Kõlleste Vallavolikogu — Kõlleste valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava kehtestamine aastateks 2005-2010 — KO, 97, 1006

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542; 89, 610) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 7, Kõlleste Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Kõlleste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2005–2010 (lisa). 2. Määrus jõustub alates 25. veebruarist 2005. a. Volikogu esimees Sulev PUNNING KÕLLESTE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA AASTATEKS 2005–2010 SISSEJUHATUS Kõlleste valla ühisveevärgi arengukava koostamise eesmärk on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu kiirendamine, mis parandaks oluliselt elukeskkonna kvaliteeti valla tiheasustusega piirkondades. Arengukava aitab suunata visioonikohast investeeringute planeerimist veevarustus- ja kanalisatsiooniobjektide rajamiseks. Eriti tähtis on seejuures investeeringute efektiivsuse ja otstarbekuse hindamine. Arengukavas sisalduva süstematiseeritud informatsiooni alusel on võimalik oluliselt parandada projektide otstarbekuse uuringute kvaliteeti. Töös toodud põhimõtete jälgimine aitab kohalikul tasandil teha veevarustuse ja kanalisatsiooni arengu planeerimisel ja jooksva töö korraldamisel õigeid otsuseid õigel ajal. Arengukava eesmärkide saavutamise üheks olulisemaks faktoriks on elanikkonna maksevõime, mis määrab paljuski investeeringute mahu. Kvaliteetse elukeskkonna tagamisel on kohaliku omavalitsuse võimuorganitel. Ühelt poolt on seadusega pandud omavalitsusele kohustus korraldada vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamist elanikkonnale, teisalt on suurte, avaliku teenuse osutamiseks vajalike infrastruktuuride jaoks investeeringute korraldamine kohalikul omavalitsusel lihtsam. Arengukava koostamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse sellekohastest määrustest ning standarditest. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aluseks on Kõlleste valla arengukava. Arengukavas käsitletakse detailsemalt Kõlleste valla suuremaid tiheasustusega alasid Krootuse ja Ihamaru küla keskusi. Teisi valla territooriumil paiknevaid asulaid vaadeldakse üldiselt ja pakutakse välja neile sobiv ühtne arengukava mudel. Arengukava on koostatud aastateks 2005–2010. ARENGUKAVA 1.1. ÕIGUSLIK BAAS 1.1.1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus RT I 1999, 82, 755 (terviktekst). Redaktsioonid 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542; 89, 610). Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 alusel on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 1.1.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus RT I 1999, 25, 363 (terviktekst). Redaktsioonid 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64). Nimetatud seadus reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi vastavad õigused ja kohustused. Tulenevalt seadusest on kohaliku omavalitsuse ülesanne korraldada oma haldusalas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamist, sealhulgas on kohaliku omavalitsuse ülesandeks mitme omavalitsuse ja vee-ettevõtja tegevust korraldava õigusakti kehtestamine: • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri; • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest tasu võtmise kord ja tingimused; • Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord; • Volitatud isiku nimetamine, kellel on õigus kontrollida kinnistu ÜVK vastavust nõuetele; • Vee-ettevõtja määramine konkurentsiseaduse alusel; • Vee-ettevõtja tegevuspiirkonna kehtestamine; • Reovee kogumisalade määramine (määratakse üldplaneeringuga); • Liitumistasu ülempiiri kehtestamine; • Kogumiskaevude ja kuivkäimlate rajamise ja tühjendamise korra kehtestamine; • Kanalisatsiooni lastava reovee kontsentratsioonide normeerimine; • Sademevete ja drenaaži toime reguleerimine; • Tuletõrjevee võtu ja selle eest tasumise reguleerimine. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 sätestab ka vajaduse koostada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava (edaspidi ÜVK), mille alusel toimub kogu kohaliku omavalitsuse territooriumil ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine. ÜVK peab kinnitama kohaliku omavalitsuse volikogu. 1.1.3. Veeseadus RT I 1996, 13, 241 (terviktekst). Redaktsioonid 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352; 2004, 28, 190; 38, 258. Nimetud seaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine, samuti reguleerib seadus vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. Veeseaduse alusel kohalik omavalitsus: • Annab nõusoleku vee erikasutuseks; • Korraldab talle kuuluvate veekogude kasutamist; • Korraldab veeavarii ja vee äkkreostuse tagajärgede likvideerimist; • Võib piirata joogivee kasutamist, kui seda ei jätku kõigi oluliste vajaduste rahuldamiseks; • Võib peatada heitvee juhtimise suublasse, kui see võib põhjustada ohtu inimeste tervisele või tekitab kahju keskkonnale; • Peab põhjavee kaitseks tagama reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse ja heitvee juhtimiseks suublasse; • Annab loa veehaarde sanitaarkaitsealal selle korrashoiuks vajalike tööde tegemiseks; • Annab loa veekogu ja põhjaveekihi seisukorda mõjutavate tööde teostamiseks veekogul ja veekaitsevööndis; • Reovee kogumisalade piiride määramine. Veeseaduse § 8 alusel määratakse vee erikasutusloa omamise vajadus tegevuste lõikes. Vee erikasutusloa üheks omamise vajaduseks on põhjavee võtt rohkem kui 5 m3/ööpäevas ja heitvee juhtimine suublasse olenemata heitvee kogusest. 1.1.4. Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrus nr 269. RT I 2001, 69, 424 (terviktekst). Redaktsioon RT I 2003, 83, 565. Määrusega kehtestatakse heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuded ja nõuete täitmise kontrollimise meetmed. Määruses tuuakse välja ka olulised mõisted inimekvivalent, biokeemiline hapnikutarve ja asula reostuskoormus: Inimekvivalent on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 g hapnikku ööpäevas. Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) on milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme päeva jooksul. Reostusallikast lähtuvat reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (ie) ja see arvestatakse aasta kestel suurima reoveepuhastisse või reoveepuhasti puudumisel heitveelaskmesse siseneva nädalakeskmise reostuskoormuse alusel. Aasta nädalakeskmise suurima reostuskoormuse määramiseks peab veeproove võtma vähemalt ühel nädalal igas kvartalis. Reostusallikast lähtuva reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse veeproovid, mis on võetud erakorraliste ilmastikutingimuste ajal (nt paduvihm, lume kiire sulamine vms). Asula reostuskoormus arvestatakse summaarselt mõõdetuna kogu asula kohta, arvestatuna enne reoveepuhastit või reoveepuhasti puudumise korral heitveelaskmest. Vabariigi Valitsuse määruses on toodud heitvee piirkontsentratsioonid, mille piires võib heitvett suublasse juhtida. 