Viljandi Linnavolikogu — Viljandi linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 94, 974

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277) § 22 lõike 1 punkti 365 ning jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) § 71 alusel. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolev eeskiri määrab jäätmekäitluse üldise korra Viljandi linna (edaspidi linn) haldusterritooriumil. 1.2. Eeskirja eesmärk on puhas ja tervislik elukeskkond Viljandis, jäätmete ohtlikkuse ja ladestamisele minevate koguste vähendamine ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 1.3. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes viibivad linna haldusterritooriumil. 1.4. Jäätmehooldust linnas korraldab Viljandi Linnavalitsus (edaspidi l innavalitsus) vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele. 2. MÕISTED 2.1. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 2.1.1. aia- ja pargijäätmed – aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu risu, oksad, rohi, lehed ja muud taolised taimsed jäätmed; 2.1.2. biolagunevad jäätmed – anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed; 2.1.3. ehitusjäätmed – puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, lehtklaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning väljaveetav pinnas, mis tekib ehitamisel, lammutamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamine) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata; 2.1.4. jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2.1.5. jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 2.1.6. jäätmehooldeleping – jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 2.1.7. jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, töötlemine, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 2.1.8. jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel; 2.1.9. jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 2.1.10. jäätmetekitaja – isik või seaduse alusel asutatud asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed või kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 2.1.11. jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 2.1.12. jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; 2.1.13. jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud asutus, kelle valduses on jäätmed; 2.1.14. kinnistu valdaja – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; 2.1.15. kogumisvahend – anum jäätmete hoidmiseks. 1) Jäätmekott, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust. Korraldatud kogumisel peab kott olema kaanega kaetud kotihoidjas. 2) Jäätmekonteiner, mis võimaldab jäätmeid vedaval autol laadida tõstemehhanismi abil ja on kaanega suletud. 3) Kaanega suletav jäätmemahuti, mida on võimalik käsitsi tühjendada või millega veetakse jäätmed jäätmekäitluskohtadesse. 4) Lekkekindlad sette- ja kogumiskaevud. 5) Prügikast, mis on metallist või betoonist väikeanum (kuni 10 liitrit). 2.1.16. kompostimine – orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel; 2.1.17. kompostor – orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti; 2.1.18. korraldatud jäätmevedu – olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 2.1.19. ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud vähemalt ühe kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 2.1.20. olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt sarnased jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tavajäätmeid kui ka ohtlikke jäätmeid; 2.1.21. pakend – mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooteid; 2.1.22. pakendiettevõtja – isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa; 2.1.23. prügila – ehitis jäätmete kestvaks või lõplikuks keskkonnaohutuks maapealseks või maa-aluseks ladestamiseks, kaasa arvatud ettevõttesisesed ladestuspaigad, kus jäätmeid hoitakse üle aasta. Prügilad jagunevad: ohtlike jäätmete prügilateks, tavajäätmete prügilateks, püsijäätmete prügilateks; 2.1.24. püsi- ehk inertjäätmed – tavajäätmed, mis ei allu mingitele olulistele füüsikalistele, keemilistele ja bioloogilistele muutustele. Nad ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt ega keemiliselt, ei ole biolagundatavad või ebasoodsalt mõjutatavad muu nendega kontakti sattuva aine poolt nii, et suureneks keskkonna reostus või kahju inimese tervisele. Nõrgvee teke ja reoainete sisaldus jäätmetes ning nõrgvee ökotoksilisus peavad olema tähtsusetud; 2.1.25. reoveepuhastite sete – heitvee puhastusseadmete jääkmuda; 2.1.26. riskijäätmed – lõikavad, torkavad, haisevad ja tolmavad jäätmed, tavajäätmed, mis nõuavad erikäitlust; 2.1.27. segaolmejäätmed – olmejäätmete sortimisel järele jäänud füüsiliselt eraldamatu segunenud jäätmete mass; 2.1.28. suurjäätmed – suuregabariidilised ja rasked jäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või mahu tõttu paigutada kogumisvahendisse. Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, sh autorehve, ehitus- ja lammutusjäätmeid ja vastavalt jäätmeseadusele alates 2005. aasta augustist elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, sh külmikuid, elektripliite, pesumasinaid, arvuteid, raadioid ja telereid; 2.1.29. taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) – jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks; 2.1.30. taaskasutusorganisatsioon – mittetulundusühingute seaduse alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud ja keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühing; 2.1.31. tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 2.1.32. tootmisjäätmed – toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis on kaotanud oma algsed tarbimisomadused; 2.1.33. vanametall – kasutusest kõrvaldatud metallijäätmed, v.a metallpakend; 2.1.34. vanapaber ja papp – puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp, v.a paber- ja papp-pakend; 2.1.35. vanaõli – mis tahes mineraal-, taimsel või sünteetilisel õlil põhinev määrdeaine, kütte- või tööstusõli või muu õli, emulsioonid kaasa arvatud, mis on muutunud kõlbmatuks sellele algselt ette nähtud otstarbeks ning mille selle valdaja on kasutuselt kõrvaldanud; 2.1.36. ökoloogilised kuivkäimlad – kuivkäimlad, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet. 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDPRINTSIIBID 3.1. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu jäätmete asukohajärgse krundi valdaja. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik. 3.2. Kõik linna haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad rakendama kõiki sobivaid võimalusi, et vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. 3.3. Ülaltoodud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluse piires: 3.3.1. rakendada loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat tehnoloogiat, sealhulgas tehnoloogiat, millega võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; 3.3.2. valmistada ja kasutada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. 3.4. Kõik linna haldusterritooriumil maaüksust omavad juriidilised ja füüsilised isikud on kohustatud sõlmima jäätmeveolepingu linnavalitsuse poolt korraldatud jäätmeveokonkursi võitnud jäätmeveoettevõttega olmejäätmete osas. 3.5. Juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud: 3.5.1. rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 3.5.2. üle andma oma jäätmed jäätmekäitlusettevõttele nende taaskasutamise, käitlemise või ladustamise eesmärgil; 3.5.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. 3.6. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on võimalikult vältida kodumajapidamises jäätmete tekkimist või vähendada nende hulka ning ta on kohustatud jäätmeid käitlema. 4. JÄÄTMETE KOGUMINE 4.1. Linnavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil tekkinud jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. 4.2. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima linnavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud kogumisvahenditesse või linnavalitsuse määratud kogumispunktidesse. Vastava kogumissüsteemi olemasolul tuleb taaskasutatavad jäätmed (papp, paber, metall, klaas, tekstiil, kile, plastik, pakendijäätmed jne) koguda tavajäätmetest eraldi. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. 4.3. Taaskasutatavate jäätmete (teisese toorme) kogumisvahendisse tohib panna ainult konkreetset kogutavat tüüpi jäätmeid. 4.4. Eraldi kogutavate jäätmete (v.a olmejäätmed) kogumisvahendid tuleb varustada vastuvõetava jäätme liiki, kogumisvahendi tühjendaja nime ja kehtivat telefoninumbrit sisaldava informatsiooniga. 