Rahandusminister — Riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritavate asutuste 1997. a. aastaaruande koostamise, esitamise ja kinnitamise juhendi kinnitamine — RTL, 1, 3

Vastavalt raamatupidamise seaduse (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26--28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953) paragrahvi 2 lõikele 2 ja riigieelarve seaduse (RT I 1993, 42, 614; 1994, 30, 464; 69, 1194; 1996, 22, 436; 49, 953) paragrahvi 42 lõikele 1 määran: 1. Kinnitada «Riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritavate asutuste 1997. a. aastaaruande koostamise, esitamise ja kinnitamise juhend» (juurde lisatud). 2. Kinnitada «1997. a. riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritavate asutuste ja fondide aastaaruande esitamise tähtajad» (juurde lisatud). Minister Mart OPMANN Kantsler Agu LELLEP Lisa 1 Kinnitatud rahandusministri 8. detsembri 1997. a. määrusega nr. 78 Riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritavate asutuste 1997. a. aastaaruande koostamise, esitamise ja kinnitamise juhend I. ÜLDNÕUDED 1. Käesolev juhend kehtestab vastavalt raamatupidamise seaduse § 2 lõikele 2 eelarveliste riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste (edaspidi asutuste) 1997. a. aastaaruande koostamise, esitamise ja kinnitamise nõuded. 2. Asutus esitab oma raamatupidamise aastaaruande käesolevas juhendis toodud mahus järgmiselt: 2.1. Riigieelarvest finantseeritav asutus: -- kas ametile või inspektsioonile, kelle valitsemisalasse ta kuulub; kui asutus ei kuulu ameti või inspektsiooni valitsemisalasse, siis vastavale ministeeriumile, kelle valitsemisalasse ta kuulub; -- amet ja inspektsioon esitab koondaruande oma valitsemisala kohta ministeeriumile, kelle valitsemisalasse ta kuulub; -- maavalitsused esitavad oma ülalpidamiskulude aruande vahetult Rahandusministeeriumile. 2.2. Omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus: -- vastavale linna- või vallavalitsusele. 3. Ministeeriumid esitavad oma valitsemisala asutuste 1997. a. koondaastaaruande Rahandusministeeriumile. 4. Maavalitsused esitavad valla- ja linnaeelarve täitmise kinnitatud aruanded ja koondaruande Rahandusministeeriumile hiljemalt 1. maiks 1998. a. 5. Koondaruande esitamise tähtajad ministeeriumidele määrab kindlaks rahandusminister. 6. Ministeeriumid määravad asutustele aastaaruande esitamise tähtajad arvestusega, et oleks tagatud koondaruande tähtaegne esitamine Rahandusministeeriumile. Riiklikud ametid ja inspektsioonid määravad oma valitsemisala asutustele tähtajad arvestusega, et oleks tagatud koondaruande tähtaegne esitamine ministeeriumile. 7. Aastaaruande kinnitavad asutuse tippjuht ja raamatupidamise eest vastutav isik oma allkirjaga. Kui aastaaruande vastuvõtmise käigus tehakse aruandesse parandusi, tuleb vastaval aruandevormil teha märkus paranduse õigsusest, mida oma allkirjaga tõestavad aastaaruandele allakirjutanud isikud, või esitatakse samade isikute allkirjadega paranduskiri. 8. Parandustest, mis asutuse aruannetesse viidi vastuvõtmise ja kontrollimise käigus, peab asutus teatama kõikidele asutustele, kellele aruanne esitati. 9. Ministeerium ja amet (inspektsioon) peab oma valitsemisala asutuse aastaaruande pärast vastuvõtmist ja kontrollimist analüüsima. Ministeeriumil ja ametil (inspektsioonil) on analüüsi tegemisel õigus nõuda lisaks aastaaruande andmetele täiendavaid selgitusi ja andmeid. 10. Minister või ameti (inspektsiooni) peadirektor kinnitab tema valitsemisala asutuse aastaaruande käskkirjaga hiljemalt 12 tööpäeva jooksul arvates aruande saamisest. Käskkirjas tuuakse ära eelarve täitmisel esinenud puudused ning kavandatavad abinõud asutuse eelarve täitmisel kindlakstehtud puuduste kõrvaldamiseks ja tegevuse edasiseks parandamiseks. Enne koondaruande esitamist peavad valitsemisala kõikide asutuste aastaaruanded olema ministri või ameti (inspektsiooni) peadirektori käskkirjaga kinnitatud. 11. Ministeerium esitab rahandusministri poolt kinnitatud tähtajal oma valitsemisala koondaruande Rahandusministeeriumile. 