Oisu Vallavolikogu — Oisu valla arengukava muutmine ja täiendamine — KO, 103, 1088

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 7 ja «Oisu valla põhimääruse» punkti 22.1 alapunktist 7 ning tehtud ettepanekutest, Oisu Vallavolikogu määrab: 1. Muuta ja täiendada Oisu valla arengukava ning kinnitada uues redaktsioonis (lisatud määrusele). 2. Avaldada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas ja Oisu Valla Teatajas. 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2005. a. Volikogu esimees Ain AASA Oisu Vallavolikogu 21. detsembri 2004. a määruse nr 19 lisa 1. KOKKUVÕTE 1995–2004 PERIOODIST LÄHTUVALT ARENGUKAVAST Vaadeldaval perioodil on Oisu valla elanike arv vähenenud 1623-lt inimeselt 1995. a 1442-ni 2003. a. Seisuga 01.01.2004. a elanike arv 1426. Muutunud on ettevõtluse osa, ettevõtteid on kadunud, mõned on vahetanud nimesid. Valla ettevõtluse üldsuund on jäänud samaks: tugev põllumajandusettevõtlus ja puiduga seonduv ettevõtlus. Oluliselt on kiirenenud maareform (1995. a – 123 üksust). 2004.aastaks on maareformi käigus vormistatud 94% valla pindalast. 1.1. Lahendatud arengukava eesmärgid Enamus arengukavas fikseeritust on täidetud: • põhilised külasid ühendavad teed on üle antud riigile; • valmis on ehitatud Taikse veepuhastusseade; • kiirenenud on maareform, koos väljastpoolt abijõudude kaasamisega; • paranenud on Oisu pargi heakord; • valmis Retla Kooli juurdeehituse I järk, on leitud vahendeid edasi ehitamiseks; • ujula soojaveevarustus on uuendatud; • on tagatud Taikse majade kütmine OÜ Estonia eestvedamisel; • uuendatud on ambulatooriumi aknad; • on trükitud Oisu valda tutvustavad trükised, meened; • on paigaldatud klaasikonteinerid ja prügimajandus on korraldatud Oisus ja Taikses; • kooli söökla on taasavatud, on valminud ja sisustatud kooli söökla uutes ruumides; • arvutiklass on rajatud; • raamatukogule on leitud uued ruumid; • on kujundatud Oisu valla Keskraamatukogust kogu valla õppe-, teadmiste- ja infokeskus; • on uuendatud Retla Kooli elektrisüsteem, keskküttetorustik; • on vahetatud koolimajas võimla ja vaheosa katused; • muuseum on seadustatud; • on paigaldatud külade piiridele küla algust tähistavad sildid; • on valminud Oisu asula reoveepuhasti; • on rekonstrueeritud Taikse joogiveesüsteem; • on rajatud küladesse lihtsamaid spordiväljakuid (Retlas, Oisu alevikus, Taikses); • on antud koolile ja lasteaiale allasutuse staatus. Arengukavas püstitatud eesmärkide täitmata jätmise põhjus on rahaliste vahendite vähesus ja vajaduste muutumine. Täitmata: – Korteriühistute asutamine. Põhjus: puudub korteriomanike huvi. – Laulu- ja tantsuplatsi rajamine. Põhjus: rahaliste vahendite puudus. 2. VALLA ARENGU ÜLDPÕHIMÕTTED 2.1. Üldpoliitilised põhimõtted • Valla elu korraldamine ja juhtimine lähtub ausast ja avalikust asjaajamisest. Eesmärk on seaduste austamisest lähtuv tegutsemine kõigi vallaelanike, ettevõtete poolt. • Lõuna-Järvamaa koostööpiirkonnas peetakse läbirääkimisi võimalikuks liitumiseks. Koostööpiirkonna kaudu on võimalik vallaelanikele osutada mitmekülgsemat ja kvaliteetsemat teenust. Tegutsemine Lõuna-Järvamaa koostööpiirkonnas (eelkõige hariduse, päästeteenistuse, keskkonna, ehitusjärelevalve, kultuuri, külaliikumise jne valdkonnas) loob eeldused hilisemaks võimalikuks omavalitsuse haldusjaotuse muutuseks vallaelanikele sobivaimal kujul. • Liitumisläbirääkimiste tulemusena