Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Haldusleping rakendusüksuse ülesannete täitmiseks — RTL, 34, 485

Tallinn, 15. veebruar 2005. a nr 1.1-5/13 EV Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registreerimisnumbriga 70003158, keda esindab minister Andrus Ansip, kes tegutseb ministeeriumi põhimääruse alusel ja kes on Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine» (RT I 2004, 15, 119; 63, 444) kohaselt määratud täitma arengukava meetmete nr 1.2, 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.4 rakendusasutuse ülesandeid (edaspidi rakendusasutus), ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, registrikoodiga 90006006, keda esindab juhatuse esimees Tea Varrak, kes tegutseb sihtasutuse põhikirja alusel ja kes on Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine» kohaselt määratud täitma arengukava meetmete nr 1.2, 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.4 rakendusüksuse ülesandeid (edaspidi rakendusüksus), keda edaspidi nimetatakse eraldi pool või koos pooled, on seoses uue riigieelarve aasta algusega alates 1. jaanuarist 2005. a ning kooskõlas 2005. aasta riigieelarve seaduse (RT I 2004, 92, 630) §-st 17 tulenevate uute põhimõtetega kokku leppinud muuta ja täiendada poolte vahel 5. aprillil 2004. a (RTL 2004, 41, 695) sõlmitud halduslepingut rakendusüksuse ülesannete täitmiseks, edaspidi nimetatud leping, ning esitada see terviktekstina 15. veebruaril 2005. a poolte vahel kokku lepitud redaktsioonis järgmiselt: 1. Lepingu eesmärk ja objekt 1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida poolte õigusi ja kohustusi seoses struktuuritoetuse seaduse (RT I 2003, 82, 552) alusel antavate toetuste vahendamisega ning toetuse kasutamisega. 1.2. Lepingu objektiks on rakendusüksusele haldusülesannete täitmise üleandmine rakendusüksuse funktsiooni täitmiseks struktuuritoetuse seaduse mõttes «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi 2004–2006» meetmete 1.2, 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.4, edaspidi koos nimetatud meetmed, eraldi üksikuna meede, raames. 1.3. Rakendusasutus ja rakendusüksus juhinduvad lepingu objektiks olevate haldusülesannete üleandmisel ja täitmisel struktuuritoetuse seadusest ning selle alusel antud õigusaktidest, majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustest meetme ja meetme osade tingimuste kohta, teistest õigusaktidest ning rakendusüksuse tegevuskavast. 1.4. Rakendusüksus täidab lepingu objektiks olevaid haldusülesandeid järgnevalt loetletud meetme osade raames: 1.4.1. meetme 1.2 osa «Koolitustoetus»; 1.4.2. meetme 1.2 osa «Koolituskava»; 1.4.3. meetme 2.1 osa «Alustavate ettevõtete starditoetus» 1.4.4. meetme 2.1 osa «Nõustamistoetus»; 1.4.5. meetme 2.1 osa «Ekspordiplaani programm»; 1.4.6. meetme 2.2 osa «Ettevõtete infrastruktuuri arendamise toetamine»; 1.4.7. meetme 2.3 osa «SPINNO programm»; 1.4.8. meetme 2.3 osa «Tehnoloogia arenduskeskuste programm»; 1.4.9. meetme 2.3 osa «Teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise programm»; 1.4.10. meetme 2.3 osa «Ettevõtlusinkubatsiooni programm»; 1.4.11. meetme 2.3 osa «Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamine»; 1.4.12. meetme 2.3 osa «Innovatsiooniteadlikkuse programm»; 1.4.13. meetme 2.3 osa «Teaduse tippkeskuste programm»; 1.4.14. meetme 2.4 osa «Turismi tootearenduse ja turunduse toetamine»; 1.4.15. meetme 2.4 osa «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine»; 1.4.16. meetme 2.4 osa «Keskvalitsuse turismiinvesteeringu projektid». 1.5. Rakendusasutus annab rakendusüksusele meetme osade «Koolitustoetus», «Alustavate ettevõtete starditoetus», «Nõustamistoetus», «Ekspordiplaani programm», «Ettevõtete infrastruktuuri arendamise toetamine», «SPINNO programm», «Tehnoloogia arenduskeskuste programm», «Teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise programm», «Ettevõtlusinkubatsiooni programm», «Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamine», «Innovatsiooniteadlikkuse programm» (taotlusvoorude osas), «Teaduse tippkeskuste programm», «Turismi tootearenduse ja turunduse toetamine» ja «Keskvalitsuse turismiinvesteeringu projektid» rakendamiseks üle järgmiste haldusülesannete täitmise: 1.5.1. avalikkuse teavitamine meetme osadest ning taotlejate nõustamine toetuse taotlemisel; 1.5.2. toetuse taotluse vastuvõtmine, registreerimine ja menetlemine, sealhulgas taotluses esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaja andmine; taotluse menetlemise algatamata jätmise ja taotluse läbivaatamata tagastamise otsuse tegemine; taotluse ja taotleja vastavaks tunnistamise otsuse tegemine; taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine ning toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse tegemine; 1.5.3. taotluse hindamise korraldamine, sh hindamise korra kehtestamine ja hindamiskomisjonide moodustamine, mis kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega; 1.5.4. taotluse rahuldamise otsuse täitmise kontrollimine; 1.5.5. toetuse saajalt nõutava aruandluse väljatöötamine ja kehtestamine ning rakendusasutusega kooskõlastamine; 1.5.6. toetuse saaja poolt esitatud aruannete ja dokumentide kontrollimine ning väljamaksetaotluste vormistamine ja makseasutusele edastamine; 1.5.7. struktuuritoetuse kasutamise finantsaruannete, seire, hindamise ja auditi jaoks andmete kogumine, säilitamine ja struktuuritoetuse registrisse sisestamine vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele; 1.5.8. seire teostamine struktuuritoetuse kasutamise üle; 1.5.9. riikliku järelevalve teostamine toetuse saaja üle; 1.5.10. kuludokumentide auditi teostamine; 1.5.11. toetuse tagasinõudmise otsuse tegemine ning vajadusel toetuse tagasinõudmine toetuse saajalt; 1.5.12. teiste rakendusüksusele õigusaktidega pandud ülesannete täitmine. 1.6. Rakendusasutus annab rakendusüksusele meetme osade «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine», «Innovatsiooniteadlikkuse programm» (rakendusüksuse poolt korraldatavate tegevuste osas) ja «Koolituskava» rakendamiseks üle järgmiste haldusülesannete täitmise: 1.6.1. lepingu lisades 4–6 toodud meetme osade tegevuskavade elluviimine. Meetme osa «Koolituskava» raames elluviidava juhtimiskvaliteedi programmi tegevuskava lisatakse lepingule pärast poolte vahel kooskõlastamist lepingu muutmise kokkuleppena, mis vormistatakse lepingu lisana; 1.6.2. meetme osade raames tehtud kulude arvestuse pidamine meetme osade tegevuskavades ettenähtud tegevuste jaotuse lõikes; 1.6.3. toetuse väljamaksmiseks vajalike dokumentide vormistamine, kontrollimine ja makseasutusele edastamine ning nimetatud funktsioonide osas kohustuste lahususe tagamine rakendusüksuses; 1.6.4. avalikkuse teavitamine meetme osast; 1.6.5. lepingu punktides 1.5.7, 1.5.8, 1.5.10 ja 1.5.12 nimetatud ülesanded. 1.7. Lepingu objektiks olevate haldusülesannete täitmiseks volitab rakendusasutus rakendusüksust tegema kooskõlas 2005. aasta riigieelarve seaduse §-ga 17 toetuse taotluse rahuldamise otsuseid järgmiste aastate riigieelarveliste vahendite arvel. Eelmises lauses nimetatud volituste andmine toimub eraldi kokkuleppega, mis vormistatakse lepingu lisana. Lepingu objektiks olevate rakendusüksuse haldusülesannete täitmiseks eraldatakse rahalised vahendid vastavalt vastava aasta riigieelarve seadusele, mille kohta koostatakse igal aastal eraldi kokkulepe, mis vormistatakse lepingu lisana. 1.8. 2005. aasta riigieelarve seaduse §-s 2 (jagu 7. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala) on rakendusüksusele eraldisena artikli 4500.03 all ette nähtud 504 495 667 krooni, sealhulgas välisabivahendite arvel 353 921 750 krooni ning välisabiprojektide kaasfinantseerimiseks 67 807 250 krooni. Lepingu objektiks olevate haldusülesannete täitmiseks on rakendusüksusele ette nähtud 421 729 000 krooni, sealhulgas välisabivahendite arvel 353 921 750 krooni ning välisabiprojektide kaasfinantseerimiseks 67 807 250 krooni, edaspidi nimetatud eraldis, mille eraldamine toimub lepingu alusel. Rakendusüksuse halduskuludeks on ette nähtud 82 766 667 krooni mille eraldamine toimub rakendusasutuse ja rakendusüksuse vahel sõlmitud riigieelarvelise eraldise kasutamise lepinguga. 1.9. Rakendusüksus kohustub sihtfinantseerima maakondlikke arenduskeskusi eraldise koosseisu kuuluvast meetmete ja meetme osade rakendamise eelarvest (tehnilise abi meetmete 5.1 ja 5.2 eelarvest). 1.10. Rakendusüksuse tegevuse hindamise aluseks on rakendusüksuse ja rakendusasutuse koostöös väljatöötatav rakendusüksuse iga-aastane tegevuskava. Tegevuskava koostamine ning rakendusüksuse tegevuse hindamine on reguleeritud poolte vahelise riigieelarvelise eraldise kasutamise lepinguga. 2. Poolte õigused ja kohustused 2.1. Rakendusasutuse õigused ja kohustused 2.1.1. Rakendusasutusel on õigus teostada riiklikku järelevalvet rakendusüksuse tegevuste üle haldusülesannete täitmisel vastavalt õigusaktidele ning viia läbi järgmisi kontrollitoiminguid: 2.1.1.1. kontrollida struktuuritoetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale; 2.1.1.2. saada kirjalikke ja suulisi seletusi; 2.1.1.3. siseneda järelevalve teostamiseks rakendusüksuse või tema poolt kasutatavatesse ruumidesse või territooriumile; 2.1.1.4. tuvastada, kas rakendusüksuse poolt tehtud kulutused on kooskõlas õigusaktide ja lepinguga ning kas nad on mõistlikud; 2.1.1.5. tuvastada, kas hankeid tehes on rakendusüksus kasutanud nõutud hankemenetlust; 2.1.1.6. teha rakendusüksusele riikliku järelevalve korras ettekirjutus; 2.1.1.7. kontrollida rakendusüksusele tehtud ettekirjutuse täitmist, kui ettekirjutus on tehtud; 2.1.1.8. saada rakendusüksuselt informatsiooni abinõude kohta, mis on rakendatud rikkumiste edaspidiseks vältimiseks; 2.1.1.9. teha ettepanekuid muudatusteks struktuuritoetuse taotlemise ja kasutamise protseduurides; 2.1.1.10. tuvastada, kas rakendusüksus on teavitanud avalikkust ja potentsiaalseid taotlejaid meetme osadest. 2.1.2. Avastatud rikkumistest teavitamine ja normide rikkumise aruande koostamine toimub rahandusministri 8.03.2004. a määruses nr 29 «Struktuuritoetuse kasutamise finantsaruannete esitamise kord» ja rahandusministri 25.02.2004. a määruses nr 27 «Struktuuritoetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord» sätestatud korras. 2.1.3. Rakendusasutusel on õigus auditeerida rakendusüksuse tegevust haldusülesannete täitmisel vastavalt õigusaktidele. 2.1.4. Rakendusasutus kohustub kaasama rakendusüksust teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni, ettevõtluse ja turismi toetamise poliitika, meetmete ja meetme osade, meetme osade tingimusi reguleerivate määruste ja tulemuslikkuse indikaatorite väljatöötamisse ning eelarve planeerimisse. Rakendusasutus moodustab rakendusasutuse ja rakendusüksuse vahelise koostöö korraldamiseks komisjoni, millesse kuuluvad mõlema poole esindajad ja korraldab selle tegevust. 2.1.5. Rakendusasutus kohustub kaaluma rakendusüksuse poolt tehtud ettepanekuid meetmete või meetme osade tingimusi reguleerivate määruste ja tulemuslikkuse indikaatorite muutmiseks, sealhulgas ettepanekuid meetme või meetme osa eelarve jaotuse muutmiseks. 2.1.6. Rakendusasutus kaasab rakendusüksuse riikliku järelevalve teostamisse toetuse saaja üle. 2.1.7. Rakendusasutusel on õigus teha toetuse saajale ettekirjutus rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks, toetudes selle tegemisel rakendusüksuse poolt teostatava riikliku järelevalve ja muu kontrolli tulemustele. 2.1.8. Rakendusasutus edastab rakendusüksusele koopia tehtud ettekirjutusest. 2.1.9. Rakendusasutus ei teosta riiklikku järelevalvet valdkondades, mille üle riikliku järelevalve teostamine on seaduste alusel antud teiste institutsioonide pädevusse. Rakendusasutus teatab vastavale riiklikku järelevalvet teostavale organisatsioonile juhuslikult riikliku järelevalve või muu kontrolli käigus ilmnenud kahtlustest, et meetme rakendamise käigus eiratakse antud tegevusele sätestatud nõudeid või rikutakse seadust. 2.2. Rakendusüksuse õigused ja kohustused 2.2.1. Rakendusüksusel on õigus kasutada eraldist meetmete ja meetme osade rakendamiseks vastavalt õigusaktidele, lepingule ja selle lisadele ning rakendusüksuse tegevuskavale. 