmendal päeval pärast linnavolikogu istungit linnakantseleis. Linnavolikogu kinniselt arutatavate küsimuste salvestused ei ole avalikud. (14) Linnavolikogu istungi kokkukutsumise, küsimuste arutamise, hääletamise, otsuste ja istungi protokolli vormistamise nõuded täpsustab linnavolikogu reglement. § 31. Umbusaldusmenetlus linnavolikogus (1) Vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnapeale, mõnele linnavalitsuse liikmele või linnavolikogu komisjoni esimehele. (2) Umbusalduse avaldamine toob kaasa linnavolikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. (3) Umbusalduse avaldamine on aluseks linnapea või linnavalitsuse liikme töölt vabastamisele linnavolikogu usalduse kaotamise tõttu. § 32. Linnavolikogu õigusaktide algatamine (1) Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) linnavolikogu liikmel; 2) linnavolikogu komisjonil; 3) linnavolikogu fraktsioonil; 4) linnapeal; 5) linnaelanikel seaduses sätestatud korras. (2) Linnavolikogu võib teha linnavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. § 33. Linnavolikogu tegutsemisvõimetus (1) Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole suutnud vastu võtta linna eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida linnavolikogu esimeest või linnapead või pole kahe kuu jooksul linnapea valimise päevast arvates suutnud kinnitada valitsuse koosseisu. (2) Kui linnavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. IV. LINNAVALITSUS § 34. Linnavalitsus kui omavalitsuse täitevorgan (1) Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu temale kui kohalikule omavalitsusele pandud ja tema pädevusse kuuluvaid linnavolikogu otsustes seatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja linnaelanike kaasamise kaudu. (2) Linnavalitsus juhib linnaasutuste ja linna omandis olevate ettevõtete tegevust, samuti teostab linna õigusi ja kohustusi linna osalusega eraõiguslikes juriidilistes isikutes. (3) Linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab linnavolikogu. § 35. Linnavalitsuse koosseis, moodustamine ja ametisse kinnitamine (1) Linnapea saab valituks osutumise päevast volituse moodustada linnavalitsus. (2) Linnapea esitab kahe nädala jooksul tema linnapeaks valimise päevast linnavolikogule kinnitamiseks ettepaneku linnavalitsuse arvulise koosseisu kohta. (3) Linnavalitsusse kuuluvad linnapea, abilinnapead ja linnavalitsuse liikmed ning ametikoha järgi linnasekretär. (4) Pärast linnapea valimist linnavolikogu poolt esitab linnapea hiljemalt kahe nädala jooksul linnavolikogule ametisse nimetamiseks linnavalitsuse liikmete kandidaadid. (5) Linnavolikogu otsustab linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamise poolthäälteenamusega. (6) Linnavalitsuse liikmed nimetab ametisse linnapea esildisel linnavolikogu oma volituste ajaks. § 36. Linnavalitsuse volituste tähtaeg (1) Linnavalitsus saab oma volitused päevast, millal pärast linnapea valimist on ametisse nimetatud veel vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust. (2) Linnavalitsus esitab lahkumispalve linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Linnavalitsuse volitused lõpevad ennetähtaegselt, kui linnavolikogu avaldab linnapeale umbusaldust. (4) Pärast lahkumispalve esitamist, samuti umbusalduse avaldamisel vähemalt pooltele linnavalitsuse liikmetest, täidab linnavalitsus oma ülesandeid edasi ja tema volitused kehtivad kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. (5) Kui osade linnavalitsuse liikmete volituste lõppemise tõttu osutub linnavalitsuse koosseis väiksemaks kui pool linnavalitsuse koosseisust, ei ole ta otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute liikmete ametisse nimetamiseni. (6) Linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) linnapea esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) seoses linnavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surma korral; 8) muudel seaduses sätestatud alustel. (8) Linnavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab linnavolikogu. § 37. Linnavalitsuse pädevus (1) Linnavalitsus: 1) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis linnavolikogu määruste või otsustega või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu linnavolikogu ainupädevusse; 4) esindab avalik-õigusliku isikuna linna kohtus. (2) Linnavalitsus võib taotleda volikogu ees linnavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 38. Linnavalitsuse töökord (1) Linnavalitsuse töövorm on istung. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Linnapea või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul asendaja. (2) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust. Linnavalitsuse istungist peab osa võtma linnasekretär või tema asendaja. (3) Linnavalitsuse otsused tehakse poolhäälteenamusega. (4) Linnavalitsuse istung protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või nende asendajad. