Pala Vallavolikogu — Pala valla jäätmekava vastuvõtmine — KO, 100, 1036

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 22 lõike 1 punkti 36 4 ja «Jäätmeseaduse» (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) § 59 lõike 1 alusel. 1. Võtta vastu Pala valla jäätmekava aastateks 2004–2010 (lisatud). 2. Avalikustada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2005. a. Volikogu esimees Raivo VADI Vastu võetud Pala Vallavolikogu 27. detsembri 2004. a määrusega nr 17 PALA VALLA JÄÄTMEKAVA 1. Pala valla iseloomustus • Üldülevaade Pala vald paikneb Jõgeva maakonna idaosas. Vald piirneb põhjast Kasepää vallaga, läänest Saare vallaga, lõunast Tartu maakonna Vara ja Alatskivi valla ja idast Peipsi järvega. Valla keskus Pala küla on Jõgevalt 48 km, Tartust 50 km. Valla pindala on 156,7 km2. Valla territoorium kujutab endast üleminekuala vooremaastikult tasasele Peipsi järve nõole. Põllud paiknevad lainjatel tasandikel. Mõnevõrra esineb künkaid Assikvere ümbruses ning Nõva ja Vea külas. Valda läbib Pala-Alatskivi ürgorg. Piki Peipsi kallast laiub lame rannavall. Pala vallas on 23 küla, suurimad külad on Pala, Nõva ja Lümati. Jõgevamaa maakonnaplaneeringuga on Pala vallas määratud tiheasustusaladeks Assikvere, Kodavere, Lümati, Nõva, Pala, Ranna, Sassukvere-Kadrina ja Sõõru. • Rahvastik Pala vald on rahvaarvult Jõgeva maakonna väikseim vald. Kuni 1998. aastani püsis Pala valla elanike arv suhteliselt stabiilsena 1500 elaniku juures. Paaril viimasel aastal on rahvaarv hakanud vähenema. 1. jaanuari 2004. a seisuga elas Pala vallas 1348 inimest. Tööeast nooremad moodustavad rahvastikust 19%, tööealised 60% ning pensioniealised 21%. Elanikkond vananeb. Tabel 1. Pala valla rahvastiku jaotus Küla Elanike arv Kokku Neist eramajades Neist kortermajades Assikvere 83 73 10 (1 kortermaja) Haavakivi 82 82 – Kadrina 57 57 – Kirtsi 19 19 – Kodavere 56 56 – Kokanurga 53 53 – Lümati 87 77 10 (1 ridaelamu) Metsanurga 81 81 – Moku 45 45 – Nõva 91 81 10 (1 ridaelamu) Pala 237 57 180 (9 kortermaja) Perametsa 4 4 – Piibumäe 39 39 – Piirivarbe 49 49 – Punikvere 34 34 – Raatvere 26 26 – Ranna 57 57 – Sassukvere 46 46 – Sõõru 13 13 – Sääritsa 37 37 – Tagumaa 79 79 – Vea 42 42 – Äteniidi 31 31 – Kokku 1348 1138 210 • Sotsiaalsfäär, haridus Tervishoiuasutustest tegutseb vallas perearstikeskus, töötavad hambaarst, velsker ning on olemas apteek. Vallas toimub regulaarne vanurite avahooldus, millega tegeleb kolm hooldustöötajat, ning naabrihooldus. Vallas on kaks sotsiaalkorterit, mis vajavad remonti ja sisustust. Pala külas töötab lasteaed ja põhikool. Koolis tegutsevad mitmed huvialaringid, treeningrühmad. Pala lastel on võimalus õppida Alatskivi Kunstide Kooli Pala osakonnas. Pärast põhikooli lõpetamist on lapsed siirdunud haridusteed jätkama eri gümnaasiumitesse ja keskkoolidesse. • Ettevõtlus Pala vallas on registreeritud 42 füüsilisest isikust ettevõtjat ning 28 äriühingut, reaalselt tegutseb 17 äriühingut. Peamisteks tegevusaladeks on hulgi- ja jaekaubandus, töötlev tööstus, äriühinguid tegutseb veel puhkemajanduses, põllumajanduses ja kalanduses ning veonduses ja laonduses (Lust, K., 2004). Tegutsevad ettevõtted on võrdlemisi väikesed, üksnes kahes ettevõttes on töötajaid rohkem kui 10. Tabel 2. Pala vallas tegutsevad olulisemad ettevõtted Ettevõtte nimi Asukoht Tegevusvaldkond OÜ L.K.R. Pala Pala küla Vedelkütuse jaemüük OÜ Ranman Grupp Pala küla Puitkonstruktsioonide valmistamine, toidukaupade jaekaubandus OÜ Pootsman PT Kadrina küla Majutusteenus, toitlustamine, toidu- ja tööstuskaupade jae- ja hulgimüük Margus Kursi ettevõte Piibumäe küla Toidu- ja tööstuskaupade jaekaubandus Hansu Talu Kodavere Majutus, toitlustus Sääritsa Kordoni OÜ Ranna küla Majutus, toitlustus Anu Kooli Männi puhkemaja Punikvere küla Majutus, toitlustus OÜ Terasvõti Metsanurga küla Mootorsõidukite ja põllutöömasinate hooldus ja remont OÜ Pala Farmer Tagumaa küla Põllumajandus OÜ Profit Pluss Kadrina küla Kala töötlemine OÜ Kaubamax Pala küla Puidu töötlemine OÜ Erisisu Pala küla Puidu töötlemine OÜ Palmet Assikvere Metallitöö OÜ Mõisamasin Nõva küla Põllumajandus AS WAVE KER Pala küla Toidu- ja tööstuskaupade jaekaubandus OÜ A-Puit Kardina küla Puidu töötlemine OÜ Suitsu Suurtalu Metsanurga küla Põllumajandus OÜ Kaljupojad Metsanurga küla Metsa ülestöötamine OÜ Sullipojad Moku küla Metsa ülestöötamine Pala valla territooriumil tegeldi varem intensiivselt põllumajandusega. Põllumajandustootmine on oluliselt vähenenud, praegu tegelevad aktiivselt põllumajandusega mõned suurtalud. Traditsiooniliselt tegeletakse aiandusega ja tegutsevad ka marjakasvatustalud, püütakse kala. Tööstuslik tootmine põhineb peamiselt kohaliku loodusressursi väärtustamisel – puidu ja kala töötlemine. Pala vallas toodetakse ka põllumajandustehnikat, tegutseb üks mootorsõidukite ja põllumajandusmasinate hoolduse ja remondi ettevõte. Hoogustumas on turismiga tegelevate ettevõtete areng. Vallas tegutseb mitmeid kaubandusettevõtteid, Palal on kolm poodi, poed on ka Nõval ja Kadrinas, Palal tegutseb ka autokütuse tankla. • Tehniline infrastruktuur Peamisteks Pala valda läbivateks teedeks on Aovere–Kallaste–Omedu tugimaantee ning Saare–Pala–Kodavere kõrvalmaantee. Valla teedevõrgu kogupikkus on 254,9 km, mille moodustavad kohalikud maanteed kogupikkusega 50,1 km, riigiteed 77,1 km (sellest kruuskattega 42,9 km ja tolmuvaba 34,2 km), metskonnateed 38,6 km ja erateed 89,1 km. Väljakujunenud teedevõrk on valla jaoks optimaalne. Riigiteede olukord vallas ei ole hea. Halvas korras on Assikvere–Pala tee, Pala–Alatskivi tee, Nõva tee. Vallale kuuluvate teede teekate vajab remonti. Ühisveevärk on rajatud Pala valla kolme külla – Palale, Nõvale ja Lümatisse. Ühiskanalisatsioon on Palal ja Nõval, Lümatis on veetarbijatel heitvee kogumiskaevud. Reoveepuhasti on üksnes Palal, kus reovesi puhastati varem biopuhastis, käesoleval ajal toimub reoveepuhastus üksnes kahe biotiigi baasil. Nõval biopuhasti puudub. Pala külas puudub tsentraalküte, elanikkond kasutab nii ahikütet kui elektrikütet. Oma kergkütteõlil baseeruv küttesüsteem on koolimajal ning kultuurimajal. Teistes valla asutustes on ahi- või elektriküte. 2. Jäätmekava seadusandlik taust 2.1. Jäätmekäitlust reguleeriv seadusandlus Peamiseks õigusaktiks, mis reguleerib Eesti Vabariigis jäätmetega seonduvat, on jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; 30, 208), mis jõustus käesoleva aasta 1. mail. Vajaduse uue jäätmeseaduse järele tingis Eesti jäätmehoolduses viimastel aastatel toimunud suhteliselt kiire areng ning vajadus viia seadus kooskõlla toimunud ja toimuvate muudatustega Euroopa Liidu jäätmealases seadusandluses. Tabel 3. Jäätmeseadusest tulenevad õigused ja kohustused omavalitsusele Jäätmeseadus Kohaliku omavalitsuse ülesanded § 12 lg 2 Jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitsusorganid. § 31 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. § 39; 42; 55–59 Jäätmekava koostamine, jäätmekava sisu, jäätmekava avalikustamine ja vastuvõtmine. § 65 lg 2 Kohaliku omavalitsuse organid korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele (välja arvatud tootjavastutuse korral). § 66 lg 2 Kohalik omavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. § 66 lg 3 Kohaliku omavalitsuse organ võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitse vajadus. § 66 lg 4 Valla- või linnavolikogu kehtestab määrusega veopiirkonnad, jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamise sageduse ja aja ja jäätmeveo teenustasu piirmäära. § 67 lg 1 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsuste organitega korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133) alusel kehtestatud korras. § 67 lg 2 Pakkumiskutse dokumentides määratakse vähemalt järgmised tingimused: veopiirkond, veetavad jäätmeliigid, eeldatavad jäätmekogused, jäätmekäitluskohad, eri- või ainuõiguse kestus, veotingimused (veosagedus, aeg, tehnilised tingimused) ja jäätmeveo teenustasu piirmäär. § 67 lg 3 Veopiirkonnas ei tohi teenindatavate elanike arv ületada üldjuhul 10 tuhandet. § 67 lg 4 Veopiirkonna määrab kohaliku omavalitsuse organ, lähtudes eeldatavast jäätmekogusest, hoonestusest ning teede- ja tänavate võrgu eripärast. § 69 lg 3 Kohaliku omavalitsuse organ asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra. § 69 lg 4 Valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. § 70 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. § 71 lg 1 Jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatakse volikogu määrusega. § 71 lg 3 Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitatakse arvamuse saamiseks maavanemale ja keskkonnateenistusele; tervishoiuteenuste osutaja jäätmete käitlemiskord Tervisekaitseinspektsioonile ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord maakonna Veterinaarkeskusele, kes vajadusel teevad kahe nädala jooksul ettepanekuid eeskirja täiendamiseks. § 79 Kohalik omavalitsus esitab kümne tööpäeva jooksul pärast jäätmeloa taotluse saamist loa andjale oma arvamuse jäätmeloa taotluse kohta. § 117 lg 3 Keskkonnaministril ja keskkonnajärelevalve asutusel on õigus saada toodete valmistajalt või sissevedajalt ning valitsusasutuselt või valla- ja linnavalitsuselt andmeid Eestis valmistatavate või Eestisse sisseveetavate toodete ja nende valmistamisel kasutatavate ainete ning neist tekkivate jäätmete ja nende käitluse kohta. § 128 lg 5 Kui saastatud kinnisasja omanik ei täida saaste likvideerimise kohustust, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul kohaliku omavalitsuse üksus asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. § 128 lg 6 Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastus, kannab poole jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest kohaliku omavalitsuse üksus. § 129 Saastetasu seaduse muutmine – olmejäätmete keskkonda viimise eest makstakse saastetasu 75% ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25% ulatuses riigieelarvesse. § 135 lg 1 Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 1. jaanuarist 2005. § 135 lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksusele, mille haldusterritooriumil elab vähem kui 1500 inimest, korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus ei laiene. Jäätmeseaduses on rõhku pandud korraldatud olmejäätmeveo korraldamise kohustusele. Korraldatud olmejäätmeveo sisseseadmise kohustus laieneb eelkõige tiheasustusaladele, hajaasustuses võib korraldatud jäätmeveo sisseseadmisest loobuda, kui selleks puudub keskkonna- või tervisekaitseline vajadus või osutub see liialt kulukaks. Samas on väikse elanike arvuga omavalitsused antud kohustusest vabastatud. Korraldatud olmejäätmeveo regulatsiooni täpsustamise ja karmistamise tingis asjaolu, et suure osa elanikkonna (eriti eramute, suvilate) jäätmekäitlus on nõrgalt kontrollitud ja reguleeritud, mis võib tuua kaasa omaalgatusliku ning keskkonnanõuetele mittevastava jäätmekäitluse (metsaaluste ja jäätmaade prahistamine, avalike või teiste isikute jäätmekonteinerite kasutamine jmt). Muudest jäätmekäitlusega seonduvatest õigusaktidest on olulisemas pakendiseadus ja keskkonnajärelevalve seadus. Uue pakendiseaduse kohaselt on pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise kohustus pakendiettevõtjail. Kohalikul omavalitsusel on eelkõige koordineeriv roll. Keskkonnajärelevalve seaduse kohaselt on kohalik omavalitsus keskkonnajärelevalve teostajaks. Tabel 4. Muudest õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused omavalitsusele Keskkonnajärelevalve seadus § 3 lg 1 Keskkonnajärelevalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Maa-amet ja kohalik omavalitsusorgan või -asutus § 6 lg 1–4 Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- ja linnavalitsus Kohalik omavalitsusüksus rakendab seadusega sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks Pakendiseadus § 15 lg 1 Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas § 15 lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid 2.2. Pala valla õigusaktid Üleriigilist seadusandlust täpsustavad kohaliku omavalitsuse õigusaktid. Kohalikest õigusaktidest on jäätmekäitluse korraldamise aspektist olulisemad jäätmehoolduseeskiri ning ka heakorraeeskiri, samuti on valla arengukavas käsitletud jäätmekäitlusega seonduvaid küsimusi. Pala valla arengukava on kinnitatud 26. septembri 2003. a määrusega nr 14 «Pala valla arengukava aastateks 2003–2010 vastuvõtmine». Arengukavas on toodud eesmärgi – Pala vald on heakorrastatud looduslik töö-, elu- ja puhkekoht – saavutamiseks muuhulgas järgmised ülesanded: valla jäätmekava väljatöötamine, valla prügimajanduse korrastamine, suuregabariidiliste ja ohtlike jäätmete kogumine, isetegevuslike prügimägede likvideerimine ja rekultiveerimine, vallapoolse initsiatiivi tõhustamine jäätmekäitlusalaste tegevuste vajaduse teadvustamisel ja tegevuse kujundamisel ning jäätmelepingute (eramaja omanikud) sõlmimisel, üldkasutatavate prügikastide süsteemi arendamine-täiendamine. Pala valla jäätmehoolduseeskiri kinnitati Pala Vallavolikogu 28. veebruari 2001. a määrusega nr 2 «Pala valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine», milles on sätestatud jäätmete kogumise, veo, taaskasutuse, kõrvaldamise, kohtsorteerimise, jäätmeveoga liitumise jne korraldused ning nendega seotud tehnilised nõuded, samuti ka jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise ja vähendamise meetmed. Jäätmehoolduseeskirjas on sätestatud, et füüsilisest ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad, kes asuvad või elavad suuremates tiheasustuspiirkondades (Pala, Lümati ja Nõva küla) on kohustatud liituma korraldatud jäätmeveoga. Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud rakendama meetmeid jäätmetekke vältimiseks või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks, taaskasutamiseks. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on vähendada tekkivate jäätmete hulka ning kohustama käitlema jäätmeid või andma need kindlaksmääratud korras üle. Pala valla avaliku korra eeskiri on kinnitatud Pala Vallavolikogu 13. juuni 2003. a määrusega nr 11 «Pala valla avaliku korra eeskirja kehtestamine». Eeskirjaga on sätestatud nii avalikult kasutatavate alade kui kinnistute heakorra tagamiseks vajalikud nõuded ja kohustused, mis on otsesemalt või kaudsemalt seonduvad ka jäätmealase tegevusega (sh üldkasutatavate prüginõude ja -konteinerite kasutus, jäätmete keskkonda sattumise vältimine). 2.3. Keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava Eesti keskkonnastrateegia kiideti heaks Riigikogu 12. märtsi 1997. a otsusega. Keskkonnastrateegia määratleb Eesti looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad ja prioriteetsed eesmärgid ning põhiülesanded aastani 2000 ja 2010. Käesoleval ajal on koostamisel uus keskkonnastrateegia, mille põhieesmärk on tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastekke ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arengutaset arvestades. Keskkonnastrateegia eelnõus (eelnõu seisuga 17. mai 2004. a) on jäätmetekke vähendamise ja jäätmehoolduse eesmärkidena püstitatud: kasutada tooret ja materjale säästvalt, piirata jäätmete tekkimist ja soodustada jäätmete taaskasutamist, vähendada jäätmetest põhjustatud keskkonna saastumist, kasutada toodete valmistamisel vähemohtlikke aineid ja materjale ning arendada jäätmekäitlust rakendades printsiipe «saastaja maksab» ja «tootja vastutus». Selleks lähtutakse järgmisest jäätmekäitluse hierarhiast: 1) jäätmete tekke vältimine ja tekkivate jäätmekoguste vähendamine; 2) tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine; 3) jäätmete taaskasutamise laiendamine; 4) keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus ja ohutustamine; 5) jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. Keskkonnastrateegia eesmärkide täitmiseks on antud järgmised Pala valla jäätmehooldusega otsesemalt seonduvad ülesanded: • rajada Eestis optimaalne integreeritud jäätmekäitluskohtade võrgustik, käidelda jäätmed tekkekohale võimalikult lähedal asuvates nõuetekohastes jäätmekäitluskohtades; • tagada kõikide jäätmete käitlemine vastavalt õigusaktidele ning keskkonna- ja tervisekaitse nõuetele; • edendada jäätmete taaskasutamist vähendamaks prügilatesse ladestatavate jäätmete kogust ja säästmaks loodusvarasid, rakendades selleks korduvkasutust, materjalide ringlussevõttu, kompostimist ja energiakasutust; • nii tööstus- kui olmejäätmete osas ka selliste jäätmeliikide kogumise ja taaskasutamise korraldamine, mille edasise käitlemise kulud ületavad tulusid; • tõsta biolagunevate jäätmete taaskasutamine järk-järgult 55 massiprotsendini; • tekkivate pakendijäätmete taaskasutamise oluline suurendamine; • tagada korrektselt töötav ohtlike jäätmete käitlussüsteem; • kindlustada kohaliku omavalitsuse korraldatud olmejäätmevedu; • toetada uuringuid jäätmealase teabe kogumiseks ja töötlemiseks; • suletud prügilate alade maastiku taastamine üldiseks kasutamiseks. 2.4. Üleriigiline ja maakondlik jäätmekava Üleriigiline jäätmekava on kiidetud heaks Riigikogu 4. detsembri 2002. a otsusega. Üleriigilise jäätmekava koostamise eesmärk on jäätmehoolduse korrastamine kompleksse, keskkonnaohutu, paindliku, institutsionaalselt tagatud ja majanduslikult põhjendatud jäätmekäitluse korraldamise kaudu. Üleriigiline jäätmekava on aluseks maakondade ja omavalitsuste jäätmekavade koostamisele. Üle-eestilises kontekstis on Pala valla jäätmeteke marginaalse tähtsusega, seetõttu on antud piirkonda üleriigilises jäätmekavas puudutatud võrdlemisi põgusalt. Loomulikult kehtivad ka Pala valla kohta üleriigilises jäätmekavas eri jäätmeliikide käitluseks kavandatavad abinõud ja suundumused. Jõgevamaa jäätmekava valmis 2002. aastal (koostaja Kobras AS). Järgnevalt on toodud peamised Pala valla jäätmekäitlusega seonduvad ülesanded ja seisukohad: • Rakendada kolmetasandiline jäätmekäitlussüsteem: ° 1. tasand – jäätmete kohtsorteerimine kodumajapidamistes ja asutuste juures ning kohtsorteeritud jäätmete kogumine kodumajapidamistes ja asutuste juures. Kohtsorteeritud jäätmete kogumine jäätmekogumispunktis ja/või jäätmekogumisjaamas, kompostimine kohapeal; ° 2. tasand – kohtsorteeritud jäätmete kogumine jäätmekogumisjaamas, kus toimub vastavalt vajadusele järelsorteerimine ja mõningane käitlemine, kompostimine kompostimisväljakutel; ° 3. tasand – tasandi moodustavad jäätmete kõrvalduskohad (Torma prügila) ja suuremad jäätmete taaskasutuskohad. • Elanikkonna harimine, et saavutatakse olmejäätmete sorteerimine. Tekkivate olmejäätmete taaskasutamine võimaluste piires. Biolagunevate jäätmete kohtsorteerimise ja taaskasutamise võimaluste ja vajaduste kindlaksmääramine; • Igas omavalitsuses peab olema vähemalt üks olmejäätmete kogumiskoht (jäätmekogumisjaam), kus jäätmetekitaja saab üle anda liigiti kogutud jäätmed, jäätmekogumisjaam võib olla rajatud mitme omavalitsusüksuse koostöös. Vajadusel/võimalusel rajatakse kaupluste, teenindusasutuste ja elamute juurde eraldikogumise võimalusega jäätmekogumispunktid; • Propageerida orgaaniliste jäätmete eraldamist ja kompostimist tekkekohas, soodustada kompostimist eramajapidamistes. Aia- ja puidujäätmete kompostimine eraldi teistest biojäätmetest, komposti kasutamine haljastuses ja muul sobival viisil. Kompostimisväljakute optimaalne arv ja asukohad määrata kohaliku omavalitsuse jäätmekavas ja ühisveevärgi arengukavas; • Pakendijäätmete kogumissüsteemid tuleb välja arendada eelkõige suuremates asulates ning neid ümbritsevates piirkondades, eraldi pakendijäätmete kogumissüsteemid ettevõtetele (jäätmekäitleja kaudu) ja kodumajapidamistele (jäätmejaamade ja -punktide kaudu); • Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumiseks tuleb igasse omavalitsusse paigutada vähemalt üks keskkonnanõuetele vastav konteiner. Võimalusel seostada ohtlike jäätmete kogumiskohad jäätmekogumisjaamadega. Arendada ohtlike jäätmete kogumist asutuste ja bensiinijaamade baasil. Korraldada omavalitsuse territooriumil vähemalt üks kord aastas ohtlike jäätmete kogumisringe, kus võetakse vastu ka suuremõõtmelisi jäätmeid; • Kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumine ja vedu (korraldatud olmejäätmevedu). Volikogu määrusega kehtestatakse veopiirkonnad, veetavate jäätmete liigid, vedamise sagedus, aeg ning teenustasu piirmäär. Korraldatud jäätmeveo piirkonnad määratakse omavalitsuse jäätmekavas; • Aladel, mis jäävad välja korraldatud jäätmeveo piirkonnast, lahendatakse jäätmekäitlus jäätmekogumisjaamade, jäätmekogumispunktide ja/või jäätmetekitaja ja jäätmevedaja vahelise lepinguga. Ettevõtetes tekkivad jäätmed kogutakse lahku vastavalt vajadusele ja spetsiifikale, äravedu lepinguliselt firmaga; • Valda teenindavaks prügilaks jääb Torma prügila. Siinkohal tuleb märkida, et pärast Jõgevamaa jäätmekava valmimist on toimunud jäätmekäitlust reguleerivas seadusandluses olulised muutused, mistõttu kõiki kavas toodud ülesandeid ei ole käesoleval ajal võimalik väljapakutud lahenduste abil ellu viia. 3. Pala valla jäätmehoolduse iseloomustus 3.1. Andmed tekkivate jäätmekoguste kohta Käesoleva jäätmekava koostamisel on algandmetena kasutatud peamiselt piirkonna jäätmetekitajate ja -käitlejate poolt Jõgevamaa Keskkonnateenistusele esitatud 2001., 2002. ja 2003. aasta jäätmekäitluse statistilist aruandlust. Riiklikus jäätmestatistikas leiavad vähe kajastamist korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmetekitajad, kes veavad oma vahenditega tekkivad jäätmed ladestamisele, samuti nii kodumajapidamistes kui ettevõtluses kohapeal taaskasutatavad või kõrvaldatavad jäätmed, illegaalselt ladestatavad jäätmed. Tekkivate jäätmekoguste analüüsimisel lähtuti ka Jõgevamaa jäätmekavas ja üleriigilises jäätmekavas ning eri uuringutes toodud arvestuslikest jäätmetekke näitajatest. Analüüsil kasutati ka Pala Vallavalitsuse ja jäätmevedajate esitatud andmeid jäätmekoguste kohta. Toimiv jäätmete algarvestus ja statistiline töötlus ei anna täielikku ülevaadet tekkivate jäätmete kogustest, nende kohtsorteerimisest, käitlemisest ning ladestamisest. Seega on jäätmekava koostamiseks kasutatavad algandmed vägagi puudulikud, mille tõttu on raske hinnata ka praegusel ajal tekkivaid jäätmete koguseid ning anda korralikke jäätmekoguste tulevikuprognoose. 3.2. Tekkivad jäätmete kogused ja nende käitlemine 3.2.1. Olmejäätmed Olmejäätmed on jäätmeseaduse kohaselt kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed, olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ohtlikke jäätmeid. Lisaks võivad olmejäätmed sisaldada ka teisi, omadustelt sarnaseid, kuid teistes tekkesfäärides tekkinud jäätmeid. Vastavalt Pala valla jäätmehoolduseeskirjale on suuremate tiheasustuspiirkondades (Pala, Lümati ja Nõva küla) jäätmetekitajad kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, korraldatud jäätmeveoga haaratud jäätmetekitajad on sõlminud jäätmekäitlejaga lepingud Pala Vallavalitsuse kaudu. Vähemal määral on jäätmetekitajad sõlminud jäätmekäitlejaga otselepinguid. Vastavalt jäätmestatistikale kogub Ragn-Sells Eesti AS Pala vallast 90–100 t segaolmejäätmeid aastas (2001. ja 2003. aastal, 2002. a jäätmestatistika on äärmiselt puudulik, jäätmekäitleja ei ole määratlenud kogutavaid jäätmeid jäätmete tekkekoha järgi) (tabel 5). Tabel 5. Pala vallast kogutud segaolmejäätmed Aasta Kokku sh Pala Vallavalitsus sh ettevõtted sh kodumajapidamised 2001 87,4 65,7 14,8 6,9 2002 – – – – 2003 98,4 69,7 24,4 4,3 Tabelis 5 on vastavalt jäätmekäitleja statistikale eraldatud Pala Vallavalitsuse poolt üleantav jäätmete kogus. Tegelikkuses võib antud jäätmekogust siiski pidada elanikkonna poolt tekitatavaks jäätmekoguseks, eraldi toodud kodumajapidamiste jäätmed pärinevad majapidamistest, kes on sõlminud otselepingu jäätmekäitlejaga. Lisaks jäätmekäitleja poolt kogutavatele jäätmetele ladestatakse Torma prügilas ka omatranspordiga prügilasse veetavaid jäätmeid. Omavahenditega ladestamisele veetavate jäätmete kogus ei ole suur, vastavalt prügila haldaja andmetele toodi prügilasse 2003. aastal Pala vallast prügilasse omavahenditega ca 7 t segaolmejäätmeid. Jõgeva maakonnas tekkis 2003. a 8815 t olmejäätmeid (2003. aasta Eesti jäätmekäitluse ülevaade, ITK, 2004), mis teeb ühe elaniku kohta ca 220 kg olmejäätmeid aastas. Pala vallas kogutakse segaolmejäätmeid ca 65–75 kg inimese kohta aastas. Niivõrd tagasihoidlikku kogutavate jäätmete kogust võib seletada väiksemast ostujõust tuleneva väiksema jäätmetekkega, jäätmetekitajate vähese liitumisega jäätmekäitlusteenusega, kõrge jäätmete kohapealse taaskasutamise või jäätmete illegaalse käitlemisega. Selliselt käideldavad jäätmete kogused jäävad aga jäätmestatistikast välja, seega ei ole teada, palju reaalselt Pala vallas jäätmeid tekib. Potentsiaalselt tekitavate jäätmete koguste leidmisel võib võtta aluseks eeldused, et linna tüüpi asustusega Pala külas (korterelamutes elab suurem osa elanikkonnast) tekib olmejäätmeid ca 250 kg elaniku kohta aastas ning hajaasustuses tekib jäätmeid ca 150 kg elaniku kohta aastas. Antud eelduste kohaselt tekiks Pala vallas potentsiaalselt jäätmeid ca 227 t/a (vt tabel 5). Seega veetakse prügilasse ligikaudu pool potentsiaalsest jäätmekogusest. Tabel 5. Arvutuslik Pala vallas tekkiv olmejäätmete kogus Küla Teke elaniku kohta (t/a) Tekkiv kogus, t/a Assikvere 0,15 12 Haavakivi 0,15 12 Kadrina 0,15 9 Kirtsi 0,15 3 Kodavere 0,15 8 Kokanurga 0,15 8 Lümati 0,15 13 Metsanurga 0,15 12 Moku 0,15 7 Nõva 0,15 14 Pala 0,25 59 Perametsa 0,15 1 Piibumäe 0,15 6 Piirivarbe 0,15 7 Punikvere 0,15 5 Raatvere 0,15 4 Ranna 0,15 9 Sassukvere 0,15 7 Sõõru 0,15 2 Sääritsa 0,15 6 Tagumaa 0,15 12 Vea 0,15 6 Äteniidi 0,15 5 Kokku ~163 227 • Olmejäätmete koostis Olmejäätmete koostise teadmine on oluline mitmest aspektist. Ühest küljest annab segajäätmete koostise teadmine ülevaate vaadeldavas piirkonnas tekkivate jäätmete taaskasutuspotentsiaalist, teisalt on segajäätmete koostist tarvis arvestada ladestatavate jäätmete nõuetele vastavuse hindamisel. Tekkivate olmejäätmete koostise hindamisel saab kasutada AS Vaania poolt 2000. a mitmes Eesti asustatud punktis läbi viidud jäätmeuuringu tulemusi (Olmejäätmete koostise valikuline uurimine Eesti erinevates piirkondades, 2000), Pala valla puhul on otstarbekas kasutada uuritud kolme maa-asula (Aravete, Kuusalu ja Loo) keskmist fraktsioonilist koostist. Tabelis 6 on toodud nimetatud uuringu alusel Pala vallas tekkiv olmejäätmete kogus fraktsioonide kaupa. Siinjuures tuleb rõhutada, et toodud uuringutulemused on saadud üksikproovide uurimise alusel ning need ei pruugi tegelikke jäätmekoguseid täiel määral kajastada ning et antud uuringutulemuste põhjal saadud fraktsioonkoostis iseloomustab juba teataval määral eelnevalt elanikkonna poolt sorteeritud jäätmete koostist (eraldatud osa biolagunevatest materjalidest, pakendijäätmetest). Uuringutulemustel saadud jäätmete fraktsioonkogustes esineb oodatust madalam klaasi ja plastiku kogus ning maa-asulaid silmas pidades kõrge paberi ja papi osakaal. Tabel 6. Võimalik olmejäätmete koostis ja arvutuslikud fraktsioonide kogused Pala vallas (jäätmete osakaal AS Vaania andmetele tuginedes). Fraktsioon Osatähtsus, massi %-des (AS Vaania andmed) Teke tonnides Orgaanilised jäätmed 48,2 109 Paber ja papp 28,4 64 Klaas 1,7 4 Metall 1 2 Plastik 6,7 15 Puit 5,6 13 Inertsed jäätmed 4,4 10 Komposiitmaterjalid 1,9 4 Tekstiil 1,7 4 Ohtlikud jäätmed 0,4 1 Kokku 100 227 • Olmejäätmete tekke prognoos Olmejäätmete tekke vähenemist ei ole ette näha. Olmejäätmete koguste vähendamine ei õnnestunud ka teistes arenenud riikides. Tekkivate olmejäätmete koguse suurenemist põhjustab eelkõige tarbimise suurenemine ning elanikkonna ostujõu taseme tõus, nõuded pakendamisele. Aktiviseeruv jäätmete (peamiselt pakendijäätmete) taaskasutusse suunamine kombineerituna algselt sorteeritud olmejäätmete veohinna diferentseerimisega võib kokkuvõttes vähendada lõppladustamisele suunatavate jäätmete kogust. Nii Eestis tervikuna kui Pala vallas on prognoositav olmejäätmete tekke kasv, mis tuleneb eelkõige pakendijäätmete arvelt. Riiklikes ega maakondlikes jäätmemajanduse arengudokumentides ei ole toodud täpseid olmejäätmete tekke kasvu prognoose. Üleriigilises jäätmekavas on prognoositud näiteks paberi kasutamise kasvu 3–5 % aastas, muude jäätmeliikide osas on andmeid kasvu prognoosimiseks peetud ebapiisavateks. Samas on eesmärgiks võetud aastas inimese kohta tekkivate olmejäätmete tekke stabiliseerimine aastateks 2005–2006. Kui võtta tarbimise suurenemisest tulenevaks jäätmetekke suurenemiseks 3% aastas, siis saab prognoosida 2006. aastaks teoreetiliselt kogutavaks olmejäätmete orienteeruvaks koguseks 240 tonni aastas. Tuleb eeldada, et selleks ajaks kogutakse eraldi ohtlikud jäätmed, osaliselt ehitusjäätmed, suuremõõtmelised jäätmed, pakendijäätmed ja osaliselt biolagunevad jäätmed. Kui suudetakse eraldikogumissüsteemide ja kohapealse käitlemise abil eraldada ladestamisele suunatavatest jäätmetest kuni 40%, saaks 2006. aastaks prognoosida ladestatavate segaolmejäätmete koguseks orienteeruvalt 150 t aastas. 