Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-140-04 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. märtsi 2005. a kohtuotsus R. R. süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi — RT III, 2005, 10, 95

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-140-04 Otsuse kuupäev 9. märts 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Hannes Kiris ja Peeter Vaher Kohtuasi Kriminaalasi R. R. süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2004. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 2-1/638 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R. R. kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev 9. veebruar 2005. a Istungil osalenud isikud R. R. kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas, Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aarne Pruus Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2004. a kohtuotsus muutmata ja kassatsioon rahuldamata. Asjaolud ja menetluse käik 1. Rapla Maakohtu 8. juuni 2004. a otsusega tunnistati R. R. süüdi KarS § 356 lg 1 järgi ja talle mõisteti rahaline karistus 120 päevamäära, s.o 6000 krooni. Eesti Vabariigi kasuks mõisteti kohtualuselt välja keskkonnale tekitatud kahju 23 333 krooni. R. R. tunnistati süüdi selles, et ta raius eeluurimisel kindlakstegemata isikut ära kasutades 2003. a juunis–juulis R. R.-le kuuluval 0,4 hektari suurusel A. kinnistul 35,3 tihumeetrit puitu, samas kui välja antud metsateatise alusel oli nimetatud kinnistul lubatud raiuda vaid 3 tihumeetrit. Seega oli lubatud ainult väga nõrgaastmeline harvendusraie. R. R. viis aga puistu täiuse ja rinnaspindala olematuks – lubatud harvendusraie viidi läbi 0,1 hektari suurusel alal, ülejäänud 0,3 hektaril viidi läbi lageraie. Teo toimepanemise ajal kehtinud metsaseaduse kohaselt tekitati sellega keskkonnale kahju 23 333 krooni. Keskkonnale tekitatud kahju suuruse leidis kohus olevat tõendatud sündmuskoha vaatluse protokolliga, fototabelitega, aktiga, metsalugemislehtedega ja takseerkirjeldustega. R. R. kinnitust, et tema visuaalsel hinnangul ei ole ta tekitanud suuremat kahju kui 5000 krooni, pidas kohus paljasõnaliseks. Kohus viitas seejuures mitmetele asjaoludele, miks ta loeb tekitatud kahju usaldusväärseks suuruseks just 23 333 krooni. 2. Maakohtu otsuse peale esitas R. R. apellatsiooni, milles palus end esitatud süüdistuses õigeks mõista. Seejuures taotles ta võtta täiendava tõendina kriminaalasja juurde mõõtmisakti, mille kohaselt raius ta, võrreldes temale inkrimineerituga, oluliselt vähem tihumeetreid puid. 3. Tallinna Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2004. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja R. R. apellatsioon rahuldamata. Kohus märkis esmalt, et apellatsioonis korratakse kõiki neid kaitseargumente, mida maakohtus juba käsitleti ja vastavalt ka ümber lükati ning kohus ei pidanud vajalikuks neid täiendavalt korrata. Samuti leidis kohus, et R. R. esitatud täiendav puude mõõtmise kontrollakt ei muuda järeldust keskkonnale tekitatud kahju suuruse osas. Kohtu hinnangul oli kahju suuruse esmasel hindamisel arvestatud kõigi tingimuste ning asjaoludega, samas kui R. R. esitatud kontrollaktis oli mõõtmisi tehtud aasta pärast raiet ja sedagi puudulikult. Menetlus Riigikohtus 4. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas kassatsiooni korras R. R. kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas, kes palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks. Samuti palub ta võtta kriminaalasja juurde Metsandusliku Ekspertiisi akti R. R. tehtud raie kohta. Kassaator märgib, et kohtud on alusetult jätnud rahuldamata R. R. korduvad taotlused keskkonnakahju täiendavaks kontrollimiseks, rikkudes sellega KrMS § 7 lg 2 nõudeid. Praegusel juhul on R. R. sunnitud ise tõendama enda süütust, mille kinnituseks on ka OÜ M. teostatud metsanduslik ekspertiis, mille kassaator palub KrMS § 347 lg 2 p-le 6 tuginedes lisada kriminaaltoimiku juurde. Kaebuses seatakse kahtluse alla tekitatud keskkonnakahju suurus. Selle kinnituseks vaidlustatakse kassatsioonis mitmed Keskkonnainspektsiooni aktiga tuvastatud asjaolud, millele kohtud on tuginenud ja mis erinevad kassatsioonile lisatud ekspertiisiaktist. Kassatsioonis taotletakse nende kahe erineva akti andmete kontrollimist ja täpsustatud algandmete põhjal keskkonnakahju uut hindamist. 