Jõgeva Linnavolikogu — Jõgeva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja selle kasutamise eeskirja kinnitamine — KO, 106, 1110

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 5 lõike 21 ja § 8 lõike 4 alusel Jõgeva Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Jõgeva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja selle kasutamise eeskiri vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Jõgeva Linnavolikogu 20. mai 1999. a määrus nr 6 «Jõgeva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine» ja Jõgeva Linnavolikogu 25. mai 2000. a määrus nr 19 «Jõgeva Linnavolikogu 20. mai 1999. a määrusega nr 6 kinnitatud «Jõgeva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja» muutmine». 3. Määrus jõustub 1. veebruaril 2005. a. Volikogu aseesimees Meelis PAUKLIN Jõgeva Linnavolikogu 25. novembri 2004. a määruse nr 18 lisa JÕGEVA LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMISE JA SELLE KASUTAMISE EESKIRI 1. Üldsätted 1.1. Eeskirja ülesanne. 1.1.1. Käesolev eeskiri sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel Jõgeva linna haldusterritooriumil ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja selle kasutamise nõuded ja korra. 1.1.2. Käesoleva eeskirja sätteid kohaldatakse hoonestusõiguse alusel kasutatava maa ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa suhtes kinnistuga võrdsetel alustel. 1.2. Mõisted. Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1.2.1. abonenttasu – veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna üks komponent; 1.2.2. drenaaživesi – drenaaži kaudu ärajuhitav vesi; 1.2.3. heitvesi – kasutamisel muudetud omadustega vesi, mis lastakse kanalisatsioonivõrku; 1.2.4. kinnistu veevärk ja kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem kinnisasja veega varustamiseks ühisveevärgist ja heitvee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni; 1.2.5. klient – kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle veevärk ja kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ja kellega on vee-ettevõtja sõlminud lepingu ühisveevärgist vee võtmiseks ja/või heitvee ärajuhtimiseks; 1.2.6. liitumispunkt – koht tarnetorul, mis määrab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri; 1.2.7. liitumistasu – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühineja poolt tasutav ühekordne makse; 1.2.8. peakraan – kraan või sulgeseade tarnetorul väljaspool kinnistu piiri; 1.2.9. purgimine – tekkekohast ära veetud heitvee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine; 1.2.10. tarnepunkt – koht tänavatorul, kust saab alguse tarnetoru; 1.2.11. tarnetoru – kinnistut veega varustav või kinnistult heitvett ärajuhtiv toru tänavatorust kuni veemõõdusõlmeni; 1.2.12. tänavatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni toru, mille kaudu toimub kinnistute varustamine veega või kinnistutelt heitvee vastuvõtmine; 1.2.13. veearvesti – mõõteriist veekulu mõõtmiseks; 1.2.14. veemõõdusõlm – hoone veetorustiku osa, mis koosneb veearvestist ja sulgeseadmetest; 1.2.15. vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab klienti ühisveevärgi kaudu nõuetekohase veega ning korraldab heitvee ärajuhtimise ning puhastamise ühiskanalisatsioonirajatistes; 1.2.16. ühisveevärk ja -kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub eri kinnistute veega varustamine veekogust või põhjaveekihist ning kinnistutelt heitvee juhtimine suublasse; 1.2.17. ühtlustusmahuti – mahuti heitvee vooluhulga, kontsentratsiooni või temperatuuri ühtlustamiseks. 1.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine ja arendamine. 1.3.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamisel ja arendamisel lähtutakse Jõgeva Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) kinnitatud linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast. 1.3.2. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon ehitatakse välja nii, et sellega kaetud alal oleks tagatud kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. 1.3.3. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid osutav ettevõtja (edaspidi vee-ettevõtja) peab tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni korrashoiu ja hooldamise vastavalt Jõgeva Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule. 1.4. Vee- ja kanalisatsioonirajatiste piiritlemine. 1.4.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi- ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. 1.4.2. Liitumispunkt asub kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ja kinnistu omanik või valdaja ei ole kokku leppinud teisiti. 1.4.3. Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui tarnetorul vahetult enne kinnistu piiri puudub sulgemisvahend, asub liitumispunkt kaks meetrit väljaspool kinnistu piiri, kui vee-ettevõtjaga ei lepita kokku teisiti. 1.4.4. Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on kinnistupoolseim vaatluskaev väljaspool kinnistu piiri. Vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Nõuetekohase kaevu puudumisel on kuni selle väljaehitamiseni liitumispunktiks tarnetoru ja tänavatoru ühenduskoht. 1.4.5. Kui kinnistu omanik on ehitanud oma kinnistu veega varustamiseks ja/või heitvee ärajuhtimiseks vee- ja kanalisatsioonitorustikud läbi võõra kinnistu, asub liitumispunkt kuni kaks meetrit selle kinnistu piirist väljaspool, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. 1.4.6. Kui ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni tänavatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on veevärgi puhul liitumispunktiks tänavatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni puhul tänavatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev. 1.4.7. Olemasoleva kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel kooskõlastatakse vee-ettevõtjaga vee- ja kanalisatsioonitorustike piiritlustingimusi. 1.4.8. Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga. Piiritlusakt on liitumislepingu ja teenustelepingu osa. 1.5. Ühisveevärgivee kvaliteet ja rõhk. 1.5.1. Ühisveevärgi kaudu joogiks ja teisteks olmevajadusteks kasutatav vesi peab vastama kehtivatele joogivee kvaliteedinõuetele. 1.5.2. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis. 1.5.3. Vee-ettevõtja tagab tänavatorus vee miinimumrõhu 21 mH 2O. 1.6. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine. 1.6.1. Ühisveevärgi vesi on mõeldud eelkõige olmevajaduste rahuldamiseks ning tulekahjude kustutamiseks. 1.6.2. Ühisveevärgi vett võib kasutada tootmisveena, samuti haljastuse kastmiseks ja tänavate pesemiseks. Nendeks otstarveteks kasutatavale veele võib vee-ettevõtja kehtestada piirkoguse ja kasutusrežiimi, mis fikseeritakse teenustelepingus. 1.6.3. Ühisveevärgil olevate avalike veevõtukohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja, kes peab tagama veevõtukoha korrasoleku. 1.6.4. Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrante võib päästeteenistus kasutada ilma vee-ettevõtjaga kooskõlastamata kahjutule tõrjumiseks või teisteks päästetöödeks, kuid peab teatama järgmisel tööpäeval tarbitud vee koguse või hüdrandi kasutamise kestuse. Hüdrantidest võib muuks otstarbeks vett kasutada vee-ettevõtja loal lepingu või muu kokkuleppe alusel. Hüdrantide kasutamine õppustel ja neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt loa saamiseks kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtmine omavoliliseks tarbimiseks. 1.6.5. Ühisveevärgiga ühendatud kinnistu veevärki peab klient hoidma sellises korras, et see ei kahjustaks ühisveevärki ega takistaks vee-ettevõtja poolt teenuse osutamist. 1.6.6. Ühiskanalisatsioon on mõeldud olmereovee ja sellele lähedaste reostusnäitajatega heitvee vastuvõtmiseks. 1.6.7. Olmereoveest oluliselt erinevate näitajatega heitvee vastuvõtmine võib toimuda ainult vee-ettevõtja nõusolekul, kusjuures vee-ettevõtja kehtestab vastuvõetava heitvee reostusnäitajate piirväärtused ja muud vastuvõtutingimused kooskõlastatult linnavalitsusega. 1.6.8. Heitvett ja fekaale võib ühiskanalisatsiooni purgida ainult vee-ettevõtja loal ning vee-ettevõtja poolt kindlaks määratud kohtades. 1.7. Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste osutamine. 1.7.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuseid müüb vee-ettevõtja teenustelepingu alusel. 1.7.2. Teenusteleping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Tähtajatu teenusteleping sõlmitakse, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Tähtajaline teenusteleping sõlmitakse, kui toimub ajutine veekasutus ja/või heitvee ärajuhtimine ning muudel poolte vahel kokkulepitud juhtudel. 1.7.3. Teenusteleping sõlmitakse vahetult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omaniku või valdajaga. 1.7.4. Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse teenusteleping selleks volitatud isikuga vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvile 72 kaasomanike kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel. 1.7.5. Ühekordset lühiajalist veekasutust või heitvee kanaliseerimist võib vee-ettevõtja lubada tähtajalise teenustelepingu alusel. 1.7.6. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste osutamise tingimused väljapoole linna haldusterritooriumi piire sätestatakse omavalitsuste vahelise halduslepinguga. 1.7.7. Piirkonnas, kus ühisveevärgiga liitumata kinnistutel asuvates lokaalsetes veevarustuse allikates (kaevud jne) on vesi tunnistatud joogiks kõlbmatuks, varustatakse elanikke joogiveega avalikest veevõtukohtadest sellekohaste vee-ettevõtjaga sõlmitud teenustelepingute alusel. 1.7.8. Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning pinnase- ja pinnavee ühiskanalisatsiooni juhtimise ja puhastamise kohta sõlmib linnavalitsus sellekohase lepingu vee-ettevõtjaga. 1.8. Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste hinnad. 1.8.1. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind moodustub: 1) abonenttasust; 2) tasust võetud vee eest; 3) tasust heitvee ärajuhtimise eest. 1.8.2. Abonenttasu on veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna üks komponent ning seda maksab iga klient, kes on ühinenud ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga, sõltumata sellest, kas ta tarbib vastavat teenust või mitte. 1.8.3. Abonenttasu makstakse kord kuus ja see toimub vee-ettevõtja poolt kliendile esitatava arve alusel koos veetarbimistasu ja heitveetasu maksmisega. 1.8.4. Kui klient kasutab ainult üht kas veevarustuse või heitvee ärajuhtimise teenust, maksab ta ½ abonenttasust. 1.8.5. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestab linnavalitsus ning see avalikustatakse vähemalt kolm kuud enne nende muutmist. 2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine 2.1. Üldnõuded. 2.1.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal on kinnistu omanikul õigus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kliendina saada ühisveevärgist vett ning juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett. 2.1.2. Liitumisena käsitletakse ka varem ühisveevärgiga ja/või -kanalisatsiooniga ühendatud kinnistu puhul uute tarnetorustike ehitamist või ümberehitamist, täiendava teenuseliigiga liitumist või tarbitava ja ärajuhitava vee hulga suurendamist üle varem kokkulepitud koguse. 2.1.3. Kinnistu liitumine toimub kinnistu omaniku või valdaja (edaspidi liituja ) taotlusel tema ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud liitumislepingu alusel. Liitumisleping kehtib allakirjutamise hetkest kuni liitumise lõpetamiseni. 2.1.4. Ühisveevärgi ja -ühiskanalisatsiooniga liitumise eest maksab liituja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale liitumistasu vastavalt linnavolikogu kehtestatud korrale ja tingimustele. 2.1.5. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatava kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust nõuetele on õigus kontrollida Jõgeva Linnavolikogu poolt volitatud isikul (edaspidi volitatud isik). 2.2. Taotluse esitamine. 2.2.1. Vee-ettevõtjale liituja poolt esitatav taotlus peab sisaldama: 1) isikuandmeid; 2) andmeid kinnistu omandi, suuruse ning maa sihtotstarbe kohta; 3) andmeid olemasoleva ja kavandatava hoonestuse ning nende kasutusotstarbe kohta; 4) andmeid kavandatava veekasutuse otstarbe ja vee ööpäevatarbe ning suurima tunnitarbe kohta; 5) andmeid ühiskanalisatsiooni juhtida kavandatava heitvee koguse ja reostusastme kohta; 6) ettepanekut liitumispunktide asukoha kohta; 7) ettepanekut kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta; 8) kinnistu plaani mõõtkavas 1:500, millel on ära näidatud kõik olemasolevad rajatised ja nende sidumine tänavavõrkudega ning kavandatavate hoonete eeldatav paiknemine; 9) teenindus- ja tootmisotstarbelise sisseseade korral andmeid vett kasutavate ja heitvett eraldavate tehnoloogiliste protsesside kohta ning taotlust neist protsessidest heitveega ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reostuse kontsentratsiooni ja koguse kohta. 2.2.2. Vee-ettevõtja võib nõuda täiendavaid andmeid ja selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks. 2.3. Taotluse menetlemine. 2.3.1. Vee-ettevõtja vaatab taotluse läbi 15 kalendripäeva jooksul alates selle esitamise kuupäevast ning liitumisega soostumisel väljastatakse taotlejale liitumislepingu tehnilised tingimused (edaspidi liitumistingimused). 2.3.2. Liitumise taotlust ei rahuldata, kui liituda soovija: 1) veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata; 2) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele; 3) heitvee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata. 2.3.3. Vee-ettevõtjal on õigus rahuldada taotlus piiratud ulatuses, kui taotluse rahuldamisega võib kaasneda häireid teiste klientide veega varustamises või heitvee ärajuhtimises. Taotluse mitterahuldamisest või rahuldamisest piiratud ulatuses teatatakse taotlejale kirjalikult koos põhjuste ära toomisega. 2.3.4. Liitumistingimustes näidatakse: 1) liitumispunktid; 2) lubatavad veevõtu ja heitvee ärajuhtimise kogused ning heitveega ära juhtida lubatavad reoained, nende lubatavad kontsentratsioonid ja kogused; 3) tehnilised erinõuded; 4) veemõõdusõlme asukoht; 5) liitumistingimuste kehtivusaeg; 6) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise tähtaeg ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 2.3.5. Liitumistingimuste kehtivusaja pikendamisel on vee-ettevõtjal õigus esitada täiendavaid nõudeid. 2.3.6. Liitumistingimuste koostamise eest võib vee-ettevõtja võtta tasu. 2.3.7. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ehitusprojekti (edaspidi liitumisprojekt) koostamine, tarnetorustiku ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitamine ja kasutuselevõtmine peab toimuma planeerimisseaduse, ehitusseaduse ja Jõgeva linna ehitusmääruse ning käesoleva eeskirja kohaselt. 2.4. Liitumisleping. 2.4.1. Pärast liitumisprojekti kooskõlastamist vee-ettevõtja poolt sõlmitakse 15 kalendripäeva jooksul vee-ettevõtja ja liituja vahel liitumisleping. 2.4.2. Juhul kui liitumisprojekt ei ole nõutav, sõlmitakse liitumisleping samaaegselt liitumistingimuste väljastamisega. 2.4.3. Liitumislepingus määratakse kindlaks liitumiseks vajalike rajatiste ehitus, liitumistasu suurus, selle tasumise kord, liitumise tähtaeg, ehitiste vastuvõtmise kord ning muud nõuded liitumisele. 2.4.4. Liitumisleping lõpeb, kui lepingu osapooled on täitnud lepingujärgsed kohustused. Liitumislepingu lõppedes tekib liitujal õigus veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenustelepingu sõlmimiseks. 2.4.5. Vee-ettevõtjal on õigus liitumislepingut mitte sõlmida, kui liitumisprojekt ei vasta kehtivatele nõuetele või ei ole arvestatud liitumistingimustega. 2.4.6. Liitumisleping lõpetatakse liituja taotlusel, kui ta loobub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisest. 2.5. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 2.5.1. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga toimub liitumislepingu tingimuste kohaselt vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all. 2.5.2. Liitumislepingu lahutamatuks osaks olev kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamist tõendav akt vormistatakse pärast ühendamiseks vajalike tööde vastuvõtmist. 2.5.3. Vett võib hakata tarbima ja heitvett ära juhtima pärast arvesti paigaldamist ning teenustelepingu sõlmimist vee-ettevõtjaga. 2.6. Keelatud ühendused. 2.6.1. Keelatud ühendusteks on: 1) ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest; 2) kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogiveereservuaarid), kõrgsurvekateldega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid; 3) ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademevee kanalisatsiooni; 4) ühendused, mis võimaldavad sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni, kui selleks puudub vee-ettevõtja luba. 2.6.2. Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostab ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja või volitatud isik sellekohase akti ning vee-ettevõtja võib peatada vee andmise kliendi kinnistutorustikku või sulgeda kanalisatsiooni ühenduse. 2.6.3. Kui keelatud ühenduse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgi torustikus või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitab sellest tulenevad kahjud süüdi olev klient või kinnistu omaniku. 2.7. Omavolilised ühendused. Omavoliline tarbimine. 2.7.1. Omavoliliseks ühenduseks loetakse mis tahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, samuti käesoleva eeskirja punktis 2.1.2 toodud juhud, mida käsitletakse liitumisena, kui need on tehtud ilma liitumislepinguta või vee-ettevõtja sellekohase loata. 