Meremäe Vallavolikogu — "Meremäe valla arengukava aastateks 2002-2005" uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 94, 960

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 398; 82, 480; 96, 565; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399) § 22 lõike 1 punkti 7 alusel Meremäe Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Meremäe valla arengukava aastateks 2002–2005» uus redaktsioon (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Meremäe Vallavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 11 «Valla arengukava kinnitamine», Meremäe Vallavolikogu 29. jaanuari 2004. a määrus nr 1 «Meremäe valla arengukava aastateks 2002–2005 muutmine» ja Meremäe Vallavolikogu 25. juuni 2004. a määrus nr 10 «Meremäe valla arengukava aastateks 2002–2005 muutmine». 3. Määrus jõustub 1. detsembril 2004. a. Volikogu esimees Anni LAHE Kinnitatud Meremäe Vallavolikogu 25. novembri 2004. a määrusega nr 14 MEREMÄE VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2002–2005 I. Ülevaade Meremäe vallast Meremäe vald asub Kagu-Eesti idaosas. Administratiivselt kuulub Meremäe vald Võru maakonda. Kultuuriliselt ja ajalooliselt on Meremäe vald osa Setomaast, moodustades selle läänepoolsema osa. Setomaa on maa-ala, mis asetseb Pihkva–Riia kivitee, Irboska alevi, Pihkva järve ja Piusa jõe vahel. Setomaa on 1000 aasta jooksul moodustanud üleminekuala Eestimaa ja Venemaa vahel. Hetkel on Setomaa jagatud Eesti-Vene kontrolljoonega kahte ossa. Lisaks Meremäele on Lääne-Setomaa osad ka Värska ja Mikitamäe vald Põlva maakonnas ning Misso vald Võru maakonnas. Nimetatud omavalitsused on moodustanud Setomaa Valdade Liidu. Meremäe valla idapiir on ühtlasi Eesti-Vene riikidevaheliseks piiriks ning Euroopa Liidu idapiiri osa. Meremäe valla naabriteks on Vastseliina vald Võru maakonnas läänes ja lõunas ning Orava ja Värska vald Põlva maakonnas põhjas. Meremäe valla kaugused suurematest keskustest: 14 km Petseri linnast Vene Föderatsioonis, 34 km Võru linnast, 70 km Pihkva linnast Vene Föderatsioonis, 104 km Tartust, 230 km Riiast Läti Vabariigis, 290 km Tallinnast. Valla pindala on 132 km2 ja elanikke 01.01.2002 seisuga 1445, neist: koolieelikuid (0–6) – 78, s.o 5% elanikkonnast; koolilapsed (7–18) – 211, s.o 15% elanikkonnast; tööealised (19–60) – 745, s.o 52% elanikkonnast; pensionärid (61–....) – 411, s.o 28% elanikkonnast. Valla elanikkonnast moodustavad mehed (743) 51% elanikkonnast, naised (702) 49% elanikkonnast. Elanikke 01.01.2004 seisuga 1356 (sh Meremäe külas 163, Obinitsa külas 216, Miikse külas 65, Võmmorski külas 45, Uusvada külas 40, Helbi külas 39), neist: koolieelikud (0–6) – 46, s.o 3,4% elanikkonnast; koolilapsed (7–18) – 227, s.o 16,7% elanikkonnast; tööealised (19–60) – 744, s.o 54,9% elanikkonnast; pensionärid (61–…) – 339, s.o 25% elanikkonnast. Valla elanikkonnast moodustavad mehed (697) 51,4%, naised (659) 48,6%. Vallas on 87 küla. Suuremad külad on: – Meremäe, kus 01.01.2002 seisuga elas 158 inimest. Meremäel asuvad vallamaja, rahvamaja, Meremäe-Obinitsa Põhikool, lasteaed, postkontor, perearstipunkt, raamatukogu ja seal töötav avalik internetipunkt, erapood «Ante». Meremäe-Obinitsa Põhikooli juurde kuulub keraamika- ja puidutöökojaga käsitöömaja. – Obinitsa, kus 01.01.2002 seisuga elas 245 inimest. Obinitsa külas asuvad Seto Muuseumitarõ, valla turismiinfopunkt, Meremäe-Obinitsa Põhikool , lasteaed, raamatukogu, postkontor, perearsti vastuvõtupunkt, Tarbijate Ühistu kauplus, Seto Seltsimaja nime all tegutsev Obinitsa Rahvamaja ning Eesti Apostliku Õigeusu Obinitsa Issanda Muutmise kirik ja surnuaed. – Miikse, kus 01.01.2002 seisuga elas 67 inimest. Külas asuvad Eesti Apostliku Õigeusu Meeksi Ristija Johannese kirik ja surnuaed. – Võmmorski, kus 01.01.2002 seisuga elas 50 inimest. Külas asub Kagu Piirivalvepiirkonna Piusa kordon. – Uusvada, kus 01.01.2002 