Saarepeedi Vallavolikogu — Saarepeedi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine — KO, 108, 1136

Aluseks võttes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64) § 4, Saarepeedi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Saarepeedi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2005–2017» vastavalt lisale nr 1. 2. Määrus jõustub avalikustamisel. Volikogu esimees Jaanus VOLL Saarepeedi Vallavolikogu 6. jaanuari 2005. a määruse nr 23 lisa 1 SAAREPEEDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTAIKS 2005–2017 1. SISSEJUHATUS Käesoleva arengukava koostamise eesmärk on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu kiirendamine, parandades oluliselt investeeringute planeerimist veevarustus- ja kanalisatsiooniobjektide rajamiseks, hoolduseks ning remondiks. Oluline on seejuures investeeringute efektiivsuse ja otstarbekuse hindamine võttes aluseks erinevaid lähtekohti: regionaalpoliitiline, majanduslik jm. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt rajatakse ühisveevärk ja kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava alusel, mis koostatakse vähemalt 12-aastaseks perioodiks. Käesolev arengukava kirjeldab piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamisel on lähtutud Saarepeedi valla arengukavast, Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja normatiividest. Samuti on arvestatud Euroopa Liidu direktiividega ning rahvusvahelistest lepetest tulenevate kohustustega. Töö koostamise käigus on analüüsitud piirkonna puurkaevude põhjavee kvaliteeti ja kirjeldatud võimalikke veehaarete rajamise võimalusi. Hinnatakse, milline saab olema rahvastiku veetarbimine ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise ja väljaehitamise järel ning sellest lähtuvalt on kirjeldatud piirkonnas tekkiva reovee puhastusvõimalusi. Arengukava sisaldab Saarepeedi valla ühisveevärki ja -kanalisatsiooni kuuluvate vee ja -kanalisatsioonirajatiste hetkeolukorra analüüsi, probleemide määratlemist ning tegevuste plaani väljatöötamist. Arengukava kajastab ka laiemalt tulevikuvisiooni nägemust ideaaltasandil. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on olemas Saarepeedi keskasulas, Karulas, Väikemõisas, Mooris, Jutul. Käesolevas arengukavas ei nähta ette ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rajamist Saarepeedi valla hajaasustusega äärealadele, küll aga on perspektiivikas laiendada olemasolevat trassivõrgustikku Saarepeedi keskasula ja Karula küla lähiümbruses ning uutes elamuehituspiirkondades Viljandi linnaga piirnevatel aladel. Otstarbekas oleks peakollektori ehitamine Viljandi–Peetrimõisa–Väikemõisa–Karula–Tamme–Saarepeedi. Küladesse planeeritakse tihedama asustuse olemasolul lokaalsed puhastusseadmed – imbväljakud ja tsentraalse tarbevee võimalikkus. Arengukava on pidevalt täiustatav dokument, milles aja jooksul võivad muutuda nägemused, eesmärgid ja lahendused. Arengukava jälgimise ja korrigeerimisettepanekute ettevalmistamisega tegeleb vallavalitsus. Arengukava muutmist ja täiendamist võib teostada käsitledes külade arengukava ning teha muudatusi üksikutes peatükkides. Seadusega on omavalitsusele pandud kohustus korraldada vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine elanikkonnale. Saarepeedi vald otsustab ühineda teiste Viljandimaa omavalitsuste ühisprojektiga, mis taotleb investeeringuks vajalikke vahendeid Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. 2. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS JA PROBLEEMID 2.1. INIMESTE ARV NING VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTEGA HAARATUS Saarepeedi vallas elab 01.01.2005. a seisuga 1268 inimest. Külade lõikes on elanike arv järgmine: Aindu 40 Saarepeedi 344 Auksi 69 Taari 23 Karula 222 Tobraselja 80 Kokaviidika 24 Tõnissaare 43 Moori 48 Võistre 91 Peetrimõisa 78 Välgita 101 Ühisveevarustusega ühendatud elanike arv on 334, s.o ca 30% kogu valla elanikkonnast. Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike arv on 292, s.o 25% kogu valla elanikkonnast; Ühisveevärk on ka mõlemal vallas asuval lastekodul. Saarepeedi külas on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud 68 protsenti elanikest, peale selle kool , lasteaed, rahvamaja jt valla asutused. Karula küla elanikest saab ühisveevärgist majandus-joogivett 50 % elanikest. Olemasolevad ja toimivad puurkaevud ning nende omanikud on: Saarepeedi keskuse puurkaev Saarepeedi Vallavalitsus Naanu puurkaev AS Oskar LT Rootsi puurkaev AS Rootsi Mööbel Karula puurkaev Viljandi Lasteabi- ja Sotsiaalkeskus Väikemõisa puurkaev Väikemõisa Väikelastekodu Moori puurkaev Age Soo Muraka puurkaev Jaak Koplikask Parduse puurkaev Heli Malõh Sooneste puurkaev Rein Männik Jutu puurkaev 2.2. VEE- JA KANALISATSIOONIRAJATISED 2.2.1. Saarepeedi vallas asuvad puurkaevud (lisa 1) Saarepeedi keskasula ühisveevärk (lisa 2) Keskuse puurkaev on heas seisukorras, puurkaevu ümbritseb rohumaa, mis on ühtlasi sanitaartsooniks. Ühisveevärgi puurkaev: Puurkaevu nimi Saarepeedi keskuse puurkaev Saarepeedi keskasula Puurkaevu passi nr 1373 Puurkaevu katastri nr 6727 Puurkaevu ehitusaasta 1965 Kaevu sügavus m 90 Veehorisont S Pumba mark Võimsus kW Tootlikkus m³/h 8 Staatiline veetase (m) Saarepeedi keskasula keskmine veetarve on üle 5 m3 ööpäevas . Saarepeedi keskasulas elab eramutes 31 peret ja kortermajades 40 peret, keskuse puurkaevust saab vett ka põhikool, lasteaed, rahvamaja. Vee- ja kanalisatsioonitrassid on rajatud üle 30 aasta tagasi ning on amortiseerunud. Veetrasside renoveerimiseks ja kõikide keskasula lähiümbruse eramute haaramiseks ühtsesse veevärki tuleb rajada ca 5000 m veetrassi. Ilma tsentraalse veevarustuseta on kümmekond eramut. Aastal 2004 võetud puurkaevude veekvaliteedi andmed on toodud lisades (lisad 3, 4, 5 ) Veetöötlusjaama tsentraalsel süsteemil ei ole. Karula küla elanikud on 2003. a sügisest ühendatud Viljandi Lasteabi- ja Sotsiaalkeskuse Karula osakonna puurkaevuga. 2004. a suvel valmis külaelanikke varustav uus jaotusvõrk ning on paigaldatud raua- ja mangaanieraldusseadmed. Puurkaevust väljuva vee rauasisaldus on selle tulemusena nõuetele vastavaks viidud. Saarepeedi keskuse puurkaevust väljuva vee ülenormatiivsest fluoriidiooni sisaldusest on elanikkonda teavitatud, lasteaeda ja kooli on paigaldatud puhta joogivee aparaadid. Keskasula nõuetekohase joogivee saamiseks vajalike eritöötlusmeetodite rakendamine vajab suuri investeeringuid. Saarepeedi keskasula veetorustiku vanus on ligi 40 aastat. Ehituse vigade tõttu on sagedased torude murdumised ja torude liitekohtade lekked. Torustik on kombineeritud malm-, teras- ja plasttorudest. Malmtorustikul esineb lekkeid ja purunemisi, mis on põhjustatud torustiku asetamisest jämedale kruusale (esineb külmakerkeid). Veekvaliteet halveneb ka veetorustikus. Seda järgmistel põhjustel: • torustiku veemaht on suhteliselt suur võrreldes tarbimisega; • malmtorustiku koostisosana on paigaldatud terasest vähese läbimõõduga toruosad, mis koguvad roostet ja takistavad läbipesu. On ilmnenud trassist tulevate õliplekkide olemasolu. Halb on veevärgi siibrikaevude olukord. Siibreid on kaevudes vähe. Ei ole võimalik sulgeda pesuks või remondiks vajalikke trassilõike. Siibrid on amortiseerunud, lekivad ja on trassi ühendatud mustast terastorust vahetükkide abil, mis omakorda reostavad vett. 2.2.2. SAAREPEEDI KESKASULA ÜHISKANALISATSIOON Saarepeedi keskasula reovesi formeerub elamusektorist, Saarepeedi valla asutustest ja tootmisest. Reovesi juhitakse Saarepeedi asula puhastusseadmele ja edasi biotiikidesse. Isevoolsete kanalisatsioonisüsteemide vanus on 35–40 aastat. Vahepeal neid