Keila Linnavolikogu — Keila linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 95, 979

(õ) 27.03.2007 16:40 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 68, 407; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399) § 22 lõike 1 punkti 365, jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) § 71 lõigete 1 ja 2 ja pakendiseaduse (RT I 2004, 41, 278) § 15 lõike 1 alusel Keila Linnavolikogu määrab: 1. Kehtestada Keila linna jäätmehoolduseeskiri. 2. Tunnistada kehtetuks Keila Linnavolikogu 27. mai 1999. a määrus nr 9 «Keila linna jäätmehoolduseeskirja kinnitamine». 3. Määrus avalikustada elektroonilises Riigi Teatajas. 4. Jäätmehoolduseeskirja punkt 14 jõustub 1. augustil 2005. a. Volikogu esimees Rein SIIM Kehtestatud Keila Linnavolikogu 30. novembri 2004. a määrusega nr 23 KEILA LINNA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. Üldsätted 1. Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Keila linna haldusterritooriumil ning on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 2. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna säilitamine Keila linnas, jäätmekoguste vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 3. Jäätmehooldust Keila linnas korraldab ning kontrollib Keila Linnavalitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ning Keila linna põhimäärusele. II. Põhimõisted 4. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 4.1. jäätmed – mis tahes jäätmeseaduse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 4.2. ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 4.3. tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 4.4. püsijäätmed – tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt; 4.5. biolagunevad jäätmed – jäätmed, mis on anaeroobselt või aeroobselt lagundatavad (näiteks aia- ja pargijäätmed, toidujäätmed, paber, papp jne); 4.6. olmejäätmed – kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed; 4.7. aia- ja pargijäätmed – aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (rohi, lehed, oksad jne); 4.8. pakend – ümbris kaupade mahutamiseks, kaitsmiseks, säilitamiseks, esitlemiseks, veoks või turustamiseks; 4.9. tagastuspakend – pakend, mille pakendatud kauba tootja või turustaja peab kauba tarbijalt kas vahetult või pakendikogumissüsteemi kaudu tagasi võtma pakendi või pakendimaterjali taaskasutamiseks või allutamiseks spetsiaalsetele jäätmekäitlusviisidele; 4.10. probleemtoode – toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist; 4.11. jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed; 4.12. jäätmetekitaja – isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 4.13. jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 4.14. jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 4.15. jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 4.16. korraldatud jäätmevedu – olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 4.17. taaskasutusorganisatsioon – mittetulundusühingute seaduse alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud mittetulundusühing; 4.19. pakendiettevõtja – isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. III. Jäätmehoolduse üldnõuded 5. Jäätmekäitlust oma kinnistul korraldab kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kasutataval maal hoonestusõigust omav isik, ehitise kui vallasasja juurde kuuluval teenindusmaal ehitise omanik (edaspidi kinnistu omanik). 6. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevad jäätmed vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Jäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse Tallinna Loovälja prügilas, Väätsa prügilas, Tallinna Jäätmete Sorteerimistehases või mõnes muus nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. 7. Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed oleksid võimalikult ohutud tervisele, varale ja keskkonnale. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud. 8. Et võimaldada olmejäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses, tuleb jäätmeid nende tekkekohas koguda liigiti. Liigiti kogumisel ülejäänud segaolmejäätmed tuleb enne prügilasse ladestamist sortida mõnes Keila linna lähiümbruses paiknevas olmejäätmete töötlemise ettevõttes vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. 9. Ettevõtja, kes tegeleb jäätmekäitlusega jäätmeseaduse § 73 mõistes, peab omama nõuetekohast jäätmeluba. Ohtlike jäätmete käitlemiseks on lisaks nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsents. Keila linna territooriumil jäätmekäitlusega tegelevale ettevõtjale annab seisukoha jäätmeloa taotluse juurde Keila Linnavalitsus. 10. Jäätmete käitlemine, sh. põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Immutamata puitu, kiletamata paberit, pappi või aiajäätmeid võib põletada järgides Keila linna heakorraeeskirja ja tuleohutusnõudeid. IV. Jäätmete kogumine 11. Jäätmete kogumise kinnistul korraldab kinnistu omanik. 