3.2.2. Pakendijäätmed Pakendid ja pakendijäätmed on üheks olulisemaks aspektiks, millele on viimasel kümnendil jäätmehoolduse korraldamisel tähelepanu pööratud. Suurem osa pakendijäätmetest on ühekorrapakendid, mille taaskasutamise süsteem ei ole veel välja kujunenud. Vastavalt uuringutele tekib Eestis inimese kohta kuni 85 kg pakendijäätmeid aastas, tekkivad pakendijäätmed saab põhimõtteliselt jagada pakendimaterjalide järgi: paber ja papp – 43%, klaas – 24%, plast – 17%, metall – 8%, puit – 8%, muu – 1% (SEI-Tallinn, 2003). Pakendijäätmete kaaluosa olmejäätmete üldmassist on ca 25–30%, mahult on pakendijäätmeid olmejäätmetest ca 60%. Pala vallas on tarbimisstruktuuri arvestades tekkivate pakendijäätmete kogus väiksem kui Eestis keskmiselt. Seega võib võtta arvutuste aluseks, et vallas tekib pakendijäätmeid ca 50 kg elaniku kohta aastas. Kogu valla kohta tekib seega ca 70 t pakendijäätmeid aastas, tekkivad pakendijäätmed jagunevad materjali järgi orienteeruvalt: paber- ja papp – 29 t, klaas – 17 t, plast – 12 t, metall – 6 t, puit – 6 t, muu – 1 t. Tegelikkuses Pala vallas tekkivate pakendijäätmete kogus ei ole teada, reaalselt tekkivate jäätmete kogus võib arvutuslikust kogusest erineda. Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteem toimib peamiselt aktsiisimaksuga koormatud pakendite osas (peamiselt alkoholi ja karastusjookide ühekorra- ja ringluspakend), mis sorteeritakse elanike poolt välja ning kogutakse (ostetakse kokku) nn taarapunktides. Teiseks pakendijäätmete kogumissüsteemiks on nende sorteeritud kogumine valiksorteerimiskonteinerite kaudu. Sellise süsteemi abil kogutavate pakendijäätmete kogus sõltub eelkõige omavalitsuse ja elanikkonna keskkonnateadlikkusest. Pala valda on paigaldatud 2 pakendikonteinerit (Palale ja Lümatisse), kuid kogutavate jäätmete hulgad ei kajastu jäätmestatistikas. 3.2.3. Biolagunevad jäätmed Biolagunevad jäätmed on orgaanilised jäätmed, mis lagunevad bakterite, mikroorganismide ja seente toimel – toidujäätmed, aia- ja haljastusjäätmed, paber ja papp, reoveesete jmt. Olemasoleva jäätmestatistika järgi ei ole võimalik hinnata vallas tekkivate biolagunevate jäätmete täpset kogust. Lähtudes tabelist 6 võib järeldada, et aastas vallas tekkivate segaolmejäätmete hulgas on orienteeruvalt 170 tonni biolagunevaid jäätmeid. Peamise osa ( ca 100 t) moodustavad sellest köögi- ja aiajäätmed. Paberi- ja papijäätmete (välja arvatud vastavad pakendijäätmed) hulk on arvestuslikult 30 t. Peamine osa vallas tekkivatest paberijäätmeist pärineb Palalt, kus kortermajade elanikel ei ole võimalust paberit ja pappi kohapeal taaskasutada. Üldkasutatavatel haljasaladel, parkides ja kalmistutel tekkivad jäätmed on valdavalt orgaanilised jäätmed, mis sisaldavad teataval määral ka muid jäätmeid. Üldkasutatavate alade hooldamisel tekkivaid orgaanilisi jäätmeid veetakse Pala vallast prügilasse orienteeruvalt 30 t aastas. Eramajapidamistes haljastusjäätmed valdavalt kompostitakse. Lisaks olmelise tekkega biolagunevatele jäätmetele on biolagunevateks jäätmeteks ka reoveesete, põllumajanduses või toiduainetööstuses tekkivad loomsete ja taimsete kudede jäätmed jmt. 3.2.4. Tööstusjäätmed Pala valla tööstuslikus tootmises on esindatud peamiselt puitu töötlevad ettevõtted, tegeletakse ka kala töötlemisega ja metallitöödega ning põllumajandusliku tootmisega. Usaldusväärne info vallas tekkivate ning käideldavate tööstusjäätmete koguste kohta puudub, riiklikus jäätmestatistikas ei osale ükski Pala vallas tegutsev jäätmeid tekitav ettevõte. Statistika kohaselt kogusid jäätmekäitlejad 2003. aastal Pala valla ettevõtetest lisaks olmejäätmetele üksnes 540 t loomsete kudede jäätmed (kalatöötlemisjäätmed). Lähtudes ettevõtluse struktuurist võib Pala vallas tekkivatest tööstusjäätmetest pidada oluliseks veel puidujäätmeid (puitu väärtustavatest ettevõtetest), metallijäätmeid (metalli töötlevatest ettevõtetest ning teiste ettevõtete abitootmisest), põllumajanduslikus tootmises tekkivaid taimsete ja loomsete kudede jäätmeid. Kommunaalmajanduses tekib jäätmeid eeldatavasti väheses koguses – valla hooned on lokaalküttel, kütmisel tekkiv tuhk antakse käitlejatele üle koos olmejäätmetega või kõrvaldatakse kohapeal. Vallas puudub töötav biopuhasti, reoveesetet võib tekkida Pala biotiikide puhastamisel. • Tekke prognoos Lähtudes Pala valla arengukavas sätestatust võib oodata nii olemasolevate tööstusettevõtete teatavat arengut kui ka uute tööstusprojektide realiseerumist. Üldjuhul on oodata tööstusjäätmete mahu mõningast kasvu, kuid eeldatavasti jääb samaks tööstusjäätmete osakaal üldises jäätmetekkes. Jäätmetekke prognoosimiseks tuleb seada primaarseks ülesandeks ülevaate saamine jäätmetekkest ja -käitlusest. Hetkel on tööstusjäätmete tekke prognoosimine komplitseeritud. Tööstusettevõtete arenemisega kaasnevat suurenevat jäätmeteket kompenseerib keskkonnasäästlikumate tehnoloogiate (parima võimaliku tehnoloogia) rakendamine, mille abil väheneb kõrvaldatavate jäätmete hulk ning suureneb võimalus jäätmeid suunata taaskasutusele. Tootmisettevõtete keskkonnalubade väljaandmisel on oluline võrrelda tekkivate jäätmete hulka toodanguühiku kohta ning võrrelda seda parima võimaliku tehnika käsiraamatutes esitatud juhtarvudega. Omavalitsusel ning keskkonnateenistusel on järelevalveorganina ning vastavate lubade väljaandjatena oluline roll keskkonda säästvate tehnoloogiate rakendamisel. 3.2.5. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ülevaade vallas tekkivatest ehitus- ja lammutusjäätmetest puudub, ehitus- ja lammutusjäätmed praktiliselt ei kajastu jäätmestatistikas. Statistikas kajastub üksnes 7,4 t käitlejale üle antud ehitusjäätmetena klassifitseeritud raua ja terase jäätmeid. Jõgevamaa ehitus- ja lammutusjäätmete keskmiseks tekke näitajaks on hinnatud ca 150 kg/a elaniku kohta (Hendrikson&Ko, 2002). Eeldades, et Pala vallas tekib ehitus- ja lammutusjäätmeid maakonna keskmisest kogusest oluliselt vähem, võib tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete koguseks hinnata orienteeruvalt 100 t/a. Peamise osa tekkivatest ehitus- ja lammutusjäätmetest moodustavad eelduste kohaselt pinnas ja kivid, metallijäätmed ning ehituspraht. Ehitus- ja lammutusjäätmete teke on vägagi varieeruv, suuremad kogused kaasnevad eelkõige suuremate tootmisobjektide rajamisega või kasutuselt välja jäänud hoonete lammutamisega. • Tekke prognoos Ehitus- ja lammutusjäätmete kogus sõltub suuresti investeeringutest ja ehitusmahtudest. Lähtudes eeldatavatest mõningasest ehitusmahtude kasvust ning ehitus- ja lammutusjäätmete enam korraldatud käitlemisest on oodata tekkivate ning vastavalt käideldud (sh statistikas kajastuvate) ehitus- ja lammutusjäätmete koguse suurenemist. 3.2.6. Transpordiga seotud jäätmed Transpordiga seotud jäätmete all käsitletakse antud töös mootorsõidukite kasutamise ja hooldusega seonduvaid jäätmeid. Antud jäätmete puhul on valdavalt tegemist probleemsete jäätmetega, sh ohtlike jäätmetega. Käesolevas punktis käsitletakse vanasõidukite ja vanarehvide tekkega seonduvat, teisi transpordiga seonduvaid ohtlikke jäätmeid (akud, vanaõlid jmt) käsitletakse ohtlike jäätmete teket käsitlevas punktis. • Vanasõidukid Vanasõidukid on praegu ja ka pikemas perspektiivis probleeme tekitavateks kompleksjäätmeteks. Jäätmeseaduse kohaselt kuuluvad mootorsõidukid probleemtoodete hulka, millest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise kohustus pannakse selle tootjale. Pala vallas tekkivate vanasõidukite kogus pole teada, vähemalt osaliselt viiakse küll romud käitlusse, kuid jäätmestatistikas antud kogused ei kajastu. Vallas puudub autoromula, tegutseb üks mootorsõidukeid ja põllutöömasinaid remontiv ja hooldav ettevõte. • Vanarehvid Riikliku jäätmekava alusel tekib Eestis ca 15 000 t vanarehve aastas. Lisaks reaalsele tekkele on vanarehve varasematel aegadel ladustatud ettevõtetes, veetud prügilatesse ja tühermaale. Millistes kogustes on ladustatud varasemal ajal tekkinud vanarehve, ei ole teada. Pala vallas tekkivate vanarehvide koguste kohta andmed puuduvad. 3.2.7. Ohtlikud jäätmed Ohtlikke jäätmeid tekib Pala vallas nii koguseliselt kui sortimendilt võrdlemisi vähe (siiski konkreetsed andmed puuduvad). Valdavalt on tegemist olmesfäärile iseloomulike ohtlike jäätmetega, vallas puudub ettevõtlus, mille tegevusega kaasneks spetsiifiliste ohtlike tööstusjäätmete teke. • Ohtlike jäätmete teke ja kogumine elanikkonnalt Elanikkonna poolt tekitavad jäätmed sisaldavad alati ka teatava osa ohtlikke jäätmeid, lähtudes olmejäätmete koostise hinnangutest võib Pala vallas tekkivate olmelise päritoluga ohtlike jäätmete koguseks hinnata 1–2 t/a. Kogumisaktsioonide abil kogutavate ohtlike jäätmete kogused võivad toodud näitajast aga oluliselt erineda, koguse erinevus sõltub eelkõige elanikkonna osalusest kogumisaktsioonis ning varasemal ajal kogunenud ning ladustatud jäätmete hulgast. Lähtudes teistes omavalitsustes läbiviidud ohtlike jäätmete kogumisaktsioonide tulemustest, moodustavad peamise osa kogutavatest jäätmetest kasutatud akud, märkimisväärse koguse moodustavad ka värvijäätmed, ohtlikke aineid sisaldav pakend ning õlidega seonduvad jäätmed, teised jäätmed (ravimid, luminestsentslambid, elavhõbe, kemikaalid) moodustavad väiksema osa. Elanikkonna tekitatud ohtlikud jäätmed on kogutud Pala Vallavalitsuse läbiviidud kogumisaktsioonide abil. Kogutud jäätmete kogused on võrdlemisi tagasihoidlikud, täpne info kogutud jäätmete kohta puudub. Alates käesolevast aastast kavandatakse korraldada elanikkonnale suunatud ohtlike jäätmete kogumisaktsioone koostöös naaberomavalitsustega. • Ohtlike jäätmete teke ja kogumine ettevõtluses Vastavalt riiklikule ohtlike jäätmete kogumise ja käitlemise kontseptsioonile on ettevõtluses tekkinud ohtlike jäätmete kogumine, üleandmine käitlejale ning teenuse eest maksmine ettevõtja kohustuseks. Ettevõte võib anda oma tegevuses tekkivad ohtlikud jäätmed vastavalt käitlejale üle käitleja tegevuskohas, st tekitaja transpordib ise jäätmed käitluskohta. Enamlevinumaks ning ettevõtjale valdavalt mugavamaks mooduseks on ka transporditeenuse ostmine käitlejatelt. Vastavalt jäätmestatistikale ei ole ükski Pala vallas tegutsev ettevõte tekitanud või andnud vastavale jäätmekäitlejale üle ohtlikke jäätmeid. Lähtudes Pala valla ettevõtluse struktuurist, ei ole ohtlike jäätmete mitte tekkimine võimalik. Ettevõtluse iseloomu alusel peaks Pala vallas ohtlikest jäätmetest tekkima erineva päritoluga vanaõlisid, kasutatud akusid ja patareisid, värvide ja muude pinnakattematerjalide jääke, luminestsentslampe jmt. Olukord, kus statistika kohaselt ohtlikke jäätmeid ei teki, on võimalik üksnes juhul, kui toimub nende illegaalne käitlemine, ladustamine ning üleandmine järgnevatel aastatel või üleandmine elanikkonnale suunatud ohtlike jäätmete kogumisaktsioonide käigus. • Jääkreostus Jääkreostus on jäätmekogumid või saastunud pinnas, mis on seotud eeskätt nõukogude perioodil toimunud tegevusega ja mille puhul kaasnev vastutus võib olla ebaselge. Viimastel aastatel on Pala vallas likvideeritud kõik olulise keskkonnamõjuga jääkreostusobjektid. Mõnel pool on veel leida metalli- ja/või ehitusjäätmete (lagunenud või lammutatavad hooned) kogumeid, mis ei ole niivõrd keskkonnaohtlikud, kuivõrd rikuvad maastikupilti. Tekkivad peamiselt olmejäätmete illegaalsed ladestud likvideeritakse vallavalitsuse initsiatiivil võimalikult kiirelt. 