seisuga elas 47 inimest. – Helbi, kus 01.01.2002 seisuga elas 44 inimest. II. Arengu eeldused Meremäe valla arengu eeldusteks on valla asendist, loodusest, valla ajaloolisest ja kultuurilisest eripärast tulenevate võimaluste maksimaalne kasutamine. Valla märkimisväärseteks arengu eeldusteks on: • geograafiline asend: – lähedus Vene Föderatsioonile ja Läti Vabariigile, asumine Euroopa Liidu idapiiril. – lähedus Luhamaa–Tallinn magistraalile, mis tagab kiire ühenduse suuremate keskustega Eestis, Vene Föderatsioonis ja Läti Vabariigis. – lähedus Riia–Pihkva ja Tartu–Petseri raudteele ning ehitatavale Koidula raudtee piirijaamale. • tihe ja ühtlane teedevõrgustik • looduslik ressurss: – mitmekesine loodus, Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala, suhteliselt viljakas muld; – maavarad: lubjakivi, savi, kruusa ja liivamaardlate olemasolu. • energiaressurss: – piisav elektriliste võimsuste olemasolu Meremäe ja Obinitsa külas; – lähedus maagaasi trassidele; – Piusa jõe veeressurss; – Obinitsa paisjärve veeressurss. • internetiside olemasolu • inimressurss: – eri elualadel aktiivsete inimeste olemasolu, mitmekesise pärimuskultuuri kandjate olemasolu, vallast lahkunud, kuid kodukanti väärtustavate inimeste olemasolu; – toimiv koostöö teiste Setomaa valdadega, Kagu Piirivalvepiirkonnaga, arenev koostöö partneritega Vene Föderatsioonis ning Rootsi Kuningriigis, Soome Vabariigis. III. Arengupõhimõtted – turvalise elukorralduse, vajaliku infrastruktuuri, haridus- ja sotsiaalteenuste tagamine valla elanikele; – valla eri struktuuriüksuste omavaheline infovahetus ja koostöö valla arengu huvides; – külade arendamine kodanikualgatuse kaudu; – töö noortega ja nende kaasamine valla arenguprojektidesse; – koostöö regionaalsel tasandil; – seto vaimse ja ainelise pärandkultuuri säilitamine ning arendamine; – keskkonnahoidlik ning pärandmaastikke säilitav areng. IV. Arengukava eesmärgid – negatiivsete protsesside (rahvastiku vähenemine ja vananemine, teatud osa infrastruktuuri, teed, puhastusseadmed, veevarustusolukord, halvenemine) aeglustamine ning suunamine positiivsesse arengusse; – valla arengu lähimate ja kaugemate eesmärkide ning tegevuste omavaheline seostamine; – valla erinevate piirkondade ühtlustatud arengu tagamine; – olla aluseks vallaeelarve koostamisele ning projektide algatamisele ja teostamisele; – olla aluseks vallaelanike poolt projektide algatamisele ning teostamisele. V. Arengukava ülesehitus Arengukava koosneb valla üldist ning konkreetsete eluvaldkondade ja allaasutuste arengut kajastavatest peatükkidest. Arengukava juurde kuuluvad lisad: investeeringute kava (lisa 1), investeeringute prioriteetsus (lisa 2) ja tegevuste prioriteetsus (lisa 3). VI. Tegevuskava 1. Majandus 1.1. Teed Riigiteed Koostöös Setomaa Valdade Liidu, Võru ja Põlva maavalitsusega, Riigikogu Ida-Petserimaa toetusrühma ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga saavutada «Kagu-Eesti piiriäärse teedevõrgustiku arengukava» rakendamine. Vajalik on alljärgnevate kruusateede mustkatte alla viimine: 25182 Vastseliina–Meremäe–Obinitsa–Piusa; 25130 Kääpa–Obinitsa–Võmmorski. Vallateed Põhilised vallateed on välja ehitatud 20–25 aastat tagasi ja vajavad kapitaalremonti. Eesti-Vene kontrolljooneäärseid vallateid kasutab intensiivselt Kagu Piirivalvepiirkonna Piusa kordon. Kohalikud teed on munitsipaliseerimata. Vallateede korrashoiuks on tarvis: – munitsipaliseerida kohalikku tähtsust omavad ja valla arengu seisukohalt olulised teed; – koostada valla teede register; – koostada valla teede arengukava ja sellest lähtudes korrastada valla teed, alustades enim tähtsust omavatest teedest; – koostöös Kagu Piirivalvepiirkonna, Siseministeeriumi ja Piirivalveametiga saavutada kokkulepped riigipiiriäärsete, riigikaitselist tähtsust omavate vallateede korrastamise sihtotstarbeliseks rahastamiseks. Investeeringute vajadus: – kohalike teede registri koostamine; – vallateede munitsipaliseerimine; – vallateede korrastamine. 