1.1.5. Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid1 Keskkonnaministri 15. mai 2003. a määrus nr 48. RTL 2003, 64, 917. Määrus kehtestatakse veeseaduse § 24 lõike 5 alusel. 1EÜ Nõukogu direktiiv 92/271/EMÜ «Asulate reovee puhastamine» (EÜT L 135, 30.05.1991; EÜT L 226; 07.09.1993; EÜT L 001, 03.01.94, lk 494; EÜT 067, 07.03.98, lk 29). Määrusega kehtestatakse optimaalsed tingimused ja kriteeriumid reoveekogumisalade määramiseks arvestades põhjavee kaitstust heitveega reostumise eest ja sotsiaal-majanduslikke tingimusi. Määrus kehtestab reoveekogumisala määramise kriteeriumid asulatele elanike arvuga rohkem, kui 50. Määruse teises paragrahvis on toodud kriteeriumid reoveekogumisala määramiseks põhjavee kaitstuse järgi. Reoveekogumisala tuleb moodustada alates reostuskoormusest 30 ie-d hektari kohta. Karstialadel ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel tuleb reoveekogumisala moodustada, kui hektari kohta tekib reostuskoormust rohkem kui 10 ie. Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on kaitsmata, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 4 ie. Heitvee suublate, olgu see veekogu või pinnas, vastuvõtuvõime on reovee kogumisalade planeerimisel, eriti nende suuruse määramisel oluliseks kriteeriumiks. Reovee kogumisalade määramisel tuleb arvestada sotsiaal-majandusliku kriteeriumina leibkonna võimalusi kulutuste tegemiseks, mis ei või ületada 50% ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust. 1.1.6. Saastetasu seadus RT I 1999, 24, 361. Redaktsioonid RT I 1999, 54, 583; 95, 843; 2001, 102, 667; 2002, 61, 375; 2003, 25, 153; 2004, 9, 52; 32, 228; 53, 371. Saastetasu seadus sätestab tasumäärad saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisel ning tasu arvutamise ja maksmise korra. Keskkonda viidud saasteainete järgi saastetasu arvutamise kohustus on saasteaineid või jäätmeid keskkonda viinud või viival kinnisasja omanikul, hoonestusõiguse alusel maakasutajal või ehitise kui vallasasja omanikul. Saastetasu arvutatakse kvartalite kaupa. Saastetasu arvutamisel on saasteainete koguse määramise aluseks dokumentaalselt tõendatud mõõtmised, tunnustatud või akrediteeritud laboratooriumides tehtud analüüsid või keskkonnaministri kehtestatud arvutusmetoodika alusel tehtud arvutused. Saasteainete viimisel veekogudesse, põhjavette või pinnasesse arvutatakse saastetasu iga eraldiseisva väljalasu kohta. Väljalask loetakse eraldiseisvaks, kui seda on vee erikasutusloas eraldi käsitletud. Puhastusseadme häireteta töö korral kasutatakse reostuskoormuse ja saastetasu arvutamisel analüüsitulemuste keskväärtusi või loaga puhastusseadme väljalasule kehtestatud piirväärtusi. Kui puhastusseadme töös esineb häireid ja puhastusseade ei taga loaga määratud nõuete täitmist, võetakse saastetasu arvutamise aluseks keskkonnateenistuse võetud kontrollproovi analüüsi tulemused. Neid tulemusi kasutatakse seni, kuni puhastusseadme häireteta töö taastumine on tõendatud uue kontrollproovi analüüsiga. Kontrollproovide võtmise ja nendest analüüside tegemise kulud tasub saasteallika valdaja. Kui analüüsi tegemiseks ei ole võimalik proovi võtta väljalasust, on saastetasu arvutamise aluseks väljalasule lähimast võimalikust kohast võetud proovi analüüsi tulemused, kui keskkonnateenistus ei ole proovivõtmise kohta määranud. Saastetasu kõrgendatud määr saasteainete viimisel veekogudesse, põhjavette või pinnasesse on lubatud kontsentratsiooni või reostusmahu piiri ületava saasteaine koguse puhul vastava saasteaine saastetasu 10-kordne määr. 1.2. SENINE ARENG JA SEOS ARENGUKAVADEGA Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamise alusmaterjalina on kasutatud Kõlleste valla arengukava (Kõlleste Vallavolikogu 7. mai 2004. a määrus nr 8), Krootuse asula reovete hüdrauliliste koormuste ja reostuskoormuste määramise uuring (OÜ Tartu Keskkonnauuringud, 2002), Krootuse asula kanalisatsioonitorustike ja reoveepuhasti rekonstrueerimise eelprojekt (OÜ Alkranel, 2004). 1.2.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni üldine areng Kõlleste vallas Olemasolev ühisveevärk ja -kanalisatsioon arendati valla territooriumil välja peamiselt aastatel 1970–1985. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon ehitati välja seoses ühismajandite keskustesse korterelamute rajamisega. Seetõttu on ühisveevärk olemas Prangli, Ihamaru ja Krootuse külas. Ühiskanalisatsioon on rajatud ainult Ihamaru ja Krootuse külla. Taasiseseisvumise järgsel perioodil ühisveevärki ja ühiskanalisatsiooni laiendatud oluliselt ei ole. Hilisemalt on toimunud peamiselt olemasolevate võrkude, pumplate ja puhastite hädavajalikud remonttööd. Erastamise protsessi käigus sattus suur osa valla territooriumil asuvatest puurkaevudest, pumplatest ja puhastitest erasektori valdusesse. Kuna kohaliku elanikkonna leibkonna sissetulek on madal, ei võimalda vee ja kanalisatsiooni hinnast saadud tasu katta vajalikke investeeringuid (Kõlleste Vallavolikogu 7. mai 2004. a määrusega nr 6 määrati vee ja kanalisatsiooni hinnaks Kõlleste valla elanikele ja ettevõtetele 14.40 krooni). Seoses sellega on amortiseerunud enamus joogivee ja kõik kanalisatsiooni trassidest. Samuti vajavad rekonstrueerimist kõik vallas paiknevad reoveepuhastid. Kõlleste vallas on loodud kohaliku omavalitsuse osalusega osaühing (Anton Invest OÜ), mille ülesanneteks on korraldada kommunaalteenuste osutamist. Osaühing haldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trasse ja seadmeid. 1.2.2. Seos omavalitsuse arengukavaga Kõlleste Vallavolikogu 7. mai 2004. a määrusega nr 8 kehtestatud valla arengukava (koostaja Kõlleste Vallavalitsus) seab üheks oma olulisimaks arengusuunaks elukeskkonna turvalisuse, mugavuse ja atraktiivsuse tagamine. Arengusuuna üheks oluliseks eesmärgiks on sooja-, vee- ja jäätmemajanduse viimine tasemele, mis tagab mugava, ohutu ja esteetilise keskkonna asumites; looduskeskkonna koormuse vähenemise miinimumini ning infrastruktuuridega seotud teenuste kättesaadavuse vallaelanikele. Kõlleste valla tegevuskavas aastateks 2004–2007 on olulise tegevusena välja toodud valla asumite vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine: • Kõlleste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kava koostamine; • Krootuse asula veevarustuse uuendamine kogu ulatuses, veepumba vahetus, veetorni paagi vahetus, trasside uuendamine; • Prangli küla korterelamute veevarustuse taastamine. Pumbamaja renoveerimine, trassi rajamine mõlemasse Prangli korterelamusse; • Piigaste küla veesüsteemi rajamine; • Ihamaru puurkaevu rekonstrueerimine. Pumbamaja remont, hüdrofoori vahetus, amortiseerunud veetrassi vahetus; • Krootuse asula kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamine, uue biopuhasti ehitamine. Tegevuskavas seatud eesmärkidest on 2005. aasta 1. jaanuariks ellu viidud Prangli korterelamute veevarustuse taastamine. Keskkonnnainvesteeringute Keskuse kaasrahastusega eelprojektina on koostatud Krootuse asula kanalisatsioonisüsteemi uuring OÜ Alkranel’i poolt. Kõlleste Vallavolikogus on menetlemisel jäätmekava, millega on reguleeritud jäätmehoolduse kord valla territooriumil. Kõlleste vallal kehtiv üldplaneering puudub. Maakonnaplaneeringuga on tiheasustusega alaks Kõlleste vallas määratud Krootuse küla keskus. 