12. Rahandusministeeriumil on õigus ministeeriumilt nõuda täiendavaid selgitusi ja andmeid aastaaruande kohta. II. AASTAARUANDE KOOSTAMINE 13. Enne eelarveaasta lõppemist ja aastaaruande koostamisele asumist tuleb: a) tagada bilansiväärtuste inventuuride tegemine asutuse raamatupidamise sise-eeskirjades kindlaksmääratud tähtaegadel ja korras; b) raamatupidamisregistritesse kirjendada kõik eelarveaastat puudutavad majandustehingud. Tulud ja kulud kirjendatakse tekkepõhiselt. Kui tulu või kulu on tekkinud eelarveaastal, kuid arvet ei ole maksjale saadetud või hankijalt saabunud bilansipäevaks (s.t. eelarveaasta lõppkuupäevaks), kirjendatakse nõuet ja tulu või kohustust ja kulu nii, et nad kajastuksid antud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruandes. Kirjendamise aluseks on raamatupidamise õiend. Kui arve saabub või saadetakse aastaaruande koostamise ajavahemikul, tehakse vajaduse korral reguleerimiskanne. 14. Eelarveaasta majandustehingute raamatupidamisregistritesse kirjendamise järel koostatakse aasta reguleerimiskirjendid ning tuuakse välja asutuse majandustegevuse tulemused. 15. Aasta reguleerimiskirjenditega kantakse eelarveaasta majandustehingute tekkepõhised kulud vastava finantseerimisallika või omatulu arvele. Reguleerimiskirjenditega ei kanta finantseerimisallika arvele eelarveaasta lõpuks lõpetamata jäänud investeeringute kulusid (kulud ehituseks, kapitaalremondiks, liisinglepingutest tulenevad kulud). Need lähevad jäägina üle järgmisse eelarveaastasse. 16. Riigieelarvest finantseeritava asutuse eelarve tegelikud kulud kantakse reguleerimiskirjendiga kontrogruppide 51--56 vastavate allkontode kreeditisse ning konto 311 «Finantseerimine riigieelarvest» allkontode deebetisse. Valla- ja linnavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus kirjendab eelarve tegelikud kulud kontogruppide 51--56 vastavate allkontode kreeditisse ning konto 312 «Finantseerimine omavalitsuse eelarvest» vastavate allkontode deebetisse. Kui eelarvelise asutuse tegelikud kulud on suuremad vastavas eelarves ettenähtud summadest asutuse poolt üle aastaeelarve võetud kohustuste arvel, kantakse tegelikud kulud maha finantseerimiskonto jäägi ulatuses ning ülejääv osa jääb aasta lõpuks tegelike kulude kontole. 17. Asutuse majandustegevuse tulemused omatuludest (kasum, kahjum) tuuakse välja ning tehakse kindlaks reguleerimiskirjenditega kooskõlas rahandusministri 17. märtsi 1995. a. määrusega nr. 46 kinnitatud «Eelarveliste asutuste raamatupidamise korraldamise eeskirjade» (RT I 1995, 21/22, lk. 732; 1996, 11/12, 82; 42, 276; 43--45, 21) punktiga 81. 18. Sihtotstarbeliste laekumiste ning eelarveväliste fondide ja reservide arvel tehtud tegelikud kulutused kantakse vastava laekumisallika või fondi ja reservi vähendamiseks, mille arvel need kulud olid tehtud. 19. Valla- ja linnaeelarve kassalise täitmise tulemused tuuakse välja käesoleva juhendi punktis 17 nimetatud määruse punktis 78 nimetatud reguleerimiskirjenditega. 20. Asutused esitavad 1997. a. aastaaruanded järgmistel käesolevale juhendile lisatud vormidel: 1. Raamatupidamisbilanss; 2. Asutuse eelarve täitmise aruanne (bilansi lisa nr. 1); 3. Kohaliku omavalitsuse 1997. a. eelarve täitmise aruanne (bilansi lisa nr. 2); 4. Asutuse omatulu 1997. a. eelarve täitmise aruanne (bilansi lisa nr. 3); 5. Sihtotstarbeliste laekumiste ja kulude 1997. a. aruanne (bilansi lisa nr. 4); 6. Eelarveväliste fondide ja reservide laekumiste ja kulutuste 1997. a. aruanne (bilansi lisa nr. 5); 7. Põhivara liikumise aruanne 1997. aastal (bilansi lisa nr. 6); 8. Kohalike omavalitsuste lasteaedade, koolide ja teiste haridusasutuste kontingendi aruanne (bilansi lisa nr. 7); 9. Kutseõppeasutuste, kõrg- ja ülikoolide (täiskasvanute koolitusasutuste) kontingendi aruanne (bilansi lisa nr. 8); 10. Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja muude eelarveliste asutuste koosseisu aruanne (bilansi lisa 9); 11. Võrgu ja koosseisude aruanne (bilansi lisa nr. 10); 12. Kohalike omavalitsuste võrgu ja koosseisude aruanne (bilansi lisa nr. 11); 13. Kohalike omavalitsuste võrgu ja koosseisude aruanne (bilansi lisa nr. 12); 14. Kohalike omavalitsuste eelarveliste asutuste koosseisude aruanne (bilansi lisa nr. 13); 15. Eelarveliste tervishoiu- ja sotsiaalhooldusasutuste kontingendi aruanne 1997. a. (bilansi lisa nr. 14); 16. Laenude tagastamise ja intresside tasumise aruanne (bilansi lisa nr. 15). 21. Aastaaruandele lisatakse seletuskiri, milles peavad olema käesolevas juhendis nõutavad selgitused. 22. Aastaaruanne koostatakse täiskroonides. 23. Aastaaruande vormide täitmisel tuleb juhinduda alljärgnevast: 23.1. Raamatupidamisbilanss 23.1.1. Bilansis näidatud jäägid aasta alguseks peavad olema kooskõlas eelmise eelarveaasta bilansi lõpujääkidega. Kui esineb erinevusi, tuleb neid selgitada aastaaruande seletuskirjas. 23.1.2. Aktiva rühmas 1.1. näidatakse asutuse käsutuses oleva raha- ja väärtpaberite jäägid. Bilansi real 010 näidatakse eelarvelise pangakonto jääk (konto 111 allkontod). Nimetatud real näitavad oma eelarvelise pangakonto jäägi ka kohalikud omavalitsused ning kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritavad iseseisva raamatupidamisega asutused. Real 020 näidatakse asutuse valuutakontode jäägid (konto 112) Eesti kroonides lähtudes Eesti Panga valuutakurssidest bilansi kuupäeval. Real 030 näidatakse lühiajalised deposiidid. Pikaajalised deposiidid, samuti likvideeritud Tartu Kommertspanka ja Sotsiaalpanka külmutatud rahalised vahendid näidatakse bilansi aktiva 4. rühmas real 320. Real 040 näidatakse eelarveväliste pangakontode jäägid (konto 115 allkontod ja omavalitsuste allkonto 1192). Real 050 näidatakse kassas olev eelarvesummade jääk (allkonto 1161) ning real 060 eelarveväliste summade jääk (allkonto 1162). Real 070 näidatakse lühiajalised investeeringud aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse. Pikaajalised investeeringud aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse näidatakse bilansi aktiva 4. rühmas real 320. Real 080 näidatakse muud rahalised vahendid ja väärtpaberid (kontod 117 ja 118). 23.1.3. Aktiva rühmas 1.2 ja 1.3 näidatakse asutuse debitoorsed võlad vastavalt eelarvesummade arvel (read 100--130) ning eelarveväliste summade arvel (read 150--190). 23.1.4. Aktiva osas 2 näidatakse materjali- ja tootmisvarud -- real 220 materjalivarud (konto 131, 132 ja 134 allkontod), real 230 tooted ja saadused (konto 133 allkontod). Real 240 näidatakse materjalide varumise ja töötlemise kulud (allkonto 1351). 23.1.5. Aktiva osas 3 näidatakse põhi- ja väikevara ning lõpetamata investeeringud. Real 260 näidatakse põhivara soetamismaksumuses. Real 270 näidatakse põhivara kulum miinusmärgiga lahtris 3 ja 4. Real 280 näidatakse lõpetamata investeeringud eelarvesummade arvel ning real 290 lõpetamata investeeringud eelarveväliste summade arvel. Real 300 näidatakse väikevahendite jääk (konto 136). 23.1.6. Aktiva osas 4 näidatakse pikaajalised finantsinvesteeringud ja laenuks antud vahendid. Real 320 näidatakse pikaajalised investeeringud aktsiates, osades, muudes väärtpaberites ja deposiitides (konto 114 allkontod). Laenuks antud vahendid, mille tagastamine toimub eelolevatel eelarveaastatel (näit. omavalitsuste poolt antud õppelaenud), real 330, näidatakse tasumata laenude summana aasta alguseks ja aasta lõpuks. Sama summa näidatakse ka bilansi passiva rühmas 13 (read 840 ja 850). 23.1.7. Osas 5 näidatakse eelarveaastal finantseerimisega katmata tegelike kulude summa. 23.1.8. Aktiva osas 6 näidatakse eelolevatel aastatel väljamaksmisele kuuluvad pikaajalised kohustused üksikute kohustuste liikide viisi üldsummas nii eelarve kui eelarveväliste vahendite arvel. Sealjuures bilansi passiva osas 8 «Pikaajalised finantskohustused» näidatakse rühmas 8.1 pikaajalised kohustused, mis kuuluvad tasumisele eelarvesummadest ning rühmas 8.2 -- eelarvevälistest summadest. Bilansi osa 6 ja osa 8 kokkuvõtted peavad olema võrdsed. Käesolevas alapunktis nimetatud kulutused ja kohustused ning kohustuste jäägid aasta alguseks võetakse raamatupidamises arvele vastavalt käesoleva juhendi punktis 17 nimetatud määruses sätestatule. Aastabilansile lisatakse aruanne laenude tagastamise ja intresside tasumise kohta (bilansi lisa nr. 12). 