Rahandusminister — 2001. a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine — RTL, 134, 1940

Määrus kehtestatakse «Raamatupidamise seaduse» (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903; 2001, 87, 527) § 2 lõike 2 ja «Riigieelarve seaduse» (RT I 1999, 55, 584; 92, 824; 2000, 55, 360) § 46 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste, Presidendi Kantselei, Riigikogu Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohtu, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, riigi poolt asutatud sihtasutuste ning kohaliku omavalitsuse üksuste ja nende eelarvest finantseeritavate asutuste (edaspidi asutuste) 2001. a aastaaruande koostamise, esitamise ja kinnitamise nõuded. § 2. Aastaaruande esitamine (1) Ministeerium koostab oma valitsemisala kohta, maavalitsus ja Riigikantselei oma haldusala kohta koondbilansi ja -tulemiaruande ning esitavad selle Rahandusministeeriumile käesoleva määruse lisades 1 ja 2 toodud vormidel ning aastaaruande lisad käesoleva määruse lisades 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 10H, 11 toodud vormidel. (2) Ministeerium, maavalitsus ja Riigikantselei vastutavad koondaastaaruande esitamise ja selles sisalduvate andmete õigsuse eest. (3) Presidendi Kantselei, Riigikogu Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohus esitavad Rahandusministeeriumile raamatupidamise bilansi ja tulemiaruande käesoleva määruse lisades 1 ja 2 toodud vormidel ning aastaaruande lisad käesoleva määruse lisades 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11 toodud vormidel. (4) Valitsusasutuse hallatav riigiasutus esitab teda haldavale valitsusasutusele raamatupidamise bilansi ja tulemiaruande käesoleva määruse lisades 1 ja 2 toodud vormidel ning aastaaruande lisad käesoleva määruse lisades 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10, 10H, 11 toodud vormidel. (5) Avalik-õiguslik juriidiline isik esitab Rahandusministeeriumile ja oma valitsemisala ministeeriumile raamatupidamise bilansi ja tulemiaruande käesoleva määruse lisades 1 ja 2 toodud vormidel. Aruandele lisatakse vabas vormis aruandeaasta sissetulekud (riigieelarvest, kohalikelt omavalitsustelt ja teistelt juriidilistelt ning füüsilistelt isikutelt saadud eraldised ja toetused, tagastatud laenud, saadud intressid, valuuta kursivahed) ja väljaminekud (antud laenud ja toetused, eraldised, lühiajalised investeeringud, pikaajalised investeeringud, tasutud intressid, valuuta kursivahed). (6) Riigi poolt asutatud sihtasutus esitab Rahandusministeeriumile ja sihtasutuse asutajaõigusi teostavale ministeeriumile või maavalitsusele raamatupidamise bilansi ja tulemiaruande käesoleva määruse lisades 1 ja 2A toodud vormidel. Aruandele lisatakse vabas vormis aruandeaasta sissetulekud (riigieelarvest, kohalikelt omavalitsustelt ja teistelt juriidilistelt ning füüsilistelt isikutelt saadud eraldised ja toetused, tagastatud laenud, saadud intressid, valuuta kursivahed) ja väljaminekud (antud laenud ja toetused, eraldised, lühiajalised investeeringud, pikaajalised investeeringud, tasutud intressid, valuuta kursivahed). (7) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab ja esitab Rahandusministeeriumile ja maavalitsusele koondbilansi ja -tulemiaruande käesoleva määruse lisades 1 ja 2 toodud vormidel ning aastaaruande lisad käesoleva määruse lisades 3, 5, 6, 7, 8, 8A, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18 toodud vormidel. Koondaastaaruanne koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest finantseeritavate iseseisva raamatupidamisega asutuste aastaaruannete ning eelarvepidaja (valla- või linnavalitsus) raamatupidamise andmete alusel. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest finantseeritav iseseisva raamatupidamisega asutus esitab oma aastaaruande ainult valla- või linnavalitsusele viimase poolt määratud tähtajal. § 3. Aastaaruande lisad (1) Raamatupidamiskohustuslane esitab koos bilansi ja tulemiaruandega aastaaruande lisad vastavalt §-le 2 ning tegevusaruande. (2) Tegevusaruandes kajastatakse aruandeaasta majandustegevuse tulemused koos käesoleva määruse alusel koostatud selgitustega. (3) Kohaliku omavalitsuse üksused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja riigi poolt asutatud sihtasutused lisavad aastaaruandele välisauditi järeldusotsuse. (4) Rahandusministeeriumil ja ministeeriumil on oma valitsemisala asutuste ulatuses õigus nõuda vajaduse korral lisaks aastaaruande andmetele veel täiendavaid selgitusi ja andmeid. § 4. Aastaaruande täitmine (1) Aastaaruanded koostatakse sendi täpsusega. (2) Raamatupidamise aastaaruande andmete õigsust kinnitavad oma allkirjaga asutuse juht ja raamatupidamise eest vastutav isik. (3) Ministeeriumi, maavalitsuse, Riigikantselei koondaastaaruande andmete õigsust kinnitavad oma allkirjaga vastava valitsemisala eest vastutav minister ning haldusala eest vastutav maavanem või juht ja raamatupidamise eest vastutav isik. (4) Kohaliku omavalitsuse üksuse koondaastaaruande andmete õigsust kinnitavad oma allkirjaga vastava vallavalitsuse vallavanem või linnavalitsuse linnapea ja raamatupidamise eest vastutav isik. (5) Aastaaruande koostamiseks täidavad ministeerium, maavalitsus ja Riigikantselei lisaaruande, milles elimineerivad nad oma valitsemis-/haldusala sisesed nõuded ja kohustused ning tulud ja kulud. (6) Asutus täidab aastaaruande vormid Rahandusministeeriumi poolt välja töötatud infosüsteemis, teostab sealt vormide väljatrüki ning esitab need kõrgemalseisvale asutusele. (7) Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused esitavad oma valitsemisala koondaastaaruande ja Presidendi Kantselei, Riigikogu Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohus oma aastaaruande väljatrükid Rahandusministeeriumi poolt välja töötatud infosüsteemist koos tegevusaruandega Rahandusministeeriumile. § 5. Aastaaruande täitmise alused (1) Aastaaruande koostamisel on aluseks rahandusministri 26. jaanuari 1998. a määrusega nr 5 «Rahandusministri 17. märtsi 1995. a määruse nr 46 «Eelarveliste asutuste raamatupidamise korraldamise eeskirjadest» muutmine» (RTL 1998; 40/41, 196) kinnitatud eelarveliste asutuste kontoplaan, 12. juuni 1998. a määrus nr 43 «Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohtu, Riigikantselei, maavalitsuste, ministeeriumide, nende valitsemisala asutuste ning kohalike omavalitsuste ja kohalike omavalitsuste asutuste igakuise raamatupidamisaruande koostamise ja esitamise kord ning tähtaegade kehtestamine ja rahandusministri 17. märtsi 1995. a määruse nr 46 «Eelarveliste asutuste raamatupidamise korraldamise eeskirjadest» muutmine» (RTL 1998, 197/198, 788; 2000, 29, 354; 95, 1486), 31. detsembri 1998. a määrus nr 120 «Riigi- ja omavalitsuse eelarvetest finantseeritavate institutsioonide kontojuhiste kinnitamine» (RTL 1999, 16, 181; 2000, 29, 354) ja 18. mai 2000. a määrus nr 44 «Rahandusministri 17. märtsi 1995. a määruse nr 46 «Eelarveliste asutuste raamatupidamise korraldamise eeskirja kinnitamine» muutmine» (RTL 2000, 57, 892). (2) Aastaaruande koostamisel tuleb lähtuda heast raamatupidamistavast ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditest, kuid ainult küsimustes, mis ei ole reguleeritud ja tingimusel, et ei teki vastuolu lõikes 1 nimetatud määrustega. (3) Juhul kui raamatupidamiskohustuslane ei rakenda lõikes 1 nimetatud õigusaktide alusel kontoplaani, täidab ta aastaaruande vormid lähtudes käesolevas määruses toodud aruandevormide kirjete sisust. 2. peatükk AASTAARUANDE KOOSTAMISELE EELNEVAD TOIMINGUD § 6. Majandustehingute kirjendamine (1) Raamatupidamisregistritesse tuleb kirjendada kõik eelarveaastat puudutavad majandustehingud. (2) Kui nõue ostjale tekkis aruandeaastal, kuid raamatupidamiskohustuslasel on bilansipäevaks arve välja saatmata või kui kohustus tekkis hankijale antud majandusaastal, kuid bilansipäevaks ei ole hankijalt arve saabunud, kirjendatakse need majandustehingud nii, et nõue ja tulu või kohustus ja kulu kajastuksid antud majandusaasta raamatupidamise aastaaruandes. Kirjendamise aluseks on raamatupidamise õiend. Kui arve saabub või arve saadetakse välja aastaaruande koostamise ajal, tehakse vastav reguleerimiskirjend. § 7. Varade inventeerimine (1) Raamatupidamise sise-eeskirjades ettenähtud tähtaegadel ja korras inventeeritakse asutuse varad. Samas korras inventeeritakse ka materiaalselt vastutavate isikute hoiule antud ning bilansiväliselt arvestatav vara (masinad, seadmed, inventar, mille kasutamiskestvus on alla ühe aasta ja soetamismaksumus alla 10 000 krooni). (2) Bilansipäeva seisuga inventeeritakse kõik raamatupidamises arvelolevad ettemaksed, nõuded ja kohustused. § 8. Varud, lõpetamata toodang ja lõpetamata tööd (1) Bilansipäeva seisuga kontrollitakse varude, lõpetamata toodangu ja lõpetamata tööde saldode õigsust. (2) Kui eelarveaasta jooksul kuludesse kantud materjalide osas selgub, et need varud bilansipäeva seisuga on asutuse hinnangul oluliselt suured, et mõjutada bilanssi ja tulemiaruannet, tuuakse need jäägid varude kontole reguleerimiskirjega, kus debiteeritakse materjalide varude kontot (peakonto 131) ja krediteeritakse vastavat kulukontot, millisel materjalide kulu aasta jooksul arvestati. Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, millega need varem kuludesse kanti. § 9. Kulumi arvelevõtmine (1) Asutuses kehtestatud kulunormidest lähtuvalt arvestatakse välja ja võetakse arvele materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum. (2) Kulumi arvelevõtmisel debiteeritakse kontogrupi 59 «Muud kulud majandustegevusest, põhivara kahjum ja kulum» vastavaid kontosid ning krediteeritakse kontogrupi 11 «Materiaalne põhivara» vastavaid kontosid ning kontogrupi 10 «Immateriaalne põhivara» vastavaid kontosid. § 10. Väljamaksmata puhkusetasud Aruandeaasta lõpu seisuga arvestatakse välja töötajatele välja maksmata puhkusetasud koos sotsiaalmaksuga ja võetakse raamatupidamises arvele kirjendiga deebet konto 6110 «Väljamaksmata puhkusetasu» ja kreedit konto 2927 «Maksmata puhkusetasu». § 11. Tulem Pärast aruandeaasta kõikide majandusoperatsioonide ja reguleerimiskirjendite läbikandmist raamatupidamisest, arvestatakse välja asutuse majandustegevuse tulem kontol 8999 «Arvestatud tulem». § 12. Üleminevad bilansikontode jäägid Pärast aasta reguleerimiskirjendite raamatupidamisest läbikandmist tuuakse välja järgmisse eelarveaastasse üleminevad bilansikontode jäägid kontoplaani põhiklassides 1 «Vara» ja 2 «Kapital ja kohustused». 