Võhma Linnavolikogu — Korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord — KO, 99, 1033

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 366 ja jäätmeseaduse § 66 lõike 4 alusel ning võttes arvesse Võhma Linnavalitsuse ettepanekut. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäärad. § 2. Mõisted (1) Korraldatud jäätmevedu – segaolmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. (2) Veopiirkond – volikogu määrusega kindlaksmääratud omavalitsuse haldusterritooriumi osa, kus korraldatakse regulaarne segaolmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks, selleks eri- või ainuõigust omav jäätmekäitlusettevõte. (3) Segaolmejäätmed – Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määruses nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» jäätmekoodiga 20 03 01 prügi (segaolmejäätmed). (4) Jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on segaolmejäätmed. (5) Jäätmevedu teostav ettevõte – avaliku konkursi korras välja valitud jäätmekäitlusettevõte, kes teostab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedu. (6) Jäätmekogumist teostav asutus või ettevõte – asutus või ettevõte, kes vahendab jäätmevaldajatele jäätmete veoteenust. (7) Jäätmete vedamise teenustasu piirmäär – tasu 1 (ühe) kilogrammi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmete vedamise eest, millest ei saa segaolmejäätmete vedamise ainuõigust omava ettevõtte segaolmejäätmete vedamise teenustasu kõrgem olla. (8) Jäätmete kogumise teenustasu piirmäär – tasu 1 (ühe) kuupmeetri korraldatud jäätmeveoga segaolmejäätmete kogumise eest, millest ei saa segaolmejäätmete kogumise teenust osutava ettevõtte või asutuse poolt jäätmevaldajatelt küsitav teenustasu kõrgem olla. Jäätmete kogumise teenustasu sisaldab jäätmete vedamise tasu. 2. peatükk KORRALDATUD OLMEJÄÄTMEVEO RAKENDAMINE JA TINGIMUSED § 3. Korraldatud jäätmevedu Võhma linnas korraldatakse korraldatud olmejäätmete vedu koostöös teiste MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse liikmetest kohalike omavalitsuste ja Kõo vallaga (edaspidi KEJHK teeninduspiirkond). § 4. Korraldatud jäätmeveo piirkond (1) Võhma linna jäätmeveo piirkond moodustab koos Suure-Jaani linna ja Kõo, Olustvere, Kabala ning Suure-Jaani vallaga KEJHK teeninduspiirkonna 6. jäätmeveo piirkonna. (2) Korraldatud jäätmeveo piirkond hõlmab endas kõigi eelnimetatud kohalike omavalitsusüksuste (edaspidi omavalitsused) haldusterritooriume. (3) Kokku moodustatakse KEJHK teeninduspiirkonnas seitse jäätmeveo piirkonda: 1. jäätmeveo piirkond – Lehtse, Ambla, Järva-Jaani, Roosna-Alliku, Kareda ja Koeru vald; 2. jäätmeveo piirkond – Põltsamaa linn ning Põltsamaa, Pajusi ja Puurmani vald; 3. jäätmeveo piirkond – Koigi, Imavere, Paide, Väätsa, Kõue ja Kaiu vald; 4. jäätmeveo piirkond – Paide linn; 5. jäätmeveo piirkond – Türi linn ja Türi vald; 6. jäätmeveo piirkond – Võhma ja Suure-Jaani linn ning Kõo, Olustvere, Kabala ja Suure-Jaani vald; 7. jäätmeveo piirkond – Kehtna, Vändra ja Kaisma vald ning Vändra alev. (4) Kõigis seitsmes KEJHK teeninduspiirkonna jäätmeveo piirkonnas rakendatakse ühtseid korraldatud jäätmeveo tingimusi. § 5. Korraldatud jäätmeveoga haaratud jäätmeliigid (1) Korraldatud jäätmeveoga korraldatakse kõikide jäätmeveo piirkondade kodumajapidamistes, ettevõtetes ning asutustes (edaspidi jäätmevaldajad) tekkivate segaolmejäätmete kogumist ja vedu. (2) Korraldatud jäätmeveoga ei korraldata segaolmejäätmete hulgast eraldi kogutud ohtlike jäätmete ja taaskasutatavate tavajäätmete ning pakendijäätmete kogumist ja vedu. § 6. Korraldatud jäätmeveo korraldus (1) KEJHK teeninduspiirkonna jäätmeveo piirkondades moodustatakse kahetasandiline segaolmejäätmete korraldus: 1) I tasand – tiheasustusega piirkonnad; 2) II tasand – hajaasustusega piirkonnad. