Põllumajandusminister — Ohtliku taimekahjustajaga saastunud, saastumisohus või saastumiskahtlasel taimel, taimsel saadusel või muul objektil leiduva ohtliku taimekahjustaja liigile kohased tõrjeabinõud — RTL, 33, 469

Määrus kehtestatakse « Taimekaitseseaduse» (RT I 2004, 32, 226) § 9 lõike 4 alusel. §1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse ohtliku taimekahjustajaga saastunud, saastumisohus või saastumiskahtlasel taimel, taimsel saadusel või muul objektil leiduva ohtliku taimekahjustaja liigile kohased tõrjeabinõud. 1. peatükk KARTULI-KIDUUSSI TÕRJEABINÕUD §2. Kartuli-kiduussi tõrjeabinõude järelevalve (1) Järelevalveametnik peab piiritlema ja tähistama kollase kartuli-kiduussiga (Globodera rostochiensis (Wollenweber) Behrens) või kahvatu kartuli-kiduussiga (Globodera pallida (Stone) Behrens) saastunud või saastumiskahtlase maatüki, hoone või rajatise. (2) Järelevalveametnik peab kindlaks määrama saastumisohus maatüki, hoone või rajatise ning teavitama nende valdajat saastumisohust. §3. Kartuli-kiduussi tõrjeabinõud (1) Saastunud maatüki valdaja peab: 1) jätma saastunud maatüki sööti või kasutama seda kooskõlastatult järelevalveametnikuga muuks otstarbeks; 2) puhastama ja desinfitseerima saastunud hoone või rajatise ja kasutatud seadmed. (2) Kartuli-kiduussiga saastunud maatükil on keelatud: 1) kasvatada seemnekartulit; 2) kasvatada või pinnases säilitada ümberistutamiseks ettenähtud taimi. (3) Kartuli-kiduussiga saastunud, saastumiskahtlaselt või saastumisohus maatükilt mulla, samuti sellelt maatükilt kogutud taimede ja taimejäätmete väljavedu ja kasutamine väljaspool maatüki piire on keelatud. (4) Tarbekartuli kasvatamine kartuli-kiduussiga saastunud maatükil on lubatud, kui kasutatakse kindla kartuli-kiduussi rassi suhtes resistentset sorti või kui kasvatatakse varajast kartulit, mis koristatakse enne kartuli-kiduussi tsüstide täiskasvanuks saamist, kuid hiljemalt 1. augustiks. (5) Kartuli-kiduussi rassi suhtes resistentseks sordiks loetakse sort, mille kasvatamisel nakkuskoldes väheneb kiduussi vastava rassi populatsiooni arvukus. (6) Kartuli-kiduussiga saastunud maatükile ettekirjutusega kehtestatud tõrjeabinõud kehtivad üheksa aasta jooksul. (7) Saastunud maatükk vabastatakse pärast kontrollproovide analüüsi tulemust, mis kinnitab, et proovid olid kiduussivabad. 2. peatükk KARTULI PRUUN-BAKTERMÄDANIKU TÕRJEABINÕUD §4. Kartuli pruun-baktermädaniku tõrjeabinõude järelevalve (1) Järelevalveasutus peab teostama pidevat ja süsteemset järelevalvet kartuli ja tomati kasvatamiseks kasutataval maatükil, hoones või rajatises ning kartuli- ja tomati-töötlemisettevõttes. Järelevalve ajal tuleb kontrollida kartuli pruun-baktermädaniku (Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al.) peremeestaimi ja mugulaid perekonnast kartul (Solanum tuberosum) ning perekonnast tomat ( Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw.), teisi peremeestaimi, kasvupinnast, pinnavett ja töötlemisjääke. (2) Järelevalveasutus määrab järelevalve ajal tehtavate kontrollimiste arvu ja vaatluste ajad ning kontrollproovide arvu ja võtmise ajad. (3) Saastatus tuvastatakse järelevalve tulemuste