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele esitatud nõuetele. (5) Linnavalitsus võib talle pandud ülesannete täitmiseks ja ettevalmistamiseks moodustada alalisi ja ajutisi komisjone ning töögruppe, mille koosseis ja pädevus sätestatakse linnavalitsuse õigusaktiga. (6) Linnavalitsuse töö täpse korralduse sätestab linnavalitsuse reglement. § 39. Linnapea Linnapea: 1) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd; 2) esindab Kiviõli linna ja linnavalitsust vastavalt seadusele ja käesolevale põhimäärusele; 3) annab linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele; 5) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linna ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad; 6) esitab linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks; 7) esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks linna asutuse juhi kandidaadi ja teeb ettepaneku juhtide ametist vabastamiseks; 8) täidab muid seaduse või linna õigusaktiga pandud ülesandeid. § 40. Linnapea valimise kord (1) Linnapeaks võib linnavolikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid. (2) Linnapea valimine viiakse läbi ühe kuu jooksul linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. (3) Linnavolikogu valib linnapea oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. (4) Linnapeakandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või volikogu üksikliige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek linnavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletusel. (5) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline valimiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Komisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletuse ja koostab protokolli hääletustulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (6) Linnapeaks osutub valituks isik, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. (7) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine. (8) Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega. § 41. Linnapea asendamise kord (1) Linnapead asendab tema äraolekul üks aselinnapea. (2) Linnapead asendab vanim linnavalitsuse liige, kui teda ei saa asendada keegi aselinnapeadest. § 43. Linnasekretär (1) Linnasekretär on ametikoha järgi linnavalitsuse liige, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea. (2) Linnasekretäriks võib nimetada teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses kehtestatud ulatuses ning kellel on vastav kvalifikatsioon. (3) Linnasekretär: 1) esitab linnapeale ettepanekuid linnakantselei funktsioonide ja koosseisu kohta, 2) juhib linnakantselei tegevust; 3) korraldab linna õigusaktide avaldamist ja avalikustamist; 4) korraldab linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 5) esindab linnavalitsust kohtus erivolitusteta või volitab selleks teisi isikuid; 6) annab linnakantselei töö sisemiseks korraldamiseks käskkirju; 7) hoiab linna vapipitsatit; 8) täidab muid talle seaduse või linna õigusaktiga pandud ülesandeid. (4) Linnasekretäri asendaja määrab linnapea. V. LINNA ASUTUSED JA LINNA AVALIK TEENISTUS § 43. Linna asutused, nende moodustamine ja põhiülesanded (1) Linna asutused on: 1) linna ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu; 2) haridus-, spordi-, tervishoiu-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse linnaeelarvest. (2) Linna ametiasutused on linnakantselei ja linnavalitsuse ametid. Linna ametiasutuse põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi linnavolikogu. (3) Linnakantselei on linna ametiasutus, mille põhiülesandeks on linnavolikogu ja linnavalitsuse ning nende komisjonide ja töörühmade töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine. (4) Linnavalitsuse amet on linna ametiasutus, mis täidab talle linna õigusaktidega pandud ülesandeid. (5) Linna asutuse asutab, ühendab, jagab, kujundab ümber ja lõpetab linnavolikogu. (6) Linna asutusel on oma eelarve, mis on osa linnaeelarvest. Asutusel on linna vapiga pitsat. § 44. Linna avalik teenistus (1) Linna avalik teenistus on töötamine linna ametiasutuses. (2) Linna avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd linna ametiasutuses. (3) Linna avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (4) Linnaametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel tema ametisse nimetanud isikule kirjaliku ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. (5) Linna abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (6) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. (7) Linnaametnike sotsiaalsed garantiid kehtestab linnavolikogu. VI. LINNA ÕIGUSAKTID § 45. Linna õigusaktide liigid (1) Linnavolikogu õigusaktid on: 1) üldaktina -- määrus; 2) üksikaktina -- otsus. (2) Linnavalitsuse õigusaktid on: 1) üldaktina -- määrus; 2) üksikaktina -- korraldus. (3) Linnapea ja