1.3. VEED 1.3.1. Põhjavesi 1.3.1.1. Veevarustuses kasutatavad põhjavee kompleksid Eestis leiavad joogi- ja olmevee allikatena kasutamist mitmed põhjaveekompleksid. Veekompleksid erinevad üksteisest nii leviku, lasumistingimuste, hüdrauliliste kui ka keemiliste näitajate poolest. Eestis saadakse suurem osa põhjaveest settekivimite ülemistest kihtidest, sealt, kus on soodsad tingimused sademe- ja pinnavee maasse imbumiseks, see tähendab, kus toimub intensiivne veevahetus. Intensiivse ehk vaba veevahetuse vöö, eriti aga selle ülemine veerikkaim osa (paksus ca 50–100 m), on ühtlasi ka kõige rohkem mõjutatav inimtegevusest. Kõlleste vallas kasutatakse peamiselt Kvaternaari ja Kesk-Devoni veekompleksi põhjavett, ülejäänud põhjavee kompleksid lasuvad sügavamal ning vesi on kõrge mineraalainete sisaldusega. Kõlleste valla hajaasustusega alade majapidamised kasutatavad enamasti salvkaevusid, mistõttu peamiseks joogivee allikaks on kvaternaari vesi. Kesk-Devoni vett kasutatakse asulates ja külades puurkaevude abil, mille sügavused on vahemikus 90–103 m. Kõlleste vallas on kesk-devoni vee kasutajateks enamasti suurfarmid. Krootusel kasutakse Narva regionaalse veepidemeni (D2-nr) ja kesk-alam-devoni veekihini (D2-1) ulatuvaid puurkaeve. Kvaternaari veekompleks (Q) toitub peamiselt sademeteveest, suurvee ajal ka pinnaveest. Põhjavee looduslik režiim (veetaseme ja keemilise koostise aastased muutused) sõltub eelkõige meteoroloogilistest tingimustest, reljeefist ja vettandvate setete litoloogiast. Kvaternaari veekompleks hõlmab setteid, mis sisaldavad enamasti surveta vett. Kohaliku survega vett leidub vaid paiguti jõgede orgudes ja kõrgendike nõlvadel piiratud levikuga savikihtide all. Vesi allub kergesti igasugusele reostumisele. Kesk-Devoni veekompleks (D2) levib kogu Lõuna-Eestis Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel alal ning on selle piirkonna tähtsaim veevarustusallikas. Selle moodustavad valged, kollakad või punakaspruunid liivakivid ja aleuroliidid savi vahekihtide ning -läätsedega. Üldse hõlmavad ligikaudu kolmandiku veekompleksi mahust savikad kivimid, mis nõrkade või keskmiste veepidemetena toimides moodustavad tõenäoliselt rea lokaalse levikuga survelisi veekihte, ent viimaste esinemine pole senini veel küllaldaselt tõestatud. Kesk-Devoni veekompleksi põhjapoolseks piiriks on ligikaudu Häädemeeste–Mustvee mõtteline joon. Veekompleks paljandub vaid kohati sügavamates jõeorgudes, mujalt katavad teda kvaternaarisetted, mille paksus muutub valdavalt vahemikus 5–80 m. Keemiliselt koostiselt on vesi HCO3 – Ca – Mg või HCO3 – Mg – Ca tüüpi. Probleemiks on Fe kõrge üldsisaldus, kuni 7 mg/l, mineraalainete sisaldus ulatub kuni 0,6 g/l. Narva regionaalne veepide (D2nr) koosneb savika aleuroliidi, domeriidi, mergli ja savi kihtidest kogupaksusega kuni 100 m. Need moodustavad kogu Lõuna-Eestis ja ka Tartu–Mustvee vahemikus ülalt esimese tõhusa aluspõhja veepideme. Lademe ülemise osa kivimid annavad vett Tartu–Mustvee vahemikus ja Ruhnu saarel, moodustades seal lokaalse vettandva kihi. Narva veepide eraldab Kesk-Devoni veekompleksi lamavatest vettandvatest kihtidest. Kesk-Alam-Devoni veekompleks (D2-1). Narva veepideme all lamavad vettandvad peeneteralised nõrgalt tsementeerunud liivakivid ning aleuroliidid savikate ja dolomiidistunud liivakivi vahekihtidega. Lõuna-Eestis ulatub kuni 100 m paksuse Kesk-Alam-Devoni veekompleks lasumissügavus rohkem kui 200 m allapoole merepinda. Vesi on enamasti surveline, kusjuures survepind ulatub madalamatel aladel üle maapinna, põhjustades kaevude ülevoolu. Vesi on valdavalt mage, mineraalainete sisaldusega 300–500 mg/l. Kõlleste vallas on Eesti Geoloogiakeskuse puurkaevude registri 43 puurkaevu, neist 16 on kasutusel tarbepuurkaevudena (tabel 1). Tarbepuurkaevud on rajatud aastatel 1957–2000. Suur osa Kõlleste valla puurkaevudest on rajatud 1960-ndate aastate alguses. Uuemad puurkaevud on rajatud käesoleva sajandi alguses. 1967. aastal rajati Piigaste küla territooriumile hulgaliselt vaatluspuurkaevusid, mida veevõtuna ei kasutata. Tabel 1. Tarbepuurkaevud Kõlleste vallas (Eesti Geoloogiakeskus, puurkaevude register 03.02.2005 seisuga) Puurkaevu kataster Vee- kompleks Aadress Eesmärk Puurimise aasta Sügavus (m) Vee erikasutusloa omanik 11035 D2 Lume farm, Ihamaru tarbe 1960 97 11108 D2 Karilatsi laudad tarbe 1961 101 Krootuse Agro AS 11109 D2nr Krootuse keskus tarbe 1962 200 11111 D2 Piigaste laudad tarbe 1960 90,5 11113 D2 Karaski küla tarbe 1963 102,45 11123 D2 Lume farm, Ihamaru tarbe 1972 90 11127 D2-1 Krootuse keskus tarbe 1974 280 Anton Invest OÜ 11130 D2-1 Krootuse elukvartal tarbe 1980 270 Anton Invest OÜ 11131 D2 Veski farm tarbe 1981 145 11133 D2 Lume farm, Ihamaru tarbe 1983 115 Krootuse Agro AS 11225 D2 Aksi farm tarbe 1969 120 11226 D2-1 Krootuse farm tarbe 1980 280 Krootuse Agro AS 11458 D2 Piigaste karjalaut tarbe 1960 90,5 13450 D2 Palutaja talu tarbe 1996 100 15136 D2 Lohu talu, Piigaste tarbe 2000 90 16580 D2 Veski küla tarbe 2002 100 1.3.1.2. Põhjavee kvaliteet puurkaevudes Puurkaevudest saavad läbi ühisveevärgi tarbevee Krootuse, Prangli ja Ihamaru küla ühisveevärgiga liitunud elanikud. Igal aastal teha nende puurkaevude vee analüüsid Tervisekaitseinspektsiooni Tartu laboris. Sarnaselt paljude piirkondadega Eestis on ka Kõlleste valla veekvaliteedi näitajatest probleemne raua sisaldus vees (vt tabel 2). Kuna veevõrgus toimub üldjuhul veekvaliteedi halvenemine ning rauaühendite sisalduse tõus, on rauaärastuse parendamine üks prioriteetsemaid ülesandeid Eesti ühisveevärgisüsteemide arendamisel. Joogivee kvaliteedi nõuete täitmiseks üldraua, sulfaatide, kloriidide sisalduse, agressiivsuse, elektrijuhtivuse ja pH osas on Eestil ajapikendus aastani 2007 (asulad elanike arvuga 2000 ja rohkem) ning aastani 2013 (asulad elanike arvuga alla 2000). Lisaks aitavad rauaärastusfiltrid tõsta vee pH-d ja sellega parandada nii happe-leelistasakaalu kui elimineerida või vähendada agressiivse süsihappegaasi sisaldust vees. See omakorda väldib torustike edasist kahjustumist ning tagab veekvaliteedi säilimise nõuetekohasena kuni tarbijani. Muude näitajate osas vastab Kõlleste ühisveevärgiga seotud puurkaevude vesi kvaliteedinormidele. Tabel 2. Vee kvaliteedi näitajad joogivee allikaks olevates puurkaevudes (Tervisekaitseinspektsiooni Tartu labori andmetel 2004) Näitaja Piirnorm Ühik Veetorn (11130) Krootuse (11127) Ihamaru Värvus mg/l Pt 5 0 0 Hägusus NHÜ 3 3 Lõhn 0 0 0 Maitse 0 0 0 Ammoonium 0,5 mg/l 0,08 Elektrijuhtivus 2500 µS/cm 491 336 407 Nitrit 0,5 mg/l 0,005 0,002 Nitraat 50 mg/l 2,4 Fluoriid 1,5 mg/l 0,1 0,4 0,2 Raud 200 µg/l 330 250 20 Kloriid 