2.2.2. Rakendusüksusel on õigus teha rakendusasutusele ettepanekuid meetmete või meetme osade tingimusi reguleerivate määruste, tulemuslikkuse indikaatorite või eelarve jaotuse muutmiseks. Rakendusüksus osaleb rakendusasutuse poolt moodustatava komisjoni töös, mis kutsutakse ellu rakendusasutuse ja rakendusüksuse vahelise koostöö korraldamiseks. 2.2.3. Rakendusüksus kohustub täitma lepingus sätestatud haldusülesandeid vastavalt õigusaktidele, lepingule ja selle lisadele ning rakendama kohaseid meetmeid, et tagada struktuuritoetuse eesmärgipärane ja õigusaktidele vastav kasutamine toetuse saajate poolt. 2.2.4. Rakendusüksus on kohustatud viivitamatult informeerima rakendusasutust olukorrast, kus talle pandud haldusülesannete täitmine osutub oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sellisel juhul kohustuvad pooled kokku leppima järgneva 30 päeva jooksul edasise tegevuse lepingu täitmise eesmärgil ning sõlmivad vajadusel kokkuleppe lepingu muutmiseks, mis vormistatakse lepingu lisana. 2.2.5. Rakendusüksusel on kohustus tagada rakendusasutuse audiitoritele ja järelevalvet teostavatele ametnikele juurdepääs tööks vajalikule informatsioonile ja dokumentidele, samuti korraldada auditeerimise planeerimist ja aruandlust vastavalt õigusaktidele. 2.2.6. Rakendusüksus kehtestab riikliku järelevalve teostamise korra toetuse saaja juures, kooskõlastades selle eelnevalt rakendusasutusega. 2.2.7. Rakendusüksus dokumenteerib riikliku järelevalve ja muu kontrolli käigu ja tulemused ning korraldab dokumentide hoidmise ja säilitamise vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele. 2.2.8. Rakendusüksus kohustub viivitamatult teavitama rakendusasutust rikkumistest, mis nõuavad riikliku järelevalve korras ettekirjutuse tegemist. Rikkumisega on tegemist siis, kui struktuuritoetuse kasutamine on vastuolus kehtivate õigusaktide või toetuse andmise otsusega või on tuvastatud asjaolusid, mis ohustavad struktuuritoetuse kasutamisele seatud eesmärkide saavutamist ettenähtud kujul. 2.2.9. Rakendusüksus esitab rakendusasutusele ettekirjutuse tegemiseks piisava ja vajaliku informatsiooni rikkumise asjaoludest ning ettepaneku riikliku järelevalve korras tehtava ettekirjutuse kohta ettekirjutuse eelnõuna. 2.2.10. Rakendusüksus ei teosta kontrolli valdkondades, mille üle riikliku järelevalve teostamine on seaduste alusel antud teiste institutsioonide pädevusse. Rakendusüksus teatab vastavale riiklikku järelevalvet teostavale organisatsioonile juhuslikult riikliku järelevalve või muu kontrolli käigus ilmnenud kahtlustest, et toetuse rakendamise käigus eiratakse antud tegevusele sätestatud nõudeid või rikutakse seadust. Rakendusüksus edastab koopia teatest rakendusasutusele. 2.2.11. Rakendusüksus kohustub kontrollima rakendusasutuse poolt tehtud ettekirjutuse täitmist toetuse saaja juures. 2.2.12. Rakendusüksus kohustub viivitamatult teavitama rakendusasutust ettekirjutuse täitmisest või täitmata jätmisest. 2.2.13. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral teeb rakendusüksus otsuse toetuse saajalt toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise kohta vastavalt rahandusministri 25.02.2004. a määrusele nr 27 «Struktuuritoetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord». Rakendusüksus teavitab rakendusasutust tehtud otsusest. 2.2.14. Rakendusüksus esitab struktuuritoetuse kasutamisega seotud finantsaruanded vastavalt rahandusministri 8.03.2004. a määrusele nr 29 «Struktuuritoetuse kasutamise finantsaruannete esitamise kord» ja rahandusministri 25.02.2004. a määrusele nr 27 «Struktuuritoetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord». 2.2.15. Lisaks punktis 2.2.14 nimetatud aruannetele esitab rakendusüksus rakendusasutusele teatise tegevuse vastavuse kohta toetuse taotluse rahuldamise otsuses toodule kolm korda aastas tähtaegadega 5. veebruar, 5. juuni ja 5. oktoober rahandusministri 8.03.2004. a määrusega nr 29 «Struktuuritoetuse kasutamise finantsaruannete esitamise kord» kehtestatud vormil. 2.2.16. Rakendusüksus kohustub teostama struktuuritoetuse seiret vastavalt rahandusministri 08.03.2004. a määrusele nr 28 «Struktuuritoetuse kasutamise seire ja hindamise üldine kord» ning majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kinnitatud meetmete seire läbiviimise eeskirjale. 3. Rakendusüksuse lepingu täitmisest tulenevad aruanded ja rakendusüksuse majandusaasta aruanne 3.1. Lepingu täitmise aruandlusperioodiks on kvartal. 3.2. Rakendusüksuse tegevus- ja finantsaruanne sisaldab informatsiooni meetmete ja meetme osade rakendamise ning eraldise kasutamise finantsiliste ja sisuliste tulemuste, sh seatud indikaatorite ja nende sihtmäärade saavutamise kohta vastavalt lepingule ja selle lisadele, rakendusüksuse tegevuskavale ja õigusaktidele. 3.3. Lepingu punktis 1.6 nimetatud meetme osade raames kajastab rakendusüksus tegevus- ja finantsaruandes elluviidud tegevusi lepingu lisades 4–6 toodud meetme osade tegevuskavades ettenähtud tegevuste ja indikatiivse eelarve jaotuse lõikes, kajastades sealhulgas seatud indikaatorite ja nende sihtmäärade saavutamist. 3.4. Rakendusüksus esitab tegevus- ja finantsaruande rakendusasutuse poolt määratud vormis. Rakendusasutus määrab aruande esitamise vormi ja teeb rakendusüksusele kättesaadavaks hiljemalt 30 päeva enne aruandeperioodi lõppemist. Juhul kui rakendusasutus ei esita aruande vormi nimetatud tähtajaks, esitab rakendusüksus aruande eelmisel aruandeperioodil kasutusel olnud vormis. 3.5. Rakendusüksus esitab tegevus- ja finantsaruanded ühe aasta lõikes kumulatiivselt. 3.6. Rakendusüksus esitab rakendusasutusele tegevus- ja finantsaruande kvartalile järgneva 45 päeva jooksul läbivaatamiseks ja ettepanekute esitamiseks. 3.7. Rakendusasutus annab tegevus- ja finantsaruandele hinnangu ühe kuu jooksul arvates tegevus- ja finantsaruande saamisest. 3.8. Kui rakendusasutus ei anna tegevus- ja finantsaruandele heakskiitvat hinnangut, täiendab või parandab rakendusüksus tegevus- ja finantsaruannet ning esitab hiljemalt kahe nädala jooksul rakendusasutusele uue aruande versiooni läbivaatamiseks ja ettepanekute esitamiseks. Rakendusasutus annab aruande uuele versioonile hinnangu kahe nädala jooksul. 3.9. Rakendusüksus esitab rakendusasutusele igal aastal rakendusüksuse majandusaasta aruande samaks tähtajaks, kui see tuleb esitada Rahandusministeeriumile, Riigikontrollile ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile. 4. Rakendusüksuse vastutus 4.1. Kui rakendusüksus ei täida talle lepinguga pandud ülesandeid, sh ei täida rakendusasutuse poolt riikliku järelevalve korras tehtud ettekirjutust, teavitab rakendusasutus sellest viivitamata rakendusüksust ja Rahandusministeeriumi. 4.2. Punktis 4.1 sätestatud juhul otsustab Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi ettepanekul rakendusüksuse volituste lõpetamise ning korraldab rakendusüksuse ülesannete edasise täitmise. 5. Vaidluste lahendamine 5.1. Rakendusasutus ja rakendusüksus kohustuvad lahendama kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused kokkuleppeliselt. 5.2. Kui erimeelsusi ei ole võimalik kokkuleppeliselt lahendada, siis tehakse seda kohtu korras vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 6. Lepingu muutmine ja lõpetamine 6.1. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjaliku kokkuleppena, mis on lepingu lahutamatu osa. 6.2. Rakendusasutusel on õigus leping ennetähtaegselt ühepoolselt muuta või lõpetada, kui rakendusüksus ei täida talle seaduse ja lepinguga pandud kohustusi nõuetekohaselt ja rakendusüksus ei ole ühe kuu jooksul rakendusasutuse vastavasisulisest nõudest asunud seadusest ja lepingust tulenevaid kohustusi täitma või kui rakendusüksus ei vasta vähemalt ühele halduskoostöö seaduse § 12 lõike 2 punktides 1–3 loetletud tingimustest ega ole võimeline ettenähtud tähtaja jooksul puudust kõrvaldama. 6.3. Rakendusüksusel on õigus nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist rakendusasutuse poolt lepinguliste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral. 6.4. Lepingu ennetähtaegsest ühepoolsest muutmisest või lõpetamisest etteteatamise tähtaeg on 60 päeva. 6.5. Kui käesolev leping mis tahes põhjusel ennetähtaegselt lõpetatakse, kohustub rakendusüksus haldusülesannete täitmise järjepidevuse tagamiseks andma kõik haldusülesannete täitmisega seotud dokumendid viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul üle rakendusasutusele või tema poolt näidatud isikule või asutusele. 7. Vääramatu jõud Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatu jõuna kvalifitseeritavatest asjaoludest, s.o asjaolu, mida pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid, kusjuures pooled on kohustatud rakendama kohaseid meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ja tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. 8. Lepingu jõustumine ja tähtaeg Leping jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist ja on sõlmitud tähtajani 31. detsember 2008 (kaasa arvatud). 9. Lõppsätted 9.1. Halduslepingu peale võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja tähtajal. 9.2. Leping on koostatud kahes eksemplaris, millest üks kuulub rakendusasutusele ja teine rakendusüksusele. 9.3. Lepingu juurde kuuluvad järgmised lisad, mis moodustavad lepingu lahutamatu osa: 9.3.1. Lisa 1. Eelarve meetmete ja meetme osade finantseerimiseks ja rakendamiseks (kroonides); 9.3.2. Lisa 2. Kaasfinantseerimise ajakava; 9.3.3. Lisa 3. RAK seireindikaatorite loetelu; 9.3.4. Lisa 4. Meetme osa «Koolituskava» tegevuskava; 9.3.5. Lisa 5. Meetme osa «Innovatsiooniteadlikkuse programm» tegevuskava; 9.3.6. Lisa 6. Meetme osa «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine» tegevuskava. 10. Poolte rekvisiidid ja allkirjad: RAKENDUSASUTUS: RAKENDUSÜKSUS: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Harju 11 Liivalaia 13/15 10151 Tallinn 10118 Tallinn Telefon: 625 6330 Telefon: 627 9754 Faks: 631 3660 Faks: 627 9427 A/a 22 100 114 7466 Hansapank A/a 22 101 505 8839 Hansapank RAKENDUSASUTUS: RAKENDUSÜKSUS: ........................................... ........................................... Andrus Ansip Tea Varrak majandus- ja kommunikatsiooniminister juhatuse esimees LISA 1 Eelarve MEETMETE ja MEETME OSADE finantseerimiseks (kroonides) ja rakendamiseks* (kroonides) ERALDIS 2005 ÜLEKANDUVAD SUMMAD 2004** KOKKU MEETMED 5.1 JA 5.2 RAKENDUS- ÜKSUSE OMA- VAHENDID KOKKU SF RE KAASFIN. KOKKU SF RE KAASFIN. KOKKU SF RE KAASFIN. 1.2. INIMRESSURSI ARENDAMINE ETTEVÕTETE MAJANDUSLIKU KONKURENTSIVÕIME SUURENDAMISEKS 25 000 000 18 825 000 6 175 000 5 885 455 4 414 091 1 471 364 400 000 175 000 131 250 43 750 225 000 Koolituse programm 12 372 000 9 316 500 3 055 500 5 885 455 4 414 091 1 471 364 400 000 175 000 131 250 43 750 225 000 Koolituskava kokku 12 628 000 9 508 500 3 119 500 0 0 0 0 0 0 0 0 sh mentorlusprogramm 988 000 743 934 244 066 0 0 0 0 0 0 0 0 sh juhtimiskvaliteedi programm 3 910 000 2 944 111 965 889 0 0 0 0 0 0 0 0 sh innovatsiooniauditi programm 2 550 000 1 920 072 629 928 0 0 0 0 0 0 0 0 sh turismi teadlikkuse ja koolitusprogramm 3 800 000 2 861 284 938 716 0 0 0 0 0 0 0 0 sh MAKide koolitus 1 380 000 1 039 098 340 902 0 0 0 0 0 0 0 0 2.1. ETTEVÕTETE ARENGU TOETAMINE 54 850 000 41 162 500 13 687 500 7 080 901 5 310 676 1 770 225 2 125 000 1 375 000 1 031 250 343 750 750 000 Nõustamisprogramm 7 950 000 5 966 124 1 983 876 1 529 732 1 147 299 382 433 395 000 165 000 123 750 41 250 230 000 Alustavate ettevõtjate stardiprogramm 20 950 000 15 722 049 5 227 951 351 144 263 358 87 786 1 230 000 800 000 600 000 200 000 430 000 Ekspordiplaani programm 25 950 000 19 474 328 6 475 672 5 200 025 3 900 019 1 300 006 500 000 410 000 307 500 102 500 90 000 2.2. ETTEVÕTLUSE INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE TOETAMINE 0 0 0 726 450 544 838 181 613 290 000 245 000 183 750 61 250 45 000 Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm 0 0 0 726 450 544 838 181 613 290 000 245 000 183 750 61 250 45 000 2.3 TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE NING INNOVATSOONI EDENDAMINE 287 450 000 253 112 500 34 337 500 60 863 035 45 647 276 15 215 759 4 161 100 2 750 250 2 062 688 687 563 1 410 850 Ettevõtlusinkubatsiooni programm 2 970 000 2 228 130 741 870 8 000 000 6 000 000 2 000 000 430 000 360 000 270 000 90 000 70 000 T&A infrastruktuuri arendamise programm*** 99 570 000 93 428 554 6 141 