5. Kassatsioonile esitas vastuse ringkonnaprokurör Aarne Pruus, kes leiab, et kaebus on põhjendamatu ja ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Seejuures leiab prokurör, et täiendavalt esitatud ekspertiisiakt on oma olemuselt lubamatu ja tuleb tõendina jätta arvestamata. 6. Riigikohtu istungil palus kaitsja ringkonnakohtu otsuse tühistada kassatsioonis märgitud põhjustel. Prokurör vaidles kassatsioonile vastu ja palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 7. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et kassaatori taotlus võtta kassatsioonimenetluses tõendina kriminaalasja juurde pärast ringkonnakohtu istungit R. R. tellimisel koostatud metsandusliku ekspertiisi akt, milles kassaatori väitel seatakse kahtluse alla mitmed kohtute poolt tuvastatud asjaolud, samuti taotlus täpsustada neid asjaolusid ja korraldada täpsustatud algandmete põhjal keskkonnakahju uus hindamine, viivad paratamatult faktiliste asjaolude tuvastamisele Riigikohtu poolt. Kuid tulenevalt KrMS § 363 lg-st 5 ei või Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada. Küll aga saab Riigikohus kontrollida, kas kohtud on asjaolude tuvastamisel järginud kriminaalmenetluse norme. 8. Taotluses võtta kriminaalasja juurde ekspertiisiakt, tugineb kassaator KrMS § 347 lg 2 p-le 6. Selles on sätestatud, et kassatsioonis märgitakse dokumentide loetelu, mida kassaator peab vajalikuks kassatsioonimenetluses täiendavalt esitada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamiseks. Kriminaalkolleegium märgib, et tulenevalt kassatsioonimenetluse olemusest ei võimalda osutatud säte esitada kassatsioonimenetluses kohtule tõendeid kriminaalasjas tõendamiseseme asjaolude olemasolu või puudumise kohta, vaid, nagu KrMS § 347 lg 2 p-s 6 on ka sätestatud, üksnes täiendavalt kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamiseks (näiteks kaitsja või prokuröri eemalolekut kinnitav dokument tõendamaks täiendavalt kaitsja või prokuröri mitteosalemist kohtumenetluses). Seetõttu, kontrollides, kas kohtud on faktiliste asjaolude tuvastamisel järginud kriminaalmenetluse norme, ei saa kriminaalkolleegium kassaatori esitatud ekspertiisiakti ega selles sisalduvaid andmeid arvestada. 9. Õige on kassaatori väide, et maakohus ja ringkonnakohus jätsid mõlemad rahuldamata R. R. taotlused keskkonnakahju täiendavaks kontrollimiseks. Samas ei nõustu kriminaalkolleegium kassaatoriga selles, nagu oleks kohtud toiminud seejuures alusetult ning rikkunud KrMS § 7 lg 2 nõudeid. Keskkonnale tekitatud kahju arvestasid käesolevas asjas keskkonnainspektsiooni spetsialistid, võttes aluseks sündmuskoha vaatluse protokollis fikseeritud ning kändude loendamisel ja mõõtmisel saadud andmed, samuti takseerkirjelduses, sortimendi arvestuses ja metsateatises sisalduvad andmed. Kohtueelsel uurimisel ei vaielnud R. R. vastu kahju arvestamisel aluseks võetud andmetele, nõustudes nii talle süüksarvatava raie ebaseaduslikkuse kui selle mahuga, kuid samas leidis, et raiega tekitatud kahju võib ehk olla umbes 5000 krooni. Maakohtu istungil avaldas R. R., et vaatas raiekoha uuesti üle ning tema arvates on sellel vähem kände ning nende läbimõõdudki on väiksemad kui märgitud keskkonnainspektsiooni aktis. Analüüsides ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, motiveeris maakohus kohtuotsuses, miks pole alust kahelda keskkonnainspektsiooni arvestatud kahju suuruses. Ringkonnakohus, kontrollides, kas esimese astme kohus on tõendeid hinnanud menetlusseaduse nõuete kohaselt, leidis, et maakohtu otsus on selles osas piisavalt motiveeritud. Ringkonnakohus põhjendas oma otsuses, miks ta jõudis sellisele järeldusele. Samuti põhjendas ringkonnakohus ka seda, miks ei lükka R. R. poolt koos apellatsiooniga esitatud puude mõõtmise akt ümber keskkonnainspektsiooni aktiga tuvastatud keskkonnale tekitatud kahju suurust. Kriminaalkolleegium leiab, et ringkonnakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud ja hinnanud nii R. R. väiteid kui kõiki tõendeid kogumis ning veenvalt oma järeldusi põhjendanud. Kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldustega ja tõdeb, et kohtud ei ole faktiliste asjaolude tuvastamisel rikkunud kriminaalmenetluse norme ja on kohaldanud õigesti materiaalõigust. 10. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 361 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2004. a kohtuotsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Ott JÄRVESAAR Hannes KIRIS Peeter VAHER