Põllumajandusminister — Põllumajandusministri 10. novembri 2000. a määruse nr 65 «Loomsete jäätmete liigitus, nende käitlemise veterinaarnõuded ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise kord» muutmine — RTL, 137, 2015

Määrus kehtestatakse «Loomatauditõrje seaduse» (RT I 1999, 57, 598; 97, 861; 2000, 82, 526; 2001, 3, 4; 88, 531; 93, 566) § 19 lõike 4 alusel. Muudan põllumajandusministri 10. novembri 2000. a määrust nr 65 «Loomsete jäätmete liigitus, nende käitlemise veterinaarnõuded ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise kord» (RTL 2000, 120, 1874; 2001, 77, 1037; 106, 1471) järgmiselt: 1) tunnistan § 2 lõike 2 kehtetuks; 2) asendan § 8 lõike 12 viimases lauses sõnad «suuruseni 50 mm3» sõnadega «suuruseni 50 mm»; 3) sõnastan § 9 järgmiselt: « § 9. Loomsete jäätmete kahjutustamise veterinaarnõuded (1) Loomsete jäätmete kahjutustamiseks, see on matmiseks või põletamiseks, võib Veterinaar- ja Toiduamet anda loa järgmistel juhtudel: 1) loomataudi nakatunud või taudikahtlaste loomade transporti lähimasse kõrge riskiastmega ettevõttesse ei saa lubada, kuna see on ohtlik inimese või looma tervisele; 2) eriti ohtlikku või ohtlikku loomataudi nakatunud või selles kahtlustatavate loomade ning samuti loomade puhul, kelle organismis on ohtlikke jääk- või saasteaineid, mis võivad puudulikul kuumtöötlemisel säilida; 3) ulatuslik loomataudi levimine põhjustab kõrge riskiastmega ettevõtte ülekoormatuse; 4) loomsed jäätmed asuvad raskelt ligipääsetavas paigas; 5) loomsete jäätmete kogus ja nende tekkimise koha kaugus loomsete jäätmete käitlemise ettevõttest ei õigusta loomsete jäätmete kogumist ja transporti nimetatud ettevõttesse. (2) Loomsete jäätmete matmispaik (edaspidi matmispaik) peab asuma vähemalt 500 meetri kaugusel veekogust ja puurkaevust ning piisaval kaugusel hoonetest ja loomade karjatamiseks kasutatavast looduslikust rohumaast, et vältida ohtu inimese ja looma tervisele. (3) Matmispaik peab asuma hästi või keskmiselt kaitstud põhjaveega alal vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 1998. a määrusele nr 11 «Veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatavate nõuete kinnitamine» (RT I 1998, 10, 118; 1999, 15, 237; 70, 682). (4) Loomsed jäätmed tuleb katta vähemalt 0,5-meetrise maapinnakihiga, et vältida nende väljakaevamist metsloomade poolt. Pindmine maapinnakiht, millel asetsesid loomsed jäätmed, maetakse koos jäätmetega. Pinnase väljavedu matmispaigast on keelatud. (5) Matmispaik tuleb ümbritseda piirde ja lukustatava väravaga, millel on matmispaiga asukohast teavitav silt ning mis takistab kõrvaliste isikute ja loomade ligipääsu. Matmispaiga juurde viivale teele paigaldatakse viit matmispaiga ja selle valdaja kohta. (6) Loomseid jäätmeid võib viia maapinnas paiknevasse lukustatavasse mahutisse (edaspidi mahuti). Kui mahuti asub loomakasvatushoone või -rajatise territooriumil, võib sinna viia üksnes selles loomakasvatushoones või -rajatises tekkinud loomseid jäätmeid. Lihakäitlemisettevõttes kasutatav mahuti ei tohi asuda ettevõtte territooriumil. (7) Loomsete jäätmete viimisele mahutisse, mis ei ole lekkekindel, tuleb kohaldada lõigetes 2, 3 ja 5 esitatud nõudeid. (8) Loomseid jäätmeid tuleb enne matmist või mahutisse viimist töödelda järelevalveametniku lubatud desinfitseeriva ainega. (9) Eri riskiastmega loomsete jäätmete komposteerimisel tekkinud huumuse kasutamine orgaanilise väetisena on keelatud. (10) Loomsete jäätmete avapõletamiseks peab olema Veterinaar- ja Toiduameti luba. (11) Loomsete jäätmete avapõletamise koht peab asuma hoonetest piisaval kaugusel. (12) Loomsete jäätmete põletamiseks võib kasutada kuiva puitu ja süütevedelikku. (13) Kõrge riskiastmega loomsete jäätmete põletamisel tekkiv tuhk tuleb matta loomsete jäätmete matmispaika.»; 4) tunnistan § 13 lõike 1 punkti 16 kehtetuks; 5) täiendan § 13 lõiget 1 punktiga 17 järgmises sõnastuses: « 17) maakonna keskkonnateenistuse arvamus loomsete jäätmete kavandatava matmispaiga keskkonnanõuetele vastavuse kohta.»; 6) sõnastan § 17 lõike 3 järgmiselt: « (3) Määruse jõustumise ajal loomsete jäätmete kahjutustamisega tegelev ja tunnustamisele kuuluv ettevõte peab olema tunnustatud 1. jaanuariks 2003. a. Eri riskiastmega loomsete jäätmete matmine Veterinaar- ja Toiduameti loal on lubatud kuni 1. juulini 2003. a.» Minister Ivari PADAR Kantsler Ants NOOT