alusel vastavalt EL Nõukogu direktiivi 98/57/EÜ haigustekitaja Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. kontrolli kohta (EÜT L 235, 21.08.1998, lk 1–39) lisa I jaos II sätestatud teostatavatele uuringutele ning lisades II–VII kehtestatud avastamise ja identifitseerimise määramismetoodikale. Saastatuse tuvastamise korral järelevalveametnik: 1) tunnistab saastunuks peremeestaimede kartuli või tomati taimse materjali, kaubasaadetise või partii, millest proov on võetud, ning seadmed, sõidukid, laevad, laod või nende osad ning muud objektid, sealhulgas pakkematerjali, mis on kokku puutunud lõikes 1 nimetatud taimse materjaliga, ning kasvu- või koristusperioodil põllu, kasvuhoone osa ja tootmiskoha, millest proov on võetud või millelt taimne materjal on koristatud; 2) teeb ettekirjutuse, millega peatab kartulitaimede ja -mugulate või tomatitaimede ja tomatite väljaveo saastunud piirkonnast. Järelevalveametnik võib lubada kartulitaimede ja -mugulate või tomatitaimede ja tomatite turustamist järelevalve all, välistades ohtliku taimekahjustaja leviku ohu; 3) selgitab välja esmase saastumiskoha; 4) kehtestab piirangud edasisele kartuli või tomati kasvatamise ja töötlemisega seonduvale tegevusele saastunud piirkonnas. (4) Ettekirjutuses peab muu hulgas olema märgitud: 1) piiritletud ja tähistatud saastumispiirkond ning selle tähistuse kirjeldus; 2) tootja taimetervise registri number, kui tootja on taimetervise registrisse kantud, ja turustatud partii puhul ka partii taimepassi või muu dokumendi number; 3) võimaluse korral algmaterjali päritolu tõendava dokumendi number; 4) saastunud sort, kui tegemist on seemnekartuliga, võimaluse korral ka muudel juhtudel; 5) säilitatavate saastunud mugulate või taimede asukoht. (5) Järelevalveametnik peab piiritlema ja tähistama kartuli pruun-baktermädanikuga saastunud või saastumiskahtlase maatüki, hoone või rajatise. (6) Järelevalveametnik peab kindlaks määrama saastumisohus maatüki, hoone või rajatise ning teavitama nende valdajat saastumisohust. (7) Saastatuse tuvastamise korral peab järelevalveametnik selle ulatuse kindlaksmääramiseks kontrollima: 1) saastunud maatükil kasvatatud mugulaid ja taimi; 2) tootmiskohti, territooriume ja seadmeid, mis mõnel tootmisetapil on kokku puutunud saastunud taimede ja mugulatega; 3) hoidlaid ja ladusid, kus saastunud taimi või mugulaid on hoitud; 4) taimi ja mugulaid, mis on toodetud või ladustatud punktis 2 märgitud tootmiskohtades või tootmiskohtades, kus on tuvastatud saastatus; 5) saastumisohus olevaid tootmiskohti, kus kasvatatakse kartulit, tomatit või muid kartuli pruun-baktermädaniku peremeestaimi; 6) pinnavett saastunud maatüki, hoone ja rajatise läheduses ning võtma pinnaveest ja töötlusettevõtetest pärit reoveest proove. (8) Vähemalt kolmel järjestikusel aastal pärast saastatuse tuvastamist peab järelevalveametnik: 1) kontrollima saastunud maatükki, tootmis- ja ladustamishooneid ning kasutatavaid seadmeid; 2) nõudma kasutatavate masinate ja ladustamishoonete desinfitseerimist, tehes asjakohase ettekirjutuse ja kontrollides selle täitmist; 3) kontrollima, et kasutatakse ainult sertifitseeritud