Sillamäe Linnavalitsus — Sillamäe Muuseumi arengukava aastateks 2005-2008 — KO, 92, 938

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 68, 407; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 30 lõike 1 punkti 3 ning Sillamäe Linnavolikogu 16. detsembri 2003. a määrusega nr 17/34-m kinnitatud Sillamäe Muuseumi põhimääruse (KO 2004, 43, 355) punktide 1.1 ja 1.3 alusel linnavalitsus määrab: 1. Võtta vastu Sillamäe Linnavalitsuse hallatava asutuse Sillamäe Muuseumi arengukava aastateks 2005–2008 (lisatud). 2. Määrus jõustub 17. veebruaril 2005. a. Linnapea Ain KIVIORG Linnasekretär Tõnu UUUSTALU Vastu võetud Sillamäe Linnavalitsuse 11. veebruari 2005. a määrusega nr 3 SILLAMÄE MUUSEUMI ARENGUKAVA AASTATEKS 2005–2008 1. SISSEJUHATUS 1.1. Muuseumi ajalugu Sillamäe Muuseumi asukoht: Kajaka 17A. Sillamäe Ajaloo- ja Kultuurimuuseum ja näitusesaal rajati 1995. a Põlevkivikeemia tehase ja erakollektsiooni baasil. Aastatel 1995–2003 kuulusid muuseum ja näitusesaal Sillamäe Kultuurikeskuse koosseisu. 1995. a oli muuseumil kaks väljapanekutesaali: 1. Vaivara valla talumehe elu. 2. Linna ja Põlevkivikeemia tehase ajalugu. 1996–2000. a oli muuseumil juba kuus väljapanekute saali: 1. Vaivara valla talumehe elu. 2. Linna ja Põlevkivikeemia tehase ajalugu. 3. Sillamäe linna ja Vaivara valla ajalugu ja kultuur. 4. 50-ndate aastate tuba. 5. Vanaema pööning. 6. 18. sajandi lõpu ja 20. sajandi esimese poole olmeesemed. 7. Mineraalide väljapanek. 8. Kaks näitusesaali. 2000. a – 2004. a 1. Vaivara valla talumehe elu. 2. Linna ja Põlevkivikeemia tehase ajalugu. 3. Sillamäe linna ja Vaivara valla ajalugu ja kultuur. 4. 50-ndate aastate tuba. 5. Vanaema pööning. 6. 18. sajandi lõpu ja 20. sajandi esimese poole olmeesemed. 7. Mineraalide väljapanek. 8. Näitusesaal. 9. Näitusesaal. 10. Floristika näitusesaal. Sillamäe Muuseumi juhataja: 1995–2003 – Aleksandr Popolitov. Sillamäe Näitusesaali juhataja: 1995–2003 – Aala Gitt. 1997–2003 – Sillamäe muuseumis töötasid: • järelevaataja; • koristaja; • kojamees; • loomingulise töökoja meister. Alates 2004. aastast on Sillamäe Muuseum Sillamäe Linnavalitsuse hallatav asutus, direktor – Aala Gitt. 2004. aastast töötavad Sillamäe muuseumis: • ekspositsiooni juhataja; • varahoidja; • järelevaataja; • koristaja; • kojamees; • loomingulise töökoja meister. Eesti kultuurikontekstis vahendab muuseum olulist osa 19. sajandi Põhja-Eesti rannakülade ajaloost ja on teavitanud endast laiemat külastajaskonda – linnaelanikke, turiste jt huvilisi. Samuti on muuseumist kujunemas linnaelanike jaoks traditsiooniliste, ajaloolise tagapõhjaga kultuuriürituste ja vaba aja veetmise populaarne koht. 1.2. Arengukava koostamise lähtedokumendid Käesoleva arengukava koostamisel on arvestatud Ida-Virumaa regionaalarengu programmi ja Sillamäe linna arengukava ning kehtivat seadusandlust. 1. Ida-Viru maakonna arengustrateegia aastateks 2005–2013 üheks prioriteediks on turism. 2. Sillamäe linna arengukavas: – turism; – linna ajaloolise ilme ja miljööväärtuste säilitamine; – koostöö Vaivara vallaga; – kunstifondi loomine. 3. Seadusandlus – Muuseumiseadus (RT I 1996, 83, 1487; 1997, 93, 1559; 2000, 47, 286; 2001, 88, 531; 2002, 27, 153; 53, 336; 2003, 21, 126; 2004, 28, 188). 1.3. Muuseumi eesmärk Arendada muuseumist elujõuline kultuuri- ja turismikeskus Sillamäel. 