Keskkonnaminister — Kutselise kalapüügi võimalused 2002. aastaks — RTL, 138, 2024

Määrus kehtestatakse «Kalapüügiseaduse» (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92; 54, 348; 81, 514; 2001, 18, 88) § 134 lõike 3 ja § 16 lõike 2 alusel ning arvestades Eesti Mereinstituudi ettepanekuid. § 1. Kutselise kalapüügi võimalused ja püügitingimused Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni poolt reguleeritaval veealal (1) Kutselise kalapüügi võimalused Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (edaspidi NAFO) poolt reguleeritaval veealal on 2002. aastaks järgmised: 1) krevett NAFO piirkonnas 3L – 67 tonni; 2) krevett NAFO piirkonnas 3M – 1389 püügipäeva; 3) mereahven NAFO piirkonnas 3M; 4) kalmaar NAFO piirkondades 3 ja 4; 5) süvalest NAFO piirkondades 3L, 3M, 3N ja 3O; 6) ruske soomuslest NAFO piirkondades 3L, 3N ja 3O; 7) reguleerimata liigid. (2) NAFO piirkonnas 3L on krevetipüügil üheaegselt lubatud viibida ühel Eesti lipudokumendiga kalalaeval. NAFO piirkonnas 3M on krevetipüügil üheaegselt lubatud viibida kaheksal Eesti lipudokumendiga kalalaeval. (3) Lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud liikide osas on püügivõimalused NAFO poolt kehtestatud blokk-kvoodina (Venemaa, Leedu, Läti, Eesti), mistõttu ei ole eraldi võimalik määratleda Eesti püügivõimalusi. NAFO poolt nendele liikidele 2002. aastaks kehtestatud blokk-kvoot on: 1) mereahven – 5000 tonni, millest võib enne 1. juulit 2002. a ära kasutada kuni 2500 tonni; 2) kalmaar – 1133 tonni. (4) Lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud liikide osas on püügivõimalused NAFO poolt kehtestatud blokk-kvoodina kvooditabeli realt «Others» (liikmesriigid, kellele ei ole nende kalaliikide osas individuaalset kvooti eraldatud), mistõttu ei ole eraldi võimalik määratleda Eesti püügivõimalusi. NAFO poolt nendele liikidele 2002. aastaks kehtestatud blokk-kvoot on: 1) süvalest – 1971 tonni, millest võib enne 1. maid 2002. a ära kasutada kuni 40% (788 t) ning enne 1. oktoobrit 2002. a kuni 80% (1577 t); 2) ruske soomuslest – 65 tonni. (5) Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille väljapüügimahtu NAFO ei piira. (6) Lõikes 3 või 4 nimetatud liigi püük tuleb lõpetada, kui selle liigi osas kehtestatud blokk-kvoot on ammendunud. § 2. Kutselise kalapüügi võimalused ja püügitingimused Teravmägede püügipiirkonnas (1) Kutselise kalapüügi võimalused Teravmägede püügipiirkonnas 2002. aastal on järgmised: krevett – 377 püügipäeva. (2) Teravmägede püügipiirkonnas on krevetipüügil üheaegselt lubatud viibida kolmel Eesti lipudokumendiga kalalaeval. § 3. Kutselise kalapüügi võimalused ja püügitingimused Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni poolt reguleeritaval veealal (1) Kutselise kalapüügi võimalused Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) poolt reguleeritaval veealal on 2002. aastal järgmised: 1) mereahven; 2) makrell; 3) reguleerimata liigid. (2) Lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud kalaliikide osas on püügivõimalused NEAFCi poolt kehtestatud blokk-kvoodina kvooditabeli realt «Koostöökvoot» (Co-operation quota), mistõttu ei ole eraldi võimalik määratleda Eesti püügivõimalusi. NEAFCi poolt nendele liikidele 2002. aastaks kehtestatud blokk-kvoot on: 1) mereahven – 1175 tonni, millest võib jaanuarist aprillini (k.a) ära kasutada kuni 587,5 tonni ning maist kuni detsembrini (k.a) kuni 1175 tonni; 2) makrell – 600 tonni. (3) Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille väljapüügimahtu NEAFC ei piira. (4) Lõikes 2 nimetatud liigi püük tuleb lõpetada, kui selle liigi osas kehtestatud blokk-kvoot on ammendunud. § 4. Kutselise kalapüügi võimalused kalapüügil kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel (1) Kutselise kalapüügi võimalused kalapüügil kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel Eesti jurisdiktsiooni alla jääval veealal 2002. aastal on: 1) räim Läänemere avaosas ja Soome lahe lääneosas (Rahvusvahelise Läänemere Kalanduskomisjoni, edaspidi ICES, alarajoonid 28-2, 29-2, 29-3 ja 32-1) – 10 700 tonni; 2) räim Liivi lahes – 9600 tonni; 3) räim Soome lahe idaosas (ICES alarajoon 32-2) – 7700 tonni; 4) kilu – 41 200 tonni; 5) tursk – 153 tonni; 6) lõhe Läänemere avaosas – 9297 isendit; 7) lõhe Soome lahes – 5580 isendit. (2) Lõhe püügivõimalus Läänemerel arvutatakse enne kalapüügiloale märkimist ümber tonnidesse, arvestades ühe tonni kohta 200 isendit. § 5. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel (1) Harju maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv 2002. aastal: 1) kastmõrd ehk seisevnoot 8 2) avaveemõrd 80 3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 60 4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 80 5) rivimõrd ehk angerjarüsa 80 6) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 60 7) nakkevõrk 1425 8) veonoot 1 9) 50 õngekonksuga mail 14 (2) Hiiu maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv 2002. aastal: 1) kastmõrd ehk seisevnoot 12 2) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 250 3) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 70 4) rivimõrd ehk angerjarüsa 1000 5) nakkevõrk 2300 6) veonoot 3 7) põhjanoot 3 8) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 200 9) agariku tragi 1 (3) Ida-Viru maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv 2002. aastal: 1) kastmõrd ehk