seemnekartulit või nõuetekohaselt kontrollitud tomatiseemet või -taimi; 4) nõudma seemnekartuli ladustamist muudest kartulipartiidest eraldi; 5) kehtestama tegevuskava kogu seemnekartuli varu asendamiseks. §5. Kartuli pruun-baktermädaniku tõrjeabinõud (1) Piiritletud ja tähistatud saastunud maatüki, hoone või rajatise valdaja peab: 1) puhastama ja desinfitseerima saastunud hoone või rajatise ja kasutatud seadmed; 2) jätma saastunud maatüki vähemalt kolmeks järjestikuseks aastaks pärast saastatuse tuvastamist sööti või kasutama seda kooskõlastatult järelevalveametnikuga muuks otstarbeks; 3) kõrvaldama iseeneslikult kasvama läinud kartuli- ja tomatitaimed ning ohtliku taimekahjustaja peremeestaimed neljal järjestikusel aastal pärast saastatuse tuvastamist; 4) hävitama saastunud maatükil, hoones või rajatises kasutatud pakkematerjali; 5) hävitama muud taimeosad, nagu varred, lehed jms, mis pärinevad saastunud või saastumisohus olevalt maatükilt. (2) Kui saastatus tuvastati kartuli- või tomatitöötlemisettevõttes, peab ettevõtja tagama kartuli- või tomatijäätmete nõuetekohase kõrvaldamise ning desinfitseerima hooned, rajatised, seadmed ja territooriumi. Tahked jäätmed tuleb matta maapinda selliselt, et oleks välistatud nakkuse levimine põllumajanduslikus kasutuses olevale maatükile või kastmisvette. Vedelaid töötlemisjäätmeid tuleb kuumutada minimaalselt 70 °C juures vähemalt 30 minutit või töödelda muul järelevalveametniku määratud viisil. (3) Kartuli pruun-baktermädanikuga saastunud maatükil on keelatud: 1) kasvatada kartulit ja tomatit vähemalt neljal järjestikusel aastal pärast saastatuse tuvastamist; 2) kasvatada ümberistutamiseks ettenähtud taimi; 3) koguda kastmisvett kasutamiseks väljaspool piiritletud maatükki; 4) koguda, vedada ja kasutada mulda, sõnnikut, komposti ja taimejäätmeid väljaspool saastunud maatükki, hoonet või rajatist. (4) Saastunud kartulimugulate, -taimede või -seemnete või tomatitaimede või -seemnete külv, samuti saastunud piirkonnast pärit Brassica perekonda kuuluvate taimede istutamine on keelatud. Saastunud kartulimugulaid või tomateid võib kasutada ainult järelevalveametniku määratud otstarbel. (5) Seemnekartuli saastatuse tuvastamiseks kontrollitakse kogu seemnekartuli partii tootmiseks kasutatud algmaterjali, kaasa arvatud kloonide tootmiseks kasutatud algmaterjali ning eliit- ja sellele eelnevate põlvkondade seemnekartuli paljundamise algmaterjali. (6) Saastumisohus oleval maatükil kasvatatud kartulimugulaid võib kasutada üksnes: 1) turustamiseks. Kartulimugulad peavad olema pakendatud müügipakendisse, ümberpakendamine ei ole lubatud; 2) tooraineks töötleva tööstuse ettevõttes, kus on nõuetekohane jäätmete kõrvaldamise võimalus ja desinfitseerimistingimused. Kartulimugulad peavad olema pakendatud, ümberpakendamine ei ole lubatud; 3) muuks otstarbeks järelevalveametniku loal. (7) Saastunud kartulipartii turustamise korral peab partii omanik partii saajat kirjalikult teavitama, et tegemist on saastunud kartulimugulatega. (8) Järelevalve teostamise aja ja järelevalve tulemuste kohta tehakse kanne riiklikusse taimetervise registrisse. 