446 5 000 000 3 750 000 1 250 000 780 000 624 000 468 000 156 000 156 000 Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamise programm 60 000 000 45 006 358 14 993 642 41 863 035 31 397 276 10 465 759 950 250 610 250 457 688 152 563 340 000 Tehnoloogia arenduskeskuste programm (TAK) 46 910 000 35 198 828 11 711 172 0 0 0 560 000 360 000 270 000 90 000 200 000 Teaduse tippkeskuste programm*** 75 000 000 75 000 000 0 0 0 0 640 000 512 000 384 000 128 000 128 000 SPINNO programm 0 0 0 0 0 0 322 000 224 000 168 000 56 000 98 000 Innovatsiooniteadlikkuse programm 3 000 000 2 250 630 749 370 6 000 000 4 500 000 1 500 000 478 850 60 000 45 000 15 000 418 850 2.4. TURISMI ARENDAMINE 40 000 000 30 000 000 10 000 000 12 337 598 9 253 199 3 084 400 360 500 330 500 247 875 82 625 30 000 Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm 10 000 000 7 500 000 2 500 000 9 337 598 7 003 199 2 334 400 360 500 330 500 247 875 82 625 30 000 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programm 30 000 000 22 500 000 7 500 000 3 000 000 2 250 000 750 000 0 0 0 0 0 KOKKU MEETMETE FINANTSEERIMISEKS 407 300 000 343 100 000 64 200 000 86 893 439 65 170 079 21 723 360 5.1. TEHNILINE ABI 12 755 292 9 566 469 3 188 823 2 317 963 1 738 472 579 491 5.2. TEHNILINE ABI 1 673 708 1 255 281 418 427 3 077 859 2 308 394 769 465 KOKKU MEETMETE RAKENDAMISEKS 14 429 000 10 821 750 3 607 250 5 395 822 4 046 866 1 348 956 7 336 600 4 875 750 3 656 813 1 218 938 2 460 850 HALDUSLEPING KOKKU 421 729 000 353 921 750 67 807 250 92 289 261 69 216 945 23 072 316 MÄRKUSED: * Meetmete ja meetme osade rakendamise eelarve sisaldab otseselt meetme osa elluviimiseks tehtavaid kulusid, nagu ekspertiisikulud, projektide hindamise ja valiku kulud, taotlejate, konsultantide ja töötajate koolituskulud, kohapealse kontrolli ja auditi kulud jne. Rakendamise eelarve ei sisalda personalikulusid ega rakenduslikke üldkulusid (üldine teavitamine, ekspertiisid, uuringud jne), mistõttu meetmete ja meetme osade rakendamise eelarve kokku on väiksem kui kogu 2005. a tehtav eraldis tehnilise abi meetmetele 5.1 ja 5.2, millest kaetakse ka meetmetega seotud personalikulusid ning rakenduslikke üldkulusid. ** 2004. a eraldisena eraldatud vahendid, mille osas seisuga 31.12.04 on finantseerimisotsus tegemata. *** T&A infrastruktuuri arendamise programmi kaasfinantseerib Haridus- ja Teadusministeerium 25 000 000 krooniga ja teaduse tippkeskuste programmi samuti 25 000 000 krooniga. LISA 2 Kaasfinantseerimise ajakava 1. Rakendusasutus eraldab rakendusüksusele eraldise koosseisu kuuluvad välisabiprojektide kaasfinantseerimise vahendid järgmise ajakava alusel: Meetmete ja meetme osade finantseerimise kaasfinantseerimine riigieelarvest (kroonides) 15. märts 2005 15. aprill 2005 15. mai 2005 15. juuni 2005 15. juuli 2005 15. aug. 2005 15. sept. 2005 15. okt. 2005 15. nov. 2005 15. dets. 2005 KOKKU Meetmed ja meetme osad kokku 6 420 000 6 420 000 6 420 000 6 420 000 6 420 000 6 420 000 6 420 000 6 420 000 6 420 000 6 420 000 64 200 000 Meetmete ja meetme osade rakendamise kaasfinantseerimine riigieelarvest (tehnilise abi meetmed 5.1 ja 5.2; kroonides) 15. märts 2005 15. aprill 2005 15. mai 2005 15. juuni 2005 15. juuli 2005 15. aug. 2005 15. sept. 2005 15. okt. 2005 15. nov. 2005 15. dets. 2005 KOKKU Meetmed ja meetme osad kokku 360 725 360 725 360 725 360 725 360 725 360 725 360 725 360 725 360 725 360 725 3 607 250 Kaasfinantseerimine kokku (kroonides) 15. märts 2005 15. aprill 2005 15. mai 2005 15. juuni 2005 15. juuli 2005 15. aug. 2005 15. sept. 2005 15. okt. 2005 15. nov. 2005 15. dets. 2005 KOKKU Kaas- finantseeri- mine kokku 6 780 725 6 780 725 6 780 725 6 780 725 6 780 725 6 780 725 6 780 725 6 780 725 6 780 725 6 780 725 67 807 250 2. Eraldatavad meetmete ja meetme osade finantseerimise kaasfinantseerimise vahendid kantakse rakendusüksuse struktuuritoetuse kaasfinantseerimise kontole nr 2550069502 e-Riigikassa koosseisus (kogusammas 64 200 000 krooni). 3. Eraldatavad meetmete ja meetme osade rakendamise kaasfinantseerimise vahendid (tehnilise abi meetmete 5.1 ja 5.2 kaasfinantseerimise vahendid) kantakse rakendusüksuse arvelduskontole (kogusummas 3 607 250 krooni). LISA 3 RAK seireindikaatorite loetelu Informatsioon toetuse taotlemise kohta – esitatud taotluste arv – rahuldatud taotluste arv – rahuldatud taotluste arvu osakaal esitatud taotluste arvust – rahuldatud taotluste kogueelarve RAK läbivad näitajad – projekti rakendamise asukoht – projekti rakenduspiirkond – projekti mõju keskkonnaseisundile – projekti mõju meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamisele üldiselt – projekti mõju meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamisele tööhõives – projekti mõju infoühiskonna edendamisele – projekti mõju tööhõivele (töökohtade loomise läbi) (M/N) – projekti mõju tööhõivele (töökohtade säilitamise läbi) (M/N) Meede 1.2. Inimressursi arendamine ettevõtete majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks Indikaator Sihtmäär 2008. aastaks Väljund – ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks korraldatud koolitustel osalenute arv (M/N) 12 000 (6000/6000) Tulemus – loodud uued töökohad (M/N) 1 200 (600/600) Meede 2.1. Ettevõtete arengu toetamine Indikaator Sihtmäär 2008. aastaks Väljund – toetatud ettevõtete arv 1 650 Tulemus – projekti lõpuks loodud uued töökohad (bruto) (M/N) – projekti lõpuks säilitatud töökohad (bruto) (M/N) – struktuurifondide toetusel loodud uued ettevõtted projekti lõpuks 1 300 (650/650) 200 (100/100) 500 Meede 2.2. Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise toetamine Indikaator Sihtmäär 2008. aastaks Väljund – toetatud projektide arv 65 Tulemus – projekti lõpuks loodud uued töökohad (bruto) (M/N) – projekti lõpuks säilitatud töökohad (bruto) (M/N) 3 500 (1750/1750) 650 (325/325) Meede 2.3. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine Indikaator Sihtmäär 2008. aastaks Väljund toetatud projektide arv, sh – ettevõtete projektid, – T&A ja õppeasutuste projektid, – ühisprojektid (koostöös ettevõtetega) – tugistruktuuri arendamise projektid 100 28 15 32 25 Tulemus – projekti lõpuks loodud uued töökohad (bruto) (M/N) 800 (400/400) Meede 2.4. Turismi arendamine Indikaator Sihtmäär 2008. aastaks Väljund – turundus- ja investeeringutoetused turismiettevõtetele 60 Tulemus – projekti lõpuks loodud uued töökohad (bruto) (M/N) – projekti lõpuks säilitatud töökohad (bruto) (M/N) 400 (200/200) 200 (200/200) LISA 4 Meetme 1.2 osa «Koolituskava» tegevuskava «Mentorlusprogrammi» 2005.–2006. aasta tegevuskava Mentorlusprogrammi eesmärgid Mentorlusprogramm kuulub «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi 2004–2006» meetme 1.2 «Majandusliku konkurentsivõime suurendamine inimressursi arendamise kaudu» osa «Koolituskava» koosseisu ning on suunatud meetme 1.2 eesmärkide saavutamisele. «Mentorlusprogrammi eesmärgiks on: • ettevõtjate jätkusuutlikkuse tõstmine; • seoste loomine teiste EAS-i poolt pakutavate programmidega, eeskätt alustavate ettevõtjate starditoetuse, nõustamistoetuse ja koolitustoetuse programmidega; • mentorluse põhimõtete levitamine Eestis. Programmi eesmärkide saavutamiseks toimuvad koolitus- ja arendustegevused järgmistes valdkondades: • Ettevõtte juhtimine • Finantsjuhtimine • Turunduse alused • Seadusandlus Programmi mõjuna oodatakse: 1) programmis osalenud alustavate ettevõtjate (mentiide) jätkusuutlikkuse tõusu, programmis osalenute ellujäämismäär on programmis osalemisest kolme aasta möödumisel 5% kõrgem teistest samal aastal Eestis asutatud ettevõtetest; 2) programmis osalenud ettevõtete aastane käibe kasv on kõrgem kui teiste samal aastal Eestis asutatud ettevõtete keskmine aastane käibe kasv. Ülevaade tegevustest 2005. aastal Pilootprojekt (oktoober 2004 – september 2005) Koolitused alustajatele (kokku 5–6 koolitust, 2–3 keskuses, osavõtjad 30 mentii hulgast) Ettevõtjatele suunatud koolitusi korraldatakse valdkondades, mille järele alustajatel on suurem vajadus ning mille hind on turul alustajale turul liiga kõrge (ettevõtte juhtimise, finantsjuhtimise, turunduse ja seadusandluse teemalised koolitused). Koolitustel tutvustatakse mentorlusprogrammi rakendamise kogemusi. Kompetentsed koolitajad ja mentorid aitavad tõsta mentiide teadlikkust oma arenguvajadustest ja pakuvad võimalusi parendustegevusteks. Koolitused mentoritele (kokku 2 koolitust 2 keskuses, osavõtjad 30 mentori hulgast) Koostöös mentorlusprogrammi koordinaatoritega korraldatakse koolitused teemadel, mis pakuti välja mentoritega toimunud intervjuude käigus. Esinejad on kogenud ettevõtjad ja mentorluskogemusega inimesed. Õppereis Mentorid kohtuvad Soome mentorlusorganisatsioonidega ning ettevõtjatega, kes mentorlust on kasutanud. Valdkonna juhendmaterjalide koostamine ja levitamine Mentorluse valdkonnas on vähe eestikeelset kirjandust. Puuduvad juhendmaterjalid mentorluse rakendamise võimaluste kohta. Pilootprojekti käigus töötatakse välja juhendmaterjalid, mis aitavad suurendada mentorlusalast teadlikkust ning on mentiidele ja mentorile abimaterjaliks tegevuste planeerimisel. Teavitamine Mentorlusprogrammi pilootprojekti alase informatsiooni kajastamine EAS kodulehel http://www.eas.ee/, ettevõtjatele suunatud kodulehel http://www.aktiva.ee/ ning vajadusel mentorlusprogrammi laiem tutvustamine meedias. Lähetused Eestis ja välismaal Kohtumised teiste riikide samalaadsete programmide organiseerijatega ning kohtumised Eestis mentorlusprogrammi koordinaatororganisatsioonidega. Transpordikulud, majutuskulud, päevarahad. Pilootprojekti käivitumise kohta tagasiside kogumine ja aruandlus Mentorlusprogrammi pilootprojektis osalevate mentiide ja mentorite koostöö kohta küsivad tagasisidet programmikoordinaatorid. Programmikoordinaatorid esitavad märtsis 2005 pilootprojekti vahearuande ning oktoobris 2005 pilootprojekti lõpparuande. Programmi rakendamine perioodil 1. märts 2005 – 31. detsember 2005 Programmi koordinaatororganisatsioonide valik Programmi rakendamiseks korraldatakse hange, milles osalevad maakondlikud arenduskeskused jt organisatsioonid. Koordinaatororganisatsioonide ülesandeks on: mentorite intervjueerimine, programmis osalemisest huvitatud alustavate ettevõtjate (mentiide) intervjueerimine, koostööpaaride moodustamine, seire, aruandlus jne. Koordinaatororganisatsioonide koolitus Pilootprojektis osalenud koordinaatororganisatsioonide (SA Tartu Ärinõuandla, MTÜ Naiskoolituse Keskus) esindajad tutvustavad valitud partnerorganisatsioonide töötajatele pilootprojekti rakendamise kogemusi ja uut mentorlusprogrammi. Toimub vähemalt kaks koolitust. Uute mentorite valik Korraldatakse mentorite otsing. Kandidaatidega viiakse läbi põhjalikud intervjuud, mille käigus selgitatakse välja nende sobivus mentorlustegevuseks. Programmis osalejate valik Koostöös programmi koordinaatororganisatsioonidega korraldatakse potentsiaalsete programmis osalevate alustajate ettevõtjate (mentiide) otsing. Registreerunutega viiakse läbi põhjalikud intervjuud, mille käigus valitakse välja programmis osalejad. Koolitused mentiidele (kokku 20–24 koolitust, 6–8 keskuses, osavõtjad 60 programmis osaleva mentii hulgast) Ettevõtjatele suunatud koolitusi korraldatakse valdkondades, mille järele alustajatel on suurem vajadus ning mille hind on turul alustajale turul liiga kõrge (ettevõtte juhtimise, finantsjuhtimise, turunduse ja seadusandluse teemalised koolitused). Koolitustel tutvustatakse mentorlusprogrammi rakendamise kogemusi. Kompetentsed koolitajad ja mentorid aitavad tõsta mentiide teadlikkust oma arenguvajadustest ja pakuvad võimalusi parendustegevusteks. Koolitused mentoritele (kokku 4 koolitust, 2 keskuses, osavõtjaid 60 mentori hulgast) Korraldatakse koolitused teemadel, mis on välja pakutud mentoritega toimunud intervjuude käigus. Esinejad on kogenud ettevõtjad ja mentorluskogemusega inimesed. Õppereisid (3 reisi) Mentorid kohtuvad teiste riikide mentorlusorganisatsioonidega ning ettevõtjatega, kes mentorlust on kasutanud. Teavitamine Programmi käigust ning selle raames toimuvatest olulisematest sündmustest informeeritakse ajakirjandust ning ettevõtlusorganisatsioone, aktuaalne informatsioon on üleval. EAS kodulehel http://www.eas.ee/ ning ettevõtjatele suunatud kodulehel http://www.aktiva.ee/. Lähetused Eestis ja välismaal Kohtumised teiste riikide samalaadsete programmide organiseerijatega ning kohtumised Eestis mentorlusprogrammi koordinaatororganisatsioonidega. Transpordikulud, majutuskulud, päevarahad. Programmis osalejatelt tagasiside kogumine ja aruandlus Mentorlusprogrammis osalevate mentiide ja mentorite koostöö kohta küsivad tagasisidet programmikoordinaatorid. Programmikoordinaatorid esitavad esimese programmivooru tegevuste kohta vahearuande nelja kuu möödumisel ning lõpparuande üheksa kuu möödumisel mentor-mentiide koostööpaaride moodustamisest. Tegevuste indikatiivne eelarve 2005. aastal Tegevus Osakaal eelarvest Summa (kroonides) Pilootprojekt (kasutatakse 2004. a mentorlusprogrammi pilootprojekti eelarvest ülekandunud EASi omavahendeid) 210 000 2004. a eelarve alusel alustatud tegevuste jätkamine koordinaatororganisatsioonide poolt (koolitused, üritused, programmi seire ja aruandlus, õppereis, juhendmaterjali väljatöötamine) Tegevused 2005. a eelarvest Pilootprojekt Mentiide koolitused 5,06 50 000 Mentorite koolitused 4,45 44 000 Juhendmaterjalide trükkimine jms 1,01 10 000 Lähetused Eestis ja välismaal 2,02 20 000 Pilootprojekt kokku 124 000 Programm Mentiide koolitused 26,7 264 000 Koordinaatororganisatsioonide koolitused 2,23 22 000 Mentorite koolitused 8,91 88 000 Programmi läbiviimisest tulenevad kulud koordinaatororganisatsioonidel 22,3 220 000 Õppereisid 15,2 150 000 PR kulud 8,1 80 000 Lähetused Eestis ja välismaal 4,05 40 000 Programm kokku 864 000 Pilootprojekt ja programm 2005. a kokku 100%, sh RE kaasfin. ca 25% 988 000, sh RE kaasfin. 