Vaivara Vallavolikogu — Vaivara valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 113, 1167

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542; 89, 610) § 7 lõikest 1, § 22 lõike 1 punktist 365, jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) § 71 lõikest 1, Vaivara Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestatakse Vaivara valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Tunnistatakse kehtetuks Vaivara Vallavolikogu 20. septembri 1999. a määrus nr 246 «Jäätmemajanduse eeskirja kinnitamine». 3. Määrus jõustub 1. märtsil 2005. a. Volikogu esimees Evald TEETLOK Vaivara Vallavolikogu 17. veebruari 2005. a määruse 61 lisa VAIVARA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. Üldsätted 1. Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Vaivara vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. 2. Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Vaivara valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele. 3. Jäätmehooldust Vaivara vallas korraldab Vaivara vallavalitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ning valla põhimäärusele. II. Mõisted 4. Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses: 4.1. jäätmed – mis tahes jäätmeseaduse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 4.2. ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 4.3. olmejäätmed – kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tavajäätmeid kui ka ohtlikke jäätmeid; 4.4. tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike hulka; 4.5. püsijäätmed – tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi; 4.6. biolagunevad jäätmed – anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ja papp; 4.7. aia- ja pargijäätmed – aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne; 4.8. vanapaber ja papp – puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp; 4.9. taaskasutatavad jäätmed ( teisene toore) – jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks; 4.10. riskijäätmed – lõikavad, torkavad, haisevad ja tolmavad jäätmed, tavajäätmed, mis nõuavad erikäitlust; 4.11. suurjäätmed – suuregabariidilised ja/või rasked jäätmed nagu vana mööbel, jalgrattad, WC-potid, vannid, kraanikausid pliidid jne; 4.12. probleemtoode – toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist, nagu patareid ja akud, elektri- ja elektroonikaseadmed, mootorsõidukid ja nende osad, k.a rehvid jne; 4.13. ökoloogilised kuivkäimlad – kuivkäimlad, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet; 4.14. jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed; 4.15. jäätmetekitaja – isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed või kelle tegevuse tulemusel muutub jäätmete olemus või koostis; 4.16. jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 4.17. jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 4.18. jäätmekäitluskoht - tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 4.19. jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 4.20. jäätmete taaskasutamine – jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus; 4.21. jäätmete kõrvaldamine – jäätmete keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming; 4.22 jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 4.23. korraldatud jäätmevedu – olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 4.24. pakend – mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast kuni tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooteid; 4.25. pakendiettevõtja – isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa; 4.26. taaskasutusorganisatsioon – mittetulundusühingute seaduse alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud ja keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühing. III. Jäätmekäitluse üldnõuded 5. Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud. 6. Et võimaldada olmejäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses, tuleb jäätmeid koguda liigiti. 7. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi haldaja. 8. Jäätmete nõuetekohast käitlemist erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja. 9. Jäätmevaldaja on kohustaud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. 10. Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mis tahes ainega. 11. Jäätmete käitlemine sh põletamine väljaspool ettenähtud kohti, on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. 12. Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud, va suurjäätmed, mille käitlemise kord on toodud eeskirja 26. punktis. 13. Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ja koha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. 14. Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas. 15. Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid liigiti koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele eeskirjaga määratud korras. 16. Piirkondades, kus jäätmevedu ei ole korraldatud, on jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad kohustatud kas ise või volitatud esindaja vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama ise neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. 17. Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole registreeritud jäätmeveoks Ida-Virumaa Keskkonnateenistuses. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmevaldaja olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid. 18. Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisaval hulgal jäätmemahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele. Jäätmekäitlusettevõtte tegevus peab olema suunatud jäätmete vähendamisele, nende taaskasutamisele või kahjutustamisele. IV. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel 19. Jäätmemahutid tuleb paigutada kinnistule või krundile, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. 20. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. 21. Mahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt pesta. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende jäätmete valdaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. 22. Jäätmete valdajana on elanike ülesanne tekkivate jäätmete hulga vähendamine kättesaadavate vahenditega ja nad on kohustatud käitlema jäätmeid või andma need üle eeskirjaga määratud korras. 23. Territooriumite haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest. V. Jäätmete kogumine 24. Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, v.a korraldatud olmejäätmeveo korral. 25. Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse. 26. Suurjäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, võib paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt kahe päeva jooksul. Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, sh autorehvid, ehitus-ja lammutusjäätmeid ja alates 2005. a augustist elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, sh külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid. 27. Olmejäätmete mahutisse ei tohi panna: 27.1. tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 27.2. vedelaid jäätmeid; 27.3. ohtlikke jäätmeid; 27.4. käimlajäätmeid; 27.5. kogumiskaevude setteid; 27.6. erikäitlust vajavaid jäätmeid; 27.7. aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 27.8. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 27.9. taaskasutatavaid jäätmed, mille kogumine on korraldatud; 27.10. ehitus-ja lammutusjäätmeid. 28. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud. 29. Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. 30. Taaskasutatavad jäätmed tuleb koguda liikide kaupa ja viia selleks ettenähtud kohta. 31. Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata. 32. Üldkasutatavad liigiti sorteeritud jäätmete kogumismahutite asukohad ja erinevate jäätmete vastuvõtukohad, kogumisringide aeg ja sõidugraafik avalikustatakse Vaivara valla koduleheküljel ja ajalehes «Vaivara Kaja». 33. Eraldi kogutud biolagunevad ained on soovitav kompostida oma kinnistul vastavalt eeskirja X osale. 