Vabariigi Valitsus — Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine — RTL, 35, 506

(õ) 21.05.2009 10.30 Korraldus kehtestatakse «Kodakondsuse seaduse» (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 62, 376; 90, 518; 2003, 18, 101; 82, 550; RT III 2004, 1, 1; RT I 2004, 12, 80; 84, 570) § 20 lõike 1 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK V. B. (sünd 16.02.1973) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks «Kodakondsuse seaduse» §-de 6 ja 33 ning § 35 lõike 2 alusel võeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Harjumaa osakonna Mäekalda büroos menetlusse 29. septembril 2003. a. V. B. kodakondsus on määratlemata. «Kodakondsuse seaduse» § 6 sätestab naturalisatsiooni korras kodakondsuse taotlemise üldtingimused ja § 33 eritingimused enne 1. juulit 1990. a Eestisse asunud isikule, kelle suhtes ei rakendata alalise elamisloa alusel Eestis viibimise nõuet, § 35 lõige 2 sätestab eritingimused raske või sügava või keskmise puudega isikule Eesti kodakondsuse saamisel. Menetluse käigus tuvastati, et V. B-d on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest ning tema karistatus ei ole kustunud. 6. oktoobril 1998. a mõistis Tallinna Linnakohus V. B. süüdi «Kriminaalkoodeksi» (RT 1992, 20, 287 ja 288; RT I 2001, 73, 452; 85, 510; 87, 526; RT III 2002, 11, 108; RT I 2002, 30, 176; 32, 189; 44, 284; 56, 350; 64, 390) § 15 lõike 2 (vastutus kuriteo ettevalmistamise ja kuriteo katse eest) ja § 139 lõike 2 punktide 1 ja 3 (salajane vargus) alusel ning karistas teda 3600 krooni suuruse rahatrahviga. 29. märtsil 1999. a võeti V. B. vahi alla ning 7. detsembril 1999. a mõistis Tallinna Linnakohus V. B. süüdi «Kriminaalkoodeksi» § 139 lõike 2 punktide 1, 2 ja 3 (salajane vargus) alusel ning karistas teda 9-kuulise vabadusekaotusega. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on oma 11. oktoobri 2004. a kirjaga nr 15.2-20/38211 V. B-d teavitanud sellest, et teadaolevatest asjaoludest lähtudes tehakse tema Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse suhtes Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsus, ning palunud tal esitada omapoolne arvamus ning vastuväited. V. B. ei ole Kodakondsus- ja Migratsiooniametile omapoolseid vastuväiteid esitanud. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED Vastavalt «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktile 4 ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Osundatud säte on imperatiivne ja keelab Eesti kodakondsuse andmise isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, arvestamata tahtliku kuriteo laadi või raskust. Vastavalt «Karistusregistri seaduse» (RT I 1997, 87, 1467; 2002, 82, 477; 2003, 26, 156; 2004, 18, 131) §-le 31 omavad karistusandmed õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni karistusregistrist. «Kriminaalkoodeksi» § 58 lõike 1 punkti 3 kohaselt kustus karistatus isikutel ühe aasta möödumisel aresti ärakandmisest või rahatrahvi äramaksmisest. «Karistusregistri seaduse» § 25 lõike 1 punkti 7 kohaselt kustutatakse karistusregistrisse kantud isiku karistusandmed registrist ning kantakse üle arhiivi, kui kuni kolmeaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat. «Karistusregistri seaduse» § 34 lõike 1 kohaselt lõpevad kuni 1. jaanuarini 1999. a alanud karistatuse kustumise tähtajad enne selle seaduse jõustumist kehtinud muu seadusega ettenähtud ajal. V. B-d karistati 6. oktoobril 1998. a 3600 krooni suuruse rahatrahviga. 29. märtsil 1999. a võeti V. B. vahi alla ning 7. detsembril 1999. a karistati teda 9-kuulise vabadusekaotusega, tema karistuse kandmine lõppes 29. detsembril 1999. a. «Kriminaalkoodeksi» § 58 lõike 5 kohaselt katkes karistatuse kustumise tähtaeg, kui karistuse ärakandnud isik pani enne karistatuse kustumise tähtaja möödumist uuesti toime kuriteo. Sel juhul arvutati karistatuse kustumise tähtaega mõlema kuriteo eest viimase kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest. Vastavalt «Karistusregistri seaduse» § 26 lõikele 5, kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. V. B. karistusandmed oleksid kustunud karistusregistrist 2004. aastal, kuid V. B. pani 11. mail 2004. a, enne karistusandmete kustumise tähtaja saabumist, toime uue väärteo, mille eest teda karistati «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6; 2002, 92, 531; 105, 613; 110, 654 ja 655; 2003, 26, 156; 32, õiend; 78, 522; 2004, 30, 208; 46, 329) § 741 lõike 1 (mootorsõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt) ning § 747 (tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine) ja § 7435 lõike 1 (mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine) ning «Liikluskindlustuse seaduse» (RT I 2001, 43, 238; 2002, 35, 215; 57, 357; 63, 387; 2003, 88, 591; 2004, 14, 90; 90, 616) § 661 lõike 2 (kohustusliku liikluskindlustuse kindlustuspoliisi või kindlustuslepingu sõlmimise kohustustest vabastamise tõendi esitamata jätmine või liikluskindlustuse lepingu sõlmimata jätmine) ja «Karistusseadustiku» (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40; 46, 329; 54, 387; 56, 401; 88, 600) § 63 lõike 1 (põhikaristuse kohaldamine mitme süüteo eest) alusel 3000 krooni suuruse rahatrahviga. Kuna V. B. pani enne karistusandmete kustumise tähtaega toime uue väärteo, katkes tema karistusandmete kustumise tähtaeg uue teo toimepanemisel. Vastavalt «Karistusregistri seaduse» § 25 lõike 1 punktile 1 kustutatakse karistusandmed registrist, kui väärteo eest mõistetud rahatrahvi täitmisest on möödunud üks aasta. Seega on V. B. isik, kellele «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punkti 4 kohaselt on Vabariigi Valitsus kohustatud keelduma Eesti kodakondsuse andmisest. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktist 4, mitte anda Eesti kodakondsust V. B-le, kuna teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest ja tema karistatus ei ole kustunud. 4. VAIDLUSTAMINE «Halduskohtumenetluse seadustiku» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140; 2004, 46, 329; 56, 403) § 9 lõike 1 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus V. B-le teatavaks. Peaminister Juhan PARTS Riigisekretär Heiki LOOT Õiend Isikuandmed on asendatud initsiaalidega. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 11 lõige 3 ja § 17 lõige 3² ning kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» ja riigisekretäri 2.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01268.