3. peatükk KARTULI-RINGMÄDANIKU TÕRJEABINÕUD §6. Kartuli-ringmädaniku tõrjeabinõude järelevalve (1) Kartuli-ringmädaniku (Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al.) esinemise tuvastamiseks ja selle leviku jälgimiseks peab järelevalveasutus teostama pidevat järelevalvet kartuli kasvatamiseks kasutataval maatükil. Järelevalve ajal tuleb kontrollida nii kartulitaimi ja -mugulaid kui ka kartuli-ringmädaniku peremeestaimi. (2) Järelevalveasutus määrab järelevalve ajal tehtavate kontrollimiste arvu ja vaatluste ajad ning kontrollproovide arvu ja võtmise ajad. (3) Saastatus tuvastatakse järelevalve tulemuste alusel. Haiguse esinemine tuvastatakse vastavalt tehtud ametlikule laboratoorsele kontrollile. Saastatuse tuvastamise korral järelevalveametnik: 1) tunnistab saastunuks kartulimugulad või taimed kaubasaadetises või partiis, millest proov on võetud, ning seadmed, sõidukid, laod või nende osad ning muud objektid, sealhulgas pakkematerjali, mis on kokku puutunud lõikes 1 nimetatud taimse materjaliga, ning maatüki, millest proov on võetud või millelt taimne materjal koristatud; 2) selgitab välja esmase saastumiskoha; 3) kehtestab piirangud edasisele kartuli kasvatamise ja töötlemisega seonduvale tegevusele saastatud piirkonnas; 4) teeb ettekirjutuse, millega peatab kartulitaimede ja -mugulate väljaveo saastunud piirkonnast. (4) Ettekirjutuses peab olema märgitud: 1) piiritletud ja tähistatud saastunud maatükk ning selle tähistuse kirjeldus; 2) tootja taimetervise registri number, kui tootja on taimetervise registrisse kantud, ja turustatud partii puhul ka partii taimepassi või muu dokumendi number; 3) sort, kui tegemist on seemnekartuliga, võimaluse korral ka muudel juhtudel; 4) säilitatavate saastunud mugulate asukoht. (5) Kartuli-ringmädaniku tuvastamise korral peab järelevalveametnik piiritlema ja tähistama saastunud maatüki, hoone või rajatise. (6) Järelevalveametnik peab kindlaks määrama saastumisohus maatüki, hoone või rajatise ning teavitama selle valdajat saastumisohust. (7) Saastatuse tuvastamise korral peab järelevalveametnik selle ulatuse kindlaksmääramiseks kontrollima: 1) saastunud maatükil toodetud mugulaid või taimi; 2) tootmiskohti või territooriume, mis on tootmisetapil kokku puutunud saastunud mugulate või taimedega, kaasa arvatud ühiskasutuses olevaid põllutöömasinaid ja -seadmeid; 3) kartulihoidlaid, kaasa arvatud ühiskasutuses olevaid kartulihoidlaid, kus saastunud kartulimugulaid või -taimi on hoiustatud; 4) kartulimugulaid või -taimi, mis on toodetud punktis 2 nimetatud tootmiskohtades või tootmiskohtades, kus on tuvastatud saastatus, kogu ajaperioodi vältel, mil neid eelnimetatud kohtades hoitakse; 5) masinaid, seadmeid, töövahendeid ja muid objekte, kaasa arvatud pakkematerjali, mis võisid kokku puutuda saastunud mugulate või taimedega eelneva 12 kuu jooksul; 6) saastumisohus olevaid tootmiskohti, kus kasvatatakse kartulit või taimekahjustaja peremeestaimi. (8) Järelevalve teostamise aja ja järelevalve tulemuste kohta tehakse kanne taimetervise registrisse. §7. Kartuli-ringmädaniku tõrjeabinõud (1) Piiritletud ja tähistatud saastunud maatüki, hoone või rajatise valdaja peab: 1) tegema