3. peatükk RAAMATUPIDAMISE BILANSS § 13. Bilansikirje 1 «Kassa ja pangakontod» (1) Bilansi aktiva 1. osas näidatakse rahaliste vahendite jäägid kassas real 1.1. Asutuse kõigi pangakontode jäägid näidatakse real 1.2. Sellel bilansikirjel näitavad kohaliku omavalitsuse üksused ka oma eelarvevahendite pangakonto jäägi. (2) Välisvaluuta ja valuutakontode arvestust peetakse Eesti kroonides ümberhinnatult bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Kursimuutused kajastatakse tulemiaruandes finantstulu- või kuluna. (3) «Kassa ja pangakontod»: 1) real 1.1 «Kassa» näidatakse peakonto 191 saldot; 2) real 1.2 «Pank» näidatakse peakontode 192 ja 194 saldot; 3) real 1.3 «Postiziiro kontod» näidatakse peakonto 197 saldot. § 14. Bilansikirje 2 «Aktsiad ja muud väärtpaberid» (1) Bilansikirjel 2 näidatakse lühiajaliste finantsinvesteeringute, s.o. soetatud aktsiate, obligatsioonide ja muude väärtpaberikontode jäägid nende soetusmaksumuses. (2) Raamatupidamiskohustuslase valduses, kustutamisarvetel olevaid Erastamise Väärtpabereid (EVP) väärtpaberina bilansis ei arvestata ning nende nominaalväärtus näidatakse bilansiväliselt kirjel 22.2 «Erastamise Väärtpaberid». (3) «Aktsiad ja muud väärtpaberid»: Real 2 «Aktsiad ja muud väärtpaberid» näidatakse peakonto 181 saldot. § 15. Bilansikirje 3 «Nõuded ostjate vastu» (1) Bilansikirjel 3 «Nõuded ostjate vastu» real 3.1 «Ostjatelt laekumata nõuded» näidatakse koondatult nõuded kodumaiste ostjate, asutuste kui ostjate ning välismaiste ostjate vastu, samuti ka kuludesse kantud nõuded ostjatelt. (2) Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ostjatelt näidatakse real 3.2. Siin näidatakse kõik ebatõenäoliselt laekuvad kuludesse kantud nõuded, sõltumata sellest, kas asutus on midagi nende sissenõudmiseks ette võtnud või mitte. Nõue kantakse kuludesse kohe pärast selle tunnistamist ebatõenäoliselt laekuvaks. (3) «Nõuded ostjate vastu»: 1) real 3.1 «Ostjatelt laekumata nõuded» näidatakse peakonto 141, 145, 147 ja 148 saldot; 2) real 3.2 «Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ostjatelt» näidatakse peakonto 149 saldot (miinus). § 16. Bilansikirje 4 «Mitmesugused nõuded» (1) Bilansikirje 4 «Mitmesugused nõuded» real 4.1 «Nõuded töötajatele» näidatakse asutuses töötavatele töötajatele ja teenistujatele välja antud avansside kasutamata jääke. Real 4.2 näidatakse koondatult nõuded ostjatele tehtud väljaminekute osas (k.a asutustele), lühiajalised nõuded asutustele, käibemaksu nõue ning mitmesugused muud lühiajalised nõuded, samuti kajastatakse ka pikaajaliste nõuete lühiajaline osa. Ebatõenäoliselt laekuvad lühiajalised nõuded näidatakse real 4.3. Nõue kantakse kuludesse kohe pärast selle tunnistamist ebatõenäoliselt laekuvaks. (2) «Mitmesugused nõuded»: 1) real 4.1 «Nõuded töötajatele» näidatakse peakonto 151 saldot; 2) real 4.2 «Mitmesugused lühiajalised nõuded» näidatakse peakontode 154, 155, 156 ja 158 saldot; 3) real 4.3 «Ebatõenäoliselt laekuvad lühiajalised nõuded» näidatakse peakonto 159 saldot (miinus). § 17. Bilansikirje 5 «Viitlaekumised» (1) Bilansikirjel 5 «Viitlaekumised» näidatakse tekkepõhiselt arvestatud, kuid aasta lõpuks laekumata renditulud real 5.1 ning laekumata intressitulud real 5.2 Muude viitlaekumiste summa näidatakse real 5.3. (2) «Viitlaekumised»: 1) real 5.1 «Laekumata renditulud» näidatakse peakonto 167 saldot; 2) real 5.2 «Laekumata intressitulud» näidatakse peakonto 168 saldot; 3) real 5.3 «Muud viitlaekumised» näidatakse peakonto 169 saldot. § 18. Bilansikirje 6 «Ettemakstud tulevaste perioodide kulud» (1) Bilansikirjel 6 näidatakse ettemakstud tulevaste perioodide kulude summad, sealjuures real 6.1 rendi- ja üürikulude (k.a kasutusrent), real 6.2 kapitalirendi juhul, kui kapitalirendi ettemaks tekkis kapitalirendi (liisingu) katkemise või lõppemise tõttu, real 6.3 kindlustuskulude, real 6.4 intressikulude, real 6.5 kõikide riiklike maksude ettemaksete ning real 6.6 muude ettemaksude summad. (2) «Ettemakstud tulevaste perioodide kulud»: 1) real 6.1 «Ettemakstud rendi/üürikulud (kasutusrent)» näidatakse peakonto 161 saldot; 2) real 6.2 «Ettemakstud kapitalirent» näidatakse peakonto 162 saldot; 3) real 6.3 «Ettemakstud kindlustuskulud» näidatakse peakonto 163 saldot; 4) real 6.4 «Ettemakstud intressikulud» näidatakse peakonto 164 saldot; 5) real 6.5 «Ettemakstud maksud» näidatakse peakonto 165 saldot; 6) real 6.6 «Muud ettemaksed» näidatakse peakonto 166 saldot. § 19. Bilansikirje 7 «Varud, lõpetamata toodang, lõpetamata tööd, ettemaksed hankijatele» (1) Bilansikirjel 7 näidatakse aasta lõpuks olevaid tooraine ja materjali varude jääke, samuti laos olevaid lõpetamata toodangu ja valmistoodangu jääke nende soetusmaksumuses. Sellel kirjel näidatakse ka teenuste osutamisel käimasolevate tööde lõpetamata jääk. (2) Real 7.1 näidatakse tooraine ja materjali varude jäägid. Lõpetamata toodangu varu näidatakse real 7.2 ning valmistoodangu varu real 7.3. Lõpetamata teenustööde maksumus näidatakse real 7.4. Real 7.5 näidatakse varude soetamiseks tehtud ettemakse hankijatele. (3) «Varud, lõpetamata toodang, lõpetamata tööd, ettemaksed hankijatele: 1) real 7.1 «Tooraine ja materjali varu» näidatakse peakonto 131 saldot; 2) real 7.2 «Lõpetamata toodangu varu» näidatakse peakonto 134 saldot; 3) real 7.3 «Valmistoodang» näidatakse peakontode 135 ja 136 saldosid; 4) real 7.4 «Lõpetamata töö» näidatakse peakonto 137 saldot; 5) real 7.5 «Ettemaksed hankijatele» näidatakse peakonto 138 saldot. § 20. Bilansikirje 8 «Pikaajalised finantsinvesteeringud (finantspõhivara)» (1) Bilansikirjel 8 näidatakse pikaajaliste investeeringute (finantspõhivara) jääke nende soetusmaksumuses ning hinnatakse alla nende realiseerimismaksumusele, kui see on püsivalt madalam nende soetusmaksumusest. (2) Real 8.1 näidatakse aktsiad ja osad nende soetusmaksumuses, mis on muretsetud pikaajalise investeeringuga. Sealjuures suurendatakse investeeringu summat täiendava investeeringu tegemisel. Saadaolev dividend ei lisandu investeeringusummale vaid kajastatakse bilansis viitlaekumisena (bilansikirjel 5) ning tulemiaruandes finantstuluna. (3) Real 8.2 näidatakse võlakirjade ja teiste väärtpaberite jääke, mis on omandatud pikaajalise investeeringu eesmärgil. (4) Real 8.3 näidatakse pikaajalisi finantsnõudeid (väljaantud laenud), mille kustutamise iga on pikem kui üks aasta. Sealjuures see osa, mis tuleb tasuda järgmisel majandusaastal, näidatakse bilansikirjel 4 (real 4.2). (5) «Pikaajalised finantsinvesteeringud (finantspõhivara)»: 1) real 8.1 «Aktsiad ja osad» näidatakse peakonto 121 saldot; 2) real 8.2 «Võlakirjad ja muud väärtpaberid» näidatakse peakonto 122 saldot; 3) real 8.3 «Pikaajalised nõuded» näidatakse peakontode123 ja 124 saldosid. § 21. Bilansikirje 9 «Materiaalne põhivara» (1) Bilansikirjel 9 näidatakse materiaalse põhivara jääke. Materiaalne põhivara näidatakse bilansis soetusmaksumuses, sealjuures põhivara kulumi summa näidatakse sellel bilansikirjel miinusega. (2) Real 9.1 näidatakse maa, maarajatiste ja hoonete soetusmaksumus. (3) Real 9.2 näidatakse masinate ja seadmete soetusmaksumus. (4) Real 9.3 näidatakse inventari, ehitusinventari, sõidukite ja transpordivahendite, kunsti- ja muu mitteamortiseeruvate väärtuste, aga ka muu materiaalse põhivara soetusmaksumus. (5) Real 9.4 «Põhivara kulum» näidatakse ridadel 9.1, 9.2 ja 9.3 toodud materiaalse põhivara kulumisumma miinusmärgiga. (6) Real 9.5 näidatakse lõpetamata uusehituste, ehitiste juurde- või ümberehituse (kui see toob kaasa ehitise väärtuse suurenemise) kulusid. Kui juurde- või ümberehitustööd tehakse üheaegselt remondiga, ilma et oleks otseselt võimalik eristada selliseid kulusid, näidatakse ka need kulud lõpetamata ehituse jäägis. (7) Real 9.6 näidatakse ettemaksed materiaalse põhivara hankijatele ning ehituse osas ehitusorganisatsioonidele. (8) «Materiaalne põhivara»: 1) real 9.1 «Maa ja ehitised» näidatakse peakontode 110 ja 111, v.a. konto 1119 saldosid; 2) real 9.2 «Masinad ja seadmed» näidatakse peakonto 112, v.a konto 1129 saldosid; 3) real 9.3 «Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud» näidatakse peakontode 113, 114, 115, 116, 117, v.a kontode 1139, 1149, 1159 ja 1179 saldosid; 4) real 9.4 «Põhivara kulum» näidatakse kontode 1119, 1129, 1139, 1149, 1159 ja 1179 saldosid; 5) real 9.5 «Lõpetamata ehitus» näidatakse peakonto 118 saldot; 6) real 9.6 «Materiaalsete põhivarade ettemaksed» näidatakse peakonto 119 saldot. § 22. Bilansikirje 10 «Immateriaalne põhivara» (1) Bilansikirjel 10 näidatakse immateriaalne põhivara jääkmaksumuses (soetusmaksumus miinus kulum). (2) Real 10.1 näidatakse aasta alguse asutamisväljaminekute jääkväärtust. Aruandeperioodil asutamisväljaminekuid ei kapitaliseerita. Aasta alguse asutamisväljaminekute jääk ja aruandeperioodil tehtud asutamisväljaminekud kantakse aruandeperioodi kuludesse. (3) Real 10.2 näidatakse kapitaliseeritud arenguväljaminekute jääkväärtus. Arenguväljaminekud kapitaliseeritakse ainult juhul, kui selleks on olemas vajalikud ressursid ja nende väljaminekute tulemuseks on tulu. (4) Real 10.3 näidatakse ostetud patentide, litsentside, kontsessioonide, kaubamärkide, rendiõiguse jne jääkväärtust. (5) Real 10.4 näidatakse immateriaalse põhivara ettemaksed. (6) «Immateriaalne põhivara»: 1) real 10.1 «Asutamisväljaminekud» näidatakse aasta alguse peakonto 101 jääkväärtust; 2) real 10.2 «Arenguväljaminekud» näidatakse peakonto 102 jääkväärtust; 3) real 10.3 «Ostetud patendid, litsentsid, kontsessioonid, kaubamärgid, rendiõigus jne» näidatakse peakontode 103, 104, 107 ja 109 jääkväärtusi; 4) real 10.4 «Immateriaalse põhivara ettemaksed» näidatakse peakonto 108 saldot. § 23. Bilansikirje 11 «Lühiajalised võlakohustused» (1) Bilansi passiva kirjel 11 näidatakse lühiajalised võlakohustused. Lühiajaliseks loetakse kohustust, mille maksetähtaeg on bilansipäevast arvates üks aasta või vähem. (2) Kohustused lühiajaliste laenude tasumiseks näidatakse real 11.1. Teiste asutuste vastu tekkinud kohustused näidatakse real 11.2. Real 11.3 näidatakse pikaajaliste kohustuste lühiajaline osa, s.t pikaajalise kohustuse see osa, mis kuulub tasumisele järgmisel eelarveaastal. Real 11.4 tuuakse emiteeritud võlakirjade väljaostmise see osa, mida tuleb teha järgneval eelarveaastal. Asutuse kõiki lühiajalisi võlgu tarnijatele näidatakse real 11.5, muud lühiajalised kohustused näidatakse real 11.6. (3) «Lühiajalised võlakohustused»: 1) real 11.1 «Lühiajalised laenud» näidatakse peakonto 242 saldot; 2) real 11.2 «Lühiajalised kohustused asutustele» näidatakse peakonto 244 saldot; 3) real 11.3 «Pikaajalise võla lühiajaline osa» näidatakse peakonto 243 saldot; 4) real 11.4 «Lühiajaline võlakirjade emiteerimine» näidatakse peakonto 245 saldot; 5) real 11.5 «Võlad tarnijatele» näidatakse peakonto 247 ja 248 saldot; 6) real 11.6 «Muud lühiajalised kohustused» näidatakse peakonto 240, 241, 249, 281 ja 289 saldot. § 24. Bilansikirje 