250 mg/l 2,3 3 2,5 Sulfaat 250 mg/l 6,1 3,1 2,8 Oksüdeeritavus 5 mg/l O2 0,6 0,5 Üldkaredus mg-ekv/l 6,3 3,7 5,3 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 0 Eschterichia coli PMÜ/100ml 0 0 0 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 Kolooniate arv 22 °C juures PMÜ/1ml 1 0 0 1.3.1.3. Vee erikasutusload põhjavee kasutamiseks Keskkonnaministeeriumi andmetel omavad Kõlleste vallas vee erikasutusluba põhjavee ammutamiseks puurkaevudest kaks ettevõtet: Anton Invest OÜ on 25% valla osalusega äriühing, mille põhikirjalisteks tegevusteks on soojamajanduse arendamine, soojatootmine ja soojamajanduse teenuste osutamine, kommunaalteenuste osutamine, vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamine, heakorraalaste teenuste osutamine. Anton Invest OÜ osutab vee ja kanalisatsiooniga seotud kommunaalteenuseid peamiselt Krootuse, Ihamaru ja Prangli külas. Krootuse Agro AS on Kõlleste valla territooriumil tegutsenud Krootuse kolhoosi varade baasil loodud põllumajanduslik äriühing. Krootuse Agro vee erikasutusload hõlmavad puurkaevusid, millest ammutatakse vett loomapidamishoonete varustamiseks. Krootuse Agro hallatavad vee erikasutusloaga puurkaevud asuvad Karilatsi lautade juures, Ihamarus Lume farmi juures ja Krootuse farmi juures. 1.3.2. Veekogud Kõlleste vald kuulub Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonda. Kõlleste valla territooriumil on 12 järve: Lillu järv, Prangli Jaskajärv, Penijärv, Palojärv, Väike Palojärv e Kogrejärv, Osetsoo järv, Janukjärv, Untsa järv, Ristikiriku järv ning paisjärved: Veski Mõisa järv, Sahkri järv, Tsähkna paisjärv, Hilba järv. Lisaks nimetatud järvedele asub vallas mitmeid väiksemaid seisuveekogusid. Vallast voolavad läbi Ahja jõe harujõed: Leevi jõgi, Piigaste jõgi ja Hilba jõgi. Ahja jõgi on Kõlleste valla läänepiiriks. Vallast saab alguse Porijõgi. Vallast läbi voolavatest jõgedest on Ahja jõgi ja Hilba jõgi võetud kaitse alla. Ahja jõe hoiuala ulatub Kõlleste vallas Möksi veski paisust kuni jõe väljumiseni valla piiridest Karilatsi külas. Ahja jõe hoiuala on moodustatud Hariliku hingi (Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus gobio) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitseks. Hilba jõe hoiuala ulatub 10 km pikkuselt Hilba veski paisust kuni suubumiseni Ahja jõkke Karilatsi külas. Hilba jõe hoiualal kaitstakse hariliku võldase (Cottus gobio) elupaikasid. Vallas puuduvad suuremad märgalad. Osetsoo ümber Osetsoo järve on arvatud Natura alade koosseisu ning alale on moodustatud hoiuala, mille eesmärk on kaitsta elupaigatüüpi – liigirikkad madalsood ning siirdesoo- ja rabametsad. Samuti on Osetsoo kaitse alla võetud soohiilaka (Liparis loeselii) ja kollase kiviriku (Saxifraga hirculus) kaitsmiseks. Viru-Peipsi veemajanduskava koostamisel on uuritud mitmeid väikejärvi. Hinnatud väikejärvedest on 9% väga heas, 48% heas, 39% rahuldavas ja 4% halvas kvaliteediklassis. Uuringu põhjal sai vallas asuva Palojärve seisund hinnanguks rahuldav. Palojärve näol on uuringu põhjal tegemist väga tundliku ökosüsteemiga. Palojärv on liiva-alade vähetoiteliste järvede elupaigatüübina võetud kaitse alla. 1.3.3. Veekogude kasutamine Kõlleste valla jõed on suhteliselt madalad liivase põhjaga ja suhteliselt kiire vooluga. Kalavarude poolest on valla veekogud suhteliselt vaesed. Ahja jõgi ja mitmed selle lisajõed on kuulutatud lõheliste elupaigajõgedeks. Valla järvedes elutseb vähesel määral hauge, särgi, ahvenaid, linaskeid jm. Palojärv on tuntud ja tunnustatud supluskoht. Palojärvele on ehitatud paadisild supluskoha tarvis. Järve äärde on rajatud parkimisplats ja mitmed lõkke- ja puhkekohad. Vallas on supluskohad veel Janokjärve ääres (ilma rajatisteta) ja Krootusel Hanitiigi ääres (ilma rajatisteta, kunstliku liivarannaga). Veekogude kasutamisel on Kõlleste vallas välja antud kolm vee erikasutusluba. • Henn Ahman – vee erikasutusluba veekogu tõkestamiseks Ahja jõel Möksi veski paisul. • Ena Poltimäe – vee erikasutusluba veekogu tõkestamiseks Piigaste ojal Karilatsis, veski paisul. • Rein Reitel – vee erikasutusluba veekogu tõkestamiseks Leevi jõel endise Matto veski paisul. 1.3.4. Kanalisatsioon Hajaasustusega alana on Kõlleste vallas peamiselt kasutusel lokaalsed reoveesüsteemid. Tiheasustusega asumites, kus puudub ühiskanalisatsioon, on majapidamiste juurde rajatud kogumiskaevud, mida tühjendatakse teenustööna. Hajaasustusega piirkondades enamasti reoveesüsteemid puuduvad. Vähesel määral kasutatakse kogumiskaevude ja imbkaevudega reoveesüsteeme. Ühiskasutuses olevaid kanalisatsioonisüsteeme on rajatud ainult Kõlleste valla keskasulasse Krootusele ja Ihamaru küla keskusesse. Krootusel toimib reoveepuhasti. 1.4. Omavalitsust iseloomustavad näitajad 1.4.1. Paiknemine ja asustus Kõlleste vald asub Põlva maakonna loodeosas. Idas piirneb territoorium Põlva vallaga, kirdes Vastse-Kuuste vallaga, lõunas Kanepi vallaga, läänes Valgjärve vallaga. Põhjas on Kõlleste vallal ühine piir Tartu maakonna Kambja vallaga. Kõlleste valla suurus on 150,1 km2. Valla halduskeskuseks on Krootuse küla, mis asub Põlva–Ihamaru–Saverna maantee ääres Põlvast 15 km kaugusel. Elanikke on vallas 08.04.2004 seisuga 1072, neist kolmandik elab valla keskasulas Krootusel. Kõlleste vallas on 12 looduslike tingimuste, pindala, rahvastiku struktuuri ja asustuse poolest suhteliselt erinevat küla. Tihedamini asustatud piirkonnad on Ihamaru ja Krootuse. Enamasti on tegemist hajaasustusega. Endistesse kolhoosi osakondade keskustesse on ehitatud korterelamuid. Suhteliselt hõredalt on asustatud Voorepalu ja Prangli küla valla põhjaosas, kus domineerib madalate metsaste kuplitega maastik. 1.4.2. Rahvastik Eesti rahvastikuregistri andmebaasi andmetel elab seisuga 8.04.2004 Kõlleste vallas 1072 elanikku, neist 52% naised. Tööealist elanikkonda on vallas 697 inimest, e 65% elanikkonnast. Meestest on tööealisi 72% ja naistest 59%. 0...14-aastasi elab vallas 163 (15% elanikkonnast) (tabel 2); pensioniealisi on 212 (20% elanikkonnast). 2000. aasta rahvaloenduse järgi elas vallas 338 töötavat inimest (198 meest ja 140 naist). Neist 186, ehk 55%, töötas väljaspool valda. Üle poolte inimestest elavad suurimates asumites: Krootusel ja Ihamarus. Neis asulates on olemas ka ulatuslikumad ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemid. Tabel 3. Valla asustus külade, elanike arvu ja kortermajade elanike järgi Nr Küla Pindala Rahvastik Neist kortermajades ha % in % in % 1. Häätaru 804,8 5,4 25 2,3 0 0,0 2. Ihamaru 2 046,9 13,6 158 14,7 23 14,6 3. Karaski 635 4,2 29 2,7 0 0,0 4. Karilatsi 808,3 5,4 58 5,4 2 3,4 5. Krootuse 1 218,5 8,1 415 38,7 294 70,8 6. Palutaja 558,9 3,7 31 2,9 0 0,0 7. Piigaste 1 370,4 9,1 64 6,0 0 0,0 8. Prangli 2 728,4 18,1 107 10,0 26 24,3 9. Tuulemäe 744,3 4,9 45 4,2 0 0,0 10. Tõdu 704,7 4,7 45 4,2 0 0,0 11. Veski 1 964,8 13,1 65 6,1 0 0,0 12. Voorepalu 1 451,6 9,7 30 2,8 0 0,0 KOKKU 15 036,6 100,0 1072 100,0 345,00 32,2 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on liitunud pisut üle 40% valla elanikest, seega puudutab valdkond arvestatavat osa vallarahvast. Peamiselt on liitunud korterelamud. Tabel 4. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitunud Kõlleste vallas Elamu tüüp Elanike arv Osakaal rahvastikust (%) ÜVK-ga liitunuid ÜVK-ga liitunute osakaal elamütüübi järgi (%) ÜVK-ga liitunute osakaal rahvastikust (%) individuaalelamutes 727 68 98 22 9 ridaelamutes 0 0 0 0 0 korterelamutes 345 32 345 78 32 KOKKU 1072 100 443 100 41 1.4.3. Elanike maksevõime 2004. a statistilistel andmetel oli Kõlleste vallas leibkonna keskmine netosissetulek ligikaudu 3193 krooni. Netotulu vallaelaniku kohta on keskmiselt 1627 krooni. Võrreldes Kõlleste valla leibkonnaliikme keskmist netotulu Statistikaameti 2003. aasta andmetega maakonna keskmiste leibkonnaliikme kulutuste kohta kuus, on näha, et kulutused ületavad tulusid. Põlva maakonnas kulub leibkonnaliikmel eluasemele keskmiselt 246 krooni, mis moodustab kogukuludest 12% (Statistikaamet). Vee keskmise tarbimise ja leibkonna keskmise sissetuleku alusel on võimalik välja arvutada elaniku maksevõime veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest. Üldtunnustatud põhimõte on see, et elanik ei tohiks veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest teha oma sissetulekust kulutusi üle 4%: – väga hea maksevõime: teenuste hind alla 2% sissetulekust; – hea maksevõime: teenuste hind 2,0–3,0% sissetulekust; – rahuldav maksevõime: teenuste hind 3,0–4,0% sissetulekust; – mitte rahuldav maksevõime: teenuste hind üle 4% sissetulekust. Kulutused ühel leibkonnaliikmel vee- ning kanalisatsiooniteenustele ühe kuu jooksul Krootuse asula näitel on ligikaudu 20 krooni, mis on keskmisest valla leibkonnaliikme kuu netosissetulekust 1,2%. Selle näite põhjal võib öelda, et leibkonna liikmel on väga hea maksevõime teenuse tasumisel. 1.4.4. Ettevõtted Kõlleste vallas tegutseb äriregistri andmetel 20 äriühingut, 48 FIE-d ja 12 MTÜ-d. Tabel 5. Kõlleste valla äriühingud äriregistri andmetel Nimi Õiguslik vorm Tegevusala Sameroon, OÜ Osaühing Puidu saagimine ja hööveldamine; puidu immutamine ARLINT PUIT, OÜ Osaühing Saematerjali tootmine SAEMET, OÜ Osaühing Metsamajandus ja metsavarumine LÜHIS, OÜ Osaühing Muude mujal liigitamata elektriseadmete paigaldus, remont ja hooldus Agrokommerts, OÜ Osaühing Äri- ja juhtimisalane nõustamine ANTON INVEST, OÜ Osaühing Auru- ja kuumaveevarustus (soojusenergia) AAV Teenused, OÜ Osaühing Muud kaeve- ja mullatööd MUHKEL & KO, OÜ Osaühing Ehituslik insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine Palojärve Puukool, OÜ Osaühing Metsapuid kasvatavate puukoolide tegevus Axelman, OÜ Osaühing Peakatete valmistamine, k.a karusnahast EEVERTI OÜ Osaühing Raamatupidamine Vissi Komplex, OÜ Osaühing Põllukultuuride kasvatus; puu- ja köögiviljakasvatus; aiandus Cista, AS Aktsiaselts Paber- ja papptaara (pakendite) jms tootmine Krootuse Agro, AS Aktsiaselts Piimakarjakasvatus, toorpiimatootmine Steuer, AS Aktsiaselts Kaubavedu maanteel (riigisisene ja rahvusvaheline vedu) PALOMA PAPP, AS Aktsiaselts Lainepaberi ja -papi tootmine NEW TRANSPORT, AS Aktsiaselts Kaubavedu maanteel (riigisisene ja rahvusvaheline vedu) LKW ROTARE, AS Aktsiaselts Kaubavedu maanteel (riigisisene ja rahvusvaheline vedu) Anrol Eesti, AS Aktsiaselts Poleer-, lõhnastamis-, desodoreerimis- jms tarbekeemiavahendite tootmine Suuremad oma tarbeks ühisveevärgi kasutajad ettevõtete hulgas on AS Paloma Papp, AS Cista ja AS Krootuse Agro. AS Krootuse Agro kasutab suures osas ka enda veesüsteeme. Vee erikasutusluba on Anton Invest OÜ-l ja Krootuse Agro AS-il. Vee-ettevõtjaks vallas on Anton Invest OÜ, mis korraldab vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumist Krootuse asulas ja Ihamarus. 1.4.5. Kõlleste valla juhtimine Kõlleste valla juhtorganiteks on 9-liikmeline vallavolikogu ja vallavalitsus. Vallavolikogu kehtestab oma määrusega vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad. Vallavalitsus koosneb kuuest ametnikust. Kõlleste Vallavalitsus korraldab omavalitsuse territooriumi arendustegevust, territoriaalplaneerimist, heakorda, sotsiaalabi ja -teenuseid, haridus- ja noorsootööd, veevarustust ja kanalisatsiooni, tänavate korrashoidu ning täidab teisi seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesandeid. Vallavalitsus teostab veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamise järelevalvet vastavalt kehtivatele õigusaktidele, kehtestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja selle kasutamise eeskirjad. Valla funktsioonide täitmisega tegeleb lisaks viis vallaasutust: Krootuse ja Karilatsi Rahvaraamatukogu, Krootuse Põhikool, Krootuse Lasteaed ja Kõlleste Valla Hooldekodu. Kõlleste valla eelarve 2005. aastaks on eelnõu järgi 11 098 300 krooni. Tabel 6. Kõlleste valla 2004. aasta eelarve kokkuvõte Tunnus Kirje nimetus Eelarve TULUD 11 098 300,00 30 Maksud 3 672 000,00 3000 Füüsilise isiku tulumaks 2 573 000,00 3030 Maamaks 1 099 000,00 32 Kaupade ja teenuste müük 834 916,00 35 Toetused 6 223 000,00 38 Muud tulud 19 000,00 Eelmise eelarveaasta kulude katteks suunatud jääk 349 384,00 KULUD 11 098 300,00 01 Üldised valitsussektori teenused 1 798 300,00 03 Avalik kord ja julgeolek 40 600,00 04 Majandus 452 000,00 04360 Energia- ja soojamajandus 30 000,00 04510 Vallateede korrashoid 322 000,00 04730 Turism 15 000,00 05 Keskkonnakaitse 50 000,00 05600 Muu keskkonnakaitse 30 000,00 06 Elamu- ja kommunaalmajandus 95 000,00 06100 Elamumajanduse arendamine 50 000,00 06200 Kommunaalmajanduse arendamine 25 000,00 06400 Tänavavalgustus 20 000,00 07 Tervishoid 60 000,00 08 Vaba aeg, kultuur ja religioon 2 025 300,00 09 Haridus 4 335 300,00 10 Sotsiaalne kaitse 1 810 800,00 Laenude tagasimaksed ja liisingud 52 000,00 Valdadevaheline arvlemine 379 000,00 Eelarvest 50 000 krooni ehk 0,5% on ette nähtud keskkonnakaitsele, elamu- ja kommunaalmajandusele 95 000 krooni ehk 0,9%, sellest kommunaalmajanduse arendamisele 25 000 krooni ehk 26%, mis moodustab kogu eelarvemahust 0,2%. Eraldi vee- ja kanalisatsiooni arendamisele kuluvaid summasid eelarves välja toodud ei ole. Laenukoormus on vallal koos intressidega 52 000 krooni (vt tabel 6). Lubatud laenukoormus võib vallal olla 60% eelarve mahust. 2005. aasta eelarve eelnõus on laenukoormus eelarve kogumahust ligikaudu 0,5%. Seega on vald laenuvõimeline ka suuremateks investeeringuteks. Arvestades 2005. aasta eelarvemahtu on Kõlleste valla potentsiaalne maksimaalne laenusumma ~6,6 miljonit krooni. Välislaenud vallal puuduvad. Veemajanduse efektiivse ja säästliku arengu tagamiseks peab sellele suunatud investeeringute osa eelarvest moodustama 2–5% ehk ligikaudu 250 000 krooni. Valla eelarvelistele investeeringutele lisandub veeettevõtjale laekuvad vee ja kanalisatsiooni teenustasud, millest kaetaks samuti investeeringute vajadused. 