põlluraamatusse märke «saastunud ringmädanikuga»; 2) kõrvaldama saastunud maatükil iseeneslikult kasvama läinud kartulitaimed ja taimekahjustaja peremeestaimed kolme saastatuse tuvastamise aastale järgneva aasta vältel; 3) kasutama saastunud maatükki kooskõlastatult järelevalveametnikuga muuks otstarbeks; 4) puhastama ja desinfitseerima saastunud maatüki harimiseks kasutatud masinad ja seadmed; 5) puhastama ja desinfitseerima saastunud hoone või rajatise ja saastunud mugulatega kokku puutunud seadmed. (2) Kartuli-ringmädanikuga saastunud maatükil on keelatud kolme aasta jooksul: 1) kasvatada kartulit; 2) kasvatada ümberistutamiseks ettenähtud taimi. (3) Kui saastatus tuvastati kartulitöötlemisettevõttes, peab ettevõtja tagama jäätmete nõuetekohase kõrvaldamise ning desinfitseerima hoone, rajatise, seadmed ja territooriumi selliselt, et ohtliku taimekahjustaja levik oleks välistatud. (4) Saastunud maatükil, hoones või rajatises kasutatud saastunud mugulatega kokku puutunud pakkematerjal tuleb hävitada. (5) Saastunud kartulimugulate mahapanek või -taimede istutamine on keelatud. Kartulimugulaid võib kasutada ainult järelevalveametniku määratud otstarbel ja saastunud partii omanik peab partii saajat kirjalikult teavitama sellest, et tegemist on saastunud kartulimugulatega. (6) Järelevalveametniku loal võib saastunud kartulimugulaid või saastumisohus olevaks tunnistatud maatükil kasvatatud kartulimugulaid turustada või kasutada üksnes: 1) tarbekartulina. Kartulimugulad peavad olema pakendatud müügipakendisse, ümberpakendamine ei ole lubatud; 2) tooraineks töötleva tööstuse ettevõttes, kus on nõuetekohane jäätmete kõrvaldamise võimalus ja desinfitseerimistingimused; 3) muul ettekirjutuses määratud viisil. (7) Saastunud kartuli müügipakend või saateleht turustamisel toitlustus- või kartulitöötlemisettevõttesse peab olema märgistatud vastava teabega. (8) Vajalikke toiminguid saastunud või saastumiskahtlaste objektide desinfitseerimiseks kartuli-ringmädaniku edasise leviku tõkestamiseks kohustab järelevalveametnik tegema sellekohases ettekirjutuses. §8. Kartuli-ringmädaniku tõrjeabinõud seemnekartuli korral (1) Seemnekartul peab olema sertifitseerimise käigus tunnistatud vabaks haigustekitajast (Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al.). (2) Seemnekartuli saastatuse tuvastamise korral kontrollitakse kogu paljundamise algmaterjali, kaasa arvatud kloonide tootmiseks kasutatavat algmaterjali ja eliit- ning sellele eelnevate põlvkondade seemnekartuli paljundamise algmaterjali. (3) Muul tootmiskohas oleval maatükil saastatuse tuvastamise aastale järgneval kasvuaastal on lubatud maha panna sertifitseeritud seemnekartulit tarbekartuli tootmiseks ning teisel kasvuaastal seemnekartuli tootmiseks. §9. Kartuli-ringmädaniku bakteri kartulimugulate partiis avastamise ja diagnoosimise meetod Kartuli-ringmädaniku bakteri (Clavibacter michiganensis (Smith) Davis et al. ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al.) kartulimugulate partiis avastamiseks ja diagnoosimiseks tuleb kasutada EL Nõukogu direktiivi 93/85/EMÜ kartuli-ringmädaniku kontrolli kohta (EÜT L 259, 18.10.1993, lk 1–25) lisas 1 toodud meetodit. 