1.2. Majandus ja ettevõtlus Selles valdkonnas on valla ülesandeks saavutada ettevõtluse jaoks oluliste infrastruktuuride korrastamine. Silmas tuleb pidada valla ressursside ja ettevõtlusalaste võimaluste tutvustamist võimalikele huvigruppidele valla kodulehekülje ja trükiste kaudu. Luua pidev koostöö valla ettevõtjatega, kaasata neid valla arengu seisukohalt oluliste küsimuste aruteludesse. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks on vajalik: – piirkondlike ja piiriületavate ettevõtlusalaste Setomaa Valdade Liidu ja Võrumaa Omavalitsuste Liidu raames ettevõtlust soodustavate projektide algatamine; – koostöö Setomaa Valdade Liiduga Setomaa ettevõtluse arendamise strateegia 2004–2007 rakendamiseks; – kohapealsete koolitusvõimaluste laiendamine koostöös Võrumaa Arenguagentuuriga ning teiste lähipiirkonnas asuvate arenguinstitutsioonidega; – kaasa aidata koostöös ettevõtjatega olemasolevate ressursside kasutuselevõtu projektide algatamisele; – korteriühistute tekkimisel nende tegevusele kaasaaitamine; – osalemine ühistegevuslikes projektides; – kutsesuunitlustöö tõhustamine valla noorte hulgas; – investeeringuobjektide nimekirja täiendamine. Investeeringute vajadus: – tiheasustusalade infrastruktuuri parandamiseks vajalike detailplaneeringute koostamine. 1.3. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed Obinitsa ja Meremäe küla veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemid on amortiseerunud. Normaalse elukeskkonna ja ettevõtluskliima tagamiseks on nimetatud süsteemide kvaliteetne toimimine hädavajalik. Nende eesmärkide tagamiseks on vajalik: – kaardistada Obinitsa ja Meremäe küla veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemid ning koostada lähteülesanded projekteerimiseks. Koostada nende rekonstrueerimise projektid ning korrastada nimetatud süsteemid; – külaelanike nõustamise kaudu osutada kaasabi kaugemal asuvate külade veevarustuse parandamiseks; – munitsipaliseerida peremehetud puurkaevud. Investeeringute vajadus: – Meremäe ja Obinitsa küla veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi renoveerimise projekteerimine; – Meremäe ja Obinitsa küla veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi renoveerimine; – Obinitsa koolihoone reoveepuhastite renoveerimine. 1.4. Heakord, keskkonnakaitse, keskkonnateadlikkus ja puhkekohad Heakorra ja keskkonnakaitseliste probleemide lahendamine omab kaasaegses maailmas järjest enamat tähtsust. See eeldab omakorda ökonoomsete ja efektiivsete tehniliste lahenduste rakendamist ning vallaelanike, sealhulgas eriti noorte keskkonnateadlikkuse tõstmist. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleb: – koostöös vallaelanikega, eriti noortega korraldada nende keskkonnateadlikkust tõstvaid üritusi – heakorrapäevad, näitused, laagrid, matkad, perepäevad; – jätkata puhkekohtade – Meremäe mägi, Meremäe, Engli ja Obinitsa järv, Piusa jõe ürgorg –väljaarendamist; – koostöös Võrumaa Keskkonnateenistusega jätkata Piusa jõe kaitseala ning teisi keskkonnaalaseid projekte; – jätkata valla territooriumil asuvate vallale kuuluvate huviväärsuste tähistamist ja tutvustamist; – jätkata puhkekohtade väljaarendamist. Investeeringute vajadus: – puhkekohtade projektide koostamine ja ehitus; – viitade ja teabetahvlite paigaldamine; – Setomaa Vabadussõja mälestusmärgi projekti teostamine. 1.5. Jäätmemajandus Jäätmete loodusesse sattumise vältimine ning vallaelanike teadlikkuse tõstmine on pärast väikeste prügilate sulgemist esmast lahendust vajavad probleemid. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleb: – kaasa aidata vallaelanike liitumisele prügiveoringidega; – saavutada elanikkonna poolt jäätmete äraandmine sorteeritud kujul; – jäätmejaamade rajamise projektis osalemine koos naaberomavalitsustega. 