1.5. Ühisveevärk ja kanalisatsioon asumites Ühisveevärk tarbevee edastamiseks on olemas Krootuse küla keskuses, Prangli küla korterelamute juures ja Ihamaru küla keskuses. Kanalisatsioonisüsteem on olemas Krootuse keskasulas ja Ihamaru keskuses. 1.5.1. Krootuse küla Krootuse külas elab 2004. aasta lõpu seisuga kokku 415 inimest, neist ligikaudu 400 keskasulas. Veetarbijaid on Krootuse külas ligikaudu 330 inimest, 294 neist elab korterelamutes. Elanikke varustab joogiveega Anton Invest OÜ. Inimese kohta tarbitakse Krootuse külas vett keskmiselt 30 m3 aastas. Vee-erikasutusloaga lubatud reoveekogus on 16 tuhat m3/a. Tekkiv reoveekogus on 11 tuhat m3/a. Vee erikasutusloa alusel tuleb reovesi puhastada BHT7 osas 80% ning hõljuvainete osas 75% puhastusastmega. 1.5.1.1. Kanalisatsioonitrassid Krootuse küla kanalisatsioonitrassid on rajatud aastatel 1970-1985. Ehituse järgselt ei ole toimunud kanalisatsioonitorude rekonstrueerimist. Tänasel päeval on kanalisatsioonitorustiku seisukord halb. Torustikud on mudastunud ning ette tuleb ummistusi. Kanalisatsiooni kontrollkaevud ja torustikud lekivad kahepidiselt – vihmaperioodil tungib kanalisatsiooni sademevesi ja kuivaperioodil imbub reovesi torudest pinnasesse. Paljudel kanalisatsiooni kontrollkaevudel puuduvad kaevukaaned. Krootuse asula kanalisatsioonitorustike skeem on toodud lisas 1. Krootuse küla kanalisatsiooni peatorustik, läbimõõduga 250 mm, on rajatud asbotsement torudest. Torustik kulgeb lääne-idasuunaliselt ning juhib külas tekkivad reoveed küla idaosas asuvasse reoveepuhastisse. Kanalisatsiooni peatorustikust lõuna poole jäävad neli korruselamut, Krootuse Põhikool, katlamaja ja AS Krootuse Agro tööstushooned ja garaažikompleks. Kanalisatsiooni peatorust (läbimõõduga 250 mm) põhja pool asub individuaalelamute rajoon. Peatoru läänepoolses otsas asuvad kaks ridaelamut, vallamaja, kolm korruselamut ning lasteaaed. Samuti asub Krootuse küla lääneosas endine sigalakompleks, mille kanalisatsioonitorustik on ühendatud Krootuse küla kanalisatsiooni peatorustiku läänepoolsesse otsa. Tänasel päeval sigalakompleksis reovett ei teki. Reovett kanalisatsiooni peatorustikku juhtivad väiksemad torud on samuti asbotsement torud, läbimõõduga 110–200 mm. Ühtekokku on Krootuse külas 5100 meetrit kanalisatsioonitorustikke. Sellest 1950 meetrit moodustab kanalisatsiooni peatorustik. Lokaalsetest puhastusseadmetest on Krootuse Põhikooli söökla reovee väljavool suunatud rasvapüünisesse. Omal ajal on ka Krootuse Lasteaia reovee väljavoolule planeeritud septik. Tänasel päeval see aga ei tööta ning reovesi suunatakse otse kanalisatsioonitrassi. 1.5.1.2. Reovee puhastusseadmed Krootuse küla reovesi voolab isevoolselt kokku Krootuse küla idaosas paiknevasse reoveepuhastisse. Krootuse küla reoveepuhastina toimib kolhoosi ajal rajatud reovee ja aktiivmuda mehhaanilise õhustusega ringkanal. Regulaarset igapäevast reoveepuhasti hooldamist, mis hõlmaks võre puhastamist ja puhastusprotsessi jälgimist, ei toimu. Ringkanalist voolab reovesi edasi kahte biotiiki, mille mõlema mõõtmed on 20×25 meetrit. Kuna ringkanalis on reovee puhastusefektiivsus madal, võtavad olulise osa reostuskoormusest vastu biotiigid, mille seisukord on aasta-aastalt halvenenud. Krootuse asula reostuskoormuse hinnang on toodud lisas 1. Lisaks valguvad reovee peatorustikust ning kontrollkaevudest lekkivad reoveed Krootuse ojja, mille kaudu satub reostus otse Ahja jõkke. Kokkuvõttes ei võimalda olemasolevad reovee puhastamise seadmed ja kasutatav tehnoloogia puhastada heitvett vastavalt suublasse juhitavale heitveele kehtestatud nõuetele. Heitvee suublaks on reostustundlik Ahja jõgi. Heitveele kehtestatud normide tagamiseks on vajalik rajada uus, kaasaja nõuetele vastav reoveepuhasti, mille tehnoloogia võimaldab fosfori ärastamist reoveest vajalikul määral. 1.5.1.3. Veetrassid Krootuse küla veetrassid on rajatud 1970-ndatel aastatel, mil valmisid korterelamud. Hiljem on trassile liidetud üksikuid eluhooneid. Ulatuslikumat remonti toimunud ei ole, uued trassilõigud on valminud avariitöödena, hõlmates vaid lühikesi lõike purunenud kohtades. Krootuse ühisveevärgi vesi võetakse kahest puurkaevust. Puurkaevude kohal asetsevad pumbamajad on amortiseerunud. Krootusele on rajatud ka veetorn, mis ei ole hetkel kasutusel. 1.5.2. Ihamaru küla Ihamaru küla ühisveevärk ja -kanalisatsioon hõlmavad ainult kahte suhteliselt lokaalset piirkonda: vee- ja kanalisatsioonitrassid on seotud ainult korterelamuga ning eraldi süsteemidega on seotud tööstusala (AS Cista ja AS Paloma Papp). Ihamaru küla kohta reostuskoormuse uuringute tehtud ei ole. 1.5.2.1. Kanalisatsioonitrassid Kanalisatsioonitrass on rajatud üheaegselt korterelamuga 1977. aastal. Kanalisaytsioonisüsteemid on amortiseerunud. Reoveetorustikust ja kontrollkaevudest lekib reovesi pinnasesse. Kuna kasutajate hulk ja sellega ka reovee hulk on suhteliselt väike, ei ole reostuskoormus suur, kuid tarbijate perspektiivse lisandumisega ei ole võimalik olemasolevaid süsteeme kasutada. 1.5.2.2. Reovee puhastusseadmed Ihamaru reovee puhastamiseks on rajatud biotiik, mis on praeguseks võsa ja rohttaimedega kinni kasvanud. Sellisena ei suuda see reovett piisavas mahus vastu võtta. Biotiigist on kujunenud omamoodi märgalapuhasti. Samas ei suuda see vältida reostuse sattumist pinnasesse ning sealt kaudu vetesse. 1.5.2.3. Veetrassid Veetrassid on rajatud korterelamu juurde 1997. aastal. Vesi võetakse puurkaevust ning edastatakse pumbaga veevõrku. Veevarustussüsteemid on vananenud, pump ning muud vee edastamise süsteemid on amortiseerunud. Pumbamaja ehituslik seisukord on halb. Kuna veetrasse pole pärast ehitamist uuendatud, on selle seisund halb. Tööstusala ettevõtteid varustab veega oma veesüsteem. Vesi võetakse eraldi puurkaevust. ARENGUKAVA 1.6. Vajalikud investeeringud ja tulevikuperspektiivid Krootusel Olemasolev veevärk ning kanalisatsioon on Krootusel vana ja ületamas või ületanud amortisatsiooni piiri. Amortiseerunud on nii reoveepuhasti, veepumplad kui ka trassid. Trasse hooldav Anton Invest OÜ pole iseseisvalt oma finantseeringute abil võimeline teostama vajalikke investeeringuid, kuna ettevõtte vähesed äritegevusest tulenevad majanduslikud vahendid on suunatud vaid halduskuludesse ning kasumi tekkimise võimalust ei ole. Ainuke võimalus vajalike investeeringute tegemiseks oleks kohaliku omavalitsuse abiga välisrahastuse leidmine. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine hõlmaks eeskätt trasside asendamist uutega. Täiesti uusi trassilõike ning muid uusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatisi peaks Krootusele rajama suhteliselt vähe. Uue kanalisatsioonitrassi peaks rajama vaid üksikute majapidamisteni, mis pole veel liitunud ühisveevärgi ega -kanalisatsiooniga. Kanalisatsioonisüsteemiga peaksid liituma kõik Krootuse tiheasustusala majapidamised. Uued trassilõigud tuleb rajada samaaegselt vee- ja kanalisatsioonitrasside uuendamisega. 