12 «Ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest» (1) Bilansikirjel 12 näidatakse nii ostjate kui tellijate ettemakse neile veel väljastamata toodete ja kaupade või tellitud, kuid täitmata teenuste eest (peakonto 246 saldo). (2) Real 12 «Ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest» näidatakse peakonto 246 saldot. § 25. Bilansikirje 13 «Maksukohustused» (1) Bilansikirjel 13 näidatakse asutuse lühiajalisi kohustusi riigi maksude alal (ettevõtte tulumaks, mootorsõidukite maks, maamaks, käibemaks). (2) «Maksukohustused»: Real 13 «Maksukohustused» all koondatakse peakontode 256, 257, 258, 259 ja 262 saldod. § 26. Bilansikirje 14 «Personali maksukohustused» (1) Bilansikirjel 14 «Personali maksukohustused» tuuakse töötajate töötasudelt kinni peetud, kuid eelarvesse üle kandmata füüsilise isiku tulumaksu summad. Samal bilansikirjel näidatakse ka töötasudelt arvestatud, kuid üle kandmata sotsiaalmaksu summad. (2) «Personali maksukohustused»: Real 14 «Personali maksukohustused» all koondatakse peakontode 271, 272, 275 saldod. § 27. Bilansikirje 15 «Ettemakstud tulevaste perioodide tulud ja viitlaekumised» (1) Bilansikirjel 15 näidatakse ettemakstud tulevaste perioodide tulude ja aruandeperioodil maksmata kulude jääke: 1) real 15.1 näidatakse võlgnevused töötajatele. Siia kuuluvad arvestatud, kuid töötajatele välja maksmata palk, lähetuskulud ja majanduskulud, aga samuti ka aasta lõpuks töötajatele väljamaksmata puhkusetasud (koos sotsiaalmaksuga). Samal real arvestatakse ka töötajate töötasust täitedokumentide alusel kinni peetud, samuti töötaja töötasust vabatahtlikult tehtud kinnipidamised kuid saajatele ülekandmata summad; 2) real 15.2 näidatakse järgneval eelarveaastal tasumisele kuuluvad, kuid ülekandmata intressisummad. 3) real 15.3 näidatakse muud viitvõlad; 4) real 15.4 näidatakse järgmise aasta eest ettelaekunud rent (üür) ning aruandeaastal laekunud ja tulevaste perioodide muud tulud, mida ei ole kantud aruandeaasta tuludesse. (5) «Ettemakstud tulevaste perioodide tulud ja viitlaekumised»: 1) real 15.1 «Kohustused töötajatele» näidatakse peakonto 292 saldot; 2) real 15.2 «Intressivõlad» näidatakse peakonto 293 saldot; 3) real 15.3 «Muud viitvõlad» näidatakse peakonto 297 saldot; sealhulgas töötajatele detsembrikuus arvestatud, kuid jaanuarikuus väljamaksmisele kuuluvalt töötasult kinni peetud tulumaks ja arvestatud sotsiaalmaks; 4) real 15.4 «Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud» näidatakse peakontode 298 ja 299 saldot. § 28. Bilansikirje 16 «Lühiajalised eraldised» (1) Bilansikirjel 16 näidatakse lühiajaliste eraldistena saadud eelarveväliseid toetussummasid, mille kuludesse ja tuludesse kandmine toimub tulevastel perioodidel. (2) Real 16 «Lühiajalised eraldised» näidatakse «Sihtfinantseerimine, v.a põhivara» peakonto 223 saldot. § 29. Bilansikirje 18 «Pikaajalised kohustused» (1) Bilansikirjel 18 näidatakse pikaajalised võlakohustused. Pikaajalised on need kohustused, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. See osa arvele võetud pikaajalistest kohustustest, mida tuleb tasuda järgneval eelarveaastal, kajastatakse bilansis lühiajalise kohustusena kirjel 11. (2) Real 18.1 näidatakse pikaajaliste kohustuste deposiidid. Pikaajalised deposiidid on asutuse arvel pikaajalisel hoiul olevad (näiteks vangide töötasud, hoolealuste pensionid ) rahalised vahendid. (3) Real 18.2 näidatakse liisinguvõtjate (rentnike) pikaajaline võlg kapitalirendi (liisingu) osas. Järgmisel eelarveaastal tagasimaksmisele kuuluv summa näidatakse lühiajalise võlakohustusena bilansikirjel 11. (4) Real 18.3 näidatakse tarnijakrediite, mille kokkulepitud krediidiaeg on pikem kui üks aasta ja püsikrediite nii lao kui inventari soetuste finantseerimiseks. (5) Real 18.4 näidatakse võlakirjade pikaajalise emiteerimise summasid. (6) Real 18.5 näidatakse pikaajaliste laenude tasumata jääke. (7) Real 18.6 näidatakse muud pikaajalised kohustused. (8) «Pikaajalised kohustused»: 1) real 18.1 «Pikaajaliste kohustuste deposiidid» näidatakse peakonto 231 saldot; 2) real 18.2 «Võlg liisingfirmadele» näidatakse peakonto 234 saldot; 3) real 18.3 «Pikaajalised tarnijakrediidid» näidatakse peakonto 235 saldot; 4) real 18.4 «Pikaajaliste võlakirjade emiteerimine» näidatakse peakonto 237 saldot; 5) real 18.5 «Pikaajalised laenud» näidatakse peakonto 238 saldot; 6) real 18.6 «Muud pikaajalised kohustused» näidatakse peakontode 236 ja 239 saldosid. § 30. Bilansikirje 19 «Pikaajalised eraldised» (1) Bilansikirjel 19 näidatakse pikaajalised eraldised, mille tuludesse kandmine toimub tulevastel perioodidel. (2) Real 19 «Põhivara sihtfinantseerimine» näidatakse põhivara sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara jääkväärtust peakonto 221 saldot. (3) Sihtfinantseerimise arvel soetatud vara bilansist välja kandmisel debiteeritakse sihtfinantseerimise kontot jääkväärtuses ja kulumi kontot ning krediteeritakse vara kontot soetusmaksumuses. Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivaralt kulumi arvestamisel tehakse tulude arvele võtmiseks teine kirjend deebet põhivara sihtfinantseerimine ja kreedit tulu konto (kontogrupp 35 või 37). § 31. Bilansikirje 21 «Kapital» (1) Bilansikirjel 21 näidatakse asutuse kapital. (2) Real 21.1. näidatakse peakonto 201 saldo. (3) Omaniku siseselt (näiteks ühelt riigiasutuselt teisele) bilansist bilanssi üleantav ja vastuvõetav vara võetakse bilansis arvele või kantakse bilansist maha kapitali konto kaudu. Põhivara bilansist maha kandmisel (v.a annetatud kapitalina saadud, eelarvevälistest sihtfinantseerimise vahenditest soetatud ning omaniku siseselt bilansist bilanssi üleantavad põhivarad), krediteeritakse vara kontot soetusmaksumuses, debiteeritakse põhivara müügi või likvideerimise kahjumi kontot jääkväärtuses ja kulumi kontot. (4) Real 21.2 «Annetatud kapital» näidatakse annetusena saadud põhivara jääkväärtust. (5) Annetusena saadud põhivara bilansist välja kandmisel debiteeritakse annetatud kapitali 2041 kontot jääkväärtuses ja kulumi kontot ning krediteeritakse vara kontot soetusmaksumuses. Teistelt omanikelt tasuta saadud põhivara bilansis arvele võtmiseks debiteeritakse vara kontot ja krediteeritakse annetatud kapitali kontot. Annetatud kapitalilt kulumi arvestamisel tehakse tulude arvele võtmiseks teine kirjend deebet annetatud kapital ja kreedit tulu konto 3840 «Tulu annetatud kapitalist». (6) Real 21.3 näidatakse asutuse haldamisel ja tema põhitegevuses olevate fondide ja reservide jääke. (7) Real 21.4 näidatakse asutuse eelmise aasta majandustegevuse tulemust. Aasta algsaldo bilansikirje 21.4 «Eelmise aasta tulem» näidatakse aasta lõppbilansis kirjel 21.1 «Kapital». (8) Real 21.5 näidatakse aruandeaasta majandustegevuse tulemust. Aasta algsaldo bilansikirje 21.5 «Aruandeaasta tulem» näidatakse aasta lõppbilansis kirjel 21.4 «Eelmise aasta tulem». Real 21.4 ja 21.5 näidatud tulemi summad peavad vastama tulemiaruandes (lisa 2) näidatud summadele. (9) Kui majandustegevuse tulem on negatiivne (s.t kulud ületasid tulusid), näidatakse see bilansis miinusmärgiga. (10) «Kapital»: 1) real 21.1 «Kapital» näidatakse peakonto 201 saldot; 2) real 21.2 «Annetatud kapital» näidatakse peakonto 204 saldot; 3) real 21.3 «Fondid ja reservid» näidatakse peakonto 205 ja 206 saldot; 4) real 21.4 «Eelmise aasta tulem» näidatakse peakonto 208 saldot; 5) real 21.5 «Aruandeaasta tulem» näidatakse peakonto 209 saldot. § 32. Bilansiväline kirje 22 (1) Bilansivälisel kirjel 22 näidatakse real 22.1 materiaalselt vastutatavate isikute hoiule antud ning bilansiväliselt arvestatavad alla 10 000 krooni väärtusega ning alla üheaastase kasutamiskestvusega masinad, seadmed, riistad ja inventar (kaasa arvatud pehme inventar) nende soetamismaksumuses. (2) Real 22.2 näidatakse kustutatud EVPd nominaalväärtuses. (3) Real 22.3 näidatakse bilansivälises arvestuses olevad lootusetud nõuded. 4. peatükk TULEMIARUANNE § 33. Tulemiaruanne Tulemiaruandes näidatakse eelarveaasta jooksul asutuse majandustegevuses arvestatud tulud ja kulud. Tulud ja kulud näidatakse vastavate tulude ja kulude kontode saldodena enne aasta tulemi väljatoomist kontole 8999 «Arvestatud tulem» kandmist. § 34. Tulemiaruande 1. osa «Tulud» (1) Tulemiaruande osas 1 näidatakse asutuse tulud nende tululiikide lõikes. (2) Real 1.1 näidatakse asutusele laekumised eelarvest, s.t koondatult peakontode 301, 302, 303 ja 305 saldod. Riigiasutused näitavad laekumised neile kinnitatud riigieelarvest, sealhulgas omatulu arvel majandustegevuseks ja käibemaksu tasumiseks laekunud vahendid ning erastamise korraldaja kulude katteks laekunud vahendid. Kohaliku omavalitsuse asutused näitavad laekumised neile kinnitatud kohaliku omavalitsuse eelarvest. Kohaliku omavalitsuse üksus näitab koondaruandes eelarveliste tulude peakonto 341 saldot. (3) Real 1.2 näidatakse tulud asutuse majandustegevusest (peakontode 312 ja 313 saldod). (4) Riigi-, valla- või linnaeelarvesse mittelaekunud majandustegevuse tulud näidatakse bilansis kirjel 11 «Lühiajalised kohustused» real 11.6 «Muud lühiajalised kohustused» peakontode 240 ja 241 saldod. Kohaliku omavalitsuse üksuse koondaruandes on kõik asutuse tulud asutuse majandustegevusest kohaliku omavalitsuse eelarve tulud, mis näidatakse real 1.1 (peakonto 341 saldo). (5) Real 1.3 näidatakse tulud teistele asutustele osutatud teenuste eest, samuti neilt saadud rendi- ja üüritulud (peakontode 321 ja 322 saldod). (6) Riigi-, valla- või linnaeelarvesse mittelaekunud tulud teistele asutustele osutatud teenuste eest näidatakse bilansis kirjel 11 «Lühiajalised kohustused» real 11.6 «Muud lühiajalised kohustused» peakontode 240 ja 241 saldod. Kohaliku omavalitsuse üksuse koondaruandes on kõik asutuse tulud teistele asutustele osutatud teenuste eest kohaliku omavalitsuse eelarve tulud, millised näidatakse real 1.1 (peakonto 341 saldo). (7) Real 1.4 näidatakse toetussummasid kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ja teistelt asutustelt (peakonto 351 ja 352 saldod). (8) Laekumisele kuuluvad toetussummad kohaliku omavalitsuse üksustelt ja teistelt asutustelt näitavad riigiasutused bilansis kirjel 16 «Lühiajalised eraldised» real 16 «Sihtfinantseerimine, v.a põhivara» peakonto 223 saldot ja kohaliku omavalitsuse asutused kirjel 11 «Lühiajalised kohustused» real 11.6 «Muud lühiajalised kohustused» peakonto 240 saldot. Kohaliku omavalitsuse üksuse koondaruandes on asutuse tulud teistelt kohaliku omavalitsuse üksustelt ja teistelt asutustelt kohaliku omavalitsuse eelarvetulud (v.a koolipiim), millised näidatakse real 1.1 (peakonto 341 saldo). (9) Real 1.5 näidatakse toetussummasid rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, äriühingutelt, sihtasutustelt