seisevnoot 30 2) avaveemõrd 30 3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 20 4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 12 5) rivimõrd ehk angerjarüsa 5 6) nakkevõrk 650 7) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 2 (4) Lääne maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv 2002. aastal: 1) kastmõrd ehk seisevnoot 30 2) avaveemõrd 30 3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 85 4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 55 5) rivimõrd ehk angerjarüsa 1920 6) nakkevõrk 2140 7) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 135 (5) Lääne-Viru maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv 2002. aastal: 2) avaveemõrd 30 3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 75 4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 25 5) rivimõrd ehk angerjarüsa 5 6) nakkevõrk 980 7) 50 õngekonksuga mail 10 8) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 20 (6) Pärnu maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv 2002. aastal: 1) kastmõrd ehk seisevnoot 169 2) kastmõrd Varbla vallaga külgneval merealal, mille põhjapiir kulgeb Muriste külast edelasse 20 m samasügavusjooneni ja lõunapiir Vaiste külast edelasse 20 m samasügavusjooneni 6 3) ühe kerega ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 280 4) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 130 5) avaveemõrd 488 6) rivimõrd ehk angerjarüsa 550 7) nakkevõrk pikkusega kuni 35 m 1900 8) nakkevõrk pikkusega üle 35 m 2975 9) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 820 10) veonoot ehk niglinoot 20 (7) Saare maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv 2002. aastal: 1) kastmõrd ehk seisevnoot 95 2) avaveemõrd 130 3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 250 4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 180 5) rivimõrd ehk angerjarüsa 1300 6) nakkevõrk 2000 7) tõstevõrk 5 8) põhjanoot 12 9) veo- või pöörinoot 3 10) kaldanoot 2 11) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 150 12) 50 õngekonksuga mail 100 13) agariku tragi 2 § 6. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Peipsi ja Lämmijärvel (1) Ida-Viru maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Peipsi järvel 2002. aastal: 1) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 126 2) mõrd tindipüügiks 100 3) nakke- või raamvõrk kaldast kaugemal kui 1 km 850 4) põhjanoot ehk mutnik 8 5) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m 1 6) pöörinoot 1 (2) Jõgeva maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Peipsi järvel 2002. aastal: 1) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 135 2) mõrd tindipüügiks 60 3) juhtaiata mõrd 5 4) nakke- või raamvõrk kaldast kaugemal kui 1 km 700 5) nakke- või raamvõrk kuni 1 km kaldatsoonis 105 6) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 10 7) põhjanoot ehk mutnik 4 8) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m 1 9) pöörinoot 1 (3) Põlva maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Peipsi ja Lämmijärvel 2002. aastal: 1) mõrd tindipüügiks 5 2) mõrd mõrrajadas 261 3) nakke- või raamvõrk kaldast kaugemal kui 1 km 450 4) püüvõrk 12 5) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m 1 (4) Tartu maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Peipsi ja Lämmijärvel 2002. aastal: 1) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 140 2) mõrd mõrrajadas 229 3) mõrd tindipüügiks 135 4) nakke- või raamvõrk kaldast kaugemal kui 1 km 1000 5) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m 2 7) põhjanoot ehk mutnik 8 8) püüvõrk 3 9) pöörinoot 1 § 7. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Võrtsjärvel Kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Võrtsjärvel on 2002. aastal: 1) mõrd suu kõrgusega 1 m ja rohkem 350 2) nakkevõrk 300 § 8. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Harju maakonnas siseveekogudel Kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Harju maakonnas siseveekogudel on 2002. aastal järgmine: 1) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 15 2) nakkevõrk 50 3) tiibadeta silmumõrd 30 4) tiibadega silmumõrd 15 5) silmutorbik 700 § 9. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Ida-Viru maakonnas siseveekogudel Kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Ida-Viru maakonnas siseveekogudel on 2002. aastal: 1) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m Narva veehoidlas ja Narva jõe ülemjooksul 40 2) nakkevõrk Narva veehoidlas ja Narva jõe ülemjooksul 80 2) silmutorbik Narva jõe alamjooksul 15 000 § 10. Kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Jõgeva maakonnas siseveekogudel 2002. aastal (1) Saadjärvel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) nakke- või raamvõrk 24 2) avaveemõrd 2 3) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1,5 m 10 4) ääremõrd suu kõrgusega 1,5 kuni 3 m 1 5) rivimõrd ehk angerjarüsa väljavoolul 1 6) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 4 (2) Elistvere järvel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) nakke- või raamvõrk 7 2) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1,5 m 1 3) ääremõrd suu kõrgusega 1,5 kuni 3 m 1 4) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 1 (3) Kuremaa järvel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) nakke- või raamvõrk 8 2) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1,5 