4.5. Jäätmetekitaja ja maaüksuse valdaja kohustused: 4.5.1. koguda oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitada kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest; 4.5.2. omada piisavas koguses ja suuruses kogumisvahendeid või kasutada jäätmehooldelepingu alusel ühiskogumisvahendeid; 4.5.3. korraldada olmejäätmete üleandmist jäätmeveo õigust omavale ettevõttele või taaskasutada või kõrvaldada jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmehooldelepinguga; 4.5.4. võimaluse korral vähendada jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel. 4.6. Jäätmete kogumiseks tuleb varuda kogumisvahendid ja ette valmistada kohad, mis vastavad jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavatele nõuetele ning ei põhjusta kahju inimestele, keskkonnale ega kinnistule. 4.7. Jäätmed tuleb pakkida nii, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid. 4.8. Kogumisvahendeid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda ega tekitada tuleohtu. 4.9. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumisvahendeid puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas. 4.10. Kogumisvahendi säilimise, korrashoiu ja puhtuse ning õige kasutamise eest jäätmete hoiustamisel vastutab kogumisvahendi omanik. Kogumisvahend peab olema terve ja korralikult suletav. 4.11. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. 4.12. Olmejäätmete kogumisvahendid (v.a prügikast) peavad olema suletavad sobivas suuruses kaantega. 4.13. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab prügikonteinerid linnavalitsus või territooriumi haldav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade, avalike asutuste lahtioleku ajal peab kõikide kasutatavate sissekäikude juures olema prügikast. Avalike ürituste paigad varustab piisavas mahus jäätmekogumismahutitega ürituse korraldaja, kes likvideerib linnavalitsusega kooskõlastatud ajaks kogu ürituse toimumispaigas tekkinud prügi. 4.14. Käsitsi teisaldatavad kogumisvahendid tuleb võimaluse korral paigutada tasasele horisontaalsele alusele autotee lähedale, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt kümne meetri kaugusele. Kogumisvahend ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumisvahendite tühjendamist. 4.15. Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühiskogumisvahendisse. 4.16. Kui jäätmekogumisvahendit ei ole võimalik konstruktsiooni või juurdepääsu tõttu tühjendada jäätmeveokiga, siis ei tohi ratasteta jäätmekogumisvahendi täiskaal ületada 50 kg. 4.17. Korraldatud jäätmekogumissüsteemiga liitunud ühepereelamu kogumisvahend tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta. 4.18. Olmejäätmeid hoone seest kogutakse jäätmekoguja ja jäätmetekitaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppel vaid nendel juhtudel, kui tühjendamisele kuuluva kogumisvahendi paigutamine välitingimustesse ei ole otstarbekas. Hoonesse paigaldatud üldkasutatavad kogumisvahendid on soovitatav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi. 4.19. Jäätmete kogumisvahendeid tohib paigutada spetsiaalsesse jäätmeruumi või varikatuse alla. Sissepääs jäätmeruumi või katusealusesse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon, valgustus. Jäätmeruumi või varikatuse korrahoiu ja puhtuse eest hoolitseb kinnistu valdaja. Kui jäätmeruum või katusealune tahetakse lukustada, tuleb jäätmekäitlusettevõtte töötajatele kindlustada vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. 4.20. Juhul kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik kogumisvahendisse paigutada, on lubatud jäätmete ajutine hoidmine kogumisvahendi vahetus läheduses, kus need tuleb äravedamiseks selgelt märgistada ning korraldada nende äravedu hiljemalt 5 päeva jooksul. Äravedu korraldab jäätmetekitaja. 4.21. Ajutine kogumisvahendiväline ladestamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist. Ei ole lubatud suurjäätmete paigutamine kogumisvahendisse ja kogumisvahendiväline ladestamine. 4.22. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada kogumisvahenditesse ja vedada prügilasse, kui nad vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 40 °C). 4.23. Kuum tuhk, temperatuuriga üle 40 °C, kogutakse selleks ette nähtud kaanega suletavasse mittepõlevast materjalist kogumisvahendisse. Jahutatud või niisutatud tuhka võib tihedas ja vastupidavas pakendis paigutada olmejäätmete kogumisvahendisse. 