244 066 Pilootprojekt ja programm 2005. a kokku koos 2004. aasta eelarvest ülekanduvate omavahenditega 1 198 000 Programmi rakendamine perioodil 1. jaanuar 2006 – 31. detsember 2006 Kui esimene mentorlusprogrammi voor on käivitunud, koostöö mentorite ja mentiide vahel käib, alustatakse 2006. aasta algusest järgmise mentorlusprogrammi vooru ettevalmistamist. Koordinaatororganisatsioonide koolitus Toimub vähemalt üks koolitus mentorlusprogrammi koordinaatororganisatsioonidele, jagatakse seniseid mentorlusprogrammi koordineerimise kogemusi ning planeeritakse järgneva perioodi tegevusi, vajadusel kaasatakse koolitusele väliseksperte. Uute mentorite valik Korraldatakse mentorite otsing. Kandidaatidega viiakse läbi põhjalikud intervjuud, mille käigus selgitatakse välja nende sobivus mentorlustegevuseks. Programmis osalejate valik Koostöös programmi koordinaatororganisatsioonidega korraldatakse potentsiaalsete programmis osalevate alustajate ettevõtjate (mentiide) otsing. Registreerunutega viiakse läbi põhjalikud intervjuud, mille käigus valitakse välja programmis osalejad. Koolitused mentiidele (kokku 20–24 koolitust, 6–8 keskuses, osavõtjad 60 programmis osaleva mentii hulgast) Ettevõtjatele suunatud koolitusi korraldatakse valdkondades, mille järele alustajatel on suurem vajadus ning mille hind on turul alustajale turul liiga kõrge (ettevõtte juhtimise, finantsjuhtimise, turunduse ja seadusandluse teemalised koolitused). Koolitustel tutvustatakse mentorlusprogrammi rakendamise kogemusi. Kompetentsed koolitajad ja mentorid aitavad tõsta mentiide teadlikkust oma arenguvajadustest ja pakuvad võimalusi parendustegevusteks. Koolitused mentoritele (kokku 4 koolitust, 2 keskuses, osavõtjaid 60 mentori hulgast) Korraldatakse koolitused teemadel, mis on välja pakutud mentoritega toimunud intervjuude käigus. Esinejad on kogenud ettevõtjad ja mentorluskogemusega inimesed. Mentorluspõhimõtete tutvustamisele suunatud üritused Plaanis on korraldada mentorluspõhimõtteid ja seniseid kogemusi laiemale avalikkusele tutvustav konverents. Konverentsile plaanitakse kutsuda mentorlusprogrammis osalenud mentoreid, mentiisid ja programmi koordinaatororganisatsioone nii Eestist kui välismaalt. Kohale oodatakse ka ettevõtjaid, kes võiksid tulevikus olla huvitatud mentori või mentiina programmis osalemisest. Õppereisid (3 reisi) Mentorid ja mentiid kohtuvad teiste riikide mentorlusorganisatsioonidega ning ettevõtjatega, kes mentorlust on kasutanud. Lähetused Eestis ja välismaal Kohtumised teiste riikide samalaadsete programmide organiseerijatega ning kohtumised Eestis mentorlusprogrammi koordinaatororganisatsioonidega. Transpordikulud, majutuskulud, päevarahad. Teavitamine Programmi käigust ning selle raames toimuvatest olulisematest sündmustest informeeritakse ajakirjandust ning ettevõtlusorganisatsioone, aktuaalne informatsioon on üleval EAS kodulehel http://www.eas.ee/ ning ettevõtjatele suunatud kodulehel http://www.aktiva.ee/. Programmis osalejatelt tagasiside kogumine ja aruandlus Mentorlusprogrammis osalevate mentiide ja mentorite koostöö kohta küsivad tagasisidet programmikoordinaatorid. Programmikoordinaatorid esitavad teise programmivooru tegevuste kohta vahearuande nelja kuu möödumisel ning lõpparuande üheksa kuu möödumisel mentor-mentiide koostööpaaride moodustamisest. 2005.–2006. a tegevuskava Meetme osa nimetus: Meede 1.2 «Majandusliku konkurentsivõime suurendamine inimressursi arendamise kaudu» osa «Koolituskava» Programmi nimetus: mentorlusprogramm Programmi sihtgrupp: alustavad ettevõtjad Programmi kogueelarve: 988 000 krooni + 2004. aastast ülekanduvad EASi omavahendid 210 000 kr Programmi eest vastutaja: Alustavate ettevõtete divisjoni direktor Meetme osa eesmärk: Toetada ettevõtjate ja ettevõtetes töötavate inimeste täiendus- ja ümberõpet, et säilitada ja tõsta töötajate konkurentsivõimet tööturul, arendada ettevõtlikkust, luua tingimused uute töökohtade tekkeks ning suurendada inimeste võimekust teadus- ja arendustegevuse ning tehnoloogia arendamise valdkonnas. Kirjeldus Mõõdikud Kontrolli meetodid Eeldused ja riskid Programmi eesmärk Pilootprojekt Alustavate ettevõtjate suurem jätkusuutlikkus. Pilootprojektis osalenud ettevõtete käibe kasv. Programm Alustavate ettevõtjate suurem jätkusuutlikkus. Programmis osalejate ettevõtete (mentiide) käibe kasv. Pilootprojekt Projektis osalenud alustavate ettevõtjate ellujäämismäär on 5% kõrgem alustavate ettevõtjate starditoetust saanud ettevõtete ellujäämismäärast (mõõdetakse 3 aastat pärast programmis osalemist). Pilootprojektis osalenud ettevõtete aastane käibe kasv on kõrgem kui teistel alustavate ettevõtjate starditoetust saanud ettevõtetel. Programm Projektis osalenud alustavate ettevõtjate ellujäämismäär on 5% kõrgem teiste samal aastal tegevust alustanud ettevõtete ellujäämismäärast (mõõdetakse 3 aastat pärast programmis osalemist). Programmis osalenud ettevõtete (mentiide) aastane käibe kasv on kõrgem samal aastal tegevust alustanud ettevõtete keskmisest aastasest käibe kasvust. Järelhindamis- raportite ja küsitluste põhjal aruandlus. Valitsus jätkab ettevõtluse toetamise poliitikat. Programmi toimimist reguleeriv määrus valmib õigeaegselt ning on rakendatav. Leidub piisavalt mentoriks soovijaid. MAKid saavad piisaval tasemel koolitatud. Väljundid Pilootprojekt 1. Osalenute edukad koostööpaarid 2. Koolitatud mentorid 3. Töötatud välja EAS mentorlusprogrammi juhendmaterjal Programm 1. Pilootprojektis osalenute edukad koostööpaarid 2. Koolitatud mentorid Pilootprojekt 1. 25–30 koostööpaari 2. 35 koolitatud mentorit 3. Mentorlusprogrammi juhendmaterjal välja töötatud Programm 1. 50 töötavat koostööpaari 2. 60 mentiid on koolitatud ja programmis osalemas 3. 65 mentorit on koolitatud Aruandlus ja statistika 1. Alustajate ja mentorite ühine arusaam programmi eesmärkidest 2. Mentorite piisav kompetents ja motiveeritus programmis osalemiseks Tegevused Pilootprojekt 1. Alustavate ettevõtjate (mentiide) koolitamine 2. Mentorite koolitamine 3. Õppereisi korraldamine 4. Koostööpaaride seire 5. Informatsiooni kättesaadavaks tegemine alustavale ettevõtjale Programm 1. Mentiide koolitamine 2. Informatsiooni kättesaadavaks tegemine alustavale ettevõtjale ja potentsiaalsetele tulevastele mentoritele 3. Programmi koordinaator- organisatsioonide (sh MAKide) koolitamine 4. Mentorite koolitamine Pilootprojekt 1. Koostöös programmi- koordinaatoritega ja maakondlike arenduskeskustega läbi viidud 5–6 koolitust mentiidele 2–3 keskuses, osavõtjad on olnud 30 mentii hulgast 2. Koostöös programmi- koordinaatoritega on läbi viidud 2 koolitust, 2 keskuses, osavõtjad on olnud 30 mentori hulgast 3. Toimunud on üks õppereis. Osalejad on õppereisiga rahul 4. Aruanded pilootprojekti koostööpaarides osalenutelt laekunud 5. Ettevõtjatele suunatud tegevuste kajastamine lehekülgede eas.ee ja aktiva.ee ning meedias Programm 1. Koostöös programmikoordi- naatoritega ja nende partnerlus- organisatsioonidega läbi viidud 20–24 koolitust, 6–8 keskuses, osavõtjad on olnud 60 mentii hulgast 2. Ettevõtjatele suunatud tegevuste kajastamine lehekülgede eas.ee ja aktiva.ee ning meedias 3. Läbi viidud 2 koolitust programmi koordinaator- organisatsioonidele, omandatud mentorlusprogrammi koordinaatori oskusteave 4. Koostöös programmikoordi- naatoritega ja maakondlike arenduskeskustega läbi viidud 4 koolitust, 2 keskuses osavõtjad on olnud 60 mentori hulgast Aruandlus ja statistika 1. Teadlikkuse tõstmiseks rakendatud tegevuste tõhusus 2. Koolitusvõimaluste olemasolu 3. Koostöö sujumine programmikoordinaatoritega 4. Alustajate ettevõtjate (mentiide) koostöö sujumine mentoritega Sisendid Pilootprojekt 1. Rahalised vahendid 2. Mentorite tööaeg 3. Programmikoordinaatorite tööaeg Programm 1. Rahalised vahendid 2. Mentorite tööaeg Programmikoordinaatorite tööaeg Pilootprojekt 1. 124 000 kr + 210 000 kr ülekantud omavahendid 2. 6*25*8 = 1200 töötundi 3. Vastavalt lepingus määratud tööülesannetele Programm 1. 864 000 kr 2. 6*50*8 = 2400 töötundi Vastavalt lepingus määratud tööülesannetele Aruandlus ja statistika 1. Eelarveliste vahendite olemasolu 2. Mentorite ajaressursi olemasolu 3. Inimressursi olemasolu Meetme 1.2 osa «Koolituskava» tegevuskava «Turismiteadlikkuse ja koolitusprogrammi» 2005. aasta tegevuskava Turismiteadlikkuse ja koolitusprogrammi eesmärgid Turismiteadlikkuse ja koolitusprogramm kuulub «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi 2004–2006» meetme 1.2 «Majandusliku konkurentsivõime suurendamine inimressursi arendamise kaudu» osa «Koolituskava» koosseisu ning on suunatud meetme 1.2 eesmärkide saavutamisele. Turismiteadlikkuse ja koolitusprogrammi eesmärkideks on: • Ettevõtjate teadlikkuse tõstmine turismitoote ja -teenuse kvaliteedi juhtimisest. • Turismisektori koolitusvõimaluste ja koolituste pakkumise kvaliteedi arendamine valdkondades, kus koolituste pakkumine on piiratud. • Turismisektori konkurentsivõime tõstmine läbi turismiühenduste, erialaliitude ja valdkonna võtmeisikute arendamise. Programmi eesmärkide saavutamiseks toimuvad koolitus- ja arendustegevused Eesti kui reisisihi turundusstrateegias 2004–2006 ja riiklikus turismiarengukavas 2002–2005 välja toodud prioriteetsetes valdkondades: • Aktiivne puhkus • Äriturism • Ajaloo- ja arhitektuuripärandil põhinev turism • Säästev turism • Kvaliteedijuhtimise juurutamine turismi valdkonnas Programmi mõjuna oodatakse: Turismi regionaalset arengut: väljaspool Tallinna asuvate piirkondade osatähtsuse suurenemist välisturistide ööbimiste hulgas: 2003. a oli välisturistide ööbimistest Eestis 48% väljaspool Tallinna, 2007. a sihtmääraks on 53%. Ülevaade tegevustest 2005. aastal Koolitajate ja mentorite koolitused Turismiala koolitajate, konsultantide ja mentorite koolitused aitavad tõsta Eestis pakutavate valdkondlike koolituste valikut ja kvaliteeti. Tekib koolituste pakkujaid ka nendes valdkondades, kus erialaspetsialistide hulk on piiratud. Koolitajaid ja mentoreid koolitatakse • turismiettevõtte kvaliteedijuhtimises; • säästva turismi; • aktiivse puhkuse ning • ajaloo- ja arhitektuuripärandi valdkonnas. Kompetentsed koolitajad ja mentorid aitavad tõsta turismiettevõtjate teadlikkust oma arenguvajadustest ja pakuvad võimalusi parendustegevusteks. Ettevõtjate koolitusüritused Ettevõtjatele suunatud koolitusi korraldatakse valdkondades, kus ei ole või on vähe pakkumist või valdkonna arendamiseks ellu kutsutud projektide raames. Organiseeritakse ettevõtjate koolitusi, infopäevi ja seminare: • Eesti turismiettevõtete kvaliteediprogrammi, • Green Key projekti raames, • Convention Bureau projekti raames. Samuti toimuvad koolitused alustavatele ja tegutsevatele ettevõtetele: • aktiivse puhkuse; • loodusturismi; • mõisaturismi valdkonnas. Turismiühenduste, erialaliitude ja valdkonna arendamisele suunatud tegevused Tugevad erialaliidud ja ühendused koondavad ettevõtjad ühisesse turundustegevusse ning soodustavad koostööd toodete paketeerimisel ja uute toodete, teenuste loomisel. 