süsteeme praktiliselt remonditud ei ole, seda on tehtud ainult lekete korral, kus prunenud torujupp on asendatud uuega. Osa kanalisatsioonist on ehitatud ilma projektita, mistõttu ei ole kohati isegi renoveeritav. Puudub sademevee kanalisatsioon, mistõttu heitvee vooluhulgad kõiguvad suurtes piirides. On üks peakollektor, mis suundub isevoolselt biopuhastisse. Kollektori kogupikkus on ca 1600 m asbesttsementtoru. Peamised kanalisatsioonisüsteemide toimimishäirete põhjused on järgmised: • torude lekkimised. Osa torustikke on ehitatud lubatavast väiksema languga, millest tulenevalt on torustikud ummistunud ja purunenud; • kontrollkaevude lekkimine (kaevurõngaste vahed ja kaevu tulevate ja väljuvate torude vahed on korralikult tihendamata). Osa kontrollkaeve on lagunenud ja torustikku satub pinnast ja prahti, mis tekitavad ummistusi. Et kanaliseerida võimalikult suurem osa reovett, on vaja ehitada kanaliseerimata eramute piirkondades ca 2400 m uut kanalisatsioonitorustikku. 2.2.3. SAAREPEEDI KESKASULA REOVEEPUHASTI Reoveepuhasti MRP 60, aereerimine on energiamahukas, puudub P eraldus. Reovesi suunatakse puhastusseadmest toru kaudu biotiikidesse 2BT 4400 m 2. Oskat LT reovesi juhitakse keskuse puhastusseadmest biotiikidesse. Keskasula biotiigid on mudastunud ja taimestikku täis kasvanud, tiikide vahelised ühendused ning väljavoolud on lagunenud. Reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist seoses OSKAR LT poolt kasutatavate pesuainete suurele fosforisisaldusele. 2.2.4. MOORI ja KARULA ÜHISKANALISATSIOON • Moori 8 korteriga elamu reovee imbväljak on amortiseerunud; • Karula 8 korteriga elamu ja ühepereelamud asuvad Uue-Võidu maastikukaitsealal paikneva Karula järve vahetus läheduses. Nende reovesi kogutakse reoveekaevudesse. Arvestades inimeste tervise kaitse vajadust ja reostuse ohtu nii pinna- kui põhjaveele, on eluliselt tähtis eespooltoodud objektide kanalisatsioonirajatiste korrastamine lähemate aastate jooksul. Tuginedes AS MAVES poolt 1997. a koostatud Pärnu jõe valgala reostuskoormuse uuringule ja M Err poolt 2003. a koostatud uuringule, on otstarbekas laiendada olemasolevat kollektorivõrku kogu küla ulatusse ja juhtida reovesi Karula Koolkodu nõuetekohasesse reoveepuhastisse. 3. HETKEOLUKORRA ANALÜÜSI LÜHIKOKKUVÕTE 3.1. ÜHISVEEVARUSTUS – Saarepeedi keskasulas puudub veetöötlus – keskuse puurkaevu vesi sisaldab ülenormatiivset fluoriidi. Veetrasside olukord Saarepeedil on halb. Koostisosadena on kasutatud erinevaid materjale (malm, must terastoru, plast). Toru läbimõõdud on kõikuvad (kitsaskohtade ette koguneb setet, mis reostab joogivett). Üldiselt on torustik üledimensioneeritud (aeglaselt liikuv vesi rikneb). Sagedased on malmtorude murdumised. Siibrikaevudes ei ole vajalikul arvul siibreid. Olemasolevatest veetrassidest vajavad väljavahetamist enamus. Siibrikaevusid ei ole piisavalt, mis takistab oluliselt trasside läbipesu. Karula küla veetrass vajab pikendamist. 3.2. ÜHISKANALISATSIOON – Kanalisatsioonitrasside lekked on kahepoolsed: vihma korral satub sademevesi trassidesse, koormates üle trasse, pumplaid ja puhasteid; kuival ajal pääseb reovesi isevoolsest trassist välja läbi ebatiheduste, reostades põhjavett. Puudub sademevee kanalisatsioon. Elamute keldrite drenaaž on suunatud kanalisatsioonitrassi. Saarepeedi reoveepuhastus on puudulik – puudub fosforiärastus. Keskkonda ja põhjavett reostavad Karula ja Moori eramute kogumis- ja imbkaevud, mis enamuses on tõenäoliselt hermetiseerimata. Karula küla elamud ühendada ühiskanalisatsiooniga ja Moori ehitada kaasaegne lokaalne reoveepuhasti. Saarepeedi keskasula ühiskanalisatsiooni peatrassid on amortiseerunud. 4. NÄGEMUS ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUST Saarepeedi valla arengukavas «Veevarustus- ja kanalisatsiooni» peatükis on: 4.1. Koostöös tarbijatega taotleda vahendeid Euroopa Liidu projektidest 1960.