valmiva lepingu kohta küsiti 2004. aasta augustis vallaelanike arvamust (1084 hääleõiguslikust elanikust käis hääletamas 83, neist ühinemise poolt 67, vastu 16). Valla elu ja territooriumi olulised muudatused peavad olema majanduslikult ja sotsiaalselt põhjendatud, vastama seadusandlusele. • Osaletakse Lõuna-Järvamaa ühise piirkondliku arengukava koostamisel. Osaletakse MTÜ Lõuna-Järvamaa Arendusühingu tegevuses. • Valla arendamisel lähtutakse tasakaalustatud arengu põhimõttest. Toetatakse kohalikku initsiatiivi elu korraldamisel. 2.2. Eelarve kujundamise põhimõtted Üldised põhimõtted 1. Eelarvet menetletakse vastavalt Oisu valla põhimäärusele ja volikogu poolt kinnitatud kavale. 2. Arvele võetakse kõik tulud. Kulud määratakse kindlaks allasutuste ja ürituste kohta eraldi ja kõikides kululiikides. 3. Otsitakse võimalusi külavanemate tööga seotud kulutuste katmiseks. Toetatakse püsiväärtuste loomist küladesse. Eelarve proportsioonid 1. Tulubaasi analüüs Tulubaas jaguneb kaheks: a) omatulu b) riigieelarvest eraldatavad vahendid 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 Eelarve maht (omatulu) 3 972 000 4 623 000 5 480 000 6 080 225 5 824 846 6 077 567 5 190 460 5 686 535 Riigieelarvest eraldatavad vahendid 3 535 000 3 883 000 4 282 000 4 863 000 6 155 302 5 140 650 7 944 992 4 516 830 % 89% 84% 79% 80% 105% 84% – – Märkus: 2000. aasta riigieelarvest eraldatud vahendid suurenesid seoses põllumaa munitsipaliseerimisega. 2002. aasta riigieelarvest eraldatud vahendid suurenesid seoses keskkonna projektiga. 2. Kulude proportsioonid 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 1. Üldvalitsemine 19,2% 17,5% 17,5% 19% 21% 19,5% 19,6% 19,4% 13,3% 2. Haridus 29,5% 32,6% 32,5% 32,6% 31% 33,9% 39,9% 40,9% 55,0% 3. Kultuur 11,6% 10,7% 12,3% 12,7% 16% 18,6% 15,4% 16,1% 11,4% 4. Sport 1% 6,7% 0,9% 1% 1% 1% 0,95% – – 5. Tervishoid 1,5% 0,8% 1,2% 1,33% 3,3% 1,6% 1,3% 1,3% 0,7% 6. Sots. hoolekanne 3% 1% 1,2% 1,2% 1,5% 1,6% 1,4% 1,4% 4,0% 7. Osalused 5% 3,5% 3,9% 2,9% 6,2% 5,0% 6,0% – – 8. Majandus 7,9% 5,2% 12,3% 10,67% 7,1% 5,3% 7,6% 7,2% 10,6% 9. Reservfond 1,8% 0,82% 1,7% 0,9% 1,2% – – 10. Investeeringud 2,7 % 7,73% 0,5% – – 11. Võlakirjad 17% 15,5% 7,3% 7,73% 7,9% 11,7% 3,7% 12,5% 4,9% 12. Muud 4,3% 12,1% 5,6% 2,32% 2,8% 1,0% 3,6% 1,2% 0,1% Laenupoliitika Võetavad laenud peavad olema mõeldud investeeringuteks. Laenud: 1) pikaajalised 2) lühiajalised Pikaajalistest laenudest toimib praegu EÜP laen. Laenu tähtaeg 7 aastat, tagasimakse algus 2006. aasta jaanuarist. Lühiajalised laenud võimaldavad investeeringuid eelarveaasta jooksul järgneva eelarve aasta arvelt (OVTF intressi- ja tagasimakse laenud). Eelarve koostamisel ei tohiks laenud ja intresside tagasimaksukoormus ületada 15%. Kokkuvõte Eelarve koostamisel lähtutakse eelnevate aastate eelarvete proportsioonidest. Investeeringute tegemiseks kasutatakse laenusid. Tulubaasi suurendamise eesmärgil otsitakse võimalusi omatulu suurendamiseks. Täiendavate investeeringusummade saamiseks otsitakse võimalusi projektitöö abil. 3. HARIDUS JA VABA AEG 3.1. Haridus ■ Hetkeseis Oisu vallas jätkab tööd 2 haridusasutust – Retla Kool ja Oisu Lasteaed «Kelluke». Gümnaasiumi ealistele lastele on koolipiirkonnaks kinnitatud Türi linn. Lasteaias on koolieelikuid 55, töötajaid 12. Kahe rühma ruumid kasutamata. Retla Koolis õpib 110 õpilast, 90 koolikohuslast õpib teistes koolides (gümnaasiumides 42, põhikoolides 48). Momendil on 16,78 pedagoogilist töökohta. ■ Prognoos Arvestades laste sündivust vallas on lasteaias 3 rühma, vaja komplekteerida juurde üks rühm. Prognoositav õpilaste arv Retla Koolis 1998/1999 215 1999/2000 225 2000/2001 226 2001/2002 192 2002/2003 165 2003/2004 154 2004/2005 114 2005/2006 111 2006/2007 100 ■ Õppe-kasvatustöö arengusuunad • Uute õppekavade ja alushariduse rakendamine, mille eesmärgiks on kvaliteetsema haridusteenuse osutamine. • Erivajadusega lastele eriõpetuse andmise jätkamine ja sellealase töö jätkuv arendamine, kohapealsete võimaluste otsimine. • Arvutiõpetuse järkjärguline kasutusele võtmine aineõpetuses. • Õppematerjali koostamine kodukoha loodusest, ajaloost ja tänapäeva elu-olust. Koostöö arendamine kohaliku muuseumiga. • Võimaluste loomine logopeedi, psühholoogi töö korraldamiseks. Võõrkeelte õpetamise süvendamine. • Paremate võimaluste leidmine õpilastele meditsiiniteenuste osutamiseks. • Täienduskoolituse võimaldamine kõigile töötajatele, töötajate atesteerimine. • Peredega läbiviidava koolituse tõhustamine. • Skautide, kodutütarde ja muude organisatsioonide rühmade loomine vastavalt vajadusele. • Koostöö tegemine ümbritsevate omavalitsustega ühise hariduspiirkonna väljatöötamiseks (kontseptsioon). • Täiskasvanute täiendusõppe võimaluste loomine. • Haridusasutustes isamaaliku kasvatuse ja rahvakultuuri propageerimine. • Vallas tegutsevate ettevõtjate kaasamine kooli hoolekogu töösse. • Ettevalmistuste tegemine õpilaskodu rajamiseks, mis kataks kogu Lõuna-Järvamaa vajadusi. • Mitmekülgsete võimaluste välja arendamine laste ja noorte huvitegevuseks. • Laste õppimise soodustamine oma valla koolis (ranitsatoetus esimesse klassi minejatele, töövihikute kompenseerimine, tasuta koolilõuna andmine). ■ Materiaalse baasi areng • Kooli juurdeehituse lõpetamine. • Kooli klassiruumide, koridoride remont. Lasteaia hoone järkjärguline remont. • Söökla avamine valla elanikkonnale. • Kooli ja lasteaia territooriumi ühine planeering. • Inventari ja õppevahendite pidev kaasajastamine. • Vabadele ruumidele kooli juurdeehituses kasutuse leidmine (võimalikud variandid: ettevõtlus, turvatuba, päevakeskus, lasteringid, õpilaskodu ja raamatukogu fondihoidla). 3.2. Kultuur ■ Hetkeseis ja hinnang Oisu vallas asuvad Oisu Rahvamaja, Taikse Kultuurimaja, Oisu valla Keskraamatukogu, Taikse Külaraamatukogu, Oisu Muuseum. Oisu vallas tegutsevad Vanatehnikaklubi RETROM, Eesti Tuletõrjemuuseumi Järvamaa filiaal, MTÜ Oisu Kultuuri ja Arengu Selts, MTÜ Oisu Perede Ühendus, SK Esto, MTÜ Elulõnga Õis, MTÜ Metsaküla Küla Selts, MTÜ Smeritška. Olemasolev kultuuriasutuste võrgustik on optimaalne. Vallal on loodud sõprussidemed Soome Inkoo vallaga. Viimaste aastatega on tekkinud külades külaliikumise initsiatiivrühmad, osaletakse külade ühenduse tegevuses, peaaegu kõikidel küladel on külavanemad. On arenenud külaliikumine, on loodud piirkondlik külaesindajate nõukoda, volikogu juurde on loodud külaliikumise komisjon. ■ Kultuuritöö arengusuunad • Raamatukogude fondide arvestuse kaasajastamine. Oisu raamatukogule fondihoidla väljaehitamine. • Pidev internetipunktide kaasajastamine. • Raamatukogude raamatufondi arengu tagamine. • Laste ja täiskasvanute võimaluste laiendamine huvitegevusega tegelemiseks. Õpiringide vajaduse väljaselgitamine, vastavate programmide väljatöötamine ja ellurakendamine. • Rahvakultuuri