Rannu Vallavolikogu — Rannu valla arengukava 2005-2008 — KO, 95, 987

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399) § 9, § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 alusel. SISSEJUHATUS Kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärk on määratleda omavalitsusüksuse majanduslik ja sotsiaalne olukord, hinnata keskkonnaseisundit ning püstitada edasise arengu suunad ja eelistused. Rannu vallal on seni olnud viis arengukava: 1) 1992. a koostatud Rannu valla arengukava; 2) Rannu valla arengukava 2001–2003; 3) Rannu valla arengukava 2002–2004; 4) Rannu valla arengukava 2003–2005; 5) Rannu valla arengukava 2004–2006. Neli viimast arengukava on koostatud valla põhimääruses sätestatud korras ja kinnitatud volikogu poolt. Seega on tegemist kohaliku omavalitsuse õigusaktiga, mis on otseselt aluseks valla eelarve koostamisel. Arengukava struktuur on järgmine: 1) I osa – strateegilised eesmärgid; 2) II osa – valla üldiseloomustus; 3) III osa – investeeringud 2000–2004; 4) IV osa – arengukava 2005–2008. I. STRATEEGILISED EESMÄRGID Inimsõbraliku elukeskkonna rajamine läbi järgmiste püstitatud eesmärkide abil: 1) keskkond – säästev keskkonnakasutus, heakorra kõrge tase, reostuse vähendamine, jäätmete vähendamine; 2) haridus – igakülgselt arendada Rannu Keskkooli ja Rannu Lasteaeda, noorte vaba aja veetmiseks laiemate võimaluste loomine; 3) turvaline elukeskkond – välisvalgustus avalikes kohtades, korras teed ja parkimisplatsid, avalike hoonete turvalisus; 4) kultuur – kultuuri igakülgne toetamine, isetegemise võimaluste tagamine ja heatasemelise kultuuri sissetoomine; 5) teenused – kõik teenused kohapealt ja kvaliteetselt. II. VALLA ÜLDISELOOMUSTUS Rannu vald asub Tartu maakonna lääneosas. Vald piirneb põhjas Kolga-Jaani, idas Puhja ja Konguta ning lõunas Rõngu vallaga. Läänepiiriks on Võrtsjärv. Valla pindala on 243,7 km 2. Elanike arv 1854 (01.01.2004). Vald jaguneb 19 asulaks. Rannu valla vallastaatus taastati 11. juulil 1991. a ning ühineda pole kavas ühegi omavalitsusega. Rannu vald on viljaka mullaga ja tugevate traditsioonidega põline põllumajanduspiirkond. Siin tegeldakse teravilja- ja rapsikasvatamise, piimasaaduste tootmise, juustutootmise, puidutöötlemise, turbatootmise ja kalapüügiga. Rannu vallas on aastaid tegeldud teadusega Võrtsjärve Limnoloogiajaamas, Eesti järvede uurimise keskuses. Haridus- ja kultuurielu on Rannu vallas väga tihedasti läbi põimunud ning mõlemas valdkonnas on saavutatud tähelepanuväärselt hea tase. Rannu vallas ilmub Rannu Valla Leht, mille ülesanne on avalikustada vallavalitsuse ja volikogu tööd ning teavitada kõigest, mis seondub Rannu tänapäeva ja minevikuga. Rannu valla interneti kodulehekülg asub aadressil http://www.rannu.ee/. III. INVESTEERINGUD 2000–2004 Neljas viimases arengukavas oli määratletud tegevusvaldkondade kaupa, millistele objektidele vahendid suunatakse. Järgnevalt on ära toodud aastatel 2000–2004 tehtud investeeringud (tuh kr): KOKKU Omavahendid Riik Laen 2000 1. Elanike küttemajandus 73,6 73,6 2. Lasteaia küttesüsteem 193,4 193,4 3. Keskkooli küttesüsteem 214,2 214,2 4. Rahvamaja küttesüsteem 241,8 241,8 5. Rannu biopuhasti 2039,9 39,9 2000,0 6. Lasteaia katus 52,7 52,7 7. Keskkooli katus 42,5 42,5 8. Rahvamaja parkla 203,4 