1.4. Muuseumi missioon Kujundada pidevalt tegutsev muuseum, linna kultuuri- ja vabahariduskeskus, mis pühenduks paikkonna kultuuri- ja ajalooainese kogumisele, säilitamisele, uurimisele ning populariseerimisele, kasutades selleks uusi tehnoloogiaid, huviringe, koolitusi, ekskursioone, trükiseid jm ning vastaks piirkonna arenguvajadustele ja võimaldaks ligipääsu kõigile külastajaile. Sillamäe Muuseum on munitsipaalmuuseum, mis lähtub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, teistest õigusaktidest, kultuuripärandi kaitset käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest ja Sillamäe Muuseumi põhimäärusest. Muuseum on Sillamäe Linnavalitsuse hallatav asutus museaalide kogumiseks, uurimiseks ja säilitamiseks ning nende üldsusele vahendamiseks, samuti kujutava kunsti ja tarbekunstiga tegelemiseks ning kujutava kunsti ja tarbekunsti teoste kogumiseks ja säilitamiseks ning nende üldsusele vahendamiseks. Ülesannete täitmiseks on muuseumi põhitegevusteks: – selgitada välja, koguda, säilitada, uurida ja süstematiseerida Sillamäe ajalugu, loodust ning inimeste tegevust kajastavaid materjale; – säilitada, klassifitseerida, konserveerida, restaureerida ja korraldada muuseumis arvele võetud museaale; – teha muuseumikogu baasil teaduslikku uurimistööd vastavalt muuseumi eesmärgile; – vajadusel uurida, kopeerida, pildistada ja koguda oma tegevusvaldkonda kuuluvaid materjale, mis asuvad teistes muuseumides, raamatukogudes, arhiivides jm nii Eestis kui ka välismaal; – komplekteerida ja hoida korras erialast raamatukogu: korraldada muuseumikogus olevate museaalide eksponeerimist, üldsusele vahendamist ja populariseerimist teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel; – võõrandada või anda museaale ja kunstiteoseid üürile või käsutusse muuseumiseaduses sätestatud ning Sillamäe Linnavolikogu poolt kehtestatud tingimustel ja korras; – korraldada ekskursioone ning osutada giiditeenust; – anda välja trükiseid Sillamäe ajaloo ja turismivõimaluste kohta. Valmistada ja müüa suveniire ja taieseid; – tegeleda kujutava kunsti ja tarbekunstiga, organiseerida kunstiringe ja stuudioid, propageerida kujutavat kunsti ja tarbekunsti; – koguda ja säilitada kujutava kunsti ja tarbekunsti teoseid, korraldada näitusi, kunstioksjone ja müüki; – vahendada kujutava kunsti ja tarbekunsti teoseid üldsusele teaduslikel; – arendada koostööd teiste muuseumide ning kunstialaste institutsioonidega; – korraldada museaalide, näituste, väljaannete ja teadusliku informatsiooni vahetamist Eestis ja välismaal asuvate teiste muuseumide, teadus- ja kunstiasutuste ning üksikisikutega; – majandada ja hoida korras ehitisi ja vahendeid, mis on antud muuseumi käsutusse. Muuseum võib oma põhitegevuse kõrval ning seda kahjustamata tegelda laste ja täiskasvanute koolitusega, korraldada seminare, kursusi ja kultuuriüritusi, tegelda õppematerjalide kirjastamise ja õppevahendite valmistamisega, välja üürida või rentida ruume ning osutada linnavalitsuse nõusolekul teisi tasulisi teenuseid. 1.5. Muuseumi tulevikuvisioon Väljaarendatuna saaks Sillamäe Muuseumist atraktiivne ja innovaatiline muuseumikompleks – koht, kus pakutakse kohalikele inimestele ja turistidele elava ajaloo keskkonda koos mitmesuguste aktiivse puhkuse veetmise võimalustega. See aitab kaasa muuseumi korduvkülastamisele. – Arendatakse muuseumipedagoogikat ning luuakse muuseumi haridusprogramm nii täiskasvanutele kui ka eri vanuseastmes lastele. – Arendatakse kultuuriturismi, mis pakub harivat, aktiivset puhkust ja kujundab linna mainet. – Arendatakse koostööd nii teiste muuseumidega kui ka linna allasutuste, firmade ja ettevõtetega. 