ja mittetulundusühingutelt, avalik-õiguslikelt juriidilistelt isikutelt ning füüsilistelt isikutelt (kontogrupi 37 peakontode saldod). (10) Laekumisele kuuluvad toetussummad rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, äriühingutelt, sihtasutustelt ja mittetulundusühingutelt, avalik-õiguslikelt juriidilistelt isikutelt ning füüsilistelt isikutelt näitavad riigiasutused bilansis kirjel 16 «Lühiajalised eraldised» real 16 «Sihtfinantseerimine, v.a põhivara» peakonto 223 saldot ja kohaliku omavalitsuse asutused kirjel 11 «Lühiajalised kohustused» real 11.6 «Muud lühiajalised kohustused» peakonto 240 saldot. Kohaliku omavalitsuse üksuse koondaruandes on asutuse toetussummad rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, äriühingutelt, sihtasutustelt ja mittetulundusühingutelt, avalik-õiguslikelt juriidilistelt isikutelt ning füüsilistelt isikutelt kohaliku omavalitsuse eelarve tulud, millised näidatakse real 1.1 (peakonto 341 saldo). (11) Real 1.6 näidatakse tulusid tegevusest, mis kuuluvad asutuse põhitegevusse. Siin näidatakse ka asutuse materiaalse ja immateriaalse vara ning materjalide müügist saadud kasumit (kontogrupi 38 peakontode saldod). (12) Real 1.7 näidatakse jaotamata tuluvähendamised ja muu tulude korrigeerimine (peakontode 391 ja 399 saldod). § 35. Tulemiaruande 2. osa «Tegevuskulud» (1) Tulemiaruande osas 2 näidatakse asutuse tegevuskulud. Real 2.1 palgad ja tasud näidatakse kontogrupi 60 peakontode saldod. (2) Real 2.2 sotsiaalmaksukulu näidatakse peakontode 661 ja 662 saldod. (3) Real 2.3 väljamaksmata puhkusetasu näidatakse konto 6110 saldot. (4) Real 2.4 muud personalikulud näidatakse kontogrupi 62, 63, 64, 65, 67 ja 68 peakontode saldosid ja konto 6630 saldot. (5) Real 2.5 näidatakse asutuse aasta majanduskulud. Majanduskulude hulka kuuluvad kulud, mis raamatupidamises on arvestatud kontoplaani põhiklassi 4 «Tooraine-, materjali-, allhanke- ja alltöövõtukulu» ning põhiklassi 5 «Majanduskulud» peakontodel (v.a kontogrupp 59). (6) Real 2.6 muud tegevuskulud näidatakse peakontode 591, 592 ja 593 saldod. (7) Real 2.7 «Ülekanded ja toetused» näitavad asutused, kelle eelarves on ette nähtud toetused ja ülekantavad assigneeringud tegelikult üle kantud või kulutatud assigneeringud (kontogrupi 75, 76 ja 77 peakontode saldod). Kohaliku omavalitsuse üksus näitab kontogrupi 75 ja 77 saldosid ja kontode 7611 (ülekanded riigiasutustele) ja 7615 saldot. § 36. Tulemiaruande 3. osa «Põhivara kulum» Aruande osas 3 näidatakse põhivara kulum (peakontode 594 ja 595 saldod). § 37. Tulemiaruande 4. osa «Tegevustulem» Aruande osas 4 tuuakse välja asutuse tegevustulem (osa 1 miinus osa 2 ja 3). § 38. Tulemiaruande 5. osa «Finantstulud- ja kulud» (1) Osas 5 näidatakse asutuse finantstulud ja -kulud. (2) Real 5.1 näidatakse saadud intressitulud, aktsiate ja muude väärtpaberite müügikasum, dividendid, valuutakursikasum jt finantstulud (kontogrupi 80 peakontode saldod). (3) Real 5.2 näidatakse makstud intressid, valuutakursikahjumid, väärtpaberite müügikahjum jt finantskulud (kontogrupi 81 peakontode saldod). § 39. Tulemiaruande 6. osa «Maksude, maksete, lõivude ja tasude kogumine» Osas 6 «Maksude, maksete, lõivude ja tasude kogumine» näitavad asutused, kellele on tehtud ülesandeks neid koguda, sh rendi- ja üüritulud, ning kuuluvuse järgi üle kanda, nende liikumise summasid. Real 6.1 näidatakse kogutud tulude summad (kontode 7011 ja 7111 saldod) ning real 6.2 kuuluvuse järgi üle kantud kuuluvuse summa (kontode 7019 ja 7119 saldod). § 40. Tulemiaruande 7. osa «Ettevõtte tulumaks» Osa 7 «Ettevõtte tulumaks» täidavad asutused, kes oma majandustegevuse tuludelt seda maksu maksavad (peakonto 881 saldo). § 41. Tulemiaruande 8. osa «Arvestatud tulem» (1) Osas 8 tuuakse välja asutuse või omavalitsuse aastategevuse tulem. Selleks summeeritakse osa 1 «Tegevustulud», rida 5.1 «Finantstulud», rida 6.1 «Tulud maksude kogumisest» ning lahutatakse osa 2 «Tegevuskulud», osa 3 «Kulum», rida 5.2 «Finantskulud», rida 6.2 «Maksude, maksete, lõivude ja tasude ülekandmine» ning osa 7 «Ettevõtte tulumaks». (2) Arvestatud tulemi summa peab vastama raamatupidamisbilansis bilansikirje 21 «Kapital» ridadel 21.4 «Eelmise aasta tulem» ja 21.5 «Aruandeaasta tulem» näidatud summadega. § 42. Sihtasutuste tulemiaruanne (1) Sihtasutused esitavad käesoleva määruse lisa 2A kohase tulemiaruande, mille koostamise aluseks on Raamatupidamise Toimkonna juhendis nr 7 «Raamatupidamise aastaaruande kasumiaruande kirjete sisu» selgitused. (2) Sihtasutuse arvestatud tulemi summa tulemiaruandes peab vastama raamatupidamisbilansis bilansikirje 21 «Kapital» ridadel 21.4 «Eelmise aasta tulem» ja 21.5 «Aruandeaasta tulem» näidatud summadega. Samas peab sihtasutuse tulem tulemiaruandes olema võrdne auditeeritud kasumiaruande kasumiga. 5. peatükk VARADE LIIKUMISE ARUANNE, RIIGIVARA REGISTRISSE KUULUVATE VARADE ARUANNE, NÕUETE ARUANNE, ETTEMAKSETE ARUANNE, KOHUSTUSTE ARUANNE, TULUDE JA KULUDE KOONDARUANNE NING KOHALIKU OMAVALITSUSE TÄPSUSTATUD EELARVE § 43. Lisa 3 «Varade liikumise aruanne» (1) Varade liikumise aruandes kajastatakse eelarveaasta jooksul asutuse käsutuses oleva vara liikumist. Varad näidatakse kontogruppide järgi liigendatult kontogruppi kuuluvate peakontode lõikes. (2) Varade liikumise aruandes kajastatakse vara nimetus ja konto, vara soetusmaksumus aasta alguseks, aasta jooksul soetatud vara (soetusmaksumuses), vara parendus, varade tasuta saamine, vara müük, allahindlus ja mahakandmine ning tasuta võõrandamine, soetusmaksumus aasta lõpuks ning vara jääkväärtus aasta lõpuks. (3) Varade liikumise aruandes näidatud varade jäägid aasta alguseks ja lõpuks peavad vastama bilansi vastavatele kirjetele. § 44. Lisa 4 «Riigivara registrisse kuuluvate varade aruanne» (1) Riigivara registrisse kuuluvate varade aruandes kajastatakse eelarveaasta jooksul asutuse käsutuses oleva riigivara registrisse kandmisele kuuluva vara olemit ja liikumist. Aruande lahtreid täidetakse järgmiselt: 1) esimesse lahtrisse kirjutatakse riigivara registri registreerimisnumber; 2) teise lahtrisse kirjutatakse vara nimetus käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud eristustega; 3) kolmandasse lahtrisse kirjutatakse vara soetusmaksumuse kuupäev; 4) neljandasse lahtrisse kirjutatakse vara soetusmaksumus aasta alguses; 5) viiendasse lahtrisse kirjutatakse vara maksumus aasta lõpuks; 6) kuuendas lahtris kajastatakse vara bilanssi kuulumine. Kui vara on aruande perioodil bilansis, märgitakse lahtrisse «1». Kui vara on bilansist välja kantud (võõrandatud, üle antud teisele valitsejale, maha kantud, riigivara registrist muul põhjusel välja arvatud jne), siis jäetakse kuues lahter tühjaks. (2) Teise lahtri täitmise erisused on: 1) kui riigivara registri registreerimisnumber algab 01-ga (maa), siis maa nimetuseks on pindala; 2) kui riigivara registri registreerimisnumbrid algavad numbritega 02–09 (ehitised), siis vara nimetus on ehitise nimetus; 3) kui riigivara registri registreerimisnumbrid algavad numbritega 11–29, 44–49, 56, 59, 61, 69, siis vara nimetus on vara nimetus; 4) kui riigivara registri registreerimisnumbrid algavad numbritega 31 ja 54, siis vara nimetus on ujuvvahendi nimi; 5) kui riigivara registri registreerimisnumbrid algavad numbritega 32 ja 53, siis vara nimetuseks on õhusõiduki registreerimisnumber; 6) kui riigivara registri registreerimisnumbrid algavad numbritega 33–39 ja 55, siis vara nimetus on riiklik registreerimismärk; 7) kui riigivara registri registreerimisnumbrid algavad numbritega 51 ja 52, siis vara nimetuseks on relva number; 8) kui riigivara registri registreerimisnumbrid algavad numbritega 71, 72, 74–89, siis vara nimetuseks on rentniku nimi; 9) kui riigivara registri registreerimisnumbrid algavad numbritega 91–99, siis vara nimetuseks on ettevõtte nimi, kelle väärtpabereid omatakse. (3) Erijuhud: 1) kui vara on ekslikult esitatud riigivara registrisse ning aruande perioodi lõpul on vara riigivara registrist välja arvatud, siis vara lisa 4-s ei kajastata; 2) kui vara on antud ühelt volitatud asutuselt teisele volitatud asutusele ühe riigivara valitseja piires, kajastab vara aruandes asutus, kelle bilansis on vara aruandeperioodi lõpus. § 45. Lisa 5 «Nõuete aruanne» (1) Nõuete aruandes kajastatakse kõik raamatupidamiskohustuslase poolt bilansipäevaks väljastatud nõuded ja tekkinud viitlaekumised. Nõuded ja viitlaekumised näidatakse ükshaaval kontode kasvavas järjekorras. (2) Nõuded ostjate vastu näidatakse peakontode 141, 145, 147 ja 148 järgi ning need summad peavad vastama bilansikirje 3 (real 3.1) näidatud summaga. Kuludesse kantud ebatõenäoliselt laekuv nõudesumma näidatakse eraldi iga mahakantud nõude kohta miinusmärgiga (peakonto 149 jääk). (3) Alajaotustes «Mitmesugused nõuded» näidatakse peakontodel 151, 154, 155, 156 ja 158 arvelolevaid nõudeid. Ebatõenäoliselt laekuv kuludesse kantud nõudesumma näidatakse eraldi iga mahakantud nõude kohta miinus- märgiga (peakonto 159 jääk). Mitmesuguste nõuete liigendus peab vastama bilansikirje 4 vastavatele ridadele. (4) Viitlaekumistena näidatakse peakontodel 167, 168 ja 169 arvestatavad viitlaekumised ja need peavad võrduma bilansikirje 5 vastavate ridadega. § 46. Lisa 6 «Ettemaksete aruanne» (1) Ettemaksete aruandes tuleb kajastada kõik raamatupidamiskohustuslase poolt bilansipäevaks tehtud ettemaksed. (2) Ettemaksed näidatakse ükshaaval kontode kasvavas järjekorras. (3) Ettemaksete aruande peakontode 161, 162, 163, 164, 165 ja 166 summad peavad vastama bilansikirje 6 vastavatele ridadele. (4) Aruande lõpus näidatakse ka ettemaksed varade eest (peakonto 138), materiaalse põhivara eest (peakonto 119) ning immateriaalse põhivara eest (peakonto 108). § 47. Lisa 7 «Kohustuste aruanne» (1) Kohustuste aruanne koostatakse jaotatult kahte ossa – eraldi lühiajalised ja pikaajalised kohustused. (2) Kohustused näidatakse mõlemas osas ükshaaval kontode kasvavas järjekorras. (3) Kohustuste peakontode 240, 241, 242, 243, 244, 245, 247, 248, 249, 281 ja 289 summad peavad vastama bilansikirje 11 vastavatele ridadele. (4) Peakonto 246 summa peab vastama bilansikirjele 12, peakontode 256, 257, 258, 259 ja 262 summad peavad vastama bilansikirjele 13. (5) Kohustuste aruande peakontode 271, 272 ja 275 summad peavad vastama bilansikirjele 14. (6) Peakontode 292, 293, 297, 298 ja 299 summad peavad võrduma bilansikirje 15 vastavate ridadega ja peakonto 223 summad peavad vastama bilansikirjele 16. (7) Peakontode 231, 234, 235, 236, 237, 238 ja 239 summad peavad olema näidatud bilansikirje 18 ridadel ja peakonto 221 summad peavad vastama bilansikirjele 19. § 48. Lisa 8 «Tulude ja kulude koondaruanne» (1) Tulude ja