34. Ohtlike jäätmete kogumine 34.1. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi. 34.2. Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik. 34.3. Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. 34.4. Ohtlikud jäätmed, v.a olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üle andmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. 34.5. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. 34.6. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. 34.7. Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutamiskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete avalikesse kogumispunktidesse või vallavalitsuse korraldatud ohtlike jäätmete kogumisringi teostavale ettevõttele. 34.8. Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma riikliku käitlussüsteemi Vaivara Ohtlike Jäätmete Keskusele või mõnele teisele jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 34.9. Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. 34.10. Ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. VI. Pakendite ja pakendijäätmete kogumine 35. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. 36. Pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon. VII. Jäätmete vedu 37. Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, v.a olmejäätmete korraldatud vedu. 38. Segunenud olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid üldjuhul mitte harvemini kui üks kord kahe nädala jooksul. Juhul kui elamutes on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt eeskirja punktile 52 ning mahutitesse ei panda toidujäätmeid, on kuni 240 l mahuteid lubatud tühjendada kord kuus tingimusel, et oleks välditud nende ületäitumine, haisu ja kahjurite teke ning ümbruskonna reostus. 39. Biolagunevate jäätmete kogumismahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord nädalas. 40. Liigitikogutud taaskasutatavate jäätmete, v.a kompostitavad biolagunenud jäätmed, mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveo korral rakendada nende jäätmeliikide mahutitele kindlaid tühjendussagedusi. 41. Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. 42. Jäätmevedu ei tohi häirida öörahu. 43. Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimese tervisele, tuleb kohe ära vedada. 44. Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele. 45. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. 46. Alates 1. jaanuarist 2005 korraldatakse Vaivara vallas korraldatud jäätmevedu. Vaivara vald moodustab ühe jäätmeveopiirkonna, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajale kohustuslik piirkondades, mis on hõivatud korraldatud jäätmeveoga. Korraldatud jäätmevedu hõlmab segunenud olmejäätmeid, vanapaberit ja pappi ja ajutiselt kogumisvahendite juurde paigutatud suurjäätmeid. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike. 47. Korraldatud jäätmeveo korraldab Vaivara Vallavalitsus. Territooriumid, kus kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamise sagedus ja aeg ning teenustasu piirmäär kehtestatakse eraldi vallavolikogu määrusega. 48. Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele füüsilistele ja juriidilistele isikutele korraldatud jäätmeveoga hõlmatud territooriumitel. Olmejäätmete valdaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik. 49. Jäätmevaldaja loetakse jäätmeseaduse § 69 lg 1 alusel liitunuks korraldatud jäätmeveoga, sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveolepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud. 50. Vallavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse põhjal, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas vallavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. 51. Veoettevõtja leidmiseks korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni kolm aastat. Piirkond, kust jäätmeid kokku kogutakse ning jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, sealhulgas sortimisettevõtted ja prügilad, määratakse korraldatud jäätmeveoloaga. VIII. Olmejäätmete kompostimine 52. Orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid võib kompostida kinnistes kompostihoidlates, kuhu ei pääse ligi linnud ega loomad. Lahtistes kompostiaunades võib eravalduses olevate kinnistute territooriumil kompostida taimse päritoluga jäätmeid (aiajäätmed). Eravalduses olevale kinnistule rajatud kompostiaun peab asuma vähemalt 5 m kaugusel kinnistu piirist, kui naabrid ei ole kokku leppinud teisiti. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerumist või levitavad ebameeldivat lõhna. 53. Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks. 54. Puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ega immutusaineid, samuti taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja pappi võib põletada väikestes kogustes tugikütusena eramajavalduste küttesüsteemis. 55. Omavoliline jäätmete põletamine väljaspool kinnistu piire on keelatud. 56. Oma kinnistu piirides võib vaikse ilma korral ja kõiki tuleohutuseeskirju järgides ning naabreid mitte häirides, lahtises tules põletada kuivi aiajäätmeid. 57. Valla haljasaladel ja kalmistutel tekkivaid aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja kompostida selleks rajatavatel kompostimisväljakutel või teistes jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõtetes. IX. Jäätmekäitluse tehnilised nõuded 58. Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, kuuma veega pestavad (v.a jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. 59. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 59.1. ühe pere jäätmete kogumiseks kuni 150-liitriseid jäätmekotte, mis on aiaga piiratud territooriumil paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema terved ja valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust; 59.2. põhiliselt 140-, 240-, 370-, 600- või 800-liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmemahutitesse; 59.3. kaanega varustatud 1500-, 2500- ja 4500-liitriseid konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta. 60. Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. 61. Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. 62. Jäätmeid tohib paigutada: 62.1. jäätmekottidesse mitte üle 10 kg; 62.2. väikekonteineritesse ja konteineritesse vastavalt jäätmeveolepingule. 63. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. 64. Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohalt. 65. Suuremad kui 800-liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. 66. Kuni 800-liitrised väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 4 meetrit. Käsitsi teisaldatava ratastel väikekonteineri korral määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga. 67. Väljas paiknevad jäätmekotid peavad asetsema tasasel, tugeval ning maapinnast kõrgemal alusel. Kotid peavad olema riputatud hoidjale ja kaitstud sademete otsese mõju eest. 68. Vajaduse korral tuleb mahutid varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud. 69. Mahutid on soovitatav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks. 70. Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 4 m laiad ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 8 m. Need peavad olema puhastatud lumest ja jääst, nende kalle ei tohi ületada 1:10. 71. Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. X. Vastutus 72. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel. 73. Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. 74. Kui saastaja ei täida punktis 72 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul. 75. Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida punktis 74 toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. 76. Vaivara vallavalitsus kontrollib jäätmevaldajate poolt käesoleva eeskirja nõuete täitmist. 77. Käesoleva eeskirja nõuete mittetäitmisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt jäätmeseaduse ja pakendiseaduse vastavatest paragrahvidest. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.