4. peatükk KARTULIVÄHI TÕRJEABINÕUD §10. Kartulivähi tõrjeabinõude järelevalve Kartulivähi (Synchytrium endobioticum (Schilb.)) tuvastamise korral peab järelevalveametnik piiritlema ja tähistama saastunud ja saastumisohus oleva maatüki, hoone või rajatise. §11. Kartulivähi tõrjeabinõud (1) Kartulivähiga saastunuks loetakse maatükk, kus on kindlaks tehtud vähemalt üks kartulivähile iseloomulike haigustunnustega taim. (2) Saastatus tuvastatakse järelevalve tulemuste alusel. Saastatuse tuvastamise korral peab maatüki, hoone või rajatise valdaja: 1) hävitama haigustunnustega kartulimugulad ja -pealsed; 2) jätma saastunud maatüki sööti või kasutama seda kooskõlastatult järelevalveametnikuga muuks otstarbeks; 3) puhastama ja desinfitseerima saastunud maatüki harimiseks kasutatud masinad ja seadmed; 4) puhastama ja desinfitseerima saastunud rajatise ja seal kasutatud seadmed. (3) Saastunud maatükilt, hoonest või rajatisest pärinevaid kartulimugulaid ja -pealseid tuleb töödelda kohase taimekaitsevahendiga kuni haigustekitaja hävimiseni. Kui saastatud maatükki või rajatist ei ole võimalik piiritleda, tuleb desinfitseerida kogu saastumisohus olev maatükk, hoone või rajatis. (4) Saastunud maatükil, hoones või rajatises on keelatud: 1) kasvatada kartulit; 2) kasvatada või pinnases säilitada ümberistutamiseks ettenähtud taimi; 3) koguda, vedada ja kasutada mulda, sõnnikut, komposti või taimejäätmeid väljaspool saastunud maatüki piire. (5) Saastumisohus oleval maatükil, hoones või rajatises on lubatud kasvatada ainult kartulivähi suhtes resistentset kartulisorti. (6) Kartulivähi suhtes resistentseks kartulisordiks loetakse sort, mida patogeeniga nakatumisel ei ohusta sekundaarne nakkus. (7) Kartulivähiga saastunud maatükile ettekirjutusega kehtestatud tõrjeabinõud kehtivad 20 aasta jooksul. 5. peatükk VILJAPUU-BAKTERPÕLETIKU TÕRJEABINÕUD §12. Viljapuu-bakterpõletiku tõrjeabinõude järelevalve Viljapuu-bakterpõletiku (Erwinia amylovora (Burrill) Winslow et al.) tuvastamise korral peab järelevalveametnik piiritlema saastunud maatüki või rajatise. §13. Viljapuu-bakterpõletiku tõrjeabinõud (1) Viljapuu-bakterpõletik tuvastatakse järelevalve või seire käigus võetud proovide laboratoorsete analüüside tulemuste alusel. Saastunud maatükil või rajatises tuleb saastunud ja saastumiskahtlased peremeestaimed või peremeestaimede osad viivitamata hävitada järelevalveametniku määratud viisil. Saastunud taimede kogumisel ja hävitamisel kasutatud masinad, seadmed ja muud vahendid tuleb puhastada ja desinfitseerida. (2) Saastunud maatükil või rajatises on keelatud: 1) viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede ja roosõieliste taimede ning taimeosade viimine väljapoole piiritletud maatükki või rajatist ja nende turustamine või kasutamine paljundusmaterjalina; 2) viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede ja roosõieliste taimede paljundusmaterjali tootmine. (3) Saastunud maatükil või rajatises on lubatud viljapuu-bakterpõletikule mittevastuvõtlike taimeliikide paljundusmaterjali tootmine, nende taimede töötlemine ja pakendamine. (4) Viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede ja roosõieliste taimede paljundusmaterjali tootmine on lubatud, kui järelevalve käigus ei ole vähemalt kolme viimase vegetatsiooniperioodi jooksul puukoolist ja selle lähemast ümbrusest (500 meetri raadiuses ümber puukooli) viljapuu-bakterpõletiku esinemist tuvastatud. 