traditsioonide hoidmine ja arendamine. Maakondlikel ja vabariiklikel laulu- ja tantsupidudel ning kultuuriüritustel osalemine. Lõuna-Järvamaa puhkpilliorkestris osalemine. • Traditsiooniliste kultuuriürituste korraldamise tagamine (Oisu Lauluratas, Oisu Laululind, Oisu Luulepäevad, Oisu piirkonna päevad külades). Oisu piirkonda laiemalt tutvustavate tunnusürituste leidmine ja väljaarendamine. • Huvilistele Lõuna-Järvamaa kultuuritegevuses osalemise korraldamine. • Külaliikumise tunnustamine ja toetamine ning külakultuuri arendamine. Kohaliku initsiatiivi toetamine külaliikumises, külade kokkutulekute toetamine valda tutvustava üritusena. • Kultuuriabi osutamine külaliikumises. • Võimaluste leidmine teatrite ja kõrgkultuuri ürituste toomiseks Oisu valda. • Oisu muuseumi fondide süstematiseerimine ja täiustamine, fondihoidla loomine. Muuseumi juurde ajaloo uurimiseks töörühma loomine, kaasates ka õpilasi paikkonna ajaloo kirjapanemisel. • Valla ajalugu kajastava kogumiku koostamise alustamine. • Ajaloo- ja kultuuriväärtuste tähistamine ja korrastamine. • Kino säilitamine vallas. • Kultuuritöö korraldamise järkjärguline üleminek seltsilisele alusele. Senise kultuurijuhi töö ümberkorraldamine projektjuhtimise alusele. • Inkoo vallaga sõprusdelegatsioonide vahetamine huvigruppide ja seltside kaudu. • Võimaluste leidmine noortele osalemiseks maakondlikus noortekeskuses, kohapealsete noorte initsiatiivi toetamine. • Koostöö arendamine Lõuna-Järvamaaga turismialases tegevuses. Ühiste kultuuriürituste korraldamine. • Koostöö arendamine valla haridus- ja kultuuriasutuste vahel. • Valla noortetoa tegevuse arendamine. ■ Materiaalse baasi areng • Laulu- ja tantsuplatsi rajamine Oisu parki. • Kultuurimajade inventari kaasajastamine. Tingimuste loomine konverentside ja koosolekute korraldamiseks kaasaegsel tehnilisel tasemel. • Kultuurimajade jooksva remondi jätkamine (elektrisüsteemid, tualetid, tantsusaalid, trepikojad, välispiirded, uksed jne). • Tuletõrjemuuseumile ja vanatehnikaklubile RETROM sobivate ruumide (katlamaja baasil) ja vajalike investeeringute leidmisele kaasaaitamine. • Külade püsiväärtuste (ehitised ja rajatised) loomisele ja kohalike parkide korrastamisele kaasaaitamine. • Oisu Rahvamaja piirkondlikuks teatrimajaks väljaehitamine. 3.3. Sport ■ Hetkeseis Valla sporditegevust korraldab spordiklubi Esto. Liikmete arv praegu 90. Tehakse regionaalset koostööd Türi linna Spordiklubide Liiduga ja teiste Järvamaa spordiühendustega. ■ Hinnang Sporditegevuse korraldus Oisu vallas on optimaalne. ■ Arengusuunad • Valla külade spordimängude traditsiooni jätkamine, edasiarendamine ning küladesse viimine. • Tihedama koostöö korraldamine ümberkaudsete valdade, Türi linna ja teiste Järvamaa spordiühendustega. • Koostöö arendamine FC «Floraga» jalgpalli propageerimiseks ning treeningute korraldamiseks Oisu staadionil ning võimlas. • Ühiste spordiürituste korraldamine Lõuna-Järvamaa piirkonnas, valla külades. • Spordivõistluste atraktiivsemaks muutmine. • Maakondlikel spordiüritustel osalemine. • Laste ja noorte ujumisoskuse arendamise soodustamine. ■ Materiaalse baasi areng • Lihtsamate spordiväljakute rajamine küladesse. • Terviseraja ehitamine Oisu parki. • Orienteerumise püsiraja korrastamine ja uuendamine. • Suusaradade, stardi- ning finišipaiga jätkuv korrastamine ja katmine saepurukihiga. • Kooli staadioni rekonstrueerimine. • Koostöö kohalike ettevõtetega lahenduse leidmisel ujula töölerakendamiseks ning ümberkujundamisel tervisekeskuseks. • Ussimäe karjääri baasil valla sportlik-tervistava puhkekoha loomine. • Külade spordivarustuse uuendamine. 4. TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE 4.1. Tervishoid ■ Hetkeseis ja hinnang I etapi arstabi on lahendatud kohapealse perearstipraksisega. II etapi arstiabi pakub AS Järvamaa Haigla. Erialaarstide vastuvõtud on Türil ja Paides. Lahendamata on hambaravi. Töötab OÜ Türi Apteegi Oisu apteegipunkt. Toimiv süsteem on optimaalne. Kohapeal on võimalus saada täiendavaid medteenuseid – massaaži- ja nõelravi. Psühholoogiteenust osutab lepinguliselt Kesk-Eesti Noortekeskuse psühholoog. Lahendamata on järjepidev logopeediline ravi nii lasteaias kui koolis. ■ Arengusuunad • Hambaraviteenuse osutamisega seotud probleemide lahendamine. • Logopeedi ja psühholoogi teenuse kasutamine koostöös kooli ja lasteaiaga. • Täiendavate medteenuste pakkumine. • Tervislike eluviiside propageerimine. • Suitsetamise, alkoholismi, narkomaania vastase tegevuse ning aidsiennetustöö tõhustamine, vastavates projektides osalemine. ■ Materiaalse baasi areng • Ambulatooriumi majanduskulude katmine võimaluste piires valla eelarvest (soojus, vesi, elekter, kanalisatsioon). 4.2. Sotsiaalhoolekanne ■ Hetkeseis Sotsiaalhoolekande süsteemi korraldamine põhineb ühe sotsiaalametniku ja volikogu sotsiaalkomisjoni tööl. Vallas toimib naabrihooldus- ja tugiperede süsteem. Vajadusel ostetakse teenust SA Koeru Hooldekeskuselt, AS Suure-Jaani Ravikeskuselt, Türi Toimetulekukoolilt ja Järvamaa Lasteabikeskuselt. ■ Hinnang Arvestades majandussituatsiooni kujunemist on tõenäoliselt edaspidi vajalik suurendada sotsiaalhoolekande osa valla eelarves. ■ Arengusuunad • Laste sünnitoetuse maksmine valla eelarvest. • Laste huvitegevuse toetamine, eri kursuste ning laagrite võimaldamine ja korraldamine vastavalt eelarvelistele võimalustele. Selleks vahendite ettenägemine. • Probleemsetele lastele vaba aja veetmise ja eri kursuste ning laagrite võimaldamine ja korraldamine. Eelarveliste vahendite ettenägemine selleks. • Laste hea õppimise ja eeskujuliku käitumise toetamine. • Puuetega inimestele elujulguse andmine tihedama suhtlemise kaudu. Kaasamine üritustele, täiendusõppe võimaluste loomine. • Eakate seltsilise tegevuse toetamine. • Võimalusel ameti- ja kõrgkoolis õppivate noorte toetamine. • Töötute aktiviseerimine (kaasamine valla heakorratöödel, ümber- ja täiendusõppe organiseerimine koostöös tööhõiveametiga jm). • Täiendavate vahendite leidmine kooli- ja lasteaiatoidu ning õppevahendite maksumuse kompenseerimiseks eelkõige vähekindlustatud peredele. • Eakate inimeste meelespidamine juubelitoetuste maksmisega alates 70. eluaastast, selleks ettenähtud eelarveliste vahendite kasv. • Eakate ja puuetega inimeste päevakeskuste loomine Oissu ja võimalusel Taiksesse ühiselamu baasil. • Sauna vajaduse selgitamine ja vajadusel teenuse pakkumise korraldamine. • Toetatud eluasemeteenusega sotsiaalmaja väljaarendamine (vanuritele, puuetega ja toimetulekuraskustega inimestele). • Laste turvatoa teenuse ostmine Järvamaa Lasteabikeskusest. ■ Materiaalse baasi areng • Sotsiaaltranspordi korrastamine, invabussi teenuste kasutamine ja finantseerimine. • Valla turvatoa (hädaabipinna) sisustamine. 