2. OLUKORRA ANALÜÜS JA TEGEVUSKAVA. 2.1. Põhitegevuse eesmärgid Tegevuskava koostamisel lähtub muuseum sätestatud vajadustest: – Eesti riigi kultuuripoliitika põhialused, mis tulenevad rahva poolt põhiseaduse vastuvõtmisega riigile pandud kohustusest tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade, sätestavad vajaduse pöörata erilist tähelepanu oma ainulaadsete kultuurinähtuste säilitamisele ning näevad muuseumide peamiste väljunditena funktsioneerimist rahvuskultuuri varamutena, muutudes samas aktiivseteks ja atraktiivseteks osalejateks noore põlvkonna sotsialiseerumises ja isamaalises kasvatuses. – Sillamäe linna arengukava näeb ette atraktiivse elukeskkonna loomist, kultuurielu ja turismi edendamist, pakkudes keskkonnasõbralikkust ja omanäolist kultuuritraditsiooni, minevikupärandi säilitamist ja eksponeerimist. Neist põhialustest lähtuvalt kujundab muuseum üldised eesmärgid ja tahab kaasa aidata: • Linnamuuseumi arendamisel ja eksponaatide omandamisel. Eeltoodud eesmärkidest seab muuseum põhilised ülesanded: • hoonete renoveerimine • kultuuripärandi nõuetekohane kogumine ja säilitamine • museaalide (muuseumi eksponaadid) süstematiseerimine ja teaduslik kirjeldamine • teadustöö arendamine • kultuuripärandi vahendamine ja populariseerimine, sh kultuuriürituste korraldamine, muuseumipedagoogika arendamine, turismi arendamine • paikkonna ajaloo atraktiivne eksponeerimine 2.2. Museaalide kogumine ja säilitamine 2.2.1. Olukorra analüüs Muuseumi kogudes on seisuga 1. jaanuari 2005. a arvel järgmised ühikud, neist osa kuulub erakogudesse Kogud jaotuvad järgmiselt: ühikut Fotokogu 2 400 Esemete kogu 650 Tekstiilikogu (osaliselt erakogu) 500 Dokumendikogu 1 980 Raamatukogu 500 Mineraalikogu (erakogu) 650 Kunstikogu 60 Floristikakogu 25 2.2.2. Seisundi analüüs Muuseumi kogu on muuseumis asuvate museaalide kogum. Muuseumi kogu alakogudeks jaotamise otsustab ja korraldab muuseum. Muuseum komplekteerib oma kogu iseseisvalt, täiendades muuseumikogu eesmärgipäraselt selle terviklikkuse põhimõttest lähtudes. Muuseumi loomise aastatel ja hilisemal väljakujunemise perioodil sisaldas fond veel lisaks eespool nimetatud kogudele väärtuslikku kunstikogu, mõisamööblit, dokumente, raamatuid, inventari jm. Osaliselt jagati muuseumi varad laiali ja seda tuvastamata aktide alusel. Pikaajaline ebasihipärane kogumispoliitika ja liigne sõltumine finantsidest on mõjutanud paikkonna ajaloo- ja kultuuriväärtuste täiendamist. Palju väärtuslikku teavet on hävimisohus. Eestile oluliste ja eelkõige linnale kuuluvate kultuuriväärtuste hävimisele on kaasa aidanud ka museaalidele nõuetekohaste säilitustingimuste puudumine. Tänaseks vajavad peaaegu kõik museaalid restaureerimist. Muuseumi kogud on paikkonna kultuuripärandi säilitamise seisukohalt väärtuslikud. Kultuuripärandi säilitamine on vastutusrikas ülesanne ja nõuab Eestis kehtestatud kogumispõhimõtete ja säilitustingimuste järgimist. Hilisem mitmejärguline restaureerimine nõuab suuri finantse ja osutub sageli kallimaks kui elementaarsete säilitustingimuste loomine. 