6. peatükk MAASIKA-FÜTOFTOROOSI TÕRJEABINÕUD §14. Maasika-fütoftoroosi tõrjeabinõude järelevalve Maasika-fütoftoroosi (Phytophthora fragarie Hickman) tuvastamise korral peab järelevalveametnik piiritlema saastunud maatüki, hoone või rajatise. §15. Maasika-fütoftoroosi tõrjeabinõud (1) Saastatus tuvastatakse järelevalve tulemuste alusel. Saastatuse tuvastamise korral peab maatüki, hoone või rajatise valdaja: 1) hävitama saastunud taimed järelevalveametniku määratud viisil; 2) kes soovib tulevikus toota maasika paljundusmaterjali, desinfitseerima saastunud maatüki, kasutama seda rohumaana või hoidma muul viisil taimkattega kaetuna; 3) puhastama ja desinfitseerima saastunud maatükil kasutatud masinad ja seadmed; 4) puhastama ja desinfitseerima saastunud hoone ja rajatise ning seal kasutatud seadmed; 5) hävitama saastunud maatükil, hoones või rajatises kasutatud ühekordse pakkematerjali ning desinfitseerima korduvalt kasutatava pakkematerjali. (2) Saastunud maatükil, hoones või rajatises on keelatud: 1) viia maasikataimi ja taimeosi, välja arvatud marju, väljapoole piiritletud maatükki või rajatist ja turustada või kasutada neid paljundusmaterjalina; 2) koguda, vedada ja kasutada mulda, sõnnikut, komposti ning taimejäätmeid väljapool saastunud maatüki või rajatise piire. (3) Saastunud maatükile ei või saastatuse tuvastamisele järgneva kümne aasta jooksul rajada uut maasikaistandust. 7. peatükk SAN JOSÉ KILPTÄI TÕRJEABINÕUD §16. San José kilptäi tõrjeabinõude järelevalve San José kilptäi (Quadraspidiotus perniciosus Comst.) tuvastamise korral peab järelevalveametnik piiritlema saastunud maatüki, hoone või rajatise ja puhvertsooni saastunud ala ümbruses. Saastunud alal tehakse kontrolle vastavalt vajadusele. Puhvertsoonis kontrollitakse vähemalt kord aastas kilptäi peremeestaimi. §17. San José kilptäi tõrjeabinõud (1) Saastatus tuvastatakse järelevalve tulemuste alusel. Saastatuse tuvastamise korral peab maatüki, hoone või rajatise valdaja: 1) hävitama saastunud paljundusmaterjali; 2) töötlema saastunud või saastumiskahtlaseid taimi viisil, mis välistab nende taimede või nende värskete viljade turustamise saastununa. (2) Saastunud alal kasvavaid San José kilptäi peremeestaimi ja nende osi võib uuesti istutada saastunud alale või saastunud alalt välja viia pärast seda, kui on tehtud keemiline tõrje San José kilptäi vastu ja taimed on San José kilptäist vabaks tunnistatud. (3) Kaubasaadetises olevad saastunud taimed ja värsked viljad tuleb hävitada, saastumiskahtlastele taimedele ja viljadele tuleb teha San José kilptäi vastast keemilist tõrjet. 