5. JÄÄTMETE SORTEERIMINE 5.1. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima linnavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks. 5.2. Jäätmevaldaja on kohustatud jäätmete tekkekohas sorteerima olmejäätmetest eraldi paberi-, papi-, pakendi-, metalli-, kilejäätmed, ehitusjäätmed, ohtlikud jäätmed, aia- ja pargijäätmed ning suurjäätmed. 5.3. Ehitustööde käigus on jäätmevaldaja kohustatud eraldi jäätmete kogumisvahenditesse koguma puidu, pinnase, metalli ja ohtlikud jäätmed. Ehitusjäätmed tuleb anda jäätmekäitluskohta. 5.4. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks loodud kogumissüsteemi. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. 5.5. Pakendite ja pakendijäätmete kogumissüsteemi ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon. 5.6. Klaaspakendid tuleb paigutada linna territooriumil asuvatesse üldkasutatavatesse klaaspakendite kogumise mahutitesse, jäätmetekitaja poolt paigaldatud erikonteinerisse või vastavasse klaastaara vastuvõtupunkti, sõltumata klaaspakendite kogusest. Klaasimahutitesse paigaldatavatelt pudelitelt ja purkidelt tuleb eemaldada metallist korgid ja kaaned, paberetikettide eemaldamine ei ole kohustuslik. Lehtklaasi jäätmete paigutamine klaaspakendite mahutitesse ei ole lubatud. 5.7. Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada prügila jäätmepunkti. 5.8. Suurjäätmed tuleb üle anda vastavasse jäätmekäitluskohta ning nende käitlemise kord sätestatakse jäätmehoolduslepinguga. 5.9. Taaskasutatavad jäätmed tuleb teisese toorme kogumisvahendite olemasolul paigutada vastavasse kogumisvahendisse või toimetada prügila jäätmejaama. 5.10. Taaskasutatavate jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete ja sorteerimata olmejäätmete kogumisvahenditesse ei tohi koguda: 5.10.1. ohtlikke jäätmeid; 5.10.2. üle 40 °C kuuma tuhka; 5.10.3. lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; 5.10.4. vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 5.10.5. käimlajäätmeid; 5.10.6. kogumiskaevude setteid; 5.10.7. nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 5.10.8. radioaktiivseid jäätmeid; 5.10.9. erikäitlust vajavaid jäätmeid; 5.10.10. jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; 5.10.11. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada kogumisvahendeid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist. 5.11. Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab jäätmevaldaja üle andma vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele või viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: 5.11.1. ohtlike jäätmete vastuvõtukohad; 5.11.2. spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid; 5.11.3. komposteerimisväljakud; 5.11.4. muud eraldi määratavad vastuvõtukohad. 6. OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLEMINE 6.1. Ohtlike jäätmete vastuvõtukohad määrab linnavalitsus. 6.2. Ohtlike jäätmete vastuvõtukohad teenindavad vaid Viljandi linna füüsilisi isikuid. Teistelt omavalitsusterritooriumitelt ja Viljandi linna ettevõtetelt ohtlike jäätmete vastuvõtmine keelatud, kui ei ole omavalitsuste vahel sõlmitud eraldi kokkuleppeid. 6.3. Jäätmete tooja on kohustatud esitama ohtlike jäätmete vastuvõtukoha haldajale nõudmisel isikut tõendava dokumendi. 6.4. Füüsiline isik teisaldab oma majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akumulaatorid, vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid jm) linnavalitsuse poolt nimetatud kohtadesse. 6.5. Ohtlike jäätmete vastuvõtukoha haldaja võib kehtestada ohtlike jäätmete vastuvõtuks teenustasu. Teenustasu suuruse kinnitab linnavalitsus. 6.6. Linna juriidilised isikud on kohustatud ettevõttes tekkinud ohtlikud jäätmed üle andma otse ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 6.7. Linna haldusterritooriumil tegutsevad tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad ja keemialaboratooriumid on kohustatud sõlmima oma tegevuse käigus tekkivate ohtlike jäätmete nimistusse (RT I 2004, 23, 155) koodiga 06, 07, 18 kantud jäätmete käitlemiseks lepingu nimetatud jäätmegruppide käitlusõigust omava ettevõttega. 6.8. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist. 6.9. Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. 6.10. Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks. 6.11. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed või nende pakendid, peab jäätmevaldaja kehtiva korra kohaselt märgistama. Märgistusel peab olema ka hoiustamise alguskuupäev. 6.12. Ohtlike jäätmete kogumist, vedu ja edasist käitlemist tohib korraldada ainult Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud ohtlike jäätmete litsentsi omav ettevõte. 6.13. Iga ohtlike jäätmete saadetise üleandmisel juriidiliselt isikult litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele vormistab üleandja ohtlike jäätmete saatekirja. 6.14. Ohtlike jäätmete saatekiri on dokument, mis sisaldab andmeid üleantavate jäätmete valdaja, tekitaja, vedaja, vastuvõtja ja vedamiseks üleantud isiku kohta, samuti andmeid ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste kohta. 6.15. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik tagab jäätmete valve ning abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise välisõhku, maapinnale, veekogusse või kanalisatsiooni. 6.16. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 6.17. Ohtlike jäätmete ajutiseks säilitamiseks võivad juriidilisest isikust jäätmetekitajad omada ettevõttesisest ohtlike jäätmete hoiuruumi, mis kooskõlastatakse linnavalitsuse linnamajandusametiga. 6.18. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike keskkonda sattumist. 6.19. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. 6.20. Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega. 6.21. Kogumispunkti haldaja peab üles panema selged juhised ohtlike jäätmete säilituspaiga kasutuse kohta. 6.22. Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel. 6.23. Hooldus- ja tervishoiuasutuste, laboratooriumide ja loomakliinikute nakkusohtlikud, bioloogilised ja lõikavad jäätmed tuleb üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele. 6.24. Linnavalitsus korraldab linna territooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele. 7. PRÜGILA 7.1. Viljandi linnas kogutavate tavajäätmete ladustuskohaks on Viljandi prügila. 7.2. Viljandi prügila jaguneb territoriaalselt ja funktsionaalselt kaheks. 7.2.1. Ladestusala on tööstusjäätmete ja sorteerimata olmejäätmete ladestusala. 7.2.2. Jäätmejaam, mis koosneb konteineripargist eelsorteeritud jäätmete äraandmiseks, linna elanikelt ohtlike jäätmete kogumispunktist, komposteerimisväljakust, püsijäätmete ladestusalast. 7.3. Jäätmeid tohib ladestada ainult neid eelnevalt kaaludes. 7.4. Ladestusalale jäätmete viimine on tasuline. Tasumäärad kinnitab linnavalitsus prügila käitaja ettepanekul mitte sagedamini kui üks kord aastas. 7.5. Tasumäära muutmiseks peab käitaja esitama linnavalitsusele põhjendatud kalkulatsiooni. 7.6. Ladestusala tasumäär koosneb: saastetasust, prügila ekspluatatsioonihinnast, sulgemisfondi eraldisest. 7.7. Jäätmejaama toodud eelsorteeritud jäätmete äraandmine on linna elanikele üldjuhul tasuta. Prügila käitaja võib linnavalitsuse nõusolekul kehtestada jäätmejaamas käitlustasusid. 7.8. Prügila ekspluatatsioonihind võib jäätmegruppidel olla erinev. 7.9. Jäätmegrupid on: 7.9.1. sorteerimata olmejäätmed; 7.9.2. kaevetööde käigus tekkinud pinnas; 7.9.3. tekstiilijäätmed; 7.9.4. puidujäätmed; 7.9.5. asbesti sisaldavad jäätmed; 7.9.6. biolagunevad jäätmed; 7.9.7. sorteeritud ehitusjäätmed. 7.10. Kõrvalistel isikutel on keelatud prügilasse ladestatud jäätmeid sorteerida, laiali laotada, eemaldada ja põletada. 7.11. Prügilasse ei tohi ladestada: 7.11.1. vedeljäätmeid; 7.11.2. prügila tingimustes plahvatusohtlikke, sööbivaid, oksüdeerivaid, tuleohtlikke või isesüttivaid jäätmeid; 7.11.3. nakkusttekitavaid haigla- ega loomakliinikujäätmeid; 7.11.4. teaduslike uuringute või õppeasutuste tegevuse tulemusena tekkinud identifitseerimata keemilisi aineid, mille mõju inimtervisele ja/või keskkonnale ei ole teada (näit laboratooriumijäägid jt); 7.11.5. jäätmeid, mille päritolu ja koostist ei suudeta tuvastada, mille ladestuskõlblikkus ei ole analüüsidega kindlaks tehtud või mida on analüüsitud akrediteerimata laboratooriumis; 7.11.6. loomakorjuseid; 7.11.7. ohtlikke jäätmeid. 7.12. Prügilas vastuvõetavate jäätmete detailne loetelu määratakse koostöös linnavalitsuse ja prügila käitlejaga. 7.13. Prügila käitleja peab pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab aastaaruannete koostamist ning saastetasu kalkuleerimist. 