Kuressaare Linnavolikogu — Kuressaare linna jäätmehoolduseeskiri — KO, 108, 1132

Võttes aluseks jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) § 71 lõiked 1 ja 2, pakendiseaduse (RT I 2004, 41, 278) § 15 lõike 1 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkti 36 5, Kuressaare Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kuressaare linna jäätmehoolduseeskiri (lisa). 2. Määrus jõustub 17. märtsil 2005. a, välja arvatud punktid 31–35, mis jõustuvad 1. mail 2005. a. Volikogu esimees Peeter JALAKAS Lisa Kinnitatud Kuressaare Linnavolikogu 10. märtsi 2005. a määrusega nr 8 KURESSAARE LINNA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. Üldsätted 1. Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korda Kuressaare linna haldusterritooriumil. 2. Jäätmehooldust korraldab ning kontrollib Kuressaare linna haldusterritooriumil Kuressaare Linnavalitsus. 3. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik, hoonestusõiguse alusel kasutataval maal – hoonestusõigust omav isik, ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal – ehitise omanik. 4. Käesolevas määruses kasutatavate mõistete sisu seletatakse järgmiselt: 4.1. Biolagunevate jäätmete all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 5 anaeroobselt või aeroobselt lagunevaid jäätmeid, nagu toidujäätmed, paber ja papp. 4.2. Elektroonikaromude all mõistetakse jäätmeseaduse § 25 lõike 3 punktis 4 nimetatud kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmeid, mille kategooriad ja kategooriate alaliigid on sätestatud Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004. a määruse nr 376 «Elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad» lisas 1. 4.3. Järelevalve all mõistetakse tulenevalt keskkonnajärelevalve seaduse § 2 lõike 1 punktist 2 keskkonna seisundit mõjutava või mõjutada võiva isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimist, sealhulgas saasteainete, jäätmete, energia või organismide keskkonda viimise seaduslikkuse kontrollimist ning ebaseadusliku tegevuse peatamist või lõpetamist. 4.4. Jäätmete all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõikele 1 mis tahes jäätmekategooriasse kuuluvat vallasasja või kinnistatud laeva, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. 4.5. Jäätmehoolduse all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 11 lõikele 1 jäätmekäitlust, järelevalvet jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldust. 4.6. Jäätmehoolduse arendamise all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 12 lõikele 1 jäätmealase teabe levitamist, jäätmealast nõustamist ja jäätmehoolduse kavandamist või muud tegevust, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset. 4.7. Jäätmekäitluse all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 13 jäätmete kogumist, vedamist, taaskasutamist ja kõrvaldamist. 4.8. Jäätmekäitluskoha all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 19 lõigetele 1 ja 2 tehniliselt varustatud ehitist jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks ning maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi. 4.9. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 20 suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseiret ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrjet. 4.10. Jäätmekäitluslepingu all mõistetakse jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitavat kahepoolset kirjalikku lepingut, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti. 4.11. Jäätmete kogumise all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 14 jäätmete kokkukorjamist, sortimist ja segukoostamist nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. 4.12. Jäätmete kõrvaldamise all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 17 nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtavat toimingut. 4.13. Jäätmete taaskasutamise all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 15 lõikele 1 jäätmekäitlustoimingut, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus. 4.14. Jäätmetekitaja all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 10 isikut või seaduse alusel asutatud muud asutust, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isikut, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. 4.15. Jäätmevaldaja all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 9 jäätmetekitajat või muud isikut või seaduse alusel asutatud muud asutust, kelle valduses on jäätmed. 4.16. Korraldatud jäätmeveo all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 66 lõikele 1 olmejäätmete kogumist ja vedamist määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. 4.17. Ohtlike jäätmete all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 6 lõikele 1 jäätmeid, mis kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. 4.18. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 99 lõikele 1 tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. 4.19. Olmejäätmete all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 7 kodumajapidamisjäätmeid ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. 4.20. Pakendi all mõistetakse vastavalt pakendiseaduse §-le 2 mis tahes materjalist valmistatud toodet, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted. 4.21. Pakendiettevõtja all mõistetakse vastavalt pakendiseaduse §-le 10 isikut, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. 4.22. Pakendijäätmete all mõistetakse vastavalt pakendiseaduse §-le 4 mis tahes pakendit või pakendimaterjali, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. 4.23. Probleemtoote all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 25 lõikele 1 toodet, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. 4.24. Prügila all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 34 lõikele 1 jäätmekäitluskohta, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskohta, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskohta, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel. 4.25. Suurjäätmete all mõistetakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» olmejäätmete tekkevaldkonda kuuluvaid koodinumbriga 200307 tähistatud tavajäätmeid, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmete hulka ei kuulu autovrakid, autoosad, sh autorehvid, ehitus- ja lammutusjäätmed ning alates 13. augustist 2005. a elektroonikaromud. 