23.1.9. Passiva osas 7 näidatakse kohustused, sealjuures rühmas 7.1 eelarvesummadest tasumisele kuuluvad ja rühmas 7.2 eelarvevälistest summadest tasumisele kuuluvad kohustused. 23.1.10. Osas 9 tuuakse eelarvelise finantseerimiskonto jääk pärast aasta reguleerimiskirjendeid, sealjuures real 710 riigieelarve ja real 720 omavalitsuse eelarve osas. 23.1.11. Osas 10 näidatakse kohaliku omavalitsuse eelarve kassalise täitmise tulemused pärast aasta reguleerimiskirjendeid. 23.1.12. Bilansi osas 11 tuuakse fondide ja reservide jäägid pärast aasta reguleerimiskirjendeid. Real 750 näidatakse ka allkonto 3313 «Riigi väärtpaberite fondi», allkonto 3314 «Omavalitsuse väärtpaberite fondi» ja allkonto 3315 «Muude väärtpaberite fondi» jäägid. Real 770 näidatud põhivara fondi jääk peab võrduma bilansi aktiva rea 260 ja 270 vahega. 23.1.13. Bilansi osas 12 näidatakse asutuse omatulude (kapitali) seisu pärast aasta reguleerimiskirjendeid, sealjuures real 810 näidatakse eelmise aasta jaotamata kasum (kahjum) ning real 820 aruandeaasta kasum (kahjum). Kahjumi korral näidatakse nendel ridadel kahjumisumma miinusmärgiga. 23.1.14. Bilansi 13. osas näidatakse laekumisi laenudest eelolevatel aastatel. Jäägid peavad võrduma bilansi aktiva 4. osa real 330 näidatud jäägiga. 23.1.15. Bilansiväliste arvelduste real 880 «Renditud põhivara maksumus» näidatakse renditud vara, mis on raamatupidamises arvestatud bilansivälisel kontol 6111 «Renditud põhivara». Siin näidatakse ka liisinglepingute (kapitalirendi) alusel soetatava põhivara maksumus (vara maksumus koos intresside ja käibemaksuga) kuni liisinglepingu alusel viimase osamaksu tasumiseni ning vara omandiõiguse üleminekuni. Pärast seda võetakse vara asutuse bilanssi ning kirjendatakse maha bilansiväliselt kontolt. Renditud põhivara kohta tuleb aruande seletuskirjas anda üksikasjalik liigendus. 23.2. Asutuse eelarve täitmise aruanne (bilansi lisa nr. 1) 23.2.1. Nimetatud aruandevormil esitavad eelarve täitmise andmed nii riigieelarvest kui kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritavad iseseisva raamatupidamisega asutused. 23.2.2. Aruanne koostatakse asutusele eelarvega eraldatud assigneeringute klassifikaatori kõigi alajaotuste järgi. Kui 1997. a. riigieelarve seadusega on kinnitatud ministeeriumi haldusalasse täiendavaid sihtsummasid lisaks eelarvekulude klassifikaatorile, näidatakse need assigneeringud ja kulutused eraldi. Eraldi näidatakse Vabariigi Valitsuse reservfondist eraldatud assigneeringute arvel tehtud kulud. 23.2.3. Kui vastavalt 1997. a. riigieelarve seadusele on rahandusminister lubanud üksikutel asutustel kasutada 1996. a. eelarvesummade kasutamata jääke 1997. aastal samaks otstarbeks, milleks need olid ettenähtud 1996. a. eelarves, siis tuleb need kulud eraldi näidata 1997. a. eelarvesummadest tekstiga «Kulud 1996. a. eelarveaasta jääkide arvel», kusjuures eelarvet nende kulude osas ei näidata. 23.2.4. Nimetatud aruandes näidatakse eelarve ja tegelikud kulud kuluartiklite klassifikaatori täielikus läbilõikes (kaasa arvatud kolmekohalised kuluartiklid). Tegelike kulude hulgas ei näidata eelmisest aastast ületulnud tegelike kulude summasid. Pangast asutuse eelarveliselt kontolt väljavõetud vahendid (kassakulu) või väljamaksed riigieelarvest Riigikassa kaudu riigiasutuse eelarve arvel näidatakse kahekohaliste kuluartiklite lõikes. Riigiasutused, kelle eelarve arvel maksis Riigikassa kõik nende asutuste kulud, näitavad kassakulud piirkondlikult riigikassalt saadud aruande alusel. 23.2.5. Aruande II osas näidatakse asutuste lõikes liikumised eelarvelisel pangakontol. Riigiasutused, kes on Riigikassa täielikul teenindamisel, näitavad seal aasta alguseks pangakontol olnud jäägi, kusjuures finantseerimine riigieelarvest ning kassakulud näidatakse riigieelarvest väljamakstud summades. 