kulude koondaruande koostamise aluseks on aruandeperioodi majandustegevuse tulud ja kulud rahandusministri 12. jaanuari 1998. a määrusega nr 2 «Riigi eelarvete klassifikaatorite kohta» (RTL 1998, 34/35, 182; 161/162, 606; 368/369, 1566; 1999, 19, 203; 111, 1443; 164, 2365; 2000, 19, 250; 29, 354; 2001, 14, 186) kinnitatud eelarve klassifikaatorite (edaspidi eelarvete klassifikaator) alajaotuste lõikes. Siin kajastatakse üksikute tulu- ja kululiikide saldod järgmiselt – kontoplaani põhiklassides 3 kuni 8 arvestatud tekkepõhised tulud ja kulud. (2) Koondaruandes kajastuvad eelarve, tulude ja kulude kontode lõppsaldod enne eelarveaasta lõpetamist (kontoklassid 3 kuni 8). Peakontode 301, 302 ja 303 lõppsaldod tuleb näidata tegevusalade, allikate (osa, peatüki ja kõigi alapeatükkide), kuluartiklite (kahekohaliste) ja objektide, projektide lõikes. (3) Kohaliku omavalitsuse üksuse koondaruandes ei näidata eelarve kassakulu konto 7611 ja kontogrupi 30 saldosid. Kohaliku omavalitsuse üksuse tekkepõhiste eelarve tulude kajastamisel näidatakse peakonto 341 saldot allikate (osa, peatüki ja kõigi alapeatükkide) lõikes. (4) Tekkepõhised tulud (v.a tulud eelarvest) näidatakse allikate (osa, peatüki ja kõigi alapeatükkide) lõikes. (5) Tekkepõhised kulud (v.a muutused laos materjali ja lõpetamata toodangu osas, kuludesse kantud ebatõenäoliselt laekuvad tulud, materiaalse ja immateriaalse põhivara müügi või likvideerimise kahjumid ja põhivara kulumid, väljamaksmata puhkusetasud ja kulud maksude, maksete, lõivude ja tasude ülekandmisest) näidatakse tegevusalade, allikate (osa, peatüki ja kõigi alapeatükkide) ja kolmekohaliste kuluartiklite ning objektide, projektide lõikes. (6) Kuludesse kantud ebatõenäoliselt laekuvate tulude kulud ja kulud maksete, lõivude ja tasude ülekandmisest näidatakse vastavate tuluallikate (osa, peatüki ja kõigi alapeatükkide) lõikes. (7) Muutused laos materjali ja lõpetamata toodangu osas, materiaalse ja immateriaalse põhivara müügi või likvideerimise kahjumid ja põhivara kulumid ning väljamaksmata puhkusetasud näidatakse vastavat kulu kontot ja summat. (8) Tekkepõhised tulud miinus tekkepõhised kulud tulude ja kulude aruandes võrdub aruandeaasta tulemiga tulemiaruande real 8 ja aruandeaasta bilansikirje 21 «Kapital» reaga 21.5 «Aruandeaasta tulem» peakonto 209 saldo. (9) Tulemi summa tulude ja kulude aruandes näidatakse konto 8999 saldo. Positiivse tulemi korral on konto 8999 saldo deebetis ja negatiivse tulemi korral kreeditis. Selle tulemusena on tulude ja kulude aruande deebet ja kreedit pool võrdsed. § 49. Lisa 8A «Kohaliku omavalitsuse üksuse tulude ja kulude kassalise täitmise aruanne» (1) Kohaliku omavalitsusüksuse tulude ja kulude kassalise täitmise aruande (lisa 8A) koostavad ja esitavad kohaliku omavalitsuse üksused. Aruanne kajastab tulude ja kulude täpsustatud eelarvet ja kassalist täitmist. (2) Aruanne koostatakse riigi eelarvete klassifikaatorite osade, peatükkide, alapeatükkide ja kahekohaliste kuluartiklite lõikes. Kassatagavara näidatakse tulude ja kulude poolel osa 160 – «Kassatagavara» all (tegevusala 950). (3) «Seaduses «2001. aasta riigieelarve» valla- ja linnaeelarvete toetusfondi määratud liigitamata ja sihtotstarbelised eraldised näidatakse klassifikaatori järgi alljärgnevalt: 1) osa 159, ptk 0301 «Riigieelarve toetusfond» («Riigieelarve seaduse» § 2 alusel ettenähtud eraldised, art 51) – Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2001. a määrus nr 44 «Seaduses «2001. aasta riigieelarve» valla- ja linnaeelarvete toetusfondi määratud vahendite jaotamise kord» (RT I 2001, 16, 73); 2) osa 159, ptk 0310 «Eraldised valla- ja linnaeelarvete toetusfondi, mis jaotatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras» (art 51, näidatakse eraldised hariduskuludeks kokku) – Vabariigi Valitsuse 18. jaanuari 2001. a määrus nr 27 «Seaduses «2001. aasta riigieelarve» valla- ja linnaeelarvete toetusfondi hariduskuludeks määratud eraldiste jaotamise kord» (RT I 2001, 10, 46; 54, 325); 3) osa 159, ptk 0312 «Eraldised erandlikes geograafilistes ja majanduslikes tingimustes olevatele omavalitsustele» (art 51, näidatakse eraldised erilistes geograafilistes tingimustes ja erilises majanduslikus olukorras olevatele omavalitsusüksustele) – Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2001. a määrus nr 56 «Seaduses «2001. aasta riigieelarve» erilistes geograafilistes tingimustes ja erilises majanduslikus olukorras olevatele omavalitsusüksustele määratud eraldiste jaotamise kord» (RT I 2001, 18, 91); 4) osa 159, ptk 0311 «Maakonna tasandil jaotatav toetusfond» (näidatakse omavalitsusüksuse volikogu otsusega – täiendavalt finantseeritavate ühisürituste ja koostöökuludeks kavandatud summa) – Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrus nr 99 «Seaduses «2001. aasta riigieelarve» valla- ja linnaeelarvete toetusfondi määratud sihtotstarbeliste eraldiste jaotamise kord» (RT I 2001, 30, 160); 5) osa 159, ptk 0314 «Munitsipaalkoolide õpilaste sõidusoodustuste toetus» (näidatakse omavalitsusüksuse volikogu otsusega – täiendavalt munitsipaalkoolide päevase õppevormi õpilaste, kelle alaline elukoht ei ole õppeasutusega samas asulas, sõidusoodustuste osaliseks kompenseerimiseks kavandatud summa) – Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. määrus nr 99 «Seaduses «2001. aasta riigieelarve» valla- ja linnaeelarvete toetusfondi määratud sihtotstarbeliste eraldiste jaotamise kord» (RT I 2001, 30, 160); 6) osa 159, ptk 0330 «Eraldised valla- ja linnaeelarvetele» (näidatakse omavalitsusüksuse volikogu otsusega – kodutute ja tundmatute isikute hukkumispaigalt äraveoga ja ekspertiisi veoks kavandatud summa, mille eristamiseks kasutatakse erandkorras alapeatükki 30) – Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrus nr 99 «Seaduses «2001. aasta riigieelarve» valla- ja linnaeelarvete toetusfondi määratud sihtotstarbeliste eraldiste jaotamise kord» (RT I 2001, 30, 160); 7) osa 159, ptk 0340 «Eraldised valla- ja linnaeelarvetele» (näidatakse omavalitsusüksuse volikogu otsusega – tuludebaasi täiendamiseks kavandatud summa, mille eristamiseks kasutatakse erandkorras alapeatükki 40) – Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrus nr 99 «Seaduses «2001. aasta riigieelarve» valla- ja linnaeelarvete toetusfondi määratud sihtotstarbeliste eraldiste jaotamise kord» (RT I 2001, 30, 160). 6. peatükk TÖÖTASUKULU ARUANDED § 50. Muudatused töötasukulu aruannetes (1) Lisas 9 «Riigi ametiasutuste koosseisu ja töötasukulu aruanne», lisas 10 «Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste koosseisu ja töötasukulu aruanne» ja lisas 10H «Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste koosseisu ja töötasukulu aruanne (põhikoolid, gümnaasiumid, kutseõppeasutused ning rakenduskõrgkoolid)» näidatakse nii asutusele oma osa ja peatükiga määratud töötasuvahendite (artikkel 10) kui ka valitsemis- või haldusalale peatükiga 02 või 03 või 04 või 15 määratud tulemusjuhtimise rakendamiseks ettenähtud töötasuvahendite (artikkel 10) kasutamist. Seejuures tulemusjuhtimise rakendamiseks ettenähtud töötasuvahendid (tulemustasu) näidatakse koos muude lisatasudega lisas 9 veerus 12, lisades 10 ja 10H veerus 11 «Muud lisatasud». (2) Ülevaate saamiseks tulemustasu kasutamisest näidatakse tegevusaruandes: 1) lisas 9 veerus 12 (art 118, 124, 125, 128, 148) «Muud lisatasud» toodud lisatasude hulgast eraldi tulemustasu arvelt makstud lisatasud ameti- ja abiteenistuskohtade põhigruppide järgi; 2) lisas 10 veerus 11 (art 128) «Muud lisatasud» toodud lisatasude hulgast eraldi tulemustasu arvelt makstud lisatasud ameti- ja abiteenistuskohtade põhigruppide järgi; 3) lisas 10H veerus 11 (art 128) «Muud lisatasud» toodud lisatasude hulgast eraldi tulemustasu arvelt makstud lisatasud ameti- ja abiteenistuskohtade põhigruppide järgi. (3) Lisa numbriga 11 peegeldab sisuliselt omatulu ja asutuse eelarve teiste osade ja peatükkide arvelt tehtud töötasukulutusi. Omatulu on viidud eelarveliste vahendite alla ja seega võib käsitleda omatulu arvelt tehtud töötasukulu asutuse eelarve teiste osade ja peatükkide arvelt tehtud kuluna. (4) Lisas 11 tabelis 1A on toodud ametialapõhigruppide loetelu vastavuses tabeli 1 ametialapõhigruppide loeteluga. § 51. Töötasukulu analüüs (1) Töötasukulu analüüsiks on aastaaruande lisad: 1) lisa 9 «Riigi ametiasutuste koosseisu ja töötasukulu aruanne»; 2) lisa 10 «Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste koosseisu ja töötasukulu aruanne»; 3) lisa 10H «Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste koosseisu ja töötasukulu aruanne (põhikoolid, gümnaasiumid, kutseõppeasutused ning rakenduskõrgkoolid); 4) lisa 11 «Töötasukulu aruanne eelarve klassifikaatori kuluartiklite järgi (v.a asutuse oma osa ja peatükiga määratud artikkel 10)». (2) 2001. aasta aastaaruande lisades 9, 11, 10, 10H analüüsitakse asutuse ülesannete täitmiseks kasutatud töötasuvahendeid olenemata tuluallikate liigist ning asutuse eelarve kõigi tuluallikate põhjal moodustatud töötasu jaotust teenistujate/töötajate põhigruppide järgi. (3) Lisa 9, lisa 10, lisa 10H ja lisa 11 täitmisel tuleb lähtuda eelarvete klassifikaatori kuluartiklite klassifikaatorist (RTL 1998, 34/35, 182; 161/162, 606; 368/369, 1566; 1999, 19, 203; 111, 1443; 164, 2365; 2000, 19, 250; 29, 354; 2001, 14, 186) ning rahandusministri 17. märtsi 1995. a määrusega nr 46 «Eelarveliste asutuste raamatupidamise korraldamise eeskirja kinnitamine» (RTL 1995, 21/22, 732; 1996, 11/12, 82; 42, 276; 43–45, 291; 1997, 16, 101 ja 104; 1998, 40/41, 196; 197/198, 788; 1999, 16, 181; 2000, 57, 892) tulenevast raamatupidamise kontoplaanist. (4) Aastaaruande lisade 9, 10, 10H ja 11 täitmisel tuleb juhinduda ridadel näidatud töötasu kulukontost ja veergudel näidatud tegevuskulu artiklist. (5) Riigi ametiasutustele on täitmiseks aastaaruande lisad «Riigi ametiasutuste koosseisu ja töötasukulu aruanne» (lisa 9), «Töötasukulu aruanne eelarve klassifikaatori kuluartiklite järgi (v.a asutuse oma osa ja peatükiga määratud artikkel 10)» (lisa 11). (6) Valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele on täitmiseks aastaaruande lisad «Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste koosseisu ja töötasukulu aruanne» (lisa 10), «Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste koosseisu ja töötasukulu aruanne (põhikoolid, gümnaasiumid, kutseõppeasutused ning rakenduskõrgkoolid) (lisa 10H), «Töötasukulu aruanne eelarve klassifikaatori kuluartiklite järgi (v.a asutuse oma osa ja peatükiga määratud artikkel 10)» (lisa 11). § 52. Riigi ametiasutuste koosseisu ja töötasukulu aruanne (1) Riigi ametiasutuste koosseisu ja töötasukulu aruandes (lisa 9) näidatakse