m 3 3) ääremõrd suu kõrgusega 1,5 kuni 3 m 5 4) rivimõrd ehk angerjarüsa väljavoolul 1 5) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 2 (4) Raigastvere järvel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks nakke- või raamvõrk piirarvuga 5. (5) Kaiavere järvel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) nakke- või raamvõrk 12 2) avaveemõrd 1 3) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1,5 m 8 4) ääremõrd suu kõrgusega 1,5 kuni 3 m 5 5) rivimõrd ehk angerjarüsa väljavoolul 1 6) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 2 (6) Prossa järvel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks üks (1) nakke- või raamvõrk. (7) Pikkjärvel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks nakke- või raamvõrk piirarvuga 4. (8) Saare järvel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks üks (1) nakke- või raamvõrk. (9) Põltsamaa jõel on lubatud kutselise kalapüügi vahenditeks nakke- või raamvõrk piirarvuga 2. (10) Omedu jõel on lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv: 1) ääremõrd 1 2) nakke- või raamvõrk 1 (11) Kamari veehoidlas on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks üks (1) nakke- või raamvõrk. § 11. Kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Lääne maakonnas siseveekogudel 2002. aastal (1) Veskijärvel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks nakkevõrk piirarvuga 2. (2) Hindaste järvel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks nakkevõrk piirarvuga 2. (3) Prestviiki järvel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks üks (1) nakkevõrk. (4) Karjatsi merel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks üks (1) nakkevõrk. (5) Sutlepa merel jääkatte tekkest kuni jäälagunemiseni on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks nakkevõrk piirarvuga 10. (6) Nõva jõel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks silmutorbik piirarvuga 50. (7) Riguldi jõel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks silmutorbik piirarvuga 50. § 12. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Lääne-Viru maakonnas siseveekogudel Kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Lääne-Viru maakonnas siseveekogudel 2002. aastal on: 1) tiibadeta silmumõrd 17 2) silmutorbik 500 § 13. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Pärnu maakonnas siseveekogudel Kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Pärnu maakonnas siseveekogudel 2002. aastal on: 1) tiibadega silmumõrd 15 2) silmutorbik 2000 § 14. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Saare maakonnas siseveekogudel Kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Saare maakonnas siseveekogudel 2002. aastal on: 1) jõemõrd Nasva jõel 6 2) nakkevõrk Nasva jõel 10 3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m Mullutu lahel 4 4) nakkevõrk Mullutu lahel 5 5) nakkevõrk Suurlahel 5 6) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m Laidevahe lahel 15 7) nakkevõrk Laidevahe lahel 10 § 15. Kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Tartu maakonnas siseveekogudel 2002. aastal (1) Suur-Emajõel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) ühe tiivaga mõrd 59 2) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m 7 3) angerja valguspüünismõrd 2 4) nakke- või raamvõrk 7 (2) Ahja jõel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) ühe tiivaga mõrd 6 2) nakke- või raamvõrk 1 (3) Koosa (Liivanina) jõel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks ühe tiivaga mõrd piirarvuga 8. (4) Ilmatsalu jõel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks üks (1) ühe tiivaga mõrd. (5) Kalli, Kaevandu jõel lubatud kutselise kalapüügi vahendiks ühe tiivaga mõrd piirarvuga 5. (6) Karijärvel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks üks (1) nakke- või raamvõrk. (7) Viisjaagu järvel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks üks (1) nakke- või raamvõrk. (8) Keeri järvel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) ühe tiivaga mõrd 4 2) nakke- või raamvõrk 4 3) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m 1 § 16. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Valga maakonnas siseveekogudel 2002. aastal (1) Aheru järvel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) nakkevõrk 4 2) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m 1 (2) Väike-Emajõel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks 100 õngekonksuga põhjaõngejada, mille piirarv on 2. (3) Veekogudel pindalaga üle 50 ha, välja arvatud Võrtsjärv ja Aheru järv, lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) nakkevõrk 2 2) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m 1 3) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 1 (4) Veekogudel pindalaga 20 kuni 50 ha lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) nakkevõrk 1 2) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m 1 3) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 1 § 17. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Võru maakonnas siseveekogudel Kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Võru maakonnas Vagula järvel 2002. aastal on: 1) nakkevõrk 10 2) ääremõrd 3 3) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 6 4) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m või kuurits või liiv 2 Minister Heiki KRANICH Kantsler Sulev VARE