8. peatükk NELGIMÄHKURI TÕRJEABINÕUD §18. Nelgimähkuri tõrjeabinõude järelevalve Nelgimähkuri Cacoecimorpha pronubana Hb. ja Epichoristodes acerbella (Walk.) (Diak.) tuvastamise korral peab järelevalveametnik piiritlema saastunud maatüki või rajatise. §19. Nelgimähkuri tõrjeabinõud (1) Nelgi (Dianthus L.) taimi ja lõikeõisi võib turustada üksnes juhul, kui need ei ole saastunud nelgimähkuriga. (2) Nelgimähkuriga saastunud katmikalal peab katmikala valdaja tegema keemilist tõrjet. Saastunud alal kasvanud nelgitaimi ja lõikeõisi võib turustada, kui need on pärast keemilist tõrjet nelgimähkurist vabaks tunnistatud. 9. peatükk KATMIKALAL ESINEVATE OHTLIKE TAIMEKAHJUSTAJATE TÕRJEABINÕUD §20. Katmikalal esinevate ohtlike taimekahjustajate tõrjeabinõude järelevalve Katmikalal ohtliku taimekahjustaja esinemise tuvastamise korral peab järelevalveametnik: 1) piiritlema ja tähistama saastunud või saastumiskahtlase kasvuhoone ja rajatise; 2) tegema ettekirjutuse, millega kohustab saastunud katmikala valdajat rakendama tõrjeabinõusid. §21. Katmikalal esinevate ohtlike taimekahjustajate tõrjeabinõud (1) Katmikala saastatus ohtlike taimekahjustajatega tuvastatakse järelevalve tulemuste alusel. Katmikalal ohtlike taimekahjustajate avastamise korral peab katmikala valdaja: 1) tegema keemilist tõrjet; 2) hävitama ohtlike taimekahjustajate peremeestaimed, kui keemiline tõrje ei ole võimalik, ebaõnnestub või ei ole otstarbekas; 3) desinfitseerima kasvuhoone, pakendamis- ja säilitamisruumid, töövahendid ja pakkematerjali, vajaduse korral desinfitseerima või välja vahetama kasvusubstraadi; 4) rakendama ettevaatusabinõusid, et vältida katmikalal taimekahjustaja levikut teise kasvuhoonesse ja kasvuhoonest väljapoole. (2) Saastunud katmikalalt on keelatud viia välja taimi enne, kui katmikala on tunnistatud ohtlikust taimekahjustajast vabaks. (3) Saastunud katmikalal ei ole kuuel järjestikusel kuul pärast saastatuse tuvastamist lubatud kasvatada ohtlike taimekahjustajate peremeestaimede turustamisotstarbelist paljundusmaterjali. 10. peatükk OHTLIKU TAIMEKAHJUSTAJA SUHTES KEHTESTATUD TÕRJEABINÕUDE RAKENDAMISE KOHUSTUSE LÕPETAMINE §22. Ohtliku taimekahjustaja suhtes kehtestatud tõrjeabinõude rakendamise kohustuse lõpetamine Kui järelevalve tulemused kinnitavad, et ohtlikku taimekahjustajat, mille suhtes tõrjeabinõusid rakendati, sellel maatükil, hoones või rajatises enam ei esine, tunnistab järelevalveametnik tõrjeabinõude rakendamise kohustuse lõppenuks. Järelevalveametnik tunnistab tõrjeabinõude rakendamise kohustuse lõppenuks kirjaliku otsusega, mille ta edastab viivitamata isikule, kellele ettekirjutus tehti. Järelevalve teostamise aja ja järelevalve tulemuste kohta tehakse kanne riiklikusse taimetervise registrisse. §23. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2005. a. 1 EL Nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ kartulivähi leviku tõkestamise kohta (EÜT L 323, 24.12.1969, lk 1–2), 69/465/EMÜ kartuli-kiduussi leviku tõkestamise kohta (EÜT L 323, 24.12.1969, lk 3–4), 69/466/EMÜ San José kilptäi tõrje kohta (EÜT L 323, 24.12.1969, lk 5–6), 74/647/EMÜ nelgimähkuri tõrje kohta (EÜT L 352, 28.12.1974, lk 41–42), 93/85/EMÜ kartuli-ringmädaniku kontrolli kohta (EÜT L 259, 18.10.1993, lk 1–25) ja 98/57/EÜ haigusetekitaja Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. kontrolli kohta (EÜT L 235, 21.08.1998, lk 1–39). Minister Ester TUIKSOO Kantsler Ants NOOT