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasandite täpne ulatus ja omavalitsuste haldusüksuste jagunemine eri tasandite vahel iga jäätmeveo piirkonna kohta on toodud käesoleva määruse lisades 1 kuni 7. (3) Määruse lisades 1 kuni 7 toodud haldusüksuste piiride vastuolu korral juhindutakse omavalitsuste üldplaneeringutest. (4) I tasandi kogumispiirkond hõlmab endas omavalitsuse kõiki haldusüksusi (asulaid), mis on üldplaneeringuga ette nähtud tiheasustusega alaks. Tiheasustusega alana käsitletakse kogu asula territooriumi. Omavalitsus võib, keskkonnakaitselisest seisukohast ja aluseks võttes elanikkonna asustustihedust, liita I tasandi kogumispiirkonnaga täiendavalt väljaspool tiheasustusega alasid paiknevaid asulaid. Üldplaneeringu puudumisel moodustatakse I tasandi kogumispiirkond asulatest, kus elab rohkem kui 100 elanikku ning elamuhoonetena kasutatakse muuhulgas ka korterelamute tüüpi elamuid. (5) Segaolmejäätmete kogumiseks I tasandi kogumispiirkonnas peab olema kõikidel jäätmevaldajatel standardne jäätmete kogumiskonteiner, mida on võimalik jäätmevedu teostaval jäätmekäitlusettevõttel tühjendada. (6) I tasandi kogumispiirkonna kortermajade juures kogutakse segaolmejäätmeid 2,5–5 m3 suurustes ühiskasutatavates metallkonteinerites. Kasutatava konteineri suurus sõltub kortermajas elavate elanike arvust ja tühjendamissagedusest. Ühe kortermajas elava inimese kohta tuleb arvestada vähemalt 0,12 m 3 konteinerimahtu kuus. (7) Omavalitsus võib kindlaks määrata mitme kortermaja kohta ühise kogumispunkti, kuhu paigutatakse kogumiskonteinerid. (8) I tasandi kogumispiirkonnas peab olema segaolmejäätmete kogumiskonteiner iga ühepereelamu juures. Ühepereelamute juures kasutatakse plastist jäätmekonteinereid suurusega 80–240 liitrit. Ühe inimese kohta tuleb arvestada vähemalt 85 l konteinerimahtu kuus. Ühepereelamutes elavad jäätmevaldajad võivad kasutada ka ühiskonteinerit, sõlmides omavahel sellekohase lepingu. (9) Kogumiskonteinerid I tasandi kogumispiirkonna jäätmevaldajate juurde paigutab avaliku konkursi korras välja valitud jäätmevedu teostav jäätmekäitlusettevõte. (10) Jäätmevaldajad, kes omavad käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 8 nimetatud jäätmete kogumiskonteinereid ning mida jäätmevedu teostaval jäätmekäitlusettevõttel on võimalik tühjendada, kasutavad edaspidi oma kogumiskonteinereid. Kui jäätmevaldaja soetatud jäätmekogumiskonteiner ei vasta eeltoodud tingimustele, vahetatakse see jäätmevedu teostatava jäätmekäitlusettevõtte poolt standardse kogumiskonteineri vastu, ilma jäätmevaldajapoolse lisatasuta. (11) I tasandi kogumispiirkonna segaolmejäätmete kogumiskonteinereid tühjendatakse vähemalt kord kuus. Tühjendamissagedused määratakse kindlaks jäätmevaldajatega sõlmitavates korraldatud jäätmeveo lepingutes. (12) Segaolmejäätmete kogumine II tasandi kogumispiirkonnas toimub jäätmete kokkukandepunktides. Igas II tasandi kogumispiirkonna hajakülas peab