3.2.8. Muud jäätmed • Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete puhul on probleemiks neis sisalduvad ohtlikud ühendid (raskmetallid, halogeenitud ühendid, ka asbest ning arseen). Praegusel ajal ladestatakse nimetatud jäätmed põhiliselt prügilates, kusjuures käitlemisel valdavalt neid ei eraldata muudest olmejäätmetest. Enim on pööratud tähelepanu külmikutele, eelkõige vanemates külmikutes kasutatavatele freoonidele, mis lendumisel kahjustavad osoonikihti. Elektri- ja elektroonikajäätmete kogus näitab üldiselt üsna kiiret kasvutendentsi. Vastavalt HFT Network OY uuringule «Eesti elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete tekkevoogude hindamine» on ligikaudne elektroonikajäätmete aastane tekkekogus Eestis 6...9 kg/in. Pala vallas on mõistlik eeldada tekkekogust 6 kg/in/a ning selle põhjal võib elektroonikajäätmeid tekkida ca 8 t/a. Elektroonikajäätmeid on kogutud koos ohtlike jäätmetega kogumisringide abil. • Kogukad jäätmed Kogukateks jäätmeteks on oma tarbimisväärtuse minetanud või muudel põhjustel kasutuselt kõrvaldatud mööbel, pliidid, vannid jmt. Üldjuhul on tegemist tavajäätmetega, kuid osa neist võivad sisaldada ka ohtlike aineid. Kogukad jäätmed tekitavad probleeme jäätmeveol ning jäätmete ladustamisel, tihtipeale on võimalik neid võtta mujal uuesti kasutusse. Vastavasse kogumiskohta toodud kogukate jäätmete uuesti kasutuselevõtmise praktika on teistes maades laialt levinud, viimastel aegadel on taolist tegevust hakatud rakendama ka Eestis. Kohesest taaskasutusest samm edasi on nimetatud asjadele pisiremondi tegemine enne kasutusse võtmist. Pala vallas kogukaid jäätmeid eraldi ei koguta, need antakse üle koos muude olmejäätmetega, teataval määral on neid antud üle ka ohtlike jäätmete kogumisringil. 3.3. Pala vallas tegutsevad jäätmekäitlejad Olmejäätmete kogumise ja käitluse teenust pakub vallas üksnes Ragn-Sells Eesti AS, ettevõte pakub nii korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete (Pala Vallavalitsuse kaudu) kui otselepingute alusel kogutavate jäätmete käitlusteenust. Võrdlemisi suur osa elanikkonnast ja ettevõtetest ei kasuta jäätmeveo teenust, jäätmeid veetakse prügilasse ka omavahenditega. Tekkekohas eraldi sorteeritud pakendijäätmete kogumise konteinerid on paigaldatud Palale ja Lümatisse. Kogutud jäätmete käitlemisega tegeleb AS Vaania. 3.4. Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine 3.4.1. Jäätmete taaskasutamine Säästva arengu printsiipe järgides on oluline võimalikult suures koguses juba tekkinud jäätmeid taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi. Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduvad materjalid võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel (sh. kasutamine kütusena, pinnastöötlus põllumajandusliku kasutamise eesmärgil või keskkonnaseisundi parandamiseks jms). Vastavalt Eesti keskkonnastrateegiale ja maailmas tunnustatud põhimõtetele tuleb taaskasutamisel enamasti kasutada järgnevasse pingeritta seatud võimalusi: • otsene ringlus (korduvkasutamine); • materjaliringlus; • bioloogilised protsessid (kompostimine); • energeetiline otstarve (põletamine). Peamisteks Pala vallast pärinevateks taaskasutatavateks jäätmeteks on loomsete kudede, eeldatavalt kala töötlemise jäätmed. AS Pomes Feeds, kes töötleb kalatöötlemisjäätmeid ümber kalajahuks, on kogunud Pala vallast 2003. aastal vastavaid jäätmeid 540 t. Väljaspool Pala valda suunatakse taaskasutusse ka kogutud metallijäätmed. Eesti Metallieksport AS on võtnud 2003. aastal vastu 7,4 t Pala vallast pärinevaid raua ja terase jäätmeid. Võib eeldada, et tegelikkuses on metallijäätmete kogujatele antud üle statistikas kajastatust suurem kogus metallijäätmeid, kuid neid ei ole kogujad tekkekoha järgi määratlenud. Lähtudes valla ettevõtluse struktuurist võib oluliseks kohapeal taaskasutatavaks jäätmeliigiks pidada puidujäätmeid. Puidujäätmed leiavad taaskasutust eelkõige energeetilisel otstarbel (kasutamine kütusena), puidujäätmete kasutamine kütusena toimub nii tekkekohas kui teiste tarbijate poolt. Puidujäätmeid taaskasutavad ka loomapidajad loomadele allapanuna. Taaskasutatavad puidujäätmete kogused statistikas ei kajastu. Statistika kohaselt ei toimunud Pala vallas ehitus- ja lammutusjäätmete kohapealset taaskasutust. Siiski võib eeldada, et oluline osa tekkivatest ehitus- ja lammutusjäätmetest siiski taaskasutatakse kohapeal, tihti on ehitusjäätmete taaskasutamine formaalne, tegelikult jäätmed kõrvaldatakse. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamisel on peamisteks teedeks korduvkasutus, kasutamine täitepinnasena (pinnasejäätmed, kivid, tellised jmt) või kütusena (puidujäätmed). Jäätmesegust eraldatud metallijäätmed (nii lammutusjäätmed kui metallitöötlemisjäätmed) suunatakse jäätmekäitlejate vahendusel töötlemisse. Jäätmestatistikas ei kajastu kodumajapidamistes taaskasutatavad olmejäätmete kogused. Kodumajapidamistes toimub eelkõige jäätmete kompostimine (köögi- ja haljastusjäätmed) või kasutamine kütusena (puidu- ja vanapaberijäätmed). Kodumajapidamistes toimuvaks jäätmete taaskasutamiseks on paremad võimalused eramutes, korterelamute puhul on kohapeal taaskasutatavate jäätmete kogused eeldatavasti oluliselt väiksemad. Taaskasutusse suunatakse ka Pala vallast eraldikogumiskonteinerite abil kogutavad pakendijäätmed. 3.4.2 Jäätmete kõrvaldamine Jäätmete kõrvaldamine on jäätmeseaduse kohaselt nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming. Pala vallas tekkivate jäätmete kõrvalduskohaks on Torma prügila, kus ladestatakse nii jäätmekäitleja poolt kogutavad olmejäätmed kui ka omatranspordiga veetavad jäätmed. Lisaks seaduslikule jäätmete kõrvaldamisele toimub vallas ka jäätmete omaalgatuslik ja illegaalne kõrvaldamine. Omaalgatuslikult kõrvaldatakse peamiselt olmejäätmeid (jäätmete põletamine, matmine, hülgamine), samuti ka näiteks ehitus- ja lammutusjäätmeid. Sagedasti toimub väidetavalt jäätmete taaskasutamise, kuid tegevuse peamiseks eesmärgiks on siiski jäätmete keskkonda viimine (näiteks pinnase täitmine mineraalsete jäätmetega, olmeprahi põletamine). 3.5. Jäätmehoolduse peamised probleemid Järgnevalt on toodud peamised Pala vallas toimuva jäätmekäitluse seonduvad kitsaskohad: • Jäätmestatistikast jäävad välja jäätmeveoga haaramata jäätmetekitajad, illegaalselt ladustatavad jäätmed, tekkekohas kompostitavad ja põletatavad jäätmed, seega puudub ülevaade vallas reaalselt tekkivatest jäätmekogustest; • Mitmed jäätmekäitlejad ei pea jäätmearvestust kohalike omavalitsuste kaupa, seega on ülevaade omavalitsuses tekkivate ja üleantavate jäätmete statistika puudulik; • Korraldatud olmejäätmevedu toimub peamiselt suuremate asulate korterelamutest, vähesed jäätmetekitajad on sõlminud jäätmekäitlusega otselepinguid, hajaasustusega alad ei ole valdavalt jäätmekäitlusskeemi haaratud; • Toimub ulatuslik jäätmete kohapealne taaskasutamine, mille kohta puudub igasugune info (puidujäätmete kasutamine kütusena, ehitus- ja lammutusjäätmete kasutamine maapinna planeerimises jmt); • Pala vallas tegutsevad ettevõtted ei ole andnud ohtlikke jäätmeid üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele; • Vallas puuduvad kohtsorteeritud paberi- ja papijäätmete, suuremõõtmeliste jäätmete, haljastusjäätmete ning ehitus- ja lammutusjäätmete üleandmiskohad. 4. Jäätmekäitluse keskkonnamõju Jäätmekäitluse mõju keskkonnale avaldub mitmest aspektist, mõju keskkonnale võib olla nii otsene (loodusliku keskkonna reostamine, inimese tervise ja heaolu kahjustamine) kui kaudne (prügilate ümbruses maa hinna langus, prügilate sulgemisega kaasnev loodusressursi kulu). Jäätmekäitluse negatiivse keskkonnamõju kontrollimise ja vähendamise eeltingimuseks on kõigi jäätmetekitajate haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi ja kontroll tekkivate jäätmevoogude üle. Kõrvaldatavate jäätmete koguste vähendamine on võimalik jäätmete kohapealse sorteerimise kaudu, mis loob eeldused erinevaid jäätmeid kordus- ja taaskasutusse. Jäätmekogumisel avaldab keskkonnamõju eelkõige toiduainete jääkide ning muude orgaaniliste jäätmete kogumine, nimetatud jäätmed hakkavad kogumisnõude harva tühjendamise korral roiskuma, põhjustades nii haisu ja jääkvedelike teket kui kahjurputukate koondumist. Ohtlike jäätmete kogumise ja hoiustamisega kaasneb ebaõigete lahenduste kasutamisel mõju eelkõige töötajate tervisele ja tööohutusele kui ümbritsevale keskkonnale. Jäätmeveo keskkonnamõju on üldjuhul tagasihoidlik ning on sarnane muu transpordist tuleneva keskkonnamõjuga – müra, transpordivahendite heitgaasid jmt. Jäätmeveo puhul tuleb kasutada selleks sobivaid vahendeid, et oleks välditud jäätmete mahapudenemine nii laadimistööde kui veo käigus. Jäätmekonteinerite tühjendamine peaks toimuma ajal, mil transpordimüra ei häiri elanikkonda (päevasel ajal). Kodumajapidamistes (eriti hajaasustuses) toimub paratamatult teatav jäätmete kohapealne taaskasutamine ja kõrvaldamine – kompostimine, põletamine. Korrektse käitumise korral ei kaasne kompostimisega olulisi negatiivseid mõjusid, häireteta kompostimise tagamiseks on oluline, et oleks tagatud piisav õhu juurdepääs kompostitavale materjalile, oleks tagatud materjali piisav niiskus ning kompostitava materjali süsiniku ja lämmastiku optimaalne vahekord. Vastasel juhul võib orgaanilise aine lagunemine peatuda, kompostihunnik võib haiseda, sinna võivad koguneda närilised või kärbsed. Keskkonnamõju vähendamiseks ei tohiks kompostida näiteks veekogude või kaevude läheduses. Teatavate jäätmeliikide põletamine – puit, paber, kartong – ei oma olulist keskkonnamõju ning see on jäätmetekke vähendamise võimalusena igati soositav. Vältida tuleb laialt levinud muude põletavate jäätmete – plastik, kumm, vanaõli jmt – põletamist. Vallas puuduvad sulgemist või katmist vajavad prügilad. Kavandatavate jäätmekogumis- ja taaskasutussüsteemide rakendamisega kaasneb vähene loodusvara kasutus. 5. Jäätmehoolduse eesmärgid 5.1. Õigusaktidest tulenevad nõuded Arvestades praegust ning prognoositavat elanikkonna ja ettevõtluse struktuuri ning jäätmeteket on Pala valla jäätmehoolduse kavandamisel olulised järgmised õigusaktidest ja nende eelnõudest tulenevad nõuded. Jäätmete tekke vältimine/vähendamine (jäätmeseadus) • Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale; • Rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; • Kavandada, projekteerida, valmistada ja sisse vedada eeskätt sellised tooteid, mis on kestvad ja korduskasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkinud jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. • Toodete valmistamisel peab tootja võimalikult suures ulatuses piirama ohtlike ainete kasutamist, et vältida nende sattumist keskkonda, hõlbustada toodetest tekkinud jäätmete ringlussevõttu ning vältida vajadust kõrvaldada jäätmeid ohtlike jäätmetena, edendama teisese toorme kasutamist toodetes. Jäätmete taaskasutamine (jäätmeseadus) • Jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas; • Jäätmete taaskasutamismooduste valikul tuleb esmane eelistus anda jäätmete korduskasutusele, kui see ei ole võimalik, tuleb jäätmete energiakasutusele eelistada jäätmete ringlussevõttu materjali või toormena; • Jäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervise- ja keskkonnakaitsenõuetele vastavas jäätmekäitluskohas; • Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Pakendi kogumine ja taaskasutamine (pakendiseadus) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas teises müügikohas. Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma oma kauba veo- ja rühmapakendi. Pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, peab oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmed koguma ja taaskasutama selliselt, et pakendijäätmete taaskasutuse sihtarvud oleksid täidetud ning kandma sellest tulenevad kulud. Pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud: • Alates 1. maist 2004. a peab pakendiettevõtja, v.a isik, kes müüb pakendatud kaupu, tagama pakendijäätmete taaskasutamise nende kogumassist vähemalt 50% aastas, pakendijäätmete kogumassist ringlussevõetuna vähemalt 25% aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15% aastas. • Alates 31. detsembrist 2012. a peab pakendiettevõtja, v.a isik, kes müüb pakendatud kaupu, tagama pakendijäätmete taaskasutamise nende kogumassist vähemalt 60% aastas, pakendijäätmete kogumassist ringlussevõetuna vähemalt 45% aastas ja iga pakendmaterjali liigi kogumassist vähemalt 15% aastas. Korraldatud jäätmevedu (Jäätmeseadus) • Kohalik omavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi; • Kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta korraldatud jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajaid on vähe või on see ülemäära kulukas ning puudub keskkonnakaitse- või tervisekaitsevajadus; • Kohaliku omavalitsuse üksusele, mille haldusterritooriumil elab vähem kui 1500 inimest, korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus ei laiene; • Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab määrusega veopiirkonnad, jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamise sageduse ja aja ja jäätmeveo teenustasu piirmäära; • Kohaliku omavalitsuse organ korraldab iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsuse organitega korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi; • Kohaliku omavalisuse üksus korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise; • Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 1. jaanuarist 2005. a. Ladestamine prügilas Jäätmeseaduse kohaselt on keelatud ladestada prügilasse töötlemata (kaasaarvatud sortimine ja pakendamine) jäätmeid (töötlemise kohustus ei laiene jäätmetele, mille töötlemine ei vähenda jäätmete kogust ega ohtlikkust, samuti ka püsijäätmetele, mille töötlemine ei ole tehniliselt otstarbekas). Olmejäätmete võimalikult suures osas taaskasutamiseks tuleb need enne prügilasse ladestamist sortida, segunenud ja sortimata olmejäätmete ladestamine prügilasse on keelatud, liigiti kogutud jäätmete suhtes viiakse vajadusel läbi järelsorteerimine, vajadusel tuleb sorditud olmejäätmeid enne ladustamist täiendavalt töödelda. Keskkonnaminister võib kehtestada määrusega jäätmete sortimise korra, jäätmete kogumassist eraldatavate taaskasutatavate jäätmete protsendilised määrad ja sihtarvud ning sorditud jäätmete liigitamise alused. Läheduse põhimõtet arvestades laieneb sortimata olmejäätmete ladestamise keeld kuni 01.01.2008. a ainult neile prügilatele, mille asukohajärgses maakonnas on loodud jäätmekäitluskoht olmejäätmete töötlemiseks. Alates 01.01.2008. a kehtib sortimata olmejäätmete vastuvõtu ja ladestamise keeld kõikidele prügilatele. Jäätmeseaduse kohaselt ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas biolagunevaid jäätmeid olla: • Üle 45 massiprotsendi alates 16.07.2010. a.; • Üle 30 massiprotsendi alates 16.07.2013. a.; • Üle 20 massiprotsendi alates 16.07.2020. a. Probleemtoodete käitlemine Jäätmeseaduse kohaselt on probleemtoodeteks patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. Tootja on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ning selle kulud kannab tootja. Nimetatud kohustused laienevad ka neile probleemtoodete jäätmetele, mis on tekkinud enne nende kohustuste jõustumist (endisaegsed jäätmed). Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse «Mootorsõidukite ja nende osade kogumise, tootjale tagastamise, taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded, kord ja sihtarvud ning rakendamise tähtajad» eelnõule tuleb romusõidukite kogumine ja tootjale tagastamine korraldada selliselt, et romusõiduki omanikule oleks sõidukist loobumine võimalikult mugav ja romusõiduki kogumispunkti üleandmine oleks võimalik vähemalt omaniku elukohajärgse maakonna piires. Tootja peab tagama, et 01.01.2006. a jäätmeks muutunud mootorsõiduki taaskasutatav osa on vähemalt 85% romusõiduki keskmisest massist ja korduskasutuse ja ringlusesse võetavate komponentide, materjalide ja ainete mass on vähemalt 80% romusõiduki keskmisest massist. Keskkonnaministri 26. aprilli 2004. a määruse nr 27 «Ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akude käitlusnõuded» kohaselt tuleb jäätmevaldajal koguda patareid ja akud lahus muudest jäätmetest ning jäätmevaldaja on kohustatud andma need üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule, füüsiline isik peab kodumajapidamises tekkinud kasutatud patareid ja akud üle andma jäätmekäitlejale kooskõlas kohaliku omavalitsuse organi kehtestatud jäätmehoolduseeskirjas sätestatule. Jäätmeseaduse kohaselt ei tohi prügilasse ladestada tükeldamata rehve, alates 16. 07. 2006. a ei tohi prügilates ladestada ka tükeldatud rehve (piirang ei laiene prügilas ehitusmaterjalidena kasutatavatele rehvidele ning jalgrattakummidele ja rehvidele välisdiameetriga üle 1400 mm) EL elektri- ja elektroonikaseadmete direktiivi kohaselt on püstitatud eesmärgiks koguda kodumajapidamistest 31.12.2006. a 4 kg elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas. 5.2. Jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, taaskasutamine Euroopa Liidu ja Eesti jäätmehoolduse üldine eesmärgik on jäätmetekke ja jäätmetest põhjustatud kahjulike mõjude vältimine ja vähendamine. Jäätmetekkest ning nende käitlemisest tuleneva mõju vältimise meetmed saab järjestada järgmisse pingeritta: • Jäätmetekke vältimine; • Tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; • Jäätmete taaskasutamise laiendamine; • Jäätmete keskkonnaohutu ladestamine. Jäätmekoguseid saab vähendada otseselt, näiteks tootmistehnoloogia või tarbimisharjumuste muutmise kaudu. Tootmises on jäätmete ja nendest põhjustatud kahjulike mõjude minimeerimine võimalik siis, kui seda on arvestatud tootmisprotsessi kavandamisel. Toodete valmistamisel ja sisseveol tuleb kasutada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. Ettevõtluse puhul on eesmärkideks: • Uute ja rekonstrueeritavate ettevõtete puhul jäätmevaese tehnoloogia rakendamine ning parimate võimalike võtete kasutamine; • Kõikide ettevõtete puhul jäätmekäitlussüsteemi parem korraldatus. Olmesfääris tekkivate jäätmete koguste vähendamine on võimalik eelkõige nõustamise ja inimeste keskkonnateadlikkuse tõusu kaudu. Olmesfääris on eesmärkideks: • Elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine; • Keskkonnasõbralike harjumuste juurutamine. 5.2.1. Andmekogud Kõikide tulevikku suunatud tegevuste kavandamine saab põhineda korralikel olemasolevat situatsiooni kirjeldavatel andmekogudel. Olemasolevate andmekogude ebatäielikkus suurendab prognooside koostamisel ja tegevuste kavandamistel eksimuste tõenäosust. Riiklikele andmebaasidele on aluseks riiklik statistiline jäätme- ja pakendiaruandlus. Kohalikuks peamiseks jäätmealaseks andmebaasiks saab olema jäätmetekitajate register. Andmebaase täiendatavateks andmekogudeks on jäätmete koguste ja nende koostise väljaselgitamiseks korraldatavad uuringud ja vaatlused. Eesmärkideks on: • Riiklikele andmekogudele kvaliteetse informatsiooni tagamine; • Kohaliku jäätmetekitajate registri loomine ja käigushoidmine; • Pakendiettevõtjate ning probleemtoodete tootjate olemasolu ning tegevusmahu hindamine; • Vajalike lisauuringute kavandamine ja läbiviimine; • Aastaks 2005 saavutada andmekogude usaldusväärne tase. 5.2.2. Segaolmejäätmed Segaolmejäätmete kui kõige heterogeensema koostisega jäätmegrupi puhul on vajalik eesmärkide püstitamiseks ning lahendusteede leidmiseks usaldusväärse andmebaasi olemasolu. Segaolmejäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamine sõltub jäätmete sorteerimise, lahuskogumise ja taaskasutamise määrast ning inimeste tarbimisharjumustest. Jäätmearuandluse põhjal fikseeriti Pala valla ühe elaniku kohta 65–75 kg segaolmejäätmeid aastas, mis on maakonna keskmist arvestades suhteliselt madal tulemus. Antud tulemus viitab aktiivsele jäätmete kohapealsele käitlusele (taaskasutamine, kõrvaldamine). Pala vallas, nagu ka kogu Eestis on prognoositav olmejäätmete tekke kasv. Üleriigilise jäätmekava eesmärkideks on stabiliseerida olmejäätmete teke aastas inimese kohta aastaiks 2005...2006, suurendada olmejäätmete taaskasutust, eesmärk on taaskasutada 30–40% jäätmetest. Ladestatavate jäätmete koguste stabiliseerimine ja vähendamine eeldab kohtsorteerimise rakendamist ja lahuskogumissüsteemi loomist alljärgnevatele jäätmegruppidele: • Paberi- ja papijäätmed; • Pakendijäätmed; • Suuremõõtmelised ja elektroonikajäätmed; • Ohtlikud jäätmed; • Biolagunevad jäätmed. Kohtsorteeritud jäätmete kogumis- ja käitlussüsteeme on lähemalt käsitletud vastavate jäätmeliikide käitlemise korraldamise alapunktides. Tagamaks tiheasustusaladel elavate/tegutsevate jäätmetekitajate haaratus jäätmekäitlusega, on eesmärgiks sisse seada suuremaid külasid haarav korraldatud olmejäätmevedu. 5.2.3. Pakendijäätmed Pakendijäätmed moodustavad olulise osa olmes tekkivatest jäätmetest, uuringute alusel moodustavad pakendijäätmed olmejäätmete üldmassist kuni 30%. Pakendijäätmed on kerged, mahult moodustavad pakendijäätmed isegi kuni 60%. Eestis tekib inimese kohta kuni 85 kg pakendijäätmeid aastas, Pala valla puhul võib pakendijäätmete tekke näitajaks hinnata ca 50 kg elaniku kohta aastas. Prioriteetseks suunaks on pakendi ja pakendijäätmete vähendamine. Pakendijäätmete vähendamine on võimalik elanikkonna kui jäätmetekitaja vastavasuunalise harimise ja selgitustöö kaudu (säästev tarbimine, kaupade teadlik valik jne). Samuti oleks oluline keskkonnahoiualase selgitustöö läbiviimine ka tootjate kui pakendite valmistajate hulgas. Pakendijäätmete tekke vähendamise võimalusi piirab oluliselt valitsev tarbimiskultuur, millest tulenevalt moodustab tootest väga olulise osa just pakend. Üleriigilise jäätmekava kohaselt tuleb peatada pakendijäätmete koguse kasv aastaks 2006. Reaalseks suunaks tekkinud pakendi ja pakendijäätmetest tulenevate probleemide lahendamisel on valikkogumine ja taaskasutamise suurendamine. Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteem saab toimida edukalt üksnes juhul, kui toimub nende sorteerimine tekkekohas, mille tulemused sõltuvad elanikkonna kaasamise määrast. Pakendi ja pakendijäätmete valikkogumise ja taaskasutusse suunamisel on eesmärgiks ellu rakendada kogu piirkonda hõlmav pakendiettevõtetel baseeruv pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik ning suunata kogutud pakendijäätmed taaskasutusse. Pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik peab toimima alates 01.01.2005. a. Lähtudes riiklikest eesmärkidest on Pala valla jäätmekäitluse korrastamisel eesmärgiks eraldada ning suunata taaskasutusse 50% käesoleval ajal ladestamisele suunatavatest pakenditest ja pakendijäätmetest. Lähtudes arvestuslikust Pala vallas tekkivatest pakendijäätmete kogustest tuleks lähiajal vastava kogumisvõrgustikuga koguda kuni 35 t pakendeid ja pakendijäätmeid. 5.2.4. Biolagunevad jäätmed Biolagunevad jäätmed moodustavad olulise osa segaolmejäätmetest. Biolagunevate jäätmete koguste vähendamisel on võtmeroll ladestatavate segaolmejäätmete koguste vähendamisel ning prügilate keskkonnaohu minimiseerimisel. Orgaanilise aine rikkad on ka reoveesete, loomsete ja taimsete kudede jäätmed, puidujäätmed, sõnnik jne. Käesolevas punktis käsitletakse olmelise tekkega biolagunevaid jäätmeid, nagu paber, köögijäätmed, haljastusjäätmed. Paberijäätmed (v.a pakend) moodustavad ligikaudu 15% segaolmejäätmete üldkogustest. Paberi- ja papijäätmed on eraldi kogutuna kergesti taaskasutatavad. Eestis laiemalt tegutseb mitu vanapaberit koguvat ning taaskasutatavat ettevõtet. Vanapaberi taaskasutamiseks on tarvis see eraldada muudest jäätmetest ning vältida selle kvaliteedi langemist. Paberijäätmete koguste vähendamisel on eesmärgiks vähendada segaolmejäätmetega ladestatavate paberijäätmete kogust lähimas perspektiivis 25% võrra. Selline paberijäätmete koguste vähendamine on võimalik eelkõige paberi- ja papijäätmete kogumiskohtade rajamise abil. Haljastusjäätmetest saab eristada avalike haljasalade hooldamisel tekkivaid jäätmeid ja koduaedades tekkivaid haljastusjäätmeid. Ühiskondlike haljasalade hooldamisel tekkivate jäätmete käitlemisel on eesmärgiks suunata need 2008. aastaks 80% ulatuses taaskasutusse (kompostimine). Koduaedades tekkivate haljastusjäätmete koguste vähendamiseks tuleb propageerida nende kohapealset kompostimist. Parimad võimalused eraldikogutud köögijäätmete lokaalseks taaskasutuseks on hajaasustuses ning eramajapidamistes, kus on eesmärgiks 2008. aastaks kohapeal taaskasutada 50% tekkivatest köögijäätmetest (eelkõige kompostimise teel). Kortermajade puhul on samuti võimalik rakendada kompostreid, kuid lähtudes kortermajade piirkonnas kompostimise teatavast komplitseeritusest, ei saa sellele esialgu panna suuri lootusi. Eesmärgiks on 2008. aastaks kohapeal kompostida 15% kortermajapidamistes tekkivatest jäätmetest. Juhul kui Torma prügilasse rajatakse biolagunevate jäätmete kompostimisväljak, on kohapealsele käitlemisele alternatiiviks biolagunevatele köögijäätmetele eraldi kogumissüsteemi rajamine ning kogutud jäätmete tsentraliseeritud käitlemine. 5.2.5. Tööstusjäätmed Pala vallas tekib lähtudes piirkonna majandusstruktuurist vähe spetsiifilisi tööstusjäätmeid, olulisemateks tööstusjäätmeteks on toiduainetööstuse jäätmed, puidu vääristamisel tekkivad jäätmed, metallijäätmed ning taimsete ja loomsete kudede jäätmed, mis tekivad eelkõige põllumajanduses. Igasugune tööstuslik tootmine toob kaasa jäätmetekke, enamasti ei ole võimalik jäätmeteket vältida, võimalik on jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamine. Paljudel juhtudel on jäätmete koguste vähendamine või taaskasutamise suurendamine võimalik lihtsate töökorralduslike võtetega. Olemasolevate tootmisettevõtete puhul on esmaeesmärgiks korraldada olemasolevate jäätmete tekke analüüs, mis annab suuniseid jäätmekoguste vähendamiseks ning taaskasutuse suurendamiseks. Tööstusettevõtetes, kuid ka teistes ettevõtetes tekkivate jäätmete taaskasutusse suunamisel on oluline rakendada jäätmete liigiti kogumist ja kohtsortimist. Jäätmed tuleks sortida järgmistesse liikidesse: ohtlikud jäätmed, püsijäätmed, klaaspakend, paber ja kartong, plastid, metallid, puit, elektri- ja elektroonikaseadmed, biolagunevad jäätmed, sortimisest ülejäänud prügi. Enamasti on ettevõtluses tekkivate jäätmete kohapealse sorteerimise rakendamine lihtsalt korraldatav. Eesmärgiks tuleb seada kõikide eraldikogutud tööstusjäätmete taaskasutusse suunamine, kui see on majanduslikult ja tehniliselt võimalik. Teatavate jäätmeliikide puhul on see hõlpsalt korraldatav (metallijäätmed, puidujäätmed). Uute tootmisettevõtete puhul on eesmärgiks jäätmevaese tehnoloogia rakendamine, seda parimate võimalike tehnoloogiate rakendamise ning tootmise kavandamisel jäätmekäitlusega arvestamise kaudu. Parimate võimalike tehnikatega arvestamine käitiste kavandamisel võimaldab vähendada ka tekkivate jäätmete ohtlikkust ning suurendada nende taaskasutust. Jäätmevaese tootmise juurutamist ja arengut saab suunata ja kontrollida ettevõtete keskkonnajuhtimissüsteemide ning toodete elutsükli analüüsi kaudu. 5.2.6. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmed koosnevad mitmesugustest materjalidest – mineraalsed materjalid (pinnas, kivid, kipsil põhinevad materjalid, klaas), puit, metall, ohtlikud jäägid (näiteks värvi jäägid, naftasaadustega reostunud materjalid ja pinnas). Nimetatud jäätmete tekke kogused sõltuvad otseselt majanduslikust olukorrast, mida kiirem on majanduslik kasv, seda enam toimub uute ehitiste rajamine ning vanade lammutamine. Käesoleval ajal puudub täielik ülevaade piirkonnas tekkivate ja käideldavate ehitus- ja lammutusjäätmete koguste kohta. Peamine eesmärk on jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine. Eesmärgi täitmisel on peamine roll tööde teostajal, ehitus- ja lammutustöödel saab jäätmeteket vältida ja koguseid vähendada mõistliku töökorraldusega ja tööde parema organiseeritusega. Selleks tuleb: • Suurendada korduskasutatavate materjalide kasutamist; • Vähendada materjalide raiskamist tööde kõigil etappidel; • Vähendada ohtlike ainete kasutamist; • Eraldada ja koguda ehituse kõigis etappides tekkivad ohtlikud jäätmed; • Lammutusjäätmete hulgast eraldada võimalusel turuväärtust omavad materjalid; • Lammutusjäätmete hulgast eraldada materjalid, mis võivad jäätmete edasisel töötlemisel ja kasutamisel põhjustada kvaliteedi langust. Lähtudes tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete statistika puudumisest Palal, tuleb eraldi eesmärgina rõhutada vajadust saavutada kontroll tekkivate jäätmekoguste üle. Tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel on eesmärgiks nende kohapealne sorteerimine ja taaskasutamine. Ehitus- ja lammutusjäätmete sorteerimise eesmärgiks on tõhustada jäätmete taaskasutust ning vähendada nende ohtlikkust. Üldjoontes on eelistatav tekkivate jäätmete kohapealne sorteerimine, eraldades näiteks puit, metall (mustmetall ja värviline metall), mineraalsed jäätmed (võimalusel/vajadusel sorteerida ka need fraktsiooniti eraldi – kivid, pinnas, betoon jmt), ohtlikud jäätmed ning ehitusjäätmesegu. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutusteed on: • Sorteeritud jäätmete taaskasutamine otseses ringluses; • Telliste, puidu ja praakdetailide kasutamine väikeehitiste juures; • Jäätmete taaskasutamine prügila kattematerjalina ja ajutiste teede ehitamisel; • Sorditud ja ohtlikke aineid mittesisaldavate puidujäätmete põletamine; • Kasutamine täitematerjalina ehitistel/rajatistel. Asbesti sisaldavad jäätmed ei ole taaskasutatavad. Torma prügilas ei ole võimalust asbesti sisaldavate jäätmete ladestamiseks, need tuleb vastavaid ohutusnõudeid järgides eraldada muudest jäätmetest ning suunata ladestamiseks väljapoole piirkonda (näiteks Aardlapalu prügilasse). 5.2.7. Transpordiga seotud jäätmed Transpordijäätmed tekivad nii kodumajapidamistes kui ettevõtluses (sh autolammutused ja -hooldused). Vanarehvide käitlemise lahendused tuleb leida riiklikul tasemel, luues selleks vastavad majanduslikud ning tehnilised tingimused. Kuna vanarehvid kuuluvad probleemtoodete hulka, on nende kogumine ning käitlemine tootjate ülesanne. Vastava tootjaid ühendava organisatsiooni loomisel tuleb organisatsiooniga koostöös näha ette rehvide käitlejale üleandmiskohad (rehvitöökodade ja jäätmejaama baasil). Vastava süsteemi rakendumiseni jääb Pala vallas vanarehvide käitlusskeemiks nende ajutine ladustamine tekkekohas või üleandmine vastavat teenust pakkuvale ettevõttele (näiteks Torma prügilas). Mootorsõidukid ja nende osad on samuti probleemtooted, probleemtoodete tootjad on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisse veetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise. Vastava tootjavastutuse organisatsiooni toimima hakkamisel tuleb organisatsiooni ning teiste omavalitsustega läbirääkimiste tulemusel panna paika piirkonda laiemalt hõlmav vanasõidukite tootjale tagastamiskohtade võrgustik. 5.2.8. Ohtlikud jäätmed Peamiseks ohtlike jäätmete tekke vältimise ja koguste vähendamise abinõuks on tootmises ohtlike ainete mittekasutamine ja/või nende kasutamise vähendamine. Kõikide ohtlike ainete puhul ei ole see aga võimalik, teatavatel juhtudel võib väheohtlike materjalide kasutamisel langeda ka toodangu kvaliteediomadused. Jäätmete ohtlikkuse vähendamisel ning jäätmekäitlusest tuleneva keskkonnaohu minimeerimisel on esmatähtis koguda ohtlikud jäätmed tavajäätmetest eraldi ning need kahjutustada vastavaid nõudeid järgides. Ettevõtluses ning kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumis- ning üleandmissüsteem on erinev. Vastavalt jäätmeseadusele on kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja üleandmise süsteemi korraldajaks kohalik omavalitsus. Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamisel on eesmärkideks: • Teha elanikkonna hulgas selgitustööd tagamaks ohtlike jäätmete sorteerimise kohapeal; • Viia läbi kord aastas elanikkonnale suunatud ohtlike jäätmete kogumisringe; • Suunata tootjate rajatava patareide ja akude kogumiskohtade võrgustiku toimimist; • Pikemas perspektiivis rajada Palale statsionaarne ohtlike jäätmete kogumiskoht (tankla või sobiva tootmisobjekti baasil). Ettevõtluses tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekitajal anda käitlemiseks üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele, jäätmetekitaja peab tasuma üleantud jäätmete käitluskulud. Ettevõtluses tekkivate ohtlikke jäätmete käitluse seisukohalt on eesmärkideks: • Saavutada kontroll kõikide ohtlike jäätmeid tekitavate ettevõtete üle (kaasa arvatud väikeettevõtlus); • Tagada ohtlike jäätmete kogumisel tervise- ja keskkonnakaitseliste nõuete täitmine; • Vajadusel rajada ettevõtetesisesed ohtlike jäätmete kogumispunktid; • Lõpetada ohtlike jäätmete käitlemine selleks mitte õigust omavate isikute poolt; • Jääkreostuskollete ohtlikkuse väljaselgitamine ja vajadusel saneerimine. 5.2.9. Muud jäätmed Muude jäätmete all on käesolevas töös käsitletud elektri- ja elektroonikajäätmeid ja kogukaid jäätmeid. Eraldikäsitluse tingib nende võimalik keskkonnaohtlikkus ja käitlemise komplitseeritus. Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad on tulenevalt jäätmeseadusest probleemtooted, mille tootja on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise. Pala valla jäätmekava kontekstis on eesmärgiks koostöös tootjaid esindava organisatsiooniga luua elanikkonnale elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete üleandmisvõimalus. Kuni tootjavastutuse rakendumiseni tuleb elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed koguda ohtlike jäätmete kogumisringidel. Aastaks 2007 tuleks koguda elanikkonnalt 4 kg elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas. Kogukate jäätmete käitlemise korraldamise puhul on samuti eesmärgiks jäätmete äraandmise võimaluse loomine. Kogukad jäätmed võib tulevikus toimetada Torma prügilasse, koguda spetsiaalsesse konteinerisse tekkekoha läheduses või vajadusel tellida äravedu. 5.3. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine Pala valla jäätmete käitluse lõppfaasina on reaalseks teeks taaskasutust mitte leidvate jäätmete ladestamine prügilas. Üleriigilisel ja maakondlikul tasandil on võetud suund uute keskkonda vähemõjutavate jäätmekeskuste rajamisele ja olemasolevate väikeprügilate sulgemisele. Pala valla puhul on taaskasutust mitteleidvate jäätmete kõrvalduskohaks Torma prügila. Lähtudes läheduse põhimõttest ning riiklikus jäätmekavas määratud prügilate teeninduspiirkondadest, ei tohi Pala vallast kogutavaid jäätmeid vedada kõrvaldamiseks teistesse prügilatesse (juhul kui nende ladestamine Torma prügilas on lubatud). Tagamaks vastuvõetavate jäätmete ladestamiskõlblikkus tuleb rakendada prügila tagamaal efektiivset jäätmete kohapealset sortimist. Antud tähenduses on sortimise all peetud silmas jäätmete kohtsorteerimise rakendamist, mille abil jäätmete tekkekohas eraldatakse jäätmesegust ohtlikud jäätmed ning taaskasutatavad jäätmed. 6. Eesmärkide realiseerimine 6.1. Jäätmekäitluse üldine skeem Pala vallas tekkivate jäätmete kogus on võrdlemisi väike, mistõttu ei ole otstarbekas rakendada tehnoloogiliselt keerukaid ning suuri investeeringuid ja jooksvaid kulutusi nõudvaid jäätmete kogumise, sorteerimise ja töötlemise tehnoloogiaid. Piirkonna jäätmekäitluse skeemi puhul on eeldatud: • Lähiaastatel suureneb tekkivate olmejäätmete kogus; • Suureneb taaskasutusse suunatavate jäätmete kogus; • Väheneb prügilasse ladustamisele suunatavate jäätmete kogus; • Torma prügilasse rajatakse jäätmejaam. Jäätmekäitluse põhiskeemiks on jäätmete sortimine ja taaskasutamine (materjaliringe, kompostimine, põletamine energia tootmiseks), kõrvaldatavate jäätmekoguste minimeerimine. Jäätmekäitluse skeem ja tegevused on järgmised: Jäätmete koguste ja koostise väljaselgitamine: • Koostada jäätmetekitajate register; • Välja selgitada pakendiettevõtted ja probleemtoodete tootjad; • Viia läbi käideldavate segaolmejäätmete koostise ja erikaalu uuring; • Nõuda vallas tegutsevatelt jäätmekäitlejatelt (pakendijäätmete koguja) aruandlust jäätmekoguste kohta omavalitsuse ja kogumiskohtade lõikes. Maksimaalne jäätmete sortimine kohapeal, edasist käitlust ja ladestamist nõudvate jäätmete koguste vähendamine: • Pala külla paigaldada paberi ja papijäätmete konteinerid, eelkõige tuleb paberi ja papi kogumiskonteinerid paigaldada korterelamute piirkonda; • Pala valla pakendiettevõtjate (kaasa arvatud pakendatud kaupade müüjad) baasil arendada välja pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik, võrgustiku rajamine ja selle tööshoidmine on pakendiettevõtjate ülesanne (kes võib selle delegeerida edasi); • Suurematesse ettevõtetesse (kaasa arvatud õppe- ja haldusasutused) paigaldada oma tegevusega kaasnevate taaskasutatavate jäätmete kogumiseks eraldi konteinerid; • Võimalusel kogumisaktsioonide ning kavandatava Torma jäätmejaama baasil tagada elektri- ja elektroonikajäätmete kogumine; • Tagada elanikkonnale võimalus suuremõõtmeliste jäätmete üleandmiseks nii statsionaarse kogumiskoha (Torma rajatav jäätmejaam) kui vastavate aktsioonide näol. Torma jäätmejaama kasutamisel on vajalik omavalitsuste vaheline koostöö ning jäätmete päritolu fikseerimine. Biolagunevad jäätmed ja nende käitlemine: • Biojäätmete eraldamine, kompostimine ja komposti kasutamine tekkekohas: ° Köögijäätmete kompostimine koos muude biolagunevate jäätmetega (aia- ja haljasjäätmed) kohapeal, tagada oskusteabe ja info olemasolu ning kättesaadavus sihtgrupile; ° Lokaalne kompostimine – tiheasustusaladel kortermajadel ühine lokaalse haaratusega kompostimisvõimalus, jäätmetekitajad ise kompostivad. Pilootprojektina rajada kortermajade grupi tarbeks köögijäätmete kompostimisvõimalus (komposter); • Biojäätmete eraldi kogumine ja nende kompostimine kesksetes käitluskohtades; ° Alternatiivina kohapealsele biolagunevate jäätmete kompostimisele on eelkõige tiheasustuses korraldada biolagunevate jäätmete eraldikogumine ning suunamine kompostimiseks Torma prügilasse rajatavasse jäätmejaama. • Rajada Pala kalmistul ja kooli pargis tekkivate haljastusjäätmete kohapealseks töötlemiseks kompostimiskohad. Ehitus- ja lammutusjäätmed: • Kohtsorteerimise ulatuslik rakendamine; • Ehitus- ja lammutusjäätmete kohapealne sortimine ja osaline töötlemine, materjali taasväärtustamine; • Jäätmekäitluse nõuete sidumine ehitusdokumentatsiooniga. Ehitusjäätmete tekke vähendamise ja taaskasutusse suunamise edukus sõltub suuresti tööde organiseerimisest – ehitusprahi ja purunenud materjalide koguse vähendamine, materjalide ladustamise tingimused, jäätmete kohtsorteerimine, ohtlike jäätmete eraldamine jne. Lammutusjäätmete taaskasutuse eelduseks on samuti tööde hea organiseerimine, pidades silmas saadud materjalide taaskasutamise võimalusi. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise suunamisel on oluline roll ka kohalikul omavalitsusel, kohalik omavalitsus saab antud jäätmete käitlust suunata näiteks ehitus-lammutustööde projekteerimistingimustes vastavate nõuete esitamisega ning suuremates projektides ehitus- ja lammutusjäätmete käitluse kajastamise nõudmisega. Ohtlike jäätmete kogumine ja transport: • Ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed käideldakse lepingute alusel ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavate ettevõtete poolt; • Korraldada elanikkonna poolt tekitavate ohtlike jäätmete kogumiseks vähemalt kord aastas ohtlike jäätmete kogumisring, haarata kogumisringiga kõik valla suuremad külad; • Täiendada elanikkonnale suunatud ohtlike jäätmete kogumissüsteemi tanklasse paigaldatava akude ja vanaõlide vastuvõtukoha ning rajatava Torma jäätmejaama paigaldatava ohtlike jäätmete konteineri baasil (Torma jäätmejaama kasutamine nõuab omavalitsustevahelist koostööd ning jäätmete tekkekoha fikseerimist); • Probleemtoodete müügikohtade kaudu rajada patareide ja akude kogumiskohtade võrgustik. Jäätmete kogumine ja transport: • Perspektiivis rakendada valla suuremaid külasid hõlmav korraldatud olmejäätmevedu, moodustada suurematel tiheasustusaladel põhinev üks jäätmeveopiirkond, mis võimalusel oleks osaks regionaalse haaratusega (Jõgevamaa idaosa) jäätmeveopiirkonnast; • Haarata kõik jäätmeveopiirkonnas olevad jäätmetekitajad korraldatud olmejäätmeveo süsteemi, jäätmeveopiirkonnas olevaid jäätmetekitajaid lubada jäätmeveoga mitte ühineda äärmisel juhul; • Koostada jäätmetekitajate nimekiri, mille alusel hakkab toimuma korraldatud olmejäätmevedu; • Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata piirkondades või juhul, kui korraldatud jäätmevedu ei rakendata, sõlmivad jäätmetekitajad taaskasutust mitteleidvate jäätmete äraveoks lepingud vabalt valitava vastavat õigust omava jäätmekäitlejaga või veavad need omavahenditega prügilasse; • Kuni pakendikogumissüsteemi toimimahakkamiseni säilitada olemasolevad pakendikonteinerid; • Pala külas paigaldada paberi- ja papijäätmete kogumiskonteinerid, võimalusel ühildada pakendijäätmete kogumissüsteem paberi- ja papijäätmete kogumisvõrgustikuga (kujuneksid jäätmekogumispunktid); • Elanikud ja ettevõtted peavad muretsema endale jäätmekonteinerid (võib ka mitme ettevõtte või kodumajapidamise kohta olla ühine); • Teha teavitustööd ja arendada jäätmete kohtsorteerimist. Jäätmete kõrvaldamine: • Lähtudes läheduse printsiibist, kõikide ladestatavate jäätmete suunamine Torma prügilasse. 