2.7.2. Omavoliliseks tarbimiseks loetakse veekasutust ja/või kanaliseerimist juhul, kui: 1) ei ole vee-ettevõtjaga sõlmitud teenustelepingut; 2) on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee- või heitveemõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid, samuti vee- või heitveearvesti taatlusplommid, välja arvatud käesoleva eeskirja punkti 8.2.10 toodud juhud; 3) on eemaldatud vee- ja kanalisatsioonitorustiku vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur; 4) on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või tarnekraan; 5) kinnistu veevärgi tarnetorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus; 6) vaatluskaevu kaudu toimub heitvee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni. 2.7.3. Omavolilise tarbimise ilmsikstulekul koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või volitatud isik sellekohase akti ning kinnistule vee andmise või heitvee vastuvõtmise võib vee-ettevõtja peatada ette teatamata. 2.7.4. Omavolilise tarbimise ilmsikstulekul tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitist vastavalt käesoleva eeskirja punktides 3.6 ja 5.3 sätestatule. 2.8. Ajutised torustikud. 2.8.1. Vee-ettevõtja võib lubada ajutist (tähtajalist) vee- ja kanalisatsioonikasutust ehituseks, tänavakaubanduseks, kastmiseks ja muudeks juhtudeks tähtajalise teenustelepingu alusel. 2.8.2. Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtja antud tehnilistele tingimustele, kusjuures ühendus võib olla nii linna ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga kui ka kliendi kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga. Viimasel juhul on vajalik kliendi nõusolek. 2.8.3. Ajutiste veetorustike ühendamisel tuletõrjehüdrantide ja tänavakastmiskraanidega ei tohi olla takistatud nende sihtotstarbeline kasutamine. 2.8.4. Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub teenuste tähtajalise lepingu taotleja poolt ja kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul. 2.8.5. Piiritluspunktideks ajutiste torustike ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka muud seadmed või mõõteriistad. 3. Kliendile müüdava vee arvestus 3.1. Üldnõuded. 3.1.1. Ühisveevärgist klientidele müüdav vesi peab olema mõõdetud kinnistu veemõõdusõlmes asuva ning vee-ettevõtja poolt aktsepteeritud veearvesti abil. 3.1.2. Kinnistu piirides tarbitav vesi peab läbima veemõõdusõlme. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal. 3.1.3. Kliendile antud vee kogust arvestatakse veearvesti näitude järgi kuupmeetrites (m³). 3.2. Veemõõdusõlm. 3.2.1. Veemõõdusõlm peab asuma hoones selle tänavatorupoolsel küljel, kohe pärast tarnetoru sisenemist hoonesse (erandina veemõõdukaevus pärast tarnetoru suubumist kinnistule). 3.2.2. Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peavad vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldatava veearvesti parameetrid määrab vee-ettevõtja. 3.2.3. Veearvesti paigaldab vee-ettevõtja või vastavat pädevust omav ehitaja pärast veemõõdusõlme ruumi väljaehitamist ja ühenduse käikuandmise vormistamist. 3.2.4. Veemõõdusõlme paigaldatud veearvesti peab olema nõuetekohaselt taadeldud ja plommitud. Veearvesti ja paralleeltoru sulgarmatuur (kui see on olemas) peavad olema fikseeritud vee-ettevõtja plommidega. Enne veearvestit ei tohi olla ühendusi ega plommimata seadmeid. 3.2.5. Klient peab tagama, et: 1) veemõõdusõlmes asuv veearvesti säiliks vigastamatuna ja oleks kaitstud külmumise ja ülekuumenemise eest; 2) veemõõdusõlme ruum või veemõõdukaev oleks korras, puhas ja kuiv, ruum valgustatud ning juurdepääs veearvestile vaba; 3) veemõõdusõlme armatuur oleks töökorras; 4) veearvesti ei oleks uputatud ruumi või kaevu valgunud vee poolt. 3.2.6. Veearvesti ja veemõõdusõlme plommide säilimise eest vastutab klient. Kõik veearvesti rikkumise või kaotsimineku kulud katab klient. 3.2.7. Veearvesti riketest, vigastustest, külmumistest, ülekuumenemistest, arvesti ja veemõõdusõlme plommide riknemisest,või kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale. 3.3. Veearvesti taatlemine ja remont. 3.3.1. Veemõõdusõlmes oleva veearvesti taatlemise ja remondi eest vastutab selle omanik, kui vee-ettevõtjaga ei ole kokku lepitud teisiti. Vastav kokkulepe fikseeritakse kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenustelepingus. 3.3.2. Vee-ettevõtja võib kahtluse korral nõuda kliendile kuuluva veearvesti kontrollimist enne taatluse tähtaega. Kui taatlemisel selgub, et veearvesti täpsus vastab nõuetele, kannab kontrollimise kulud vee-ettevõtja, vastupidisel juhul klient. Valesti näitav veearvesti parandatakse või asendatakse uuega ning sellega kaasnevad kulud kannab arvesti omanik. Remondiks kõlbmatu kliendile kuuluv arvesti tagastatakse omanikule. 3.3.3. Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja. 3.3.4. Veearvesti taatlemise ajal võetakse tasu vee kasutamise eest eelneva kolme kuu keskmise veekoguse järgi või paigaldab vee-ettevõtja taatlemise ajaks asendusveearvesti. 3.4. Veekoguse arvestus arvesti rikke korral. 3.4.1. Veearvesti rikke korral, kui klient pole rikkes süüdi, arvestatakse tarbitud veekogus rikke avastamisele eelnenud kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arvlemise kord kehtib alates arvesti viimase registreeritud näidu kuupäevast kuni uue arvesti paigaldamiseni. 3.5. Tulekahju kustutamiseks kasutatud vee arvestus. 3.5.1. Tulekahju kustutamiseks ning tuletõrje õppustel kasutatud veekoguse kohta peab arvestust Jõgevamaa Päästeteenistus, kes esitab igakuiselt vee-ettevõtjale andmed kasutatud veekoguste kohta. Kulude katmine toimub päästeseadusega kehtestatud korras. 3.5.2. Kliendi tulekustutusseadmete katsetamiseks kasutatud vee eest tasub klient üldistel alustel. 3.6. Omavolilise veekasutuse arvestus. 