1.6. Meremäe-Muraškino piiripunkt Piirkonna huvides on oluline kohaliku, Meremäe-Muraškino piiripunkti avamine. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline piiripunktide kokkulepe sisaldab ka nimetatud piiripunkti väljaehitamist ja avamist. Selle saavutamiseks tuleb: – koostöös Maksu- ja Tolliameti, Piirivalveameti, Võru Maavalitsuse, Välisministeeriumiga, Petseri ja Pihkva administratsiooniga alustada Meremäe-Muraškino piiripunkti loomise ettevalmistamist. 1.7. Turism Kagu-Eesti üheks atraktiivsemaks turismipiirkonnaks on Setomaa. Sellest tulenevalt omab turism ka Meremäe valla jaoks järjest suuremat tähtsust. Turismialast tegevust vallas korraldab Obinitsa Turismiinfopunkt, mille tegevuse põhilisteks suundadeks on: – turismiinfo kogumine, süstematiseerimine, turismiinfomaterjalide valmistamine, avalikustamine; – töö turismiprojektidega, sh rahvusvaheline koostöö ettevõtjatega. Valla kui turismipiirkonna maine kujundus – giiditöö, kohalike giidide koolitus; – rohelise I-punkti staatuse saavutamine. Investeeringute vajadus: – Setomaa teemapargi projekti edasiarendamine. 2. Haridus 2.1. Kool Meremäe vallas on koolivõrk ümber korraldatud. Moodustatud on Meremäe-Obinitsa Põhikool. Meremäe-Obinitsa Põhikool koostab arengukava 2005. aasta esimesel poolaastal. Kooli õppetegevuse põhisuunad: – luua võimalused konkurentsivõimelise põhihariduse omandamiseks; – koostada põhjalik õpetajate koolituskava, arvestades õpetajate ja kooli vajadusi ning olemasolevaid ressursse; – selgitada välja õpilaste anded nende edasiarendamiseks ning põhikooli keskastmes alustada karjääriplaneerimisega; – luua võimalused kõigi õpilaste edasiarendamiseks vastavalt nende võimetele, pakkudes edukatele lisateadmisi, nõrgematele järeleaitamist tugiõppe kaudu; – huvitegevuse kaudu arendada kunstihuvi ja süvendada omakultuurialast õpetust, tagada laste püsiv side omakultuuriga; – spordiringide ja spordivõistluste abil tagada laste tugev tervis ning head sportlikud saavutused; – koostöös Kaitseliidu ja piirivalvega tagada laste isamaaline kasvatus; – arendada laste keskkonnateadlikkust. Kooli tehnilise varustatuse tagamiseks tuleb: – varustada klassid kaasaegsete õppevahenditega; – renoveerida klassivalgustus; – sisustada klassid uue mööbliga; – varustada kool küllaldaselt IT-vahenditega; – tagada spordirajatiste korrasolek; – rakendada meetmeid kooli otstarbekamaks, sh energiasäästlikumaks majandamiseks. Investeeringute vajadus: – Meremäe koolihoone esimese korruse renoveerimine eesmärgiga tuua Meremäe lasteaed koolihoonesse; – Obinitsa koolihoone reoveetrassi ühendamine renoveeritava Obinitsa küla puhastiga; – õpilastranspordi korraldamine. 2.2. Lasteaiad Lasteaedade põhitegevuseks on lastele alushariduse andmine ja laste ettevalmistamine kooliks. Eesmärk on kindlustada lastele turvaline ja lapsesõbralik keskkond ning laste igakülgne areng. Põhiliseks probleemiks, mis vajab lahendamist, on väheneva lastearvu korral enamuse vastavaealiste laste tulek lasteaeda. See eeldab lasteaedade tihedat koostööd lastevanematega selgitamaks neile alushariduse vajalikkust laste ettevalmistamisel kooliks. On vajalik koostöö arendamine ja kogemuste vahetamine eri pedagoogilistel printsiipidel või töökorralduslikel alustel töötavate lasteaedadega. Meremäe lasteaed Meremäe lasteaed asub Meremäe külas paneelelamus. Lasteaias töötab hetkeseisuga üks rühm. Lasteaia personali koosseisu kuulub 5 inimest: 2 õpetajat, õpetaja abi, abitööline, juhataja. Pedagoogid on erialase ettevalmistusega. Põhiliseks probleemiks võib kujuneda paiknemine tsentraalküttega majas. Lasteaia ruumide küsimus tuleb lahendada koostöös Meremäe-Obinitsa Põhikooliga. Investeeringute vajadus: – Meremäe koolihoone esimese korruse renoveerimine Meremäe lasteaia ruumideks; – olemasoleva internetiühenduse kasutuselevõtuks vajalike infotehnoloogiavahendite