5. ELANIKE TURVALISUS ■ Hetkeseis ja hinnang Valda teenindab Lääne Politseiprefektuuri Paide Politseijaoskonna vanemkonstaabel ja talle on abiks kaks abipolitseinikku. Vallas on kaks tuletõrje abikomandot. Vallas on loodud Kaitseliidu rühm. Eraettevõtluse baasil on Oisu asulas öine valve. Külades eraldiasuvad suvemajad, kus pidevalt ei elata, on varaste tegevuse vastu kaitseta. Korrakaitseorganite töö korraldus on optimaalne. ■ Arengusuunad • Kodanikukaitse töö korraldamine. • Vallavalitsuse koostöö tihendamine Kaitseliiduga. • Vallas tegutsevale tuletõrje abikomandole töövahendite muretsemine ja parendamine. • Politsei jätkuv majanduslik toetamine valla eelarvest. • MTÜ Oisu Tuletõrje Seltsi taastamine koostöös entusiastidega. • Suitsuandurite vajaduse selgitamine ja abistamine nende muretsemisel. • Ühiskondlike korrakaitsestruktuuride toetamine (naabrivalve jm). ■ Materiaalse baasi areng • Tuletõrjetehnika hoiuruumide majanduskulude katmine (vajadusel). • Olemasolevate veevõtukohtade korrastamine. 6. KESKKONNAKAITSE JA INFRASTRUKTUURID 6.1. Teed, transport, side ■ Hetkeseis Oisu valda läbib Türi–Arkma maantee ja Tallinn–Viljandi raudtee. Vallas on vallateid 95,78 km. Bussiliiklust läbi valla külade korraldab Oisu Vallavalitsus ja MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus, millega on lahendatud õpilaste ja lasteaialaste transpordiprobleemid. Valda teenindab AS Eesti Post Oisu postkontor ning Taikse ja Oisu telefonijaam. Töötavad internetipunktid Taikse raamatukogus ja Oisu valla keskraamatukogus. ■ Hinnang Väljakujunenud teedevõrk ja transpordisüsteem on Oisu valla jaoks optimaalne. Vajalikud on tunduvalt suuremad kulutused valla teede hoolduseks ja remondiks. Vajalik on pidev järelevalve teede kasutamise ja korrashoiu üle. Telefoniside olukord järjest paraneb. Internetiühendus on kättesaadav telefonijaamade ja raamatukogude AIP-de kaudu. ■ Arengusuunad • Ühistranspordi reisikorraldajatega koostöös olemasolevate bussiliinide säilitamine, tasudes veokulud või doteerides neid otse eelarvest. • Algatuste toetamine interneti püsiühenduse võimaldamiseks vallakodanikele. • Oisu vallas asuvate veekogude korrastamisele suurema tähelepanu pööramine. • Valla üldkasutatavate teede kaitse parandamine raskete veoste veol. • Jalgrattatee rajamine Türi–Arkma maanteel. • Taikse reisirongide peatuskoha väljaehitamine. ■ Materiaaltehniline baas • Rahaliste vahendite leidmine bussipeatuste väljaehitamiseks Oisu vallas, koostöös külarahvaga kauplusauto peatuskohtade korrastamine. • Valla eelarvest üldkasutatavate valla teede rahuldava korrashoiu garanteerimine. • Talvise lumetõrje garanteerimine valla teedel. • Igal aastal üldkasutatavate valla teede remontimine riigieelarvest tulevate vahendite ulatuses. • Tänavavalgustuse garanteerimine sügistalvisel perioodil Oisu, Taikse ja Retla külas. • Liiklusmärkide ja viitade korrastamise jätkamine valla teedel. • Valla infotahvlite korrastamine Oisus ja Taikses. Igasse külasse infotahvlite paigaldamine. 