1.6.1. Kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise etapid ja otstarbekus Lähtuvalt asjaolust, et paralleelselt Krootuse asula kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisega toimub ka asula reoveepuhasti rekonstrueerimine, on otstarbekas kulude jaotamiseks pikemale perioodile jagada kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine kolme etappi. I ETAPP Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimise I etapis toimub uue reoveepuhasti rajamine Krootuse asula reovete puhastamiseks. Kanalisatsioonivõrgu arendamise I etapis toimub ka peakollektori asendamine ning uute osade rajamine (756 + 293 = 1049 m), hargkollektori uute osade rajamine (422 m) ning uute kollektoritega seotud harutorustike rajamine (748 m). Tehnoloogiline skeem kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise I etapi kohta on toodud lisas 2 oleval joonisel. Kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise I ja II etapil rajatavate kanalisatsioonitorustike hinnangulised pikkused on toodud tabelis 3.3. II ETAPP II etapi käigus toimub hargkollektori vanade osade asendamine (579 m) ja harutorustiku lõplik väljaehitamine (2431 m). Tabel 7. Kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise I ja II etapil rajatavate kanalisatsioonitorustike hinnangulised pikkused Torustik Pikkus I etapp II etapp Kokku Peakollektor (DN 250) 1049 – 1049 Hargkollektor (DN 200) 422 579 1001 Harutorustik (DN160) 748 2431 3179 Kokku: 2219 3010 5229 1.6.2. Reoveepuhasti rekonstrueerimine Reoveepuhastuseks rajatakse Krootuse asulasse uus, raudbetoonkonstruktsioonil põhinev, aktiivmudaprotsessidel baseeruv reoveepuhasti, mille täpsem tehnoloogia on toodud OÜ Alkranel koostatud eelprojektis. Reoveepuhasti ja reoveepuhastustehnoloogia väljapakkumisel on arvestatud, et suublasse juhitavas heitvees on lisaks orgaanilisele reostusele (BHT7) ja hõljuvaine sisaldusele limiteeritud ka lämmastiku ja fosfori sisaldus. Sellest tulenevalt on uue reoveepuhasti reoveepuhastusprotsessi lülitatud bioloogilise fosfori- ja lämmastikuärastuse tehnoloogia. Puhastusprotsessi efektiivseks ja optimaalseks juhtimiseks toimub reoveepuhastuse tehnoloogiliste seadmete töö juhtimine automatiseeritult, selliselt et seadmete töörežiimid on vastavalt reovee koostise ja koguse ning ilmastikuolude muutusele vastavalt muudetavad. Optimaalse puhastusprotsessi läbiviimiseks aktiivmudapuhastusprotsessis on vajalik puhastusprotsessis (nitrifikatsioonibasseinis) hoida optimaalset lahustunud hapniku sisaldust, milleks on 0,5–2,0 mgO2/l. Optimaalse hapnikusisalduse hoidmiseks nitrifikatsioonibasseinis tuleb aeratsiooniseadmete töö juhtimiseks paigaldada statsionaarne hapnikuanalüsaator. Protsessi seisukohast on veel oluline järelsetitist puhastusprotsessi algusesse tagasipumbatava tagastusmuda kogus, mille optimaalne vahemik on 100–150% sissevoolava reovee hulgast tunnis. Pärast biopuhasti häälestamist ja optimeerimist on vajalikud hooldustööd minimaalsed (vastavalt seadmete kasutusjuhendile liigmuda eemaldamine ja võre töö hooldamine). Alternatiiviks on rajada märgalapuhasti, mille ehitusmaksumuseks kujuneks 2,9 miljonit krooni, mis on ligikaudu 1 miljon kr. Kallim kui aktiivmuda tehnoloogiat kasutav puhasti. Ka nõuab märgalapuhasti ligikaudu 1500 m2 suurust pinnasfiltri basseini, millele sobiva koha leidmine Krootuse lähedale on keeruline. Samas on ekspluatatsioonikulud aastas väiksemad ning reoveepuhastamise arvestuslik hind tarbijale väiksem (täpsemad puhastit iseloomustavad näitajad ja rajamismaksumus on toodud OÜ Alkranel koostatud eelprojektis). Tabel 8. Reoveepuhastuse omahinna ja tarbijale hinna kujunemine eri puhastustehnoloogiate korral Reoveepuhastustehnoloogia Aktiivmudatehnoloogia Märgalatehnoloogia Rajamismaksumus 1 930 000 2 857 716 Amortisatsioon (krooni/a) 38 600 57 154 Reoveepuhastamise maksumus Aktiivmudatehnoloogia Märgalatehnoloogia Elektrienergia krooni/m3 3,15 1,3 Settekäitlus krooni/m3 1,3 0,4 Töötasud krooni/m3 1,8 1,8 Reoveepuhastamise omahind krooni/m3 6,25 3,5 Veeettevõtte kasum (15%) krooni/m3 0,94 0,525 Reoveepuhastamise hind tarbjale (krooni/m3) 7,19 4,03 Tabel 4.6. Krootuse reoveepuhasti ekspluatatsioonikulu eri puhastustehnoloogiate korral aastas (aasta 2006 näiteks) Reovee kogus (m3/a) Reoveepuhastuse hind tarbijale (krooni/m3) Reoveepuhastuse hind (krooni/a) Amortisatsioon (krooni/a) Reoveepuhastuse hind kokku (krooni/a) Aktiivmudat. 25 112 7,19 180 555 38 600 219 155 Märgalat. 25 112 4,025 101 075 57 154 158 229 1.6.3. Veetorustiku rekonstrueerimine Kuna kaevetööd trasside rekonstrueerimisel on väga mahukad, on majanduslikult otstarbekas paigutada veetrassid võimaluse korral reoveetrassidega samasse kaevesse. Lähtuvalt eelnevast tuleb planeerida peatorustiku rekonstrueerimine üheaegselt kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimisega. Veesüsteemi peatorustike asendamine ja uute lõikude rajamine on kulutuste hajutamise eesmärgil võimalik teostada kahes etapis: I ETAPP Samaaegselt kanalisatsioonitorustike I etapiga kaasata veetorustike rekonstrueerimisse veevõrgu osad, mis kattuvad rekonstrueeritava kanalisatsioonitrassiga. I etapis uuendatakse veetorustik Krootuse Agro kontori taha jäävast pumbajaamast alguse saava trassi maanteest põhja poole jäävas osas. Samuti veetornist alguse saava trassi vallamaja juurde viiva haru osas. Samas etapis rajatakse harutorustikud uuendatava peatorustikuga liituvate majapidamiste juurde. I etapis rajatakse ~1350 m peatorustikku. II ETAPP Veetorustiku rekonstrueerimise II etapis rajatakse veesüsteemi ülejäänud peatorustikud ja nendega seotud harutorustikud majapidamiste juurde. II etapis uuendatakse ka veesüsteemi käigushoidmiseks vajalikud seadmed nagu pumbad, hüdrofoorid ning remonditakse veetorn. II etapis rajatakse peatorustikke ~2350 m ulatuses. 1.7. Vajalikud investeeringud ja tulevikuperspektiivid Ihamarus Ihamaru vee- ja kanalisatsioonisüsteem on amortiseerunud, kuid informatsioon seisundi ja mahtude kohta on puudulik. Investeeringute planeerimiseks on vajalik teostada eeluuring, mille alusel saab koostada tegevuskava ning vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitusprojekti. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arengu eesmärgiks Ihamaru külas on liita põhja pool Põlva–Saverna maanteed olev Ihamaru tiheasustusega ala majapidamised, sh tööstusala ettevõtted ühise, vajadustele ja keskkonnanõuetele vastava reovete ärajuhtimise ja puhastamise süsteemiga. Samuti ühendatakse Ihamaru tiheasustusega ala ning tööstusala ühise veevärgiga. Reovee puhastamiseks tuleb Ihamarus kaaluda tehismärgala rajamise võimalust. Kuna Ihamaru elanike arv on väiksem ning reoveehulgad seetõttu samuti väiksemad, on eeldatav tehismärgala maksimaalselt 500 m2 suurune. Märgalapuhasti rajamise asukohana sobib praegune amortiseerunud reoveepuhasti basseinide maa-ala. Täpsemad kalkulatsioonid ja invetseeringute ajakava tuleb kehtestada pärast uuringute valmimist. 