3.6.1. Omavolilise veekasutuse ilmsikstulekul arvutatakse tarbitud veekogus tarnetoru läbilaskevõime järgi arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures algab arvestus omavolilise veekasutuse tekkimise päevast ja lõpeb ühenduse sulgemise päevaga. Kui omavolilise tarbimise algusaega ei suudeta tuvastada, arvutatakse omavoliline veekasutus päevast, millal viimati kohal käinud vee-ettevõtja esindaja võis veenduda omavolilise veekasutuse ja/või vee kanaliseerimise puudumises, kuid mitte üle ühe aasta tagasi. 3.6.2. Tuletõrjehüdrantidest omavolilise veevõtu korral arvutatakse tarbitud veehulk hüdrandi läbilaskevõime järgi. Kui tuletõrjehüdrandist omavolilise veevõtu algust ei suudeta tuvastada, loetakse tarbimisajaks üks kuu. Tuletõrjehüdrandist vee võtmist tulekahju kustutamiseks või teisteks avariilisteks vajadusteks ei loeta omavoliliseks veekasutuseks. 3.6.3. Kliendi kinnistul asuva tarnetoru, samuti veearvestita kliendi majatorustiku nähtava lekke puhul arvutab kaotsiläinud veekoguse vee-ettevõtja arvestuslikul teel vastavalt käesoleva eeskirja punktis 3.6.1 sätestatule. Kui lekkest teatab klient ise, siis kaotsiläinud veekogust ei arvutata. 4. Heitvee vastuvõtutingimused ühiskanalisatsiooni 4.1. Üldnõuded. 4.1.1. Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist heitvett, mis ei häiri ühiskanalisatsiooni torustike ja rajatiste töörežiimi, ei kahjusta neid ning on ühispuhastusseadmetes puhastatav. 4.1.2. Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida heitvett, mis sisaldab: 1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; 2) kanalisatsioonirajatisi kahjustavaid aineid; 3) torustikele kleepuvaid või ummistusi tekitavaid aineid; 4) inimestele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase; 5) radioaktiivseid aineid; 6) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust; 7) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; 8) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid. Lisaks on keelatud ühiskanalisatsiooni juhtida heitvett, mille pH on väiksem kui 6,5 ja suurem kui 8,5. 4.1.3. Kanalisatsioonivõrgu torustikes on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke löökkoormusi. 4.1.4. Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid ning lokaalsetest puhastusseadmetest kogutud jäätmeid, seda ka eelnevalt purustatud kujul. 4.1.5. Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reostust, mille kohta puudub lubatav piirkontsentratsioon või mille kohta ei ole klient oma taotluse alusel saanud vee-ettevõtjalt vastuvõtutingimusi. 4.1.6. Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida tinglikult puhast heitvett, sademe- ja drenaaživett, kui see ei ole kooskõlastatud vee-ettevõtjaga. 4.2. Reostuse lubatud piirväärtuse kehtestamine. 4.2.1. Ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee reostusnäitajate piirväärtused konkreetsetele reostustele kehtestab vee-ettevõtja kooskõlastatult linnavalitsusega, lähtudes kanalisatsioonirajatiste kaitsest ja väljalasketingimuste tagamisest suublas, arvestades seejuures: 1) puhastusseadmete olemasolu ja koosseisu; 2) reostuse mõju puhastusprotsessile ja kanalisatsioonirajatistele; 3) kanalisatsiooni teeninduspersonali ohutute töötingimuste tagamist; 4) keskkonna- ja tervisekaitseteenistuste kehtestatud täiendavaid nõudeid. 4.3. Puhastuse nõue. 4.3.1. Kui kliendi heitvesi ei vasta eeltoodud nõuetele, tuleb kliendil heitvesi enne ühiskanalisatsiooni juhtimist lokaalsetes puhastusseadmetes nõutava tasemeni puhastada. 4.3.2. Reostuskoormuse suure ebaühtluse korral tuleb kliendil ehitada ühtlustusmahuti. 4.3.3. Klient on kohustatud hooldama ja hoidma oma lokaalsed puhastid ja pumplad töökorras. 4.3.4. Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendile kuuluvate puhastite ja pumplate tööd. 5. Ärajuhitava heitvee arvestus 5.1. Heitvee koguse arvestus. 5.1.1. Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võetakse võrdseks ühisveevärgist tarbitud vee kogusega või mõõdetakse eraldi. 5.1.2. Kui sõltuvalt tarbimise iseloomust on ärajuhitava heitvee kogus oluliselt väiksem tarbitava vee kogusest ja heitvett ei mõõdeta eraldi, võib klient taotleda vee-ettevõtjalt heitvee arvestusliku koguse vähendamist. Sellisel juhul paigaldatakse kanalisatsiooni mittejuhitava vee koguse määramiseks eraldi arvesti ning muud tingimused fikseeritakse teenustelepingus. 5.1.3. Kliendid, kes saavad osa või kogu vee muudest veevõtukohtadest ning kelle heitvee kogust ei mõõdeta, peavad selle vee koguse mõõtmiseks paigaldama arvesti või esitama vee-ettevõtjale muud andmed, mis on vajalikud heitvee koguse määramiseks. 5.1.4. Heitvee mõõdusõlme paigutus ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja antud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigutatavate heitveearvestite tüübi, suuruse ja arvu määrab vee-ettevõtja. Heitvee mõõdusõlmele kehtivad samad nõuded, mis on käesoleva eeskirjaga sätestatud veemõõdusõlmele. 5.2. Sademevee ja drenaaživee koguse arvestus. 5.2.1. Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee kogus arvestatakse vee-ettevõtja poolt sademete viie aasta keskmiste statistiliste andmete alusel, lähtudes katuste ning kõvakattega teede ja platside pinnast, kust toimub äravool kanalisatsiooni. Drenaaživee kogus arvestatakse vee-ettevõtja poolt tehnilise arvestuse alusel või mõõdetakse. 5.3. Omavolilise kanalisatsioonikasutuse arvestus. 5.3.1. Omavoliliste kanalisatsiooniühenduste kaudu ärajuhitud heitvee koguse määrab vee-ettevõtja tehnilise arvestuse alusel, arvestades kehtivaid projekteerimisnorme ning käesoleva eeskirja punktis 3.6.1 toodud tähtaegu. 5.4. Heitvee reostuse määramine. 5.4.1. Kliendi poolt kanalisatsiooni juhitava heitvee reostust määrab vee-ettevõtja regulaarselt või pisteliselt võetavatest heitvee proovidest. Olmereoveest või sellele ligilähedase ja madalama reostusastmega heitveest regulaarseid proove ei võeta. 5.4.2. Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määrab vee-ettevõtja ja fikseerib need lepingus. Sobiva proovivõtukoha puudumisel peab klient selle välja ehitama vee-ettevõtja ettekirjutuse kohaselt. Kui kliendil on mitu väljalasku ühiskanalisatsiooni, siis määratakse igale väljalasule eraldi proovivõtukoht. 5.4.3. Regulaarse proovivõtu sageduse (mitte harvemini kui üks kord kvartalis), võimalikud proovivõtu eritingimused ja reostusnäitajad määrab vee-ettevõtja sõltuvalt reostuse iseloomust. 5.4.4. Proovi võtab ja reostusastme määrab kehtivas korras selleks atesteeritud vee-ettevõtja töötaja või selleks volitatud laboratoorium. Proovi võtmine toimub kliendi esindaja juuresolekul. Heitvee reostusastme määramine toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 5.4.5. Reostusastet iseloomustava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ning sellega seotud tootmistehnoloogiaga, samuti lokaalsete puhastitega. Sealjuures lasub kliendil kõigi tema heitveega ärajuhitava saasteainete ja kinnistul kasutatavate või hoitavate ainete, mille kohta on kehtestatud kanalisatsiooni juhtimise keeld või on kinnitatud kanalisatsiooni ärajuhtimise piirväärtus, vee-ettevõtjale teatavakstegemise kohustus. 5.4.6. Proovide võtmine ja reostusastmete määramine toimub vee-ettevõtja kulul. Kliendil on õigus omal kulul nõuda täiendavate proovide võtmist ja reostusastmete määramist. 5.5. Heitvee ärajuhtimise ja puhastamise hinnalisandite ja kõrgendatud hinna määramine. 5.5.1. Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee hinnalisandi määramise aluseks on heitvee reostusaste. 5.5.2. Hinnalisand kehtib alates kalendrikuust, millal proov võeti, kuni järgmise proovivõtu kuuni. Kui kalendrikuu jooksul võeti rohkem kui üks proov, võetakse sellel kuul hinnalisandi määramisel aluseks proovide keskmised reostusnäitajad. Järgnevatel kuudel kuni proovivõtu kuuni on aluseks viimase proovi reostusnäitajad. 5.5.3. Kui kliendil on kaks või enam eraldatud veevarustusega ning eraldi veearvestusega ja ka eraldatud kanalisatsiooniga süsteemi või on eraldi asuvad kanalisatsiooni väljalasked varustatud mõõteseadmetega, on kliendi soovil võimalik väljalaskudele kehtestada eraldi hinnalisandid. 5.5.4. Kehtestatud heitvee reostusnäitajate piirväärtuste ületamisel kliendi poolt rakendatakse kõrgendatud hinda vastavalt käesoleva eeskirja punktides 8.4.2 ja 8.4.3 sätestatule. Kõrgendatud hind kehtib alates kuust, mil ületamine fikseeriti kuni järgmise proovivõtu kalendrikuuni. Vee-ettevõtja võib avariilise või lühiajalise reostuse ületamise puhul hinda mitte suurendada, kui klient võttis viivitamatult tarvitusele meetmed reostuse vähendamiseks ning teatas sellest kohe vee-ettevõtjale. 5.5.5. Hinnalisandid ja kõrgendatud hinnad kehtestab linnavalitsus koos veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnaga, kui selleks on põhjendatud vajadus. 6. Arvlemine klientidega veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest 6.1. Arvlemise kord. 6.1.1. Arvlemise korra veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest kehtestab vee-ettevõtja kooskõlas käesoleva eeskirjaga. 6.2. Arve tasumise tähtaeg. 6.2.1. Arve saanud klient on kohustatud tasuma vee-ettevõtjale arvel näidatud või teenustelepingus kokkulepitud ajaks. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole lepinguga kokku lepitud või arvele märgitud, siis on klient kohustatud tasuma 10 tööpäeva jooksul alates arve saamisest. 6.2.2. Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtja arvelduskontole. 6.3. Viivis. 6.3.1. Kui maksmine ei ole sooritatud tähtaegselt, võib vee-ettevõtja rakendada viivist iga tasumise tähtaega ületava päeva eest. 6.3.2. Viivise suurus lepitakse kokku teenustelepingus. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige. 6.4. Pretensioonide esitamine ja läbivaatamine. 6.4.1. Pretensioonid arve õigsuse osas tuleb kliendil esitada vee-ettevõtjale kirjalikult seitsme kalendripäeva jooksul arve kättesaamise päevast arvates. 6.4.2. Pretensioonid arve õigsuse kohta vaadatakse vee-ettevõtja poolt läbi ja lahendatakse seitsme kalendripäeva jooksul nende kättesaamise päevast arvates. 6.4.3. Klient on kohustatud arve tasuma seitsme kalendripäeva jooksul pärast pretensiooni lahendi kättesaamist. 6.5. Arvete esitamise kord omavolilise tarbimise korral. 6.5.1. Omavolilise tarbimise ilmsikstulekul esitab vee-ettevõtja käesoleva eeskirja punkti 2.7.3 kohase akti alusel arve vee tarbimise ja/või heitvee ärajuhtimise ja puhastamise eest. 6.6. Arve tasumata jätmine. 6.6.1. Kui veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest jäetakse arve tasumata, on vee-ettevõtjal õigus katkestada käesoleva eeskirja punkti 7.3.1 alapunktis 1 toodud juhul vee andmine ja heitvee vastuvõtmine ning esitada hagi kohtusse tasumata summa sissenõudmiseks. 7. Vee andmise ja heitvee vastuvõtmise katkestamise või peatamise kord 7.1. Üldnõuded. 7.1.1. Vee andmine ja heitvee vastuvõtmine toimub pidevalt, kui kliendiga sõlmitud teenustelepingus pole ette nähtud teisiti. 7.1.2. Vee andmise või heitvee vastuvõtu katkestamine, peatamine või piiramine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas, teenustelepingus ja seadustes ettenähtud juhtudel. 7.2. Vee andmise ja heitvee vastuvõtu katkestamine või piiramine. 7.2.1. Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata katkestada täielikult või osaliselt vee andmine klientidele või heitvee vastuvõtmine neilt järgmistel juhtudel: 1) loodusõnnetuse korral; 2) energiavarustuse katkemisel; 3) veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste avarii korral; 4) vajadusel suurendada vee andmist tulekahjukohtadele. 7.2.2. Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamisel ajutiselt katkestada või piirata vee andmist või heitvee vastuvõtmist, kui see on vältimatu veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ja -seadmete remondiks ning ühendustöödeks. Vee-ettevõte on kohustatud kirjalikult või kirjalikult taasesitatavas vormis informeerima kliente eelseisvast vee andmise või heitvee vastuvõtmise katkestamisest või piiramisest vähemalt üks päev ette. 7.2.3. Kui vee andmise katkestamine vee- või kanalisatsioonirajatiste avarii või nende remondi tõttu kestab üle 24 tunni, on vee-ettevõtja kohustatud korraldama elanikele ajutise veega varustamise. 