4.26. Taaskasutusorganisatsiooni all mõistetakse vastavalt pakendiseaduse §-le 11 ja mittetulundusühingute seaduse alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud ning keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühingut, mille eesmärk on pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine. 4.27. Tavajäätmete all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 3 kõiki jäätmeid, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. 4.28. Territooriumi haldaja all mõistetakse kinnisasja omanikku, hoonestusõigust omavat isikut ning ehitise kui vallasasja omanikku. 4.29. Tootja all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 23 isikut, kes: 1) valmistab ja müüb tooteid oma kaubamärgi või -nimetuse all, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük; 2) tegeleb teiste poolt valmistatud toodete edasimüügiga, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük; 3) veab sisse tooteid Eestisse nende turustamise või edasimüümise eesmärgil. II. Jäätmekäitluse üldnõuded 5. Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud. 6. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. 7. Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mis tahes ainega. 8. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon. 9. Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. III. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused 10. Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral. 11. Jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad on kohustatud korraldamata jäätmeveo piirkondades kas ise või volitatud esindaja vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama ise neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. 12. Jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad on kohustatud korraldama ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmete äraveo hiljemalt kolme päeva jooksul. 13. Alates 13. augustist 2005. a on elektroonikaromude valdaja kohustatud need viima vastavatesse kogumiskohtadesse või vastava seadme turustajale. 14. Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid. 15. Kuressaare Linnavalitsus, territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid Kuressaare linnas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest. IV. Jäätmete kogumine 16. Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse paigutada. Jäätmete paigutamine mahutite lähedusse ei ole lubatud, välja arvatud suuremõõtmelised jäätmed, mida võib paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse. 17. Olmejäätmete mahutisse ei või panna: 17.1. tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 17.2. vedelaid jäätmeid; 17.3. ohtlikke jäätmeid; 17.4. käimlajäätmeid; 17.5. kogumiskaevude setteid; 17.6. aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või mahutit; 17.7. taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 17.8. alates 1. maist 2005. a pakendijäätmeid; 17.9. alates 13. augustist 2005. a elektroonikaromusid; 17.10. ehitus- ja lammutusjäätmeid; 17.11. haiglajäätmeid. 18. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmevedaja kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud. 19. Kergesti lagunevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult, et need ei levitaks lõhna ega määriks mahuteid. 20. Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse või viia kogumiskohta, mille olemasolust või loomisest, nende asukohtadest ning kogutavatest jäätmeliikidest teavitab Kuressaare Linnavalitsus jäätmevaldajaid regulaarselt. 21. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ning üle anda jäätmeveoteenuse õigust omavale isikule või lähimasse vastavat luba omavasse käitluskohta. 22. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. 23. Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav isik. 24. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. 25. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. 26. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. 27. Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia Kudjape prügila ohtlike jäätmete kogumiskeskusesse. 28. Alates 2005. a 13. augustist tuleb kodumajapidamises tekkinud ohtlikke osi sisalduvad elektroonikaromud üle anda käesoleva eeskirja punkti 13 nõuete kohaselt. 29. Ettevõtted ja asutused peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 30. Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. V. Pakendite ja pakendijäätmete kogumine 31. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. 32. Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või -pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas teises müügikohas müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires või teenindusmaa vahetus naabruses Kuressaare Linnavalitsuse loal ja tingimustel. 33. Pakendiettevõtja on kohustatud teavitama pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise kohtadest ja tingimustest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. 34. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. 35. Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise või sõlmib selleks lepingu jäätmeveo õigust omava ettevõttega. 36. Eeskirja punktid 31–35 jõustuvad 1. mail 2005. a. VI. Jäätmekäitluse tehnilised nõuded 37. Jäätmemahutid ja kompostimisanumad või -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. 38. Mahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt pesta. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende valdaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. 39. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 39.1. ühe pere jäätmete kogumiseks kuni 100-liitriseid jäätmekotte, mis on aiaga piiratud territooriumil paigaldatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete, niiskumise ning loomade ja lindude ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust; 39.2. 100-, 120-, 140-, 240-, 370-, 600- või 800-liitriseid ratastel ja kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeveokitesse; 39.3. kaanega varustatud 1,5- kuni 4,5-m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta; 39.4. kompaktoreid ehk elektriliselt töötava pressimisseadeldisega kuni 30 m3 suurusi kogumismahuteid. 40. Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmevedajaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid. 41. Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. 42. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. 43. Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. 44. Kuni 800-liitrised mahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 4 m. 45. Suuremad kui 800 liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. 46. Mahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse. Kui jäätmemaja või katusealust lukustatakse, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs mahutite tühjenduspäeval. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks. 47. Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. Haldaja peab tagama tühjenduspäeval jäätmeveoki vaba juurdepääsu jäätmemahutitele, lukustatud konteinerite korral avama need tühjendamise ajaks, hoidma juurdesõidutee ja mahutite paiknemiskoha puhtana lumest, jääst ja muudest konteinerite tühjendamist takistavatest esemetest. 48. Biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. VII. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine 49. Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, mis tekivad ehitamisel, lammutamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamine) ning mida ehitustööde tegemiseks tekkekohas ei kasutata. 50. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. 51. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. 52. Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud: 52.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 52.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmevedajale või jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 52.3. võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele; 52.4. registreerima end jäätmekäitlejana Saaremaa Keskkonnateenistuses, kui ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja korraldab oma jäätmete taaskasutamise ise. VIII. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise nõuded 53. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad on: 53.1. üldarstiabiasutused; 53.2. kiirabiasutused; 53.3. eriarstiabiasutused (haiglad, ambulatoorsed eriarstiabi asutused); 53.4. hambaraviasutused; 53.5. õendusabiasutused (statsionaarne ja ambulatoorne õendusabi); 53.6. hooldekande- ja rehabilitatsiooniasutused; 53.7. loomakliinikud ja loomaarstid; 53.8. laboratooriumid ja apteegid. 54. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud ja bioloogilised, lõikavad ja torkivad jäätmed (edaspidi haiglajäätmed) tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 55. Kõik haiglajäätmete tekitajad peavad registreerima end Kuressaare Linnavalitsuses, esitades järgmised andmed: 55.1. tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja nimi ja aadress; 55.2. kontaktisik; 55.3. äriregistri registreerimiskood; 55.4. telefoninumber; 55.5. ühes kuus tekkivate haiglajäätmete hinnanguline liigiline kogus kilogrammides; 55.6. jäätmekäitlusettevõtte nimi ja aadress, kellele tekkinud jäätmed üle antakse. 56. Haiglajäätmed tuleb pakkida tekkekohas, sealhulgas koduvisiitidel tekkinud haiglajäätmed. 57. Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituina teenuse osutaja hoidlasse, milleks tuleb teenuse osutajal sisse seada eraldi ruum. 58. Teravad ja torkivad jäätmed nagu nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, muud teravad osad tuleb tekkekohas paigutada mitteläbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse nõudesse ja üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 59. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida jäätmekotti, mis on märgistatud kirjaga «Nakkusohtlikud jäätmed». Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. 60. Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt) tuleb pakendada kiirguskindlasse märgistatud säilituspakendisse ning tuleb hoida hoidlas lukustatult või kohe korraldada nende üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitlejale. 61. Ravimijäätmed, milleks on vananenud või riknenud ravimid, pakitakse märgistatud plastikkotti või -purki ja antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 62. Alates 1. märtsist 2005. a võib lisaks eeskirja punktis 61 sätestatule ravijäätmeid üle anda üldapteegile, veterinaarravimeid ka veterinaarapteegile sotsiaalministri kehtestatud korras. 63. Elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse märgistatud plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida väljaspool osakonda haigla jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 64. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 65. Punktide 56–64 nõuete täitmine on kohustuslik ainult nendele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kelle tegevuse juures tekib punktides 57–64 nimetatud jäätmeid. IX. Jäätmete vedu 66. Jäätmeveo, välja arvatud olmejäätmete korraldatud veo jäätmekäitluskohtadesse, korraldab jäätmevaldaja. 67. Olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist ja haisu, kuid mitte harvemini kui üks kord kuus. 68. Kolme ja enama korteritega elamutes peab olmejäätmete mahuteid tühjendama mitte harvemini kui üks kord nädalas. 69. Jäätmete vedu elamumaalt ei tohi häirida öörahu. 70. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis viisil, et jäätmed ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. 71. Alates 1. jaanuarist 2005 korraldatakse Kuressaare linnas korraldatud jäätmevedu. Kuressaare linna haldusterritoorium kuulub tervikuna piirkonda, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajatele kohustuslik. 72. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär kehtestatakse Kuressaare Linnavolikogu eraldi määrusega. 73. Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele Kuressaare linna haldusterritooriumi piires. Olmejäätmete valdaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik. 74. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveo lepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei. 75. Kuressaare Linnavalitsus võib teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas Kuressaare Linnavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. X. Vastutus 76. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul Kuressaare Linnavalitsuse ettekirjutuse alusel. 77. Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. 78. Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul. 79. Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Kuressaare Linnavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.