7.14. Prügilasse saabuvad jäätmekoormad tuleb keelatud jäätmete väljaselgitamiseks kontrollida. Avastatud prügilasse mittelubatavad jäätmed tuleb nende omanikule tagastada. 7.15. Prügilasse ladestatakse jäätmed jäätmekäitlusettevõtte vastava spetsialisti juhendamisel ning kooskõlas tehnoloogilise projektiga. 7.16. Prügilat haldav ettevõte on kohustatud rakendama meetmeid juurdesõiduteede korrasolekuks, tolmu tekke ja leviku vältimiseks juurdesõiduteedel ja prügilas ning vältima jäätmete sattumist väljaspoole prügila territooriumi. 7.17. Jäätmete väljavedu ja väljaviimine prügilast ilma kohaliku keskkonnateenistuse ja linnavalitsuse vastava loata on keelatud. 7.18. Jäätmete sorteerimine prügilas võib toimuda ainult jäätmeloaga määratud tingimustel. 7.19. Viljandi prügila ladestusalale segaolmejäätmete ladestamine lõpetatakse 30. juunil 2009. a. 7.20. Viljandi prügila järelhooldusnõuded kehtestab Viljandi Linnavolikogu oma määrusega. 8. JÄÄTMETE VEDU JA KÄITLEMINE 8.1. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu linnavalitsuse poolt ettenähtud korras valitud jäätmekäitlusettevõttega. 8.2. Linnas on kaks jäätmete veopiirkonda. Veopiirkondade lahkmejooneks on Tartu t – Uus t – Tallinna t – Vaksali t – Pärnu mnt. 8.3. Linnavalitsus võib jäätmetekitaja korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest erandkorras tähtajaliselt vabastada. 8.4. Korraldatud olmejäätmeteveoga ühinemise kohustusest vabastamise kord. 8.4.1. Vabastamine toimub jäätmetekitaja kirjaliku avalduse alusel. 8.4.2. Vabastus antakse kuni aastaseks perioodiks. 8.4.3. Vabastust saavad taotleda eramuomanikud ja tööstusettevõtted. 8.4.4. Taotleja kinnistul toimub nõuetekohane biolagunevate jäätmete kompostimine. 8.4.5. Avalduse esitaja peab esitama ülevaate tekkivate jäätmete struktuurist ja kogustest ning jäätmetekitaja poolt teostatava jäätmekäitlusviisi kõigi tekkivate jäätmete osas. 8.5. Olmejäätmete äravedu peab toimuma regulaarselt ja vähemalt üks kord kuus. 8.6. Kogutud jäätmeid tohib transportida ainult linnavalitsuse määratud jäätmete vastuvõtu- ja käitluskohtadesse nende lahtiolekuaegadel. Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete ladestamine toimub Viljandi prügilas. 8.7. Jäätmekäitlusettevõte on kohustatud: 8.7.1. vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 8.7.2. eemaldama kogumisvahenditesse toodud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust. Elanikkonnalt jäätmeid kogudes võivad jäätmekäitlusettevõtte töötajad siseneda minimaalselt vajaliku sagedusega eraomanduses olevatele territooriumidele; 8.7.3. koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 8.7.4. oma tegevuse käigus mitte kahjustama jäätmete kogumisvahendeid; 8.7.5. paigutama tühjendatud kogumisvahendi tagasi selle esialgsesse kohta; 8.7.6. kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel; 8.7.7. korraldama jäätmevedu elanikkonda vähim häirival viisil. Täitunud kogumisvahendite tühjendamine ja vedu elamukvartalitest on keelatud ajavahemikus 23.00–6.00. 8.8. Jäätmekäitlusettevõte ei ole kohustatud tühjendama kogumisvahendeid, kui: 8.8.1. kogumisvahendi mass ületab käesolevas korras sätestatud piirväärtusi või sisaldab lubamatuid jäätmeid. Sellistel juhtumitel tuleb kogunenud jäätmete äraveoks tellida spetsiaalne mahukate või ohtlike jäätmete veoks kohaldatud sõiduk; 8.8.2. kogumisvahendile ei ole tühjenduspäeval tagatud nõuetekohane juurdepääs; 8.8.3. kogumisvahendid ei ole nõuetekohaselt paigutatud; 8.8.4. kogumisvahendit ei saa jäätmete kokkupressimise, kättesaamatuse vm põhjusel tühjendada nn vabapuistemeetodil. 8.9. Jäätmete kogumisettevõtte töötaja ei tohi jäätmeid sorteerida, neid jäätmeveokist, jäätmetekitaja või kogumisettevõtte territooriumilt eemaldada väljaspool oma tavapäraseid tööprotseduure. 8.10. Kõrvalised isikud ei tohi valikuliselt ega täielikult eemaldada kogumisvahenditesse paigutatud jäätmeid, seda võivad teha ainult jäätmeveoettevõte ja jäätmeid kogumisvahendisse paigutanud isik. 8.11. Jäätmetekitaja või kinnistu omanik on kohustatud: 8.11.1. sõlmima reaalses mahus lepingu linnavalitsuse poolt ettenähtud korras valitud jäätmekäitlusettevõttega; 8.11.2. organiseerima oma tegevuse tulemusel tekkinud, jäätmekäitlusettevõtte tavapäraste jäätmekogumisvahendite jaoks sobimatute mahukate jäätmete ja punktis 4.16 sätestatud piirväärtusi ületavate jäätmekoguste äraveo ning paigutama kogutavad jäätmed kinnistu valdaja konteineri juurde jäätmekogujaga kokkulepitud ajaks; 8.11.3. kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud; 8.11.4. jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktide ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid; 8.11.5. tagasi võtma enda poolt jäätmekäitluskohta veetud, kuid seal mitte vastuvõetud jäätmed. 