1.8. Hajaasustusega alad Kõlleste vallas Hajaasustusega külades jääb peamiseks veevarustussüsteemiks traditsiooniline salvkaev. Toetada tuleb algatusi, mille eesmärk on rajada lokaalsed, väikesemahulised veevärgid naabruskonna majapidamiste vahel. Selliselt jagatud kulutustega on võimalik rajada suuremaid finantseeringuid vajavaid, kvaliteetse joogiveega puurkaeve kasutavaid veevärke. Heitvee käitlemisel tuleb propageerida võimalikult keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid, millega heitvesi enne keskkonda jõudmist puhastatakse. Alternatiivseks lahenduseks on heitvee kogumine nii, et puhastamata reovesi ja jäätmed keskkonda ei satuks. Heitvesi kogutakse vastavat jäätmeluba omava ettevõtte poolt ja veetakse vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse (reoveepuhastiga reoveesüsteemi). Projekteerimistingimuste väljastamisel ja ehituslubade andmisel uuselamute ehitamiseks hajaasustusega piirkondadesse jälgib vallavalitsus, et reoveesüsteemid oleksid planeeritud vastavalt keskkonnakaitselisi nõudeid arvestades. Hajaasustuspiirkondade veekasutuse täpsemaks analüüsiks ja vajalike tegevuste planeerimiseks tuleb läbi viia kompleksne uurimus kogu valla territooriumil. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA TÄITMISE FINANTSEERINGUTE PLAAN Tegevus Investeeringute vajadus (tuhandetes kroonides) Finantseerija kokku 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Krootuse reoveepuhasti rekonstrueerimine 2 220 2 220 KOV, KIK, EL Struktuurifondid Krootuse reoveesüsteemi rekonstrueerimise I etapp 4 161 2 000 2 161 Krootuse reoveesüsteemi rekonstrueerimise II etapp 5 645 1 000 3 145 1 500 Krootuse veetrasside rekonstrueerimise I etapp 1 500 1 000 500 Krootuse veetrasside rekonstrueerimise II etapp 2 580 1 500 1 580 Ihamaru vee ja kanalisatsioonisüsteemide eeluuring ja -projekt 30 30 Hajaasustusega alade veekasutuse kompleksuuring 80 80 Kokku perioodil 16 216 2 330 2 000 3 161 3 000 3 145 3 080 Lisa 1. Krootuse asula reostuskoormuse hinnang Krootuse küla reostuskoormuse hindamiseks on 2002. aasta 14.–17. novembrini OÜ Tartu Keskkonnauuringud läbi viinud Krootuse küla reostuskoormuse uuringu. OÜ Tartu Keskkonnauuringute teostatud Krootuse asula reostuskoormuse analüüsi tulemused ning Saksa ATV standardist lähtuvad ühe inimekvivalendi (edaspidi ie) kohta tulevad reostuskoormused on aluseks aktiivmudatehnoloogial põhinevate reoveepuhastite puhastustehnoloogia ja ruumalade dimensioneerimisel. Reostuskoormuste võrdluste analüüsist lähtuvalt on välja pakutud reostuskoormuse parameetrid Krootuse asula uue reoveepuhastuse tehnoloogia väljatöötamiseks. Reostuskoormuse arvutamise alused Saksa standardist ATV-A 126 (Grundsätze für die Abwasserbehandlung in Kläranlagen nach dem Belebungsverfahren mit gemeinsamer Schlammstabilisierung bei Anschlußwerten bis 500 Einwohnerwerten 1993) tulenevad ühe inimekvivalendi (ie) poolt põhjustatavad ööpäevase reostuskoormuse parameetrid on esitatud tabelis 2.1. Tabel 2.1. Ühe inimekvivalendi tekitatud ööpäevased reostuskoormused BHT7 HA Nüld Püld 60 g/d 36 g/d 12 g/d 1,6g/d Korrutades tabelis 2.1 esitatud reostuskoormusi mingi piirkonna elanike arvuga, on võimalik hinnata piirkonna elanike poolt tekitatavat reostuskoormust. Arvestuslikuks vee eritarbe normiks ühe elaniku kohta tuleb veetorustike ja puhastusseadmete projekteerimisel arvestada 160 l ie/d. Reaalselt vee tarbimine aga Eestis nii suur ei ole, seetõttu arvestatakse käesolevas töös ühe inimese poolt tarbitavaks vee hulgaks 85 liitrit/d. BHT – Bioloogiline hapnikutarve Vees sisalduva orgaanilise aine hulka mõõdetakse hapniku hulga kaudu, mis on vaja orgaanilise aine lagundamiseks, st biokeemilise hapnikutarbega (BHTn). BHTn võrdub hapniku hulgaga milligrammides, mis kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks kohandunud mikroorganismide poolt kindlates katsetingimustes mingi kokkulepitud ajavahemiku n kestel. Kõige sagedamini on kasutusel BHT7. HA – Hõljuvaine Hõljuvaine on reovees sisalduvate lahustumatute osakeste hulk. Nüld – Üldlämmastik Üldlämmastiku all mõeldakse (reo)vees sisalduvat orgaanilist lämmastikku (Norg), ammooniumlämmastikku (NH4+) kui ka nitriteid (NO2–) ja nitraate (NO3–). Puhastamata reovees on vaid orgaanilist ja ammooniumlämmastikku, nitriteid ja nitraate leidub vähe või puuduvad üldse. Isegi siis, kui tööstusreoveega nitriteid või nitraate kanalisatsiooni lastakse, kaovad need anaeroobses keskkonnas denitrifitseerivate bakterite toimel kiiresti. Püld – Üldfosfor Üldfosfor on anorgaaniliste fosfaatide ja polüfosfaatide ning orgaaniliste fosforiühendite kogusisaldus reovees. Bioloogiliselt lagundatava orgaanilise aine (BHT – bioloogiline hapnikutarve), üldfosfori (P) ja üldlämmastiku (N) omavahelisest vahekorrast sõltub bioloogilise puhastusprotsessi efektiivsus. Aktiivmuda baktermass seob neid reoaineid looduslikult keskeltläbi suhtes BHT7 : N : P – 100 : 5 : 1. Sellises vahekorras vajavad mikroorganismid neid toitaineid oma rakkude ülesehitamiseks. Olmereovees on lämmastiku ja fosfori osakaal enamasti suurem ning baktermass ei suuda neid toitaineid endasse siduda. Sel juhul tekib vajadus tegeleda liias oleva toitaine tõhustatud ärastusega. Krootuse asula heitvesi suunatakse Ahja jõkke (suubla kood 10472), mis keskkonnaministri 16. novembri 1998. a määrusega nr 65 «Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine» on määratletud reostustundliku suublana. Sellest tulenevalt on vajadus Krootuse asula reoveepuhastustehnoloogia projekteerimisel arvestada fosfori ärastamise vajadusega. Krootuse asula reostuskoormus Arvestades Krootuse asula elanike arvuks väikese perspektiiviga 430 inimest ja võttes arvesse ühe ie poolt põhjustatava ööpäevase reostuskoormuse, mis on toodud tabelis 2.1, saame arvutada Krootuse asula ööpäevase reostuskoormuse, mis on toodud tabelis 2.2. Tabel 2.2. Krootuse asula reovee vooluhulk ja reostuskoormus lähtuvalt inimekvivalentide arvust (ATV standardi järgi) Reovesi BHT7 HA Nüld Püld m3/d kg/d kg/d kg/d kg/d 68,8 25,8 15,5 5,2 0,69 Võrreldes OÜ Tartu Keskkonnauuringud poolt 2002. aasta novembris läbi viidud Krootuse asula reostuskoormuse uuringu tulemusi, mis on esitatud tabelis 2.3, Saksa ATV standardi järgi arvutatud reostuskoormuse väärtustega, näeme, et reostuskoormus on samas suurusjärgus. Tabel 2.3. Krootuse asula reostuskoormus 2002. aasta novembris OÜ Tartu Keskkonnauuringud teostatud mõõtmiste tulemusel Ajavahemik RBHT7 kg/d RHA kg/d RüldN kg/d RüldP kg/d 14.11. kell 12.00–15.11. kell 12.00 12,6 3,1 5,0 0,4 15.11. kell 12.00–6.11. kell 12.00 27,8 20,0 4,8 0,8 16.11. kell 12.00–17.11. kell 12.00 12,9 9,0 4,2 0,6 17.11. kell 12.00–18.11. kell 12.00 25,4 44,5 5,1 1,0 Keskmine 19,7 19,2 4,8 0,7 Lisa 2. Krootuse olemasolevad veetrassid

Lisa 3. Krootuse renoveeritavad ja uued veetrassid

Lisa 4. Krootuse olemasolevad ja uued veetrassid

Lisa 5. Krootuse olemasolevad kanalisatsioonitrassid

Lisa 6. Krootuse kanalisatsioonitrasside renoveerimine I etapp

Lisa 7. Krootuse kanalisatsioonitrasside renoveerimise II etapp