–1970.aastatel ehitatud vee- ja kanalisatsioonitorustike uuendamiseks (Saarepeedi keskasulas, Karulas, Mooris, Jutul, Väikemõisas jm). 4.2. Rekonstrueerida Saarepeedi pumbajaam. 4.3. Ehitada Saarepeedi pumbajaama kaitsetsooni ümber piirdeaed. 4.4. Ühendada Karula küla elamute heitveetorustik lastekodu puhastussedmetega. 4.5. Leida võimalus isemajandava kommunaalteenuseid osutava firma loomiseks. 4.6. Koostöös tarbijatega rekonstrueerida Väikemõisa elamute puhastusseade. 4.7. Korrastada ja viidastada tuletõrje veevõtukohad. 4.8. Puhas ja kvaliteetne tarbevesi kõigile Saarepeedi valla elanikele. 4.9. Kõigi klientide reo- ja sademevee kogumine, ärajuhtimine ning keskkonnastandardite kohane puhastamine. 4.10. Tarbijakeskne teenindus. 5. EESMÄRGID Saarepeedi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava eesmärgid on: 5.1. tagada elanikkonnale seadusega kehtestatud nõuetele vastav tarbevesi ja kõrgekvaliteediline vee- ja kanalisatsiooniteenus; 5.2. põhjaveevarude kaitse ja säästlik kasutamine; 5.3. keskkonnahoidlik planeerimine, projekteerimine ja ehitamine; 5.4. Karula kinnistuvaldajatele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimaluse tagamiseks pikendada kollektorit Nöödinguni; 5.5. Saarepeedi keskuse puurkaevust saadava tarbevee fluoorieralduse süsteemi paigaldamine või alternatiivina joogivee toomine Viljandi jaotusvõrgust. 6. PROBLEEMID 6.1. Joogivee töötlemise võimalus puudub – Saarepeedi joogivee fluoriidisisaldus on üle lubatud normi; 6.2. osa reoveest juhitakse loodusesse puhastamatult; 6.3. olemasolev Saarepeedi reoveepuhasti ei vasta tänapäeva nõuetele; 6.4. suur osa olemasolevatest torustikest on vanad, väikese töökindlusega, läbimõõdud ei vasta nõuetele, trassid amortiseerunud; 6.5. Saarepeedi külas puudub sademevee kanalisatsioon; 6.6. osa Karula küla elanikke ei saa vee- ja kanalisatsiooniteenust; 6.7. eramute mittenõuetekohased reovee kogumiskaevud ja loodusesse väljalasud reostavad keskkonda; 6.8. tootmisettevõtetel puuduvad kohtpuhastid (Muraka, Parduse farm); 6.9. tuletõrje veevõtukohad vajavad puhastamist ja tähistamist. 7. ARENGUKAVA ELLUVIIMISE RAHASTAMINE Arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks tuleb vee- ja kanalisatsioonirajatistesse teha märkimisväärseid investeeringuid: 7.1. omavahendid: vee- ja kanalisatsiooniteenuste müügist ning abonement- ja liitumistasust saadav raha; 7.2. kohaliku omavalitsuse investeeringud; 7.3. reostavate objektide valdajapoolne kaasfinantseerimine kohtpuhastite ja kanaliseerimise rajamisel (suvilad, farmid jm); 7.4. riiklikud investeeringud: riigieelarvest; riiklikest sihtfondidest; 7.5. laenud: Eesti kommertspangad; Euroopa Investeerimispank; 7.6. tagastamatu rahvusvaheline abi: Euroopa Liidu abiprogrammid (PHARE, ISPA); ühekordsed riikidevahelised abipaketid. 8. TEGEVUSED AASTATE LÕIKES (2005 KUNI 2017) 2005. a ühinetud Viljandimaa 10 omavalitsusega projekti «VILJANDI COUNTY WATER MANAGEMENT PROJECT» planeeritav periood 2005–2007. a Tegevused Aastad 8.1. Joogivee töötlemisjaama ehitamine Saarepeedi keskasulasse / alternatiiv: veetrass Viljandi–Karula–Saarepeedi 8.2. Veevarustussüsteemi häireteta töö tagamiseks rekonstrueerida torustik 8.3. Saarepeedi keskasula väljavoolule ehitada keskasula ja selle lähiümbruse jaoks uus keskkonnanõuetele vastav kanalisatsiooni puhastusseade 8.4. Uute kanalisatsioonitrasside rajamine Karulasse 8.5. Lokaalsete reoveepuhastusseadmete ehitamine (Moori, Karula, Aindu) 8.6. Kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine Saarepeedi keskasulas 8.7. Saarepeedi keskasulas lahusvoolse kanalisatsiooni väljaehitamine 8.8. Tuletõrje veevõtukohtade rajamine Saarepeedile ja Karulasse 8.9. Kohtpuhastite ehitamine ja korrastamine