8.12. Füüsilised isikud võivad orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid kompostida kinnistes kompostihoidlates – kompostorites, kuhu ei pääse linnud ega loomad. Lahtistes kompostiaunades võib eravalduses olevate kinnistute territooriumil kompostida taimse päritoluga jäätmeid (aiajäätmed). Eravalduses olevale kinnistule rajatud kompostihunnik peab asuma vähemalt viie meetri kaugusel kinnistu piirist ja vähemalt 15 m kaugusel kaevust. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad kompostimist. 8.13. Toidujäätmeid tohib aastaringselt kompostida ainult soojustatud kompostorites. 8.14. Juriidilised isikud võivad orgaanilisi jäätmeid kompostida kompostorites või linnavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel. 8.15. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute heitvee- ja fekaalide kogumiskaevud ning püüdurid peavad pinnase- või pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad, ligipääs kaevudele, mahutitele ja püüduritele peab olema vaba. 8.16. Kogumiskaevud, mahutid ja püüdurid tühjendab vastavalt nende täitumisele paakautodega vastavat teenust osutav ettevõte, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Tühjendusprodukte võib ladustada ainult linnavalitsuse määratud kogumispunktidesse. 8.17. Käimlajäätmete hulka ei tohi panna muid jäätmeid. 8.18. Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks. 8.19. Sõnnikut tohib laotada ainult sulanud maale ja see ei tohi põhjustada ohtu keskkonnale. Säilitamisel peab sõnnik olema kompostitud ja kaetud mulla või kilega. 8.20. Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. 8.21. Jäätmete põletamine on linna haldusterritooriumil keelatud. Puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ega immutusaineid, samuti taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja -pappi võib põletada väikestes kogustes majavalduste küttesüsteemis. 8.22. Kõik käesolevas korras mitte käsitletud jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada linnavalitsusega, Viljandimaa Keskkonnateenistusega ning Viljandimaa Päästeteenistusega. 8.23. Jäätmete vastuvõtu- ja käitluskohtades liikudes tuleb järgida seal töötava personali korraldusi. Jäätmekoormat tohib tühjendada ainult selleks ette nähtud paika. 8.24. Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine (v.a kinnistul kompostimine ja pinnase täitmine inertse ehitusprügiga) on keelatud. 9. EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE 9.1. Ehitusjäätmed on puidu, metalli, betooni, telliste, lehtklaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning täitematerjalid ja väljaveetav pinnas, mis tekib ehitamisel, lammutamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamine ) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. 9.2. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, palgid, raudbetoonpaneelid, puit- ja raudbetoontalad jne). 9.3. Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 9.3.1. asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne; 9.3.2. värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; 9.3.3. naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne; 9.3.4. saastunud pinnas (ohtlike ainete piirnormid kehtestab Keskkonnaministeerium). 9.4. Kui ehitamisel tekib käesoleva korra mõistes jäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada linnavalitsuse linnamajandusametis (edaspidi linnamajandusamet). Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10 m 3, peab ehitusprojektile olema lisatud jäätmekava. Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada linnamajandusameti õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. 9.5. Jäätmekava on jäätmekäitlust kirjeldav dokument, kus näidatakse ära: 9.5.1. jäätmete hinnanguline kogus ja koostis; 9.5.2. mullatööde mahtude bilanss; 9.5.3. ehitusplatsil jäätmete valikkogumisel kasutatavate kogumisvahendite tüübid ja asukohad; 9.5.4. jäätmete edasine suunamine. 