linnavolikogu esimees võivad töö korraldamiseks anda üksikaktidena välja käskkirju. § 46. Linna õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Üldist tähtsust omavad õigusaktid jõustuvad Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist tähtaega. (2) Kui määruses on sätestatud eraldi jõustumise tähtaeg, jõustub ta sellel tähtajal. (3) Linnavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata allkirja vastu täitjatele ja asjaosalistele. (4) Linnavolikogu määrusele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (5) Linnavolikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid peavad olema seaduses ja linna põhimääruses sätestatud korras kättesaadavad kõigile isikutele. (6) Linnavolikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks. § 47. Linna õigusaktide avalikustamine (1) Linnavolikogu määrused avalikustatakse enne nende jõustumist. (2) Üldist tähtsust omavad linnavolikogu õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja Lisas. (3) Linnavolikogu määrused, otsused ja protokollid ning linnavalitsuse määrused peavad olema kättesaadavad linnakantseleis, kus nendega on soovijail võimalik kohapeal tutvuda ja saada koopiaid. (4) Linnavolikogu määruste, otsuste ja protokollidega peab olema alates kümnendast päevast pärast linnavolikogu istungi lõppemist võimalik tutvuda Kiviõli Linnaraamatukogus ja linna avalikel stendidel. (5) Linna avalike stendide pidamise korra kehtestab linnavolikogu. (6) Linnavalitsuse määrustega peab olema võimalik alates viiendast päevast pärast nende vastuvõtmist tutvuda Kiviõli Linnaraamatukogus ja linna avalikel stendidel. VII. LINNA EELARVE, MAKSUD JA KOORMISED § 48. Linnaeelarve (1) Linna iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. (2) Linnal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks linnaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. (3) Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks linnaelanikele. § 49. Linnaeelarve tulud ja kulud (1) Linnaeelarve tulud on: 1) laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest; 2) laekumised linna asutustest, äriühingutest ja linnavarast; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. (2) Linnaeelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks, 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) linnavalitsuse reservfondi moodustamiseks. § 50. Linnaeelarve koostamine, vastuvõtmine, jõustumine ja muutmine (1) Linnaeelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades linna arengukava. (2) Linnaeelarve projekti koostamiseks esitavad linna ametiasutused ja linnavolikogu komisjonid hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. septembriks linnavalitsusele oma ettepanekud. (3) Eelarve esialgse tasakaalustatud variandi koostab linnavalitsus hiljemalt 15. novembriks. (4) Linnavalitsus esitab linnaeelarve projekti linnavolikogule menetlemiseks hiljemalt 15. novembriks. Mõjuvatel põhjustel võib linnavolikogu seda tähtaega pikendada. (5) Linnaeelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. (6) Linnaeelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajal. (7) Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub samas korras linnaeelarvega. § 51. Linnaeelarve täitmine (1) Linnaeelarve täitmist korraldab linnavalitsus seaduses ja linnavolikogu poolt sätestatud korras. (2) Linnaeelarve täitmise aruande koostab linnavalitsus ja esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. märtsiks linnavolikogule läbivaatamiseks ja kinnitamiseks. (3) Linnavolikogu revisjonikomisjon peab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist linnavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 52. Linna maksud (1) Linnavolikogul on õigus seaduse alusel kehtestada kohalikke makse. (2) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja linnavolikogu otsusega sätestatud korras. (3) Kohalike maksude maksuhalduriks on linnavalitsus, kui seaduse või linnavolikogu õigusaktiga pole määratud teist isikut. (4) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. § 53. Linna koormised (1) Linnavolikogu määrusega võib kehtestada füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks koormise linna haldusterritooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. (2) Koormise määramisel kehtestatakse linnavolikogu õigusaktiga koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus. (3) Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus. (4) Linnavolikogu võib kehtestada muid seadusega lubatud avalik-õiguslikke reaalkoormatisi. VIII. LINNAVARA § 54. Linnavara (1) Linnavara on Kiviõli linnale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohutused. (2) Linnavara kohta peetakse arvestust linnavara registris linnavolikogu määrusega kehtestatud korras. (3) Linnavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu kuulub linnale, kui seadusest või linnavolikogu