6.2. Soojus, vesi, kanalisatsioon, energeetika ■ Hetkeseis Sooja tootmise eest vastutab vallas AS Eraküte. Soojatrassid on amortiseerunud. Valla hoonetele on paigutatud soojamõõtjad. Vee- ja kanalisatsioonitrasside kasutamist korraldab Oisu vallas OÜ Oisu Vesi. Samuti kuuluvad OÜ-le Oisu Vesi olemasolevad reoveepuhastusseadmed Taikses. Keskkonnainvesteeringute Keskuse finantsabil on valminud Oisu asula reoveepuhasti, mis lahendab reovee puhastamise Oisus. Ehitatud on purgla ja uus ajakohane pumpla. Välja on selgitatud vigased kanalisatsioonitorustikud. Kommunikatsioonid on kaardistatud seoses Oisu reoveesüsteemide rekonstrueerimisega. Valminud on projekt kanalisatsioonitrasside ehitamiseks. Oisu vald osaleb Pärnu jõe vesikonna koondprojektis vahendite taotlemiseks EL eelstruktuurifondist ISPA (Ühtekuuluvusfond). Elektrilist võimsust valla territooriumil on piisavalt, toimub elektrienergia müügisüsteemi korrastamine. ■ Hinnang Lahenduse on leidmas reovee puhastamise ja kanaliseerimisega seonduvad küsimused. Kasulik on osalemine ISPA (Ühtekuuluvusfondi) projektis, mis võimaldab edaspidi ka Väljaotsa ja Metsaküla reovee kanaliseerimise ja puhastamisega seotud küsimused lahendada. Purgimissõlme olemasolu aitab puhastada ka külades tekkinud reovee. Soojatootmine on keerukas ja sooja hind kallis tarbijate vähesuse ja amortiseerunud trasside tõttu. Kõige problemaatilisem on Taikse majade kütmine, kus sooja eest maksmine käib paljudele üle jõu. Ilmselt on mitmes kohas mõistlikum minna üle kaugkütte asemel lokaalküttele. ■ Arengusuunad • Koostöös infrastruktuuri valdajate ja kasutajatega optimaalseima ning vallaelanikele ja asutustele-ettevõtetele odavaima tee leidmine nende varustamiseks kütte, vee ja kanalisatsiooniga. • Infrastruktuuri väljaarendamisel ettevõtluse vajaduse ja huvi arvestamine. • Puhta joogivee tagamine koostöös OÜ-ga Oisu Vesi. • Valla energeetika arengukava koostamine. • Piirkondade (külakeskused, majade grupid, väiketootjad) väljaselgitamine, kus on vajalikud vee ja kanalisatsiooni süsteemid, lahenduste leidmine nende väljaehitamiseks. 6.3. Keskkonnakaitse ja heakord ■ Hetkeseis ja hinnang Normaalselt toimib Taikse küla reoveepuhasti. Toimib jäätmemajanduse korraldamiseks koostöö AS-ga Ragn-Sells. Paigaldatud on pakendi- ja paberikogumiskonteinerid Oisus ning pakendikonteinerid Taikses. Lähtuvalt põllumajanduslikust suurtootmisest ei ole garanteeritud keskkonnakaitse sõnniku kompostimisplatsidel. Puudub ülevaade ka põllumajandusväiketootjate, eramute keskkonnareostusest. Viimastel aastatel on pööratud suuremat tähelepanu Oisu aleviku heakorrale, toimub süstemaatiline haljasalade hooldus. ■ Arengusuunad • Keskkonnaalase kontrolli tõhustamine. • Koostöös OÜ-ga Estonia ISPA (Ühtekuuluvusfondi) projekti käivitumine Oisu vallas. • Väljaotsa küla, Metsaküla küla ja OÜ Estonia poolt tekkiva reovee kanaliseerimise ja puhastamise probleemide lahendamine Oisu puhasti baasil. • Vähemalt ühel päeval aastas valla kulul elanikkonnalt ohtlike ja suuregabariidiliste jäätmete kogumine üleandmiseks jäätmekäitlusettevõttele. • Omaalgatuslike prügimahapanekukohtade likvideerimine. • Keskkonnaalaste küsimuste lahendamiseks koostöö tegemine ümberkaudsete omavalitsustega lõppeesmärgiga keskkonnaspetsialisti töölevõtmiseks. • Tegevuse jätkamine AS Väätsa Prügila omanikuna. • Oisu valla territooriumil olevate looduskaitseobjektide (rändrahnud, kivikalmed, pargid) märgistamine ja heakorrastamine. • Oisu vallas hooldatud haljasalade pindala ja arvu suurendamine. • Põllumajandustootjatega koostöös lahenduse leidmine tootmisobjektide ümbruse heakorrastamiseks. • Külades tekkinud omanikuta tühermaade heakorrastamine. • Heakorratöödel vallas registreeritud töötute kasutamine vastava lepingu alusel. • Koostöös lagunenud hoonete omanikega võimaluste leidmine nende likvideerimiseks või korrastamiseks. • Oisu valla heakorraeeskirja järgimine. • Planeeritavate uusehituste puhul rangelt keskkonnanõuete järgimine ja kohalike elanike arvamusega arvestamine. • Keskuse puuviljaaia tuleviku väljaselgitamine . • Oisu pargi renoveerimine. 