soetamine. Obinitsa lasteaed Obinitsa lasteaed asub Obinitsa külas 1991. aastal valminud 50-kohalises lasteaiahoones. Hetkel asub seal ka Obinitsa raamatukogu. Lasteaia käsutuses on lasteaiahoone ja mängumaja. Lasteaias on 6 töötajat, kellest üks omandab alushariduse pedagoogi eriala. Ühel pedagoogidest puudub erialane haridus. Lasteaia põhiprobleemiks on teeninduspiirkonnas elavate lasteaiaealiste laste arvu pidev vähenemine. Investeeringute vajadus: – signalisatsiooni paigaldamine; – rühmaruumide suurte akende väljavahetamine; – katuse vahetus; – olemasoleva internetiühenduse kasutuselevõtuks vajalike infotehnoloogiavahendite soetamine. 3. Kultuur Meremäe valla kultuurielu tugineb valla kultuuriasutustele, mittetulundusühingutele, aktiivsetele inimestele. Kultuurielu paremaks korraldamiseks ning vallasisese koostöö arendamiseks on vajalik 2005. aastal koostada Meremäe valla kultuuri arengukava. 3.1. Raamatukogud Alates 1925. a 5. veebruarist töötab Meremäe vallas kaks rahvaraamatukogu: Meremäel ja Obinitsas. Läbi kogu oma ajaloo on nad oma piirkonna elanike jaoks olulised olnud. Viimastel aastatel seoses trükiväljaannete kallinemisega ning infotulva järsu tõusuga on veelgi enam kasvanud elanikkonna vajadus raamatukogude poolt pakutavate teenuste järele. Oma tegevuses juhinduvad Meremäe ja Obinitsa raamatukogu rahvaraamatukogude seadusest, oma põhimäärustest ning vallavolikogu ja vallavalitsuse vastavat eluvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest. Sellest tulenevalt on nende töö põhieesmärkideks: – kvaliteetse lugejateeninduse pakkumine oma teeninduspiirkondade elanikele; – kirjasõna kättesaadavuse tagamine raamatufondide nõuetekohase ja lugejaskonna vajadusi silmas pidava komplekteerimise kaudu eeldusel, et komplekteerimissummad kasvavad igal eelarveaastal 10% võrra; – toimimine kohaliku teabe- ja infokeskusena, avalikustatud teabele vaba juurdepääsu tagamine avaliku internetipunkti teenuste pakkumise kaudu. Valla raamatukogude tööd korraldavad erialase haridusega raamatukogude juhatajad, kes lisaks tavapärasele lugejateenindusele organiseerivad ka kirjandusliku sisuga üritusi piirkonna elanikele. Alates 2004. aastast kasutavad mõlemad raamatukogud tarkvaraprogrammi RIKS-WEB, mis on loonud tunduvalt avaramad võimalused lugejate soovide rahuldamiseks. Meremäe Raamatukogu Elanikke teeninduspiirkonnas 01.01.2002 – 749. Raamatukogutöö põhinäitajad 31.12.2001: lugejaid – 399, laenutusi – 15 219, külastusi – 7084, trükiseid – 17 554. Elanikke teeninduspiirkonnas 01.01.2004 – 728. Raamatukogutöö põhinäitajad 01.12.2003: lugejaid – 367, laenutusi – 15 998, külastusi – 8024, trükiseid – 18 562. Lisaks tavapärasele lugejateenindusele pakub Meremäe Raamatukogu ka avaliku internetipunkti teenuseid. Samuti on olemas koopiate tegemise võimalus. Raamatukogus saavad tihti kokku kohalikud seltsid, toimuvad eri ühenduste seminarid, nõupidamised, koolitused, kohtumised kultuuriinimeste, samuti riigi- ja ühiskonnategelastega nii kodu- kui välismaalt. Sisuliselt toimib raamatukogu kohaliku külakeskusena. 2004. a suvel teostatud renoveerimistööde tulemusena on raamatukogus loodud eespool mainitud tegevusteks head võimalused. Raamatukogus pikkade aastate jooksul tehtud järjepideva kodu-uurimusliku töö tulemusena sai 2002. aastal võimalikuks Meremäe valla kodulootoa avamine. Kodulootoa stendide ja eksponaatide kaudu tutvustab raamatukogu juhataja oma valda meie piirkonna külalistele ning viib läbi kodulootunde kooliõpilastele. Investeeringute vajadus: – täiendava arvutitöökoha loomine lugejate tarbeks. Obinitsa Raamatukogu Elanikke teeninduspiirkonnas 01.01.2002 – 696. Raamatukogutöö põhinäitajad 31.12.2001: lugejaid – 250, laenutusi – 8421, külastusi – 3383, trükiseid – 14 784. Elanikke teeninduspiirkonnas 01.01.2004 – 675. Raamatukogutöö põhinäitajad 01.12.2003: lugejaid – 222, laenutusi – 8398, külastusi – 3535, trükiseid – 15 687. Lisaks raamatukogu põhitegevusele toimub ka avaliku internetipunkti ja koopiateenuste pakkumine piirkonna elanikele. Investeeringute vajadus: – uue koopiamasina hankimine; – akende väljavahetamine; – katuse vahetus. 