asutusele oma osa ja peatükiga määratud töötasuvahendite (artikkel 10) kasutamist vastavalt palgaelementidele ning samuti valitsemis- või haldusalale peatükiga 02 või 03 või 04 või 15 määratud tulemusjuhtimise rakendamiseks ettenähtud töötasuvahendite (artikkel 10) kasutamist. Seejuures tulemusjuhtimise rakendamiseks ettenähtud töötasuvahendid (tulemustasu) näidatakse koos muude lisatasudega (art 118, 124, 125, 128, 148) veerus 12 «Muud lisatasud». (2) Ülevaate saamiseks tulemustasu kasutamisest näidatakse tegevusaruandes lisas 9 veerus 12 «Muud lisatasud» toodud lisatasude hulgast eraldi tulemustasu arvelt makstud lisatasud ameti- ja abiteenistuskohtade põhigruppide järgi. (3) Lisas 9 rida 1 täidetakse Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, Peaministri, ministrite, Kaitseväe juhataja, Riigikontrolöri, Õiguskantsleri ja kohtunike kohta. Ridadel 2 ja 3 näidatakse Riigikogu Kantselei ja Vabariigi Presidendi Kantselei teenistujad. Kõigi teiste riigi ametiasutuste – «Avaliku teenistuse seaduse» (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18; 17, 78; 42, 233; 47, 260) § 2 lg 2 mõttes – teenistujad näidatakse ridadel 9–12. Ridadel 5–8, 14–18, 20–22, 24–30 näidatakse teenistujad vastavuses ridade määratlusega. (4) Ridadel 14–18 veerus 5 «Kaalutud keskmine palgaaste/ametijärk arvutatud veeru 3 järgi» näidatakse vanglaametnike vastava ametiastme kaalutud keskmine ametijärk. (5) Artikkel 11 «avalike teenistujate töötasu» – kulud kantakse ridadele 2, 5–11, 14–18, 20–22 vastavalt palgaelementidele ja koosseisuväliste teenistujate töötasukulu reale 33 veergu 6 ühe summana. (6) Artikkel 12 «töötajate töötasu» – kulud kantakse ridadele 3, 12, 24–30 vastavalt palgaelementidele ja koosseisuväliste teenistujate töötasukulu reale 33 veergu 6 ühe summana. (7) Artikkel 13 «ajutiste lepinguliste töötajate töötasu» – kulud kantakse reale 34 veergu 6 ühe summana. (8) Artikkel 14 «valitavate ja ametisse nimetatavate isikute töötasu»: 1) reale 1 kantakse Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, Peaministri, ministrite, Kaitseväe juhataja, Riigikontrolöri, Õiguskantsleri ja kohtunike töötasukulud vastavalt palgaelementidele; 2) alajaotus 149 «esindustasu» – kulud kantakse reale 38 veergu 6 ühe summana. (9) Artikkel 15 «hädaabitööde töötasu» – kulud kantakse reale 39 veergu 6 ühe summana. (10) Artikkel 19 «muud töötasu liigid»: 1) alajaotus 191 «kohtukaasistujate tasud» – kulud kantakse reale 35 veergu 6 ühe summana; 2) alajaotus 192 «ajateenijate palk» – kulud kantakse reale 36 veergu 6 ühe summana; 3) alajaotus 198 «kinnipeetavate töötasu» – kulud kantakse reale 37 veergu 6 ühe summana; 4) alajaotus 199 «muud töötasu liigid» – kulud kantakse reale 40 veergu 6 ühe summana. (11) Real 41 on asutuse töötasuvahendite jaotus palgaelementideks kokku. § 53. Töötasukulu aruanne eelarve klassifikaatori kuluartiklite järgi (v.a asutuse oma osa ja peatükiga määratud artikkel 10) (1) Töötasukulu aruandes eelarve klassifikaatori kuluartiklite järgi (lisa 11) näidatakse töötasukulu riigieelarve klassifikaatori nende kuluartiklite järgi, kus kuluallikaks ei ole asutuse oma osa ja peatükiga määratud töötasuvahendid (artikkel 10). (2) Lisa 11 täidetakse vajadusel sama vormi kaks korda. Vorm määratletakse märkides päises lahtri variant tunnuseks kas 1 või 2. (3) Vorm tunnusega «variant 1» täidetakse täiendava koosseisu kohta, kellele makstakse kogu töötasu riigieelarve nende kuluartiklite järgi, kus kuluallikaks ei ole asutuse oma osa ja peatükiga määratud töötasuvahendid (artikkel 10). (4) Vorm tunnusega «variant 2» täidetakse juhul, kui neid allikaid on kasutatud ajutiste lepinguliste töötajate ja eelarvelise koosseisu täiendavaks tasustamiseks. (5) Lisa 11 variant 1 tabeli 1 veergu 1 kantakse täiendava koosseisu aasta keskmine täidetud koosseisuüksuste arv, kellele on arvestatud aasta jooksul kogu töötasu riigieelarve nende kuluartiklite järgi, kus kuluallikaks ei ole asutuse oma osa ja peatükiga määratud töötasuvahendid (artikkel 10). (6) Lisa 11 variant 2 tabeli 1 veergu 1 kantakse teenistujate/töötajate arv, kellele on arvestatud aasta jooksul töötasu riigieelarve nende kuluartiklite järgi, kus kuluallikaks ei ole asutuse oma osa ja peatükiga määratud töötasuvahendid (artikkel 10), kusjuures personaalselt arvestatakse iga töötaja üks kord, olenemata perioodide arvust või pikkusest, mille jooksul töötasu maksti. (7) Tabeli 1 veergu 2 kantakse riigieelarve kõigi tegevuskulude artiklitest (v.a asutuse oma osa ja peatükiga määratud artikkel 10) moodustatud töötasukulu ühe summana kokku, jaotatuna teenistujate/töötajate põhi- ja ametigruppide järgi. (8) Tabeli 1 veergu 1 ridadele 46, 47 ja 48 kantakse teenistujate/töötajate arv, kellele on arvestatud aasta jooksul lepinguliste tööde eest töötasu, kusjuures personaalselt arvestatakse iga töötaja üks kord, olenemata perioodide arvust või pikkusest, mille jooksul töötasu maksti. (9) Real 47 tuuakse eraldi välja ajutiste lepinguliste töötajate koosseisus oma asutuse koosseisulised teenistujad/töötajad ja tabelis 1A näidatakse töötasukulu, mis on arvestatud neile lepinguliste tööde eest. (10) Tabeli 1A täitmisel tuleb arvestada teenistujate/töötajate jaotust põhi- ja ametigruppide järgi (analoogiliselt tabelis 1 toodud jaotusega). (11) Tabeli 1A veergu 1 kantakse asutuse koosseisuliste teenistujate/töötajate arv, kellele on arvestatud aasta jooksul lepinguliste tööde eest töötasu, kusjuures personaalselt arvestatakse iga töötaja üks kord, olenemata perioodide arvust või pikkusest, mille jooksul töötasu maksti. Tabeli 1A rida 47AM = tabeli 1 rida 47 (12) Tabelis 2 näidatakse eraldi ridadel kõik asutuse töötasukulud eelarve klassifikaatori tegevuskulude erinevatest artiklitest (v.a asutuse oma osa ja peatükiga määratud artikkel 10). Tabeli 1 rida 52 veerg 2 = tabeli 2 rida 73 veerg 4 § 54. Töötasukulude arvestus kokku riigi ametiasutustes (kontogrupp 60) Riigi ametiasutuse töötasukulu kokku lisa 9 rida 41 veerg 6 + lisa 11 tabel 1 rida 52 veerg 2 ≥ kui lisas 2 näidatud palgad ja tasud (kontogrupp 60). § 55. Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste koosseisu ja töötasukulu aruanne (1) Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste koosseisu ja töötasukulu aruandes (lisa 10) näidatakse asutusele oma osa ja peatüki alt eraldatud töötasuvahendite (artikkel 10) kasutamist vastavalt palgaelementidele ning samuti valitsemis- või haldusalale peatükiga 02 või 03 või 04 või 15 määratud tulemusjuhtimise rakendamiseks ettenähtud töötasuvahendite (artikkel 10) kasutamist. Seejuures tulemusjuhtimise rakendamiseks ettenähtud töötasuvahendid (tulemustasu) näidatakse koos muude lisatasudega (art 128) veerus 11 «Muud lisatasud». (2) Ülevaate saamiseks tulemustasu kasutamisest näidatakse tegevusaruandes lisas 10 veerus 11 «Muud lisatasud» toodud lisatasude hulgast eraldi tulemustasu arvelt makstud lisatasud töötajate põhigruppide järgi. (3) Asutused, kellele oma osa ja peatükiga ei ole määratud töötasuvahendeid (artikkel 10) võtavad lisa 10 täitmisel aluseks asutuse siseselt koostatud eelarves määratud töötasuvahendid ja näitavad nende kasutamist lähtudes lisas toodud veergude pealkirjade sisust vastavalt palgaelementidele. Sellisel juhul ei täida asutus lisa 10 veergu 5 «Kaalutud keskmine palgaaste, arvutatud veeru 3 järgi». (4) Artikkel 13 «ajutiste lepinguliste töötajate töötasu» – kulud kantakse reale 33 veergu 6 ühe summana. (5) Artikkel 15 «hädaabitööde töötasu» – kulud kantakse reale 34 veergu 6 ühe summana. (6) Artikkel 19 «muud töötasu liigid» alajaotus 199 «muud töötasu liigid» – kulud kantakse reale 35 veergu 6 ühe summana. (7) Rida 32 – on võrdne rida 1 + rida 4 + rida 16 + rida 28 summaga. (8) Real 36 on asutuse töötasuvahendite jaotus palgaelementideks kokku. § 56. Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste koosseisu ja töötasukulu aruanne (põhikoolid, gümnaasiumid, kutseõppeasutused ning rakenduskõrgkoolid) (1) Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste koosseisu ja töötasukulu aruanne (põhikoolid, gümnaasiumid, kutseõppeasutused ning rakenduskõrgkoolid) (lisa 10H) on täitmiseks valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele – põhikoolidele, gümnaasiumidele, kutseõppeasutustele ning rakenduskõrgkoolidele. Seal näidatakse asutusele ainult oma osa ja peatüki alt eraldatud töötasuvahendite (artikkel 10) kasutamist vastavalt palgaelementidele ning samuti valitsemis- või haldusalale peatükiga 02 või 03 või 04 või 15 määratud tulemusjuhtimise rakendamiseks ettenähtud töötasuvahendite (artikkel 10) kasutamist. Seejuures tulemusjuhtimise rakendamiseks ettenähtud töötasuvahendid (tulemustasu) näidatakse koos muude lisatasudega (art 128) veerus 11 «Muud lisatasud». (2) Ülevaate saamiseks tulemustasu kasutamisest näidatakse tegevusaruandes lisas 10H veerus 11 «Muud lisatasud» toodud lisatasude hulgast eraldi tulemustasu arvelt makstud lisatasud töötajate põhigruppide järgi. (3) Asutused, kellele oma osa ja peatükiga ei ole määratud töötasuvahendeid (artikkel 10) võtavad lisa 10H täitmisel aluseks asutuse siseselt koostatud eelarves määratud töötasuvahendid ja näitavad nende kasutamist lähtudes lisas toodud veergude pealkirjade sisust vastavalt palgaelementidele. Sellisel juhul ei täida asutus lisa 10H veergu 5 «Kaalutud keskmine palgaaste, arvutatud veeru 3 järgi». Asutused, kes täidavad lisa 10H näitavad sellel lisal nii pedagoogilised töötajad kui ka mittepedagoogilised töötajad. (4) Lisa 10H «Pedagoogilised töötajad» osas näidatakse töötajad, kelle töötasustamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 2001. aasta määrus nr 33 «Riigi põhikooli ja gümnaasiumi pedagoogide töötasustamine» (RT I 2001, 12, 55) ning Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. aasta määrus nr 71 «Kutseõppeasutuse pedagoogide töötasustamine» (RT I 2001, 19, 107), aga samuti näidatakse selles osas ka rakenduskõrgkoolide õppejõud. Rakenduskõrgkoolide õppejõudude ning kutseõppeasutuse pedagoogide töötasuvahendite jaotamist vastavalt palgaelementidele näidatakse lähtudes lisas toodud veergude pealkirjade sisust. (5) Artikkel 13 «ajutiste lepinguliste töötajate töötasu» – kulud kantakse reale 66 veergu 6 ühe summana. (6) Artikkel 15 «hädaabitööde töötasu» – kulud kantakse reale 69 veergu 6 ühe summana. (7) Artikkel 19 «muud töötasu liigid»: 1) alajaotus 193 «emeriiditasu» – kulud kantakse reale 67 veergu 6 ühe summana; 2) alajaotus 195 «akadeemikutasu» – kulud kantakse reale 68 veergu 6 ühe summana. 