2.3. Tegevuskava Töötada välja konkreetne kogumispoliitika 2005 Korraldada perioodilisi kogumisekspeditsioone, pöörates erilist tähelepanu linnakodanike annetatud esemete kirjeldamisele ja õiguspärasele arvelevõtmisele fondides Jätkata kodu-uurimuslikku tegevust, kaasates noori 2005–2008 2005–2008 Giidikoolituse programmi koostamine ja koolituse korraldamine 2005–2008 Viia läbi projektid, et koguda uut, huvitavat ja usaldusväärset teavet paikkonna ajaloo kohta 2005–2008 Korraldada muuseumis iga-aastaseid üritusi, konverentse, kaasates ajalooõpetajaid, kooliõpilasi, kõrgkoolide õpilasi ning teisi spetsialiste 2005–2008 Koostada restaureemisvajaduste plaan 2005 Restaureerida kogud 2005–2008 Kogude säilitamiseks tuleb fondiruumid kohandada hoidlaks ja teha neis remont selliselt, et säilitamistingimused vastaksid normidele. 2.3. Teadusalane kirjeldamine ja süstematiseerimine 2.3.1. Seisundi analüüs Muuseumi kogud on osaliselt arvele võtmata ja põhinevad käsikartoteegil või endiste töötajate mälul. Kogud ei ole üldsusele kättesaadavad ja arusaadavad ning ei vasta muuseumidele seatud nõuetele. Informatsioon peab olema: Eeldused: Füüsiliselt ja loogiliselt säilinud Informatsioon on kaitstud muutuste ja hävimise eest Kasutatav Informatsiooni on võimalik lugeda ja kasutada uurijatel jt huvilistel neile vajalikul viisil Arusaadav Kasutaja mõistab, mida aines kajastab, samuti konteksti, milles info on loodud Eelduste täitmine loob tingimused informatsiooni säilimiseks. Viia läbi museaalide inventeerimine (kogude üksikasjalik kirjeldamine, mis sisaldab museaali kohta põhjalikke andmete esitamist, nagu näiteks valmistamine, kasutamine, avastamine, hävimine, saabumine muuseumisse, näitustel eksponeerimine, dateerimine jm). Inventeerimine on töömahukas tegevus ja kestab mitmeid aastaid. Koostada inventeerimise plaan 2005 Luua kaasaegsete tehniliste vahendite abil digitaalne foto- ja filmifond 2005–2008 2.5. Kultuuripärandi vahendamine ja populariseerimine 2.5.1. Üritused Sillamäe muuseum on igal aastal koos Sillamäe Kultuurikeskusega osalenud linna traditsiooniliste ürituste korraldamisel: jaanipäev, linnapäevad jne. Sillamäe Muuseumi iseseisvalt korraldatavad üritused: • Taimeseade- ja floristikafestival «Suvehari» • Jõulunäitus • Sillamäe kunstnike näitused • Külalisnäitused • Floristikanäitused • Konkursid 2.5.2. Tegevuskava Välja arendada omanäolised üritused suveperioodiks, mida korraldatakse vabaõhumuuseumis (rahvalike tähtpäevade tähistamine, perepäevad, käsitöölaat, kaluriõhtud jne) 2005–2008 Töötada välja muuseumi ürituste plaan igal aastal alates 2005. aastast 2.5.3. Muuseumipedagoogika Muuseumipedagoogiline tegevus on õppimine valdavalt muuseumikeskkonnas, mis oluliselt toetab ja täiendab koolide õppetööd ning mis toetab riiklikku õppekava ja on võimalusel seotud integratsiooniprogrammide ja erinevate haridust ja kultuuri toetavate kompleksprogrammidega. 2.5.3.1. Tegevuskava • Töötada välja konkreetsed muuseumipedagoogika programmid ja pakkuda neid koolidele, ennekõike Sillamäe koolidele. • Kaasata projekti linna ajalooõpetajaid ning koolide ja lasteaedade juhid. • Atraktiivse ajaloolise keskkonna loomine ja koostöö teiste vabariigi muuseumipedagoogidega, mis tagab muuseumis tehtava haridustöö stabiilse arengu. • Sõlmida koostöölepinguid eespool nimetatud kõrgkoolidega ja leida võimalused ühiste projektide läbiviimiseks • Projekt «Vabaõhumuuseum». • projekt nõukogude perioodi muuseumi uus väljapanekukoht muuseumi filiaalina. • Projekt «Tog-Bruggen» kõrtsi ehitamine. • Ajaloolise kivipargi rajamine, mis tutvustaks külastajale meie rannaajalugu – sihtgruppideks kooliõpilased, muuseumikülastajad ja meedia. 