6.2. Korraldatud jäätmeveo korraldamine Kuna Pala valla elanike arv on väiksem kui 1500 elanikku, ei laiene Pala vallale kohustus korraldada jäätmeseaduse mõistes korraldatud olmejäätmevedu. Jäätmeseaduse kohaselt on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Jäätmevaldajad loetakse liitunud korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanikku. Jäätmevaldajate mitteliitumist korraldatud jäätmeveoga tuleb lubada üksnes erandkorral. Vastavalt uuringule «Jõgevamaa jäätmekäitluse korrastamine. Teostatavuse uuring» (Hendrikson&Ko, 2002) on korraldatud olmejäätmeveo rakendamine põhimõttel «konteiner jäätmekäitleja ukse ees« (jäätmevaldaja sõlmib lepingu jäätmete veoks omavalitsuse määratud veoettevõtjaga) Jõgeva maakonnas rakendatav tiheasustusaladena määratud asulates, milleks on maakonnaplaneeringuga määratletud Assikvere, Kodavere, Lümati, Nõva, Pala, Ranna, Sassukvere-Kadrina ja Sõõru. Pala vallas rajatakse sarnaselt kehtiva jäätmekäitluskorraga üks jäätmeveopiirkond, mis hõlmab valla suuremaid tiheasustusega külasid – Pala, Nõva ja Lümati. Antud külades tekib arvutuslikult ca 35% kogu vallas tekkivatest olmejäätmetest. Perspektiivis võib korraldatud olmejäätmevedu laieneda ka teistele tiheasustusega küladele või kogu valla territooriumile. Peamistes tiheasustusega külades korraldatud jäätmeveo toimimisel saadud kogemuste põhjal otsustatakse korraldatud jäätmeveo edasise arendamise vajadus ja võimalus. Jäätmeseaduses on antud veopiirkonna maksimaalseks orienteeruvaks elanike arvuks 10 000 inimest. Põhimõtteliselt võivad mitu omavalitsust moodustada ka ühise veopiirkonna. Ühise veopiirkonna rajamisel on eeliseks suuremad kogutavad jäätmekogused, mis võimaldavad ühtlustada piirkonna erinevate osade jäätmeveo kulutusi. Seega võib kaaluda kogu Jõgevamaa idaosa hõlmava ühise veopiirkonna moodustamist, kuhu kuuluksid Pala, Torma, Saare, Kasepää vald ning Mustvee linn. Ühise piirkonna loomist soodustavad omavalitsustevahelised seosed ning logistiline situatsioon. Ühise kogumispiirkonna loomisel on oluline omavalitsuste vaheline koostöö, kõikide omavalitsuste nõusolek ning Saare ja Kasepää vallavalitsuse korraldatud jäätmeveo sisseseadmise soov (antud valdades elab vähem kui 1500 elanikku, seega ei ole korraldatud veo rakendamine kohustuslik). Esialgu korraldatakse korraldatud jäätmeveoga üksnes segaolmejäätmete kogumine ning käitlusse suunamine. Tulevikus on võimalik rakendada korraldatud jäätmevedu ka teistele jäätmeliikidele (näiteks paberi- ja papijäätmed, ehitusjäätmed). Teiste jäätmeliikide haaramine korraldatud jäätmeveoga eeldab vastavate kogumis- ja käitlussüsteemide eelnevat ellurakendumist. Korraldatud olmejäätmeveo ellurakendamisel võib üheks kitsaskohaks olla elanikkonna poolt kasutatavate konteinerite tüübiline erinevus (paljudes kohtades kasutatakse nõukogudeaegseid metallkonteinereid, mille tühjendamine on kaasaegse tehnikaga raskendatud). Lähtudes eritüübiliste konteinerite kasutamisest ning teenusepakkujate erinevatest tehnilistest võimalustest, tuleb korraldatud jäätmeveo puhul konteineripark unifitseerida või jõuda muule kokkuleppele. 1. Konteineripargi unifitseerimine on hõlbus olukorras, kus kasutajad on võtnud konteinerid rendile. Antud juhul vahetab konteineri omanik rentniku vana konteineri uue sobiva konteineriga. 2. Olukorras, kus jäätmetekitaja on konteineri omanik, tuleb saavutada omavalitsuse, konteineri omaniku ning jäätmeveo teenuse pakkuja vahel kokkulepe. • Üheks teeks on määrata omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjaga täpselt, milliseid konteinereid tohib kasutada ning sedasi sundida konteineriomanikke neid välja vahetama. Konteinerite väljavahetamine võib toimuda ka jäätmeveo firma kaudu. Antud juhul asendab jäätmeveo firma vanad metallist konteinerid kaasaegsete plastmassist konteineritega. Osa uutesse konteineritesse investeeritud rahast saab firma tagasi, kui viib vanad konteinerid metalli kokkuostu. • Teiseks teeks on seada korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumentidesse sisse ka kõikide kasutusel olevate konteineritüüpide teenindamise nõude (mis võib tõsta pakutava teenuse maksumust). Alternatiiviks konteinerite kasutamisele on kasutada prügikottide süsteemi, seda eelkõige hajaasustuses. Prügikottide süsteemi rakendamine leevendaks eritüübiliste konteinerite tühjendamisel tekkivaid probleeme. Korraldatud jäätmeveo puhul on jäätmete veo sagedus erinev, sõltuvalt asustustüübist. Tiheasustusala eramupiirkondades peab jäätmevedu toimuma minimaalselt kord kuus (võimalik üksnes juhul kui jäätmekonteineritesse ei panda biolagunevaid jäätmeid). Juhul kui konteineritesse pannakse ka biolagunevaid jäätmeid, tuleb jäätmete roiskumise vältimiseks veosagedust suurendada. Konteineri veosageduse määrab selle täituvus ajaühikus. Sellisel juhul on tähtis konteinerite mahu optimeerimine, et minimiseerida lõpuni täitmata konteinerite vedu. Selleks on mõistlik kas vähendada konteineri mahtu või suurendada konteineri kasutajate ringi. Lähtudes eeldatavatest väikestest jäätmekogustest, on eeldatavasti otstarbekas kasutada kindla graafiku alusel toimuvat veosüsteemi, tellimisel toimuv jäätmevedu võib osutuda üleliia kalliks. Juhul kui korraldatud olmejäätmevedu laiendada ka hajaasustuspiirkonnale, võib korraldatud jäätmeveo sagedus olla minimaalselt kord kvartalis (võimalik üksnes juhul, kui jäätmekonteineritesse ei panda biolagunevaid jäätmeid). Kui Pala vald otsustab korraldada korraldatud olmejäätmeveo või liituda piirkonna omavalitsuste poolt ühiselt moodustatava korraldatud olmejäätmeveo piirkonnaga, peab Pala Vallavalitsus korraldama (ühise veopiirkonna puhul osalema korraldamises) konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras konkursi korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks. Konkursi pakkumise kutse dokumentides määratakse vähemalt veopiirkond, veetavad jäätmeliigid, eeldatavad jäätmekogused, jäätmekäitluskohad, eri- või ainuõiguse kestus, veotingimused (nagu sagedus, aeg, tehnilised tingimused), jäätmeveo teenustasu piirmäär. Konkursil edukaks tunnistatud ettevõttel on määratud veopiirkonnas määratud jäätmeliikide osas eri- või ainuõigus kuni kolm aastat. Esimese vastava konkursi korraldamisel on soovitatav määrata võrdlemisi lühike eri- või ainuõiguse kestus. Lühema kestvuse korral saab esialgsest ebamäärasusest tulenevaid riske paremini maandada, lühem kestus võib aga teisalt suurendada majanduslikku kulukust. 6.3. Jäätmekäitluskohtade võrgustik Pala valla jäätmekäitluskohtade võrgustiku moodustavad esialgu ettevõtete ja majapidamiste jäätmete konteinerid ning olemasolevad pakendijäätmete kogumiskohad. Tinglikult võib jäätmekäitluskohtadeks pidada ka ohtlike jäätmete kogumisringi peatuseid. Tulevikus täiendavad jäätmekäitluskohtade võrgustikku pakendiettevõtjail baseeruvad pakendikogumiskohad ning vanapaberikonteinerid. Pala valla jäätmekäitlusega otseselt seonduvateks jäätmekäitluskohtadeks on ka Torma vallas asuv prügila ning selle lähedusse kavandatav jäätmejaam. Töödeldud segaolmejäätmete ladestamine peab toimuma Torma prügilas. Eelduste kohaselt on eelnevalt sorteeritud jäätmete vastuvõtmine odavam, mistõttu tuleb jäätmete kohapealset sorteerimist rakendada juba praegu. Segajäätmetest moodustavad suure rühma biolagunevad jäätmed, mille eraldamine muust jäätmemassist annab märgatava majandusliku efekti ja vähendab ladestatavate jäätmete kogust. 6.3.1. Jäätmejaam Maakondlikul tasandil paika pandud jäätmekäitlusskeem baseerub suuresti jäätmejaamadel. Jäätmejaamade ülesanne on täiendada jäätmekäitlusvõrgustikku, seda peamiselt taaskasutatavate jäätmete tsentraliseeritud kogumiskohana. Lähtudes Pala valla väikesest elanike arvust ning tekitavate jäätmete kogustest, ei ole otstarbekas rajada Pala valda jäätmejaama. Pala valla jäätmetekitajaid hakkas teenindama Torma prügilasse kavandatav jäätmejaam. Lähtudes eeldatavast Torma jäätmejaama kavandist on kavandataval jäätmejaamal Pala valla jäätmekäitlusskeemi silmas pidades järgmised olulised funktsioonid: orgaaniliste jäätmete kompostimine, tootjavastutusega toodete (eelkõige elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed, vanarehvid) ning suuremõõtmeliste jäätmete tsentraliseeritud kogumiskoht, muude taaskasutatavate jäätmete (v.a pakendijäätmed) kogumiskoht, ohtlike jäätmete statsionaarne kogumiskoht, pikemas perspektiivis ka ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine. Kuna teatavate jäätmeliikide – eelkõige ohtlikud jäätmed, suuremõõtmelised jäätmed – puhul on levinud praktikaks, et omavalitsus tasub elanikkonna tekitatud jäätmete käitlemise kulud, on tarvilik jäätmejaamas sisse seada jäätmeid toova isiku registreerimine jäätmete tekke omavalitsuse järgi. 6.3.2. Pakendi- ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik Pakendi- ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik tuleb Pala vallas välja arendada pakendatud kaupade müügikohtade baasil. Vastavalt Pakendiseadusele peavad pakendiettevõtjad, kaasa arvatud pakendatud kauba müüjad, tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi- ja pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas müügikohas. Sealjuures võib pakendiettevõtja anda selle kohustuse üle vastavalt tunnustatud taaskasutusorganisatsioonile (välja arvatud tagatisrahaga pakendite vastuvõtu puhul, tagatisrahaga koormatud pakendid ja vastavad jäätmed peab vastu võtma kauba müüja). Võib eeldada, et pakendiettevõtted valdavalt liituvad taaskasutusorganisatsiooniga ning konkreetsed pakendi kogumise lahendused pannakse paika organisatsiooni ja omavalitsuse vaheliste kokkulepetega. Kuna käesoleval ajal taaskasutusorganisatsioonid veel sisuliselt ei tegutse, ei ole antud töös võimalik kogumissüsteemi päris täpselt paika panna. Valla suuremates külades tegutseb rohkem kui üks müügikoht. Kuna pakendi üleandmisvõimalus ei pea olema igas pakendatud kaupu müüvas müügikohas, võib pidada otstarbekaks poolte kokkuleppel kujundada igasse asulasse üks pakendikogumiskoht (seda juhul, kui müügikohad asuvad tarbija seisukohalt üksteisele piisavalt lähedal, et pakendijäätmete viimine teise müügikohta ei tekitaks liigset vaeva). Kui müügikohtade omanikud ei soovi ühiseid pakendijäätmete üleandmiskohti, tuleb tagada pakendi ja pakendijäätmete üleandmisvõimalus kõikides müügikohtades. Juhul kui asulas on üks müügikoht, siis peab seal olema tagatud pakendi tagasivõtmine. 6.3.3. Paberi- ja papijäätmete kogumiskonteinerid Käesoleval ajal ei toimu Pala vallas vanapaberi eraldi kogumist. Võetud eesmärkide – ladestatavate biolagunevate jäätmete koguste vähendamine ja jäätmete taaskasutuse suurendamine – täitmiseks on tarvis rakendada ka vanapaberi eraldikogumist. Lähtudes eri külade elamufondist võib vanapaberi eraldikogumise rakendamist pidada põhjendatuks eelkõige Pala külas. Eelduse aluseks on asjaolu, et Palal elab peamine osa elanikkonnast korterelamutes, kus paberi kohapealne taaskasutamine või kõrvaldamine on komplitseeritud. Konteinerite suuruse valikul tuleb arvestada teenindatava piirkonna elanike arvuga. Lähtudes Pala küla eeldatavast jäätmekogusest ning vanapaberi osakaalust segaolmejäätmetes, võib tekkivaks vanapaberi (v.a paber- ja papp-pakend) koguseks arvestada kuni 13 t/a ning planeeritavaks kogutavaks koguseks kuni 7 t/a (ca 0,6 t kuus). Sellisel juhul tuleks arvestada vanapaberi kogumiskonteineri mahuga ca 2 m3/kuus. Vanapaberikonteinerid tuleks paigaldada korterelamute lähedusse, võimalusel tuleks vanapaberikonteinerid ühildada pakendijäätmete kogumiskohaga (kujuneb jäätmekogumispunkt). Vanapaberi kogumiskonteinerite valikul tuleb eelistada piluga konteinereid, vältimaks kogutud vanapaberi risustamist teiste jäätmetega. 