3) alajaotus 199 «muud töötasu liigid» – kulud kantakse reale 70 veergu 6 ühe summana. (8) Rida 65 – on võrdne rida 1 + rida 36 + rida 39 + rida 51 + rida 61 summaga. (9) Real 71 on asutuse töötasuvahendite jaotus palgaelementideks kokku. § 57. Töötasukulude arvestus kokku valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes (kontogrupp 60) (1) Valitsusasutuse hallatava riigiasutuse töötasukulu kokku lisa 10 rida 36 veerg 6 + lisa 11 tabel 1 rida 52 veerg 2 ≥ kui lisas 2 näidatud palgad ja tasud (kontogrupp 60). (2) Valitsusasutuse hallatava riigiasutuse – põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse ning rakenduskõrgkooli töötasukulu kokku lisa 10H rida 71 veerg 6 + lisa 11 tabel 1 rida 52 veerg 2 ≥ kui lisas 2 näidatud palgad ja tasud (kontogrupp 60). 7. peatükk KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSTE JA NENDE HALLATAVATE ASUTUSTE ARUANDED § 58. Valla- ja linnavolikogu koosseisude aruanne Lisa 12 «Valla- ja linnavolikogu koosseisude aruanne» esitatakse volikogude koosseisude ja töötasude kohta (osa 270, ptk 01). § 59. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste koosseisude aruanne Lisa 13 «Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste koosseisude aruanne» esitatakse valla- ja linnavalitsuse ja tema struktuuriüksuste, valimiste ja reformikulude (osa 270, ptk 02, 04, 10, 12) ning kohaliku omavalitsuse üksuse haldusasutuste kohta, kus on tegemist avaliku teenistusega ( näiteks osa 273, ptk 01; osa 275, ptk 01 jne). Ametikohtade jaotuse aluseks on Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 1996. a määrus nr 50 «Kohaliku omavalitsuse ametnike ametikohtade nimetuste kehtestamine» (RT I 1996, 16, 272). § 60. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste hallatavate asutuste koosseisude aruanne (1) Lisa 14 «Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste hallatavate asutuste koosseisude ja töötasukulude aruanne» esitatakse omavalitsusasutuste koosseisude ja töötasude kohta (ei ole avalikku teenistust). (2) Real 1 näidatakse asutuse juhid ja nende asetäitjad, kes saavad töötasu kohalikust eelarvest. (3) Real 2 näidatakse asutuse juhid ja nende asetäitjad, kelle töötasu katteallikas on osa 159 ptk 03 art . (4) Ridadel 4 ja 5 näidatakse analoogiliselt õpetajad vastavalt finantseerimise allikale. (5) Ridadel 23 ja 24 näidatakse juurdemaksed kohalikust eelarvest munitsipaalkoolide pedagoogidele, mille katteallikas on osa 159 ptk 03 art 51. (6) Real 4 «Õpetajad» näidatakse koolieelsetes lasteasutustes töötavatele kasvatajatele makstav töötasu. (7) Real 6 «Õpetaja abi» näidatakse kasvatajate abidele makstav töötasu. § 61. Lasteaedade, koolide ja teiste haridusasutuste kontingendi aruanne (1) Lisa 15 «Lasteaedade, koolide ja teiste haridusasutuste kontingendi aruande» koostavad ja esitavad lasteaiad, alg- ja põhikoolid, gümnaasiumid, täiskasvanute gümnaasiumid (ptk 14), erikoolid, sanatoorsed ja teised internaatkoolid, hälviklastekoolid, huvikoolid ja muud õpilaskontingenti omavad haridusasutused. (2) Rea 8 «Laste, õpilaste arv» täidavad kõik õppe- ja kasvatusasutused ning huvikoolid. (3) Rea 14 «Õpilaste arv internaadis» (ühiselamus) täidavad koolid internaadis elavate õpilaste kohta, internaatkoolid ja hälviklastekoolid kasvandike kohta. (4) Rea 16 «Õpilaste arv pikapäevarühmades» täidavad koolid, internaatkoolid ja hälviklaste koolid koduskäivate õpilaste pikapäevarühmade kohta. (5) Real 18 «Klasside, rühmade, huviringide arv» näitavad koolid, internaatkoolid, hälviklastekoolid – klasside arvu; lasteaiad – rühmade arvu; huvikoolid – huviringide arvu. (6) Real 24 «Laste toidupäevade arv» näitavad laste toidupäevade arvu kõik õppe- ja kasvatusasutused, kus finantseeriti laste ja õpilaste toitlustamist kohalikust eelarvest kas täielikult või osaliselt. § 62. Kutseõppeasutuste, kõrg- ja ülikoolide (täiskasvanute koolitusasutuste) kontingendi aruanne Lisa 16 «Kutseõppeasutuste, kõrg- ja ülikoolide (täiskasvanute koolitusasutuste) kontingendi aruande» esitavad kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid, ülikoolid. § 63. Eelarveliste tervishoiu- ja sotsiaalhooldusasutuste kontingendi aruanne (1) Lisa 17 «Eelarveliste tervishoiu- ja sotsiaalhooldusasutuste kontingendi aruande» koostavad ja esitavad kõik tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused. (2) Real 2 näidatakse voodikohtade arvuna kõik olemasolevad voodikohad sõltumata nende täituvusest. (3) Real 3 näidatakse voodipäevade (toidupäevade) arvuna päevade arv, mille jooksul hoolealused või haiged viibisid asutuses ööpäevaringselt. Juhul kui hoolealused või haiged kuulusid toitlustamisele üks kord päevas, on vajalik nende isikute arv ja toidupäevade arv aastaaruande tegevuskirjelduses eraldi näidata. Voodipäevad (toidupäevad) esitatakse plaani ja aasta tegeliku arvuna ilma perioodi lõpu seisuta. (4) Real 5 näidatakse hoolealuste ja haigete arvuna aruandeperioodil asutuses ravil või hooldusel olnud haigete või hoolealuste arv. Kui asutuses on osa hoolealuseid ainult päevasel hooldused, siis tegevuskirjelduses näidatakse nende arv üldisest arvust eraldi ja märgitakse, milline arv on lisal (s.o kas kokku või ainult ööpäevasel hooldusel olevad). § 64. Laenude tagastamise ja intresside tasumise aruanne (1) Lisa 18 «Laenude tagastamise ja intresside tasumise aruande» koostavad ja esitavad kohalikud omavalitsused. (2) Real 1 «Võlakirjade emiteerimine» veerus 2 «põhilaen» näidatakse peakontode 237, 245 saldosid ja veerus 3 «intress» näidatakse peakonto 293 saldot. (3) Real 2 «Pikaajaline pangalaen» veerus 2 «põhilaen» näidatakse peakontode 238, 243 saldosid ja veerus 3 «intress» näidatakse peakonto 293 saldot. (4) Real 3 «Muud pikaajalised laenud» veerus 2 «põhilaen» näidatakse peakontode 238, 243 saldosid ja veerus 3 «intress» näidatakse peakonto 293 saldot. (5) Real 4 «Laenu tagastamine riigieelarvele» veerus 2 «põhilaen» näidatakse peakontode 238, 243 saldosid ja veerus 3 «intress» näidatakse peakonto 293 saldot. (6) Real 5 «Pikaajalised välislaenud» veerus 2 «põhilaen» näidatakse peakontode 238, 243 saldosid ja veerus 3 «intress» näidatakse peakonto 293 saldot. (7) Real 6 «Kapitalirent» veerus 2 «põhilaen» näidatakse peakontode 234, 249 saldosid ja veerus 3 «intress» näidatakse peakonto 249 saldot. (8) Veerg 1 – on võrdne veerg 2 + veerg 3 summaga. (9) Veerg 4 – on võrdne veerg 6 + veerg 8 + veerg 10 + veerg 12 + veerg 14 + veerg 16 summaga. (10) Veerus 5 tuleb näidata veeru 7 + veeru 9 + veeru 11 + veeru 13 + veeru 15 + veeru 17 summeeritud summat. (11) Veerud 2 ja 4 peavad olema võrdsed. (12) Veeru 1 summa peab minema kokku bilansi kirjete summaga: 1) 11.3. Pikaajaliste kohustuste lühiajaline osa; 2) 11.4. Lühiajaline võlakirjade emiteerimine; 3) 11.6. Muud lühiajalised kohustused – konto 2490; 4) 15.2. Intressivõlad; 5) 17.2. Võlg liisingfirmadele; 6) 17.4. Pikaajaliste võlakirjade emiteerimine; 7) 17.5. Pikaajalised laenud. 8. peatükk TEGEVUSARUANNE § 65. Tegevusaruanne (1) Tegevusaruandes antakse üldiseloomustus ja hinnang asutuse aruandeaasta majandustegevusele ja suunad järgnevaks eelarveaastaks. (2) Tegevusaruandes näidatakse: 1) asutustele püstitatud eesmärgid, prioriteedid aruandeaastaks; 2) hinnang püstitatud eesmärkide täitmisele; 3) bilansikirjete ja tulemiaruanne tulu- ja kululiikide sisu ning olulised muudatused ja nende põhjused võrreldes eelneva aruandeaastaga; 4) aruandeaastal kasutamata jäänud eelarvelised assigneeringud, mille kasutamise luba uuel eelarveaastal rahandusministrilt taotletakse. Need assigneeringud näidatakse tegevusaruandes eelarve klassifikaatori alajaotuse lõikes järgmiselt: eelarve, kassakulu, kasutamata jääk. (3) Korrigeeritud bilansikirjete ja korrigeeritud tulemiaruande tulu- ning kululiikide osas näidatakse: 1) 2000. aasta lõppbilansi saldod, korrigeerimised, 2001. aasta korrigeeritud algbilansi saldod; 2) 2000. aasta tulemiaruande tulu- ja kululiikide summad, korrigeerimised, korrigeeritud tulemiaruanne 2001. aasta alguseks. (4) Tegevusaruanne peab sisaldama kapitali liikumise aruannet, milles näidatakse: 1) kapitali kirjete saldod 2001. aasta algbilansis; 2) muudatused koos selgitustega kapitali bilansikirjetes aruandeaastal; 3) kapitali kirjete saldod 2001. aasta lõppbilansis. (5) Tegevusaruandes kirjeldatakse asutusele püstitatud eesmärgid ja prioriteedid järgmiseks eelarveaaastaks ja selleks planeeritud vahendid; (6) Tegevusaruandes näidatakse tulemustasu arvelt makstud lisatasud ameti- ja abiteenistuskohtade põhigruppide järgi. 9. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 66. Aastaaruande esitamise tähtajad (1) Riigiasutused esitavad Rahandusministeeriumile oma aastaaruanded järgmiselt: 1) Presidendi Kantselei, Riigikogu Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohus esitavad oma aastaaruande hiljemalt 2002. a 19. veebruariks; 2) maavalitsused ja Riigikantselei esitavad koondaastaaruande 2002. a 26. veebruariks; 3) Välisministeerium, Kultuuriministeerium, Majandusministeerium ja Rahandusministeerium esitavad koondaastaaruande 2002. a 5. märtsiks; 4) Justiitsministeerium, Keskkonnaministeerium, Teede- ja Sideministeerium ja Siseministeerium esitavad koondaastaaruande 2002. a 12. märtsiks; 5) Kaitseministeerium, Põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium ja Haridusministeerium esitavad koondaastaaruande 2002. a 19. märtsiks. (2) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja riigi poolt asutatud sihtasutused esitavad auditeeritud aastaaruande hiljemalt 2002. a 1. maiks. (3) Kohaliku omavalitsuse üksused esitavad auditeeritud koondaastaaruande hiljemalt 2002. a 1. juuniks. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest finantseeritavatele asutustele, kes peavad iseseisvat raamatupidamist, määrab aastaaruande esitamise tähtaja valla- või linnavalitsus. § 67. Eelmiste perioodide oluliste vigade korrigeerimine (1) Kui aruandeperioodil avastatakse eelmisi perioode puudutavaid asjaolusid, mis olid jäänud õigeaegselt avastamata ja aruandes kajastamata ning need mõjutasid oluliselt 2000. a majandusaasta tulemust, siis tuleb korrigeerida 2000. a bilanssi ja tulemiaruannet. 2000. a teisi aastaaruande lisasid ei korrigeerita. (2) 2001. a aastaaruande koostamisel lähtutakse korrigeeritud algbilansist. Aruandeperioodi aastaaruande lisad esitatakse korrigeeritud algbilansist lähtuvalt. Korrigeerimise põhjusi tuleb selgitada tegevusaruandes. § 68. Rahandusministri määruse kehtetuks tunnistamine Kehtetuks tunnistatakse rahandusministri 30. novembri 2000. a määrus nr 100 «2000. a aastaaruande koostamise, esitamise ja kinnitamise eeskirja ja aruandevormide kinnitamine» (RTL 2000, 129, 2100). Minister Siim KALLAS Kantsler Aare JÄRVAN Rahandusministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 105 «2001. a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine» lisa 1

Rahandusministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 105 «2001. a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine» lisa 2

Rahandusministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 105 «2001. a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine» lisa 2A

Rahandusministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 105 «2001. a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine» lisa 3

Rahandusministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 105 «2001. a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine» lisa 4

Rahandusministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 105 «2001. a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine» lisa 5

Rahandusministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 105 «2001. a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine» lisa 6

Rahandusministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 105 «2001. a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine» lisa 7

Rahandusministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 105 «2001. a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine» lisa 8

Rahandusministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 105 «2001. a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine» lisa 8A

Rahandusministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 105 «2001. a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine» lisa 9

Rahandusministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 105 «2001. a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine» lisa 10

Rahandusministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 105 «2001. a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine» lisa 10H

Rahandusministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 105 «2001. a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine» lisa 11

Rahandusministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 105 «2001. a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine» lisa 12

Rahandusministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 105 «2001. a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine» lisa 13

Rahandusministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 105 «2001. a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine» lisa 14

Rahandusministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 105 «2001. a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine» lisa 11

Rahandusministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 105 «2001. a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine» lisa 16

Rahandusministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 105 «2001. a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine» lisa 17

Rahandusministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 105 «2001. a aastaaruande koostamine, esitamine ja kinnitamine» lisa 18