2.5.4. Turismi arendamine ja teeninduskvaliteedi parandamine Koostöös Vaivara ja Toila valla, Narva ja Narva-Jõesuu omavalitsustega on vaja lahendada mereäärse ranna-ala korrastamise ja turismi arendamise, kalmistute, jäätmekäitluse, aga samuti mitme teise sotsiaal-majandusliku arenguga seonduvaid küsimusi. Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide ja sõpruslinnadega Sillamäe linnal on kujunenud sõprussidemed terve rea linnadega nii Eestis kui ka väljaspool: Nokia (Soome), Havre de Grace (USA Marylandi osariik), Bützow (Saksamaa), Jaroslavli oblasti Nekrassovi munitsipaalringkond (Venemaa), Leningradi oblasti Kingissepa munitsipaalringkond (Venemaa), Kotka (Soome), Västeros (Rootsi), Kymenlaakso regioon (Soome), Kärdla, Brovarõ linn (Ukraina Vabariik, Kiievi oblast). Arendada igakülgset reklaamitegevust nii trükiste, linnagiidide õppepäevade jm näol: Anda välja postkaardikomplekt muuseumist, linnast, kunstifondist 2005–2008 Tutvustav raamat Sillamäe linna kohta rohkete illustreerivate fotodega Töötada välja konkreetsed turismiprogrammid 2005–2008 Arendada giiditeenuseid ning kasutada selleks võimalikku kooliõpilaste potentsiaali 2005–2008 Suveniiride valmistamine (kivid, keraamika, bukletid, albumid, floristikaseaded jne) 2005–2008 2.5.5. Paikkonna ajaloo atraktiivne eksponeerimine Korraldada ekskursioone lähikonnas: Vaivaras, Toilas, Vokas, Sillamäel. Muuseumi avatus tähendab oskust suhelda külastajaga nii keskkonna kui ka kollektsiooni kaudu. Muuseum tutvustab minevikku, aga kajastab ka tänapäeva probleeme ning suudab luua ühtse ja loogilise terviku mineviku ja oleviku vahel, aitab inimesel luua isiklikku suhet ajalooga, st aidata säilitada identiteeti. Muuseum on koht, kuhu laps tuleb nii üksi kui ka koos vanemate, vanavanematega. Põlvkondadevahelise side tugevdamist ja kultuuritraditsioonide väärtustamist ning ka eakatele tegevuse pakkumist, turismi arendamist, väärtustatakse ja rõhutatakse kohalikele elanikele hariva vaba aja veetmise pakkumist. XVII–XIX sajandi hoonestus, arhitektuuri, maastiku eripära Vaivara vald: • Rahvamaja ja selle tegevus 18.–19. sajandil, arhitektuuri eripära • Talupoja elu-olu, maastik • Matmispaigad • Sõjaaeg (Rootsi sõda, Teine maailmasõda) • Matkarada Toila: • Jelissejevi lossi ehitamise ajalugu • Pargi ajalugu • Maastiku eripära Voka: • Maastiku eripära Sillamäe territoorium • Põlevkivi töötlemise tehase ajalugu • 19. sajandi algus: Sillamägi ehitus ja arhitektuur • arheoloogilised kaevandused Türsamäel • pinnase kujunemise ajalugu (paekallas) • Sillamägi – 18.–19. saj. haritlaste kuurort • Kaasaegne rannaala • «Tog-Bruggen» – kõrts • Nõukogudeperioodi muuseumi filiaal Rannarahva elu vahendab hoonekompleks koos väljapanekuga (esemed, tekstiil, tööriistad jne). 19. sajandi talu- ja külaelust looksid ajastukohase ja ilmeka pildi kohapeal viljeldud tolleaegsete inimeste eluks vajalikud tegevused nagu näiteks korvipunumine, võrguparandamine, kingsepatöö, keraamika, kangakudumine jt käsitööalad. Muuseumis korraldatakse erinevaid käsitööalaseid kursuseid; giidiga ekskursioone «minevikku», tegutsevad eri meistritoad; seminare ja loenguid. Elustatud ajalooline keskkond pakub huvitavat kogemust ning võimaldab aktiivset ja harivat puhkust; sihtgruppideks kooliõpilased, sise- ja välisturistid ning kohalik elanikud jt huvilised. 