7. Jäätmehoolduse juhtimissüsteemi kirjeldus 7.1. Jäätmehoolduse korraldamine Jäätmehoolduse ja jäätmekäitluse korraldamise põhimõtted tulenevad nii riiklikest, maakondlikest kui kohalikest eesmärkidest (arengukavast). Üldised põhimõtted on fikseeritud jäätmeseaduses ja teistes õigusaktides ning jäätmekäitluse arengudokumentides. Tuleviku jäätmekäitlust silmas pidades peaks korraldus tagama ka järgmiste eesmärkide täitmise: • Jäätmekäitlus peab muutuma isetasuvaks majandusharuks; • Printsiipide saastaja maksab ja tootja vastutab ulatuslikum rakendamine; • Omavalitsuste ja jäätmekäitlusega tegelevate, valdavalt eraõiguslike äriühingute huvide optimaalne ühildamine; • Kõigile jäätmetekitajatele jäätmekäitlusteenuse tagamine jne. Tabel 7. Jäätmehoolduse (-käitluse) tasandid ja nende ülesanded Tasand Ülesanded ja eesmärgid Riigi tasand – Keskkonnaministeerium • Jäätmehoolduse reguleerimine õigusaktide kaudu; • Jäätmehoolduse arendamine riiklike toetusprogrammide kaudu; • Jäätmetekke vähendamise ja jäätmekäitluse korrastamise koordineerimine riigi tasandil; • Üleriigiliste programmide ja süsteemide koordineerimine (ohtlike jäätmete käitlussüsteem, pakendijäätmete programm); • Maakondade jäätmekavade koostamise korraldamine, riigi ja maakonna jäätmekava täitmise kontroll. Maakonna tasand – maavalitsus ja keskkonnateenistus • Riikliku jäätmepoliitika elluviimine maakonna tasandil; • Kohalike omavalitsuste jäätmemajanduse alane nõustamine; • Jäätmeload ja jäätmealane aruandlus jne Omavalitsuse tasand (jäätmekeskuse tasand) • Jäätmehoolduse arendamine; • Korraldatud jäätmeveo sisseseadmine, sellega hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamine; • Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise korraldamine; • Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise koordineerimine; • Jäätmete sortimise, sh liigiti kogumise korraldamine; • Järelevalve jäätmekäitluse üle; • Omavalitsuse jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja koostamine; • Haldusterritooriumil elavate inimeste heaolu tagamine; • Elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine; • Säästva looduskasutuse ja puhta keskkonna tagamine. Jäätmetekitaja tasand • Jäätmekäitlusnõuete ja -normide järgimine; • Korraldatud jäätmeveoga ühinemine; • Nõudmisel ettevõtte jäätmekava koostamine, jäätmearvestuse pidamine; • Loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parima võimaliku tehnika rakendamine; • Keskkonnateadlikkuse tõstmise projektidega kaasaminek. Jäätmekäitleja tasand • Anda professionaalsel tasemel teenust vastavalt kehtestatud lepingule ja õigusaktidele, samuti vastavalt jäätmeloas või ohtlike jäätmete litsentsis kehtestatud nõuetele; • Jäätmekäitlusnõuete ja -normide järgimine, parima võimaliku tehnika rakendamine jäätmehoolduses; • Tootja peab tagama tema poolt valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise (probleemtoodete tootja); • Pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmine ja nende taaskasutamine (pakendiettevõtted); • Keskkonnateadlikkuse tõstmine; • Põhieesmärgiks on kasumi teenimine. Tulenevalt muutunud seadusandlusest (jäätmeseadus ja pakendiseadus) tuleb muuta kehtivat jäätmehoolduseeskirja. Eelkõige tuleb eeskirja täiendada korraldatud jäätmevedu reguleerivate sätetega ning probleemtoodetest tekkivate jäätmete ja pakendijäätmete käitlemise nõuetega. 7.2. Elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse tõstmine Kaasaegne jäätmekäitluse arendamine ei ole üksnes tehniline, vaid ka sotsiaalne probleem. Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanike kaasamist ja vastavat selgitustööd. Jäätmete tekke vähendamine, jäätmete sorteerimine ja käitlemine tekkekohas sõltub suurel määral elanike valmisolekust jäätmekäitlust edendada. Valmisolek on omakorda seotud motiiviga – vähendada jäätmekäitluse maksumust, parandada elukeskkonda tervikuna jne. Antava teabe järgi on jagunemine järgmine: • Üldine teave – jäätmekäitluse üldised põhimõtted, eri jäätmeliikide iseloomustus, näiteks koduses majapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kohta; • Konkreetne teave – teavitamine ja informatsioon käitlusskeemide, eraldi kogutud jäätmete vastuvõtu asukohtade ning lahtioleku aegade kohta, jäätmeveo maksumuse kohta jne; • Jäätmekäitluse tehnoloogia – info jäätmete kohtsortimise ja koduses majapidamises võimalike tehnoloogiate rakendamise kohta (näiteks milliseid jäätmeid kompostida, kompostimistehnoloogia, komposti kasutamine, milliseid jäätmeid võib põletada jne). Pideva selgitustöö ja teavitamise aluseks on eesmärgistatud info edastamine, info edastamise viisideks on kohalikud ajalehed, kuulutused, viidad, bukletid. Üheks võimaluseks on kasutada internetti. Kuna interneti kasutamine siiski on piiratud, siis on informatsiooni vajalik dubleerida paberkandjal. Selgitustöö kavandamisel on oluline ka arvestada sihtgrupist tulenevate asjaoludega. Soovitatav oleks viia läbi eri kampaaniaid eri sihtgruppidele arvestades näiteks vanust (täiskasvanud, noored), asustust/elukohta (eramajad, korterelamud). Selgitustöö läbiviimisel tuleb arvestada, et sihtgruppi ei koormataks antava infoga üle, laialt jagatav info peaks olema lihtsalt mõistetav, samas peab olema viide spetsiifilise teabe kättesaadavuse kohta. Selgitustöö mõningad põhimõtted, probleemid ja lahendused on järgmised: • Jäätmekäitluse alane selgitustöö ja teavitamine peab olema üldise säästliku eluviisi propageerimise kontekstis ja haakuma teiste valdkondadega; • Jäätmekäitlussüsteemi rakendamine ei ole ühekordne kampaania, vaid vajab pidevat selgitustööd; • Oluline on teavitamise ja selgitustöö õige ajastamine; selgitustöö, teabe ja abinõude rakendamise vahel ei tohiks olla suurt ajalist vahet; kui midagi selgitatakse, siis abinõude kompleks peab sellele järgnema; • On oluline praktilise kogemuse omandamine, seda eriti jäätmete sortimise, biolagunevate jäätmete kompostimise ja komposti kasutamise osas. Võimalikud jäätmekäitluse alased elanikkonna kaasamise projektid oleksid järgmised: • Keskkonnasõbraliku ettevõtte valimine (keskkonnanõuete täitmisel ja keskkonna säästmisel edukate ettevõtete tunnustamise konkurss); • Infovoldiku koostamine piirkonna jäätmekäitlusnõuete tutvustamiseks; • Infovoldiku koostamine piirkonnas asuvate eraldi kogutud jäätmete (sh ohtlikud jäätmed, pakendijäätmed, vanapaber, suuremõõtmelised jäätmed jmt) üleandmisvõimaluste tutvustamiseks; • Infovoldiku koostamine biolagunevate jäätmete kohapealse taaskasutamise propageerimiseks (esialgu oleks sihtrühmaks eramajade elanikud, hiljem eraldi materjalid korrusmajade tarbeks); • Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõudeid ja nende üleandmisvõimalusi tutvustava infovoldiku koostamine. • Õpilastele suunatud üritused – eri konkursid ja võistlused, ühisüritused. 7.3. Järelevalve Järelvalvet jäätmekäitluse üle teostavad järgmised institutsioonid: • Keskkonnainspektsioon; • Omavalitsus. Lisaks nimetatutele on järelevalveasutuseks Veterinaar- ja Toiduameti Jõgevamaa Veterinaarkeskus, mis teostab järelevalvet loomsete jäätmete käitluse üle. Käesoleval ajal ei toimu jäätmekäitlusalane järelevalvet vajalikul määral. Tarvis on suurendada eri järelevalveinstantside ja Jõgevamaa Keskkonnateenistuse vahelist koostööd. 7.4. Koostöö omavalitsuste vahel Käesoleval ajal ning ka tulevikus väljub jäätmehooldus omavalitsuste piiridest. Käesoleva jäätmekavaga nähakse ette Pala valla ning Torma, Kasepää ja Saare valla teatud jäätmekäitluse valdkondades tihedat koostööd. Koostöö vajadus tuleneb eelkõige omavalitsustevahelistest sidemetest kui ka logistilisest situatsioonist. Koostöö võib käia Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu kaudu ning laieneda ka teistele läheduses asuvatele omavalitsustele. Peamisteks ühistegevusteks võib pidada: • Korraldatud jäätmeveo korraldamine; • Probleemtoodete kogumissüsteemi kujundamine (koostöös probleemtoodete tootjate esindajatega); • Ohtlike jäätmete kogumisringi korraldamine; • Rahataotluste koostamine jäätmekäitlustoimingute kaasfinantseerimise saamiseks (näiteks ohtlike jäätmete kogumisringi läbiviimiseks, vanapaberikonteinerite hankimiseks, Torma prügilaga seonduvad küsimused jmt); • Jäätmeteket ning jäätmekoostist käsitlevate uuringute läbiviimine; • Teavitamine ja elanikkonna kaasamine. Lisa 1 Jäätmekava rakendamine ja eeldatavad kulutused Valdkond Tegevuse/projekti nimetus Tulemused Teostamise aeg Hinnanguline maksumus Viited, märkused 1. Jäätmete koguste ja koostise väljaselgitamine 1.1. Käideldavate segajäätmete koostise ja erikaalu uuring Perioodiline ülevaade käideldavatest jäätmetest 2005 Sõltub metoodikast, peaks sisalduma teenustasus Uuringu võiks teha koostöös naaberomavalitsustega iga viie aasta järel 1.2. Elanikkonna tarbimisharju- muste ning jäätmetekke uuring Perioodiline ülevaade jäätmetekkest 2005–2006 Eeldus 10 000 krooni, kuid sõltub metoodikast, rahastaks KIK Uuringu võiks teha koostöös naaberomavalitsustega iga viie aasta järel 1.3. Nõuda jäätmekava koostamist ettevõtetelt Ülevaade ettevõtte jäätmetekkest ja käitlusest 2006 Kulud kannab vastav ettevõte Jäätmeseadus § 44 lõige 4 1.4. Määratleda pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid Ettevõtete suunamine 2004–2005 Täiendav rahastamine pole vajalik Pakendiseadus § 15 (1) 1.5. Jäätmetekitajate registri loomine Jäätmetekitajate registreerimine 2004 Ei vaja täiendavat rahastamist Jäätmeseadus § 69 2. Jäätmete sortimine kohapeal 2.1. Vanapaberi konteinerite paigaldamine Palale Segaolmejäätmete koguse vähendamine, vanapaberi taaskasutamise tingimuste loomine 2005 Kuni 10 000 krooni Võimalik KIK-i toetus Esialgu üks konteiner, sõltuvalt tulemustest võrgustikku laiendada 2.2. Pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustiku väljaarendamine Segaolmejäätmete koguse vähendamine, pakendi taaskasutamise tingimuste loomine 2004–2005 Pakendiettevõtte rahastamine Pakendiettevõtete kohustus vastavalt pakendiseadusele 2.3. Taaskasuta- tavate jäätmete lahuskogumine ettevõtetes Taaskasutatavate jäätmete koguse suurenemine Pidevalt Kulud kannab ettevõte Korraldamine koostöös keskkonnateenistusega 2.4. Elektri- ja elektroonika- jäätmete lahuskogumise võimaluste loomine Elektri- ja elektroonikajäätmete võrgustiku arendamine 2004–2005 Probleemtoodete tootja rahastamine Koostöös probleemtoodete tootjaga 2.5. Suuremõõtmeliste jäätmete kogumine Segaolmejäätmete koguse vähendamine Iga aasta 10 000–20 000 krooni Võimalik KIK-i toetus Sõltub kogutavate jäätmete kogusest 3. Ohtlike jäätmete kogumine ja transport 3.1. Ohtlike jäätmete kogumisvõrgustiku täiendamine Rajada statsionaarne ohtlike jäätmete kogumiskoht 2006 Kuni 15 000 kr. Võimalik KIK-i toetus Lisandub OJ lõppkäitluse tasu 3.2. Ohtlike jäätmete kogumisringide läbiviimine Kord aastas ohtlike jäätmete kogumisring Iga aasta Kuni 20 000 krooni aastas Võimalik KIK-i toetus Sõltub kogutavate jäätmete kogusest ning käitlemise maksumusest, koostöös naaberoma- valitsustega 3.3. Patareide ja akude lahuskogumine Jäätmete ohtlikkuse vähendamine 2004–2005 Probleemtoodete tootja rahastamine Koostöös probleemtoodete tootjaga 3.4. OJ nõuetekohane kogumine ja üleandmine ettevõtetes Ettevõttesisesed OJ kogumispunktid, jäätmete ohtlikkuse vähendamine 2004–2005 Kulud kannab ettevõte Jäätmeseadus § 28 4. Ehitus- ja lammutusjäätmed 4.1. Jäätmekäitlus- nõuete sidumine ehitusdokumentatsiooniga Ülevaade ehitusjäätmete liikidest ja kogustest 2004 Ei nõua lisakulutusi Vastav täiendus jäätmekäitluseeskirjas 5. Biolagunevad jäätmed 5.1 Biojäätmete kompostimine tekkekohas Kompostrite kasutamine korterelamute juures 2006 10 000–20 000 kr Võimalik KIK-i toetus Pilootprojekt ühele korterelamule 5.2. Biojäätmete komposteerimise propageerimine eramajadele; juhendmaterjali levitamine Kompostimine muutub lihtsamaks, segaolmejäätmete koguse vähendamine 2005 5000–10 000 kr Võimalik KIK-i toetus Voldiku trükkimine 5.3. Haljastusjäätmete kompostimiskoha rajamine Haljastusjäätmete kohapealne kompostimine 2005–2006 Määratakse projektiga Rajatakse Pala kalmistu ja kooli haljastusjäätmete kompostimiskohad 5.4. Biojäätmete (ka haljastusjäätmete) lahuskogumine ja suunamine edasiseks käitlemiseks Torma jäätmejaama Segaolmejäätmete koguse vähendamine 2005– – Sõltub kompostimisväljaku rajamisest, alternatiiv kohapealsele käitlusele 6. Jäätmete kogumine ja transport 6.1. Korraldatud olmejäätmeveo rakendamine Korraldatud olmejäätmevedu 2005 Võimalik konsultatsioon Korraldatud jäätmeveo korraldamine pole kohustuslik, liitumine piirkonda haarava jäätmeveo piirkonnaga 7. Jäätmete kõrvaldamine 7.1. Jäätmete suunamine Torma prügilasse Jäätmeseaduse nõuete täitmine Pidevalt – – 8. Jäätme-hoolduse regulaarne kavandamine; koolitus, korraldus 8.1. Jäätmekava regulaarne ülevaatamine ja tegevuste kaasajastamine vastavalt täitmisele Ajakohastatud jäätmekavad 2007 Kokku 5000–10 000 krooni aastas – 8.2. Konkreetsete projektide väljatöötamine ja rahastamistaotluste koostamine Täiendava raha saamine jäätmehooldusesse Pidevalt – – 8.3. Selgitustöö ja ürituste korraldamine Eelduste loomine kavandatu täitmiseks Pidevalt Kuni 20 000 krooni aastas – 8.4. Kontrollida ettevõttes nõuetekohast OJ kogumist ja üleandmist Ettevõtte OJ käitlemise kontroll kord aastas Kord aastas Täiendav rahastamine pole vajalik Keskkonnajärelevalve seadus 8.5. Jäätmekäitlus- eeskirjade ülevaatamine Eeskirjade kaasajastamine 2004–2005 Vastavalt õigusaktide nõuetele Lisa 2 Pala valla jäätmekava eelnõu avalik arutelu Aeg: 08.11.2004, kell 15.00. Koht: Pala vallamaja. Osalejad: Nimi Organisatsioon Kontakt Märt Öövel OÜ Hendrikson& Ko 518 7507 Meeme Soieva Pala Vallavalitsus 505 4944 Eha Saar Pala Vallavalitsus 773 4609 Marika Pärn Pala Vallavalitsus 773 4609 Maire Kasvandik Pala Vallavalitsus 773 4669 Arutelu: Jäätmekava eelnõu avalikul väljapanekul ei esitatud kava eelnõu kohta küsimusi ega ettepanekuid, avalikul arutelul ei osalenud Pala valla elanikke ega teisi antud teemaga kaudsemalt seotud isikuid. Toimus arutelu eelkõige pakendijäätmete, biolagunevate jäätmete ning korraldatud olmejäätmeveo korraldamise teemadel. Arutelul ilmnesid järgmised eelnõu parandus- ja täiendusettepanekud: 1. Tuleb parandada mõned tekstis esinevad faktilised vead ning kirjavead. 2. Kodavere kalmistu ja kooli haljasaladel tekkinud haljastusjäätmete käitlemiseks rajada antud kohtadesse kompostimisplatsid. 3. Pala vallas ei ole korraldatud olmejäätmeveo korraldamine väikesest elanike arvust tingituna kohustuslik, seetõttu ei ole valla prioriteediks korraldatud veo sisseseadmine. Juhul kui naaberomavalitsused moodustavad omavalitsusi hõlmava ühise korraldatud jäätmeveopiirkonna, kaaluda korraldatud jäätmeveo korraldamist ka Pala vallas. Volikogu esimees Raivo VADI