Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2001. a määruse nr 77 "Riikliku kriminaalmenetlusregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus" muutmine — RT I, 16, 89

Määrus kehtestatakse «Andmekogude seaduse» (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 18, 107; 26, 158; 2004, 30, 204) § 32 lõike 1 ja § 34 lõike 2 ning «Kriminaalmenetluse seadustiku» (RT I 2003, 27, 166; 83, 558; 88, 590; 2004, 46, 329; 54, 387; 56, 403) § 210 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2001. a määruses nr 77 «Riikliku kriminaalmenetlusregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus» (RT I 2001, 22, 121; 2002, 72, 433; 2004, 42, 289; 51, 359) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: « (2) Menetlusregistrisse kantakse: 1) kriminaalmenetluse kulgu kajastavad andmed vastavalt määruse lisale 1 ja 2) kuritegevuse statistika jaoks vajalikud andmed vastavalt määruse lisale 3; 3) lõikes 21 loetletud dokumentide tekstid.»; 2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: « (21) Menetlusregistrisse salvestab uurimisasutus kohtueelse menetluse kokkuvõtte (lisa 1 toimingu 24 juurde), prokuratuur süüdistusakti (lisa 1 toimingu 27 või 28 juurde), kokkuleppe (lisa 1 toimingu 27 juurde), psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks kriminaalasja kohtusse saatmise määruse (lisa 1 toimingu 27 juurde), apellatsiooni (lisa 1 toimingu 29 juurde), kassatsiooni (lisa 1 toimingu 30 juurde) ja teistmisavalduse (lisa 1 toimingu 31 juurde).»; 3) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: « (22) Lisas 3 loetletud andmed sisestab see menetleja, kes vastavad andmed kriminaalmenetluses tuvastab. Kuni andmed ei ole teada, jäetakse vastavad andmeväljad täitmata. Kui sisestatud andmed osutuvad hiljem ebaõigeteks või täpsustuvad, parandab õiged või täpsed andmed tuvastanud menetleja registrikande. Uurimisasutus kannab enda tuvastatud andmed menetlusregistrisse hiljemalt kriminaalmenetluse lõpetamise või kohtueelse menetluse lõpuleviimise, prokuratuur hiljemalt kriminaalmenetluse lõpetamise või kriminaalasja kohtusse saatmise, kohus hiljemalt kohtulahendi tegemise staadiumis.»; 4) paragrahvi 10 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad «lisale 1» sõnadega «lisadele 1 ja 3»; 5) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: « 21) salvestab menetlusregistrisse § 6 lõikes 2 1 nimetatud dokumendid;»; 6) paragrahvi 10 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: « (2) Kui prokuratuur kohtueelse menetluse seaduslikkust ja tulemuslikkust kontrollides avastab, et uurimisasutus on jätnud menetlusregistrisse kandmata andmeid, mida ta oleks pidanud sisse kandma, või kandnud sisse ebaõigeid andmeid, teeb prokuratuur uurimisasutusele «Kriminaalmenetluse seadustiku» § 213 lõike 1 punkti 5 kohase korralduse andmed sisse kanda või vead parandada, või teeb seda ise.»; 7) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: « (21) Kohtueelse menetluse lõpuleviimise staadiumis veendub prokuratuur, et uurimisasutus on kandnud menetlusregistrisse kõik vajalikud andmed ja need on õiged. Kui see nii ei ole, teeb prokurör «Kriminaalmenetluse seadustiku» § 223 lõike 1 kohaselt uurimisasutusele ülesandeks puuduvad andmed sisse kanda või vead parandada, või teeb seda ise.»; 8) paragrahvi 111 lõigetes 2, 3, 5 ja 6 asendatakse sõna «ametiisik» sõnaga «ametnik» vastavas käändes; 9) paragrahvi 111 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: « (4) Kasutusõiguse andmise korral määrab määratud isik uuele kasutajale kasutajaliigi vastavalt põhimääruse §-le 122 ja võtab uuelt kasutajalt allkirja delikaatsete isikuandmete hoidmise kohustuse vormile vastavalt lisale 2.»; 10) paragrahvi 12 lõiked 1 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 11) määrust täiendatakse §-dega 121 ja 122 järgmises sõnastuses: « § 121. (1) Kriminaalasja salastatuse astmed menetlusregistris on: 1) salastamata; 2) osaliselt salastatud; 3) salastatud. (2) Salastamata kriminaalasjas võib menetlusregistri kasutaja vaadata kõiki andmeid, kui §-s 122 ei ole sätestatud teisiti. (3) Osaliselt salastatud kriminaalasjas võib menetlusregistri kasutaja vaadata kõiki andmeid, välja arvatud kriminaalasja juurde salvestatud dokumentide tekstid, kui §-s 122 ei ole sätestatud teisiti. (4) Salastatud kriminaalasjas võib menetlusregistri kasutaja vaadata lõikes 5 sätestatud põhiandmeid, kui §-s 122 ei ole sätestatud teisiti. (5) Kriminaalasja põhiandmed on: 1) kriminaalasja number; 2) kriminaalmenetluse alustamise kuupäev; 3) staatus; 4) prokuröri nimi, kelle menetluses kriminaalasi on; 5) uurimisasutuse nimetus. (6) Kui kriminaalmenetlust alustatakse, on kriminaalasi salastamata. Salastatuse astet muudab kriminaalasja menetlev prokurör, pidades silmas, et menetlusregistri kasutajate juurdepääs andmetele ei: 1) kahjustaks Eesti Vabariigi huve; 2) raskendaks kuriteo avastamist; 3) kahjustaks kriminaalmenetlust ega soodustaks kuritegevust; 4) kahjustaks ärisaladust ega juriidilise isiku tegevust; 5) kahjustaks perekonna- või eraelu puutumatust ega riivaks isiku au; 6) kahjustaks alaealise huve. (7) Kohtumenetluses olev kriminaalasi on salastamata. § 122. (1) Menetlusregistri kasutajate liigid on: 1) menetlejad – uurija, uurimisjuht, prokurör, vanemprokurör ja juhtivprokurör; 2) kantseleitöötaja; 3) vaatleja – Justiitsministeeriumi ametnik, Vabariigi Presidendi Kantselei ametnik, uurimisasutuse järelevalveametnik ja andmekaitse järelevalveasutuse ametnik; 4) haldur. (2) Kõikidel lõike 1 punktis 1 nimetatud menetleja õigustega kasutajatel on õigus: 1) sisestada andmeid enda tehtud menetlustoimingute kohta; 2) vaadata, sisestada ja muuta andmeid enda menetletavates kriminaalasjades. (3) Uurimisjuhi õigustega kasutajal on lisaks lõikes 2 sätestatule õigus vaadata andmeid enda asutuse menetluses olevates kriminaalasjades. (4) Vanemprokuröri õigustega kasutajal on lisaks lõikes 2 sätestatule õigus vaadata andmeid kõikides ringkonnaprokuratuuri menetluses olevates kriminaalasjades. (5) Juhtivprokuröri õigustega kasutajal on lisaks lõikes 2 sätestatule õigus vaadata kõikide kriminaalasjade andmeid. (6) Riigiprokuratuuri prokuröridele antakse kas vanem- või juhtivprokuröri kasutajaõigused. Esimesel juhul on neil lisaks lõikes 2 sätestatule õigus