7.3. Vee andmise ja heitvee vastuvõtu peatamine. 7.3.1. Vee-ettevõtjal on õigus pärast eelnevat kirjalikku teadet kas täielikult või osaliselt peatada vee andmine või heitvee vastuvõtmine, kuid mitte varem kui viie kalendripäeva möödumisel kliendi poolt teate saamise päevast arvates: 1) kui klient on viivitanud arve tasumisega üle kolme kuu alates arve väljastamise päevast; 2) kui klient keeldub teenustelepingu sõlmimisest; 3) kui klient ei võimalda vee-ettevõtja esindajal ja volitatud isikul järele vaadata veemõõdusõlme, kliendi vee- ja kanalisatsioonivõrke, veeseadmeid ja -rajatisi, kontrollida veearvestit ja selle näite, paigaldada veeseadmetele plomme või teha muid ülevaatuse töid; 4) volitatud isiku ja vee-ettevõtja esindaja poolt tehtud käesolevast eeskirjast tulenevate ettekirjutuste mittetäitmisel; 5) vee tarbimise piirkoguste ületamisel või heitvee ärajuhtimise tingimustest mittekinnipidamisel. 7.3.2. Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata peatada vee andmine ja/või heitvee vastuvõtmine, kui: 1) tuleb ilmsiks omavoliline ühendus ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga; 2) kliendi tegevuses või tema seadmete puudulikkuses võib näha ohtu ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile või teistele klientidele, sealhulgas keelatud ühenduste ilmsikstulekul kinnistu vee- ja kanalisatsioonivõrgus; 3) lekke ilmnemisel kliendile kuuluvas tarnetorus või veearvestita kinnistu veevõrgus. 7.3.3. Vee andmist ja heitvee vastuvõttu jätkatakse pärast peatamispõhjuste kõrvaldamist ja peatamisega seotud kulude tasumist vee-ettevõtjale tema poolt esitatud arvete alusel. 8. Vee-ettevõtja ja kliendi õigused, kohustused ja vastutus 8.1. Vee-ettevõtja kohustused ja õigused. 8.1.1. Vee-ettevõtja peab tagama klientide varustamise kvaliteetse joogiveega ning heitvee ärajuhtimise vastavalt teenustelepingule ja käesolevale eeskirjale. 8.1.2. Vee-ettevõtja peab tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste ja seadmete ning avalike veevõtukohtade nõuetekohase korrasoleku vastavalt vee-ettevõtja ja linnavalitsuse vahel sõlmitud lepingule. 8.1.3. Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kinnistu vee- ja kanalisatsioonirajatiste ning -seadmete seisukorda ja hooldust ning kliendi veekasutust ja heitvee ärajuhtimist ning teha märkusi ja anda juhiseid puuduste kõrvaldamiseks. 8.1.4. Vee-ettevõtja ei tohi avalikustada kliendi vee- ja kanalisatsioonirajatiste kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise rikkumisega või ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ohustamisega. 8.2. Kliendi kohustused ja õigused. 8.2.1. Klient on kohustatud tagama kinnistu vee- ja kanalisatsioonirajatiste ning -seadmete nõuetekohase korrasoleku ning vastavuse tehnilistele nõuetele. 8.2.2. Klient on kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale kõigist tema kinnistul asetleidvatest veevärgi ja kanalisatsiooni avariidest ning teistest avariidest ja sündmustest, mis võivad ohustada ühisveevärki ja -kanalisatsiooni. 8.2.3. Klient peab kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et sellest ei tekiks ohtu ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile ning et ei oleks häiritud teiste klientide poolt vee- ja heitvee ärajuhtimise teenuste tarbimine. 8.2.4. Klient ei tohi tema omanduses olevatel vee- ja kanalisatsioonitorustikel alates liitumispunktist kuni veemõõdusõlmeni (kaasa arvatud) teha mingeid ehitus- ja remonditöid ilma vee-ettevõtja kirjaliku kooskõlastuseta. 8.2.5. Klient peab tagama, et kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni torustike ning kinnistut läbivate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike kohale jäävale maale ei istutata puid, ladustata materjale ega rajata ehitisi. 8.2.6. Klient peab hoidma tema omandis või valduses oleval territooriumil asuvate tuletõrjehüdrantide juurdepääsud vabad lumest ja jääst. 8.2.7. Kliendil on õigus nõuda vee-ettevõtjalt nendevahelistest lepingutest ja käesolevast eeskirjast tulenevate kohustuste täitmist. 8.2.8. Kliendil on õigus nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega, samuti jälgida kontrollmõõtmisi. 8.2.9. Kliendil on õigus sulgeda peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu tarnetorus või on tekkimas uputus veemõõdusõlme armatuuri purunemise tõttu ning kui klient on sellest kohe teatanud vee-ettevõtjale. 8.2.10. Kliendil on õigus tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta: 1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast selle eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga; 2) tulekahju kustutamiseks, kusjuures plommide eemaldamisest on klient kohustatud vee-ettevõtjale teatama 24 tunni jooksul. 8.3. Vastutus tekkinud kahjude eest. 8.3.1. Vee-ettevõtja vastutab käesoleva eeskirja ja seaduse rikkumisega kliendile tekitatud kahju eest. 8.3.2. Kõigil juhtudel, kus käesolev eeskiri annab vee-ettevõtjale õiguse kliendi kinnistule vee andmise ja/või kinnistu heit-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase ja pinnavee kanaliseerimise sulgemiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. 8.3.3. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja/või heitvee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, mille on tinginud vääramatu jõud. 8.3.4. Klient vastutab kõigi tema kinnistul paiknevate kanalisatsioonivõrkude sulgurseadmete säilivuse, komplektsuse ja sellise tehnilise seisukorra eest, mis peavad ära hoidma maapinnast allpool asuvate ruumide üleujutuse kanalisatsiooni avariide korral. Eelnimetatud seadmete avarii korral vastutab klient üleujutusest tekitatud kahju eest olenemata sellest, mis põhjustas üleujutuse kanalisatsioonisüsteemis. 