Vabariigi Valitsus — Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine — RTL, 36, 516

(õ) 13.03.2009 15:35 Korraldus kehtestatakse «Kodakondsuse seaduse» (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 62, 376; 90, 518; 2003, 18, 101; 82, 550; RT III 2004, 1, 1; RT I 2004, 12, 80; 84, 570) § 20 lõike 1 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK O. L. (sünd 1.07.1962) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks «Kodakondsuse seaduse» §-de 6 ja 33 alusel võeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Harjumaa osakonna Sõle büroos menetlusse 3. septembril 2003. a. O. L.i kodakondsus on määratlemata. «Kodakondsuse seaduse» § 6 sätestab naturalisatsiooni korras kodakondsuse taotlemise üldtingimused ja § 33 eritingimused enne 1. juulit 1990. a Eestisse asunud isikule, kelle suhtes ei rakendata alalise elamisloa alusel Eestis viibimise nõuet. O. L. vastab eelnimetatud tingimustele. Menetluse käigus tuvastati, et O. L. on töötanud välisriigi julgeolekuteenistuses. O. L. õppis aastatel 1984–1989 F. E. Dzeržinski nimelises NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kõrgemas Koolis Moskvas ning omandas vastuluurealase hariduse. Aastatel 1989–1991 töötas O. L. NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komiteele allunud Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Võru rajooni jaoskonnas operatiivvolinikuna. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet tuvastas, et O. L. ei oma õigust Eesti kodakondsusele sünnilt. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on oma 29. oktoobri 2004. a kirjaga nr 15.2-20/40969 teavitanud O. L-i sellest, et teadaolevatest asjaoludest lähtudes tehakse tema Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse suhtes Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsus ning palunud tal esitada oma arvamus ning vastuväited. O. L. ei ole Kodakondsus- ja Migratsiooniametile vastuväiteid esitanud. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED Vastavalt «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktile 5 ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes on töötanud või töötab välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses, sõltumata töökohustuste liigist, laadist või iseloomust. Õiguslikku tähendust omab üksnes asjaolu, et isik on töötanud või töötab välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses. Vastavalt «Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seaduse» (RT I 1995, 17, 233; 1999, 16, 271; 2002, 50, 314; 61, 375) § 2 lõike 2 punktile 6 loetakse NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komiteed Eestit okupeerinud riigi julgeolekuorganiks. «Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seaduse» § 3 punkti 2 kohaselt loetakse julgeoleku- või luureorgani teenistuses olnud või sellega koostööd teinud isikuks välismaalane või kodakondsuseta isik, kes oli julgeoleku- või luureorgani teenistuses või tegi sellega koostööd ajavahemikus 17. juunist 1940. a kuni 31. detsembrini 1991. a ja elab Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil. Kuna O. L. õppis aastatel 1984–1989 F. E. Dzeržinski nimelises NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kõrgemas Koolis Moskvas ja omandas vastuluurealase hariduse ning töötas aastatel 1989–1991 NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komiteele allunud Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Võru rajooni jaoskonnas operatiivvolinikuna, vastab ta «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktis 5 sätestatud tingimustele, mille esinemisel on Vabariigi Valitsus kohustatud keelduma välismaalasele Eesti kodakondsuse andmisest. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktist 5, mitte anda O. L-le Eesti kodakondsust, kuna ta on töötanud välisriigi julgeolekuteenistuses. 4. VAIDLUSTAMINE «Halduskohtumenetluse seadustiku» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140; 2004, 46, 329; 56, 403) § 9 lõike 1 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus O. L-le teatavaks. Peaminister Juhan PARTS Riigisekretär Heiki LOOT Õiend Isikuandmed on asendatud initsiaalidega. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 11 lõige 3 ja § 17 lõige 32 ning kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» ja riigisekretäri 2.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01268.