vaadata Riigiprokuratuuri menetluses olevate kriminaalasjade andmeid, viimasel juhul kõikide kriminaalasjade andmeid. (7) Prokuratuuri kantseleitöötaja õigustega kasutajal on õigus sisestada prokuröri korraldusel lisa 1 punktis 27 kirjeldatud andmeid ning vaadata selleks vajalikke andmeid ja vastava kriminaalasja põhiandmeid. (8) Kohtu kantseleitöötaja õigustega kasutajal on õigus vaadata kohtusse saadetud kriminaalasja põhiandmeid ja kriminaalasja juurde salvestatud dokumentide tekste. (9) Justiitsministeeriumi ametniku õigustega kasutajal on õigus: 1) vaadata kriminaalasja andmeid, niivõrd kui seda on vaja vastutava töötleja ülesannete täitmiseks; 2) teha menetlusregistri andmebaasis statistilisi päringuid. (10) Vabariigi Presidendi Kantselei ametniku õigustega kasutajal on õigus vaadata kriminaalasjade andmeid, niivõrd kui seda on vaja armuandmispalvete läbivaatamiseks. (11) Uurimisasutuse järelevalveametniku õigustega kasutajal on õigus vaadata selle uurimisasutuse menetluses olevate kriminaalasjade andmeid, niivõrd kui seda on vaja, teostamaks järelevalvet oma asutuse ametnike üle menetlusregistri täitmisel. (12) Andmekaitse järelevalveasutuse ametniku õigustega kasutajal on õigus vaadata kriminaalasjade andmeid, niivõrd kui seda on vaja talle seaduse ja käesoleva põhimäärusega pandud järelevalveülesannete täitmiseks. (13) Halduri õigustega kasutajal on õigus vaadata ja muuta kriminaalasjade andmeid, niivõrd kui seda on vaja menetlusregistri tõrgeteta töö tagamiseks.»; 12) paragrahvi 19 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Lisas 3 sätestatud andmed kantakse menetlusregistrisse kriminaalasjade kohta, mida on alustatud 1. jaanuaril 2005. a või hiljem.»; 13) lisa 1 ««Riiklikku kriminaalmenetlusregistrisse» kantavad andmed» preambul sõnastatakse järgmiselt: «Kasutatud tähistused: kuupäev – otsustuse või toimingu tegemise kuupäev; menetleja – uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu nimel otsustuse või toimingu teinud isiku ees- ja perekonnanimi ning menetlusseisund; asutus – uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu nimetus; isik – isiku või isikute, kelle suhtes otsustus või toiming tehti, ees- ja perekonnanimi (-nimed) ning isikukood, juriidilise isiku puhul tema nimetus ja registrikood ning menetlusseisund; alus – kriminaalmenetlusseadustes sätestatud õiguslik alus selle otsustuse või toimingu tegemiseks ja viide kriminaalmenetlusseaduste vastavatele sätetele.» 14) määrust täiendatakse lisaga 3 «Statistilised andmed» (juurde lisatud). § 2. Määruse jõustumine Määruse § 1 punktid 3, 4, 12 ja 14 jõustuvad 1. aprillil 2005. a ning punktid 9, 10 ja 11 jõustuvad 1. mail 2005. a. Peaminister Juhan PARTS Justiitsminister Ken-Marti VAHER Riigisekretär Heiki LOOT Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2001. a määruse nr 77 «Riikliku kriminaalmenetlusregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus» lisa 3 (Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2005. a määrusega nr 50) STATISTILISED ANDMED I. Täiendavad liigitustunnused Kvalifikatsioon «Karistusseadustiku» (edaspidi KarS ) järgi Täiendavad liigitustunnused