23.3. Kohaliku omavalitsuse 1997. a. eelarve täitmise aruanne (bilansi lisa nr. 2) 23.3.1. Aruande koostavad valla- ja linnavalitsused valla- ja linnaeelarve tulude ja kulude kassalise täitmise kohta. Sealjuures näidatakse kulude osas ka valla- ja linnaeelarvest finantseeritavate asutuste tegelikud kulud. 23.4. Asutuse omatulu 1997. a. eelarve täitmise aruanne (bilansi lisa nr. 3) 23.4.1. Nimetatud aruande koostavad asutused, kellel on eelarveväliseid laekumisi omatuludest. Aruandevormi ei esita kohaliku omavalitsuste eelarvest finantseeritavad asutused, kui asutuse omatulu võetakse täielikult omavalitsuse kohaliku eelarvesse. 23.4.2. Aruande lahtris 3 näidatakse eelarvevälise omatulu täpsustatud tulude ja kulude aastaeelarve. Lahtris 4 näidatakse tulud ja kulud tekkepõhise arvestusmeetodi järgi, s.t. arvestatud tulud ja kulud, vaatamata asjaolule, kas raha on laekunud või makstud. 23.4.3. Vahendite jääk aasta alguseks (read 01 ja 02) peab vastama eelmise eelarveaasta aastaaruande lõpujääkidele. Erinevuse korral selgitatakse põhjus aruande seletuskirjas. 23.4.4. Real 03 näidatakse arvestatud omatulude aastasumma kõigi liikide järgi kokku ning ridadel 04--13 üksikute tululiikide viisi. Real 14 näidatakse laekumisi pangakonto intressidest ning ridadel 15--17 muid omatuludega seotud laekumisi. 23.4.5. Aruandeaastal võetud lühiajalised laenud näidatakse real 19 ning pikaajalised laenud real 20. 23.4.6. Aruandeaasta tegelikud kulud näidatakse ridadel 21--34 kõigi omatulu liikide arvel aruandevormis väljatoodud kulude nomenklatuuri lõikes. Ridadel 33 ja 34 näidatakse kulud, mida ei saa liigitada ridadele 21--34. 23.4.7. Ridadel 36 ja 37 näidatakse võetud laenude tagastamise summad. Real 38 näidatakse aasta jooksul eelarvesse kandmiseks arvestatud asutuse tulumaks või muud tulud. Real 39 näidatakse asutuse kanda võetud puudujäägid ning lootusetud võlgnevused. 23.4.8. Real 42 tuuakse välja majandusliku tegevuse tulemus aasta lõpuks aruandevormil näidatud skeemi kohaselt, milline peab võrduma asutuse bilansi real 820 näidatud summaga. 23.5. Sihtotstarbeliste laekumiste ja kulude 1997. a. aruanne (bilansi lisa nr. 4) 23.5.1. Nimetatud aruandevormi esitavad asutused, kellel on eelarveväliseid sihtotstarbelisi laekumisi sponsoritelt, annetustena või muul viisil, eriülesannete täitmiseks või muudeks sihtotstarbelisteks kuludeks. 23.5.2. Laekumistena eriülesannete täitmiseks näidatakse teistelt asutustelt ja organisatsioonidelt väljaspool asutuse oma eelarvet saadud summasid teatud kindla sihtotstarbelise kulu tegemiseks. Need laekumised näidatakse aruandereal 04 ning nende arvel tehtud kulud real 10. Seletuskirjas näidatakse nimetatud laekumiste ja kulutuste summad üksikute ülesandeid andnud asutuste läbilõikes. Sponsoritelt laekunud summad näidatakse real 05 ning nende summade arvelt tehtud kulud real 11. Annetustena laekunud vahendid näidatakse real 06 ja kulud real 12. Muud sihtotstarbelised laekumised näidatakse real 07 ja kulud real 13. Real 15 näidatakse sihtotstarbeliste laekumiste jääk aasta lõpuks (rida 01 pluss rida 03 miinus rida 09), mis peab võrduma bilansis real 760 lahtris 4 näidatud summaga. 23.6. Eelarveväliste fondide ja reservide laekumiste ja kulutuste 1997. a. aruanne (bilansi lisa nr. 5) 23.6.1. Aruandes näidatakse asutuse käsutuses olevate eelarveväliste fondide ja reservide liikumist nii põhikirja alusel tegutsevate kui ka muude fondide osas (raamatupidamises konto 331 allkontodel arvestatavaid). Aruanne koostatakse iga üksiku fondi või reservi kohta järgmiselt: vahendite jääk aasta alguseks (lahter 3), aasta laekumised (lahter 4), aasta kulud (lahter 5) ja jääk aasta lõpuks (lahter 6). Lahtri 3 kokkuvõte peab vastama bilansi real 750 lahtris 3 näidatud summaga ning lahtri 6 kokkuvõte bilansi real 750 lahtris 4 näidatud summaga. 