203,4 Kokku 2000 3061,5 1061,5 2000,0 – 2001 1. Kaarlijärve bussijaam 9,4 9,4 2. Rahvamaja rõdu põrand 30,0 30,0 3. Rannu parkla tee 23,0 23,0 4. Vallateede kapitaalremont 183,5 183,5 5. Keskkooli pingid 56,7 56,7 6. Tamme klubi katus 180,0 180,0 7. Keskkooli aknad+fassaad 450,0 146,5 303,5 8. Keskkooli kõrvalruumid 135,9 135,9 9. Keskkooli võimla põrand 296,5 – 296,5 10. Keskkooli võimla katus 34,3 34,3 11. Rahvamaja vihmarennid 13,8 13,8 12. Elanike küttemajandus 27,8 27,8 13. Keskkooli söökla põrand 46,8 46,8 Kokku 2001 1487,6 887,6 – 600,0 2002 1. Tamme klubi katus (ületulev) 62,1 62,1 2. V-Rakke palkmaja+spordiplats 35,2 35,2 3. Limnoloogia spordiplats 10,0 10,0 4. Vallateede kapitaalremont 130,0 130,0 5. Kooli arvutid 87,1 52,1 35,0 6. Keskkooli pingid 28,8 28,8 7. Keskkooli valgustus+kilbid 181,7 181,7 8. Algklasside kapitaalremont 445,7 445,7 9. Kureküla veetrass 10,0 10,0 10. Elanike küttemajandus 122,2 122,2 11. Vallamaja kõnnitee, trepp jm 29,7 29,7 12. Prügilate (2) sulgemine 410,4 44,4 366,0 13. Sotsiaalkorteri remont 48,1 48,1 Kokku 2002 1601,0 1200,0 401,0 2003 1. Sõiduauto soetus 99,8 99,8 2. Asfalttee ehitus 343,1 151,0 192,1 3. Järvemuuseumi kaasfinants. 40,0 40,0 4. Väike-Rakke bussipaviljon 25,0 25,0 5. Ranna ja Kureküla biotiigid 50,0 50,0 6. Tamme kanali süvendamine 15,0 15,0 7. Tamme klubi remont 100,0 100,0 8. Korterelamute küttesüsteemid 82,0 82,0 9.Veetrasside ehitus 10,0 10,0 10. Kureküla Raamatukogu remont 74,5 74,5 11. Rannu Rahvamaja katus 25,4 25,4 12. Lasteaia remont 242,8 242,8 13. Rannu KK võimla aknad 101,1 101,1 14. Rannu KK koolipingid 30,0 30,0 15. Algklassi põrand 12,9 12,9 Kokku 2003 1251,6 1059,5 192,1 2004 1. Vallateede kapitaalremont 212,1 9,1 203,0 2. Rannu KK põrandate renov. 552,7 222,7 330,0 (HM maksust) 3. Koolipinkide soetamine (2) 38,2 38,2 4. Lasteaia remont 25,5 25,5 5. Tamme klubi remont ja mööbel 59,1 59,1 6. Kureküla RK internet 25,3 25,3 7. Noorma – Vallapalu veevarustus 162,7 162,7 8. V-Rakke veevar. ja kanal. projekt 22,4 22,4 9. Reoveepuhastite korrastamine 37,3 37,3 10. Elanike küttemajanduse toetus 40,0 40,0 Kokku 2004 1175,3 642,3 533,0 INVESTEERINGUD KOKKU 2000–2004 8577,0 4850,9 3126,1 600,0 IV. ARENGUKAVA 2005–2008 Käesolev arengukava osa on toodud valdkondade kaupa. Iga alapunkt algab olemasoleva olukorra lühikirjeldusega, milles on välja toodud valdkonna olulisemad objektid, viimastel aastatel tehtud suuremad investeeringud, suurimad probleemid ja lähiaastate eesmärgid. Seejärel on toodud tabelina aastateks 2005–2008 planeeritud tegevused koos finantseerimisallikate ja läbiviijatega. Tabelis toodud summad on antud kroonides. 1. Keskkonnakaitse, ühisveevärk ja -kanalisatsioon Kohalikud prügilad suleti ja rekultiveeriti 2002. aastal. Alternatiiviks prügilate sulgemisele on olmejäätmete kogumise süsteem hajaasustuse elanikele ning ohtlike jäätmete kogumispunkt Rannu alevikus. Rannu alevikus toimib alates 2004. aastast olmejäätmete liigiti kogumine. Vältimaks suuremahuliste ja ohtlike jäätmete sattumist keskkonda, korraldab vallavalitsus alates 2001. aastast kord aastas kogumisaktsiooni. Veekaitse suurimad probleemid on amortiseerunud trassid Kureküla ja Rannu alevikus ning Väike-Rakke külas. Noorma ja Vallapalu küla veevarustuse parandamiseks on rajamisel ühisveevärk koos uue puurkaevuga. