Tartu Linnavolikogu — Hooldajatoetuse maksmise kord — KO, 105, 1102

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 68, 407; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkti 5 ning sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521; 2003, 58, 388; 75, 498; 88, 591; 2004, 27, 180; 89, 603, 604 ja 605; 2005, 9, 34) § 23 alusel. I. Üldsätted 1.1. Hooldajatoetuse maksmise kord (edaspidi kord) sätestab perekonnaseaduse (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538; 2000, 50, 317; 2001, 16, 69; RT III 2001, 15, 154; RT I 2001, 53, 307; 2002, 53, 336; 2003, 78, 527; 2004, 14, 92; 22, 148; 2005, 1, 1) alusel hooldajaks või eestkostjaks määratud isikule hooldajatoetuse määramise, maksmise, maksmisest keeldumise ja maksmise lõpetamise korra ja hooldajatoetuse määra Tartu linnas. 1.2. Hooldajatoetus on igakuine sotsiaaltoetus 18-aastase ja vanema raske või sügava puudega hooldusvajadusega isiku hooldajale, kes tagab tema iseseisva toimetuleku. 1.3. Hooldatav on hooldust vajav, hooldusel või eestkostel olev isik. 1.4. Hooldaja on perekonnaseaduse alusel hooldajaks või eestkostjaks määratud isik. 1.5. Hooldusvajadus on sotsiaaltöötaja poolt hindamisintervjuu ja füüsilise ning vaimse võimekuse testidega (edaspidi hindamismetoodika) hooldatava elukohas kontrollitud abi, toetuse ja järelevalve vajadus igapäevatoimingute sooritamisel. 1.6. Hindamismetoodika alusel jaotatakse hooldatava hooldusvajadus: 1.6.1. mõõdukalt häiritud toimetulek igapäevatoimingutega; 1.6.2. raskelt häiritud toimetulek igapäevatoimingutega; 1.6.3. ei suuda teostada igapäevatoiminguid või neis osaleda. 1.7. Hindamismetoodika kinnitab linnavalitsus. 1.8. Hooldusvajadus ja hooldaja kohustused fikseeritakse sotsiaalabi osakonna poolt välja antava hooldaja määramise või hooldaja määramisest keeldumise haldusaktis. 1.9. Hooldajatoetust makstakse isikule, kelle enda ja kelle hooldatava elukohana on Eesti rahvastikuregistris registreeritud Tartu linn ja kelle tegelik elukoht on Tartu linn. 1.10. Kui hooldatava tegelik elukoht on Tartu linn, kuid elukohana Eesti rahvastikuregistris on registreeritud mõni muu omavalitsus, makstakse hooldajatoetust erandkorras põhjendatud taotluse alusel, kooskõlastades hooldajatoetuse maksmise eelnevalt vastava omavalitsusega. 1.11. Kui hooldatava elukohana Eesti rahvastikuregistris on registreeritud Tartu linn, kuid tegelik elukoht on teises omavalitsuses, hooldajatoetust ei maksta. 1.12. Hooldajatoetust makstakse juhul, kui hooldusvajadusega isiku iseseisvat toimetulekut ja sotsiaalset osalemist ei ole võimalik toetada teenuste, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega. II. Hooldajatoetust saavad isikud 2.1. Hooldajatoetust makstakse hooldajale, kes ei ole hooldatava suhtes perekonnaseaduse alusel ülalpidamiskohustusega isik. 2.2. Hooldajatoetust makstakse erandkorras hooldajale, kes on hooldatava suhtes perekonnaseaduse alusel ülalpidamiskohustusega isik (abikaasa, vanem, täisealine laps, lapselaps, vanavanem), juhul kui: 2.2.1. hooldatav ei suuda teostada eneseteenindusega seotud igapäevatoiminguid või neis osaleda; 2.2.2. Tartu Linnavalitsuse sotsiaalhoolekande komisjoni (edaspidi komisjon) kaalutletud otsuse alusel, kui hooldatava toimetulek igapäevatoimingutega on raskelt häiritud. III. Hooldajatoetuse määrad 3.1. Hooldajatoetuse määra kehtestab linnavolikogu. 3.2. Punktis 1.6.1 nimetatud hooldusvajadusega isiku hooldajale makstakse hooldajatoetust 60 protsenti hooldajatoetuse määrast. 3.3. Punktis 1.6.2 ja 1.6.3 nimetatud hooldusvajadusega isiku hooldajale makstakse hooldajatoetust 100 protsenti hooldajatoetuse määrast. IV. Hooldaja määramise taotlemine 4.1. Taotleja esitab hooldatava elukohajärgse sotsiaalabi osakonna piirkonnakeskuse sotsiaaltöötajale: 4.1.1. hooldatavaga ühise kirjaliku avalduse; 4.1.2. taotleja ja hooldatava isikut tõendavad dokumendid; 4.1.3. puude määramist tõendava dokumendi. 4.2. Täiendavate dokumentidena esitatakse nende olemasolu korral: 4.2.1. eestkostja määramise kohtuotsuse koopia; 4.4.2. hooldatava rehabilitatsiooniplaani koopia; 4.2.3. hooldatava geriaatrilise hindamise komisjoni kokkuvõtte koopia. V. Taotluse menetlemine 5.1. Sotsiaaltöötaja teeb hooldatavale kodukülastuse, mille käigus selgitab välja tema hooldusvajaduse ja taotleja võimalused puudega inimesele kõrvalabi, juhendamise või järelevalve tagamiseks. 