2005. aastal viiakse läbi järgmised tegevused: • turismi tootearenduse ja kvaliteedijuhtimise koolitus maakondlike arenduskeskuste ettevõtluskonsultantidele ja võtmeisikutele turismiühendustest ja erialaliitudest; • koolitatakse Convention Bureau töötajaid konverentsiturismi ja reisisihi turunduse teemadel; • korraldatakse õppereis Euroopa Convention Bureaude tegevustega tutvumiseks. Valdkonna käsiraamatute ja juhendmaterjalide koostamine ja levitamine Mitmes turismivaldkonnas puuduvad eestikeelsed erialased käsiraamatud ja juhendmaterjalid, mis aitavad levitada valdkondlikku teadlikkust ja on ettevõtjatele abimaterjaliks oma ettevõtte ja toodete/teenuste arendamisel. Erialast terminoloogiat ja põhimõtteid käsitlevaid materjale koostatakse ning trükitakse: • konverentsiturismi, • ökoturismi, • aktiivse puhkuse ning • ajaloo- ja arhitektuuriväärtustel põhineva turismitoote valdkondades. • Eesti turismiettevõtete kvaliteediprogrammi projekti raames levitatakse ettevõtjatele programmi juhend- ja abimaterjale, mida ettevõtja saab kasutada oma ettevõtte kvaliteedijuhtimissüsteemi ellurakendamisel. Tegevuste indikatiivne eelarve 2005. aastal Tegevus Osakaal eelarvest Summa (kroonides) Koolitajate ja mentorite koolitused 42% 1 600 000 Ettevõtjate koolitusüritused 34% 1 300 000 Turismiühenduste, erialaliitude ja valdkonna võtmeisikute arendamisele suunatud tegevused (sh õppereisid) 13% 500 000 Valdkonna käsiraamatute ja juhendmaterjalide koostamine ja levitamine 11% 400 000 KOKKU 100%, sh RE kaasfin. ca 25% 3 800 000, sh RE kaasfin. 938 716 2005. a tegevuskava Meetme osa nimetus: Meetme 1.2 «Majandusliku konkurentsivõime suurendamine inimressursi arendamise kaudu» osa «Koolituskava» Programmi nimetus: Turismi teadlikkuse ja koolitusprogramm Programmi sihtgrupp: turismiettevõtjad, turismiga seotud valdkondlikud organisatsioonid Programmi kogueelarve: 3 800 000 krooni (sh rakenduseelarve 3 800 000 krooni) Programmi eest vastutaja: turismi tootearenduse arenduskonsultandid Meetme osa eesmärk: toetada ettevõtjate ja ettevõtetes töötavate inimeste täiendus- ja ümberõpet, et säilitada ja tõsta töötajate konkurentsivõimet tööturul, arendada ettevõtlikkust, luua tingimused uute töökohtade tekkeks ning suurendada inimeste võimekust teadus- ja arendustegevuse ning tehnoloogia arendamise valdkonnas Kirjeldus Mõõdikud Kontrolli meetodid Eeldused ja riskid Programmi eesmärk Turismisektori konkurentsivõime tõstmine regioonides läbi ettevõtjate, turismiühenduste, erialaliitude ja valdkonna võtmeisikute teadlikkuse tõstmise ja koolitamise. Turismisektori koolitusvõimaluste ja koolituste pakkumise kvaliteedi arendamine valdkondades, kus koolituste pakkumine on piiratud. Väljaspool Tallinna asuvate piirkondade osatähtsuse suurenemist välisturistide ööbimiste hulgas: 2003. a oli välisturistide ööbimistest Eestis 48% väljaspool Tallinna, 2007. a sihtmääraks on 53%. Majutusstatistika aasta aruanded. EASi ja klientide koostöö, asjakohaste huvigruppide kaasamine. Eesti ettevõtluskeskkonna stabiilsus. Väljundid Läbi viidud koolitus- ja arendustegevused Reisisihi tuntuse strateegias 2004–2006 välja toodud prioriteetsetes valdkondades. 1. Ettevõtjate teadlikkuse suurenemine turismitrendidest ja turismiteenuse kvaliteedijuhtimissüsteemidest. 2. Turismisektori koolitusvõimaluste ja koolituste pakkumise kvaliteedi paranemine valdkondades, kus koolituste pakkumine on piiratud. 3. Turismiühenduste tugevnemine ning rahvusvahelise kogemuse ning valdkonna turuinformatsiooni kättesaadavaks tegemine. 1. 30 turismiettevõtet on liitunud kvaliteediprogrammiga ning Green Key-ga. 2. Sihtgrupi koolitustel osalenute hinnang koolituste kvaliteedile on positiivne (osalenud 270 inimest erinevatest turismiettevõtetest). 3. 30 inimest maakondlikest arenduskeskustest ja turismiühendustest on läbinud turismi tootearenduse ja kvaliteedijuhtimise koolituse. 10 Eesti Konverentsibüroo tegevuse planeerimisega seotud inimest on läbinud konverentsiturismi alase koolituse ja osalenud vastavasisulisel õppereisil. 1. Inspekteerimiste ülevaated. 2. Turismiarenduskeskuse kvartaalsed tegevusaruanded. 3. Sihtgruppide rahulolu küsitlused, uuringute tulemused, ettevõtjate tagasiside koolitustest. Ettevõtjate motiveeritus ja huvi toote ja teenuse kvaliteedi tõstmise kohta, koostöö käivitumine kohalikul tasandil. Tegevused 1. Koolitajate, mentorite, konsultantide koolituste korraldamine kvaliteedijuhtimise, säästva turismi, aktiivse puhkuse, loodusturismi ning ajaloo- ja arhitektuuripärandi valdkonnas. 2. Ettevõtjatele suunatud juhend- ja infomaterjalide koostamine ja levitamine: Eesti turismiettevõtete kvaliteediprogrammi, riskikäsitluse, säästva turismi, ökoturismi, mõisaturismi juhendmaterjalid ning konverentsiturismi terminoloogia. 3. Ettevõtjatele suunatud koolituste, võrdlusanalüüside, workshopide korraldamine Eesti turismiettevõtete kvaliteediprogrammi, Green Key ja Convention Bureau projektide raames. Aktiivse puhkuse, loodusturismi ja mõisaturismi valdkonna koolituste läbiviimine alustavatele ja tegutsevatele ettevõtetele. 4. Erialaliitude ja ühenduste tugevdamiseks suunatud tegevused: turismi tootearenduse ja kvaliteedijuhtimise koolitus maakondlike arenduskeskuste ettevõtluskonsultantidele ja võtmeisikutele erialaliitudest; koolitatakse Convention Bureau töötajaid konverentsiturismi ja reisisihi turunduse teemadel; korraldatakse õppereis Euroopa Convention Bureaude tegevustega tutvumiseks. 5. Hankekonkursside korraldamine 1.–4. tegevuste rakendamiseks. 1. 50 koolitajat, mentorit ja konsultanti on läbinud koolituse. 2. Sihtgrupi vajadustele vastavad juhendmaterjalid (5) on koostatud ja levitatud koolitustel ning kodulehel. 3. Sihtgruppidele korraldatud koolitusüritustel osalenud kokku 270 ettevõtte esindajat. 4. Erialaliitude ja ühenduste tugevdamiseks on korraldatud 3 koolitust ning Convention Bureaude töötajatele üks õppereis. 5. Korraldatud 2 riigihanget koolituste korraldamiseks ja juhendmaterjalide koostamiseks. 1. Koolitatud koolitajate, konsultantide ja mentorite tegevusaruanded. 2. Erialaliitude ja ühenduste tagasisideuuring teostatud arendustegevuste kohta. Koolituste ja nõustamiste sobivus ettevõtjate ajakavasse. Ettevõtjate piisav huvi kvaliteedimärgiste vastu. Sisendid 1. Projektide elluviimise eelarve. 2. Arenduskonsultandid 2 tk. 3. Väljatöötatud kvaliteediprogrammi mudelid, juhendmaterjalid ning Twinning Light projekti raames väljatöötatud pikaajaline strateegia. 4. Eesti kui reisisihi tuntuse strateegia 2004–2006. 5. Green Key projekti tegevusplaan. 6. Eesti Convention Bureau tegevusplaan. Eelarve: 3 800 000 krooni. 2 arenduskonsultandi töökohta. Kvartaalsed EAS Turismiarenduskeskuse tegevusaruanded. Vajalike ressursside (inim- ja materiaalsete) olemasolu. Meetme 1.2 osa «Koolituskava» tegevuskava Innovatsiooniauditi programm 2005 (pilootprojekt) 2005. aasta tegevuskava Innovatsiooniauditi programmi eesmärgid Innovatsiooniauditi programm on «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi 2004–2006» meetme 1.2 «Majandusliku konkurentsivõime suurendamine inimressursi arendamise kaudu» osa «Koolituskava» alategevus ning on suunatud meetme 1.2 eesmärkide saavutamisele. Programmi aluseks on majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. juuni 2004. a määrus nr 154, mis jõustus pärast Riigi Teatajas avaldamist 01.07.2004. Innovatsiooniauditi programmi eesmärgiks on: 1. ettevõtete juhtkondade innovatsiooniteadlikkuse suurendamine, 2. ettevõtete juhtkondade motiveerimine oma ettevõttes innovatiivseid tegevusi algatama, toetama ja teostama. Innovatsiooniauditi programm on seotud meetme 2.3 «Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine» osadega «Innovatsiooniteadlikkuse programm» ning «Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamine» ning aitab kaasa meetme 2.3 eesmärkide saavutamisele. Programmi mõju on mõõdetav programmis osalenud ettevõtete innovatiivsuse kasvu ja seeläbi nende majandusnäitajate paranemise kaudu. Vastavalt kavandatule oodatakse, et kolmandikus auditeeritud ettevõtetes on innovatiivse tegevuse tulemusena saavutatud: 1. innovatsioonikulutuste kasv ning 2. käibe ja kasumlikkuse kasv kolme aasta jooksul pärast auditi teostamist. Innovatsiooniauditi programmi tegevuspõhimõtted Innovatsiooniauditi programm on suunatud eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele ning programmi mõju saavutatakse läbi ettevõtete innovatsiooniteadlikkuse tõstmise. Programmi elluviimise vahendiks on kolmepäevaste innovatsiooniauditite läbiviimine, mille ülesandeks on koos ettevõtte juhtkonnaga identifitseerida ettevõtte arengut takistavad innovatsioonialased pudelikaelad. Innovatsiooniauditi läbiviimise eest ettevõttelt tasu ei võeta, läbiviidud auditi eest tasub konsultandile EAS. Auditi vahetu väljundina tõuseb ettevõtte juhtkonna innovatsiooniteadlikkus. Tulemusena peab innovatsiooniaudit motiveerima auditeeritud ettevõtet (hinnanguliselt vähemalt 1/3 auditeeritud ettevõtetest) tegutsema, st auditi käigus tuvastatud pudelikaelu likvideerima. Sel juhul on tõenäoline, et audititele järgneb ka täiendav innovatsioonialane konsultatsiooni-, koolitus- või T&A projekt, mille tulemusena tõuseb ka ettevõtte innovatsiooni elluviimise võimekus. 2004. a toimus EAS poolt innovatsiooniauditi metoodika sisseost ja kohaldamine Eesti ettevõtete tarbeks. Koolitati välja metoodikat valdavad konsultandid, kes hakkavad 2005. a ettevõtetes innovatsiooniauditeid läbi viima. Programmi raames 2005. aastal elluviidavad tegevused Metoodika testimine: • Innovatsiooniauditi metoodikat valdavatele konsultantidele programmi eesmärgi ja toimimise selgitamine • Sihtrühma kuuluvate ettevõtete hulgast testauditite jaoks valiku tegemine • Innovatsiooniauditite läbiviimine valitud ettevõtetes • Konsultantide jooksev nõustamine ja koolitamine • Tagasiside kogumine, metoodikaseminari korraldamine, järelduste tegemine pilootprojekti alustamiseks Pilootprojekti alustamine: • Sihtrühma kuuluvate ettevõtete hulgast valiku tegemine • Innovatsiooniauditite läbiviimine • Konsultantide jooksev nõustamine ja koolitamine • Tagasiside kogumine, projekti tulemuste seire, parendusettepanekute tegemine järgnevateks innovatsiooniaudititeks • Järelseminari läbiviimine • Otsuse tegemine programmi jätkamise osas 2005. a on pilootprojekti raames planeeritud läbi viia 60 innovatsiooniauditit, sh metoodika testimiseks 15 innovatsiooniauditit. Innovatsiooniauditite läbiviimiseks tehakse etteantud kriteeriumite alusel sihtrühma ettevõtete hulgast valik. Proovitakse keskenduda ettevõtetele, kes tunnetavad arenguvajadust suurema tõenäosusega. Konsultandid kontakteeruvad ettevõtetega ning selgitatakse välja, kas nad soovivad ja vajavad innovatsiooniauditi läbiviimist. Pärast innovatsiooniauditite läbiviimist korraldatakse järelseminar, kogutakse tagasisidet pilootprojekti edukuse hindamiseks ning tehakse ettepanekud parendustegevuste läbiviimiseks. Tegevuste väljundid 2005. aasta lõpuks • Läbiviidud innovatsiooniauditite arv: 60 • Nõustatud/koolitatud audiitorite arv: 10 • Jätkuprojekti kavandavate ettevõtete arv: 20 (selgub tagasiside küsitlustest) • Ettevõtete rahulolu osutatud teenusega: vähemalt 4 (5-palli skaalal) • Otsus programmi jätkamise kohta 2006. aastal Programmi eelarve 2005. aastal ja selle jagunemine Innovatsiooniauditi programmi pilootprojekti eelarve aastal 2005 on 2 550 000 Eesti krooni, millest 1 920 072 Eesti krooni moodustab Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kaasrahastamine ning 629 928 Eesti krooni Eesti riigi poolne finantseerimine. Aasta Kokku mln EEK Riigieelarve mln EEK ESF mln EEK Märkused 2005 2,55 0,63 1,92 60 auditit Programmi 2005. a indikatiivne eelarve jagunemine tegevuste vahel Tegevus Osakaal eelarvest Summa, EEK Innovatsiooniauditite läbiviimine 71% 1 800 000 Konsultantide nõustamine ja koolitamine; sisendi hankimine programmi seire korraldamiseks 7% 175 000 Seminaride korraldamine 16% 410 000 Infopäringute tellimine 1% 20 000 Programmi juhtimiskulud: sihtrühma hulgast valiku tegemine; tagasiside kogumine ja analüüsimine; tulemuste seire; programmi arendamine 6% 145 000 KOKKU 100% 2 550 000 2005. a tegevuskava Meetme osa nimetus: Meede 1.2 «Majandusliku konkurentsivõime suurendamine inimressursi arendamise kaudu» osa «Koolituskava» Programmi nimetus: Innovatsiooniauditi programm (pilootprojekt) Programmi sihtgrupp: ca 2000 Eesti edukamat VKE-d Programmi kogueelarve: 2005. a eelarve on 2 550 000 Eesti krooni Programmi eest vastutaja: Kristo Anton EASi strateegiline eesmärk: Tegutsevate ettevõtjate kasvu kiirendamine ja konkurentsivõime edendamine Meetme osa eesmärk: Toetada ettevõtjate ja ettevõtetes töötavate inimeste täiendus- ja ümberõpet, et säilitada ja tõsta töötajate konkurentsivõimet tööturul, arendada ettevõtlikkust, luua tingimused uute töökohtade tekkeks ning suurendada inimeste võimekust teadus- ja arendustegevuse ning tehnoloogia arendamise valdkonnas. Kirjeldus Mõõdikud Kontrolli meetodid Eeldused ja riskid RAK meetme 1.2 eesmärk Meetme üldiseks eesmärgiks on hoida ära tööpuuduse teket, aidates suurendada töötajate teadmisi, oskusi ja kohandumisvõimet. Meetme kaudu teotatakse ettevõtetes töötavate inimeste täiendus- ja ümberõpet, et säilitada ja kasvatada töötajate konkurentsivõimet tööturul, arendada ettevõtlikkust, luua tingimused uute töökohtade tekkeks ning suurendada inimeste võimekust teadus- ja arendustegevuse ning tehnoloogia arendamise valdkonnas. 