23.7. Põhivara liikumine 1997. aastal (bilansi lisa nr. 6) 23.7.1. Nimetatud aruandes näidatakse asutuse põhivara liikumist aruandeaastal aruandevormis välja toodud põhivara rühmade lõikes. Põhivara sissetuleku hulgast tuuakse eraldi välja uuelt soetatud põhivara maksumus (lahter 5) ning väljamineku hulgast müüdud põhivara maksumus (lahter 7). Aruande lahtris 9 real 12 näidatakse põhivara jääkmaksumuse kogusumma (algmaksumus miinus kulum). Põhivara jääk aasta alguseks ja lõpuks peab vastama bilansis näidatud jääkidele. Real 12 lahtris 9 näidatud jääkmaksumus aasta lõpuks peab vastama bilansi real 770 näidatud summale. 23.8. Kohalike omavalitsuste lasteaedade, koolide ja teiste haridusasutuste kontingendi aruanne (bilansi lisa nr. 7) 23.8.1. Nimetatud aruandevormi koostavad ja esitavad lasteaiad, alg- ja põhikoolid, gümnaasiumid, erikoolid, sanatoorsed ja teised internaatkoolid, hälviklastekoolid, huvikoolid, rahvuskoolid teistes riikides ning erikoolid, kes saavad toetust eelarvest. Rea 5 «Laste, õpilaste arv» täidavad kõik õppe- ja kasvatusasutused ning huvikoolid, rea 11 «Õpilaste arv internaadis» (ühiselamus) täidavad koolid internaadis elavate õpilaste kohta, internaatkoolid ja hälviklastekoolid kasvandike kohta. Rea 13 «Õpilaste arv pikapäevarühmades» täidavad koolid, internaatkoolid ja hälviklastekoolid koduskäivate õpilaste pikapäevarühmade kohta. Real 15 «Klasside, rühmade, huviringide arv» näitavad: koolid, internaatkoolid, hälviklastekoolid -- klasside arvu, lasteaiad -- rühmade arvu, huvikoolid -- ringide arvu. 23.9. Kutseõppeasutuste, kõrg- ja ülikoolide (täiskasvanute koolitusasutused) kontingendi aruanne (bilansi lisa nr. 8) 23.9.1. Nimetatud aruandevormi esitavad kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid, ülikoolid ja täiskasvanute koolitusasutused. 23.10. Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja muude eelarveliste asutuste koosseisu aruanne (bilansi lisa nr. 9) 23.10.1. Bilansi lisa nr. 9 on täitmiseks valitsusasutuste hallatavatele riigiasutuste ja muude eelarveliste asutuste töötajatele. Bilansi lisa nr. 9 täitmise juhised: Lisa nr. 9 täitmisel jaotatakse koosseisulised töötajad põhigruppidesse sarnaselt hallatavate riigiasutuste esitatud koosseisu vormile seisuga 01.05.1998. a. TABEL 3H1. Asutuse kõik koosseisulised töötajad jagunevad töötajate põhigruppidesse, kuid kõik põhigruppide töötajad ei jagune ametialagruppidesse. Ametialagrupid on valik töötajate põhigrupist ja ametialagruppide töötajate arv ei pea vastama töötajate põhigruppide koguarvule. Töötajate jagunemise alusel põhi- ja ametigruppidesse analüüsitakse töötajate põhi- ja ametigruppide töötasu palgatasemeid ja töötasu jagunemist palgaelementide lõikes. Töötajate töötasuvahendite jagunemine tuleb kanda töötajate põhigruppide ja ametigruppide ridadele järgmiselt: Veerg 8 Töötasuvahendid kokku -- on veergude 9 + 10 + 11 + 12 + + 13 + 14 + 15 + 16 summa. Veergu 9 Põhi(astme)palk -- kantakse eelarve kuluartiklite klassifikaatori art. 12 alajaotus art. 121 astmepalk. Veergu 10 Astmepalga suurendus -- kantakse art. 12 alajaotus art. 122 astmepalga suurendus. Veergu 11 Preemia, puhkusetoetus -- kantakse art. 12 alajaotus art. 123 preemia, puhkusetoetus. Veergu 12 Lisatasu täiendavate tööülesannete eest -- kantakse art. 12 alajaotus art. 127 lisatasu täiendavate tööülesannete eest. Veergu 13 Muud lisatasud -- kantakse art. 12 alajaotus art. 128 muud lisatasud, näiteks töötajatele makstavad palgaseadusest tulenevad lisatasud õhtu-, öötöö eest jne. Veergu 14 Hüvitused -- kantakse art. 16 alajaotuse art. 163 hüvitus töölepingu lõpetamise eest, 166 õppekulude hüvitamine. Veergu 15 Emeriiditasu -- kantakse art. 19 alajaotus art. 193 emeriiditasu. Veergu 16 Akadeemikutasu -- kantakse art. 19 alajaotus 195 akadeemikutasu. Rida 32 Koosseis kokku -- on võrdne rida 1 + rida 4 + rida 18 + rida 28 summaga. Rida 33 Koosseisuvälised töötajad -- töötasu kulud kantakse ühe summana veergu 8 (Töötasuvahendid kokku). Rida 34 Ajutised lepingulised töötajad -- töötasu kulud kantakse ühe summana veergu 8 (Töötasuvahendid kokku). Rida 35 Kokku -- on jagatud kõik asutuse töötasuvahendid vastavalt eelarve töötasu kuluartiklite klassifikaatori alajaotustele. Veerg 8 on asutuse töötasuvahendite kontrollsumma. Vormide täitmisel tabelite ridade ja veergude muutmine on keelatud. 