asuma vähemalt üks jäätmete kokkukandepunkt. (13) Jäätmete kokkukandepunktide arvu ja täpse asukoha määrab kindlaks omavalitsus ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas. (14) Kokkukandepunktide asukohtade kindlaksmääramisel lähtutakse sellest, et majapidamiste kaugus kokkukandepunktist ei oleks rohkem kui 5 km, teede seisukord võimaldaks teostada jäätmevedu aastaringselt ja kokkukandepunktid moodustaksid ühtse jäätmeveoringi omavalituse haldusterritooriumil. Jäätmete kokkukandepunktid peaksid asuma piirkonna elanike kokkukäimiskohtades (bussijaam, teede ristumispunkt, seltsimajade juures). (15) Kõikidesse II tasandi kokkukandepunktidesse paigaldatakse 2,5–5 m 3 segaolmejäätmete kogumiskonteinerid. Kogumiskonteinerite suurus määratakse kindlaks omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas. Konteinerite suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse kokkukandepunkti teeninduspiirkonnas elavate elanike arvust. Kogumiskonteinerid kokkukandepunktidesse paigaldab jäätmevedu teostav jäätmekäitlusettevõte. (16) Kõik II tasandi kogumispiirkonnas elavad füüsilisest isikust jäätmevaldajad tasuvad jäätmekogumisteenuse eest võrdselt, lähtuvalt käesolevas korras kindlaks määratud nn miinimumpaketi alusel. (17) II tasandi kokkukandepunkte tühjendatakse kord kvartalis omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas kindlaks määratud kuupäeval. (18) Jäätmete vedamisega tegeleb KEJHK teeninduspiirkonna jäätmeveo piirkondades avaliku konkursi korras välja valitud ettevõte. (19) Jäätmete kogumise teenust osutab jäätmevaldajatele KEJHK teeninduspiirkonnas MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus. § 7. Veopiirkonnas eeldatavad jäätmekogused (nn miinimumpakett) (1) Veopiirkonnas eeldatavate jäätmekoguste all mõeldakse minimaalset aastast segaolmejäätmete kogust ühe inimese kohta, mida peavad jäätmevaldajad korraldatud jäätmeveosüsteemile üle andma. (2) Minimaalse jäätmekoguse arvutamisel on hinnangulisest tekkivast segaolmejäätmete kogusest (tiheasustusega aladel 225 kg ja hajaasustusega aladel 175 kg ühe inimese kohta aastas) on maha arvestatud hinnanguline KEJHK teeninduspiirkonnas rakendatava taaskasutatavate jäätmete, sh pakendite ja pakendijäätmete liigiti kogumise ja ohtlike jäätmete kogumise süsteemi efektiivsus ning võimalik jäätmete taaskasutamine nende tekkekohas (orgaaniliste jäätmete kompostimine, paberi- ja papijäätmete põletamine küttekolletes). (3) I tasandi kogumispiirkonna kortermajades on eeldatavaks segaolmejäätmete minimaalseks koguseks 160 kg ühe inimese kohta aastas. (4) I tasandi kogumispiirkonna ühepereelamutes on eeldatavaks segaolmejäätmete minimaalseks koguseks 120 kg ühe inimese kohta aastas. (5) II tasandi kogumispiirkonna jäätmevaldajate eeldatavaks segaolmejäätmete minimaalseks koguseks on 90 kg ühe inimese kohta aastas. (6) Eeldatavad minimaalsed jäätmekogused võetakse aluseks jäätmevaldajatega korraldatud jäätmeveo lepingute sõlmimisel. § 8. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustus Kõik jäätmevaldajad, kes elavad või tegutsevad KEJHK teeninduspiirkonna jäätmeveo piirkondades, on kohustatud liituma korraldatud jäätmeveoga käesoleva määrusega sätestatud korras. § 9. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine ning temaga lepingu sõlmimine (1) KEJHK teeninduspiirkonnas elavad või tegutsevad segaolmejäätmete valdajad loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates käesoleva määruse jõustumisest. (2) Jäätmevaldaja ning vedaja vahelised õigused ja kohustused on reguleeritud jäätmeseaduse, käesoleva määruse, omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevaldajaga sõlmitava kolmepoolse jäätmeveo lepinguga. (3) Avaliku konkursi korraldaja teavitab avalikkust ametliku väljaande Ametlikud Teadaanded ja ühe üleriigilise ja kohaliku ajalehe kaudu korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks korraldatud avaliku konkursi (edaspidi avalik konkurss) tulemustest ja jäätmevaldajate kohustusest sõlmida jäätmete kogumise teenust osutava asutuse või ettevõttega korraldatud jäätmeveo leping. (4) Jäätmevaldajatega korraldatud jäätmeveo lepingu sõlmimist korraldab avalikul konkursil valitud jäätmevedu teostav ettevõtte. § 10. Korraldatud jäätmeveo leping (1) Korraldatud jäätmeveo leping on kirjalik kokkulepe, mis sõlmitakse segaolmejäätmete kogumise teenust osutava ettevõtte või asutuse ja jäätmevaldaja vahel. (2) Korraldatud jäätmeveo lepingus sätestatakse lisaks üldtingimustele jäätmete kogumise tehnilised tingimused (jäätmete kogumiskonteineri suurus, jäätmete kogumise teenustasu, vajadusel konteineri renditasu, konteineri tühjendamissagedus, jäätmete kogumisteenuse eest tasumise tingimused). (3) Korraldatud jäätmeveo leping sõlmitakse kolmepoolsena jäätmete vedu teostava ettevõtte, MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse ja jäätmevaldaja vahel. § 11. Korraldatud jäätmeveo teenustasu (1) Korraldatud jäätmeveo teenustasu koosneb jäätmete vedamise ja kogumise teenustasust. (2) Jäätmete vedamise teenustasu on jäätmevedu teostava jäätmekäitlusettevõtte teenustasu, arvestatuna ühe kg segaolmejäätmete veole jäätmete kogumiskohast kindlaks määratud jäätmete käitluskohta. Jäätmete vedamise teenustasu sisaldab jäätmete laadimisaja maksumust ja segaolmejäätmete prügilasse üleandmisel tasutavat prügila vastuvõtuhinda. (3) KEJHK teeninduspiirkonnas kehtestatakse järgmised jäätmete vedamise teenustasu piirmäärad: 1. jäätmeveo piirkond – 1,85 krooni ühe kg segaolmejäätmete veo kohta; 2. jäätmeveo piirkond – 1,75 krooni ühe kg segaolmejäätmete veo kohta; 3. jäätmeveo piirkond – 2,30 krooni ühe kg segaolmejäätmete veo kohta; 4. jäätmeveo piirkond – 0,60 krooni ühe kg segaolmejäätmete veo kohta; 5. jäätmeveo piirkond – 1,10 krooni ühe kg segaolmejäätmete veo kohta; 6. jäätmeveo piirkond – 1,60 krooni ühe kg segaolmejäätmete veo kohta; 7. jäätmeveo piirkond – 1,90 krooni ühe kg segaolmejäätmete veo kohta. (4) Jäätmeveo teenustasu piirmäär ei sisalda konteineri rendimaksumust. (5) Jäätmete kogumise teenustasu on MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse poolt kõikides, käesoleva määruse § 4 lõikes 3 nimetatud seitsmes jäätmeveo piirkonnas ühtlustatud jäätmete kogumise teenustasu, mis sisaldab endas jäätmete vedamise maksumust. (6) Jäätmete kogumise teenustasu töötatakse välja pärast jäätmete veo teenustasu hinna ja käesoleva määruse § 9 lõikes 3 nimetatud avaliku konkursi tulemuste selgumist. Ühtlustatud jäätmete kogumise teenustasu kinnitab omavalitsuse volikogu. (7) KEJHK teeninduspiirkonnas ühtlustatud jäätmete kogumise teenustasu piirmäär on 1,85 krooni 1 kg segaolmejäätmete üleandmisel korraldatud jäätmeveo süsteemile. Kõikides KEJHK teeninduspiirkonna