2.5.5.1. Tegevused muuseumis Üritused • Sihipärased üritused turistidele (tutvustada Eesti rahvakultuuri jne), õpilastele, lasteaedadele ja asutustele-ettevõtetele. • Konsultatsioonid ja pakkumised ettevõtetele/firmadele. Sillamäe lasteaedadele tasuta ekskursioonide korraldamine • Teemaplokkide väljatöötamine kommete, rahvamängude, rahvamuusika ja sõnalise pärimuse tutvustamiseks. • Maalilaagrid ja kursused ning temaatilised üritused. • Suviti korraldada kalaturg, mis on elamuslik ja kust külastaja saab osta kala. Paikkonnaga kokkukõlavad üritused ning muuseumipedagoogikast lähtuvad kavad on olulised ja vajalikud. Tegevused: • Vabaõhumuuseum - see on Ida-Virumaa pankranniku, teiste kivimite, paikkonna ajalugu tutvustav. Ekspositsioon tutvustab Sillamäe rannaajalugu. See algab esiaja väljapanekuga. Huvipakkuvalt on eksponeeritud arheoloogilised leiud: kivikirved, keraamika, rauaaja tööriistad, ehted (käevõrud, sõrmused, sõled). Fotod Sillamäe kõrgendikust, kultusekividest, kivikirst- ja tarandkalmetest ning tähtsamatest mälestistest. Videofilm asustuse tekkest, mulaažid, maketid aitavad luua ajastuomase miljöö. Ekspositsiooni iseloom muutub, reaalesemete osa suureneb. Eriline osa on muuseumi fondis leiduval väljendusrikkal fotokogul 20. sajandi algusest, mille eksponeerimiseks tuleb leida vastavad võimalused (stendid, raamid, fotosuurendused jm). Originaalselt eksponeeritud näitus võimaldab korraldada kultuurset ja sisukat vaba aja veetmist, muuseumipedagoogikat, süvendatult tundma õppida paikkonna ajalugu. Kultuurikeskkond, mis loob võimaluse erinevate huvigruppide ühiseks tööks ja tegutsemiseks, toetab Eesti kultuuri ja aitab kaasa selle säilitamisele ning väärtustamisele. • Loengud, seminarid, koolitused jt tegevused • Uurimisalane tegevus Muuseum teeb pidevalt uurimistööd, kasutades selleks mitmeid oma ala spetsialiste ja asjatundjaid. Uurimistööd on aluseks tähelepanu köitvate näituste koostamisel! Lisaks koostab muuseum voldikuid, pisitrükiseid ja töövihikuid-lehti, mida kasutab oma igakülgses töös. Tegevus kunstisaalis Kaasata kõrgkoolide õppejõude ja üliõpilasi mitmesuguste kunsti- ja käsitööalade tutvustamisele ja populariseerimisele 2005–2008 Näituste plaan koostada vastavalt ekspositsioonipinna võimalustele alates 2006 Teha koostööd teiste muuseumidega Eestis ja kaugemal näituste vahetamiseks ning spetsialistide kaasamiseks 2005–2008 Teha koostööd teiste käsitööringidega näituste korraldamiseks (nt jõulukaunistuste näitus, lihavõttekaunistuste näitus jne) 2005–2008 Muuseumi ruumid Väljapanekusaalide pindala: 42,5 m2, 61 m2 , 42, 5 m2. Abivahendid väljapanekute korraldamiseks: poodiumid, klaasist vitriinid, stendid. Saal nr 1: • tekstiilist trapeeringuga seinad (naturaalne lõuend); • suund- halogeen- ja punktvalgustus; • seinte väljapanekute alune pind: h=3,6 m, I=5,2 m, 4 m. Saal nr 2: • Valge õlivärviga kaetud seinad; • suund- ja elektrivalgustus; • kinnitused piki seinte väljapanekute alust pinda, sünteetiline nöör; • seinte väljapanekute alune pind: h=3,6 m, I=6 m, 5,6 m, 5,6 m. 2.5.6. Teenindus ja suveniiride valmistamine ja müümine Muuseum koostab ja annab välja trükiseid Sillamäe ajaloo ja turismivõimaluste kohta. Valmistab ja müüb suveniire ja taieseid: • bukletid: «Sillamäe Muuseum», «Sillamäe kunstifond», «Sillamäe vanad fotod», «Sillamäe linna ja Vaivara valla ajalugu ja kultuur», «Sillamäe – värskete meretuulte linn»; • albumid: foto, kunst, rakenduskunst, floristika. • raamatud: «Sillamäe linna ja Vaivara valla ajalugu ja kultuur»- 1 osa, 2 osa, 3 osa. • Floristika- , keraamika-, puu- ja kivisuveniirid. 