1. Ettevõtjate suurem ellujäämismäär. 2. Neto- või ekspordikäibe kasv. 3. Täiendavate töökohtade loomine. 1. Statistikaameti andmed 2. Valikuuringud Ettevõtjad on teadvustanud inimressursi arendamise vajalikkuse ettevõtete arendamisel ja konkurentsivõime säilitamisel. RAK meetme 2.3 eesmärk Olemasolevate ettevõtete arendus- ja innovatsioonivõimekuse suurendamine ning uute tehnoloogiapõhiste ettevõtete tekke ja kasvu stimuleerimine. 1. Innovatiivsete ettevõtete osakaalu kasv. 2. Ettevõtete innovatsioonikulutuste kasv. 3. Uute toodete ja teenuste osakaalu kasv ettevõtte käibes. 4. Ettevõtete TA kulutuste kasv. 5. Hõive kasv kesk- ja kesk-kõrgtehnoloogilistes tööstus- ja teenindusettevõtetes. 1.–3. CIS uuring 4.–5. Eesti Statistikaameti vaatlused 1. Ettevõtjad on teadvustanud tehnoloogia arenduse ja innovatsiooni olulisust. 2. Valitsus jätkab teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni toetamist. Programmi eesmärk 1. Ettevõtte juhtide innovatsiooniteadlikkuse tõstmine. 2. Ettevõtte juhtide motiveerimine oma ettevõttes innovatiivseid tegevusi algatama, toetama ja teostama. 1. Ettevõtete innovatsioonikulutuste kasv kolme aasta jooksul pärast innovatsiooniauditi läbiviimist. 2. Ettevõtete käibe ja kasumi kasv kolme aasta jooksul pärast innovatsiooniauditi läbiviimist. 1. Uuringud krediidiinfo andmete alusel (valimisse kuuluvad vaid jätkuprojekti teostanud ettevõtted). 2. Kliendiküsitlused Majandusliku mõju saavutamise eelduseks on väliste mõjurite – näiteks majanduskriiside – puudumine ehk Eesti ettevõtluskeskkonna stabiilsus. Väljundid 1. Teostatud auditite arv. 2. Auditi tulemusena tekkinud innovatsioonialaste jätkuprojektide (nõustamine, koolitus, T&A) arv. 3. Programmis osalenud ettevõtete hinnang auditi tähtsusele. 1. Teostatud 60 auditit, mille tulemusena 1/3 juhtudel teostatakse innovatsioonialast jätkuprojekti. 2. 80% ettevõtetest annab skaalal 1–5 hindeks 4 või rohkem. 1. Mõõdetakse auditeid teostavate konsultantide aruannete ning kliendiküsitluste alusel. 2. Mõõdetakse kliendiküsitluste alusel. Auditite kvaliteet ja tulemuslik auditite turustustegevus, mille eelduseks on konsultantide kompetentsus. Tegevused 1. Ettevõtete valik sihtrühma hulgast 2. Ettevõtetega kontakteerumine ja tutvustustöö tegemine 3. Auditite läbiviimine 4. Konsultantide nõustamine ja koolitamine 5. Tagasiside kogumine 6. Seminaride korraldamine 7. Seiresüsteemi loomine ja tulemuste seire 8. Parendusettepanekud a. Programmi sihtgrupi ettevõtted välja selgitatud b. Kontakteerutud ettevõtete arv: 300 c. Läbi viidud auditite arv: 60 d. Konsultantidel on võimalik saada nõustamist 10 konsultatsioonipäeva ulatuses e. Vahetu kliendi tagasiside kogutud ja analüüsitud f. Metoodika- ja järelseminar läbi viidud g. Programmi seire võimaldab mõõta programmi tulemusi h. Programm vastavalt tagasisidest ja seirest saadud informatsioonile edasi arendatud Divisjoni tegevusaruanded 1. Sihtrühma täpne valik. 2. Ettevõtte juhtkonna huvi innovatsiooniteemade ja teadlikkuse tõstmise vastu. Sisendid 1. Eelarve auditite läbiviimiseks 2. Eelarve auditeid teostavate konsultantide konsulteerimiseks 3. Eelarve metoodikaseminari ja järelseminari korraldamiseks 4. Eelarve infopäringute tellimiseks 5. Programmi juhtimiskulud (EAS) 1. 1 800 000 EEK 2. 175 000 EEK 3. 410 000 EEK 4. 20 000 EEK 5. 145 000 EEK KOKKU 2 550 000 EEK Vajalike ressursside (inim- ja materiaalsete) olemasolu. Meetme 1.2 osa «Koolituskava» tegevuskava «Potentsiaalsetele ettevõtjatele ettevõtlusega alustamiseks vajaliku koolituse pakkumine ja maakondlike arenduskeskuste töötajate koolitamine» 2005. aasta tegevuskava Programmi eesmärgid Potentsiaalsetele ettevõtjatele ettevõtlusega alustamiseks vajaliku koolituse pakkumine ja maakondlike arenduskeskuste töötajate koolitamine toimub «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi 2004–2006» meetme 1.2 «Majandusliku konkurentsivõime suurendamine inimressursi arendamise kaudu» osa «Koolituskava» koosseisus ning on suunatud meetme 1.2 eesmärkide saavutamisele. Programmi «Potentsiaalsetele ettevõtjatele ettevõtlusega alustamiseks vajaliku koolituse pakkumine ja maakondlike arenduskeskuste töötajate koolitamine» eesmärkideks on: • Alustavatele ettevõtjate võimekuse ja jätkusuutlikkuse tõstmine läbi alustava ettevõtja baaskoolitus; • Maakondlike arenduskeskuste töötajate kompetentsi tõstmine klientide professionaalseks nõustamiseks; • Maakondlike arenduskeskuste juhtorganite kompetentsi tõstmine keskuse tegevuste efektiivsemaks kavandamiseks ja läbiviimiseks. Programmi eesmärkide saavutamiseks toimuvad järgmised koolitustegevused: • Alustava ettevõtja baaskoolitus alustavatele ettevõtjatele; • Klienditeeninduskoolitus maakondlike arenduskeskuste töötajatele; • Strateegilise planeerimise ja tegevuste efektiivse kavandamise alane koolitus arenduskeskuste juhtidele ja nõukogude liikmetele. Programmi mõjuna oodatakse: • Ettevõtlusaktiivsuse tõusu maakondades; • Alustavate ettevõtjate võimekuse ja jätkusuutlikkuse tõusu äriplaani elluviimisel; • Maakondlike arenduskeskuste klienditeeninduse kvaliteedi tõusu; • Maakondlike arenduskeskuste juhtimiskvaliteedi tõusu. Ülevaade tegevustest 2005. aastal Alustava ettevõtja baaskoolitus Eesti ettevõtlusaktiivsus on üks madalamaid Euroopas. Madala ettevõtlusaktiivsuse põhjusteks on elanike vähesed teadmised ettevõtlusest ja sellega seotud võimalustest ning madal ellujäämismäär kuni kolm aastat tegutsenud ettevõtete seas. Alustavate ettevõtjate baaskoolitus on suunatud potentsiaalsetele ning alustavatele ettevõtjatele, kellel puudub majandusalane haridus ning ettevõtlusalased algteadmised. Koolituse käigus tutvustatakse ettevõtjaile: • Põhieelduseid ettevõtlusega alustamiseks; • Ettevõtluse erinevaid vorme; • Äriplaani koostamist; • Toodete ja teenuste müüki ja turundust; • Finantsplaneerimist; • Majandusarvestust; • Finantseerimisvõimalusi; • Maksundust. Programmi raames on kavas läbi viia kokku 20 koolitust, sh vähemalt üks koolitus igas maakonnas. Koolituse ettevalmistamine ja läbiviimine toimub koostöös maakondlike arenduskeskustega. Programmi tulemusena on koolitatud 300 alustavat ettevõtjat, kellest ettevõtlusega alustab vähemalt 150 ettevõtjat. Koolitus maakondlike arenduskeskuste töötajatele ja juhtorganite liikmetele Maakondlike arenduskeskuste töö efektiivsus sihtrühma nõustamisel sõltub lisaks professionaalsetele teadmistele ja valdkonna info valdamisele ka neis töötavate konsultantide klienditeenindusoskusest ning organisatsiooni juhtimiskvaliteedist. 2005. aastal on kavas maakondlike arenduskeskuste konsultantidele viia läbi järgmised koolitused: • Klienditeeninduse koolitus. Koolituse käigus antakse osalejatele teadmisi klienditeenindusest kui inimestevahelisest suhtlemisprotsessist, õpetatakse oskusi klientide professionaalseks teenindamiseks ning suurendatakse motivatsiooni heaks teeninduseks. Eesmärk: Klienditeeninduse kvaliteedi paranemine. Mõõdik: Klientide rahulolu arenduskeskuste teeninduskvaliteediga. Sihtväärtus: Kasv 0,5 palli (MAK klienditagasiside uuring). Programmi raames koolitatakse vähemalt 36 arenduskeskuste konsultanti (2 konsultanti igast keskusest). • Strateegilise juhtimise koolitus. Koolituse käigus tutvustatakse arenduskeskuste juhatajatele ja nõukogude liikmetele strateegilise planeerimise põhimõtteid ning selgitatakse, kuidas rakendada strateegiaid aastategevuste kavandamisel ja tulemuste hindamisel. Eesmärk: Juhtimiskvaliteedi paranemine. Mõõdik: Arenduskeskuste tegevuse efektiivsus. Sihtväärtus: Mõjueesmärgid suurenenud 10% (MAKide tegevuskavad). Programmi raames koolitatakse 16 arenduskeskuse juhatajat ja 59 arenduskeskuse nõukogu liiget. Tegevuste indikatiivne eelarve 2005. aastal Tegevus Osakaal eelarvest Summa (kroonides) Alustava ettevõtja baaskoolitus 87% 1 200 000 Klienditeeninduskoolitus maakondlike arenduskeskuste töötajatele 9% 120 000 Strateegilise planeerimise koolitus maakondlike arenduskeskuste juhtorganite liikmetele 4% 60 000 KOKKU 100%, sh RE kaasfin. ca 25% 1 380 000, sh RE kaasfin. 340 902 LISA 5 Meetme 2.3 osa «Innovatsiooniteadlikkuse programm» 2004–2008 2005. aasta tegevuskava Innovatsiooniteadlikkuse programmi eesmärgid Innovatsiooniteadlikkuse programm on «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi 2004–2006» meetme 2.3 «Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine» osa ning on suunatud meetme 2.3 eesmärkide saavutamisele. Programmi aluseks on vastav majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus 30. detsembrist 2004, mis jõustus pärast Riigi Teatajas avaldamist 17. jaanuaril 2005. Innovatsiooniteadlikkuse programmi eesmärgiks on 1. tõsta teadlikkust innovatsioonist kui majanduskasvu võtmetegurist ning 2. teadus- ja ettevõtlussektori teadmiste ja oskuste tugevdamine innovatsiooniprojektide elluviimiseks. Programmi rakendamise tulemusena oodatakse 1. programmi sihtrühmade hulgas kuni 50% küsitlusele vastajate adekvaatset arusaama innovatsiooni olemusest ning selle teadvustamist Eesti majanduskasvu võtmetegurina 2007. aastaks; 2. kuni 80% programmi tegevustes osalenute vahetut positiivset hinnangut tegevuste mõjule; 3. kuni 20% programmi ettevõtjate sihtrühmale suunatud tegevustes osalenutest kavatsevad osalemise tulemusena kasutada vähemalt ühte EASi või mõne teise organisatsiooni innovatsioonitoetust või -teenust ning 4. kuni 5% programmi ettevõtjate sihtrühmale suunatud tegevustes osalenud ettevõtetest on programmi mõjul kasutanud vähemalt ühte EASi innovatsioonitoetust või -teenust. Programm on üks osa rahvusliku innovatsioonisüsteemi toimimist tõhustavatest meetmetest ning aitab kaasa innovatiivsete ettevõtete osakaalu kasvule Eestis. Programmi mõju avaldub Eesti ettevõtete innovatsiooni, sh käibe, ekspordi ja T&A näitajate paranemises. Innovatsiooniteadlikkuse programmi tegevuspõhimõtted Innovatsiooniteadlikkuse programmi rakendatakse iga-aastaste tegevuskavade alusel läbi EASi poolt korraldatavate tegevuste ja taotlusvoorude. Taotlusvoorude ajakava kinnitab ja konkreetse taotlusvooru kuulutab välja EASi juhatus iga-aastaste tegevuskavade alusel. Tegevusi ja taotlusvoore korraldatakse järgmistes tegevusvaldkondades: • poliitikakujundajate arusaamise ja teadmiste edendamine innovatsioonist ning sellega seotud poliitikate rakendamise mõjust ühiskonna ja majanduse arengule; • ühiskonna arvamusliidrite ja meedia huvi ja positiivse hoiaku tekitamine innovatsiooni suhtes ning innovatsiooni kajastamiseks vajalike üldteadmiste arendamine; • ettevõtjate, investorite ja ettevõtte juhtide arusaamise ja teadmiste edendamine innovatsioonist kui ettevõtete konkurentsivõime alustalast ning innovatsioonijuhtimise alaste teadmiste ja oskuste arendamine; • spetsialistide ja inseneride loovuse ja ettevõtlikkuse arendamine ning innovatsioonijuhtimise alaste teadmiste ja oskuste arendamine; • teadlaste, üliõpilaste ja