jäätmeveo piirkondade omavalitsustes kehtib ühesugune jäätmete kogumise teenustasu piirmäär. (8) Kogumiskonteineri renditasu on rahaline suurus, mida tasub jäätmevaldaja juhul, kui ta kasutab jäätmekogumiseks rendikonteinerit. Konteineri renditasu liidetakse jäätmete kogumise teenustasule ja fikseeritakse korraldatud jäätmeveo lepingus. § 12. Korraldatud jäätmeveo osapoolte kohustused (1) Avaliku konkursi korras välja valitud jäätmete vedamist teostava ettevõtte kohustused: 1) korraldada jäätmeveo lepingute sõlmimist kõikide jäätmevaldajatega, kes asuvad või tegutsevad jäätmeveo piirkonnas, kus tal on jäätmete vedamiseks ainuõigus; 2) varustama kõik jäätmevaldajad ja jäätmete kokkukandepunktid spetsiaalsete jäätmete kogumiskonteineritega vastavalt käesoleva määruses sätestatule; 3) vahetama välja, ilma lisatasuta, jäätmevaldajate ebastandardsed jäätmete kogumiskonteinerid standardsete jäätmekonteinerite vastu; 4) tühjendama I tasandi kogumiskonteinereid mitte harvem kui kord kuus, kuid vastavalt jäätmevaldajatega sõlmitud jäätmeveo lepingus sätestatule; 5) tühjendama II tasandi kogumiskonteinereid mitte harvem kui kord kvartalis; 6) andma vähemalt kord kuus MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusele andmeid liitunud jäätmevaldajate ja kogutud jäätmekoguste kohta; 7) tasuma segaolmejäätmete üleandmisel prügilasse segaolmejäätmete vastuvõtuhinna. (2) MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse kohustused sätestatakse omavalitsustega sõlmitavas lepingus. (3) Kõikide jäätmevaldajate kohustused sätestatakse omavalituse jäätmehoolduseeskirjas. § 13. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine (1) KEJHK teeninduspiirkonna korraldatud jäätmeveo piirkonnas elaval või asuval jäätmevaldajal on õigus esitada oma elu- või tegevuskohajärgsele omavalitsusele kirjalik taotlus tema tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks. (2) Jäätmevaldaja esitatud kirjalik avaldus peab sisaldama: 1) andmeid jäätmevaldaja isiku kohta (nimi või ärinimi, elu- või tegevuskoht, kontaktandmed); 2) korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise põhjuseid; 3) ajaperioodi, mil jäätmevaldaja soovib enda lugemist korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks; 4) andmed selle kohta, kuidas jäätmevaldaja sel perioodil keskkonnaohutult käitleb enda tekitatud jäätmeid. (3) Jäätmevaldaja omavalitsusele esitatud, punktis 2 toodud nõuetele vastavat taotlust menetleb omavalitsus ja teeb oma otsuse taotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta viie tööpäeva jooksul pärast selle laekumist. Tehtud otsusest teavitab vallavalitsus MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskust kahe tööpäeva jooksul alates tehtud otsusest. (4) Omavalitsus lähtub otsuse tegemisel järgmistest mõjuvatest põhjusest: 1) jäätmevaldaja viibib ajutiselt väljaspool korraldatud jäätmeveo piirkonda; 2) jäätmevaldaja omab paremaid võimalusi oma jäätmete käitlemiseks, kui seda pakub omavalitsuses korraldatud jäätmevedu. (5) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud esitama kirjaliku selgituse omavalitsusele oma jäätmete käitlemise kohta vabastamise perioodile järgneva 20 tööpäeva jooksul. 3. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 14. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 19. detsembril 2004. a. Volikogu esimees Tiiu NÕMM