8.3.5. Isikud, kes on süüdi ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonirajatiste, -seadmete ja -tähiste vigastamises ja veekaos, kannavad vastutust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või vee-ettevõtjale tekitatud kahju eest. Isikud, kes on vigastanud ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonirajatisi või -seadmeid, on kohustatud sellest viivitamatult teatama vee-ettevõtjale. 8.3.6. Ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonirajatiste, -seadmete ja -tähiste rikkumises süüdiolevate isikute suhtes rakendatakse seadusega ettenähtud korras sanktsioone koos tekitatud kahju hüvitamisega. 8.4. Vastutus ülemäärase reostuse ühiskanalisatsiooni juhtimise eest. 8.4.1. Avariijuhtudest, mis põhjustasid ärajuhitava heitvee reostusastme tõusu, samuti kanalisatsioonirajatistele või looduskeskkonnale ohtlike täiendavate ainete sattumist ühiskanalisatsiooni tuleb viivitamatult teatada vee-ettevõtjale. 8.4.2. Antud kanalisatsioonivõrgu kohta kinnitatud heitvee reostusnäitajate piirväärtuste ületamisel kliendi poolt või kui kliendi poolt ärajuhitavas heitvees leitakse ühiskanalisatsioonirajatisi või looduskeskkonda ohustavat reostust, mille kohta puudub antud kanalisatsioonivõrgule kinnitatud piirväärtus või mille kohta klient ei ole saanud vee-ettevõtjalt oma taotluse alusel väljalasu tingimusi, võib vee-ettevõtja suurendada heitvee ärajuhtimise tasu vastavalt linnavalitsuse kehtestatud heitvee ärajuhtimise tasu diferentseerimise määradele, kusjuures tasu suurendab iga piirväärtuse ületanud näitaja eraldi. 8.4.3. Kontsentreeritud või ülemäärase reostuse juhtimise korral ühiskanalisatsiooni, mille tagajärjel kahjustati kanalisatsioonirajatisi või toimus looduskeskkonna ülemäärane reostus, rakendatakse selles süüdiolevate isikute suhtes seadusega ettenähtud sanktsioone koos tekitatud kahju hüvitamisega. Tõestatud süü korral peab süüdiolev isik katma kõik tekkinud kahjud. 9. Teenustelepingu sõlmimine, lõpetamine ja uuendamine 9.1. Teenustelepingu sõlmimine. 9.1.1. Ühisveevärgist vee võtmine ja heitvee ärajuhtimine ning puhastamine toimub vee-ettevõtja ja kliendi vahelise teenustelepingu alusel. 9.1.2. Teenusteleping sõlmitakse tähtajatult, kui kliendi poolt on täidetud käesolevast eeskirjast ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist reguleerivatest õigusaktidest tulenevad tingimused. Teatud tingimuste täitmise ajaks, samuti ajutiste torustike ühendamisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, sõlmitakse tähtajaline teenusteleping. 9.1.3. Teenustelepingu sõlmimiseks tuleb kinnistu omanikul või valdajal esitada vee-ettevõtjale vormikohane taotlus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning käesolevast eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid. 9.2. Teenustelepingu lõpetamine. 9.2.1. Teenusteleping lõpetatakse kliendi taotlusel: 1) kui ei soovita edaspidi ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniteenuseid kasutada; 2) kinnistu võõrandamisel; 3) muudel teenustelepingus ettenähtud juhtudel. 9.2.2. Klient on kohustatud teatama lepingu lõpetamisest seitse tööpäeva ette ja tasuma lõpparve kasutatud vee ja ärajuhitud heitvee eest. 9.2.3. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule, kui uus omanik soovib teenuste kasutamise jätkamist, peab viimane seitsme tööpäeva jooksul pärast omandiõiguse üleminekut esitama vee-ettevõtjale avalduse koos omandiõigust tõendavate dokumentidega uue teenustelepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse ja/või heitvee ärajuhtimise omavoliliseks, koos sellest tulenevate käesoleva eeskirjaga sätestatud tagajärgedega. Kui uus omanik jätkab teenuste kasutamist samas mahus, ei pea ta uuesti tasuma liitumistasu. 9.2.4. Kui klient lõpetab teenustelepingu põhjusel, et teenuseid enam ei vajata ehitiste kasutamisotstarbe muutumise või lammutamise tõttu, tuleb eelnevalt tasuda vee-ettevõtjale tarnetorustike likvideerimisega seotud kulud. 9.2.5. Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni kaheks aastaks kinnistule veeandmise ja/või heitvee ärajuhtimise sulgemist, lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud. 9.2.6. Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusteleping: 1) kui klient ei ole vee-ettevõtja määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja/või heitvee ärajuhtimine peatatud; 2) kui klient on kinnistu piiride muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise või mingil muul põhjusel muutunud vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks; 3) muudel teenustelepingus ning seaduses ettenähtud juhtudel. 9.2.7. Teenustelepingu lõpetamisest käesoleva eeskirja punkti 9.2.6 alusel teatatakse kliendile kirjalikult vähemalt üks kuu ette. 9.2.8. Pärast teenustelepingu lõpetamist lahutab vee-ettevõtja kliendi vee- ja kanalisatsioonivõrgu ühisvee- ja -kanalisatsioonivõrgust. Teenustelepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata. 9.3. Teenustelepingu uuendamine. 9.3.1. Kliendil on kahe aasta jooksul õigus lepingu uuendamisele endises mahus, kui kasutatakse olemasolevaid tarnetorusid. Kui leping lõpetati käesoleva eeskirja punkti 9.2.6 alapunkti 1 alusel, siis uuendatakse leping vaid juhul, kui on kõrvaldatud põhjused, mis tingisid lepingu lõpetamise. Lepingu uuendamisel peab klient eelnevalt tasuma vee andmise ja/või heitvee ühisveevõrgust ja -kanalisatsioonist lahutamise kui ka uuesti ühendamise kulutused. 10. Lõppsätted 10.1. Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostatakse kehtivate õigusaktidega sätestatud korras. 10.2. Käesoleva eeskirja rikkumise korral kohaldatakse vastutust vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Volikogu aseesimees Meelis PAUKLIN