2.5.7. Muuseumide arhiivid ja kunstifondid Juba kümne aastat tegutseb Sillamäe muuseum, kild-killu haaval korjates ja süstematiseerides linna kultuurielu sündmuste kroonikat. Elanikkonna, linna tulevase kroonika, siinsete inimeste ja ajaloo jäädvustamise nimel on vajalik muuseumi fondide, nii ajaloo kui ka kunstikogude täiendamine. Esimeste eksponaatidena on muuseumi kunstifondis arvele võetud linnavalitsusele, näitusesaalile ja Sillamäe muuseumile tähtpäevadeks kingitud kujutava kunsti teosed. Kavas on osta kunstnikelt kunstiajaloo väärtustest tulenevalt parimaid teoseid muuseumi kunstifondi jaoks. Täna on muuseum valmis pakkuma ekspositsiooniks kujutava kunsti teoseid oma kunstifondist. Nende hulgas on seitse Sillamäe kunstnike maali, neli sõpruslinnast Kärdla, üks kuulub Narva autorile, Ukraina noorte kunstnike töid ja kunstiteoseid ja välismaa autoritelt. Muuseumi näitusesaalides toimub teadushariduslik tegevus ja kunstikollektsioonide esitlemine. Põhitegevus on linna kunsti- ja kultuurielu uurimine kooskõlas kunsti arengu üldtendentsiga Eestis ja väljaspool selle piire. Sillamäe Muuseumi ülesanne on tagada alaliste näituste ekspositsioonid, nende hea kunstiline ja tehniline seisund ning oma ajaloo- ja kunstifondide ning arhiivi säilitamise eeskirjade järgimine. 3. KOKKUVÕTE Originaalselt eksponeeritud kultuurikeskkonnaga baas (vabaõhumuuseum ja ajaloomuuseumi filiaal) võimaldab hästi korraldada muuseumipedagoogikat, luua õpilastele võimalused süvendatult tundma õppida paikkonna ajalugu. Samuti aitab korraldada kultuurset ja sisukat vaba aja veetmist. Kultuurikeskkond, mis loob võimaluse erinevate huvigruppide ühiseks tööks ja tegutsemiseks toetab ja kasvatab vastutustundelisi kodanikke, kes tunnevad ja hindavad oma kultuuripärandit, oskavad hinnata miljööväärtust ning seda säilitada ja kaitsta. Arengukava koostamisel osalesid Aala Gitt – Sillamäe Muuseumi direktor Kristiina Laht – Sillamäe Muuseumi ekspositsiooni juhataja Aleksander Popolitov – Sillamäe Muuseumi fondide juhataja Tiina Kasema – Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Eevi Paasmäe – Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna peaspetsialist Muueumi arengukava on kooskõlastatud linnavolikogu haridus-, kultuuri- ja spordikomisjoni poolt. 4. SILLAMÄE MUUSEUMI ARENGUKAVA TÄITMISE JA UUENDAMISE KORD • Arengukavast tulenevad võimalikud investeeringud kinnitatakse ning eraldatakse linnavolikogu poolt. • Arengukava täitmist analüüsitakse ja vajadusel tehakse muudatused üks kord aastas. Lisa 1 Sillamäe Muuseumi SWOT-analüüs Tugevad küljed visiooni kujundamiseks: • arhitektuurselt atraktiivsed ajaloolised hooned ja väärtuslik ajaloolis-etnograafiline kogu; • looduskaunis keskkond; • hea asukoht Ida-Virumaal; • lähedus Euroopa Liidu piirile. Nõrgad küljed, mille parandamiseks püstitada eesmärgid: • puudub vabaõhumuuseumi osa, kuigi eeldused on olemas; • muuseumi territoorium