Sisestamise kord §-d 183–190, § 325 lg 2 p 3, § 331 või § 392 1) amfetamiin (pulbrina) 2) metamfetamiin (pulbrina) 3) ecstasy (MDMA, MDEA, MBDB, 2C-B e Nexus, MDA, ketamiin jt; k.a erineva koostisega tabletid, sh amfetamiin ja metamfetamiin tablettides) 4) muu sünteetiline amfetamiini tüüpi stimulant (ATS) 5) LSD 6) kokaiin 7) hašiš 8) kanepitaim või selle osad 9) THC-d sisaldav taimne materjal 10) kanepiseemned 11) heroiin 12) unimagunataim, -kupar või -puru 13) unimagunaekstrakt (moonivedelik) 14) unimaguna töötlemisjäägid 15) muu opiaat (metadoon, morfiin, kodeiin, buprenorfiin, tooroopium jt) 16) fentanüül 17) 3-metüülfentanüül 18) GHB 19) psilotsiin/psilotsübiin, sh psilotsiini sisaldavad seened 20) meskaliin, sh meskaliini sisaldavad kaktused 21) flunitrasepaam 22) teised bensodiasepiinid 23) muu hallutsinogeen (PCP jt) 24) muu narkootiline või psühhotroopne aine 25) narkootilise või psühhotroopse aine lähteaine Kui esineb mitu uimastit korraga, märgitakse nad kõik. Kui § 325 lg 2 p 3 või § 392 puhul ei olnud tegemist uimastiga, jäetakse täiendav liigitustunnus märkimata § 199 1) mootorsõidukivargus 2) jalgrattavargus 3) metsavargus 4) metallivargus elektriliinilt 5) muu metallivargus 6) tulirelvavargus 7) mobiiltelefonivargus 8) taskuvargus 9) esmatarbekaupade (toiduained, hügieenitarbed jms) vargus koguses, mis annab alust eeldada, et varastatud on isiklikuks tarbimiseks 10) vargus ebaseaduslikult omandatud maksekaardi abil 11) muu vargus Kui esineb mitu täiendavat liigitustunnust, märgitakse kõik § 200 1) röövkallaletung raha või väärisasjade vedajale 2) röövkallaletung muule ettevõttele 3) röövkallaletung mootorsõidukijuhile 4) muu röövimine Märgitakse ainult üks täiendav liigitustunnus. Loetelus eespool oleva tunnuse esinemisel ei märgita loetelus tagapool olevaid § 201 1) kasutab tööülesannete täitmisel või on olemas juurdepääs töö iseloomu tõttu 2) hoiab või haldab lepingu alusel 3) leid 4) muu valdus Märgitakse ainult üks täiendav liigitustunnus. Loetelus eespool oleva tunnuse esinemisel ei märgita loetelus tagapool olevaid § 209 1) kelmus seoses töövahendusega 2) asja väljapetmine 3) soorituse väljapetmine 4) kelmus seoses kaupade müümise või soorituse lubamisega 5) kelmus seoses laenu taotlemisega 6) muu kelmus dokumentide vormistamisega 7) muu kelmus dokumente vormistamata Kui esineb mitu täiendavat liigitustunnust, märgitakse kõik § 215 1) sõiduauto omavoliline kasutamine 2) muu sõiduki omavoliline kasutamine 3) muu vallasasja omavoliline kasutamine Märgitakse ainult üks täiendav liigitustunnus. Loetelus eespool oleva tunnuse esinemisel ei märgita loetelus tagapool olevaid § 263 1) pommiähvardus 2) massiürituse nurjamine 3) ettevõtte, asutuse või ühistranspordi normaalse töö ajutine katkestamine 4) sündsusetu käitumine avalikus kohas 5) asjade lõhkumine avalikus kohas 6) mälestusmärkide või tavade teotamine või avalike kohtade rüvetamine 7) inimeste solvav tülitamine 8) muu Kui esineb mitu täiendavat liigitustunnust, märgitakse kõik § 268 1) ruumi kasutada andmine narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks tarvitamiseks 2) ruumi kasutada