3.2. Rahvamajad Meremäe vallas on kultuuritegevuse alal vajalik olemasoleva kultuuriasutuste võrgustiku säilitamine. Rahvamajade töö korraldamisel on oluline: – omakultuurialase ja seltsilise tegevuse jätkamine ning laiendamine; – suurendada noortele suunatud tegevust ning leida nende hulgast algatusgrupp, kes on võimeline korraldama noortepäraseid üritusi; – leida võimalused ringitöö korraldamiseks rahvamajade juures; – jätkata valla mainekamate ürituste (Laululaev, olulisemad külapühad, Meremäe savipäevad, Obinitsa lihavõttemaa) korraldamist; – koostöös Kagu-Eesti Partnerluskoguga ja teiste analoogsete institutsioonidega inimeste ühiskondlik ja kultuuriline aktiviseerimine. Meremäe rahvamaja Meremäe rahvamaja juhataja kabinet asub Meremäe Põhikooli ruumides. Rahvamaja töö põhieesmärgid: – ringitöö korraldamine; – seltside töö koordineerimine, neile vajaliku info edastamine; – valla seisukohalt oluliste ürituste korraldamine (Eesti Vabariigi aastapäev, küüditamiste aastapäevad, võidupüha jne); – projektipõhine tegevus; – Meremäe piirkonna leelokooride tegevuse korraldamine; – laste ja noorte kultuuriürituste algatamine ja noorte sellealane nõustamine. Obinitsa Rahvamaja (Seto Seltsimaja) Asub Obinitsa külas Seto Kultuurifondile kuuluvas talus. Tööl on 0,5 kohaga rahvamaja juhataja. Rahvamaja töö põhieesmärgid: – seltside ja üksikisikute projektialane nõustamine; – kultuuritöö koordineerimine; – Obinitsa piirkonna leelokooride tegevuse koordineerimine; – teabepäevadel osalemine ja info edastamine seltsidele; – seto kultuuri oskajate arvu suurendamine ja koosseisu noorendamine; – pidev kultuurialane töö lastega ja nende vanematega, mille väljundiks on laagrid, kultuuriringid, ekskursioonid, festivalid, teater, tõsise muusika väärtustamine; – 7 kuni 8 algatusrühma koondamine ja koolitamine, alguseks väiksemamahulised projektid õppimiseks. 3.3. Omakultuur Vallas on 3 alaliselt tegutsevat leelokoori – Meremäe «Hõpõhelmeq», Helbi leelokoor, Obinitsa noorte leelokoor «Tsibihärbläseq». Obinitsas tegutseb Noorte Seto Jutusõteatri ning tantsuklubi. Obinitsa koolimajas ja seltsimajas toimuvad lastele seto keele ja kultuuri tunnid. Aktiivselt on haaratud omakultuurialasesse tegevusse ligi 70 inimest. Vallas on paarkümmend aktiivset seto käsitöö oskajat ning kümmekond asjatundjat seto söökide alal. Koolis õpetatakse seto käsitöö kohandamist kaasaja vajadustele. Alalised omakultuurialased kontaktid on: – Viljandi Kultuuriakadeemiaga; – Tuglase Seltsiga Soomes; – hõimurahvastega Venemaal; – Soome Mäntsälä valla Sääksjärvi kooliga; – Põhja-Karjala Taipale ja Ilomantsi piirkonnaga. Meremäe vallas on omakultuuri alal vajalik: – vanemaealiste leelokooride noorendamine ja lauluoskuse järjepidev traditsioonil põhinev edasiandmine; – valla leelokooride repertuaari lindistamine ja lauluvara helikandjatel väljaandmine; – tantsutubade käivitamine seto traditsioonil põhineva repertuaariga; – rahvapilli õppe korraldamine; – Meremäe valla rahvusliku käsitöömeistrite tegevuse koondamine; – seto kultuuriga tegelevatele seltsingutele tegevustoetuste tagamine. 3.4. Muuseum Obinitsa Seto Muuseumitarõ asub Obinitsa külas. Põhilisteks eksponaatideks on kohalik seto tekstiil. Aastas külastab muuseumi keskmiselt 5000 inimest. Käivitumas on koostöö Värska ja Saatse seto muuseumidega ning Irboska muuseumiga Vene Föderatsioonis. Antud valdkonnas on vajalik: – saavutada tuntava riikliku toetuse jätkumine; – nõuetele vastavate hoiutingimuste loomine. 