Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-7-05 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. märtsi 2005. a kohtuotsus M. H. väärteoasjas liiklusseaduse § 74²² lg 3 ja § 74¹ järgi — RT III, 2005, 10, 96

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Väljavõte Kohtuasja number 3-1-1-7-05 Otsuse kuupäev 10. märts 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris Kohtuasi M. H. väärteoasi liiklusseaduse § 7422 lg 3 ja § 741 järgi Vaidlustatud kohtulahend Lääne-Viru Maakohtu 11. novembri 2004. a otsus väärteoasjas nr 4-420/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ida Politseiprefektuuri kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 16. veebruar 2005. a Istungil osalenud isikud Ida Politseiprefektuuri esindaja Jõhvi politseiosakonna korrakaitse talituse juhtivkonstaabel Hermo Piirsalu Resolutsioon 1. Kassatsioon rahuldada. 2. Tühistada Lääne-Viru Maakohtu 11. novembri 2004. a otsus M. H. väärteoasjas ja saata väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks. Asjaolud ja menetluse käik 1. Alaealisele M. H-le (s. X. XXXXXXXXX XXXX. a) koostati 21. augustil 2004. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta juhtis samal päeval kell 17.33 Rakvere–Luige maanteel sõiduautot Toyota Corolla kiirusega 136±3 km/h. Lubatud oli 90 km/h. Seega ületas ta kiirust mitte vähem kui 43 km/h, rikkudes LE § 124 p 2. Lisaks ei olnud piiratud juhtimisõigusega isiku kõrval vähemalt kaheaastase juhistaažiga lapsevanemat või volitatud isikut, mille puhul oli tegemist LE § 70 p 1 rikkumisega. M. H. karistati kirjeldatud rikkumiste eest Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna juhtivkonstaabel H. Piirsalu otsusega KarS § 63 lg-le 1 tuginedes LS § 7422 lg 3 järgi 125 trahviühiku (7500 krooni) suuruse rahatrahviga. 2. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Lääne-Viru Maakohtule, taotledes uue otsuse tegemist tema olukorda raskendamata ning menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 2 alusel. Kaebuses võttis M. H. omaks, et ületas lubatud sõidukiirust ning tema kõrval ei olnud lapsevanemat ega volitatud isikut. Samas leiti kaebuses, et kohtuväline menetleja rikkus menetlusõigust, kuna ei menetlenud väärteoasja teo toimepanemise koha järgi. Teo toimepanemise kohaks oli Vinni vald Lääne-Virumaal, kuid otsus tehti Ida-Virumaal Jõhvi politseiosakonnas. Kaebaja arvates määras karistuse selleks mittepädev kohtuväline menetleja. Samuti oli vale otsuses märgitu, et otsus on vaidlustatav Ida-Viru Maakohtus. Õige oleks olnud Lääne-Viru Maakohus. Lisaks märgitakse kaebuses, et menetlusalune isik on alaealine ja 11. klassi õpilane, kellel puudub igasugune sissetulek. 3. Lääne-Viru Maakohtu 11. novembri 2004. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Kohtu põhjenduste kohaselt oli tegemist alaealisega ning kuigi rikkumine oli teistkordne, tuleb M. H-le anda viimane võimalus ennast parandada ja näidata, et ta on toimepandust õiged järeldused teinud. Peale selle leidis kohus, et kohtuväline menetleja on rikkunud VTMS § 12, sest väärteoasja oleks pidanud lahendama ja otsuse tegema Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond. 4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Ida Politseiprefektuur, paludes otsuse tühistada ja teha uus otsus. Kassatsioonis leitakse, et kohtuotsus ei ole piisavalt motiveeritud. Otsuse motiveerivas osas on lihtsalt leitud, et menetlemine ei ole otstarbekas. Kassaator leiab, et kõnealusel juhul ei võinud menetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, kuna tegemist on olulise liiklusalase rikkumisega, mis seab ohtu nii juhi enda kui ka teiste liiklejate elud. Ka seadusandja loeb kiiruse ületamist üle 40 km/h üheks raskemaks väärteoks, mida näitab asjaolu, et selle eest on karistusena lisaks rahatrahvile ette nähtud ka arest. Ekslik on kohtu seisukoht, et VTMS § 12 kohaselt oleks pidanud otsuse tegema Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnas. Rakvere politseiosakond kuulub Ida Politseiprefektuuri alla ning seaduses ei ole sätet selle kohta, et otsus peab olema vastu võetud just teo toimepanemise kohas; kõik ülejäänud menetlustoimingud on tehtud väärteo toimepanemise kohas. Lisaks oleks kohus VTMS § 90 lg 3 alusel pidanud asja arutamise edasi lükkama, kui istungile on jäänud ilmumata 14- kuni 18-aastase isiku kaitsja. Kohus seda ei teinud, rikkudes sellega oluliselt menetlusõigust. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 5. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga, et Lääne-Viru Maakohus ei ole otsust nõuetekohaselt motiveerinud, mis kujutab endast VTMS § 150 lg 1 p 7 kohaselt väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist. Tulenevalt VTMS §-st 2 kehtib ka väärteomenetluses KrMS §-s 6 sätestatud menetluse kohustuslikkuse põhimõte. Sellest põhimõttest teeb erandi VTMS § 30, andes menetlejale võimaluse lõpetada menetlus juhul, kui menetleja ei pea selle jätkamist otstarbekaks. Kuna tegemist on erandolukorraga, peab sel alusel menetluse lõpetamise otsustuse tegija ka põhjendama, miks ta leiab, et menetlemine ei ole otstarbekas. 6. Väärteomenetluse seadustik ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid võimalik on tugineda kriminaalmenetluse regulatsioonile, eeskätt KrMS § 202 lg-le 1. Menetluse võib seega lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (vt ka Riigikohtu 9. detsembri 2003. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-146-03 p 7 ja 8 – RT III 2004, 1, 5). Lääne-Viru Maakohus oleks pidanud põhjendama, miks ta leiab, et menetlusaluse isiku süü on väike ja puudub avalik menetlushuvi olukorras, kus menetluse esemeks oli mitme liiklusnõude rikkumine, millest üks seisnes lubatud sõidukiiruse olulises ületamises, kusjuures menetlusalust isikut on varem karistatud kiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h. Kohus seda teinud ei ole, vaid on paljasõnaliselt nentinud, et ei pea asja menetlemist põhjendatuks ja peab vajalikuks anda menetlusalusele korduvast liiklusnõuete rikkumisest hoolimata võimaluse näidata, et ta on ennast parandanud. Kuna maakohus on otsuse motiveerimata jätmisega menetlusõigust oluliselt rikkunud, tuleb maakohtu otsus VTMS § 175 p 2 kohaselt tühistada ning saata väärteoasi VTMS § 174 p 7 alusel Lääne-Viru Maakohtule uueks arutamiseks. 7. Kriminaalkolleegium peab seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks vajalikuks käsitleda ka väärteoasja menetlemise koha küsimust. VTMS § 12 näeb ette, et väärteoasja menetletakse «teo toimepanemise koha järgi» (§ 12 lg 1), menetlusaluse isiku taotlusel võib aga menetleda tema elu- või asukoha või sõiduki Eestis registreerimise koha «järgi» (§ 12 lg 2 p-d 1 ja 2). Arvestades, et väärteomenetluse seadustiku tähenduses on kohtuväliseks menetlejaks VTMS § 9 kohaselt täidesaatva riigivõimu asutus, valla- või linnavalitsus või eraõiguslik isik halduslepingu alusel ning kohtuvälise menetleja ametnikud määrab VTMS § 10 lg-st 2 tulenevalt kohtuväline menetleja ise, kohtuväliste menetlejate struktuuriüksustega seonduvat ei käsitle aga seadustik üldse, leiab kriminaalkolleegium, et VTMS § 12 ei määratle seda, milline kohtuvälise menetleja ametnik või struktuuriüksus peab väärteoasja menetlema, vaid näeb ette, et väärteoasja menetleb kohtuväline menetleja, kelle tööpiirkonnas tegu toime pandi. See regulatsioon on oluline eeskätt juhul, kui kohtuvälise menetleja tööpiirkond ei hõlma tervet Eesti Vabariigi territooriumi. Sellisteks kohtuvälisteks menetlejateks on ka politseiprefektuurid, kelle pädevuses on LS § 7441 lg 2 alusel käesolevas väärteoasjas nimetatud väärtegude arutamine. VTMS § 12 lg-st 1 tuleneb seega, et M. H. väärteoasja menetlejaks on Viru Politseiprefektuur, kes oma ametnike kaudu ka asja menetles. Vältimaks menetlusalusel isikul seoses kohtuvälise menetleja juurde ilmumisega (nt väärteoprotokolli koopia ja kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamiseks, ütluste andmiseks jne) ülemääraste kulutuste tekkimist, on küll soovitatav, et lokaalsete struktuuriüksuste olemasolul teostataks kohtuvälist menetlust rikkumise toimepanemise koha järgses või menetlusaluse isiku elu- või asukoha järgses struktuuriüksuses. Siiski ei tähenda sellest kõrvalekaldumine, et väärteoasja oleks menetlenud ebaseaduslik menetleja, kuna struktuuriüksuste, nt politseiosakondade puhul ei ole VTMS §-st 9 lähtuvalt tegemist menetlejatega VTMS § 150 lg 1 p 2 tähenduses. 8. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga, et kuna menetlusalune isik oli Lääne-Viru Maakohtus toimunud menetluse ajal 17-aastane, ei võinud tema väärteoasja VTMS § 19 lg 3 kohaselt maakohtus ilma kaitsja osavõtuta menetleda. Eerik KERGANDBERG Jüri ILVEST Hannes KIRIS