23.11. Võrgu ja koosseisude aruanne (bilansi lisa nr. 10) Juhised täitmiseks: 1. Artikkel 11, s.o. Avalike teenistujate töötasu -- kulud kantakse ridadele 1, 4--6 ja 8--18 vastavalt töötasu alajaotusele. 2. Artikkel 12, s.o. Töötajate töötasu (töölepingu seadus) -- kulud kantakse ridadele 2 ja 7 vastavalt töötasu alajaotusele. 3. Artikkel 13, s.o. Ajutiste lepinguliste töötajate töötasu -- kulud kantakse reale 21 veergu 8 ühe summana. 4. Artikkel 14, s.o. Valitavate ja ametisse nimetatavate isikute töötasu -- kulud kantakse reale 3 vastavalt töötasu alajaotusele. Prokuröride töötasu kanda reale 3. Kinnipeetavate töötasu kanda reale 7. Asutuse töötasuvahendid kokku on real 22, kus kõik töötasuvahendid on jagatud vastavalt kuluartiklite klassifikaatori järgsele kululiigi alajaotusele: Rida 22 veerg 8 (veergude 9 kuni 16 summa) = eelarve artikkel 10 Rida 22 veerg 9 = art. 111 + art. 121 + art. 141 + art. 198 Rida 22 veerg 10 = art. 112 + art. 122 Rida 22 veerg 11 = art. 114 + art. 115 + art. 116 Rida 22 veerg 12 = art. 117 + art. 127 Rida 22 veerg 13 = art. 113 + art. 123 + art. 143 Rida 22 veerg 14 = art. 118 + art. 128 + art. 148 Rida 22 veerg 15 = art. 119 + art. 149 Rida 22 veerg 16 = art. 16 Vormide täitmisel tabelite ridade ja veergude muutmine on keelatud. 23.12. Kohalike omavalitsuste võrgu ja koosseisude aruanne (bilansi lisa nr. 11 ja 12) 23.12.1. Kohalikud omavalitsused esitavad bilansi lisa 11 valla- ja linnavolikogude kohta ja bilansi lisa 12 valla- ja linnavalitsuse (koos nende struktuuriüksustega, s.o ptk. 4 ja 10), reformide kulude ja teiste haldusasutuste kohta, kus esineb avalikku teenistust. 23.13. Kohalike omavalitsuste eelarveliste asutuste koosseisude aruanne (bilansi lisa nr. 13) 23.14. Eelarveliste tervishoiu- ja sotsiaalhooldusasutuse kontingendi aruanne 1997. aastal (bilansi lisa 14) 23.14.1. Aruande koostavad ja esitavad kõik sotsiaalhoolekandeasutused. Real 2 näidatakse voodikohtade arvuna faktiliselt ekspluatatsiooni võetud voodid (ka remondis olevad) sõltumata nende täituvusest. Real 3 on voodipäevade arvuks päevade arv, mille jooksul voodid olid täidetud hoolealuste või haigetega. Juhul, kui nad kuulusid üks kord päevas toitlustamisele, on vajalik nende isikute arv ja toidupäevade arv aastaaruande seletuskirjas eraldi näidata. Voodipäevad (toidupäevad) esitatakse plaani ja aasta tegeliku arvuna ilma perioodi lõpu seisuta. Real 4 Hoolealuste arvuks on faktiliselt asutuses arvel olevate hoolealuste (täidetud voodikohtade) arv. Kui asutuses on osa hoolealuseid ainult päevasel hooldusel, siis näidatakse nende arv real 5. Kui võrreldes eelneva aastaga või jooksval eelarveaastal on toimunud muudatusi asutuste arvu, voodite arvu, hoolealuste arvu, hoonete põrandapinna (m2) osas, tuleb esitada põhjendused muudatuste kohta seletuskirjas. 23.15. Bilansi lisa nr. 7, 8, 11, 12, 13 ja 14 plaaninäitajadtäidetakse asutuse kinnitatud alaeelarve järgi. Keskmised kontingendinäitajad arvutatakse otsearvestuse teel. 23.15.1. Laste (õpilaste, üliõpilaste), klasside, rühmade, huviringide, haigevoodite, töötajate ametikohtade jt. aastakeskmine arv saadakse vastava näitaja kalendripäevade (kalendrikuude keskmiste) nimestikulise arvu liitmise ja saadud summa jagamise teel kalendripäevade (kalendrikuude) arvule. 23.16. Bilansi lisade nr. 7, 8, 11, 12, 13 ja 14 koondaruandedkoostatakse eelarve klassifikaatori vastava osa iga peatüki kohta. 24. Laenude tagastamine ja intresside tasumine (bilansi lisa nr. 15) 25. Aastaaruandele lisatakse seletuskiri 25.1. Peale eelarve täitmise üldise analüüsi tuleb seletuskirjas anda täiendavaid seletusi aastaaruande andmetele, mida nõutakse käesolevas juhendis sätestatud üksikute aruandevormide täitmise juhistes. 