andmine ebaseaduslike hasartmängude korraldamiseks 3) ruumi kasutada andmine prostitutsiooniks 4) prostitutsiooni vahendamine Kui esineb mitu täiendavat liigitustunnust, märgitakse kõik § 293, § 294 1) sularaha ja summa 2) raha ülekanne ja summa 3) väärtpaberid ja väärtus 4) muu vara ja väärtus 5) muu soodustus ja väärtus, kui on rahas hinnatav Kui esineb mitu täiendavat liigitustunnust, märgitakse kõik § 386, § 389, § 390 1) kütuseaktsiis 2) alkoholiaktsiis 3) tubakaaktsiis 4) muu aktsiis 5) käibemaks 6) tulu- või sotsiaalmaks 7) muu maks Kui esineb mitu täiendavat liigitustunnust, märgitakse kõik § 391 1) kütus 2) alkohol 3) tubakas 4) väärisasjad või kunstiväärtusega esemed 5) võltsitud kaup või piraatkoopia 6) muu Kui esineb mitu täiendavat liigitustunnust, märgitakse kõik § 424 1) raske alkoholijoove 2) keskmine alkoholijoove 3) kerge alkoholijoove 4) alkoholijoove, raskusaste tuvastamata 5) narkootiline joove 6) toksiline joove Märgitakse ainult üks täiendav liigitustunnus II. Kuriteo lisatunnused Tunnus või alatunnus Alaliigid Sisestamise kord 1. Kuriteo koht Kuriteo toimepanemise koht KarS § 11 mõttes 1.1. Geograafilised andmed 1) riik (Eesti või väljaspool Eestit) 2) maakond 3) KOV üksus, Tallinnas ka linnaosa 4) aadress (tänav, maja ja korter; küla ja talu vms) Kui kuritegu pannakse toime väljaspool Eestit, ei märgita maakonda, KOV üksust ega aadressi. Riik ja Eesti puhul maakond märgitakse alati. Muud andmed märgitakse nii täpselt kui on teada 1.2. Koha liik 1) korter 2) talumaja 3) muu eramu 4) suvila 5) kontor (büroo) 6) muu tootmis- või tööruum 7) selvekauplus või -osakond 8) muu kauplus või kiosk 9) turg 10) toitlustus- või lõbustusettevõte (söökla, kohvik, bistroo, baar, restoran, diskoteek jm) 11) rahandusasutus või pangaautomaadi asukoht 12) tankla 13) muu teenindusettevõte 14) õppeasutus või selle territoorium 15) muu lasteasutus või selle territoorium 16) usu- või kultusehoone 17) raviasutus või apteek 18) kultuuriasutus (muuseum, näitusesaal, teater, kino jm) 19) kinnipidamiskoht 20) elumaja abiruum või talu abihoone (trepikoda, kelder, ait jm) 21) muu mitteeluruum 22) hoov 23) talu maa-ala 24) ettevõtte territoorium 25) sõjaväeobjekt 26) piiripunkt 27) ehitus 28) bussijaam 29) raudteejaam 30) lennujaam 31) sadam 32) spordirajatis (staadion, spordihall, golfiväljak jm) 33) ühissõiduk 34) muu sõiduk 35) tänav või väljak 36) maantee 37) parkla 38) kalmistu 39) park 40) mets 41) rand 42) veekogu või veesõiduk 43) õhusõiduk 44) muu avalik koht 45) muu mitteavalik koht 46) koha liiki ei ole võimalik üheselt määratleda Märgitakse ainult üks koha liik, mis kõige paremini sobib 2. Kuriteo aeg kuupäev ja kellaaeg või ajavahemik Nii täpselt kui on teada 3. Kuriteo toimepanemise viis 3.1. Relva liik ja kasutamine 1) lõhkeaine või -seadeldise kasutamine 2) lõhkeaine või -seadeldisega ähvardamine 3) lõhkeaine või -seadeldis kaasas 4) tulirelva kasutamine 5) tulirelvaga ähvardamine 6) tulirelv kaasas 7) lõike-torkerelva kasutamine 8) lõike-torkerelvaga ähvardamine 9) lõike-torkerelv kaasas 10) muu külmrelva kasutamine 11) muu külmrelvaga ähvardamine 12) muu külmrelv