õppejõudude ettevõtlikkuse tõstmine ning ettevõtluse ja innovatsiooni alaste teadmiste ja oskuste arendamine; • õpilaste ja õpetajate loovuse ja ettevõtlikkuse arendamine ning huvi ja positiivse hoiaku kujundamine teaduse, tehnoloogia, innovatsiooni ja ettevõtluse osas; • laiema avalikkuse huvi ja positiivse hoiaku kujundamine teaduse, uute tehnoloogiate, innovatsiooni ja ettevõtluse osas. Kõik need tegevusvaldkonnad võivad sisaldada ühte või mitut järgmistest tegevustest: • uuringute või analüüside korraldamine, läbiviimine või tulemuste levitamine; • koolituste, seminaride, töötubade, näituste või konverentside ettevalmistamine, läbiviimine või tulemuste levitamine; • koostöövõrgustike, ümarlaudade või muude koostöövormide algatamine või tegevuse korraldamine; • publikatsioonide või infomaterjalide koostamine, arendamine, tootmine või levitamine, sihtgrupi teavitamine, sh elektroonilise meedia kaudu; • tele- või raadiosaadete loomine, arendamine, tootmine või edastamine, sihtgrupi teavitamine; • konkursside korraldamine, läbiviimine või tulemuste levitamine. Programmi raames 2005. a elluviidavad tegevused 1. EASi poolt korraldatavad tegevused • uuringute või analüüside korraldamine, läbiviimine või tulemuste levitamine: Kooostöös partneritega korraldatakse hankeid innovatsioonipoliitika planeerimist ja rakendamist toetavate uuringute ja analüüside läbiviimiseks ning nende tulemuste levitamiseks. Konkreetsete uuringute tellimine otsustatakse vastavalt vajadusele jooksvalt. • koolituste, seminaride, töötubade, näituste või konverentside ettevalmistamine, läbiviimine või tulemuste levitamine: Viiakse läbi hange leidmaks peatöövõtjat Tallinnas korraldatavale innovatsioonikonverentsile. Konverentsile kutsutakse orienteeruvalt 500 osalejat. Konverentsi sihtgrupiks on innovatsioonisüsteemi erinevad osapooled: poliitikakujundajad, ettevõtjad ja teadussektori esindajad. Konverentsi kontseptsioon töötatakse välja 2005. a I kvartalis, konverentsi toimumisajaks on planeeritud 2005. a II pa. • koostöövõrgustike, ümarlaudade või muude koostöövormide algatamine või tegevuse korraldamine: Antud tegevussuuna all EASi poolt 2005. a tegevusi ei korraldata. • publikatsioonide või infomaterjalide koostamine, arendamine, tootmine või levitamine, sihtgrupi teavitamine, sh elektroonilise meedia kaudu: Viiakse läbi hange kaasaegse innovatsioonialase teose eesti keelde tõlkimiseks, kirjastamiseks ning levitamiseks. Kirjanduse sihtgrupiks on eelkõige ettevõtjad, aga ka spetsialistid ja insenerid, üliõpilased ja õppejõud ning arvamusliidrid ja meedia. Uuendatakse keskkond hightechestonia.com ja luuakse sellele kaasaegsem bränd. Keskkond hakkab pakkuma innovatsiooniteavet ja vahendama Eesti innovatsioonivõimeliste ettevõtete ja organisatsioonide projekte välispartneritele, lihtsustades samal ajal neile ettevõtetele partneriotsingut. Sama projekti raames hakatakse koostama ülevaadet andvat brošüüri Eesti innovatsioonivõimeliste ettevõtete ja organisatsioonide saavutustest, mis on mõeldud poliitikakujundajate, ühiskonna arvamusliidrite ning ettevõtjate sihtrühmadele. Ülevaadet antakse välja 500-eksemplarises tiraažis kaks korda aastas (2005. a ilmub üks number). Kogu projekti peatöövõtja leitakse hankega ja temaga sõlmitakse leping kuni 2006. a II poolaastani. 2006. a korraldatakse uus hange nende tegevustega jätkamiseks kuni 2008. a II poolaastani. • tele- või raadiosaadete loomine, arendamine, tootmine või edastamine, sihtgrupi teavitamine: Töötatakse välja kontseptsioon innovatsiooni tutvustava telesaate käivitamiseks sügisest 2005. a ja toetatakse saadete tootmist, edastamist ning sihtgrupi teavitamist kuni kevadeni 2006. a. • konkursside korraldamine, läbiviimine või tulemuste levitamine: Antud tegevussuuna all EASi poolt 2005. a tegevusi ei korraldata. 2. Taotlusvoorud 2005. a korraldab EAS programmi elluviimiseks kaks taotlusvooru. 2005. a I poolaastal kuulutab EAS välja taotlusvooru projektidele, mille eesmärgiks on: • õpilaste ja õpetajate loovuse ja ettevõtlikkuse arendamine ning huvi ja positiivse hoiaku kujundamine teaduse, tehnoloogia, innovatsiooni ja ettevõtluse osas. 2005. a II poolaastal kuulutab EAS välja taotlusvooru projektidele, mille eesmärgiks on: • poliitikakujundajate arusaamise ja teadmiste edendamine innovatsioonist ning sellega seotud poliitikate rakendamise mõjust ühiskonna ja majanduse arengule; • ühiskonna arvamusliidrite ja meedia huvi ja positiivse hoiaku tekitamine innovatsiooni suhtes ning innovatsiooni kajastamiseks vajalike üldteadmiste arendamine; • ettevõtjate, investorite ja ettevõtte juhtide arusaamise ja teadmiste edendamine innovatsioonist kui ettevõtete konkurentsivõime alustalast ning innovatsioonijuhtimise alaste teadmiste ja oskuste arendamine. 2005. a ei korraldata taotlusvoore projektidele, mille eesmärgiks on: • spetsialistide ja inseneride loovuse ja ettevõtlikkuse arendamine ning innovatsioonijuhtimise alaste teadmiste ja oskuste arendamine; • teadlaste, üliõpilaste ja õppejõudude ettevõtlikkuse tõstmine ning ettevõtluse ja innovatsiooni alaste teadmiste ja oskuste arendamine; • laiema avalikkuse huvi ja positiivse hoiaku kujundamine teaduse, uute tehnoloogiate, innovatsiooni ja ettevõtluse osas. Programmi rakendamist toetavad tegevused Programmi rakendamist toetavad tegevused on seotud programmi sihtgruppide teavitamisega programmist, konkreetsete tegevuste ettevalmistamiseks vajaminevate eeluuringute korraldamisega ja programmi tegevuste seire, sh tulemuste ja mõju hindamisega. 2005. a korraldatakse programmi avaüritus ja PR-kampaania poliitikakujundajatele, arvamusliidritele, meediale, ettevõtjatele, investoritele ja ettevõtte juhtidele, tellitakse innovatsiooniteadlikkuse eeluuring poliitikakujundajate ning arvamusliidrite ja meedia sihtrühmades, mille tulemustele tuginedes valmistatakse ette antud sihtgrupile suunatud tegevused ja taotlusvoor, korraldatakse programmi seireks vajalik sihtrühmade omnibuss-uuring ning registreeritakse innovatsiooniteadlikkuse programmi kaubamärgid. Programmi rakendamist toetavad tegevused on finantseeritud programmi rakenduskuludest. Programmi koondeelarve, eelarve aastal 2005 ja selle jagunemine Innovatsiooniteadlikkuse programmi kogueelarve aastateks 2004–2008 on 22 miljonit Eesti krooni, millest 16,5 miljonit krooni moodustab Euroopa Regionaalarengufondi (ERDF) kaasrahastamine. Programmi eelarve (kajastab kohustuste võtmist, mitte reaalseid väljamakseid) 2004–2008 on järgmine: Aasta Kokku mln EEK Riigieelarve mln EEK ERDF mln EEK Märkused 2004 6,0 1,5 4,5 Programmi rakendamist reguleeriv määrus jõustus 2005. a alguses, mistõttu liidetakse programmi 2004. a eelarve jääk 6,0 mln krooni programmi 2005. a eelarvega, mis on 3,0 mln krooni. 2005 3,0 0,75 2,25 2005. a kogueelarve on 9,0 (6,0+3,0) mln krooni 2006– 2008 13,0 3,25 9,75 Kokku 22,0 5,5 16,5 Programm lõpeb 30.06.2008 Programmi rakenduskulu fikseeritakse igal aastal eraldi ja see ei sisaldu tabelis toodud programmi eelarves. 2005. aastal on programmi rakenduskulu 478 850 krooni. 2004. a kanti EASi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahelise riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu alusel EAS rahvusvaheliste koostöövõrgustike eelarvest innovatsiooniteadlikkuse programmi eelarvesse 411 000 krooni programmi rakenduskuluks, millest 2004. a rahastati rakendustegevusi 397 832 krooni ulatuses. Jääk 13 168 krooni on liidetud programmi 2005. a rakenduseelarvega. Programmi 2005. a eelarve indikatiivne jagunemine tegevuste vahel Tegevus Osakaal eelarvest Summa EASi poolt korraldatavad tegevused 42% 3 800 000 Taotlusvoorud 58% 5 200 000 KOKKU 100% 9 000 000 2005. a tegevuskava Meetme 2.3 osa nimetus: Innovatsiooniteadlikkuse programm Programmi sihtgrupp: Poliitikakujundajad; ühiskonna arvamusliidrid ja meedia; ettevõtjad, investorid ja ettevõtete juhid; spetsialistid ja insenerid; teadlased, üliõpilased ja õppejõud; õpilased ja õpetajad; laiem avalikkus Programmi kogueelarve: 2004–2008 kogueelarve 22 000 000 Eesti krooni, sh 2005. a 9 000 000 Eesti krooni programmi kulud ja 478 850 Eesti krooni programmi rakenduskulud (rakenduskulud ei sisaldu programmi kogueelarves) Programmi eest vastutaja: Kristjan Otsmann Meetme 2.3 eesmärk: Olemasolevate ettevõtete arendus- ja innovatsioonivõimekuse suurendamine ning uute tehnoloogiapõhiste ettevõtete tekke ja kasvu stimuleerimine. Kirjeldus Mõõdikud Kontrolli meetodid Eeldused ja riskid RAK meetme 2.3 eesmärk Olemasolevate ettevõtete arendus- ja innovatsioonivõimekuse suurendamine ning uute tehnoloogiapõhiste ettevõtete tekke ja kasvu stimuleerimine. 1. Innovatiivsete ettevõtete osakaalu kasv. 2. Ettevõtete innovatsioonikulutuste kasv. 3. Uute toodete ja teenuste osakaalu kasv ettevõtete käibes. 4. Ettevõtete T&A kulutuste kasv. 5. Hõive kasv kõrg- ja kesk-kõrgtehnoloogilistes tööstus- ja teenindusettevõtetes. 1.–3. CIS uuring 4.–5. Eesti Statistika Ameti vaatlused Programmi eesmärgid 2008. a 1. Tõsta teadlikkust innovatsioonist kui majanduskasvu võtmetegurist. 2. Tugevdada teadus- ja ettevõtlussektori teadmisi ja oskusi innovatsiooniprojektide elluviimiseks. 1.1. Kuni 50% sihtrühmade uuringule vastajatest mõistavad innovatsiooni olemust adekvaatselt. 1.2. Kuni 50% sihtrühmade uuringule vastajatest peavad innovatsiooni ja ettevõtlust Eesti arengu ja konkurentsivõime seisukohalt võtmeteguriks. 2.1. Kuni 80% programmi tegevustes osalenutest hindavad tegevuse mõju positiivseks. 2.2. Kuni 20% ettevõtjate sihtrühmale suunatud tegevustes osalenutest kavatsevad enda hinnangul kasutada vähemalt ühte EASi või mõne teise organisatsiooni innovatsioonitoetust või -teenust. 2.3. Kuni 5% programmi ettevõtjate sihtrühmale suunatud tegevustes osalenud ettevõtetest on programmi mõjul kasutanud vähemalt ühte EASi innovatsioonitoetust või -teenust. 2.4. EASile esitatud kuni 50 päringut, kus kliendid nimetavad pöördumise otseseks põhjuseks mõne antud programmi tegevuse. 1.1.–1.2. Iga-aastane sihtrühmade omnibuss-uuring 2.1.–2.2. Tagasisidelehed 2.3. EAS klientide andmebaas 2.4. IRK standardküsimused 1. Valitsuse poliitika on innovatsiooni toetav. 2. Lisaks Innovatsiooniteadlikkuse programmile toimivad ka teised innovatsioonisüsteemi toetavad programmid ja tugistruktuurid. Väljundid 2005. a 1. Innovatsioonikonverents 2. Innovatsiooniteemalise tõlkeraamatu väljaandmine 3. Innovative Estonia võrgukeskkond ja väljaanne 4. Innovatsiooniteemaline telesaade 5. Kaks taotlusvooru 6. Poliitikakujundajate ja arvamusliidrite innovatsiooniteadlikkuse eeluuring ja soovitused instrumentide osas 7. Innovatsiooniteadlikkuse programmi avaüritus 8. Sihtrühmade omnibuss-uuring 9. Innovatsiooniteadlikkuse programmi kaubamärkide registreerimine 1. Vähemalt 500 osalejat 2. 1000 raamatut 3.1. Vähemalt 50 ettevõtte andmed andmebaasis 3.2. 500 eksemplari brošüüri 4. Telesaate kontseptsioon olemas, saade toodetud ja edastatud; vaadatavus vähemalt 40 000 5.1. Mõlemas voorus esitatud vähemalt 10 taotlust 5.2. Mõlemas voorus esitatud taotluste maht ületab vooru eelarve 6. Eeluuring vähemalt 40 antud sihtrühma esindaja hulgas läbi viidud ja soovitused instrumentide osas 7. Vähemalt 120 osalejat 8. Omnibuss-uuringu tulemused sihtrühmade lõikes 9. Registreeritud 2 kaubamärki: «HEI» ja «Hea Eesti Idee» Programmi aruanded 1. Programmi rakendamise aluseks olevat määrust ja iga-aastast tegevuskava ei muudeta märkimisväärselt. 2. Programmi kogueelarve ja selle jaotus aastate lõikes ei muutu. Tegevused 2005. a 1. Programmi iga-aastase tegevuskava koostamine koostöös partneritega 2. EAS poolt korraldatavate tegevuste osas hangete korraldamine vastavalt tegevuskavale: 2.1. Uuringud, analüüsid ja nende tulemuste levitamine vastavalt vajadusele 2.2. Innovatsioonikonverents 2.3. Innovatsiooniteemaline kirjandus 2.4. Innovative Estonia võrgukeskkond ja väljaande loomine 2.5. Innovatsiooniteemaline telesaade 3. Taotlusvoorude korraldamine vastavalt tegevuskavale: 3.1. Õpilaste ja õpetajate sihtrühmale suunatud taotlusvoor 3.2. Poliitikakujundajate, arvamusliidrite, meedia ning ettevõtjate, investorite ja ettevõtte juhtide sihtrühmadele suunatud taotlusvoor 4. Programmi efektiivset rakendamist toetavate hangete läbiviimine koostöös tugiüksusega: 4.1. Poliitikakujundajatele, arvamusliidritele ja meediale ning ettevõtjatele, investoritele ja ettevõtte juhtidele suunatud PR-kampaania korraldamine 4.2. Innovatsiooniteadlikkuse eeluuring poliitikakujundajate ning arvamusliidrite ja meedia sihtrühmades 4.3. Innovatsiooniteadlikkuse programmi avaüritus 4.4. Innovatsiooniteadlikkuse programmi kaubamärkide registreerimine 4.5. Programmi seire, sh sihtrühmade omnibuss-uuring 1. Programmi tegevuskava kinnitatud EAS-MKM halduslepingu lisana 2. 