25.2. Aastaaruandele lisatakse nimestik asutuse debitoorsest ja kreditoorsest võlgnevusest, kus näidatakse deebitor või kreeditor, mille eest on võlgnevus tekkinud ning võlgnevuse tekkimise aeg. 25.3. Koondaruannetele lisatakse koopiad asutuste deebitoride ja kreeditoride nimekirjadest. 25.4. Seletuskirjas tuuakse andmed selle kohta, kuidas kõrgemalseisva asutuse poolt oli korraldatud haldusalasse kuuluvate asutuste aastaaruannete läbivaatamine ja kinnitamine, samuti asutuste eelarve täitmisel selgunud olulised puudused ning nende kõrvaldamiseks kavandatud abinõud. 26. Hinnangu andmine ministeeriumi valitsemisala finantsmajandusliku tegevuse kohta 26.1. Ministeeriumi koondaastaaruande analüüsi põhjal annab Rahandusministeerium hinnangu antud ministeeriumi valitsemisala finantsmajandusliku tegevuse kohta 1997. a. Hinnangus tuuakse välja eelarve täitmisel esinenud puudused ning tehakse ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks ja finantsmajandusliku tegevuse edasiseks parandamiseks. 26.2. Hinnangu ministeeriumi 1997. a. finantsmajandusliku tegevuse kohta saadab Rahandusministeerium vastavale ministeeriumile välja 25 tööpäeva jooksul arvates aruande saamisest. 27. 1997. a. koondaastaaruande koostamise lihtsustamiseks tuleb esitada koondaruanne ka masinkandjal (flopi-kettal) EXCEL 5.0 või 7.0 tabelitena. Minister Mart OPMANN Lisa 2 Kinnitatud rahandusministri 8. detsembri 1997. a. määrusega nr. 78 Riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritavate asutuste ja fondide 1997. a. aastaaruande esitamise tähtajad I. ASUTUSED 16. veebruaril 1998. a. 1. Vabariigi Presidendi Kantselei 2. Riigikogu Kantselei 3. Kaitsepolitseiamet 17. veebruaril 1998. a. 4. Õiguskantsleri Kantselei 5. Riigikohus 6. Riigikontroll 18. veebruaril 1998. a. 7. Riigikantselei 19. veebruaril 1998. a. 8. Keskkonnaministeerium 20. veebruaril 1998. a. 9. Majandusministeerium 23. veebruaril 1998. a. 10. Põllumajandusministeerium 24. veebruaril 1998. a. 11. Rahandusministeerium 25. veebruaril 1998. a. 12. Teede- ja Sideministeerium 26. veebruaril 1998. a. 13. Justiitsministeerium 2. märtsil 1998. a. 14. Kaitseministeerium 3. märtsil 1998. a. 15. Sotsiaalministeerium 4. märtsil 1998. a. 16. Kultuuriministeerium 5. märtsil 1998. a. 17. Haridusministeerium 6. märtsil 1998. a. 18. Siseministeerium 9. märtsil 1998. a. 19. Välisministeerium (koos välisesindustega) II. RIIGIEELARVEST TOETUSI SAAVAD FONDID 23. veebruaril 1998. a. 1. Innovatsioonifond 2. Ekspordi Krediteerimise Riiklik Fond 3. Riikliku Ekspordiabi Komisjon 24. veebruaril 1998. a. 4. Väikeettevõtluse Krediteerimise Fond 5. Lastefond 6. Lastekaitse Liit 25. veebruaril 1998. a. 7. Keskkonnafond 8. Informaatikakeskus 9. Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fond 26. veebruaril 1998. a. 10. Puuetega Inimeste Fond 11. Eesti Kultuurkapital 12. Julgeolekuvaru Fond 27. veebruaril 1998. a. 13. Riiklik Sotsiaalkindlustus 14. Riiklik Ravikindlustus 15. Eluasemefond 16. Metsakapital 17. Eesti Punane Rist III. MAAVALITSUSTE RAHANDUSOSAKONNAD 16. veebruaril 1998. a. Hiiu Maavalitsuse Rahandusosakond 17. veebruaril 1998. a. Jõgeva Maavalitsuse Rahandusosakond 18. veebruaril 1998. a. Rapla Maavalitsuse Rahandusosakond 19. veebruaril 1998. a. Põlva Maavalitsuse Rahandusosakond 20. veebruaril 1998. a. Lääne Maavalitsuse Rahandusosakond 23. veebruaril 1998. a. Saare Maavalitsuse Rahandusosakond 24. veebruaril 1998. a. Valga Maavalitsuse Rahandusosakond 25. veebruaril 1998. a. Järva Maavalitsuse Rahandusosakond 26. veebruaril 1998. a. Viljandi Maavalitsuse Rahandusosakond 27. veebruaril 1998. a. Võru Maavalitsuse Rahandusosakond 2. märtsil 1998. a. Lääne-Viru Maavalitsuse Rahandusosakond 3. märtsil 1998. a. Pärnu Maavalitsuse Rahandusosakond 4. märtsil 1998. a. Tartu Maavalitsuse Rahandusosakond 5. märtsil 1998. a. Harju Maavalitsuse Rahandusosakond 6. märtsil 1998. a. Ida-Viru Maavalitsuse Rahandusosakond Minister Mart OPMANN