kaasas 13) gaasirelva kasutamine 14) gaasirelvaga ähvardamine 15) gaasirelv kaasas 16) muu relvana kasutatava eseme kasutamine 17) muu relvana kasutatava esemega ähvardamine 18) muu relvana kasutatav ese kaasas 19) relvataolise esemega ähvardamine 20) ei ole Märgitakse kõik, mis esinevad. Mingi relvaliigi kasutamise korral ei märgita selle relvaliigiga ähvardamist. Mingi relvaliigi kasutamise või sellega ähvardamise korral ei märgita sama relvaliigi kaasasolemist. Viimane alternatiiv valitakse siis, kui ei ole teada, kas kurjategijal oli relv kaasas, ja kui kriminaalasja normaalse menetlemise käigus ei osutunud vajalikuks seda välja selgitada 3.2. Vägivald 1) füüsiline vägivald 2) psüühiline vägivald (ähvardamine) 3) füüsilist ega psüühilist vägivalda ei tarvitatud Märgitakse ainult üks, eelistades loetelus eespool olevaid 3.3. Täideviija joove 1) narkojoove 2) alkoholijoove 3) toksiline joove 4) ei olnud joobes või joovet ei ole tuvastatud Joove märgitakse, kui vähemalt üks kuriteo täideviijatest oli kuritegu toime pannes joobes. Vajaduse korral märgitakse mitu alaliiki. Viimane alaliik valitakse siis, kui ühegi täideviija joobes olemist ei ole tuvastatud 4. Kuriteo tagajärg 4.1. Füüsiline kahju inimesele 1) surm 2) raske tervisekahjustus (nagu defineeritud KarS §-s 118) 3) muu tervisekahjustus 4) pole Iga tunnuse juures näidatakse ära, mitmel kannatanul vastav tagajärg tekkis 4.2. Varaline kahju summa Kui täpset summat ei ole teada, märgitakse ligikaudne. Kui varalist kahju ei tekitatud, märgitakse summaks 0 5. Kahtlustatava või süüdistatava andmed Täidetakse iga kahtlustatava/süüdistatava kohta. Kui kahtlustatav muutub süüdistatavaks, ei märgita andmeid teist korda, kuid vajadusel täiendatakse ja parandatakse 5.1. Isiku liik 1) füüsiline isik 2) juriidiline isik Juriidilise isiku puhul järgnevaid andmeid ei märgita, v.a kui on näidatud teisiti 5.2. Nimi ja varasemad nimed (kui on) Juriidilise isiku puhul nimetus 5.3. Isikukood Kui isikukoodi ei ole, siis sugu ja sünnikuupäev. Juriidilise isiku puhul registrikood 5.4. Kodakondsus riik või märge, et isik on kodakondsuseta Kuriteo toimepanemise ajal 5.5. Emakeel 5.6. Elukoht nagu 1.1, v.a. alapunkt 4 Kuriteo toimepanemise ajal. Kui isik on kindla elukohata, märgitakse maakond või KOV üksus, kus ta peamiselt viibib. Juriidilise isiku puhul registrijärgne asukoht 5.7. Haridus 1) alg- 2) põhi- 3) kesk- 4) keskeri- 5) rakenduslik kõrg- 6) kõrg- Kuriteo toimepanemise ajal. Märgitakse ainult üks 5.8. Perekonnaseis 1) abielus 2) vallaline 3) lahutatud 4) lesk 5) vabaabielus Kuriteo toimepanemise ajal. Märgitakse ainult üks. Kui vabaabielus olev isik on ühtlasi kellegi kolmandaga abielus, lahutatud või lesk, siis märgitakse ainult vabaabielu 5.9. Sissetulek KarS § 44 lg 3 kohaselt tuvastatud keskmine päevasissetulek 5.10. Põhitegevusala 1) ettevõtja (ehitus) 2) ettevõtja (energeetika) 3) ettevõtja (jahindus ja kalandus) 4) ettevõtja (kinnisvara) 5) ettevõtja (metsamajandus) 6) ettevõtja (põllumajandus) 7) ettevõtja (rahandus) 8) ettevõtja (kaubandus) 9) ettevõtja (teenindus) 10) ettevõtja (turism ja majutus) 11) ettevõtja (tööstus) 