ei ole planeeritud ja heakorrastatud; • hooned vajavad renoveerimist; • restaureerimata museaalid ja vananenud väljapanek muuseumi hoonetes; • halvad säilitamistingimused museaalidele; • praegused hooned ei võimalda käsitöökodade sisseseadmist; • kogusid tuleb täiendada esemete ja intellektuaalse pärandiga; • muuseumi liigne sõltumine linnaeelarvest; • kohaliku initsiatiivi vähesus; • kogemuste ja spetsiifiliste teadmistega töötajate vähesus. Ohud: • muuseumi vähene enesemäärang; • muuseumitöö alahindamine ja mittemõistmine üldsuse poolt; • sponsorite vähesus; • konflikt kinnisvaraarenduse ja miljööväärtuse teadvustamise ning kultuuripärandi kaitsmise vahel; • alafinantseerimisega ei toimu muuseumi arengut. Võimalused: • looduse ja ajaloolise miljöö atraktiivsuse kasutamine; • Eesti ja Euroopa Liidu kaasaegne kultuuripoliitika; • rahvusvaheliste organisatsioonide ja erasektori kaasamine projektide teostamisel; • poliitikute kasvav huvi kohaliku elu- ja kultuurikeskkonna arendamise vastu; • avalikkuse huvi. Lisa 2 Muuseumi ressursivajaduste plaan 2005–2008 Objekt Märkused Vabaõhumuuseumi renoveerimisprojekt Muuseumi eelarve Olemasolevate hoonete renoveerimine fondid ja muuseumi eelarve Elektrisüsteemide paigaldamine, signalisatsioonid, välisvalgustus fondid ja muuseumi eelarve Aed territooriumile ümber (ca 950 meetrit) Muuseumi eelarve Administratiivhoone väravas fondid ja muuseumi eelarve Käsitöökojad (Floristika töökoda, «Tog-brugen» kõrts, puukuur, kuur), Nõukogude perioodi muuseumi filiaal fondid ja muuseumi eelarve Linnavalitsus, Silmet, projektide rahastamine Hoonete sanitaarremont, territooriumi haljastus jm tööd Muuseumi eelarve Muuseum Territoorium Muuseumi territoorium tuleb planeerida ja ehitada. Muuseumi piirdeaed on lõhutud. Puuduvad tualetid. Kaevud on korrastamata. Vabaõhuürituste tarbeks puuduvad lauad ja pingid. Muuseumile eraldatud hoone remonditi viimati 1950. a. Tollajal ei teostatud maja kapitaalremonti ning tänaseks on amortiseerunud kütte- ja elektrisüsteem; seinad on soojustamata ja kõverad; laed samuti soojustamata ja vajunud, kohati pehkinud; põrandad vajunud; aknaraamid mädanenud; uksed kõveraks kuivanud. I korrus: • Teostada osalised lammutustööd • Selgitada palkseinte olukord ja soojustamisel kasutatavad materjalid. • Teha ruumide paigutuse plaan ja võtta hinnapakkumised seoses infopunkti ja näituste saalide väljaehitamisega. • Trepi, tagavaraväljapääsu, riietehoiu remont. Väike konverentsisaal Teostada lammutustööd. Lammutustööde käigus võtta maha olemasolev elektrisüsteem ja keskkütte torustik. Puhastada seinad palgini, vajadusel lammutada lagi ning võtta lahti põrand. Püsinäituse väike saal Teostada lammutustööd. Puhastada seinad palgini, vajadusel lammutada lagi ning võtta lahti põrand. Püsinäituse suur saal Teostada lammutustööd. Lammutustööde käigus võtta maha olemasolev elektrisüsteem ja keskkütte torustik. Puhastada seinad palgini, vajadusel lammutada lagi ning võtta lahti põrand. Kõikide ruumide põrandad täita betoonikihiga. II korrus: Fondiruumid Praegused ruumid (kuus tuba – 2x3 m2), vajavad eriremonti, -seadmeid ja -kliimat. Näitusesaal ja õppesaal Teostada lammutustööd ja selgitada ruumide ehitustehniline olukord. Välisfassaad Lähiaastatel vahetada välja hoone välislaudis ja rajada hoonele välissoojustus. Hoone renoveerimist teostada etapiviisiliselt.