5.2. Vajadusel pöördub sotsiaaltöötaja eakate puuetega isikute puhul geriaatrilise hindamise komisjoni poole või taotleb tööealiste puuetega isikute puhul isikule rehabilitatsiooniplaani koostamist. 5.3. Hooldusvajaduse hindamise teostanud sotsiaaltöötaja annab hinnangu isiku hooldusvajaduse ja vajalike teenuste kohta ning teeb ettepaneku komisjonile hooldaja määramiseks, hooldajatoetuse määramiseks või selle mittemääramiseks. 5.4. Komisjon teeb otsuse taotleja hooldajaks määramise ja hooldajatoetuse määramise, selle mittemääramise ja/või teenustele suunamise kohta hiljemalt 30 päeva jooksul hindamise läbiviimisest. 5.5. Komisjoni otsusest või selle alusel koostatud korraldusest hooldaja määramise kohta teavitatakse taotlejat 10 päeva jooksul. VI. Hooldajatoetuse taotlemine ja maksmine 6.1. Hooldajatoetust makstakse hooldaja kirjaliku avalduse alusel, milles hooldaja: 6.1.1. kinnitab, et on nõus täitma tema hooldajaks määramise korralduses nimetatud kohustusi; 6.1.2. esitab enda arvelduskonto numbri. 6.2. Hooldajatoetus määratakse punktis 5.4 nimetatud otsuse tegemisele järgneva kuu 1. kuupäevast ja makstakse välja hiljemalt arvestatava kuu 20. kuupäevaks. 6.3. Hooldajatoetus määratakse üldjuhul tähtajatult. 6.4. Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt kuni: 6.4.1. puude kehtivuse lõpptähtajani tähtajaliselt määratud puude raskusastme puhul; 6.4.2. kordushindamise läbiviimise tähtajani; 6.4.3. tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldatav või hooldaja omab tähtajalist elamisluba. 6.5. Hooldajatoetus kantakse hooldaja arvelduskontole. 6.6. Hooldajatoetust makstakse jooksva kuu eest linnaeelarvest selleks ettenähtud vahenditest. 6.7. Ühele hooldajale makstakse toetust kuni kahe hooldatava hooldamise eest, kui: 6.7.1. eraldi elavate hooldatavate igapäevatoimingute sooritamine on mõõdukalt häiritud; 6.7.2. hooldatavad, kelle igapäevaelutoimingute sooritamine on raskelt häiritud või nad ei suuda neid teostada / neis osaleda, elavad samas eluruumis või lähestikku paiknevates eluruumides. VII. Hooldajatoetuse maksmise lõpetamine 7.1. Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse: 7.1.1. kui on ära langenud hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise põhjus; 7.1.2. kui hooldaja ei täida või loobub temale hooldaja määramise korraldusega pandud kohustustest; 7.1.3. kui hooldatav soovib uue hooldaja määramist; 7.1.4. hooldatava paigutamisel hooldekodusse; 7.1.5. hooldatava alalisel elama asumisel teise omavalitsuse territooriumile; 7.1.6. hoolduse korraldamisel edaspidi muul viisil; 7.1.7. hooldatava surma korral; 7.1.8. muul põhjusel, kui hooldatav või hooldaja ei vasta enam käesolevas korras sätestatud tingimustele. 7.2. Hooldajatoetuse saaja on kohustatud teatama kirjalikult asjaoludest (hooldaja või hooldatava elukoha vahetus, hooldatava hooldekodusse paigutamine, hooldatava puude raskusastme muutus, hooldatava surm, hooldajale sügava või raske puude määramine vm), mis toovad kaasa määratud hooldajatoetuse maksmise lõpetamise või suuruse muutmise 10 päeva jooksul nende asjaolude tekkimisest. 7.3. Punktis 7.2 nimetatud asjaoludest mitteteatamisel on linnavalitsusel õigus enammakstud hooldajatoetus tagasi nõuda. Enammakstud hooldajatoetuse tagastamine toimub vabatahtlikult või kohtu kaudu. 7.4. Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust. VIII. Rakendussätted 8.1. Tartu Linnavalitsuse või sotsiaalabi osakonna korraldusega hooldajaks määratud isikud, kes taotlevad hooldajatoetuse maksmist Tartu linna poolt ja kellele maksti kuni 31. märtsini 2005. a puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 8 lõike 1 punkti 3 alusel hooldajatoetust, on kohustatud kuni 20. aprillini pöörduma taotlusega hooldajatoetuse maksmise jätkamiseks hooldatava elukohajärgsesse sotsiaalabi osakonna piirkonnakeskusesse. 8.2. Kui hooldaja ei ole punktis 8.1 toodud tähtajaks hooldatava elukohajärgsesse sotsiaalabi osakonna piirkonnakeskusesse pöördunud või kui hooldatav või hooldaja keeldub hooldusvajaduse hindamise läbiviimisest, hooldajatoetust ei maksta. 8.3. Kui sotsiaalabi osakond ei ole tähtaegselt esitatud taotluse alusel hooldatava hooldusvajaduse hindamist 20. aprilliks 2005. a läbi viinud, jätkatakse hooldajale hooldajatoetuse maksmist kuni hooldusvajaduse hindamiseni ja vastava otsuse vastuvõtmiseni, kuid mitte kauem kui 31. detsembrini 2005. a. 8.4. Määrus jõustub 1. aprillil 2005. a. Volikogu esimees Aadu MUST