õigusaktist ei tulene teisiti. § 55. Linnavara valdamine, kasutamine ja käsutamine Linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab linnavara eeskiri. § 56. Linna majandustegevus (1) Kiviõli linna kui kohaliku omavalitsusüksuse majandustegevus on: 1) teenuste osutamine linna asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud linnavaraga; 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 5) muu linna õigusaktidega sätestatud majandustegevus. (2) Kiviõli linn võib teenuste osutamiseks asutada linna asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on linn, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise ning põhikirja vastuvõtmise ja muutmise otsustab linnavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu liikmed nimetab, samuti osaniku või aktsionäri muid õigusi teostab linnavalitsus. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb mittetulundusühingus, otsustab osalemise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise linnavolikogu. Muudes küsimustes teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsus. (4) Linn ei tohi oma õigusaktidega piirata konkurentsivabadust ega kehtestada konkurentsipiiranguid, kui see ei ole lubatud seadusega. IX. LINNA ARENGUKAVA JA PLANEERINGUD § 57. Linna arengukava (1) Kiviõli linna arengukava on dokument, mis sätestab linna sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. (2) Linna arengukava kinnitab linnavolikogu pärast arengukava projekti avalikku arutelu. Kinnitatud arengukava avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks linnavolikogu poolt kehtestatud korras. Arengukava täitmist analüüsitakse ja arengukava täiendatakse vajadustest lähtuvalt igal aastal. § 58. Linna planeeringud (1) Linna üldplaneering on linna terviklik maakasutusplaan, mille koostamise algatab ja kehtestab linnavolikogu riigi ja linnavolikogu õigusaktides sätestatud nõudeid arvestades. (2) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ning maakorraldusele hajaasustuses. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus. (3) Detailplaneering koostatakse linna territooriumi väiksema osa kohta ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Üldplaneeringuga vastavuses oleva detailplaneeringu algatab ja kehtestab linnavalitsus. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatab ja kehtestab linnavolikogu. (4) Üld- ja detailplaneeringu tühistab linnavolikogu riigi õigusaktides sätestatud nõudeid arvestades. (5) Kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringu vaatab üle linnavolikogu kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi ning otsustab nende edasise kehtivuse. (6) Linn võib kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu alusel seadusega sätestatud korras seada kinnisomandile kitsendusi ning kohaldada sundvõõrandamist. X. LINNAOSAD § 59. Kiviõli linnaosad (1) Kiviõli linnavolikogu võib moodustada linna territooriumil asuvate asumite baasil linnaosi. (2) Linnaosa piirid määrab linnavolikogu. § 60. Linnaosa vanem (1) Linnaosa esindusorganiks on linnaosa vanem. (2) Linnaosa vanema kinnitab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus. (3) Linnaosa vanema pädevus määratakse linnavolikogu kinnitatud statuudiga. (4) Linnaosa vanema volituste kestus kolm aastat. XI. VÄLISSUHTED § 61. Linna välissuhtlemise alused (1) Kiviõli linnal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab linnavolikogu. Linna esindamise korra nendes organisatsioonides otsustab linnavalitsus, kui vastava organisatsiooni põhikirjas või linnavolikogu õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. (3) Kiviõli linna esindavad välissuhetes volikogu esimees ja linnapea vastavalt oma pädevusele. § 62. Linna suhted teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega (1) Linnavolikogu, linnavalitsus ja linna ametiasutused osalevad linna arenguga seotud kohalike omavalitsusüksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste omavalitsusüksustega nii kodu- kui välismaal. (2) Linna nimel teiste kohalike omavalitsusüksuste ja liitudega ning sõpruslinnadega sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele linnavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad Kiviõli linnale täiendavad kulutused linnaeelarvest või nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks. XII. LINNA PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 63. Linna põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Linna põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi linnavolikogu. (2) Linna põhimääruse vastuvõtmine ja selles muudatuste tegemine peab läbima linnavolikogu istungitel kaks lugemist. (3) Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. (4) Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub linnavolikogu poolt määratud ajal. Lisa Kiviõli linna põhimäärusele Kiviõli linna vapp Kiviõli linna lipp