9.6. Ehitusjäätmed kas taaskasutatakse või kõrvaldatakse Viljandi prügilas või linnamajandusameti poolt ette nähtud ja Viljandimaa Keskkonnateenistuse poolt kooskõlastatud munitsipaal- või riigile kuuluval maa-alal vastavalt ladustuskoha kasutuseeskirjadele (rekultiveerimisprojektile) või antakse töötlemiseks üle vastavale jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlusettevõttele. 9.7. Ehitusjäätmeid tohib anda üle käitlemiseks isikule, kellel on nende jäätmete käitlemiseks jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents või ta on registreeritud jäätmeregistris. 9.8. Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete taaskasutusvõimalustest. Käesoleval ajal sorteeritakse eraldi: 9.8.1. puit; 9.8.2. kiletamata paber ja papp, v.a pakend; 9.8.3. metall (eraldi must- ja värviline metall), v.a metallpakend; 9.8.4. mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne). 9.9. Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada kogumisvahendisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. 9.10. Viljandi prügilasse ladestatavad mahukad ehitusjäätmed peavad olema eelnevalt purustatud ja ei tohi olla välismõõtudelt suuremad kui 0,5×1,0×1,0 meetrit. 9.11. Väljaveetavad mitteohtlikud ehitusjäätmed, sh saastumata pinnas, kui neid ei saa taaskasutada, kõrvaldatakse ametlikus ladustuspaigas või antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmeid tohib anda üle taaskasutamiseks ainult isikule, kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba. Jäätmete vedu tuleb eelnevalt kooskõlastada Viljandimaa Keskkonnateenistusega. 9.12. Mitteohtlike ehitusjäätmete, sh saastumata pinnase kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladustuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) on lubatud ainult territooriumi omaniku või valdaja nõusolekul. 9.13. Ehitustöödel ülejääv, taimekasvatuses või haljastuses kasutatav kasvupinnas ei ole jääde. 9.14. Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumisvahendisse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete kogumisvahendisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. 9.15. Kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda kindlalt suletavasse kogumisvahendisse. 9.16. Kuivanud värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, nende hoidmiseks kasutatud tühi taara, kasutuskõlbmatud värvipintslid ja rullid, puhastamiseks kasutatud kaltsud jne tuleb koguda eraldi kogumisvahendisse. 9.17. Naftaprodukte sisaldavad ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas ja asfaltbetooni jäätmed, tuleb koguda ohtlike ehitusjäätmete kogumisvahendisse. 9.18. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumisvahendid peavad olema lukustatavad või valvatavad. 9.19. Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse eeskirja ja töövõtjal peab olema Viljandi Tööinspektsiooni luba. 9.20. Ohtlike ehitusjäätmete, sh ohtlikke aineid sisaldavate ehitusjäätmete, saastunud pinnase ja asfaltbetooni jäätmete käitlemine tuleb kooskõlastada linnavalitsuse ja Viljandimaa Keskkonnateenistusega. 10. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 10.1. Linnavalitsus kontrollib jäätmeloaga ettevõtetele määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. 10.2. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmetest tekkinud keskkonnareostus ja -kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. 10.3. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud maaüksuse omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulutused. 10.4. Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida käesolevas korras nimetatud kohustusi, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul linnavalitsus. 10.5. Käesoleva eeskirja nõuete rikkumise eest kantakse vastutust jäätmeseaduse järgi väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras. 11. LÕPPSÄTTED 11.1. Tunnistada kehtetuks Viljandi Linnavolikogu 27. septembri 2002. a määrus nr 128 «Viljandi linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine». 11.2. Käesoleva määruse punkte 8.1.–8.5. rakendatakse pärast korraldatud olmejäätmeveo konkursi võitjaga lepingu sõlmimist. 11.3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2005. a. Volikogu esimees Arnold KIMBER