12. Tekkivad jäätmed tuleb paigutada liigiti selleks ettenähtud jäätmemahutitesse. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud, v.a suuremõõdulised või rasked jäätmed (suurjäätmed), mille käitlemise kord on toodud punktis 13. 13. Jäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada jäätmemahutisse, võib paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse. Nende äravedu tuleb korraldada hiljemalt kahe nädala jooksul. 14. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed ja teised jäätmeseaduses loetletud probleemjäätmed tuleb üle anda selleks loodud kogumispunktidesse. 15. Kinnistutel tuleb liigiti koguda: 15.1. paberi- ja papijäätmeid, kui kinnistul asub viie ja enama korteriga elamu või kui neid jäätmeid tekib üle 50 kg nädalas; 15.2. pakendijäätmeid, kui selle kogumiseks on kinnistule paigaldatud pakendijäätmete kogumise konteiner. 16. Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb eraldi koguda ka teisi jäätmeid (näiteks biolagunevaid jäätmeid). Kinnistutel, kus asub üksikelamu, on soovitatav biolagunevad jäätmed kompostida vastavalt eeskirja osale VII. 17. Olmejäätmete kogumiseks tuleb kasutada jäätmemahuteid, mis võimaldavad jäätmeid koguda ohutult nii keskkonnale kui tervisele. 18. Üldjuhul tuleb kasutada tüüpseid jäätmemahuteid, mida on võimalik jäätmeautode tõstemehhanismiga tühjendada: kaanega suletavaid metallist või plastist väikekonteinereid mahuga 120, 140, 240, 360, 600 ja 800 liitrit, kaanega suletavaid metallist konteinereid mahuga 2,5 ning 4,5 m3 või presskonteinereid. Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid. 19. Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmeveo korral tuleb üksikelamute juures kasutada vähemalt 120 l mahuga jäätmemahutit, viie või enama korteriga elamu, asutuse ja ettevõtte juures vähemalt 600 l jäätmemahutit, kui kinnistu omaniku ja antud veopiirkonnas ainuõigust omava vedaja vahel pole kokku lepitud teisiti. 20. Üksikelamutes võib kasutada jäätmemahutitena niiskuskindlast või plastikust valmistatud jäätmekotte. Jäätmekotid tuleb paigutada maapinnast kõrgemale, kaitstult märgumise ja loomade ligipääsu eest. 21. Jäätmemahutid tuleb paigutada kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, ning need peavad paiknema naaberkinnistu piirist vähemalt 3 meetri kaugusel. Naaberkinnistute omanikud võivad käesolevas punktis nimetatud tingimustes kokku leppida ka teisiti, kui muud jäätmemahuteid puudutavad tingimused on täidetud. 22. Jäätmemahutid peavad asetsema tasasel, kõva kattega alusel ja olema ligipääsetavad tühjendamiseks. Ligipääsuteed peavad olema piisava kandevõimega. Käsitsi teisaldatava ratastel väikekonteineri ja jäätmeveoki lähima võimaliku peatumiskoha vahekaugus ei tohi üldjuhul ületada 5 m, kui jäätmeveolepinguga ei ole kokku lepitud teisiti. Mitteteisaldatavad mahutid tuleb paigaldada nii, et neid võiks jäätmeveokisse tühjendada vahetult paiknemiskohast. 23. Jäätmemahutid peavad olema terved ja puhtad, korralikult suletud. Mahutil peab olema nähtavas kohas märge kogutavale jäätmeliigile. 24. Jäätmemahuti tehnilise korrasoleku ja mahuti desinfitseerimise tagab mahuti omanik. Mahuti välise puhtuse, õige kasutamise, ligipääsetavuse tühjendamiseks ja mahuti ümbruse korrashoiu tagab mahuti valdaja. 25. Olmejäätmete mahutisse ei tohi panna: 25.1. ohtlikke jäätmeid; 25.2. üle 40 ºC kuuma tuhka; 25.3. vedelaid jäätmeid; 25.4. radioaktiivseid jäätmeid; 25.5. käimlajäätmeid; 25.6. kogumiskaevude setteid; 25.7. nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 25.8. erikäitlust vajavaid jäätmeid (sh veterinaar- ja tervishoiujäätmeid); 25.9. jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; 25.10. taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on eraldi korraldatud (vanametall, klaas); 25.11. ehitus- ja lammutusjäätmeid. 26. Jäätmed tuleb vajadusel enne paigutamist jäätmemahutisse pakkida nii, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid. 27. Eraldikogutavad biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed tuleb jäätmemahutisse paigutada paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. 28. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab prügimahutid Keila Linnavalitsus või territooriumi haldav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade või asutuste sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema jäätmemahuti (prügiurn). Avalike ürituste paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja. Avaliku ürituse korraldaja on kohustatud tagama territooriumi korrastamise Keila linna heakorraeeskirjas ettenähtud korras. 29. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda ja ära vedada eraldi. 30. Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse. V. Pakendijäätmete kogumine 31. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ning taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel pakendiettevõtjate organisatsioon (taaskasutusorganisatsioon). 32. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. 33. Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või pakendijäätmed pakendiseaduses ette nähtud korras. 34. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile. VI. Ohtlike jäätmete kogumine 35. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida eri liiki jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Segunemine võib toimuda vaid siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale. 36. Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks. 37. Iga ohtlike jäätmete saadetise üleandmisel juriidiliselt isikult litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele vormistab üleandja nõuetekohase ohtlike jäätmete saatekirja. 38. Ohtlike jäätmete valdaja tagab jäätmete valve ning abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise välisõhku, maapinnale, veekogusse või kanalisatsiooni. 39. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale ettevõttele. 40. Jäätmevaldaja on kohustatud märgistama ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed, või nende pakendid enne nende üleandmist jäätmekäitlejale. Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord kehtestatakse keskkonnaministri määrusega. 41. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. 42. Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed andma üle ohtlike jäätmete käitlemise luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 43. Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb viia vastavatesse avalikesse kogumispunktidesse. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt. 44. Tootja on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkivate jäätmete käitlemise. VII. Olmejäätmete kompostimine 45. Üksikelamutes tekkivate biolagundavate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piires. 46. Kompostitavat materjali peab ladustama ja käitlema nii, et see ei põhjustaks ohtu keskkonnale või tervisele. 47. Kompostinõud peavad olema kaitstud kahjurite eest. Aia- ja pargijäätmeid võib lahtiselt kompostida aunades. 48. Käimlajäätmeid, heitvee kogumiskaevude setteid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada kinnistule. 49. Kompostinõud või aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. VIII. Jäätmete vedu 50. Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja. Korraldatud jäätmeveo korral kogutakse olmejäätmed korraldatud jäätmeveoga liitunud piirkonnas ja veetakse jäätmekäitluskohta konkursi korras valitud ettevõtja poolt. 51. Keila linna haldusterritooriumil määrab korraldatud jäätmeveo tingimused Keila Linnavolikogu. Korraldatud jäätmeveo piirkond on Keila linna haldusterritoorium. 52. Korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud ettevõte omab Keila linna haldusterritooriumil määratud jäätmeliikide osas jäätmeveo ainuõigust kuni kolm aastat. 53. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning teenustasu piirmäär kehtestatakse eraldi Keila Linnavolikogu määrusega. 54. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest või jäätmeseaduse § 66 lõikes 4 nimetatud määruse jõustumisest. Liitumisajaks loetakse antud loa või määruse jõustumise ajast hilisemat aega. 55. Keila Linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Jäätmevaldaja esitab üks kord aastas Keila Linnavalitsusele viimase määratud tähtajal kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. 56. Segaolmejäätmete mahuteid (ka jäätmekotte) peab tühjendama sagedusega, mis väldib nende ületäitumist või keskkonnahäiringuid, kuid mitte harvemini kui üks kord kuus üksikelamutel ning mitte harvemini kui kaks korda kuus ettevõtetel ja viie või enama korteriga elamutes. 57. Biolagundavate jäätmete kogumismahuteid, juhul kui need sisaldavad toidujäätmeid, peab tühjendada vähemalt neli korda kuus. 58. Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete, v.a toidujäätmeid sisaldavate biolagunevate jäätmete mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele. 59. Jäätmed, mille säilitamine kinnistul kujutab endast ohtu inimese tervisele või keskkonnale, tuleb ära vedada kohe. 60. Kui kinnistul tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo jäätmekäitluskohta jäätmete valdaja vastavalt nõuetele. 61. Jäätmete vedaja on kohustatud: 61.1. vedama jäätmed jäätmeloas märgitud kohta; 61.2. koguma kokku mahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed; 61.3. vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 61.4. korraldama jäätmete vedu elanikke vähim häirivamal viisil. Keelatud on jäätmete vedu ajavahemikus 22.00–07.00; 61.5. pidama veetud jäätmete liigiti arvestust. IX. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemine 62. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse asutustes (edaspidi tervishoiuasutus) tekkinud olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli värvi jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid paigaldab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitlusettevõte. 63. Klaasijäätmed on terved või purunenud värvilised ja värvitud klaaspudelid, -purgid ja -anumad. Klaasijäätmed tuleb paigutada vastavalt klaasi koguva jäätmekäitlusettevõtte nõuetele eraldi mahutitesse. Täitunud mahutid tuleb jäätmete tekkekohast viia suletuna jäätmehoidlasse. Kogutud klaas antakse sealt üle klaasikogumisettevõttele. 64. Vanapaber tuleb sortida tekkekohas. Kogumiseks võib kasutada paberi pakkekasti. Vanapaber viiakse tekkekohast jäätmehoidlasse ning antakse sealt üle paberikogumisettevõttele. 65. Diskreetne vanapaber on dokument patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega. Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud ruum, kapp jne). Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse. 66. Tervishoiuasutuses purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. Purustatud mittetaaskasutatav diskreetne vanapaber pannakse olmejäätmete mahutisse. Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele. 67. Taaskasutatav papp ja kartong on puhtad papp-pakendid, mis ei sisalda töötlemist segavaid aineid (kile, plastmass). Papp-pakendid tuleb suruda vajaduse korral tekkekohas kokku või lahti lõigata ja viia jäätmehoidlasse. Jäätmehoidlast antakse need üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele. 68. Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), ühekordsed süstlad, vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed ja katseloomade jäänused. Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering «Bioloogilised jäätmed». Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt «Bioloogilised jäätmed». Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. Jäätmed viiakse tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis, ning antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 69. Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad jms.Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev. Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Vajadusel võib jäätmekanistrid asetada mõnda teise pakendisse, millel on punane silt «Teravad ja torkivad jäätmed». Teravad ja torkivad jäätmed pannakse jäätmehoidlasse. Neid võib panna ühte ruumi koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega. Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 70. Nakkusohtlikud jäätmed on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». 71. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele ühe nädala jooksul. Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid. Eriolukorras, nt epideemia piirkondades, tuleb toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekaitseinspektsiooni korraldusele. 72. Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on vastavates laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed (BK-positiivne tuberkuloos, viirushepatiit, HIV jt). Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena. 73. Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt). Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering «Radioaktiivsed jäätmed». Pakendile tuleb märkida ka tervishoiuasutus ja osakond, kus jäätmed tekkisid, ning pakkimiskuupäev. Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta. Vananenud, vähese radioaktiivsusega jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, viiakse pärast kiirguskontrolli prügimäele. Vedelad radioaktiivsed jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, valatakse pärast kiirguskontrolli kanalisatsiooni. Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena. 74. Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud. Ravimeid ei eemaldata originaalpakenditest. Ravimijäätmed (v.a jäätmenimistus koodiga 18 01 09 nimetatud) pakitakse plastikkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavatesse kastidesse. Kastidele märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga «Ravimijäätmed». Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse märkega «Tsütostaatravimijäätmed». Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus. 75. Elavhõbedajäätmed tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. Ka amalgaamijäätmed on elavhõbedajäätmed. Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakend tähistatakse markeeringuga «Elavhõbedajäätmed». Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätme kirjeldus. Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 76. Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Pakendile tuleb lisada märge «Kemikaalide jäätmed» ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus. Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas. Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle käitlemiseks vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loa alusel ja vastavuses Keila ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale. 77. Kasutatud elavhõbedalambid on kasutusest kõrvaldatud elavhõbedat sisaldavad halogeen- ja luminofoorlambid ning lambid valgustitest. Kasutatud (sh katkised) elavhõbedalambid tuleb panna kaanega suletavasse kasti või originaalpakendisse, nii et lambid ei puruneks. Pakendile märgitakse jäätmed tekitanud tervishoiuasutus. Kasutatud elavhõbedalampe hoitakse jäätmehoidlas selleks ettenähtud pakendites ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Lampidega ühte pakendisse ei tohi panna teisi jäätmeid. 78. Vananenud (kasutatud) akud ja patareid tuleb viia jäätmehoidlasse ning panna sobivasse kogumisvahendisse. Sealt tuleb need anda üle (koos akuvedelikuga) vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 79. Kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti tuleb valada jäätmekanistrisse ning hoida ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas. Pakendile tuleb märkida jäätmete nimetus ja tekitaja (tervishoiuasutus, osakond). Kinniti, ilmuti ja filmid antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ilmuteid võib juhtida ühiskanalisatsiooni selle valdaja loal kemikaalidele kehtestatud nõuete järgi. 80. Naftasaadusi sisaldavad jäätmed on seadmete hooldusel tekkinud õlide ja määrdeainete jäätmed. Naftasaadusi sisaldavad jäätmed tuleb koguda nende tekkekohas sobivatesse mahutitesse. Täitumisel viiakse mahutid jäätmehoidlasse ning säilitatakse ohtlike jäätmetena. Naftasaadusi sisaldavad jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 81. Tervishoiuasutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele: 81.1. jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitatavalt eraldi väljapääsuga hoonest; 81.2. jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning seal ei tohi olla närilisi ega putukaid; 81.3. jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist; 81.4. põranda ja seina liitekoht peab olema teostatud ümarnurgana; 81.5. juhul, kui jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema ühes tasapinnas seinaga; 81.6. jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm); 81.7. jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav; 81.8. jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti; 81.9. jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav. IX. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine 82. Ehitus-ja lammutusjäätmete kogumise ja veo korraldab jäätmete valdaja. 83. Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamine) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. 84. Ehitusjäätmed, mida saab käsitleda jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel, taaskasutatakse või kõrvaldatakse tekkekohas või selle läheduses linnavalitsuse poolt ettenähtud kohas, muud ehitusjäätmed käideldakse läheduse põhimõtet järgides vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitlusettevõttes. 85. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. 86. Ehitusjäätmed tuleb sorteerida nende tekkekohal järgmistesse liikidesse: 86.1. puit; 86.2. metall; 86.3. mineraalsed jäätmed (kivi, ehituskivi, krohv, betoon, kips, klaas jm); 86.4. kiled; 86.5. kiletamata paber ja papp. 87. Juhul kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. 88. Mahukad ehitusjäätmed (betoonplaadid, palgid, pliidid, vannid jms), mida oma mahu või kaalu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlusettevõttele, ladustatakse kinnistu piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. 89. Ohtlikud ehitus- ja lammutusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlike ehitusjäätmete nimistu kehtestab keskkonnaminister. 90. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 90.1. asbesti sisaldavad jäätmed (eterniit, asbesttsementtorud jm); 90.2. värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed; 90.3. naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, tõrva sisaldav asfalt, immutatud isolatsioonimaterjalid jms); 90.4. saastunud pinnas. 91. Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi nõuetele vastavatesse konteineritesse. Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb üle anda kehtestatud korras ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 92. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. 93. Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid puudutavat informatsiooni. X. Järelevalve ja vastutus jäätmehooldusnõuete rikkumise eest 94. Järelevalvet käesoleva jäätmehoolduseeskirja täitmise üle Keila linnas peab Keila Linnavalitsus. 95. Jäätmehooldusnõuete mittetäitmisel kannab süüdlane vastutust vastavalt jäätmeseadusele. Õiend Akti metaandmetes muudetud väljaandja Keila Linnavolikoguks.