3.5. Kolmas sektor Vallas omab suurt tähtsust kolmanda sektori tekkimine ja tegevus. Meremäe vallas tegutsevad alljärgnevad seltsid: – Meremäe Maanaiste Seltsing «Sipelgas»; – Meremäe Pensionäride Selts; – Obinitsa naisselts «Miitsirk»; – Obinitsa Pensionäride Selts; – Meremäe Raamatukogu Sõprade Seltsing; – Meremäe valla noorte õpinguid toetab eraannetusel ja valla osalusel põhinev sihtasutus «Helgi ja Karl Rosen’i nimeline Fond»; – MTÜ Meremäe Kultuuriühing. Mittetulundusühingute valdkonnas on vajalik: – valla toetusfondi kaudu jätkata kolmanda sektori omaalgatusliku tegevuse projektipõhist toetamist; – koostöö saavutamine eri ühenduste vahel; – kaasata kolmas sektor valla põhilisemate probleemide lahendamisse. 3.6. Külade areng Meremäe vallas on 87 küla. Külad jagunevad suhteliselt ühtlaselt valla territooriumil. Põhiliseks probleemiks külades on: – teede amortiseerumine; – veevarustuse halb olukord; – ebapiisav elektrienergiaga varustatus; – avalike teenuste raskendatud kättesaadavus osades külades. Meremäe vallas on kümmekond aktiivselt tegutsevat külavanemat. Käivitunud on külavanemate koolitus. Antud valdkonnas on vajalik: – viia läbi külavanemate uued valimised 2005. aastal; – kaasa aidata külade arengukavade koostamisele; – algatada uusasunike projekt, kaasa aidata külade kesksete kokkukäimiskohtade väljaarendamisele. 3.7. Kogudused Meremäe valla territooriumil tegutseb kaks Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku kogudust: Obinitsa Issanda Muutmise ja Meeksi Ristija Johannese kogudus. Lisaks kuulub vallaelanikke veel alljärgnevatesse Vene Apostliku Õigeusu, hetkel Vene Föderatsioonis asuvatesse kogudustesse: Tailova, Saalesje ja Pankjavitsa. Samuti elavad Meremäe vallas Luteri Kiriku Vastseliina ning Petseri Peetri koguduse liikmed. Vallas on 8 tsässonat: Võmmorski, Meldova, Tobrova, Serga, Ulaskova, Rokina, Pelsi, Uusvada. Koguduste korraldada on praegusel hetkel koguduste sisemine töö, kirikuhoonete ülalpidamine. Koostöös vallaga korraldatakse surnuaedade korrashoidu. Obinitsa kogudusel on püsivad koostöösidemed Soome Põhja-Karjala Taipale kogudusega. Sõlmitud on vastavasisuline koostööleping. Käivitunud on kiriku sotsiaaltöö, mis vajaks tugevdamist ja koguduse liikmete aktiivsemat osalemist. Nimetatud valdkonnas on vajalik: – nõustada ja aidata Meeksi kogudust Meeksi kirikuhoone ja maaomandiga seotud küsimuste lahendamisel; – jätkata kalmistute korrashoidmise toetamist; – osaleda tsässonate korrastamisel; – osaleda Obinitsa vana kool-kiriku maja arendamises. Investeeringute vajadus: – Obinitsa ja Meeksi kiriku surnuaedade planeerimisel valla kaasabi osutamine; – tsässonate arvele võtmine, omandiküsimuse lahendamine, remont ning Obinitsa ja Palandõ tsässona ehitamine. 3.8. Sport Vallas viljeletakse mitmeid spordialasid. Populaarsemad neist on kergejõustik ja võrkpall. Koolil koostöös Kagu Piirivalvepiirkonna Piusa kordoniga on käivitunud jalgpallivõistluste sari. Setomaa Valdade Liidu raames on vallas korraldatud nii täiskasvanute kui noorte suve- ja talimänge. Osaletakse maakonna suvespordimängudel. Koostöös piiriäärsete valdadega on korraldatud laskevõistlust Piiri Tiir. Aktiivse spordiga on vallas hõivatud ligikaudu 60–70 inimest. Antud valdkonnas on vajalik: – kaasa aidata Meremäe valla spordiklubi moodustamisele; – vallasiseste võistluste korraldamine; – vallas asuvate spordirajatiste korrastamine; – mainekate spordiürituste – Setomaa Suve- ja Talimängud, Piiri Tiir, koostööprojektide algatamine ja käivitamine. 4. Sotsiaalhooldus ja tervishoid Valla sotsiaaltöö eesmärk on isiku või perekonna toimetulekuraskuste ennetamine ja toimetulematuse puhul abi osutamine, sotsiaalse erivajadusega isiku ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Arvestades vanemate inimeste suurt osakaalu valla elanikkonnas, on vajalik senisest rohkem tegeleda nende probleemide lahendamisega. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks on vajalik: – Meremäe turvakorteri laiendamine; – sotsiaalselt tõrjutute – liikumispuudega, nägemispuudega, lapsinvaliidide jt kaasamiseks projektide algatamine; – töö riskirühmadega; – koostöö mittetulundusühingute ja kohalike kogudustega sotsiaalprojektides; – sünni- ja matusetoetuste ning erakorraliste ühekordsete toetuste eraldamise jätkamine; – vaimse puudega inimeste hoolduse tõhustamine. Investeeringute vajadus: – turvakorteri laiendamine. Tervishoiu valdkonnas on vajalik: Arvestades vanemaealiste inimeste suurt osakaalu vallaelanike hulgas, on vajalik esmase arstiabi kättesaadavuse tagamine valla territooriumil. Selleks on vajalik: – arstipunktide säilitamine Meremäel ja Obinitsal; – hambaarstiteenuse taastamine. VII. Arengukava vastuvõtmine, muutmine ja täitmine Arengukava vastuvõtmine, muutmine ja täitmise kontroll on volikogu pädevus. Arengukava täitmise ja projektide teostamise eest vastutab vallavalitsus. Arengukava täitmist kontrollitakse pidevalt. Arengukava tuleb vähemalt üks kord aastas täienduste ja paranduste tegemiseks läbi vaadata. Arengukava täitmise kohta esitab vallavalitsus vallavolikogule aruande üks kord aastas enne uue vallaeelarve koostamise algust. Igal aasta lõpus täpsustatakse järgmise aasta investeeringute vajadused, tähtajad ja maksumused. VIII. Lisad Lisa 1. Investeeringute kava Objekti nimetus. Tegevus Kulud kokku Oma- finantseering Taotlusprojekt Programm, fond Teostamise aeg Meremäe koolihoone esimese korruse renoveerimine lasteaiaks 1 250 000 250 000 1 017 000 EAS Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamise programm 2005 Obinitsa lasteaed-raamatukogu hoone avatäidete vahetus 437 500 87 500 350 000 Hasartmängumaksust toetused regionaalsetele investeeringutele 2005 Meremäe-Obinitsa Põhikooli hoonete avatäidete vahetus 437 500 87 500 350 000 EAS Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamise programm 2005–2006 Obinitsa küla reoveepuhasti ning Obinitsa küla ja Obinitsa koolihoone reo- ja veetrasside uuringud ning projekteerimine 422 440 42 244 380 196 Keskkonna Investeeringute Keskus 2005 Meremäe valla turismialased ja kultuurialased projektid, sh koostööprojektid 400 000 70 000 470 000 EAS Piirkondade konkurentsi võime tugevdamise programm 2005 Projekt «Töö tugi» Kagu-Eesti tööhõive probleemide lahendamine ja ennetamine kohalikul tasandil tugiisikute võrgustiku kaudu 4 165 670 20 000 3 303 170 Euroopa Sotsiaalfond meede 1.3 2005–2006 Kagu-Eesti Partnerlus- programmi ja omavalitsuste koostööprojekt Meremäe valla varjupaiga renoveerimine 437 500 87 500 350 000 Hasartmängumaksust toetused regionaalsetele investeeringutele 2005–2006 Obinitsa küla reoveepuhasti ning küla ja kooli reoveetrasside renoveerimine 4 500 000 450 000 4 050 000 Keskkonnainvesteeringute Keskus 2005–2006 Perearsti vastuvõturuumide renoveerimine 437 500 87 500 350 000 Hasartmängumaksust toetused regionaalsetele investeeringutele 2005–2006 Lisa 2. Investeeringute prioriteetsus 1. Meremäe koolihoone esimese korruse renoveerimine lasteaiaks 2. Meremäe valla varjupaiga renoveerimine 3. Obinitsa lasteaed-raamatukogu hoone avatäidete vahetus 4. Meremäe-Obinitsa Põhikooli hoonete avatäidete vahetus 5. Obinitsa küla reoveepuhasti ning Obinitsa küla ja Obinitsa koolihoone reo- ja veetrasside uuringud ning projekteerimine 6. Meremäe valla turismialased ja kultuurialased projektid, sh koostööprojektid 7. Projekt «Töö tugi» Kagu-Eesti tööhõive probleemide lahendamine ja ennetamine kohalikul tasandil tugiisikute võrgustiku kaudu 8. Obinitsa küla reoveepuhasti ning küla ja kooli reoveetrasside renoveerimine 9. Perearsti vastuvõturuumide renoveerimine Lisa 3. Tegevuste prioriteetsus 1. Meremäe-Obinitsa Põhikooli arengukava koostamine 2. Meremäe valla kultuuri arengukava koostamine 3. Piirkondlikes jäätmeprojektides osalemine 4. Meremäe valla uue arengukava koostamine 5. Meremäe valla energiasäästukava koostamine