6.4. Valla planeering, ehitus ■ Hetkeseis ja hinnang Vastavalt planeerimis- ja ehitusseadustele on uute hoonete ehitamine ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemine ning maa-alade jaotamine kruntideks ning olemasolevate kruntide piiride muutmine tiheasustusega aladel lubatud ainult kehtestatud detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringut Oisu Vallavolikogu kehtestanud ei ole, kuid maakonnaplaneeringu alusel tuleb detailplaneeringu kohustusega aladeks lugeda Oisu alevik ja Taikse küla. Vallal puudub praegu konkreetne visioon ehitusjärelevalve korraldamiseks. Loodud on ehitiste ja rajatiste register. Ehitusalast konsultatsiooni, projekte ja töid ostab vallavalitsus vastavat litsentsi omavatelt firmadelt. Üld- ja detailplaneeringute puudumised võivad lähiajal saada takistuseks valla asulate ja ettevõtluse arengule. Selle puudumine on tingitud ebaselgusest seoses haldusreformiga. ■ Arengusuunad • Planeeringu ja ehitusalaste küsimuste lahendamiseks toimiva süsteemi leidmine ja väljaarendamine kas ettevõtluse baasil või koostöös ümberkaudsete omavalitsustega. Lahenduse leidmisel: 1) Lõuna-Järvamaa üldplaneeringu koostamine; 2) puhkealade, põllumajandus- ja muud alade määratlemine; 3) vajadusel detailplaneeringu koostamine, fikseerides detailplaneeringu kohustusega alad; 4) ehitusjärelevalvega tegelemine. 7. ETTEVÕTLUS ■ Hetkeseis Oisu vald on põhiliselt põllumajandustootmisega tegelev vald. Suure tähtsusega on maareformi võimalikult kiire lõpetamine. Lõpule on viidud põllumaade munitsipaliseerimine ja nende müümine vastavalt Oisu valla põhimäärusele. Puudub konkreetne ülevaade praeguses põllumajanduslikus suurtootmises mittevajalike hoonete üle, eesmärgiga leida neile muu lahendus ettevõtluses. Praegu puudub vallapoolne initsiatiiv ettevõtluse- ja teabepäevade vajaduse väljaselgitamisel ning nende korraldamisel. Põhiline ettevõtlus on välja kujunenud põllumajandusreformist tulenevalt. ■ Hinnang Maareform on edenenud normaalselt ja ei kujune ettevõtlusele takistuseks. Vallavalitsuse võimalused on olnud tagasihoidlikud mittepõllumajandusliku ettevõtluse arendamiseks Oisu vallas. Oisu vald vajab mittepõllumajanduslikke töökohti ja ettevõtlust. ■ Arengusuunad • Ettevõtlus- ja teabepäevade vajaduse väljaselgitamine. Ümberõppevõimaluste leidmine töötutele koostöös SA Järvamaa Arenduskeskus. • Koostöös praeguste ettevõtjatega vabade ruumide ja hoonete väljaselgitamine. Ja sellealase info levitamine. • Võimaluste leidmine uute töökohtade loomiseks ja investeeringute toomiseks valda. 8. ESMASED INVESTEERINGUD AASTATEKS 2005–2009 2005. aasta investeeringud: a) Oisu joogiveesüsteemide uuendamine b) tänavavalgustus Oisu, Taikse, Retla c) elektriprojekt lasteaed, rahvamaja, kultuurimaja d) Oisu Rahvamaja remont e) Oisu Lasteaed «Kelluke» remont Aastate 2006–2009 investeeringud 1) Retla Kooli vana maja uuendamine 2) Oisu Lasteaed «Kelluke» 3) Tervisemaja 4) Veeprojekt (Ühtekuuluvusfond) 5) Tänavavalgustus 6) Oisu Rahvamaja 7) Taikse Kultuurimaja 8) Retla Kooli juurdeehitus, fondihoidla 9) Külaliikumise projektide kaasrahastamine