12) ettevõtja (muu majandusharu) 13) töötaja (ehitus) 14) töötaja (energeetika) 15) töötaja (jahindus ja kalandus) 16) töötaja (kinnisvara) 17) töötaja (metsamajandus) 18) töötaja (põllumajandus) 19) töötaja (rahandus) 20) töötaja (kaubandus) 21) töötaja (teenindus) 22) töötaja (turism ja majutus) 23) töötaja (tööstus) 24) töötaja (muu majandusharu) 25) tervishoiutöötaja 26) sotsiaaltöötaja 27) keskkonnakaitseametnik 28) politseiametnik 29) abipolitseinik 30) munitsipaalpolitseinik 31) maksu- või tolliametnik 32) piirivalvur 33) lepingulises teenistuses olev kaitseväelane 34) ajateenija 35) kaitseliitlane 36) muu riigikaitsega seotud ametnik 37) muu õigusemõistmisega seotud ametnik 38) muu riigiametnik 39) muu kohaliku omavalitsuse ametnik 40) turvatöötaja 41) vabakutseline 42) üliõpilane 43) kutsekooliõpilane 44) õpilane 45) pensionär või invaliid 46) kinnipeetav 47) muu Kuriteo toimepanemise ajal. Märgitakse ainult üks. Kui isik tegeleb mitme tegevusalaga, märgitakse see, mis on tema jaoks põhiline. Ettevõtja tähendab füüsilisest isikust ettevõtjat, täis- või usaldusühingu osanikku või osaühingu või aktsiaseltsi juhatuse või nõukogu liiget 5.11. Eestis viibimise alus 1) Eesti kodakondsus 2) alaline elamisluba 3) ajutine elamisluba 4) viisa 5) välisriigi, mille kodanikel on õigus viibida Eestis viisata, kodakondsus 6) muu alus 7) õigusliku aluseta Kuriteo toimepanemise ajal. Märgitakse ainult üks 5.12. Eestis viibimise põhjus 1) Eestist pärit 2) ettevõtja, töötab või õpib 3) komandeeringus 4) turist 5) muu Kuriteo toimepanemise ajal. Märgitakse ainult üks, eelistades loetelus eespool olevaid. Eesti kodaniku puhul ei märgita. Kui isik on Eestist pärit, siis muud ei märgita 6. Kannatanu andmed Täidetakse iga isiku kohta, kes osaleb kriminaalmenetluses kannatanuna või on kuriteo tagajärjel surma saanud 6.1. Isiku liik 1) füüsiline isik 2) juriidiline isik 3) riik Juriidilise isiku ja riigi puhul järgnevaid andmeid sisse ei kanta, v.a kui on näidatud teisiti 6.2. Nimi Juriidilise isiku puhul nimetus 6.3. Isikukood Kui isikukoodi ei ole, siis sugu ja sünnikuupäev. Juriidilise isiku puhul registrikood 6.4. Kodakondsus nagu 5.4 Kuriteo toimepanemise ajal 6.5. Elukoht nagu 5.6 Kuriteo toimepanemise ajal. Kui isik on kindla elukohata, märgitakse maakond või KOV üksus, kus ta peamiselt viibib. Juriidilise isiku puhul registrijärgne asukoht 7. Kannatanu suhe kahtlustatava või süüdistatavaga 1) pereliige (sama leibkond) 2) sugulane või hõimlane (ka endine) 3) töösuhe 4) ärikontakt 5) koolikaaslane 6) kuriteo- või vanglakaaslane 7) muu tuttav 8) võõras Iga kuriteo kohta märgitakse üks variant, mis kõige paremini sobib 8. Kuriteo motiiv 1) armukadedus 2) huligaansus 3) kuritegu palgatööna 4) kurjategijate võimuvõitlus 5) kättemaks 6) alkoholi või uimasti hankimine 7) omakasu 8) seksuaalne motiiv 9) teise kuriteo hõlbustamine 10) teise kuriteo varjamine 11) olmetüli 12) õiguslik tüli (vaidlus võla, omandisuhte, eluruumi kasutamise õiguse jms üle) 13) kannatanu provotseeriv käitumine 14) muu motiiv Iga kuriteo kohta märgitakse üks variant, mis kõige paremini sobib Justiitsminister Ken-Marti VAHER