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 1.1. Vallapalu ja Noorma küla ühisveevärgi rajamine 150 000 Vallavalitsus Rannu vald (laen) 2005 1.2. Biotiikide puhastamise toetus min 10 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2005–2008 1.3. Rannu ja Liivaku paisjärvede tervendamine 660 000 Vallavalitsus Rannu vald 165 000 (laen), ERDF 495 000 2005 1.4. Suuremahuliste ja ohtlike jäätmete kogumisaktsioon 25 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 5000 KIK 20 000 2005–2008 1.5. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektide remondi toetamine 30 000 aastas Vee-ettevõtja Rannu vald Vee-ettevõtjad Elanikud 2005–2008 1.6. Rannu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine Kokku 7 575 000 AS Emajõe Veevärk Ühtekuuluvusfond (CF) 6 817 500 Rannu vald 757 500 (sh 2005. a 245 000 laen) 2005–2008 1.7. Väike-Rakke küla ühisveevärgi rekonstrueerimine 400 000 Vallavalitsus Rannu vald (laen) Elanikud 2005 1.8. Koopsi paisjärvede tervendamine 500 000 Vallavalitsus Maaomanikud Fondid Rannu vald 2005–2007 2. Haridus 2.1. Kool Rannu alevikus asub Rannu Keskkool, mille ruumid asuvad kokku kolme hoones – koolimajas, lasteaias ja rahvamajas. Koolimaja on ehitatud 1965. aastal. Hoone on põhiliselt valla omavahenditega suures osas renoveeritud, iga-aastane remondivajadus on ca 300 tuhat krooni. Kooliõpilaste arv 274. Keskkool on üks tugevamaid maakonnas ning kooli staatust pole lähitulevikus kavas muuta. Muusikalist huviharidust pakub Rannu Rahvamaja muusikaklass ja laulustuudio. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 2.1.1. Rannu KK välisuste vahetus 70 000 kokku Vallavalitsus Rannu vald Riik 2005 2.1.2. Koolipinkide ostmine 30 000 aastas Rannu KK Rannu vald 2005–2008 2.1.3. Tuletõrje signalisatsioon 100 000 Vallavalitsus Rannu vald 2005 2.1.4. Infotehnoloogiliste vahendite kaasajastamine 100 000 kokku Rannu KK Rannu vald Riik 2005–2007 2.1.5. Rannu KK akende vahetus 80 000 Vallavalitsus Rannu vald Riik 2005 2.1.6. Rannu KK söökla pliidi ja supikatla ostmine 150 000 Rannu KK Rannu vald Riik 2005–2007 2.1.7. Rannu KK välisfassaadi värvimine 50 000 Vallavalitsus Rannu vald Riik 2006 2.1.8. Rannu KK staadioni rekonstrueerimine Sõltub tööde ulatusest Vallavalitsus Rannu vald Riik 2006 2.1.9. Võimla lae ja valgustuse uuendamine 50 000 Vallavalitsus Rannu vald 2006 2.1.10 Töö- ja tehnoloogiaklassi remont ja seadmed 200 000 Vallavalitsus Rannu vald 2006–2007 2.1.11 Klassitahvlite ostmine 80 000 Rannu KK Rannu vald 2005–2008 2.2. Lasteaed Rannu Lasteaed asub Rannu alevikus. Rannu Lasteaed võimaldab koolieast noorematele lastele hoidu ja annab alusharidust. Lapsed on jaotatud kahte vanuserühma. Lapsi on kahes rühmas kokku 40. 2/3 majast on Rannu Keskkooli algklasside kasutuses. Hoone siseruumidest on paljud remonditud, kuid maja soojuspidavuse suurendamiseks tuleb vahetada välja kõik aknad, paigaldada soojustus ning uus välisfassaad. Eriti halvas seisus on lasteaeda ümbritsev traataed ja kõnniteed, mis tuleb samuti uuendada. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 2.2.1. Lasteaia renoveerimine (KOIT-kava) 2 250 000 Vallavalitsus Rannu vald 460 tuhat krooni, EL 1790 tuhat krooni 2005 2.2.2. Tuletõrje signalisatsioon 50 000 Vallavalitsus Rannu vald 2005–2006 3. Kultuur 3.1. Rahvamajad Rannu vallas on kaks tegutsevat rahvamaja – Rannus ja Väike-Rakkes. Rannu Rahvamaja anti käiku 1995. a, kuid sisetööd jätkusid kuni 2004. aastani. Hoones on saal koos rõduga (280 istekohta), muusika-, kunsti- ja käsitööklassid, raamatukogu, valla muuseum, Eesti Posti kontor, aeroobikasaal, lauamängude saal, naisseltsi ruum ning paljud abiruumid. Majas tegutsevad mitmed isetegevusringid – rahvatants (2 rühma), showtants (2), aeroobikatants (3), muusikakool, laulustuudio, ansambel «Willy» ning Eesti üks paremaid külateatreid. Rannu Rahvamaja on Tartumaa suurim kultuuriasutus. Lähiaastate eesmärk on hoida rahvamaja ehituslikult korras, uuendada helitehnikat ning rajada vabaõhulava. Väike-Rakkes asuv Tamme klubi täidab kohaliku külarahva kooskäimise funktsiooni ning igal aastal tehakse seal ka remonditöid. Uuendatud on katus, suur osa aknaid, trepikoda, raamatukogu ruum ning saal. Plaanis on majja sisse viia veevärk ja kanalisatsioon ning remontida tualettruumid. Tulevikuvisiooniks on Tamme klubist hästi toimiva kaasaegse külakeskuse kujundamine. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 3.1.1. Rannu Rahvamaja helitehnika uuendamine 60 000 Vallavalitsus Rannu vald 2005–2006 3.1.2. Tamme klubi remont 50 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2005–2008 3.1.3. Rannu rahvamaja välistrepi ehituse lõpetamine 35 000 Vallavalitsus Rannu vald 2005 3.1.4. Rannu rahvamaja tuletõrje signalisatsioon 100 000 kokku Vallavalitsus Rannu vald 2006 3.1.5. Vabaõhulava ehitus Rannu parki 100 000 Vallavalitsus Fondid Rannu vald 2006–2007 3.1.6. Rahvamaja kunstiklassi aknad 20 000 Vallavalitsus Rannu vald 2005 3.2. Raamatukogud Rannu vallas on kolm raamatukogu – Rannu ja Kureküla alevikus ning Väike-Rakke külas. Kõik raamatukogud on renoveeritud ning külastajad saavad kasutada internetti. Lähiaastate eesmärk on uuendada raamatukogude ja avalike internetipunktide arvutitehnika. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 3.2.1. Arvutipargi uuendamine 50 000 kokku Vallavalitsus Rannu vald 2005–2007 4. Maakasutus ja planeeringud Valla üldpind 24 370 ha. Haritavat maad 5717 ha, looduslikku rohumaad 415 ha, metsamaad 3763 ha. Kasutusse andmata maad 3451 ha. Maa munitsipaliseerimine on alanud. Valla omandisse on antud Rannu Keskkooli, Rannu Lasteaia, Tamme klubihoone ja Vehendi puhkekeskuse teenindusmaa. 2005. aastal on planeeritud maa munitsipaliseerimine läbi viia vähemalt viie vallale kuuluva ehitise juurde. Kinnisvara arendustegevus on seni olnud tagasihoidlik. Enamus tehinguid toimub põllumajandusmaa ja metsamaaga. Võrtsjärve lähipiirkonnas on 2004. a algatatud detailplaneeringuid, mille elluviimisel rajatakse vähemalt 15 uut elamut ja 5 ärihoonet. Vallavalitsuse eesmärk on planeeringute koostamisel tagada, et avalikkusele säiliksid juurdepääsukohad Võrtsjärvele ja säiliksid miljööväärtuslikud maastikud. Vajadusel tuleb osaleda planeeringute koostamisel ka finantseerijana või algatada vallavalitsuse poolt teemaplaneeringuid. Üldplaneering kehtib alates 1. juulist 2003. a. Üldplaneeringu ülevaatamine ja muutmine võiks toimuda 2007. a. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 4.1. Maa munitsipaliseerimine 15 000 Vallavalitsus Rannu vald 2005 4.2. Kinnisvara arendustegevus Sõltub projektist Vallavalitsus Rannu vald 2005–2007 5. Teed ja transport Rannu valda läbivad Tartu–Viljandi ja Sangla–Rõngu asfaltkattega tugimaantee ning Vallapalu– Rannaküla, Elva–Rannu, Ervu–Konguta, Kureküla tee, Rannu puiestee, Rannu ringtee, Rannu-Paju kõrvalmaantee. Need maanteed kuuluvad riigile. Valla avalikus kasutuses olevaid teid on ligi 115 km. Eesmärk on hoida vallateed igati sõidukorras, kulutades kapitaalremondiks vähemalt 200 tuh krooni aastas. Väga halvas seisus on Rannu alevikusisesed asfaltteed, mis tuleb uuendada lähiaastatel, valdavalt tänavakividega. Ühismajade õueteede uuendamisel toetab vald korteriomanikke kuni 1000 krooniga ühe korteri kohta. Lähiaastate teine eesmärk on bussiootepaviljonide ja peatuste korrashoid ja uute ootepaviljonide rajamine Rannus ja Neemiskülas. Vallale kuuluvate teede alune maa tuleks munitsipaliseerida aastaks 2008. Kuna maareformi käigus on paljud avaliku kasutusega teed läinud eraomandisse, siis on vajalik maaomanikega lepingute sõlmimine tee kasutamiseks ning võimalusel ja kokkuleppe saavutamisel teede väljaostmine omanikelt. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 5.1. Vallateede kapitaalremont 100 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2005–2008 5.2. Rannu aleviku teede rekonstrueerimine 1 000 000 (sh 2005. a 500 000; 2007. a. 500 000) Vallavalitsus Rannu vald (laen 2005. a 400 000; laen 2007. a 400 000) Maanteeamet (kokku 200 000) 2005–2007 5.3. Trepimäe tee asfalteerimine 1 200 000 Vallavalitsus Rannu vald 240 000 (laen) EL-fondid 960 000 2005–2006 5.4. Neemisküla bussipaviljon 35 000 Vallavalitsus Rannu vald 2005 5.5. Rannu KK bussijaama ehitus 50 000 Vallavalitsus Teedevalitsus Rannu vald Teedevalitsus 2005–2006 5.6. Korterelamute parklad ja teed 30 000 aastas Elanikud Elanikud 50% tööde mahust kuni 1000 krooni ühele korterile Rannu vald 50% 2005–2008 6. Turvalisus ja päästeteenistus Turvalisuse tagamine on politsei, kohaliku võimu, kuid ka elanike ülesanne. Turvalisuse tagamisel on tähtis olustikuline ja sotsiaalne ennetustöö. Vallavalitsuse olustikuline ennetustöö seisneb eelkõige järelevalves, et uusehitiste rajamisel ja detailplaneeringute koostamisel arvestatakse turvalise elukeskkonna standarditega. Vallavalitsuse sotsiaalne ennetustöö on haridus- ja kultuuriobjektide korrashoid ning aktiivne tegelemine riskiperekondadega. Vallavalitsus on taganud aastaringse välisvalgustuse Rannu ja Kureküla alevikus, Kaarlijärve ja Väike-Rakke külas. Väiksematesse küladesse ja bussipeatustesse on paigaldatud üksikud valgusallikad. Piirkonda teenindavad päästeteenistuse A-komandod Elvas ja Puhjas ning politsei Võrtsjärve konstaablipiirkond. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 6.1. Koostöö politseiga 3000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2005–2008 7. Heakord Rannu vald on tunnistatud 2003. a oma heakorra tasemelt maakonna parimaks. Eesmärk on hoida kogu vald igati puhas ja hooldatud. Ajalooliseim loodusväärtus on Rannu mõisapark, mille korrastamine toimub uuendamiskava alusel. Oluline on hoida korras vaated Võrtsjärvele ning selle kauni järve kaldapealsed. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 7.1. Rannu pargi uuendustööd 25 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2005–2008 7.2. Loodusobjektide hooldustööd 25 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2005–2008 8. Mittetulundusühingute ja rahva ühistegevuse toetamine Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 8.1. Ettevõtluskursustest osavõtmise toetamine 10 000 aastas Koolitusfirmad, vallavalitsus Rannu vald 2005–2008 8.2. Võrtsjärve Sihtasutuse tegevus 45 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2005–2008 8.3. Külaliikumise toetamine 15 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2005–2008 8.4. Rannu kogudusele kirikuhoone remondi toetus Sõltuvalt projektist EELK Rannu kogudus Kogudus Rannu vald Riik 2005–2008 9. Turism Vald korraldab oma territooriumil asuvate turismiobjektide korrastamist (Tamme paljand) ja uute objektide loomist (Rannu Jõesuu). Peamine suund on Võrtsjärve piirkonna arengule kaasaaitamine osalemise kaudu Võrtsjärve Sihtasutuse töös. Oluliseks turismi- ja koolitusobjektiks kujuneb Võrtsjärve Limnoloogiajaama rajatav Võrtsjärve Keskus. Keskuse rajamisel osaleb vald toetades Võrtsjärve Sihtasutuse tegevust. Puhkekeskus on planeeritud ehitada Vehendi külas asuvale maatükile, kuhu rajatakse avatud puhkemaja, paadisild, korrastatud rand ja parkla. Sinna viiv 1-km teelõik asfalteeritakse. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 9.1. Valla voldiku väljaandmine 20 000 Vallavalitsus Rannu vald 2005 9.2. Vehendi puhkekeskuse rajamine 1 141 000 Vallavalitsus Rannu vald 228 000 (laen) fondid 913 000 2005 10. Elamumajandus Vallale kuulub 4 elamut (Rannu alevikus, Verevi, Noorma ja Kaarlijärve külas) kokku 16 korteriga, eri korterelamutes 10 eraldi korterit ja 2 sotsiaalkorterit. Korterid on antud üürile. Eesmärk on kõigi elamute korrashoid. Õpetajate majas on renoveeritud elektrisüsteem, arvestades elamu olukorda tuleb lähiaastatel vahetada katus ja osa aknaid. Lähiaastate eesmärk on vallale kuuluva elamufondi olukorra parandamine. Säilitada valla eri piirkondades piisav kogus üürikortereid, valla ülesannete täitmiseks mittevajalikud eluruumid müüa. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 10.1. Korteriomanike ühistegevuse toetamine 5000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2005–2008 10.2. Õpetajate maja remont 50 000 Vallavalitsus Rannu vald 2005 11. Sotsiaalhooldus ja tervishoid Rannu vallas on 422 mittetöötavat vanaduspensionäri, neist 28 on üksikvanurid. Mittetöötavaid töövõimetuspensionäre on 77. Hooldekodudes on hetkel 5 inimest. Valla sotsiaaltöötaja osutab koduteenuseid 8-le vanurile. Rannu alevikus tegutseb pensionäride päevakeskus, kus aktiivseid osalejaid on 25. Tervishoiuteenuseid pakuvad perearstid Rannus ja Puhjas. Perearstikeskused on varustatud vajaliku meditsiinilise aparatuuriga. Lähimad statsionaarsed raviasutused on Elvas ja Rõngus. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 11.1. Rannu perearsti tegevustoetus 20 000 Vallavalitsus Rannu vald 2005 11.2. Rannu hambaravikabineti tegevustoetus 5 000 Vallavalitsus Rannu vald 2005 12. Rakendussätted 12.1. Rannu Vallavolikogu 9. oktoobri 2003. a määrus nr 16 tunnistatakse kehtetuks. 12.2. Määrus jõustub 6. detsembril 2004. a. Volikogu esimees Heino GOTTLOB