2005. a viiakse läbi vähemalt 4 hanget 3. 2005. a viiakse läbi 2 taotlusvooru 4. 2005. a viiakse läbi vähemalt 6 hanget Programmi aruanded Sisendid 1. Eelarve programmi elluviimiseks 2. Rakenduseelarve vahendid kommunikatsioonistrateegia loomiseks ja läbiviimiseks, infopäevade korraldamiseks, programmijuhi koolitamiseks, projektide ekspertiisiks ja projektijuhtimiseks 3. Programmi juht 4. Tugiüksuse panus hangete ja taotlusvoorude korraldamisel 1. kogueelarve 2004–2008 22 000 000, sh 2005. a eelarve 9 000 000 (sellest 2004. a eraldis 6 000 000 ja 2005. a eraldis 3 000 000) 2. 2005. a 478 850 (sh 2004. a jääk 13 168) 3. 2004–2008 1 töökoht 4. vastavalt vajadusele EAS ja MKM haldus- ja riigieelarvelise eraldise kasutamise leping 1. Innovatsiooniteadlikkuse programmi aluseks olev määrus on jõustunud ja tegevuskava on kokku lepitud. 2. Raha eraldatakse programmi rakendamiseks planeeritud mahu ja ajakava kohaselt. LISA 6 Meetme 2.4 osa «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine» 2005. aasta tegevuskava Meetme osa eesmärgid Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programm on «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi 2004–2006» meetme 2.4 «Turismi arendamine» osa ning on suunatud meetme 2.4 eesmärkide saavutamisele. Meetme osa «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine» eesmärgiks on 1. suurendada sihtturgude tarbijate teadlikkust Eestist kui reisisihist; 2. suurendada sihtturgude tarbijate huvi Eesti kui reisisihi vastu ning 3. Eesti reisiteenuste suurema ja mitmekesisema osatähtsuse saavutamine sihtturgude reisiettevõjate tootepakkumise valikus. Programm aitab kaasa meetme 2.4 oodatavate mõjude saavutamisele: 1. hõivatute arvu kasvu hotelli ja restorani sektoris 6% võrra 2009. aastaks võrreldes 2002. aastaga ehk 1000 töökoha loomist; 2. Eesti turismiteenuste ekspordi kasvu 25% võrra (1 785 000 inimeseni) 2007. aastaks võrreldes 2003. aastaga ning 3. ööbimisega külastajate arvu kasvu 20% võrra 2007. aastaks võrreldes 2002. aastaga. Ülevaade tegevustest 2005. aastal Programmi tegevuste korraldamine toimub vastavalt «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise turundusstrateegiale 2004–2006», mis valmis 2004. aasta keskel kooskõlastatult oluliste turunduspartneritega ning mille rakendamine toimub 2005. ja 2006. aastal. Vastavalt turundusstrateegiale tutvustatakse Eestit kui reisisihti keskaegse pärlina keset kaunist ökoloogilist paradiisi. Esmakülastajatele suunatud turundussõnumis on tähtsaimal kohal Eesti turismitoote kroonijuveel Tallinn, kus on mugavaimad transpordiühendused ja kõige paremini arenenud turismiteenused. Korduvkülastajatele on olulised vähemtuntud atraktsioonid. Neile kuvatav pilt reisisihist koosneb järgmistest elementidest: arhitektuuriväärtused – lossid, mõisad, kirikud; loodus – rahvuspargid; rannik, kaasa arvatud saared. Samaaegselt üldise lõpptarbijale suunatud turundustegevusega tutvustatakse ka erihuvide rahuldamisele suunatud turismitooteid: äriturism, SPA-puhkus, jalgrattaturism, jalgsimatkad. Erihuvidega seotud turismitoodete pakkumine aitab kaasa turismi Tallinna-kesksuse ja sesoonsuse vähendamisele. Vastavalt turundusstrateegiale rõhutatakse tugeva turunduspartnerluse arendamist, mille põhielementideks on koordineeritud tegevus ja koostöö: koostöö õhu- ja meretranspordifirmadega, sihtturul tegutsevate reisikorraldajatega, Eestisse sissetuleva turismiga tegelevate reisikorraldajatega, erinevate teenusepakkujate ja piirkondade esindajatega. Programmi 2005. aasta tegevuskava väljundeesmärkideks on: 1. Lisandunud 40 sihtriikide reisikorraldajat, kes on asunud vahendama Eesti turismitooteid või laiendanud pakkumiste valikut; 2. Eesti kui reisisihi kohta on avaldatud 60 artiklit (EASi poolt võõrustatud välisajakirjanike poolt); 3. Eesti turismivõimaluste kohta saabunud infopäringute arvu kasv 20% võrra. Vastavalt «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise turundusstrateegiale 2004–2006» keskendutakse tegevuste elluviimisel strateegiliselt prioriteetsetele sihtturgudele: Prioriteet Sihtturg Esmase potentsiaaliga Soome, Saksamaa Teisese potentsiaaliga Norra, Rootsi, Venemaa Areneva potentsiaaliga Suurbritannia, Taani, Itaalia, Holland Uue potentsiaaliga USA, Poola, Jaapan, Hispaania, Läti, Prantsusmaa Tegevused üle sihtturgude Eelarve sihturu lõikes on turundusmeetmete vahel jaotatud arvestades meetmestiku tasakaalustamisega. Sihtturul kohaldatakse, lähtudes selle prioriteetsusest, järgmisi tegevusi: 1. Eesti turismi turunduskontseptsiooni arendamine. 2. Turu-uuringute teostamine sihtturgudel: sihtturu reisikorraldajate, turupotentsiaali ning Eesti külastajate uuringud. 3. Kampaaniad Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamiseks. 4. Infokandjate ning jaotusmaterjalide valmistamine ja levitamine. 5. Müügiedendustegevused turismitoote nõudluse suurendamiseks: avalikkuse teavitamine sihtturgudel, pressireiside, pressiteadete ning pressiürituste korraldamine; reisikorraldajatele suunatud müügiedendustegevused, seminarid-workshopid, müügivisiidid; otseturundus ning veebikeskonna visitestonia.com arendamine ja tutvustamine. 6. Eesti turismitooteid tutvustavate väljapanekute ja esitluste korraldamine. Programmi 2005. a eelarve jaotumine tegevuste lõikes on toodud «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine» logframis. 2005. a tegevuskava Meetme 2.4 osa: «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine» Meetme osa kogueelarve: 33 000 000 krooni Meetme osa rakendusüksus: EAS Turismiarenduskeskus Meetme 2.4 eesmärk: Eesti turismisektori konkurentsivõime suurenemine Kirjeldus Mõõdikud Kontrollimeetodid Eeldused ja riskid Meetme osa eesmärk Eestist kui reisisihist suurenenud teadlikkuse tagajärjel: 1. sihtturgude tarbijate suurenenud huvi Eesti kui reisisihi vastu ning 2. Eesti reisiteenuste suurem ja mitmekesisem osatähtsus sihtturgude reisiettevõtjate tootepakkumise valikus. Programm aitab kaasa meetme 2.4 oodatavate mõjude saavutamisele: Eestit külastavate ööbimistega turistide arvu suurendamine 25% võrra (1 785 000 inimeseni) 2007. aastaks võrreldes 2003. aastaga ning Eesti turismiteenuste ekspordi kasv 25% võrra 2007. aastaks võrreldes 2002. aastaga; hõivatute arvu kasv hotelli ja restorani sektoris 6% võrra 2009. aastaks võrreldes 2002. aastaga ehk 1000 töökoha loomine. Turu-uuringud vastavalt vajadusele. Väliskülaliste kulutuste ja motivatsiooni uuring. Statistikaameti aruanded. Eeldus: adekvaatne turuanalüüs ja prognoos. Risk: välistegurite radikaalne lahknevus prognoosidest. Väljundid Esmase tähtsusega (Soome, Saksamaa)-, teisese tähtsusega (Rootsi, Venemaa, Norra)-, areneva tähtusega (Suurbritannia, Holland, Itaalia, Taani)- ja uuese tähtsusega sihtturgudel (Prantsusmaa, Hispaania, Läti, Poola, USA, Jaapan), vastavalt Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise turundusstrateegiale 2004–2006: 1. reisikorraldajate motiveerimine lisamaks Eesti turismitooteid oma tootevalikusse; 2. potentsiaalsete turistide motiveerimine külastamaks Eestit; 3. ajakirjanikele neutraalse info edastamine Eestist kui reisisihist; 4. veebiväljundi www.visiestonia.com kui olulise neutraalse info allika tutvustamine Eesti kui sihtkoha tootevaliku kuvamisel. 1. Lisandunud 40 sihtriikide reisikorraldajat, kes on asunud vahendama Eesti turismitooteid või laiendanud pakkumiste valikut. 2. Eesti kui reisisihi kohta on avaldatud 60 artiklit (EAS poolt võõrustatud välisajakirjanike poolt). 3. Eesti turismivõimaluste kohta saabunud infopäringute arvu kasv 20% võrra. Eestit kui turismimaad positiivselt kajastatavate artiklite arv välispressis. Sihtturgude reisiettevõtjate küsitlused. Messidel ja üritustel osalenud ettevõtete tagasisideküsitlused. Turismiinfosüsteemi aruandlus. Eeldused: 1. sobivate turismitoodete olemasolu; 2. koostöö kolmanda, avaliku ja erasektori vahel; 3. sihtriigi hea transpordiühendus Eestiga. Riskid: 1. välise subjektiivse kriitika pärssiv mõju; 2. partnerite vähene valmidus koostööks. Tegevused 1. Eesti turismi turunduskontseptsiooni arendamine. 2. Turu-uuringute teostamine sihtturgudel: sihtturu reisikorraldajate, turupotentsiaali ning Eesti külastajate uuringud. 3. Kampaaniad Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamiseks. 4. Infokandjate ning jaotusmaterjalide valmistamine ja levitamine, veebikeskkonna visitestonia.com arendamine. 5. Müügiedendustegevused turismitoote nõudluse suurendamiseks: avalikkuse teavitamine sihtturgudel, pressireiside, pressiteadete ning pressiürituste korraldamine; reisikorraldajatele suunatud müügiedendustegevused, seminarid-workshopid, müügivisiidid; otseturundus. 6. Eesti turismitooteid tutvustavate väljapanekute ja esitluste korraldamine. Programmi indikatiivsed tegevused väljundite saavutamiseks: 1. Turundusstrateegia ning sihtturgudele suunatud sõnumite ja tegevuste asja- ja ajakohasuse tagamiseks vajalike analüüside ja kontseptsioonitäiendite tellimine vastavalt vajadusele. 2. Läbi viidud ja analüüsitud küsitlused Eesti kui reisisihi potentsiaali hindamiseks 5 sihtturul ning tellitud ja analüüsitud Eurooplaste välisreiside uuringu tulemused. 3. Esmase ja teisese tähtsusega sihtturgudel korraldatud lõpptarbijatele 5 kampaaniat, mis tutvustavad Eestit kui reisisihti. 4. 2005. aasta eesmärk on tagada infokandjate laialdane levik kõikidel sihtturgudel ning vastavalt vajadusele lisatiraažide tootmine. Uus Eestit kui reisisihti tutvustavate infokandjate kontseptsioon koosneb viieastmelisest teabematerjalide süsteemist: a) esmakülastust motiveeriv imagotrükis; b) korduvkülastusele suunav näidismarsruutide trükis; c) hooajaväliste puhkuste trükis; d) müügitoetusmaterjalid Eesti turismitooteid vahendavatele reisibüroodele; e) täiendavad teematrükised: äriturism, terviseturism, loodusturism. Trükised ilmuvad sihtturu keeltes vastavalt nende prioriteetsuse astmele. Avatud uus ostuotsusele suunav visitestonia.com veebikeskkond. 5. Korraldatud reisikorraldajatele suunatud tutvustusüritus-workshop Eestis. Sihtturgudel korraldatud 12 workshopi ning 4 roadshowd, kohtumaks uute potentsiaalsete Eesti turismitoodete vahendajatega. Eestit külastanud 19 sihtriikide tunnustatud väljaannete ajakirjanike gruppi. Avalikkuse jooksev teavitamine PR tegevuste kaudu esmase, teisese ning areneva tähtusega sihtturgudel. Vajadusel täiendavate pressiteadete, pressiürituste ning otseturunduse tegevuste korraldamine. 6. Korraldatud osavõtt sihtriikides toimuvast 13 messist ning 4st näitusest-laadast. Kvartaalsed tegevusaruanded vastavalt tööplaanile. Eeldused: 1. kompetentse ja piisava tööjõu rakendamine; 2. hangete sujuv korraldus; 3. turismiettevõtjate valmisolek projektides osalemiseks; 4. piisav kogus omafinantseeringut ning turismitooteid turule viimiseks. Risk: hangete keerukus ja aeganõudvus. Sisendid Programmi elluviimise indikatiivsed kulud tegevuste lõikes: 1. Eesti turismi turunduskontseptsiooni arendamine 2. Turu-uuringute teostamine sihtturgudel 3. Kampaaniad Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamiseks 4. Infokandjate ning jaotusmaterjalide valmistamine ja levitamine 5. Müügiedendustegevused turismitoote nõudluse suurendamiseks 5. Eesti turismitooteid tutvustavate väljapanekute ja esitluste korraldamine 1. 500 000 2. 500 000 3. 10 000 000 4. 5 250 000 5. 9 500 000 6. 7 250 000 KOKKU 33 000 000 krooni: a) sellest 2005 eraldised 30 000 000 krooni (100%), sh RE kaasfin. 7 500 000 (25%); b) sellest 2004 kasutamata vahendid summas 3 000 000, vahendite suurus täpsustatakse pärast 2004. a majandusaruande auditeerimist. Tegevuse 4 trükiste a, b, c tootmine finantseeritakse Phare 2003 vahenditest ning selleks ei kasutata meetme osa 2005. a eelarvet. Vajadusel toimub lisatiraažide tootmine meetme osa 2005. a eelarvest. Eeldused: 1. Raha meetme rakendamiseks laekub õigeagselt 2. Kompetentse ja piisava tööjõu rakendamine